MINISTRI MÄÄRUS
03.09.2019 nr 52
Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis
nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel
Terviseametis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana
registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga
juhtudel, kui registreerimist taotlev isik on omandanud kvalifikatsiooni riigis, mis ei ole Euroopa
Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits.
§ 2. Kvalifikatsiooni võrdlemise üldine kord
(1) Terviseamet võrdleb tervishoiutöötajana registreerimist taotleva välisriigis tervishoiutöötaja
kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) omandatud haridust ja töökogemust Eestis
nõutavaga, võttes arvesse registreerimistaotlusel esitatud andmeid, kvalifikatsiooni
tõendavaid dokumente ja muid menetluse raames esitatud andmeid ja dokumente, ning
otsustab, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele.
(2) Terviseamet võib tervishoiutöötajana registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooni võrdlemisel
Eestis nõutava kvalifikatsiooniga:
1) nõuda taotlejalt kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle notariaalselt,
ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirja;
2) nõuda kutse- või erialal töötamist tõendavat dokumenti koos töökirjeldusega, mille
väljastamisest ei ole möödunud enam kui kolm kuud;
3) küsida taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavaid andmeid ja andmete õigsust
tõendavaid dokumente;
4) teha esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kontrollimiseks päringuid välisriigi
asutustele;
5) teha koostööd Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjatega.
(3) Terviseamet teeb otsuse kvalifikatsiooni võrdlemise tulemuse kohta seaduses sätestatud
tähtaja jooksul ning teavitab taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest
arvates.
2
§ 3. Arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
Arsti ja hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele
tingimustele:
1) on läbinud vastavalt arsti- või hambaarstiõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 7 lõike 3
alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud arsti- ja hambaarstiõppele esitatavatele
nõuetele;
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud vastavalt arsti või hambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus
on esitatud vähem kui viie aasta jooksul arsti- või hambaarstikutse omandamisest.
§ 4. Eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse § 3 punktis 1
nimetatule ning kõigile järgmistele tingimustele:
1) on läbinud vastavalt arsti- või hambaarsti erialaõppe, mille kestus on samaväärne Tartu
Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud residentuurile sätestatud nõuetes residentuuri
kestusega;
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud vastavalt eriarsti või erihambaarstina, välja arvatud juhul, kui
registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest.
§ 5. Õe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele:
1) on läbinud õeõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud õppe mahule ja
nominaalkestusele ning sama paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud õeõppele esitatavatele nõuetele;
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud õena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie
aasta jooksul õe kutse omandamisest.
§ 6. Eriõe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
Eriõe kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse § 5 punktis 1
nimetatule ning kõigile järgmistele tingimustele:
1) on läbinud koolituse või õppekava, mis on vähemalt samaväärne eriõe kvalifikatsiooni
tagava õppekavaga sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade
loetelu“ §-s 2 loetletud õendusabi erialal;
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud eriõe kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal, välja arvatud juhul, kui
registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriõe kvalifikatsiooni
omandamisest.
§ 7. Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale
Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele
tingimustele:
1) on läbinud ämmaemandaõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud õppe
mahule ja nominaalkestusele ning sama paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud ämmaemandaõppele esitatavatele nõuetele;
3
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud ämmaemandana, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud
vähem kui viie aasta jooksul ämmaemanda kutse omandamisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava
kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga
võrdlemise tingimused ja kord“ kehtestatakse uue terviktekstina tulenevalt tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) muudatustest. Kuna volitusnormi muutumisel alates 1.
septembrist 2019 muutub senine sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis
omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ kehtetuks,
sätestatakse käesoleva määrusega vastava regulatsiooni uus terviktekst. Määrus kehtestatakse
1. septembri 2019. aasta TTKS-i redaktsiooni § 30 lõike 21 alusel.
Tulenevalt ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse kehtetuks muutumisest alates 1.
september 2019 ning kõrgharidusseaduse jõustumisest samal kuupäeval, on määruses
täiendavalt muudetud mitut sätet, mille alusel toimub kvalifikatsioonide võrdlemine. Võrreldes
kehtiva määrusega on parandatud sätete sõnastust ja täpsustatud Terviseameti tegevusi
kvalifikatsioonide võrdlemisel.
Määruse eesmärk on kehtestada tervishoiutöötajana registreerimist taotlevate isikute, kes on
tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud välisriigis, omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava
kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord. Määrus piiritleb Terviseameti kaalutlusõigust
puhkudel, kus ametilt taotleb tervishoiutöötajana registreerimist isik, kes on omandanud
tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits. Kehtestatav regulatsioon on vajalik Eestis pakutavate
tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ning välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni
omandanud isikute ühetaoliseks kohtlemiseks tervishoiutöötajana registreerimisel.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
peaspetsialist Vootele Veldre (
[email protected]; tel 626 9140).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily
Mals (
[email protected]; tel 626 9333) ja Nele Nisu (
[email protected], tel 626 9338).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; tel 626 9320).
1.3. Märkused
Määrus kehtestatakse TTKS § 30 lõike 21 alusel. Määrusega kehtestatakse rakendusakti uus
terviktekst. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses. Tegemist on põhimõtteliselt kehtiva regulatsiooniga.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku
registrisse kandmise protsessis selliste isikute puhul, kes on oma kvalifikatsiooni omandanud
välisriigis, s.o riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega
Šveits. Terviseamet võrdleb määruse alusel eespool nimetatud isiku (edaspidi taotleja) taotluse
menetlemisel taotleja kvalifikatsiooni Eestis vastavalt arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe,
eriõe või ämmaemandana registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooniga. Tervishoiutöötaja
kvalifikatsioon on dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mis on arstil, eriarstil,
2
hambaarstil, erihambaarstil, õel, eriõel või ämmaemandal Eestis töötamiseks ja seega
tervishoiutöötajana registreerimiseks vajalik. Kvalifikatsiooni vastamisel Eestis nõutavale on
tervishoiutöötajal õigus taotleda vastavuseksami sooritamist, millega veendutakse, et
dokumentaalselt tõendatud kvalifikatsioon tagab praktikas oskused, hoiakud ja teadmised, mis on
vähemalt samaväärsed Eestis nõutava kvalifikatsiooniga.
Paragrahv 2 sätestab kvalifikatsiooni võrdlemise üldise korra. Lõige 1 sätestab, et Terviseamet
võrdleb taotleja kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava Eestis nõutavaga võttes arvesse
registreerimistaotlusel esitatud andmeid, kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid menetluse
raames esitatud andmeid ja dokumente ning otsustab, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eestis
tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. võrrelda taotleja kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava
dokumentide alusel Eestis nõutavaga ning seeläbi ameti õiguse otsustada, kas taotleja
kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale.
Lõige 2 sätestab täiendavad toimingud, mida ametil on õigus otsuse kujundamisel teha. Et vältida
võltsitud dokumentide baasil eksliku otsuse tegemist on Terviseametil õigus nõuda taotlejalt
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga
kinnitatud ärakirja ning teha esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kontrollimiseks päringuid
välisriigi asutustele; Et tagada kvalifikatsiooni hindamisel maksimaalselt ajakohane info
aspektides, millest võib sõltuda isiku kvalifikatsiooni vastavuse otsus, on ametil õigus nõuda
taotlejalt kutse- või erialal töötamist tõendavat dokumenti koos töökirjeldusega, mis ei ole
väljastatud varem kui kolm kuud registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Mõlemast
eesmärgist lähtuvalt on ametil õigus küsida taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavaid andmeid
ja muid dokumente. Samuti on ametil õigus teha koostööd Eesti ENIC/NARIC keskuse ning
vastava kutse- või eriala asjatundjatega. Eesti ENIC/NARIC keskus (akadeemilise tunnustamise
agentuur) on Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus ning kuulub Euroopa Nõukogu, UNESCO ja
Euroopa Komisjoni koostöövõrkudesse ENIC ja NARIC. Euroopa Nõukogu ja UNESCO
koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition
and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information
Centres) on rahvusvahelised võrgustikud, mis on loodud välisriigis omandatud hariduse õige ja
õiglase tunnustamise lihtsustamiseks ning akadeemilise ja tööalase liikuvuse soodustamiseks.
Lõige 3 sätestab Terviseameti kohustuse teha otsuse kvalifikatsiooni võrdlemise tulemuse kohta
seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning teavitada taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul
arvates otsuse tegemisest. TTKS § 30 lõige 2 sätestab, et Terviseamet võrdleb registreerimist
taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis
esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide
esitamisest arvates. Tähtaeg teavitada taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse
tegemisest tagab taotleja teavitamise mõistliku aja jooksul.
Paragrahv 3 sätestab arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja
kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt
samaväärne Eestis rakendatava arsti või hambaarsti õppega, ning taotleja on taotluse esitamisele
eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt arsti või
hambaarstina (v.a juhul, kui arsti või hambaarstikutse on omandatud taotluse esitamisele eelnenud
viie aasta jooksul).
Nimetatud tingimused on vajalikud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks. Taotleja hariduslik
ettevalmistus peab olema vähemalt samaväärne Eestis tervishoiutöötaja kutse omandanute
õppega. Töötamise kriteerium on vajalik, et tagada taotleja teadmiste ja oskuste nüüdisaegsus.
Paragrahv 4 sätestab eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja
kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse eriarstina, kui ta on
läbinud arsti- või hambaarstiõppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava arsti või
hambaarsti õppega, ning ta on seejärel läbinud arsti- või hambaarsti erialaõppe, mille kestus on
sama Eestis rakendatava residentuuri kestusega või ületab seda. Samuti peab ta olema taotluse
esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt eriarsti
3
või erihambaarstina (v.a juhul, kui eriala on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta
jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega.
Paragrahv 5 kehtestab õe kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse
vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis
rakendatava õeõppega, ning ta on taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm
järjestikust aastat töötanud õena (v.a juhul, kui õekutse on omandatud taotluse esitamisele
eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega.
Paragrahv 6 kehtestab eriõe kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse
vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õeõppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis
rakendatava õeõppega, ning ta on seejärel läbinud õe erialaõppe, mis on vähemalt samaväärne
Eestis rakendatava eriõdede koolitusega. Samuti peab ta olema taotluse esitamisele eelnenud viie
aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriõe pädevust eeldaval ametikohal (v.a
juhul, kui eriala on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste
rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega.
Paragrahv 7 kehtestab ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja
kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt
samaväärne Eestis rakendatava ämmaemandaõppega, ning ta on taotluse esitamisele eelnenud
viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana (v.a juhul, kui
ämmaemanda kutse on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste
rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. ELi õigus ei piira ega sea tingimusi
tervishoiutöötajate riigisisesele registreerimisele ja pädevuse kontrollile.
4. Määruse mõjud
Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas
välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad registreerida
end Eestis tervishoiutöötajana;
tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond;
tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad;
Terviseamet.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Taotlejad
Kuigi 1. septembril 2019. aastal jõustuv TTKS-i redaktsioon muudab oluliselt korda, kuidas toimub
välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlemine tervishoiutöötajana registreerimise
protsessis, ei muuda uueneva seaduse alusel selle määrusega rakendatav kord täiendavalt
välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust ja selles aspektis otsene mõju sihtrühmale
puudub. Olukorras, kus Terviseameti kaalutlusõigus on piiratum, loob see samas eeldused
taotlejate ühetaoliseks kohtlemiseks ning see on käsitatav kaudse positiivse mõjuna sihtrühmale.
Selliste isikute hulk, kelle kvalifikatsiooni Terviseamet käesoleva määruse alusel aasta vältel
hindab, piirdub ligikaudu 100-ga.
Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond
4
Sarnaselt eelnevaga – kehtima hakkav redaktsioon karmistab tingimusi, mille alusel saavad
välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikud end Eestis tervishoiutöötajana registreerida, kuid
uueneva seaduse alusel selle määrusega rakendatav kord täiendavalt välisriigis kvalifikatsiooni
omandanud isikute käsitlust ei muuda. Täpsustuv kord, reguleerides taotlejate teadmiste ja
oskuste kontrollimist, toetab tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamist – isikud, kelle kvalifikatsioon ei
vasta seatud nõuetele või kes on oma pädevuse minetanud, ei saa end tervishoiutöötajana
registreerida. Kõrge lävend tervishoiutöötajaks saamisel on üks tegur, mis aitab tagada Eesti
elanikele võimalikult kvaliteetsed tervishoiuteenused.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
Mõju majandusele
Mõju majandusele puudub.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub.
Mõju regionaalarengule
Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, võimaldades tagada
tervishoiuteenuste kvaliteedi piirkondades, kuhu väliriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni
omandanud isikud eelkõige suunduvad.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Määruse muudatustega kaasneb eelkõige mõju Terviseametile, mõju saab hinnata väikeseks.
Määrus üksnes täpsustab aluseid, mille alusel Terviseamet tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni
hindab, Terviseameti töö põhiprotsesse rakendusakt ei muuda.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi, määruse rakendamisega kulu ja tulu ei
kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, Haridus- ja
Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti
Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale,
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide
Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. Märkuste ja ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja
lisana.
Sotsiaalministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis
nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“
seletuskirja lisa.
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
Eesti Haiglate Liit Määruse § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt võrdleb Terviseamet Arvestatud osaliselt, selgitatud.
tervishoiutöötajana registreerimist taotleva välisriigis
Kõikide dokumentide kontrollimine otse väljastajalt ei ole
tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isiku
Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti hinnangul
kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava Eestis nõutavaga, proportsionaalne meede soovitud eesmärkide saavutamiseks.
vaadates läbi esitatud dokumendid, muuhulgasEsiteks tõstaks selline nõue oluliselt Terviseameti
kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle halduskoormust kvalifikatsioonide hindamisel ka juhtudel, kui
notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirja. kõik esitatud dokumendid on korrektsed. Seetõttu võib oluliselt
pikeneda menetlus. Juhtudel, kui dokumendi väljastanud kool
EHL on seisukohal, et originaali õigsust peaks Terviseamet on tegevuse lõpetanud, ei ole sätet võimalik rakendada ning
kontrollima ka ise, otse väljastajalt. See vähendaks dokumentide õigsuse kontrollimiseks tuleb rakendada muid
mõnevõrra dokumentide võltsimist. Sarnase nõude on meetmeid.
esitanud auditeerimisel ka JCI, kes leidis, et riigisiseseid
dokumente peaks me kontrollima otse väljastajatelt. Näiteks Ettepanekust lähtuvalt on määruse § 2 siiski täiendatud viisil,
USA praktikas ECFMG kontrollib taotleja poolt esitatud mis sätestab Terviseameti õiguse kontrollida ameti silmis
dokumente otse väljastajatelt. põhjendatud juhtudel esitatud dokumentide ja andmete
õigsust, sh kontrollida dokumendi väljastajalt, kas viimane on
esitatud dokumendi väljastanud.
Tartu Ülikool Palume sõnastusvea tõttu teha järgmine parandus: § 4 p 1 Arvestatud.
peaks olema:
1) on läbinud vastavalt eriarsti- või erihambaarsti õppe, mille
kestus on samaväärne Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2
alusel kehtestatud residentuuri raamnõuetes sätestatud
residentuuri kestusega;.
Eesti Arstide Liit Tunnistada arsti ja eriarsti kvalifikatsioon vastavaks, kui Selgitatud.
taotleja on läbinud arsti ja eriarstiõpe, mille kestus ja Määruse § 4 punkti 1 kohaselt tunnistatakse arsti või
õppekava sisu vastavad Eestis nõutavale. hambaarsti kvalifikatsioon vastavaks, kui taotleja on läbinud
1
vastavalt arsti- või hambaarstiõppe, mis vastab
kõrgharidusseaduse § 7 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud arsti- ja hambaarstiõppele
esitatavatele nõuetele. Nimetatud määrus sätestab
nominaalse kestuse ja õppemahud, määruse lisa 1 loetleb ka
õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu. Seega on esitatud
määruses sisalduv arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni
vastavuse hindamise viis juba kooskõlas EAL ettepanekuga.
Sotsiaalministeerium möönab, et ka eriarsti ja erihambaarsti
kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel tuleks residentuuri
kestuse arvestamise kõrval arvestada õppe sisu. Kehtiv kord ja
õppe sisu kirjeldus programmides seda hetkel siiski ei
võimalda. Esiteks varieerub residentuuri programmides
kohustusliku praktilise koolituse kirjelduse detailsus erialade
lõikes olulisel määral, mistõttu muudaks kvalifikatsiooni
hindamise sidumine programmides kirjeldatud kohustusliku
praktilise ja teoreetilise koolitusega kvalifikatsiooni hindamise
erialade lõikes ebaühtlaseks ning ohtu satub taotlejate võrdne
kohtlemine. Teiseks võimaldab Tartu Ülikooli kehtestatud kord
(TÜ senati kinnitatud residentuuri eeskirja punkt 30) teha
residentuuri programmis muudatusi kasvõi igaks õppeaastaks.
Seejuures piisab üksikute teoreetiliste koolituste ja praktilise
koolituse tsüklite asendamise, sulgemise, lisamiseks
meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu kinnitusest.
Sotsiaalministeeriumi käsituses ei saa riiklik regulatsioon, mis
käsitleb tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni vastavust Eestis
nõutavaga, toetuda pidevalt muutuvale etalonile, mille üle
otsustab ülikooli allüksus. Samas kaalub ministeerium
algatada sidusrühmadega diskussioon, et välja töötada eriarsti
ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kõiki
sidusrühmi rahuldav õppe sisust lähtuv lahendus.
2
Sätestada, et arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni võrdlemisel Selgitatud.
kaasatakse kõikidel juhtudel Eesti ENIC/NARIC keskus ning Määruse § 2 lõige 3 kohaselt kaasab Terviseamet taotleja
vastava eriala spetsialistid. kvalifikatsiooni võrdlemisse vajaduse korral Eesti ENIC/NARIC
keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjad. Määruse
koostajad leiavad, et Terviseametile kaalutlusõiguse jätmine
on halduskoormuse seisukohalt optimaalne lahendus. Näiteks
olukorras, kus järjestikku, mõne kuulise vahega esitavad
Terviseametile taotluse samal aastal sama kooli sama eriala
lõpetanud, võimaldab kaalutlusõigus Terviseametil rakendada
teise isiku vastavuse hindamisel eelmise taotleja menetluse
raames kogutud teadmist. Eesti ENIC/NARIC keskuse ning
vastava eriala spetsialistide formaalne kaasamine oleks sellisel
juhul ebamõistlik halduskoormus kõikidele osapooltele.
3