dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. september 2019
Viit
1.2-2/63-18
Registreeritud
4. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Heli Paluste (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎!EKML tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse kohta.pdf563 KB
  • 📎E-kiri.pdf682 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Igor Fedotov <[email protected]> Saadetud: 03.09.2019 19:09 Adressaat: Ebe Sarapuu <[email protected]> Koopia: Linda Lelumees <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: FW: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu Manused: !EKML tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse kohta.docx Tere, Saadan ka Teile Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu osas. Dokument on kujundatud memo vormis, kuivõrd see on kõrvaltvaataja arvamus, kes ei oma teavet töögrupis arutatu kohta. Oleme kindlasti valmis ja huvitatud panustama erinevates aruteludes selle teema osas. Küsimustele vastan meelsasti. Lugupidamisega Igor Fedotov Juhatuse esimees Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Pärnu mnt 158/1 Tallinn Eesti 11317 Mobiil +372 51 29 424 [email protected] www.ekml.ee Teate sisu, sh lisatud failid, on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks ainult kirja adressaadile. Igasugune teate kasutamine vastuolus selle eesmärgiga on keelatud. Juhul kui olete saanud teate eksituse tõttu, palume Teil teavitada saatjat ja kustutada teade koos failidega. Palume vabandust tekitatud ebameeldivuste pärast. / This message, including any attachments, is confidential, may be privileged and is intended only for the use of the addressee. Any use of this message not in accordance with its intended purpose is prohibited. If you have received this message in error, please notify the sender and delete this message, including all attachments. We apologise for any inconvenience caused. From: Igor Fedotov <[email protected]> Date: Monday, 2 September 2019 at 19:09 To: Linda Lelumees <[email protected]> Cc: Kaido Tropp <[email protected]> Subject: FW: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu Tere Linda, Saan nüüd saata EKML-i poolsed mõtted patsiendikindlustuse osas. Vabandused, et mõningase hilinemisega. Dokument on kujundatud memo vormis, kuivõrd see on kõrvaltvaataja arvamus, kes ei oma teavet töögrupis arutatu kohta. Samuti ei ole me seda saatnud ka Sotsiaalministeeriumisse. Oleme kindlasti valmis ja huvitatud panustama erinevates aruteludes selle teema osas. Küsimustele vastan meelsasti. Tervitades Igor ---------- Forwarded message --------- Saatja: Linda Lelumees <[email protected]> Date: N, 20. juuni 2019 14.31 Subject: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu To: [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]> Tere! Kahetsusväärselt ei ole Sotsiaalministeerium edastanud teile eelnõu patsiendikindlustuse seaduse kohta. Parandan selle vea! https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97db931c-2277-48bc-be2e-d75d6ce32943 head lugemist ja kommenteerimist! Linda Lelumees Kindlustuspoliitika osakond Rahandusministeerium tel 611 3550 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee  Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. MEMO Teema: Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu Kellele: Kindlustusvaldkonna seadusandluse otsustajad Kellelt: Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Kuupäev: 02.09.2019 Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu (edaspidi EKML) tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu) kohta EKML edastab enda tähelepanekud Rahandusministeeriumile, kui Kindlustusvaldkonna regulatsiooni eestvedajale ja selguse huvides olgu kohe rõhutatud, et kuivõrd EKML ei olnud Eelnõu väljatöötamisse kaasatud, siis ei ole meile teada kõik Eelnõu väljatöötamisel hinnatud ja läbi arutatud aspektid nt. sotsiaalne mõju või ravivigade de kriminaliseerimine ja meie tähelepanekud keskenduvad ainuüksi kindlustusturu toimimise ja kliendi huvide kaitse aspektidele. Esmalt üldisema iseloomuga tähelepanekud Eelnõus pakutud lahendi kohta: 1) Eelnõus valitud konstruktsioon st. TTO pakkuja kohustuslik vastutuskindlustus ja Eelnõu pealkiri „Patsiendikindlustus“ on oma sisus mõnevõrra vastuolulised, kuivõrd vastutuskindlustus on oma olemuselt loodud kaitsma isikut ( antud juhul TTO’d) võimalike nõuete eest ja sisaldab mh. ka nii nõude saaja kui tema kindlustusandja huvi, esitatud nõuet tõrjuda, vältimaks põhjendamatute nõuete esitamist. Näiteks, keegi ju ei taha, et meid süüdistataks liiklusõnnetuse põhjustamises ja nõuaks tekitatud kahju hüvitamist, mis tähendab, et minule endale tekkinud kahju hüvitamine jääb minu kanda. Sama printsiip kehtib ka TTO puhul ehk ka temal on olemas nii majanduslik ( tõusev kindlustusmakse) kui sisuline ( tervishoiu teenuse kvaliteet) huvi tõrjuda tema vastu esitatud nõuet. EKML vaates oleks sisu ja vorm märksa paremini kooskõlas kui Eelnõu kannaks pealkirja: TTO teenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. 2) Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on turutõrge käeoleval ajal toimiva Tervishoiu teenuse osutaja (edaspidi TTO) vabatahtliku vastutuskindlustuse süsteemi osas, kus TTO’d on võimalik enda võimalike eksimuste ja kahju tekitamise riski kindlustada. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui palju on teadaolevalt üldse seda tüüpi nõudeid TTO’le esitatud ( Haigekassa lepingupartnerite osas peaks sellise info koondamine olema võimalik). Varasemalt patsientide poolt esitatud nõuete arv ja kahjunõuete suurus peaksid andma vastuse küsimusele, kas eksisteerib vajadus riikliku sekkumise ja ca 4 miljonit eurot AASTAS maksva süsteemi loomiseks või suudab turg ilma riigi poolse intensiivse sekkumiseta tagada TTO poolt tehtud eksimuste hüvitamine. Üks EKML liige kirjeldas head näidet, kuidas tema kliendist TTO kirjeldas vajadust vastutuskindlustuse järgi: “meie vajadus vastutuskindlustuse järele on madal, sest olukordades, kus eksime remondime me ise ka enda vead ära ja üldjuhul nõuete esitamiseni teema ei jõua.” 3) Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et kavandatud lahendi efektiivsus saavutatakse läbi kindlustusandjate konkurentsi aga samas sisaldub Eelnõus hoopis vastupidine konkurentsi vähendav säte, mis kohustab kõiki kindlustusandjaid olema loodava Fondi liikmed, mis omakorda tähendab, et Eelnõus välistatakse kõigi teiste Euroopa Liidu kindlustusandjate osalemine kavandatud lahendis, näiteks läbi teenuse osutamise või asutamisvabaduse printsiibi. EKML soovib siinjuures rõhutada, et Eelnõus kirjeldatud Fondi loomise vajadus ei tulene Euroopa Liidu õigusest vaid lausa vastupidiselt, toetab Euroopa Liidu seadusandlus avatud konkurentsiga lahendeid. EKML arvab, et üheks suletud süsteemi loomise ettepaneku tagamaaks on Eelnõu seletuskirjas viidatud näidislahendi, täpsemalt Soome, kopeerimine. Euroopa Liidu kindlustusturu mõistes on Soome pigem näide mitte avatud konkurentsi soosivast turust, mida eksperdid kutsuvad maaks, kus on hea teha äri kindlustusandjana ja kus kindlustusvõtja/kliendi juurdepääs avatud teenusele ja konkurentsile ei ole alati kõige paremini tagatud. Soome süsteemi näitena esitamine on ka sellevõrra imelik, et nende vastava Fondi https://www.pvk.fi/en/ 2018.a tegevusaruandest ilmneb, et Fond hüvitas 20% esitatud nõuetest ja jättis rahuldamata 80% nõuetest. Jällegi, kuivõrd EKML ei olnud Eelnõu väljatöötamise juures, siis puudub meil teadmine, miks pidas töögrupp vajalikuks võtta aluseks süsteem, kus vaid iga 5 patsient saab oma nõude rahuldatud. 4) Eelnõus on kujundatud süsteem, kus TTO poolt omandatava kindlustuslepingu hinna (kindlustusmakse suuruse) kujundamine on kindlustusandja käes aga kindlustushüvitise maksmise otsus Fondi käes, mis majanduslikus loogikas tähendab seda, et süsteemi tulude poole kujundab üks isik aga kulude poole teine isik. EKML arvamuse kohaselt on kindlustusandjatel, kes ühineksid Eelnõus kirjeldatud süsteemiga kaks võimalust, kuidas tagada lahend, et tekkivate kulude pool ei ületaks tulude oma: a) suurendada järgmise perioodi kindlustusmakseid, nt. liikluskindlustuses on küllaldaselt näiteid, kus kahjus(id) põhjustanud kindlustusvõtja kindlustusmakse on tõusnud 5 korda ja rohkem. b) võtta kontroll Fondi (juhtimis)otsuste üle ( kuivõrd Fond kuuluks kindlustusandjatele, kes otsustavad Fondi juhtorganite liikmete määramise üle) . Võimalik, et Fondi loomist on töögrupis põhjendatud viisil, et sellise lahendi puhul on võimalik koondada kompetents ainult ühte kohta, mitte igasse kindlustusandjasse eraldi AGA samas toimib kohustusliku liikluskindlustuse süsteem juba aastakümneid viisil, kus ikka iga kindlustusandja suudab ise otsustada millised kahjud ja millises ulatuses tuleb hüvitada. 5) EKML vaates puudub seletuskirjas see mõjuanalüüsi osa, mis käsitleks võimalike kahjunõuete mõju järgmiste perioodide kindlustusmaksetele loe. suuresti Haigekassa eelarvele, mis omakorda võib tähendada seda, et kogu süsteemi kulu ei ole paari aasta pärast enam mitte 4 miljonit eurot aastas, vaid juba 6 miljonit ja rohkem, kuivõrd kindlustusandjad ei ole nõus ja tegelikult ei luba seda ka Euroopa Liidu usaldusnormatiivid (nn. Solventsus 2) pakkuda kindlustuskaitset kahjumiga. 6) Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et hüvitamisotsuste tegemine vajab Liikluskindlustuse Fondi töötajate osas ainult vähest ümberõpet. EKML kahtleb sellise väite paikapidavuses kuivõrd sisuliselt öeldakse, et need inimesed, kes eile otsustasid sõidukite poritiiva mõlkide üle, otsustavad nüüd, kas arst on patsienti õigesti ravinud või mitte. Võimalikust piisava kompetentsi puudumisest, on ehk veelgi olulisem asjaolu, et Fondis ei tee hüvitisotsuseid, mitte sõltumatutest meditsiini ekspertidest koosnev kogu, vaid eelmises lõigus liikluskahjude käsitlemiselt ümberõppe saanud isikud, mis omakorda seab Fondi poolt tehtavate hüvitamise otsuste kvaliteedi suure küsimärgi alla. EKML poolne selge soovitus on luua Eelnõus lahend, kus TTO võimalike nõude aluseks olevate ravivigade st. kas viga tehti või mitte üle otsusta Tervisameti juures asuv sõltumatu komisjon, millise tegevuses võiks vaatlejana osaleda ka Patsientide esindusorganisatsiooni esindaja. Üldise iseloomuga tähelepanekute kokkuvõtteks soovib EKML rõhutada, et meie hinnangul soovitakse Eelnõuga luua konkurentsi piiravat süsteemi, mis on oma olemuselt avatud TTO suunalisele järsule kindlustusmaksete tõusule, kuivõrd TTO’le kindlustuslepinguid pakkuvad kindlustusandjad ei kontrolli hüvitiste suurust ning kahjuhüvitiste otsustamine liigub eriala ekspertide käest, eilsete sõidukindlustuse kahjude käsitlejate kätte. EKML ettepanekud, kuidas Eelnõuga edasi liikuda. EKML on seisukohal, et kuivõrd eelpool kirjeldatud Eelnõu võimalikud probleemkohad on sedavõrd fundamentaalsed, siis tuleks Eelnõule teha taas käivitus ja koostada uus Eelnõu, mille lähtekohad oleks järgmised: 1) TTO’d peaks sarnaselt audiitorite, advokaatide ja kindlustusmaakleritega omama seadusel põhinevat kohustust enda tegevusest tuleneva vastutuse kindlustamiseks; 2) TTO’d on kohustatud tegema patsientidele lihtsalt kättesaadavaks info, kes on TTO vastuskindlustusandja ja kuidas on võimalik esitada nõuet TTO vastu; 3) Eraldi Fondi loomine ei ole otstarbekas ning küsimus, kas juhtum kvalifitseerub kindlustusjuhtumina või mitte on iga kindlustusandja enda otsustada. Kuivõrd kindlustusandjad pakuvad ka käesoleval ajal TTO vabatahtlikke vastutuskindlustuse lepinguid, võib eeldada, et neil on olemas ka vastav kompetents; 4) Kindlustusandjate tegevusest sõltumatule, Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile tuleb tagada piisav ressurss, et ajaliselt efektiivselt lahendada patsiendi ja TTO vahelisi eriarvamusi küsimustes, kas tervishoiu teenust on osutatud kvaliteetselt või mitte. 5) Läbi Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuste statistika saab Terviseamet piisava sisendi hindamaks erinevate TTO’de poolt osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti ning puudub vajadus eraldi investeeringute järele, mis on vajalikud patsiendikindlustuse registri loomiseks ja püsikuludest selle haldamiseks, kuivõrd sellise registri loomine ja ülalpidamine on kulukas. Kokkuvõtteks, nii nagu alustasime, nii ka lõpetame st. võimalik et Eelnõu koostamisel on kõiki EKML eelpool kirjeldatud küsimusi analüüsitud ja leitud, et süsteem mis tähendab ca 4 miljonist ja kasvavat püsikulu eelkõige Haigekaasa eelarvele versus kasuna planeeritud ca 2,5 miljonit eurot hüvitisi aastas patsientidele, on igati mõistlik AGA meie arusaam kavandatud kindlustuslahenduse otstarbekusest, Eelnõus kirjeldatud kujul on mõnevõrra teistsugune, kuivõrd oleme üsna kindlad, et kavandatud süsteem ei kasuta tervishoiu süsteemis olevat, niigi nappe rahalisi vahendeid efektiivselt. Juhul kui, Vabariigi Valitsuse tasandil otsustakse, et Eelnõu lähtealustega tuleb veel tööd teha, siis palume, et Rahandusministeerium seisaks ka selle eest, et EKML kuuluks Eelnõu täiustamise töögruppi.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel