MINISTRI MÄÄRUS
03.09.2019 nr 53
Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud
tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise,
korraldamise ja hindamise kord ning tasu
suurus
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 37 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu
suuruse välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikule, kes taotleb enda
registreerimist tervishoiutöötajana (edaspidi taotleja).
(2) Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud
vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu
Tervishoiu Kõrgkoolis.
§ 2. Vastavuseksam
(1) Vastavuseksam loetakse sooritatuks, kui taotleja tööpraktikale antud hinnang ja
teooriaeksami tulemus on positiivne.
(2) Tööpraktika on taotleja praktiline töö juhendaja juhendamisel tervishoiuteenuse osutaja
juures eesmärgiga hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust
Eestis nõutavale kvalifikatsioonile.
(3) Teooriaeksam on taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida korraldavad Tartu
Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning millega kontrollitakse
taotleja teoreetiliste teadmiste vastavust Eestis nõutavale kvalifikatsioonile.
2. peatükk
Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksam
§ 3. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldus ja tasu suurus
(1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksamit korraldab Tartu Ülikool
(edaspidi ülikool).
2
(2) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tasu koosneb menetlustasust
ja eksamitasust:
1) menetlustasu suurus on kuni 192 eurot;
2) eksamitasu suurus on kuni 384 eurot.
(3) Ülikool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga vastavuseksami taotluse menetlemise eest
ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest.
§ 4. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksamile registreerumine
(1) Taotleja esitab arsti, hambaarsti või eriarsti vastavuseksami sooritamiseks ülikoolile
järgmised dokumendid:
1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti
vastavuseksami sooritamiseks;
2) Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia;
3) Terviseameti väljastatud otsus taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga
võrdlemise tulemuse kohta.
(2) Kui taotleja on esitanud Terviseametile koos tervishoiutöötaja registreerimistaotluse
vormiga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ning nõusoleku
registreerimistaotluse ja Terviseameti otsuse esitamiseks ülikoolile, esitab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ülikoolile Terviseamet. Terviseamet esitab
dokumendid 15 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuse
tegemist.
(3) Ülikooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon)
vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi 30 päeva jooksul menetlustasu laekumise päevast
arvates ning otsustab tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) tervishoiuteenuse
osutaja(d).
(4) Hindamiskomisjonil on õigus küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks taotlejalt
täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja läbitud õppekava(de) sisu kohta.
(5) Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ja
tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 5. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktika
(1) Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktika toimub ülikooli nimetatud residentuuri
baasasutuses vastavalt arsti, hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti juhendamisel ning
lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest.
(2) Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud
kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu tööpraktika tulemuse kohta 15 päeva
jooksul pärast tööpraktika lõppemist.
(3) Tööpraktika sooritanud taotleja esitab ülikoolile täidetud praktikapäeviku 15 päeva jooksul
pärast tööpraktika lõppemist.
(4) Ülikool otsustab tööpraktika tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus ette
nähtud tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli otsusega
15 päeva jooksul juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast arvates.
3
(5) Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning
tööpraktika sooritamise korral teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.
(6) Ülikool teavitab Terviseametit hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika sooritamisest
elektrooniliselt 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(7) Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab ülikool taotlejal alustada uut
tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates.
§ 6. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam
(1) Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega
ja tasunud ülikoolile eksamitasu.
(2) Arsti teooriaeksam vastab ülikooli arstiõppe lõpueksamile.
(3) Hambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli hambaarstiõppe lõpueksamile.
(4) Eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksam vastab ülikooli vastava eriala residentuuri
lõpueksamile.
(5) Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb otsuse
eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist.
(6) Ülikool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva
jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
(7) Ülikool edastab info vastavuseksami sooritamisest või sooritamata jätmise kohta
Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates.
(8) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta taotleda korduseksami sooritamist
pärast kuue kuu möödumist teooriaeksami toimumisest arvates.
§ 7. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami sooritamist tõendav
dokument
Ülikool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul
eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
§ 8. Arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami tulemuse vaidlustamine
Taotlejal on õigus vaidlustada vastavuseksami tulemus ülikooli kehtestatud tingimustel ja
korras.
3. peatükk
Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksam
§ 9. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami korraldus ja tasu suurus
(1) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksamit korraldavad Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid).
(2) Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tasu koosneb menetlustasust ja eksamitasust:
1) menetlustasu suurus on kuni 120 eurot;
2) eksamitasu suurus on kuni 238,33 eurot.
4
(3) Kõrgkool võib taotlejalt menetlustasu nõuda iga vastavuseksami taotluse menetlemise eest
ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest.
§ 10. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksamile registreerumine
(1) Taotleja esitab õe, eriõe või ämmaemanda vastavuseksami sooritamiseks kõrgkoolile
järgmised dokumendid:
1) taotleja nime ja isikukoodi sisaldav taotlus õe, eriõe või ämmaemanda vastavuseksami
sooritamiseks;
2) Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia;
3) Terviseameti väljastatud otsus taotleja kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga
võrdlemise tulemuse kohta.
(2) Kui taotleja on esitanud Terviseametile koos tervishoiutöötaja registreerimistaotluse
vormiga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud taotluse ning nõusoleku
registreerimistaotluse ja Terviseameti otsuse esitamiseks kõrgkoolile, esitab käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud
taotluses nimetatud kõrgkoolile Terviseamet. Terviseamet esitab dokumendid 15 päeva
jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuse tegemist.
(3) Kõrgkooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon)
vaatab taotluse ja esitatud dokumendid läbi 30 päeva jooksul menetlustasu laekumise päevast
arvates ning otsustab tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) residentuuri
baasasutuse(d).
(4) Hindamiskomisjonil on õigus küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle otsustamiseks taotlejalt
täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja läbitud õppekava(de) sisu kohta.
(5) Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning
tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika
(1) Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika toimub kõrgkooli praktikabaasis vastavalt õe, eriõe
või ämmaemanda juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest
tingimustest.
(2) Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud
kriteeriumite alusel. Juhendaja esitab kõrgkoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva
jooksul pärast tööpraktika lõppemist.
(3) Kõrgkool otsustab tööpraktika sooritamise taotleja juhendaja hinnangu alusel.
(4) Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning
tööpraktika sooritamise korral teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul
otsuse tegemisest arvates.
(5) Kõrgkool teavitab Terviseametit hindamiskomisjoni otsusest ja tööpraktika sooritamisest
elektrooniliselt 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(6) Kui taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab kõrgkool taotlejal alustada uut
tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel esmakordse praktika lõppkuupäevast arvates.
§ 12. Õe, eriõe ja ämmaemanda teooriaeksam
5
(1) Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega
ning on tasunud kõrgkoolile eksamitasu.
(2) Õe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale õeõppe lõpueksami teooriaosale.
(3) Eriõe teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale vastava eriala lõpueksami
teooriaosale.
(4) Ämmaemanda teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale lõpueksami teooriaosale.
(5) Teooriaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon. Eksamikomisjon teeb
otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist.
(6) Kõrgkool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva
jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
(7) Kõrgkool edastab info vastavuseksami sooritamise või sooritamata jätmise kohta
Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse kuupäevast arvates.
(8) Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta taotleda korduseksami sooritamist
pärast kuue kuu möödumist teooriaeksami toimumisest arvates.
§ 13. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami sooritamist tõendav dokument
Kõrgkool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi 15 päeva jooksul
eksamikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.
§ 14. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami tulemuse vaidlustamine
Taotlejal on õigus vaidlustada vastavuseksami tulemus kõrgkooli kehtestatud tingimustel ja
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajale
vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise kord ning tasu suurus“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise, korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse
isikutele, kes soovivad taotleda enda tervishoiutöötajana registreerimist, kuid kes on
tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon. Määruse kohaselt korraldavad
vastavuseksamit Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialistid Perit Kirkmann (lahkunud teenistusest 2019 jaanuaris) ja Vootele Veldre
(
[email protected]; tel 626 9140).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel
Bubõr (
[email protected]; tel 626 9738).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 30 lõike 37 alusel
uus rakendusakti terviktekst. Rakendusakt ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete
kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrus kehtestab vastavuseksami koostamise,
korraldamise ja hindamise korra ning tasu suuruse välisriigis (st riigis, mis ei ole Euroopa Liidu
liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon) tervishoiutöötaja
kvalifikatsiooni omandanud isikule, kes taotleb enda registreerimist tervishoiutöötajana (edaspidi
taotleja) ja kelle puhul on Terviseamet tuvastanud, et isiku kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale.
Määrust kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud
vastavuseksami korraldamisel Tartu Ülikoolis, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis.
Kui kehtiva regulatsiooni kohaselt on Terviseametil kaalutlusõigus otsustada sobivustesti
rakendamise põhjendatuse üle, siis vastavalt 01.09.2019 jõustuva TTKS-i redaktsiooni § 30
lõikele 3 peavad kõik välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikud sooritama kvalifikatsiooni
nõuetele vastavuse hindamiseks vastavuseksami, eeldusel, et neile ei laiene Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta,1 direktiivis
2013/55/EL, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI
määrus)2, ega TTKS-is sätestatud soodsamad tingimused kvalifikatsiooni tunnustamisel.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32005L0036&from=DE
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0055&from=EN
Paragrahv 2 sätestab vastavuseksami üldised põhimõtted Tuginedes TTKS-i eelnõu
seletuskirjale3 on vastavuseksami eesmärk hinnata isiku teoreetilisi teadmisi, praktilisi oskusi ja
sobivust Eesti tervishoiusüsteemis töötada. Vastavuseksam võimaldab veenduda, et isiku erialane
ettevalmistus vastab ka praktikas dokumentidega tõendatud tasemele. Seaduses sätestatud nõue
välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutele on vajalik, et kindlustada välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud tervishoiutöötajate osutatavate teenuste kvaliteet ja turvalisus Eesti elanikele.
TTKS-i § 30 lõige 31 sätestab, et vastavuseksam koosneb tööpraktikast ja teoorieksamist. Määruse
§ 2 avab seadusest detailsemalt tööpraktika ja teooriaeksami eesmärgid ja olemuse. Tööpraktika
on taotleja praktiline töö tervishoiuteenuse osutaja juures juhendaja juhendamisel eesmärgiga
hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste, oskuste ja hoiakute vastavust Eestis nõutavale
kvalifikatsioonile. Teooriaeksam on taotleja teoreetiliste teadmiste hindamise eksam, mida
korraldab Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool ja millega kontrollitakse taotleja erialaste teadmiste
kooskõlalisust Eestis sama kvalifikatsiooniga spetsialistidelt eeldatavate teadmistega ning
informeeritust tervishoiusüsteemi korraldusest, mis võimaldaks taotlejal tervishoiusüsteemis
tõhusalt ja efektiivselt tegutseda.
Paragrahv 3 sätestab, et arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti vastavuseksami korraldaja on
Tartu Ülikool (edaspidi ülikool). Tegu on ainsa ülikooliga Eestis, mis korraldab arstide ja
hambaarstide tasemeõpet ning eriarstide ja erihambaarstide residentuuri.
Sama paragrahv kehtestab vastavuseksami tasu komponendid ja nende suuruse. Kuna avalik-
õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS vastavuseksami sooritamise tasu
ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse konkreetne
hindamise tasu kehtestada käesoleva määrusega.
Kehtestatava vastavuseksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja
eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon
langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, missugune peab olema tööpraktika sisu, kestus ja
tingimused ning milline teooriaeksami sisu. Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga, sh
teooriaeksami koostamise, korraldamise, hindamise ning eksami sooritamist tõendava dokumendi
väljastamisega seotud kulu. Ülikool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse menetluse
raames vaid ühe korra ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest – seega ka iga korduseksami
eest.
Tasukomponentide ülemmäär on sama, mis eelnõu aluseks oleva seaduse menetlemise ajal
kehtinud sobivustestide ja teooriaeksamite tasude suurus ülikoolis. Menetlustasu ja eksamitasu
eristamise eesmärk on tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole eksamitasu
nõudmine põhjendatud juhul, kui taotleja ei soorita tööpraktikat positiivse tulemusega ning
teooriaeksami korraldamisega seotud kulu ülikoolile ei kaasne.
Paragrahv 4 sätestab dokumendid, mida arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti
vastavuseksami sooritaja peab ülikoolile esitama. Nõutavad dokumendid on taotlus arsti,
hambaarsti, eriarsti või erihambaarsti vastavuseksami sooritamiseks, Terviseametile esitatud
tervishoiutöötaja registreerimistaotluse koopia ning Terviseameti väljastatud haldusotsus taotleja
kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele.
Vastavuseksamile on võimalik registreeruda üksnes juhul, kui Terviseamet on võrrelnud taotleja
kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja leidnud, et kvalifikatsioon vastab nõutavale tasemele. Kuna
taotleja on Terviseametile esitanud registreerimistaotlusel andmed, mis on informatiivsed ka
hindamiskomisjonile, ja Terviseamet on isiku kvalifikatsiooni vastavust juba hinnanud ning
vormistanud vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse, on dokumentide koosseis nii taotleja kui
ka ülikooli halduskoormuse seisukohalt optimaalne. Hindamiskomisjonil on vajaduse korral õigus
küsida taotlejalt täpsustavaid küsimusi ning taotleja nõusoleku korral ka lisadokumente, mis
võimaldavad hindamiskomisjonil langetada kaalutletud otsuse.
3
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/95fa51a6-7ebd-481a-97df-a39831992699
Paragrahv näeb ühtlasi ette võimaluse, et juhul, kui taotleja on selleks andnud nõusoleku ja
esitanud Terviseametile registreerimistaotluse kõrval ka taotluse arsti, hambaarsti, eriarsti või
erihambaarsti vastavuseksami sooritamiseks, esitab nõutavad dokumendid ülikoolile Terviseamet.
Ülikooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab
esitatud dokumendid 30 päeva jooksul läbi pärast seda, kui taotleja on tasunud menetlustasu
vastavalt esitatud arvele ja esitanud meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadile maksekorralduse
koopia või pangast on meditsiinivaldkonna dekanaadile laekunud kinnitus tasu maksmise kohta.
Nimetatud tähtaeg võimaldab hindamiskomisjonil esitatud andmeid igakülgselt kaaluda ning
langetada argumenteeritud otsuse. Lähtudes dokumentides esitatud andmetest otsustab
hindamiskomisjon taotleja tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d) tervishoiuteenuse
osutaja(d). Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile registreerumise täpsema korra
kehtestab ülikool.
Ülikool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning tööpraktika
läbimise tingimustest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Siin ja edaspidi on 15-päevane
tähtaeg sätestatud kui mõistlik tähtaeg, mis pakub ülikoolile töökoormuse juhtimisel piisavat
paindlikkust.
Paragrahv 5 kehtestab arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti tööpraktikale seatavad nõuded.
Tööpraktika toimub ülikooli nimetatud residentuuri baasasutuses vastavalt arsti, hambaarsti,
eriarsti või erihambaarsti juhendamisel ning lähtudes hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest
tingimustest. Tööpraktikaks sobivate tervishoiuteenuse osutajate ring on piiritletud residentuuri
baasasutustega seetõttu, et ülikool on nendega juba lepingulistes suhetes ning valdab infot
teenusepakkujate juhendamisvõimekuse kohta.
TTKS § 30, lõige 33 sätestab, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud. Juhendaja taotlusel võib
tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Tööpraktika arvestuslik koormus on 40 tundi nädalas.
Tööpraktika võimaldab ülikoolil sisuliselt hinnata taotleja sobivust tervishoiutöötajana töötamiseks.
Praktikabaasi valib tööpraktika sooritaja lähtudes ülikooli seatud tingimustest ja eeldusel, et
praktikabaasi valimine on võimalik (praktikabaaside hulk varieerub erialati), ning sõlmib
praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab määruses sätestatud ja hindamiskomisjoni seatud
nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning ülikooli kehtestatud praktika läbimise korda ja praktika
hindamise põhimõtteid.
Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite
alusel. Juhendaja esitab ülikoolile hinnangu tööpraktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast
tööpraktika lõppemist. Sarnaselt on tööpraktika sooritanud taotlejal kohustus esitada ülikoolile
täidetud praktikapäevik 15 päeva jooksul pärast tööpraktika lõppemist. Nimetatud tähtaeg on
mõlemale osapoolele optimaalne, et tagada ülikoolile piisav hulk andmeid tööpraktika
hindamiseks.
Ülikool otsustab tööpraktika tulemuse praktikajuhendaja hinnangu ja praktikapäevikus ette nähtud
tegevuste sooritamise alusel ning vormistab praktikaeksami tulemuse ülikooli otsusega 15 päeva
jooksul arvates juhendaja hinnangu ja praktikapäeviku esitamise tähtajast. Ülikool teavitab taotlejat
elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ja tööpraktika sooritamise korral teooria-
eksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui taotleja
tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab ülikool TTKS paragrahvi 30 lõikes 34 seatud
piirangust tulenevalt alustada taotlejal uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel eelmise
praktika lõpukuupäevast arvates.
Paragrahv 6 sätestab arsti, hambaarsti, eriarsti ja erihambaarsti teooriaeksami nõuded.
Teooriaeksam vastab sisult vastavalt arsti või hambaarsti põhiõppe lõpueksamile või eriarsti või
erihambaarsti residentuuri lõpueksamile, mistõttu puudub vajadus kehtestada eksameile
täpsemaid nõudeid. Arsti ja hambaarsti põhiõppe lõpueksami sisu ja hindamise põhimõtted on
kehtestatud arsti- ja hambaarsti õppekavas ning residentuuri lõpueksami sisu ja hindamise
põhimõtted vastava eriala residentuuri programmis.
Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ja
tasunud ülikoolile eksamitasu. Teooriaeksamit hindab ülikooli moodustatud eksamikomisjon,
komisjoni moodustamise ja teooriaeksami hindamise täpsema korra kehtestab ülikool.
Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami toimumist.
Ülikool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15 päeva jooksul
arvates eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Lisaks edastab ülikool info vastavuseksami
sooritamise või mittesooritamise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava otsuse
kuupäevast arvates. Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, võib ta tulenevalt seaduses
sätestatud piirangust taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist negatiivse
tulemusega teooriaeksami toimumisest.
Paragrahv 7 sätestab, et ülikool väljastab vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi
taotlejale 30 päeva jooksul teooriaeksami toimumisest. Tegemist on ülikoolis tavapärase õppe või
koolituse tulemuse dokumendina vormistamise ajaga.
Paragrahvis 8 sätestatakse, et eksamitulemuste vaidlustamine ja vaide lahendamine toimub
vastavalt ülikooli kehtestatud korrale – tavapäraselt kehtestab korra õppekorralduseeskiri. Kord on
samaväärne põhiõppe ja residentuuriõppe eksamitulemuste vaidlustamise korraga.
Paragrahv 9 sätestab õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami üldise korralduse ja
vastavuseksami tasu suuruse. Vastavuseksami korraldajad on Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja
Tartu Tervishoiu Kõrgkool (edaspidi kõrgkool või kõrgkoolid). Tegu on ainsate kõrgkoolidega
Eestis, kes pakuvad õe-, eriõe- ja ämmaemandaõpet ning kus on võimalik omandada vastavalt õe,
eriõe või ämmaemanda kvalifikatsioon.
Sama paragrahv kehtestab vastavuseksami tasu komponendid ja nende suuruse. Kuna avalik-
õiguslik tasu on reguleeritud seadusega, sätestab TTKS vastavuseksami sooritamise tasu
ülemmäära 1000 eurot koos volitusnormiga, mis annab sotsiaalministrile õiguse konkreetne
hindamise tasu kehtestada käesoleva määrusega.
Kehtestatava vastavuseksami tasu koosneb kahest komponendist – menetlustasust ja
eksamitasust. Menetlustasu katab hindamiskomisjoni tööga seotud kulu. Hindamiskomisjon
langetab esitatud dokumentide põhjal otsuse, missugune peab olema tööpraktika sisu, kestus ja
tingimused ning milline teooriaeksami sisu. Eksamitasu katab eksamikomisjoni tööga, sh
teooriaeksami koostamise, korraldamise, hindamise ning eksami sooritamist tõendava dokumendi
väljastamisega seotud kulu. Kõrgkool võib taotlejalt küsida menetlustasu ühe taotluse menetluse
raames vaid ühe korra ning eksamitasu iga korraldatava eksami eest – seega ka iga korduseksami
eest.
Tasude suuruse arvestuse aluseks on võetud sarnaste toimingute hinnad, mida kohaldati eelnõu
aluseks oleva seaduseelnõu menetlemise ajal kõrgkoolides eksamite korraldamisel. Menetlustasu
ja eksamitasu eristamise eesmärk on tagada taotlejalt tasu võtmise läbipaistvus. Näiteks ei ole
eksamitasu nõudmine põhjendatud juhul, kui taotleja ei soorita tööpraktikat positiivse tulemusega
ning teooriaeksami korraldamisega seotud kulu kõrgkoolile ei kaasne. Tasu võtmise täpse korra
kehtestavad kõrgkoolid korraldusega.
Paragrahv 10 sätestab dokumendid, mida õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami sooritaja
peab kõrgkoolile esitama. Nõutavad dokumendid on taotlus õe, eriõe ja ämmaemanda
vastavuseksami sooritamiseks, Terviseametile esitatud tervishoiutöötaja registreerimistaotluse
koopia ning Terviseameti väljastatud haldusotsus taotleja kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eestis
tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele.
Vastavuseksamile on võimalik registreeruda üksnes juhul, kui Terviseamet on võrrelnud taotleja
kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja leidnud, et kvalifikatsioon vastab nõutavale tasemele. Kuna
taotleja on Terviseametile esitanud registreerimistaotlusel andmed, mis on informatiivsed ka
hindamiskomisjonile, ja Terviseamet on isiku kvalifikatsiooni vastavust juba hinnanud ning
vormistanud vastavuse või mittevastavuse kohta otsuse, on dokumentide koosseis käsitletav nii
taotleja kui ka ülikooli halduskoormuse seisukohalt optimaalsena. Hindamiskomisjonil on vajaduse
korral õigus küsida taotlejalt täpsustavaid küsimusi ning taotleja nõusoleku korral ka
lisadokumente, mis võimaldavad hindamiskomisjonil langetada otsuse kõiki olulisi aspekte
kaalutledes.
Paragrahv näeb ühtlasi ette võimaluse, et juhul, kui taotleja on selleks andnud nõusoleku ja
esitanud Terviseametile registreerimistaotluse kõrval ka taotluse õe, eriõe või ämmaemanda
vastavuseksami sooritamiseks, esitab nõutavad dokumendid taotleja valitud kõrgkoolile
Terviseamet.
Kõrgkooli moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon (edaspidi hindamiskomisjon) vaatab
esitatud dokumendid 30 päeva jooksul läbi pärast seda, kui taotleja on tasunud kõrgkoolile
menetlustasu. Nimetatud tähtaeg võimaldab hindamiskomisjonil esitatud andmeid igakülgselt
kaaluda ning langetada argumenteeritud otsuse. Lähtudes dokumentides esitatud andmetest
otsustab hindamiskomisjon taotleja tööpraktika sisu, kestuse ja tööpraktikaks sobiva(d)
tervishoiuteenuse osutaja(d). Hindamiskomisjoni moodustamise ja teooriaeksamile
registreerumise täpsema korra kehtestavad kõrgkoolid.
Kõrgkool teavitab taotlejat elektrooniliselt või posti teel hindamiskomisjoni otsusest ning
tööpraktika läbimise tingimustest 15 päeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Siin ja edaspidi on
15-päevane tähtaeg sätestatud kui mõistlik tähtaeg, mis pakub kõrgkoolile töökoormuse juhtimisel
piisavat paindlikkust.
Paragrahv 11 kehtestab õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktikale seatavad nõuded. Tööpraktika
toimub kõrgkooli praktikabaasis vastavalt õe, eriõe või ämmaemanda juhendamisel ning lähtudes
hindamiskomisjoni otsuses sisalduvatest tingimustest. Tööpraktikaks sobivate tervishoiuteenuse
osutajate ring on piiritletud kõrgkoolide tavapäraste praktikabaasidega, kuna kõrgkoolid valdavad
infot teenusepakkujate juhendamisvõimekuse kohta.
Nagu seaduses sätestatud, kestab tööpraktika üks kuni kuus kuud ning selle arvestuslik koormus
on 40 tundi nädalas. Juhendaja taotlusel võib tööpraktikat pikendada kuni ühe aastani. Tööpraktika
võimaldab kõrgkoolil hinnata töökeskkonnas taotleja teadmiste ja oskuste vastavust nõuetele, mis
on vajalikud õe, eriõe või ämmaemandana töötamiseks. Praktikabaasi valib tööpraktika sooritaja
lähtudes kõrgkooli seatud tingimustest ja eeldusel, et praktikabaasi valik on võimalik ning sõlmib
praktikabaasiga praktikalepingu, mis arvestab määruses sätestatut, hindamiskomisjoni seatud
nõudeid (sh praktika sisu ja kestus) ning kõrgkooli kehtestatud praktika läbimise korda ja praktika
hindamise põhimõtteid.
Tööpraktikat hindab praktikabaasis taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite
alusel. Juhendaja esitab kõrgkoolile hinnangu praktika tulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast
tööpraktika lõppemist. Kõrgkool otsustab tööpraktika sooritamise taotleja juhendaja hinnangu
alusel 15 päeva jooksul arvates juhendaja hinnangu esitamise tähtajast. Kõrgkool teavitab taotlejat
elektrooniliselt või posti teel tööpraktika tulemusest ning tööpraktika sooritamise korral
teooriaeksamile registreerumise tingimustest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui
taotleja tööpraktika tulemus on negatiivne, võimaldab kõrgkool TTKS § 30 lõikes 34 seatud
piirangust tulenevalt alustada taotlejal uut tööpraktikat kõige varem kuue kuu möödumisel eelmise
praktika lõppkuupäevast arvates.
Paragrahviga 12 kehtestatakse õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksami nõuded. Õe
teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale õeõppe lõpueksami teooriaosale. Eriõe
teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale vastava eriala lõpueksami teooriaosale.
Ämmaemanda teooriaeksam vastab kõrgkooli korraldatavale lõpueksami teooriaosale. Seega
lähtuvad kõrgkoolid õe, eriõe ja ämmaemanda teooria- ja praktikaeksami koostamisel
kriteeriumitest, mis põhinevad vastavalt õe, eriõe ja ämmaemanda pädevusnõuetel.
Taotleja lubatakse teooriaeksamile, kui ta on sooritanud tööpraktika positiivse tulemusega ja
tasunud kõrgkoolile eksamitasu. Teooriaeksamit hindab kõrgkooli moodustatud eksamikomisjon,
komisjoni moodustamise ja teooriaeksami hindamise täpsema korra ja põhimõtted kehtestab
kõrgkool. Eksamikomisjon teeb otsuse eksamitulemuse kohta 15 päeva jooksul pärast eksami
toimumist. Kõrgkool teavitab taotlejat teooriaeksami tulemustest elektrooniliselt või posti teel 15
päeva jooksul arvates eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Lisaks edastab kõrgkool info
vastavuseksami sooritamise või mittesooritamise kohta Terviseametile 15 päeva jooksul vastava
otsuse kuupäevast arvates. Kui taotleja teooriaeksami tulemus on negatiivne, saab ta tulenevalt
seaduses sätestatud piirangust taotleda korduseksami sooritamist pärast kuue kuu möödumist
negatiivse tulemusega teooriaeksami toimumisest.
Paragrahv 13 sätestab, et vastavuseksami sooritamist tõendava dokumendi väljastab kõrgkool
taotlejale 30 päeva jooksul eksamikomisjoni otsuse kuupäevast. Tegemist on tavapärase õppe või
koolituse läbimise tulemuse dokumendina vormistamise ajaga.
Paragrahv 14 sätestab, et eksamitulemuste vaidlustamine toimub vastavalt kõrgkooli kehtestatud
korrale (kehtestatud tavapäraselt õppekorralduseeskirjaga). Kord on samaväärne
eksamitulemuste vaidlustamise korraga õe, eriõe ja ämmaemanda õppes.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Määrus ei käsitle neid välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud isikuid, kellele rakenduvad ELi direktiividest tulenevalt kehtestatust soodsamad
õigused.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad end
tervishoiutöötajana registreerida, kuid peavad vastavalt TTKS § 30 lõikele 2 sooritama
eelnevalt tervishoiutöötaja vastavuseksami
Selliste isikute hulk, kes võivad käesoleva määruse alusel taotleda tervishoiutöötajana
registreerimist, jääb kalendriaasta vältel eelduslikult vahemikku 50–100. Taotlejate hulk võib
varieeruda sõltuvalt Eesti tervishoiuteenuse osutajate tegevusest ja tervisepoliitikaga seotud
kontekstist tervishoiutöötajate lähteriikides.
juhendajad
Muudatus mõjutab neid tervishoiutöötajaid, kes hakkavad taotlejaid juhendama, suurusjärk
kalendriaastas vastab taotlejate arvule (vt eelmine punkt).
tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond.
Tartu Ülikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool
tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad
Terviseamet
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Taotlejad
Uueneva määrusega kehtestatav kord täpsustab välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni
omandanud isikute vastavuseksami korda. Selliste isikute hulk, kellel on kohustus vastavuseksam
sooritada, on väike, samuti on taotlejate kokkupuude muudatusega ühekordne. Muudatus omab
positiivset mõju, võimaldades eksami edukalt läbinud tervishoiutöötajatel Eestis tööle asuda.
Ebasoovitavat mõju muudatusega ei kaasne.
Negatiivne mõju on eksami sooritamisega kaasnev kulu taotlejale. Küsitav tasu ei ületa ühelgi
kutsealal kuist töötasu.
Õigusliku muutuse mõju on keskmine – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus
on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Juhendajad ehk tervishoiutöötajad
Arstid, hambaarstid, õed ja ämmaemandad juhendavad üliõpilasi ja eriarstid residente ka praegu.
Lisanduvate juhendatavate hulk on võrreldes teiste gruppidega tagasihoidlik ning juhendamise
periood lühem. Näiteks juhendavad arstid kalendriaasta jooksul ca poolt tuhandet arstitudengit,
õed ja ämmaemandad üle tuhande õe ning eriarstid üle 500 residendi. Tööpraktikal osalevate
taotlejate hulk jääb eelduslikult alla 100 inimese aastas kõikide kutsealade peale kokku.
Arvestades võimalikku praktikal osalejate arvu ning nende võimalikku jaotumist haiglate vahel, on
mõju avaldumise sagedus väike. Eeldades, et praktika toimub kogenud juhendaja juhendamisel,
ei kaasne muudatusega ebasoovitava mõju riski.
Kokkuvõttes on muudatuse mõju väike – mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju avaldumise sagedus
on väike, mõju ulatus keskmine ning muudatusega ei kaasne ebasoovitava mõju riski.
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond
Muudatus omab kaudset positiivset mõju elanikkonnale. Eestisse tulevad tervishoiutöötajad võivad
aidata leevendada tervishoiutöötajate nappust mõnedel erialadel ja parandada seeläbi
tervishoiuteenuste kättesaadavust. Täpsustuv kord taotlejate teadmiste ja oskuste kontrollimisel
aitab tagada ravi kvaliteeti, kuna aitab välistada pädevuskriteeriumitele mittevastavate isikute
registreerimist tervishoiutöötajana.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Määrus reguleerib välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust Eesti
tervishoiusüsteemis. Samas, määrus üksnes täpsustab seadusega juba vastu võetud korda,
mistõttu määruse eraldiseisev mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Määrus reguleerib välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust Eesti
tervishoiusüsteemis. Samas, määrus üksnes täpsustab seadusega juba vastu võetud korda,
mistõttu määruse eraldiseisev mõju riigi majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, st mõjutab piirkondade
arengut kooskõlas regionaalpoliitiliste eesmärkidega, võimaldades parandada tervishoiuteenuste
kättesaadavust tervishoiusüsteemi lisanduva tööjõu kaudu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse muudatustega kaasneb mõju Tartu Ülikoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tallinna
Tervishoiu Kõrgkoolile. Mõju saab hinnata väikeseks, kuna kõik nimetatud asutused on ka praegu
seotud välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute teadmiste ja oskuste
testimisega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Kuigi TTKS-i § 30 lõige 32 sätestab, et tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu
Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse
riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu, kehtestatakse käesolev määrus TTKS § 30
lõike 37 alusel ning selle määruse rakendamisega eelarvele täiendavat kulu ei kaasne, sest
tegemist on tuludest sõltuvate kuludega, mille puhul dokumentide hindamise ja vastavuseksamiga
kaasnevad kulud kaetakse vastavuseksami sooritamise eest makstava tasu arvelt.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti
Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu
Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti
Hambaarstide Liidule. Eelnõule laekunud märkused ja ettepanekud on esitatud määruse
seletuskirja lisana.
Välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud tervishoiutöötajale
vastavuseksami koostamise,
korraldamise ja hindamise kord
ning tasu suurus. Seletuskirja lisa 1
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Terviseamet Sotsiaalministri määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud Arvestatud. Seletuskirja on õigusselguse huvides soovikohaselt
tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja täpsustatud.
hindamise kord ning tasu suurus“ eelnõu seletuskirjas on kirjas:
„Nagu seaduses sätestatud, kestab tööpraktika üks kuni kuus
kuud.“ Nimetatud määruse eelnõu § 4 lg-s 3, § 10 lg-s 3 on
sätestatud, et moodustatud vastavuseksami hindamise komisjon
otsustab tööpraktika kestuse ning üheski teises nimetatud
määruse eelnõu õigusnormis ei ole sätestatud, et tööpraktika
kestab üks kuni kuus kuud. Seega selguse ja arusaadavuse
tagamiseks tuleb nimetatud eelnõud täiendada, kas nimetatud
määruse eelnõu seletuskirjas viidata seadusele (seaduse nimi),
milles on sätestatud, et tööpraktika kestab üks kuni kuus kuud või
sätestada määruse eelnõu §-des 4 ja 10, et tööpraktika kestab üks
kuni kuus kuud.
Eesti Ämmaemandate EÄÜ juhatusel on kaks tähelepanekut. Selgitatud. Eelnõu koostajad eeldavad, et koolid lähtuvad
Ühing 3. peatükk. Õe, eriõe ja ämmaemanda vastavuseksam. § 10. lõige vastavuseksami korraldamisel, sh hindamiskomisjoni kokku
(3).Vastavuseksami hindamiskomisjoni töösse võiks olla kaasatud kutsumisel, põhimõttest, et tagatud oleks tervishoiutöötaja teadmiste,
vastava erialaühingu kutsekomisjoni esindaja. oskuste ja hoiakute igakülgne kontrollimine. Ülereguleerimise
vältimiseks ei seata määruses ühegi kutseala puhul nõudmisi
hindamiskomisjoni koosseisule.
§ 11. Õe, eriõe ja ämmaemanda tööpraktika. Juhendaja peaks Selgitatud. Määruses on kõikidele kutsealadele seatud ühetaolised
omama kehtivat kutsetunnistust. nõuded ning piisavaks on loetud kvalifikatsiooni omamine vastaval
kutsealal.
Eesti Arstide Liit Kehtestada nõue, et tööpraktikale lubatakse isikud, kes esitavad Mittearvestatud. EAL ettepanekut arutati seaduseelnõu
tõendi eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. ettevalmistamise käigus mitmel korral, sh Riigikogu sotsiaalkomisjoni
Tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks tuleb vastavalt istungitel. Keeleoskuse nõuete kehtestamisel ei ole kohane seada nn
keeleseadusele kehtestada C1 keeleoskuse taseme nõue või kolmandates riikides kvalifikatsiooni omandanud tervishoiutöötajatele
teistsuguseid nõudeid, kui on EL riikides kvalifikatsiooni
1
vähemalt määrata tähtaeg nõutava keeleoskuse omandamiseks ja omandanutel. Eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded
vastavalt sellele anda ka tähtajaline registreering. elanikkonnaga suhtlemist nõudvatel ametikohtadel kehtestab
keeleseadus või keeleseaduse alusel Vabariigi Valitsus (vt VV
20.06.2011 määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust
ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“). Õigusaktides
kehtestatud keeleoskuse nõuetele vastavuse eest vastutab tööandja
tööle võtmisel.
Lisada määruse „Välisriigis kvalifikatsiooni omandanud Arvestatud osaliselt, selgitatud. Olukorras, kus Terviseamet on
tervishoiutöötajale vastavuseksami koostamise, korraldamise ja langetanud otsuse, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eesti
hindamise kord ning tasu suurus“ § 4 toodud dokumentide loetellu: tervishoiutöötajalt nõutavale kvalifikatsioonile, puudub vajadus
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ja kutse- või erialal töötamist
1) kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaal või selle tõendava dokumendi esitamiseks ülikoolile või tervishoiu-
notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakiri; kõrgkoolidele. Taotleja kvalifikatsiooni vastavust tõendab
2) akadeemilise õiendi ärakiri; Terviseameti otsus, taotleja tööelu viimasel viiel aastal kirjeldab
3) kutse- või erialal töötamist tõendav dokument koos tervishoiutöötaja registreerimistaotlus – nii otsus kui ka taotlus
esitatakse vastavalt ülikoolile ja tervishoiukõrgkoolidele.
töökirjeldusega.
Eelnõu koostajad möönavad teisalt, et tööpraktika sisu ja kestuse üle
otsustamiseks võivad teatud juhtudel olla vajalikud täiendavad
andmed (sh nt õppekava sisu kirjeldus ja töö täpsem kirjeldus).
Ettepanekust tulenevalt on §-desse 4 ja 10 lisatud lõige, mis sätestab
hindamiskomisjoni õiguse küsida tööpraktika sisu ja kestuse üle
otsustamiseks taotlejalt täiendavaid andmeid senise töökogemuse ja
läbitud õppekava(de) sisu kohta. Taotlejale põhjendamatu
halduskoormuse tekitamise vältimiseks otsustab konkreetsete
andmete loetelu üle hindamiskomisjon.
Eesti Haiglate Liit 1. Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt hindab tööpraktikat praktikabaasis Selgitatud. Eelnõu koostajad eeldavad, et tööpraktika korraldus
taotleja juhendaja hindamiskomisjoni sätestatud kriteeriumite praktibaasis järgib oma olemuselt viisi, kuidas toimub Eestis
alusel. Kas need kriteeriumid on kokku lepitud ja läbi arutatud tavapärane arstide, hambaarstide, eriarstide, erihambaarstide,
õdede, ämmaemandate ja eriõdede praktika, mille läbimine on
haiglatega?
kvalifikatsiooni omandamiseks vajalik. Eelnevast järeldub, et
kriteeriumid, mille alusel juhendaja hindab välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud juhendatavat, ei peaks oluliselt erinema tavapärase
õppe raames juhendajale seatud kriteeriumitest, mille alusel edastab
juhendaja oma arvamuse koolile.
2. Mitu korda on võimalik ühel taotlejal korduseksamit teha? Selgitatud. Tööpraktika ja teoorieksami korduvat sooritamist piiravad
TTKS-i §30 sätted:
2
(34) Tartu Ülikool või tervishoiukõrgkool korraldab tööpraktika
sooritanud isikule teooriaeksami 12 kuu jooksul pärast tööpraktika
lõppemist. Kui isikul jääb tööpraktika esimest korda sooritamata, võib
ta esitada uue taotluse kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse
hindamiseks kuue kuu pärast.
(35) Kui isikul jääb tööpraktika teist korda sooritamata, on
Terviseametil õigus nõuda isikult täiendavaid dokumente
kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse kohta ja põhjendatud juhul
keelduda kvalifikatsiooni hindamisest.
(36) Kui isikul jääb teooriaeksam esimest korda sooritamata, saab ta
seda teist korda teha kuue kuni 12 kuu pärast. Kui isikul jääb
teooriaeksam teist korda sooritamata, võib ta esitada uue taotluse
kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamiseks.
Rohkem piiranguid seadus vastavuseksami sooritamisele ei sea.
3. Kuidas kantakse tööpraktika ja selle juhendamisega seotud Selgitatud. Tööpraktika rahastamise täpne mehhanism lepitakse
kulud haiglates? seotud osapooltega kokku 2019. aasta septembris sõlmitavates
lepingutes, arvestades osapoolte ootuseid. Arvestades 01.09.2019
jõustuvaid õiguslikke muudatusi jõuavad uue korra alusel esimesed
taotlejad tööpraktikale kõige varem 2019. a oktoobris.
Me ei saa nõustuda seletuskirjas toodud väitega, et juhendajate Arvestatud. Viidatud kirjakohta on seletuskirjas täiendatud.
koormus jääb vastavuseksami praktika lisandumisel samaks.
4. Kas riigil on ka mingisugune iga-aastane ülempiirmäär Selgitatud. Tööpraktikal osalejate hulk sõltub tegelikkuses nii
inimeste arvule, kes võivad vastavuseksamit sooritada või on igal tervishoiuteenuse osutajate juhendamissuutlikkusest, tööpraktika
aastal olemas n+1 isiku jaoks rahaline ressurss? Sellest omakorda keskmisest kestusest, riigieelarvest tööpraktika rahastamiseks
sõltub, mitme isikuga peaksid teatud haiglad arvestama praktika ettenähtud vahenditest kui ka tööpraktikale kvalifitseeruvate
korraldamisel. taotlejate hulgast. Tööpraktika rahastamise täpne mehhanism
lepitakse seotud osapooltega kokku 2019. aasta septembris
sõlmitavates lepingutes, arvestades osapoolte ootuseid .
3