dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus

Sotsiaalministeerium · 3. september 2019
Viit
53
Registreeritud
3. september 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎53 03.09.2019 Ministri määrus.bdoc1256 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 03.09.2019 nr 53 Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 37 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikule, kes taotleb enda registreerimist tervishoiutöötajana (edaspidi taotleja). (2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. § 2. Vastavuseksam (1) Vastavuseksam loetakse sooritatuks, kui taotleja tööpraktikale antud hinnang ja teooriaeksami tulemus on positiivne. (2) Tööpraktika on taotleja praktiline töö juhendaja juhendamisel tervishoiuteenuse osutaja juures eesmärgiga hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust Eestis nõutavale kvalifikatsioonile. (3) Teooriaeksam on taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korraldavad Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning millega kontrollitakse taotleja teoreetiliste teadmiste vastavust Eestis nõutavale kvalifikatsioonile. 2. peatükk Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksam § 3. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldus ja tasu suurus (1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksamit korraldab Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). 2 (2) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust: 1) menetlustasu suurus on kuni 192 eurot; 2) eksamitasu suurus on kuni 384 eurot. (3) Ülikool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga vastavuseksami taotluse menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest. § 4. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksamile registreerumine (1) Taotleja esitab arsti, hambaarsti või eriarsti vastavuseksami sooritamiseks ülikoolile järgmised dokumendid: 1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti vastavuseksami sooritamiseks; 2) Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia; 3) Terviseameti väljastatud otsus taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tulemuse kohta. (2) Kui taotleja on esitanud Terviseametile koos tervishoiutöötaja registreerimistaotluse vormiga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ning nõusoleku registreerimistaotluse ja Terviseameti otsuse esitamiseks ülikoolile, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ülikoolile Terviseamet. Terviseamet esitab dokumendid 15 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuse tegemist. (3) Ülikooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi 30 päeva jooksul menetlustasu laekumise päevast arvates ning otsustab tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) tervishoiuteenuse osutaja(d). (4) Hindamiskomisjonil on õigus küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks taotlejalt täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja läbitud õppekava(de) sisu kohta. (5) Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ja tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 5. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktika (1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktika toimub ülikooli nimetatud residentuuri baasasutuses vastavalt arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest. (2) Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu tööpraktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. (3) Tööpraktika sooritanud taotleja esitab ülikoolile täidetud praktikapäeviku 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. (4) Ülikool otsustab tööpraktika tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus ette nähtud tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli otsusega 15 päeva jooksul juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast arvates. 3 (5) Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning tööpraktika sooritamise korral teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (6) Ülikool teavitab Terviseametit hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika sooritamisest elektrooniliselt 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (7) Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab ülikool taotlejal alustada uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates. § 6. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam (1) Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ja tasunud ülikoolile eksamitasu. (2) Arsti teooriaeksam vastab ülikooli arstiõppe lõpueksamile. (3) Hambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli hambaarstiõppe lõpueksamile. (4) Eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli vastava eriala residentuuri lõpueksamile. (5) Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. (6) Ülikool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. (7) Ülikool edastab info vastavuseksami sooritamisest või sooritamata jätmise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates. (8) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist teooriaeksami toimumisest arvates. § 7. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami sooritamist tõendav dokument Ülikool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. § 8. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tulemuse vaidlustamine Taotlejal on õigus vaidlustada vastavuseksami tulemus ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras. 3. peatükk Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksam § 9. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldus ja tasu suurus (1) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksamit korraldavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). (2) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust: 1) menetlustasu suurus on kuni 120 eurot; 2) eksamitasu suurus on kuni 238,33 eurot. 4 (3) Kõrgkool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga vastavuseksami taotluse menetlemise eest ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest. § 10. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksamile registreerumine (1) Taotleja esitab õe, eriõe või ämmaemanda vastavuseksami sooritamiseks kõrgkoolile järgmised dokumendid: 1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus õe, eriõe või ämmaemanda vastavuseksami sooritamiseks; 2) Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia; 3) Terviseameti väljastatud otsus taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tulemuse kohta. (2) Kui taotleja on esitanud Terviseametile koos tervishoiutöötaja registreerimistaotluse vormiga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ning nõusoleku registreerimistaotluse ja Terviseameti otsuse esitamiseks kõrgkoolile, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluses nimetatud kõrgkoolile Terviseamet. Terviseamet esitab dokumendid 15 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuse tegemist. (3) Kõrgkooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi 30 päeva jooksul menetlustasu laekumise päevast arvates ning otsustab tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) residentuuri baasasutuse(d). (4) Hindamiskomisjonil on õigus küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks taotlejalt täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja läbitud õppekava(de) sisu kohta. (5) Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika (1) Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika toimub kõrgkooli praktikabaasis vastavalt õe, eriõe või ämmaemanda juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest. (2) Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab kõrgkoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. (3) Kõrgkool otsustab tööpraktika sooritamise taotleja juhendaja hinnangu alusel. (4) Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning tööpraktika sooritamise korral teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (5) Kõrgkool teavitab Terviseametit hindamiskomisjoni otsusest ja tööpraktika sooritamisest elektrooniliselt 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. (6) Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab kõrgkool taotlejal alustada uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates. § 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksam 5 (1) Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ning on tasunud kõrgkoolile eksamitasu. (2) Õe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale õeõppe lõpueksami teooriaosale. (3) Eriõe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale vastava eriala lõpueksami teooriaosale. (4) Ämmaemanda teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale lõpueksami teooriaosale. (5) Teooriaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. (6) Kõrgkool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. (7) Kõrgkool edastab info vastavuseksami sooritamise või sooritamata jätmise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates. (8) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist teooriaeksami toimumisest arvates. § 13. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami sooritamist tõendav dokument Kõrgkool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. § 14. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tulemuse vaidlustamine Taotlejal on õigus vaidlustada vastavuseksami tulemus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse isikutele, kes soovivad taotleda enda tervishoiutöötajana registreerimist, kuid kes on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon. Määruse kohaselt korraldavad vastavuseksamit Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Perit Kirkmann (lahkunud teenistusest 2019 jaanuaris) ja Vootele Veldre ([email protected]; tel 626 9140). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]; tel 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 30 lõike 37 alusel uus rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse välisriigis (st riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon) tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikule, kes taotleb enda registreerimist tervishoiutöötajana (edaspidi taotleja) ja kelle puhul on Terviseamet tuvastanud, et isiku kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale. Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on Terviseametil kaalutlusõigus otsustada sobivustesti rakendamise põhjendatuse üle, siis vastavalt 01.09.2019 jõustuva TTKS-i redaktsiooni § 30 lõikele 3 peavad kõik välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikud sooritama kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks vastavuseksami, eeldusel, et neile ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta,1 direktiivis 2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)2, ega TTKS-is sätestatud soodsamad tingimused kvalifikatsiooni tunnustamisel. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32005L0036&from=DE 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0055&from=EN Paragrahv 2 sätestab vastavuseksami üldised põhimõtted Tuginedes TTKS-i eelnõu seletuskirjale3 on vastavuseksami eesmärk hinnata isiku teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi ja sobivust Eesti tervishoiusüsteemis töötada. Vastavuseksam võimaldab veenduda, et isiku erialane ettevalmistus vastab ka praktikas dokumentidega tõendatud tasemele. Seaduses sätestatud nõue välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutele on vajalik, et kindlustada välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajate osutatavate teenuste kvaliteet ja turvalisus Eesti elanikele. TTKS-i § 30 lõige 31 sätestab, et vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teoorieksamist. Määruse § 2 avab seadusest detailsemalt tööpraktika ja teooriaeksami eesmärgid ja olemuse. Tööpraktika on taotleja praktiline töö tervishoiuteenuse osutaja juures juhendaja juhendamisel eesmärgiga hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust Eestis nõutavale kvalifikatsioonile. Teooriaeksam on taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ja millega kontrollitakse taotleja erialaste teadmiste kooskõlalisust Eestis sama kvalifikatsiooniga spetsialistidelt eeldatavate teadmistega ning informeeritust tervishoiusüsteemi korraldusest, mis võimaldaks taotlejal tervishoiusüsteemis tõhusalt ja efektiivselt tegutseda. Paragrahv 3 sätestab, et arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldaja on Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). Tegu on ainsa ülikooliga Eestis, mis korraldab arstide ja hambaarstide tasemeõpet ning eriarstide ja erihambaarstide residentuuri. Sama paragrahv kehtestab vastavuseksami tasu komponendid ja nende suuruse. Kuna avalik- õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS vastavuseksami sooritamise tasu ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse konkreetne hindamise tasu kehtestada käesoleva määrusega. Kehtestatava vastavuseksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, missugune peab olema tööpraktika sisu, kestus ja tingimused ning milline teooriaeksami sisu. Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga, sh teooriaeksami koostamise, korraldamise, hindamise ning eksami sooritamist tõendava dokumendi väljastamisega seotud kulu. Ülikool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse menetluse raames vaid ühe korra ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest – seega ka iga korduseksami eest. Tasukomponentide ülemmäär on sama, mis eelnõu aluseks oleva seaduse menetlemise ajal kehtinud sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurus ülikoolis. Menetlustasu ja eksamitasu eristamise eesmärk on tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole eksamitasu nõudmine põhjendatud juhul, kui taotleja ei soorita tööpraktikat positiivse tulemusega ning teooriaeksami korraldamisega seotud kulu ülikoolile ei kaasne. Paragrahv 4 sätestab dokumendid, mida arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami sooritaja peab ülikoolile esitama. Nõutavad dokumendid on taotlus arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti vastavuseksami sooritamiseks, Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia ning Terviseameti väljastatud haldusotsus taotleja kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. Vastavuseksamile on võimalik registreeruda üksnes juhul, kui Terviseamet on võrrelnud taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja leidnud, et kvalifikatsioon vastab nõutavale tasemele. Kuna taotleja on Terviseametile esitanud registreerimistaotlusel andmed, mis on informatiivsed ka hindamiskomisjonile, ja Terviseamet on isiku kvalifikatsiooni vastavust juba hinnanud ning vormistanud vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse, on dokumentide koosseis nii taotleja kui ka ülikooli halduskoormuse seisukohalt optimaalne. Hindamiskomisjonil on vajaduse korral õigus küsida taotlejalt täpsustavaid küsimusi ning taotleja nõusoleku korral ka lisadokumente, mis võimaldavad hindamiskomisjonil langetada kaalutletud otsuse. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df-a39831992699 Paragrahv näeb ühtlasi ette võimaluse, et juhul, kui taotleja on selleks andnud nõusoleku ja esitanud Terviseametile registreerimistaotluse kõrval ka taotluse arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti vastavuseksami sooritamiseks, esitab nõutavad dokumendid ülikoolile Terviseamet. Ülikooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab esitatud dokumendid 30 päeva jooksul läbi pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu vastavalt esitatud arvele ja esitanud meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadile maksekorralduse koopia või pangast on meditsiinivaldkonna dekanaadile laekunud kinnitus tasu maksmise kohta. Nimetatud tähtaeg võimaldab hindamiskomisjonil esitatud andmeid igakülgselt kaaluda ning langetada argumenteeritud otsuse. Lähtudes dokumentides esitatud andmetest otsustab hindamiskomisjon taotleja tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) tervishoiuteenuse osutaja(d). Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile registreerumise täpsema korra kehtestab ülikool. Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Siin ja edaspidi on 15-päevane tähtaeg sätestatud kui mõistlik tähtaeg, mis pakub ülikoolile töökoormuse juhtimisel piisavat paindlikkust. Paragrahv 5 kehtestab arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktikale seatavad nõuded. Tööpraktika toimub ülikooli nimetatud residentuuri baasasutuses vastavalt arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest. Tööpraktikaks sobivate tervishoiuteenuse osutajate ring on piiritletud residentuuri baasasutustega seetõttu, et ülikool on nendega juba lepingulistes suhetes ning valdab infot teenusepakkujate juhendamisvõimekuse kohta. TTKS § 30, lõige 33 sätestab, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Tööpraktika arvestuslik koormus on 40 tundi nädalas. Tööpraktika võimaldab ülikoolil sisuliselt hinnata taotleja sobivust tervishoiutöötajana töötamiseks. Praktikabaasi valib tööpraktika sooritaja lähtudes ülikooli seatud tingimustest ja eeldusel, et praktikabaasi valimine on võimalik (praktikabaaside hulk varieerub erialati), ning sõlmib praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab määruses sätestatud ja hindamiskomisjoni seatud nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning ülikooli kehtestatud praktika läbimise korda ja praktika hindamise põhimõtteid. Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu tööpraktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Sarnaselt on tööpraktika sooritanud taotlejal kohustus esitada ülikoolile täidetud praktikapäevik 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Nimetatud tähtaeg on mõlemale osapoolele optimaalne, et tagada ülikoolile piisav hulk andmeid tööpraktika hindamiseks. Ülikool otsustab tööpraktika tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus ette nähtud tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli otsusega 15 päeva jooksul arvates juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast. Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ja tööpraktika sooritamise korral teooria- eksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab ülikool TTKS paragrahvi 30 lõikes 34 seatud piirangust tulenevalt alustada taotlejal uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel eelmise praktika lõpukuupäevast arvates. Paragrahv 6 sätestab arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksami nõuded. Teooriaeksam vastab sisult vastavalt arsti või hambaarsti põhiõppe lõpueksamile või eriarsti või erihambaarsti residentuuri lõpueksamile, mistõttu puudub vajadus kehtestada eksameile täpsemaid nõudeid. Arsti ja hambaarsti põhiõppe lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted on kehtestatud arsti- ja hambaarsti õppekavas ning residentuuri lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted vastava eriala residentuuri programmis. Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ja tasunud ülikoolile eksamitasu. Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon, komisjoni moodustamise ja teooriaeksami hindamise täpsema korra kehtestab ülikool. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. Ülikool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Lisaks edastab ülikool info vastavuseksami sooritamise või mittesooritamise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates. Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta tulenevalt seaduses sätestatud piirangust taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist negatiivse tulemusega teooriaeksami toimumisest. Paragrahv 7 sätestab, et ülikool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi taotlejale 30 päeva jooksul teooriaeksami toimumisest. Tegemist on ülikoolis tavapärase õppe või koolituse tulemuse dokumendina vormistamise ajaga. Paragrahvis 8 sätestatakse, et eksamitulemuste vaidlustamine ja vaide lahendamine toimub vastavalt ülikooli kehtestatud korrale – tavapäraselt kehtestab korra õppekorralduseeskiri. Kord on samaväärne põhiõppe ja residentuuriõppe eksamitulemuste vaidlustamise korraga. Paragrahv 9 sätestab õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami üldise korralduse ja vastavuseksami tasu suuruse. Vastavuseksami korraldajad on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). Tegu on ainsate kõrgkoolidega Eestis, kes pakuvad õe-, eriõe- ja ämmaemandaõpet ning kus on võimalik omandada vastavalt õe, eriõe või ämmaemanda kvalifikatsioon. Sama paragrahv kehtestab vastavuseksami tasu komponendid ja nende suuruse. Kuna avalik- õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS vastavuseksami sooritamise tasu ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse konkreetne hindamise tasu kehtestada käesoleva määrusega. Kehtestatava vastavuseksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, missugune peab olema tööpraktika sisu, kestus ja tingimused ning milline teooriaeksami sisu. Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga, sh teooriaeksami koostamise, korraldamise, hindamise ning eksami sooritamist tõendava dokumendi väljastamisega seotud kulu. Kõrgkool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse menetluse raames vaid ühe korra ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest – seega ka iga korduseksami eest. Tasude suuruse arvestuse aluseks on võetud sarnaste toimingute hinnad, mida kohaldati eelnõu aluseks oleva seaduseelnõu menetlemise ajal kõrgkoolides eksamite korraldamisel. Menetlustasu ja eksamitasu eristamise eesmärk on tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole eksamitasu nõudmine põhjendatud juhul, kui taotleja ei soorita tööpraktikat positiivse tulemusega ning teooriaeksami korraldamisega seotud kulu kõrgkoolile ei kaasne. Tasu võtmise täpse korra kehtestavad kõrgkoolid korraldusega. Paragrahv 10 sätestab dokumendid, mida õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami sooritaja peab kõrgkoolile esitama. Nõutavad dokumendid on taotlus õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami sooritamiseks, Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia ning Terviseameti väljastatud haldusotsus taotleja kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. Vastavuseksamile on võimalik registreeruda üksnes juhul, kui Terviseamet on võrrelnud taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja leidnud, et kvalifikatsioon vastab nõutavale tasemele. Kuna taotleja on Terviseametile esitanud registreerimistaotlusel andmed, mis on informatiivsed ka hindamiskomisjonile, ja Terviseamet on isiku kvalifikatsiooni vastavust juba hinnanud ning vormistanud vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse, on dokumentide koosseis käsitletav nii taotleja kui ka ülikooli halduskoormuse seisukohalt optimaalsena. Hindamiskomisjonil on vajaduse korral õigus küsida taotlejalt täpsustavaid küsimusi ning taotleja nõusoleku korral ka lisadokumente, mis võimaldavad hindamiskomisjonil langetada otsuse kõiki olulisi aspekte kaalutledes. Paragrahv näeb ühtlasi ette võimaluse, et juhul, kui taotleja on selleks andnud nõusoleku ja esitanud Terviseametile registreerimistaotluse kõrval ka taotluse õe, eriõe või ämmaemanda vastavuseksami sooritamiseks, esitab nõutavad dokumendid taotleja valitud kõrgkoolile Terviseamet. Kõrgkooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab esitatud dokumendid 30 päeva jooksul läbi pärast seda, kui taotleja on tasunud kõrgkoolile menetlustasu. Nimetatud tähtaeg võimaldab hindamiskomisjonil esitatud andmeid igakülgselt kaaluda ning langetada argumenteeritud otsuse. Lähtudes dokumentides esitatud andmetest otsustab hindamiskomisjon taotleja tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) tervishoiuteenuse osutaja(d). Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile registreerumise täpsema korra kehtestavad kõrgkoolid. Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Siin ja edaspidi on 15-päevane tähtaeg sätestatud kui mõistlik tähtaeg, mis pakub kõrgkoolile töökoormuse juhtimisel piisavat paindlikkust. Paragrahv 11 kehtestab õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktikale seatavad nõuded. Tööpraktika toimub kõrgkooli praktikabaasis vastavalt õe, eriõe või ämmaemanda juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest. Tööpraktikaks sobivate tervishoiuteenuse osutajate ring on piiritletud kõrgkoolide tavapäraste praktikabaasidega, kuna kõrgkoolid valdavad infot teenusepakkujate juhendamisvõimekuse kohta. Nagu seaduses sätestatud, kestab tööpraktika üks kuni kuus kuud ning selle arvestuslik koormus on 40 tundi nädalas. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Tööpraktika võimaldab kõrgkoolil hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste ja oskuste vastavust nõuetele, mis on vajalikud õe, eriõe või ämmaemandana töötamiseks. Praktikabaasi valib tööpraktika sooritaja lähtudes kõrgkooli seatud tingimustest ja eeldusel, et praktikabaasi valik on võimalik ning sõlmib praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab määruses sätestatut, hindamiskomisjoni seatud nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning kõrgkooli kehtestatud praktika läbimise korda ja praktika hindamise põhimõtteid. Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab kõrgkoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kõrgkool otsustab tööpraktika sooritamise taotleja juhendaja hinnangu alusel 15 päeva jooksul arvates juhendaja hinnangu esitamise tähtajast. Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning tööpraktika sooritamise korral teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab kõrgkool TTKS § 30 lõikes 34 seatud piirangust tulenevalt alustada taotlejal uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel eelmise praktika lõppkuupäevast arvates. Paragrahviga 12 kehtestatakse õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami nõuded. Õe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale õeõppe lõpueksami teooriaosale. Eriõe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale vastava eriala lõpueksami teooriaosale. Ämmaemanda teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale lõpueksami teooriaosale. Seega lähtuvad kõrgkoolid õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel kriteeriumitest, mis põhinevad vastavalt õe, eriõe ja ämmaemanda pädevusnõuetel. Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ja tasunud kõrgkoolile eksamitasu. Teooriaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon, komisjoni moodustamise ja teooriaeksami hindamise täpsema korra ja põhimõtted kehtestab kõrgkool. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist. Kõrgkool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul arvates eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Lisaks edastab kõrgkool info vastavuseksami sooritamise või mittesooritamise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates. Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab ta tulenevalt seaduses sätestatud piirangust taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist negatiivse tulemusega teooriaeksami toimumisest. Paragrahv 13 sätestab, et vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi väljastab kõrgkool taotlejale 30 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Tegemist on tavapärase õppe või koolituse läbimise tulemuse dokumendina vormistamise ajaga. Paragrahv 14 sätestab, et eksamitulemuste vaidlustamine toimub vastavalt kõrgkooli kehtestatud korrale (kehtestatud tavapäraselt õppekorralduseeskirjaga). Kord on samaväärne eksamitulemuste vaidlustamise korraga õe, eriõe ja ämmaemanda õppes. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Määrus ei käsitle neid välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikuid, kellele rakenduvad ELi direktiividest tulenevalt kehtestatust soodsamad õigused. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas  välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad end tervishoiutöötajana registreerida, kuid peavad vastavalt TTKS § 30 lõikele 2 sooritama eelnevalt tervishoiutöötaja vastavuseksami Selliste isikute hulk, kes võivad käesoleva määruse alusel taotleda tervishoiutöötajana registreerimist, jääb kalendriaasta vältel eelduslikult vahemikku 50–100. Taotlejate hulk võib varieeruda sõltuvalt Eesti tervishoiuteenuse osutajate tegevusest ja tervisepoliitikaga seotud kontekstist tervishoiutöötajate lähteriikides.  juhendajad Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad taotlejaid juhendama, suurusjärk kalendriaastas vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt).  tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond.  Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool  tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad  Terviseamet Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Taotlejad Uueneva määrusega kehtestatav kord täpsustab välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute vastavuseksami korda. Selliste isikute hulk, kellel on kohustus vastavuseksam sooritada, on väike, samuti on taotlejate kokkupuude muudatusega ühekordne. Muudatus omab positiivset mõju, võimaldades eksami edukalt läbinud tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda. Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne. Negatiivne mõju on eksami sooritamisega kaasnev kulu taotlejale. Küsitav tasu ei ületa ühelgi kutsealal kuist töötasu. Õigusliku muutuse mõju on keskmine – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. Juhendajad ehk tervishoiutöötajad Arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad juhendavad üliõpilasi ja eriarstid residente ka praegu. Lisanduvate juhendatavate hulk on võrreldes teiste gruppidega tagasihoidlik ning juhendamise periood lühem. Näiteks juhendavad arstid kalendriaasta jooksul ca poolt tuhandet arstitudengit, õed ja ämmaemandad üle tuhande õe ning eriarstid üle 500 residendi. Tööpraktikal osalevate taotlejate hulk jääb eelduslikult alla 100 inimese aastas kõikide kutsealade peale kokku. Arvestades võimalikku praktikal osalejate arvu ning nende võimalikku jaotumist haiglate vahel, on mõju avaldumise sagedus väike. Eeldades, et praktika toimub kogenud juhendaja juhendamisel, ei kaasne muudatusega ebasoovitava mõju riski. Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond Muudatus omab kaudset positiivset mõju elanikkonnale. Eestisse tulevad tervishoiutöötajad võivad aidata leevendada tervishoiutöötajate nappust mõnedel erialadel ja parandada seeläbi tervishoiuteenuste kättesaadavust. Täpsustuv kord taotlejate teadmiste ja oskuste kontrollimisel aitab tagada ravi kvaliteeti, kuna aitab välistada pädevuskriteeriumitele mittevastavate isikute registreerimist tervishoiutöötajana. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määrus reguleerib välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust Eesti tervishoiusüsteemis. Samas, määrus üksnes täpsustab seadusega juba vastu võetud korda, mistõttu määruse eraldiseisev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Määrus reguleerib välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust Eesti tervishoiusüsteemis. Samas, määrus üksnes täpsustab seadusega juba vastu võetud korda, mistõttu määruse eraldiseisev mõju riigi majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, võimaldades parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse muudatustega kaasneb mõju Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikeseks, kuna kõik nimetatud asutused on ka praegu seotud välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute teadmiste ja oskuste testimisega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuigi TTKS-i § 30 lõige 32 sätestab, et tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, kehtestatakse käesolev määrus TTKS § 30 lõike 37 alusel ning selle määruse rakendamisega eelarvele täiendavat kulu ei kaasne, sest tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mille puhul dokumentide hindamise ja vastavuseksamiga kaasnevad kulud kaetakse vastavuseksami sooritamise eest makstava tasu arvelt. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. Eelnõule laekunud märkused ja ettepanekud on esitatud määruse seletuskirja lisana. Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus. Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Terviseamet Sotsiaalministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud Arvestatud. Seletuskirja on õigusselguse huvides soovikohaselt tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja täpsustatud. hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu seletuskirjas on kirjas: „Nagu seaduses sätestatud, kestab tööpraktika üks kuni kuus kuud.“ Nimetatud määruse eelnõu § 4 lg-s 3, § 10 lg-s 3 on sätestatud, et moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon otsustab tööpraktika kestuse ning üheski teises nimetatud määruse eelnõu õigusnormis ei ole sätestatud, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Seega selguse ja arusaadavuse tagamiseks tuleb nimetatud eelnõud täiendada, kas nimetatud määruse eelnõu seletuskirjas viidata seadusele (seaduse nimi), milles on sätestatud, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud või sätestada määruse eelnõu §-des 4 ja 10, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Eesti Ämmaemandate EÄÜ juhatusel on kaks tähelepanekut. Selgitatud. Eelnõu koostajad eeldavad, et koolid lähtuvad Ühing 3. peatükk. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksam. § 10. lõige vastavuseksami korraldamisel, sh hindamiskomisjoni kokku (3).Vastavuseksami hindamiskomisjoni töösse võiks olla kaasatud kutsumisel, põhimõttest, et tagatud oleks tervishoiutöötaja teadmiste, vastava erialaühingu kutsekomisjoni esindaja. oskuste ja hoiakute igakülgne kontrollimine. Ülereguleerimise vältimiseks ei seata määruses ühegi kutseala puhul nõudmisi hindamiskomisjoni koosseisule. § 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika. Juhendaja peaks Selgitatud. Määruses on kõikidele kutsealadele seatud ühetaolised omama kehtivat kutsetunnistust. nõuded ning piisavaks on loetud kvalifikatsiooni omamine vastaval kutsealal. Eesti Arstide Liit Kehtestada nõue, et tööpraktikale lubatakse isikud, kes esitavad Mittearvestatud. EAL ettepanekut arutati seaduseelnõu tõendi eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. ettevalmistamise käigus mitmel korral, sh Riigikogu sotsiaalkomisjoni Tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks tuleb vastavalt istungitel. Keeleoskuse nõuete kehtestamisel ei ole kohane seada nn keeleseadusele kehtestada C1 keeleoskuse taseme nõue või kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajatele teistsuguseid nõudeid, kui on EL riikides kvalifikatsiooni 1 vähemalt määrata tähtaeg nõutava keeleoskuse omandamiseks ja omandanutel. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded vastavalt sellele anda ka tähtajaline registreering. elanikkonnaga suhtlemist nõudvatel ametikohtadel kehtestab keeleseadus või keeleseaduse alusel Vabariigi Valitsus (vt VV 20.06.2011 määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“). Õigusaktides kehtestatud keeleoskuse nõuetele vastavuse eest vastutab tööandja tööle võtmisel. Lisada määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud Arvestatud osaliselt, selgitatud. Olukorras, kus Terviseamet on tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja langetanud otsuse, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eesti hindamise kord ning tasu suurus“ § 4 toodud dokumentide loetellu: tervishoiutöötajalt nõutavale kvalifikatsioonile, puudub vajadus kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja kutse- või erialal töötamist 1) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaal või selle tõendava dokumendi esitamiseks ülikoolile või tervishoiu- notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakiri; kõrgkoolidele. Taotleja kvalifikatsiooni vastavust tõendab 2) akadeemilise õiendi ärakiri; Terviseameti otsus, taotleja tööelu viimasel viiel aastal kirjeldab 3) kutse- või erialal töötamist tõendav dokument koos tervishoiutöötaja registreerimistaotlus – nii otsus kui ka taotlus esitatakse vastavalt ülikoolile ja tervishoiukõrgkoolidele. töökirjeldusega. Eelnõu koostajad möönavad teisalt, et tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks võivad teatud juhtudel olla vajalikud täiendavad andmed (sh nt õppekava sisu kirjeldus ja töö täpsem kirjeldus). Ettepanekust tulenevalt on §-desse 4 ja 10 lisatud lõige, mis sätestab hindamiskomisjoni õiguse küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks taotlejalt täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja läbitud õppekava(de) sisu kohta. Taotlejale põhjendamatu halduskoormuse tekitamise vältimiseks otsustab konkreetsete andmete loetelu üle hindamiskomisjon. Eesti Haiglate Liit 1. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt hindab tööpraktikat praktikabaasis Selgitatud. Eelnõu koostajad eeldavad, et tööpraktika korraldus taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite praktibaasis järgib oma olemuselt viisi, kuidas toimub Eestis alusel. Kas need kriteeriumid on kokku lepitud ja läbi arutatud tavapärane arstide, hambaarstide, eriarstide, erihambaarstide, õdede, ämmaemandate ja eriõdede praktika, mille läbimine on haiglatega? kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik. Eelnevast järeldub, et kriteeriumid, mille alusel juhendaja hindab välisriigis kvalifikatsiooni omandanud juhendatavat, ei peaks oluliselt erinema tavapärase õppe raames juhendajale seatud kriteeriumitest, mille alusel edastab juhendaja oma arvamuse koolile. 2. Mitu korda on võimalik ühel taotlejal korduseksamit teha? Selgitatud. Tööpraktika ja teoorieksami korduvat sooritamist piiravad TTKS-i §30 sätted: 2 (34) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks kuue kuu pärast. (35) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul keelduda kvalifikatsiooni hindamisest. (36) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks. Rohkem piiranguid seadus vastavuseksami sooritamisele ei sea. 3. Kuidas kantakse tööpraktika ja selle juhendamisega seotud Selgitatud. Tööpraktika rahastamise täpne mehhanism lepitakse kulud haiglates? seotud osapooltega kokku 2019. aasta septembris sõlmitavates lepingutes, arvestades osapoolte ootuseid. Arvestades 01.09.2019 jõustuvaid õiguslikke muudatusi jõuavad uue korra alusel esimesed taotlejad tööpraktikale kõige varem 2019. a oktoobris. Me ei saa nõustuda seletuskirjas toodud väitega, et juhendajate Arvestatud. Viidatud kirjakohta on seletuskirjas täiendatud. koormus jääb vastavuseksami praktika lisandumisel samaks. 4. Kas riigil on ka mingisugune iga-aastane ülempiirmäär Selgitatud. Tööpraktikal osalejate hulk sõltub tegelikkuses nii inimeste arvule, kes võivad vastavuseksamit sooritada või on igal tervishoiuteenuse osutajate juhendamissuutlikkusest, tööpraktika aastal olemas n+1 isiku jaoks rahaline ressurss? Sellest omakorda keskmisest kestusest, riigieelarvest tööpraktika rahastamiseks sõltub, mitme isikuga peaksid teatud haiglad arvestama praktika ettenähtud vahenditest kui ka tööpraktikale kvalifitseeruvate korraldamisel. taotlejate hulgast. Tööpraktika rahastamise täpne mehhanism lepitakse seotud osapooltega kokku 2019. aasta septembris sõlmitavates lepingutes, arvestades osapoolte ootuseid . 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel