Saatja: Igor Fedotov <
[email protected]>
Saadetud: 03.09.2019 19:09
Adressaat: Ebe Sarapuu <
[email protected]>
Koopia: Linda Lelumees <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
Manused: !EKML tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse kohta.docx
Tere,
Saadan ka Teile Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
osas. Dokument on kujundatud memo vormis, kuivõrd see on kõrvaltvaataja arvamus, kes ei oma teavet
töögrupis arutatu kohta. Oleme kindlasti valmis ja huvitatud panustama erinevates aruteludes selle teema
osas. Küsimustele vastan meelsasti.
Lugupidamisega
Igor Fedotov
Juhatuse esimees
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit
Pärnu mnt 158/1 Tallinn Eesti 11317
Mobiil +372 51 29 424
[email protected]
www.ekml.ee
Teate sisu, sh lisatud failid, on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks ainult kirja adressaadile. Igasugune teate kasutamine
vastuolus selle eesmärgiga on keelatud. Juhul kui olete saanud teate eksituse tõttu, palume Teil teavitada saatjat ja kustutada teade
koos failidega. Palume vabandust tekitatud ebameeldivuste pärast. / This message, including any attachments, is confidential, may
be privileged and is intended only for the use of the addressee. Any use of this message not in accordance with its intended
purpose is prohibited. If you have received this message in error, please notify the sender and delete this message, including all
attachments. We apologise for any inconvenience caused.
From: Igor Fedotov <
[email protected]>
Date: Monday, 2 September 2019 at 19:09
To: Linda Lelumees <
[email protected]>
Cc: Kaido Tropp <
[email protected]>
Subject: FW: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
Tere Linda,
Saan nüüd saata EKML-i poolsed mõtted patsiendikindlustuse osas. Vabandused, et mõningase
hilinemisega.
Dokument on kujundatud memo vormis, kuivõrd see on kõrvaltvaataja arvamus, kes ei oma teavet
töögrupis arutatu kohta. Samuti ei ole me seda saatnud ka Sotsiaalministeeriumisse.
Oleme kindlasti valmis ja huvitatud panustama erinevates aruteludes selle teema osas. Küsimustele
vastan meelsasti.
Tervitades
Igor
---------- Forwarded message ---------
Saatja: Linda Lelumees <
[email protected]>
Date: N, 20. juuni 2019 14.31
Subject: patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
To:
[email protected] <
[email protected]>
Cc:
[email protected] <
[email protected]>
Tere!
Kahetsusväärselt ei ole Sotsiaalministeerium edastanud teile eelnõu patsiendikindlustuse seaduse
kohta. Parandan selle vea!
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97db931c-2277-48bc-be2e-d75d6ce32943
head lugemist ja kommenteerimist!
Linda Lelumees
Kindlustuspoliitika osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3550
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Endla 13, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
MEMO
Teema: Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu
Kellele: Kindlustusvaldkonna seadusandluse otsustajad
Kellelt: Eesti Kindlustusmaaklerite Liit
Kuupäev: 02.09.2019
Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu (edaspidi EKML) tähelepanekud Patsiendikindlustuse seaduse
eelnõu (edaspidi Eelnõu) kohta
EKML edastab enda tähelepanekud Rahandusministeeriumile, kui Kindlustusvaldkonna regulatsiooni
eestvedajale ja selguse huvides olgu kohe rõhutatud, et kuivõrd EKML ei olnud Eelnõu
väljatöötamisse kaasatud, siis ei ole meile teada kõik Eelnõu väljatöötamisel hinnatud ja läbi
arutatud aspektid nt. sotsiaalne mõju või ravivigade de kriminaliseerimine ja meie tähelepanekud
keskenduvad ainuüksi kindlustusturu toimimise ja kliendi huvide kaitse aspektidele.
Esmalt üldisema iseloomuga tähelepanekud Eelnõus pakutud lahendi kohta:
1) Eelnõus valitud konstruktsioon st. TTO pakkuja kohustuslik vastutuskindlustus ja Eelnõu
pealkiri „Patsiendikindlustus“ on oma sisus mõnevõrra vastuolulised, kuivõrd
vastutuskindlustus on oma olemuselt loodud kaitsma isikut ( antud juhul TTO’d) võimalike
nõuete eest ja sisaldab mh. ka nii nõude saaja kui tema kindlustusandja huvi, esitatud nõuet
tõrjuda, vältimaks põhjendamatute nõuete esitamist.
Näiteks, keegi ju ei taha, et meid süüdistataks liiklusõnnetuse põhjustamises ja nõuaks
tekitatud kahju hüvitamist, mis tähendab, et minule endale tekkinud kahju hüvitamine jääb
minu kanda. Sama printsiip kehtib ka TTO puhul ehk ka temal on olemas nii majanduslik (
tõusev kindlustusmakse) kui sisuline ( tervishoiu teenuse kvaliteet) huvi tõrjuda tema vastu
esitatud nõuet.
EKML vaates oleks sisu ja vorm märksa paremini kooskõlas kui Eelnõu kannaks pealkirja: TTO
teenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus.
2) Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on turutõrge käeoleval ajal toimiva Tervishoiu teenuse
osutaja (edaspidi TTO) vabatahtliku vastutuskindlustuse süsteemi osas, kus TTO’d on
võimalik enda võimalike eksimuste ja kahju tekitamise riski kindlustada. Eelnõu seletuskirjast
ei selgu, kui palju on teadaolevalt üldse seda tüüpi nõudeid TTO’le esitatud ( Haigekassa
lepingupartnerite osas peaks sellise info koondamine olema võimalik).
Varasemalt patsientide poolt esitatud nõuete arv ja kahjunõuete suurus peaksid andma
vastuse küsimusele, kas eksisteerib vajadus riikliku sekkumise ja ca 4 miljonit eurot AASTAS
maksva süsteemi loomiseks või suudab turg ilma riigi poolse intensiivse sekkumiseta tagada
TTO poolt tehtud eksimuste hüvitamine.
Üks EKML liige kirjeldas head näidet, kuidas tema kliendist TTO kirjeldas vajadust
vastutuskindlustuse järgi: “meie vajadus vastutuskindlustuse järele on madal, sest
olukordades, kus eksime remondime me ise ka enda vead ära ja üldjuhul nõuete esitamiseni
teema ei jõua.”
3) Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et kavandatud lahendi efektiivsus saavutatakse läbi
kindlustusandjate konkurentsi aga samas sisaldub Eelnõus hoopis vastupidine konkurentsi
vähendav säte, mis kohustab kõiki kindlustusandjaid olema loodava Fondi liikmed, mis
omakorda tähendab, et Eelnõus välistatakse kõigi teiste Euroopa Liidu kindlustusandjate
osalemine kavandatud lahendis, näiteks läbi teenuse osutamise või asutamisvabaduse
printsiibi.
EKML soovib siinjuures rõhutada, et Eelnõus kirjeldatud Fondi loomise vajadus ei tulene
Euroopa Liidu õigusest vaid lausa vastupidiselt, toetab Euroopa Liidu seadusandlus avatud
konkurentsiga lahendeid.
EKML arvab, et üheks suletud süsteemi loomise ettepaneku tagamaaks on Eelnõu
seletuskirjas viidatud näidislahendi, täpsemalt Soome, kopeerimine.
Euroopa Liidu kindlustusturu mõistes on Soome pigem näide mitte avatud konkurentsi
soosivast turust, mida eksperdid kutsuvad maaks, kus on hea teha äri kindlustusandjana ja
kus kindlustusvõtja/kliendi juurdepääs avatud teenusele ja konkurentsile ei ole alati kõige
paremini tagatud.
Soome süsteemi näitena esitamine on ka sellevõrra imelik, et nende vastava Fondi
https://www.pvk.fi/en/ 2018.a tegevusaruandest ilmneb, et Fond hüvitas 20% esitatud
nõuetest ja jättis rahuldamata 80% nõuetest. Jällegi, kuivõrd EKML ei olnud Eelnõu
väljatöötamise juures, siis puudub meil teadmine, miks pidas töögrupp vajalikuks võtta
aluseks süsteem, kus vaid iga 5 patsient saab oma nõude rahuldatud.
4) Eelnõus on kujundatud süsteem, kus TTO poolt omandatava kindlustuslepingu hinna
(kindlustusmakse suuruse) kujundamine on kindlustusandja käes aga kindlustushüvitise
maksmise otsus Fondi käes, mis majanduslikus loogikas tähendab seda, et süsteemi tulude
poole kujundab üks isik aga kulude poole teine isik.
EKML arvamuse kohaselt on kindlustusandjatel, kes ühineksid Eelnõus kirjeldatud
süsteemiga kaks võimalust, kuidas tagada lahend, et tekkivate kulude pool ei ületaks tulude
oma:
a) suurendada järgmise perioodi kindlustusmakseid, nt. liikluskindlustuses on küllaldaselt
näiteid, kus kahjus(id) põhjustanud kindlustusvõtja kindlustusmakse on tõusnud 5 korda
ja rohkem.
b) võtta kontroll Fondi (juhtimis)otsuste üle ( kuivõrd Fond kuuluks kindlustusandjatele, kes
otsustavad Fondi juhtorganite liikmete määramise üle) .
Võimalik, et Fondi loomist on töögrupis põhjendatud viisil, et sellise lahendi puhul on
võimalik koondada kompetents ainult ühte kohta, mitte igasse kindlustusandjasse eraldi
AGA samas toimib kohustusliku liikluskindlustuse süsteem juba aastakümneid viisil, kus
ikka iga kindlustusandja suudab ise otsustada millised kahjud ja millises ulatuses tuleb
hüvitada.
5) EKML vaates puudub seletuskirjas see mõjuanalüüsi osa, mis käsitleks võimalike
kahjunõuete mõju järgmiste perioodide kindlustusmaksetele loe. suuresti Haigekassa
eelarvele, mis omakorda võib tähendada seda, et kogu süsteemi kulu ei ole paari aasta
pärast enam mitte 4 miljonit eurot aastas, vaid juba 6 miljonit ja rohkem, kuivõrd
kindlustusandjad ei ole nõus ja tegelikult ei luba seda ka Euroopa Liidu usaldusnormatiivid
(nn. Solventsus 2) pakkuda kindlustuskaitset kahjumiga.
6) Eelnõu seletuskirjas on viidatud, et hüvitamisotsuste tegemine vajab Liikluskindlustuse Fondi
töötajate osas ainult vähest ümberõpet. EKML kahtleb sellise väite paikapidavuses kuivõrd
sisuliselt öeldakse, et need inimesed, kes eile otsustasid sõidukite poritiiva mõlkide üle,
otsustavad nüüd, kas arst on patsienti õigesti ravinud või mitte.
Võimalikust piisava kompetentsi puudumisest, on ehk veelgi olulisem asjaolu, et Fondis ei
tee hüvitisotsuseid, mitte sõltumatutest meditsiini ekspertidest koosnev kogu, vaid eelmises
lõigus liikluskahjude käsitlemiselt ümberõppe saanud isikud, mis omakorda seab Fondi poolt
tehtavate hüvitamise otsuste kvaliteedi suure küsimärgi alla.
EKML poolne selge soovitus on luua Eelnõus lahend, kus TTO võimalike nõude aluseks
olevate ravivigade st. kas viga tehti või mitte üle otsusta Tervisameti juures asuv sõltumatu
komisjon, millise tegevuses võiks vaatlejana osaleda ka Patsientide esindusorganisatsiooni
esindaja.
Üldise iseloomuga tähelepanekute kokkuvõtteks soovib EKML rõhutada, et meie hinnangul
soovitakse Eelnõuga luua konkurentsi piiravat süsteemi, mis on oma olemuselt avatud TTO
suunalisele järsule kindlustusmaksete tõusule, kuivõrd TTO’le kindlustuslepinguid pakkuvad
kindlustusandjad ei kontrolli hüvitiste suurust ning kahjuhüvitiste otsustamine liigub eriala ekspertide
käest, eilsete sõidukindlustuse kahjude käsitlejate kätte.
EKML ettepanekud, kuidas Eelnõuga edasi liikuda.
EKML on seisukohal, et kuivõrd eelpool kirjeldatud Eelnõu võimalikud probleemkohad on sedavõrd
fundamentaalsed, siis tuleks Eelnõule teha taas käivitus ja koostada uus Eelnõu, mille lähtekohad
oleks järgmised:
1) TTO’d peaks sarnaselt audiitorite, advokaatide ja kindlustusmaakleritega omama seadusel
põhinevat kohustust enda tegevusest tuleneva vastutuse kindlustamiseks;
2) TTO’d on kohustatud tegema patsientidele lihtsalt kättesaadavaks info, kes on TTO
vastuskindlustusandja ja kuidas on võimalik esitada nõuet TTO vastu;
3) Eraldi Fondi loomine ei ole otstarbekas ning küsimus, kas juhtum kvalifitseerub
kindlustusjuhtumina või mitte on iga kindlustusandja enda otsustada. Kuivõrd
kindlustusandjad pakuvad ka käesoleval ajal TTO vabatahtlikke vastutuskindlustuse
lepinguid, võib eeldada, et neil on olemas ka vastav kompetents;
4) Kindlustusandjate tegevusest sõltumatule, Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjonile
tuleb tagada piisav ressurss, et ajaliselt efektiivselt lahendada patsiendi ja TTO vahelisi
eriarvamusi küsimustes, kas tervishoiu teenust on osutatud kvaliteetselt või mitte.
5) Läbi Tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni otsuste statistika saab Terviseamet
piisava sisendi hindamaks erinevate TTO’de poolt osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteeti
ning puudub vajadus eraldi investeeringute järele, mis on vajalikud patsiendikindlustuse
registri loomiseks ja püsikuludest selle haldamiseks, kuivõrd sellise registri loomine ja
ülalpidamine on kulukas.
Kokkuvõtteks, nii nagu alustasime, nii ka lõpetame st. võimalik et Eelnõu koostamisel on kõiki EKML
eelpool kirjeldatud küsimusi analüüsitud ja leitud, et süsteem mis tähendab ca 4 miljonist ja kasvavat
püsikulu eelkõige Haigekaasa eelarvele versus kasuna planeeritud ca 2,5 miljonit eurot hüvitisi aastas
patsientidele, on igati mõistlik AGA meie arusaam kavandatud kindlustuslahenduse otstarbekusest,
Eelnõus kirjeldatud kujul on mõnevõrra teistsugune, kuivõrd oleme üsna kindlad, et kavandatud
süsteem ei kasuta tervishoiu süsteemis olevat, niigi nappe rahalisi vahendeid efektiivselt.
Juhul kui, Vabariigi Valitsuse tasandil otsustakse, et Eelnõu lähtealustega tuleb veel tööd teha, siis
palume, et Rahandusministeerium seisaks ka selle eest, et EKML kuuluks Eelnõu täiustamise
töögruppi.