dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord

Sotsiaalministeerium · 3. september 2019
Viit
52
Registreeritud
3. september 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Vootele Veldre (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎52 03.09.2019 Ministri määrus.bdoc834 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 03.09.2019 nr 52 Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lõike 21 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Terviseametis arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga juhtudel, kui registreerimist taotlev isik on omandanud kvalifikatsiooni riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits. § 2. Kvalifikatsiooni võrdlemise üldine kord (1) Terviseamet võrdleb tervishoiutöötajana registreerimist taotleva välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja) omandatud haridust ja töökogemust Eestis nõutavaga, võttes arvesse registreerimistaotlusel esitatud andmeid, kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid menetluse raames esitatud andmeid ja dokumente, ning otsustab, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. (2) Terviseamet võib tervishoiutöötajana registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooni võrdlemisel Eestis nõutava kvalifikatsiooniga: 1) nõuda taotlejalt kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirja; 2) nõuda kutse- või erialal töötamist tõendavat dokumenti koos töökirjeldusega, mille väljastamisest ei ole möödunud enam kui kolm kuud; 3) küsida taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavaid andmeid ja andmete õigsust tõendavaid dokumente; 4) teha esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kontrollimiseks päringuid välisriigi asutustele; 5) teha koostööd Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjatega. (3) Terviseamet teeb otsuse kvalifikatsiooni võrdlemise tulemuse kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning teavitab taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 2 § 3. Arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Arsti ja hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) on läbinud vastavalt arsti- või hambaarstiõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 7 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud arsti- ja hambaarstiõppele esitatavatele nõuetele; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt arsti või hambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul arsti- või hambaarstikutse omandamisest. § 4. Eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse § 3 punktis 1 nimetatule ning kõigile järgmistele tingimustele: 1) on läbinud vastavalt arsti- või hambaarsti erialaõppe, mille kestus on samaväärne Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud residentuurile sätestatud nõuetes residentuuri kestusega; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt eriarsti või erihambaarstina, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriala omandamisest. § 5. Õe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) on läbinud õeõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud õppe mahule ja nominaalkestusele ning sama paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud õeõppele esitatavatele nõuetele; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul õe kutse omandamisest. § 6. Eriõe kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Eriõe kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab käesoleva määruse § 5 punktis 1 nimetatule ning kõigile järgmistele tingimustele: 1) on läbinud koolituse või õppekava, mis on vähemalt samaväärne eriõe kvalifikatsiooni tagava õppekavaga sotsiaalministri 11. juuni 2001. a määruse nr 58 „Õendusabi erialade loetelu“ §-s 2 loetletud õendusabi erialal; 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriõe kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul eriõe kvalifikatsiooni omandamisest. § 7. Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavus Eestis nõutavale Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks, kui taotleja vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) on läbinud ämmaemandaõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 5 lõikes 4 sätestatud õppe mahule ja nominaalkestusele ning sama paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ämmaemandaõppele esitatavatele nõuetele; 3 2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana, välja arvatud juhul, kui registreerimistaotlus on esitatud vähem kui viie aasta jooksul ämmaemanda kutse omandamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri määrus „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ kehtestatakse uue terviktekstina tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) muudatustest. Kuna volitusnormi muutumisel alates 1. septembrist 2019 muutub senine sotsiaalministri 24. novembri 2008. a määrus nr 71 „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord“ kehtetuks, sätestatakse käesoleva määrusega vastava regulatsiooni uus terviktekst. Määrus kehtestatakse 1. septembri 2019. aasta TTKS-i redaktsiooni § 30 lõike 21 alusel. Tulenevalt ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse kehtetuks muutumisest alates 1. september 2019 ning kõrgharidusseaduse jõustumisest samal kuupäeval, on määruses täiendavalt muudetud mitut sätet, mille alusel toimub kvalifikatsioonide võrdlemine. Võrreldes kehtiva määrusega on parandatud sätete sõnastust ja täpsustatud Terviseameti tegevusi kvalifikatsioonide võrdlemisel. Määruse eesmärk on kehtestada tervishoiutöötajana registreerimist taotlevate isikute, kes on tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud välisriigis, omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord. Määrus piiritleb Terviseameti kaalutlusõigust puhkudel, kus ametilt taotleb tervishoiutöötajana registreerimist isik, kes on omandanud tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits. Kehtestatav regulatsioon on vajalik Eestis pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ning välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikute ühetaoliseks kohtlemiseks tervishoiutöötajana registreerimisel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Vootele Veldre ([email protected]; tel 626 9140). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily Mals ([email protected]; tel 626 9333) ja Nele Nisu ([email protected], tel 626 9338). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse TTKS § 30 lõike 21 alusel. Määrusega kehtestatakse rakendusakti uus terviktekst. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Tegemist on põhimõtteliselt kehtiva regulatsiooniga. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahv 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrust kohaldatakse tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise protsessis selliste isikute puhul, kes on oma kvalifikatsiooni omandanud välisriigis, s.o riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveits. Terviseamet võrdleb määruse alusel eespool nimetatud isiku (edaspidi taotleja) taotluse menetlemisel taotleja kvalifikatsiooni Eestis vastavalt arsti, eriarsti, hambaarsti, erihambaarsti, õe, eriõe või ämmaemandana registreerimiseks nõutava kvalifikatsiooniga. Tervishoiutöötaja kvalifikatsioon on dokumentaalselt tõendatud haridus ja töökogemus, mis on arstil, eriarstil, 2 hambaarstil, erihambaarstil, õel, eriõel või ämmaemandal Eestis töötamiseks ja seega tervishoiutöötajana registreerimiseks vajalik. Kvalifikatsiooni vastamisel Eestis nõutavale on tervishoiutöötajal õigus taotleda vastavuseksami sooritamist, millega veendutakse, et dokumentaalselt tõendatud kvalifikatsioon tagab praktikas oskused, hoiakud ja teadmised, mis on vähemalt samaväärsed Eestis nõutava kvalifikatsiooniga. Paragrahv 2 sätestab kvalifikatsiooni võrdlemise üldise korra. Lõige 1 sätestab, et Terviseamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava Eestis nõutavaga võttes arvesse registreerimistaotlusel esitatud andmeid, kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid menetluse raames esitatud andmeid ja dokumente ning otsustab, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eestis tervishoiutöötajale esitatavatele nõuetele. võrrelda taotleja kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava dokumentide alusel Eestis nõutavaga ning seeläbi ameti õiguse otsustada, kas taotleja kvalifikatsioon vastab Eestis nõutavale. Lõige 2 sätestab täiendavad toimingud, mida ametil on õigus otsuse kujundamisel teha. Et vältida võltsitud dokumentide baasil eksliku otsuse tegemist on Terviseametil õigus nõuda taotlejalt kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirja ning teha esitatud andmete ja dokumentide õigsuse kontrollimiseks päringuid välisriigi asutustele; Et tagada kvalifikatsiooni hindamisel maksimaalselt ajakohane info aspektides, millest võib sõltuda isiku kvalifikatsiooni vastavuse otsus, on ametil õigus nõuda taotlejalt kutse- või erialal töötamist tõendavat dokumenti koos töökirjeldusega, mis ei ole väljastatud varem kui kolm kuud registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Mõlemast eesmärgist lähtuvalt on ametil õigus küsida taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavaid andmeid ja muid dokumente. Samuti on ametil õigus teha koostööd Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjatega. Eesti ENIC/NARIC keskus (akadeemilise tunnustamise agentuur) on Sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus ning kuulub Euroopa Nõukogu, UNESCO ja Euroopa Komisjoni koostöövõrkudesse ENIC ja NARIC. Euroopa Nõukogu ja UNESCO koostöövõrk ENIC (European Network of National Information Centres on Academic Recognition and Mobility) ning Euroopa Liidu koostöövõrk NARIC (National Academic Recognition Information Centres) on rahvusvahelised võrgustikud, mis on loodud välisriigis omandatud hariduse õige ja õiglase tunnustamise lihtsustamiseks ning akadeemilise ja tööalase liikuvuse soodustamiseks. Lõige 3 sätestab Terviseameti kohustuse teha otsuse kvalifikatsiooni võrdlemise tulemuse kohta seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning teavitada taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. TTKS § 30 lõige 2 sätestab, et Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga ja kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust kolme kuu jooksul seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. Tähtaeg teavitada taotlejat otsusest kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest tagab taotleja teavitamise mõistliku aja jooksul. Paragrahv 3 sätestab arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava arsti või hambaarsti õppega, ning taotleja on taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt arsti või hambaarstina (v.a juhul, kui arsti või hambaarstikutse on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Nimetatud tingimused on vajalikud tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks. Taotleja hariduslik ettevalmistus peab olema vähemalt samaväärne Eestis tervishoiutöötaja kutse omandanute õppega. Töötamise kriteerium on vajalik, et tagada taotleja teadmiste ja oskuste nüüdisaegsus. Paragrahv 4 sätestab eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale ja taotleja registreeritakse eriarstina, kui ta on läbinud arsti- või hambaarstiõppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava arsti või hambaarsti õppega, ning ta on seejärel läbinud arsti- või hambaarsti erialaõppe, mille kestus on sama Eestis rakendatava residentuuri kestusega või ületab seda. Samuti peab ta olema taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud vastavalt eriarsti 3 või erihambaarstina (v.a juhul, kui eriala on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega. Paragrahv 5 kehtestab õe kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava õeõppega, ning ta on taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena (v.a juhul, kui õekutse on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega. Paragrahv 6 kehtestab eriõe kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õeõppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava õeõppega, ning ta on seejärel läbinud õe erialaõppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava eriõdede koolitusega. Samuti peab ta olema taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud eriõe pädevust eeldaval ametikohal (v.a juhul, kui eriala on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega. Paragrahv 7 kehtestab ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavuskriteeriumid. Taotleja kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis nõutavale, kui taotleja on läbinud õppe, mis on vähemalt samaväärne Eestis rakendatava ämmaemandaõppega, ning ta on taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud ämmaemandana (v.a juhul, kui ämmaemanda kutse on omandatud taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul). Tingimuste rakendamise põhjendatus ühtib määruse § 3 selgitustega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. ELi õigus ei piira ega sea tingimusi tervishoiutöötajate riigisisesele registreerimisele ja pädevuse kontrollile. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas  välisriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud, kes soovivad registreerida end Eestis tervishoiutöötajana;  tervishoiuteenuste kasutajad, Eesti elanikkond;  tööandjad: Eesti tervishoiuteenuse osutajad;  Terviseamet. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Taotlejad Kuigi 1. septembril 2019. aastal jõustuv TTKS-i redaktsioon muudab oluliselt korda, kuidas toimub välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlemine tervishoiutöötajana registreerimise protsessis, ei muuda uueneva seaduse alusel selle määrusega rakendatav kord täiendavalt välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust ja selles aspektis otsene mõju sihtrühmale puudub. Olukorras, kus Terviseameti kaalutlusõigus on piiratum, loob see samas eeldused taotlejate ühetaoliseks kohtlemiseks ning see on käsitatav kaudse positiivse mõjuna sihtrühmale. Selliste isikute hulk, kelle kvalifikatsiooni Terviseamet käesoleva määruse alusel aasta vältel hindab, piirdub ligikaudu 100-ga. Tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid, Eesti elanikkond 4 Sarnaselt eelnevaga – kehtima hakkav redaktsioon karmistab tingimusi, mille alusel saavad välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikud end Eestis tervishoiutöötajana registreerida, kuid uueneva seaduse alusel selle määrusega rakendatav kord täiendavalt välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikute käsitlust ei muuda. Täpsustuv kord, reguleerides taotlejate teadmiste ja oskuste kontrollimist, toetab tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamist – isikud, kelle kvalifikatsioon ei vasta seatud nõuetele või kes on oma pädevuse minetanud, ei saa end tervishoiutöötajana registreerida. Kõrge lävend tervishoiutöötajaks saamisel on üks tegur, mis aitab tagada Eesti elanikele võimalikult kvaliteetsed tervishoiuteenused. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub. Mõju majandusele Mõju majandusele puudub. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. Mõju regionaalarengule Kavandatav muudatus avaldab kaudset positiivset mõju regionaalarengule, võimaldades tagada tervishoiuteenuste kvaliteedi piirkondades, kuhu väliriigis tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isikud eelkõige suunduvad. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Määruse muudatustega kaasneb eelkõige mõju Terviseametile, mõju saab hinnata väikeseks. Määrus üksnes täpsustab aluseid, mille alusel Terviseamet tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni hindab, Terviseameti töö põhiprotsesse rakendusakt ei muuda. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi, määruse rakendamisega kulu ja tulu ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnale, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Hambaarstide Liidule. Märkuste ja ettepanekute tabel on esitatud seletuskirja lisana. Sotsiaalministri määruse „Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise tingimused ja kord“ seletuskirja lisa. Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Arvamuse esitaja Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Eesti Haiglate Liit Määruse § 2 lg 1 punkti 1 kohaselt võrdleb Terviseamet Arvestatud osaliselt, selgitatud. tervishoiutöötajana registreerimist taotleva välisriigis Kõikide dokumentide kontrollimine otse väljastajalt ei ole tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni omandanud isiku Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti hinnangul kvalifikatsiooni ja läbitud õppekava Eestis nõutavaga, proportsionaalne meede soovitud eesmärkide saavutamiseks. vaadates läbi esitatud dokumendid, muuhulgasEsiteks tõstaks selline nõue oluliselt Terviseameti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi originaali või selle halduskoormust kvalifikatsioonide hindamisel ka juhtudel, kui notariaalselt, ametlikult või apostilliga kinnitatud ärakirja. kõik esitatud dokumendid on korrektsed. Seetõttu võib oluliselt pikeneda menetlus. Juhtudel, kui dokumendi väljastanud kool EHL on seisukohal, et originaali õigsust peaks Terviseamet on tegevuse lõpetanud, ei ole sätet võimalik rakendada ning kontrollima ka ise, otse väljastajalt. See vähendaks dokumentide õigsuse kontrollimiseks tuleb rakendada muid mõnevõrra dokumentide võltsimist. Sarnase nõude on meetmeid. esitanud auditeerimisel ka JCI, kes leidis, et riigisiseseid dokumente peaks me kontrollima otse väljastajatelt. Näiteks Ettepanekust lähtuvalt on määruse § 2 siiski täiendatud viisil, USA praktikas ECFMG kontrollib taotleja poolt esitatud mis sätestab Terviseameti õiguse kontrollida ameti silmis dokumente otse väljastajatelt. põhjendatud juhtudel esitatud dokumentide ja andmete õigsust, sh kontrollida dokumendi väljastajalt, kas viimane on esitatud dokumendi väljastanud. Tartu Ülikool Palume sõnastusvea tõttu teha järgmine parandus: § 4 p 1 Arvestatud. peaks olema: 1) on läbinud vastavalt eriarsti- või erihambaarsti õppe, mille kestus on samaväärne Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel kehtestatud residentuuri raamnõuetes sätestatud residentuuri kestusega;. Eesti Arstide Liit Tunnistada arsti ja eriarsti kvalifikatsioon vastavaks, kui Selgitatud. taotleja on läbinud arsti ja eriarstiõpe, mille kestus ja Määruse § 4 punkti 1 kohaselt tunnistatakse arsti või õppekava sisu vastavad Eestis nõutavale. hambaarsti kvalifikatsioon vastavaks, kui taotleja on läbinud 1 vastavalt arsti- või hambaarstiõppe, mis vastab kõrgharidusseaduse § 7 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud arsti- ja hambaarstiõppele esitatavatele nõuetele. Nimetatud määrus sätestab nominaalse kestuse ja õppemahud, määruse lisa 1 loetleb ka õppekavasse kuuluvate õppeainete loetelu. Seega on esitatud määruses sisalduv arsti ja hambaarsti kvalifikatsiooni vastavuse hindamise viis juba kooskõlas EAL ettepanekuga. Sotsiaalministeerium möönab, et ka eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel tuleks residentuuri kestuse arvestamise kõrval arvestada õppe sisu. Kehtiv kord ja õppe sisu kirjeldus programmides seda hetkel siiski ei võimalda. Esiteks varieerub residentuuri programmides kohustusliku praktilise koolituse kirjelduse detailsus erialade lõikes olulisel määral, mistõttu muudaks kvalifikatsiooni hindamise sidumine programmides kirjeldatud kohustusliku praktilise ja teoreetilise koolitusega kvalifikatsiooni hindamise erialade lõikes ebaühtlaseks ning ohtu satub taotlejate võrdne kohtlemine. Teiseks võimaldab Tartu Ülikooli kehtestatud kord (TÜ senati kinnitatud residentuuri eeskirja punkt 30) teha residentuuri programmis muudatusi kasvõi igaks õppeaastaks. Seejuures piisab üksikute teoreetiliste koolituste ja praktilise koolituse tsüklite asendamise, sulgemise, lisamiseks meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu kinnitusest. Sotsiaalministeeriumi käsituses ei saa riiklik regulatsioon, mis käsitleb tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõutavaga, toetuda pidevalt muutuvale etalonile, mille üle otsustab ülikooli allüksus. Samas kaalub ministeerium algatada sidusrühmadega diskussioon, et välja töötada eriarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuse hindamisel kõiki sidusrühmi rahuldav õppe sisust lähtuv lahendus. 2 Sätestada, et arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni võrdlemisel Selgitatud. kaasatakse kõikidel juhtudel Eesti ENIC/NARIC keskus ning Määruse § 2 lõige 3 kohaselt kaasab Terviseamet taotleja vastava eriala spetsialistid. kvalifikatsiooni võrdlemisse vajaduse korral Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava kutse- või eriala asjatundjad. Määruse koostajad leiavad, et Terviseametile kaalutlusõiguse jätmine on halduskoormuse seisukohalt optimaalne lahendus. Näiteks olukorras, kus järjestikku, mõne kuulise vahega esitavad Terviseametile taotluse samal aastal sama kooli sama eriala lõpetanud, võimaldab kaalutlusõigus Terviseametil rakendada teise isiku vastavuse hindamisel eelmise taotleja menetluse raames kogutud teadmist. Eesti ENIC/NARIC keskuse ning vastava eriala spetsialistide formaalne kaasamine oleks sellisel juhul ebamõistlik halduskoormus kõikidele osapooltele. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel