Hr Tanel Kiik Teie 22.08.2019 nr 1.2-2/99-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 09.2019 nr 1.5-1/26663-1
Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti
Haigekassa seaduse muutmise seaduse
eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine
Eesti Haigekassa esitab meile arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu ja seletuskirja lisades
olnud määruste kavandite kohta allolevad ettepanekud.
I Tartu Ülikooli seaduse (TÜKS) ja Eesti Haigekassa seaduse (HKS) muutmise seaduse eelnõu
kohta esitame järgmised märkused:
1) eelnõu § 1 p 3: TÜKS § 72 lõikes 5 võiks kasutada „nimetatud kulude“ asemel „nimetatud
kulu“, sest sama paragrahvi lõikes 4 on juttu ainult tööjõukulust (ainsuses);
2) eelnõu § 2: HKS § 12 lg 1 p-s 27 sätestatud haigekassa nõukogu pädevuse sõnastus ei ole
sama, mis on eelnõu § 1 p-s 3 sätestatud TÜKS § 72 lõikes 6 sätestatud määruse volitusnorm.
Sõnastused peaksid olema identsed, sest HKS-s on eelnõu kohaselt sätestatud haigekassa
nõukogu ülesanne teha ettepanek ministrile määruse kehtestamiseks. Pakume järgmise
sõnastuse: 27) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arst-residendi tööjõukulu
arvutamise ja baasasutusele hüvitamise aluste kehtestamiseks või muutmiseks.
II Eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud ministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja
korraldamise tingimused“ kavandi kohta esitame järgmised märkused:
1) määruse § 7 lg 1 p 2: teeme ettepaneku sõnastust täpsustada, et oleks üheselt aru saada, et
silmas on peetud sama lõike punktis 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajaga samaväärset
tervishoiuteenuse osutajat (kehtiva määruse §-s 7 on see aru saada, sest baasasutuste nõuded
on toodud ühes lauses);
2) määruse § 7 lg 3: teeme ettepanku lisada lõikesse 3 põhimõte, et kokkulepe peab olema
kirjalik. Vastasel juhul ei ole haigekassal vajadusel võimalik kontrollida, kas ja mida on ülikool
arst-residendi tööjõukulu hüvitamise osas baasasutusega kokku leppinud;
3) määruse § 9 lg 2: viidatud on TÜKS § 72 lõike 6 alusel kehtestatud määrusele, aga määruse
volitusnorm ja viide ei lähe omavahel kokku (nt töötasu arvutamine vs tööjõukulu arvutamine).
Kui antud sätte eesmärk on viidata määruses sätestatud brutopalgale, siis võiks sellele otseselt
viidata, nt: /…/ tasu makstakse vähemalt Tartu ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatud
määruses toodud brutopalga arvutamise aluseks olevast brutotunnipalgast lähtuvalt.
III Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud ministri määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise
ja residentuuri baasasutustele hüvitamise alused“ kavandi kohta esitame järgmised märkused:
1) teeme ettepaneku määruse tekst sõnastada järgmiselt:
„Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused
Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse residentuuri baasasutuses (edaspidi baasasutuses) arst-residendi
tööjõukulu arvutamise ja selle baasasutusele hüvitamise alused.
§ 2. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise alused
(1) Baasasutuses töötava arst-residendi tööjõukulu koosneb:
1) brutopalgast (sh puhkusetasust);
2) brutopalgale lisanduvast sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest;
3) brutopalga asemel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstavast
haigushüvitisest.
(2) Arst-residendi brutopalga arvutamise alus on brutotunnipalk, mille suurus on 12 eurot ja 40
senti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud brutotunnipalga summat muudetakse lähtuvalt
riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast.
§ 3. Baasasutusele arst-residendi tööjõukulu hüvitamise alused
(1) Baasasutusele hüvitatakse 100% arst-residendi tööjõukulust, mis on arvestatud käesoleva
määruse § 2 lõigetes 1–2 sätestatud tingimustel.
(2) Arst-residendi tööjõukulu hüvitatakse arvestusega, et arst-residendi tööaeg on 40 tundi
nädalas.
(3) Juhul, kui arst-resident läbib residentuuri osalise koormusega, hüvitatakse arst-residendi
tööjõukulu vastavalt arst-residendi koormusele.
(4) Arst-residendi käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tööaja sisse on arvestatud ka osalemine
residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
§ 4. Arst-residendi tööjõukulu hüvitamine
(1) Haigekassa hüvitab arst-residendi tööjõukulu Tartu Ülikoolile (edaspidi ülikool) Tartu
Ülikooli seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud halduslepingu alusel vastavalt residentuuri programmi
nominaalkestusele.
(2) Kui arst-resident läbib residentuuri osalise koormusega, siis on käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud residentuuri programmi nominaalkestus proportsionaalselt pikem.
(3) Haigekassa ei hüvita arst-residendi tööjõukulu aja eest, kui residentuuri läbimine on
peatunud või kui arst-resident läbib residentuuri väljaspool Eestit asuvas baasasutuses ja saab
välisriigi baasasutuselt töötasu või muul juhul, kui ülikool ei hüvita arst-residendi tööjõukulu
baasasutusele.
(4) Ülikool hüvitab baasasutusele arst-residendi tööjõukulu vastavalt ülikooli ja baasasutuse
vahel sõlmitud lepingule.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.“;
2) selgitused määruse kavandisse tehtud sisuliste ettepanekute kohta:
a) määruse § 3 lg-d 2 ja 4 tulenevad tervishoiutöötajate kollektiivlepingu p-st 2.2.1, kus kokku
lepitud, et arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas ja et neil on õigus tööaja sees
osaleda residentuuri programmi kuuluvatel teoreetilistel koolitustel;
b) määruse § 3 lg 3 ja § 4 lg 2 tulenevad määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise
tingimused“ (edaspidi raamnõuete määrus) kavandi § 10 lõikest 2, millega kehtestatakse
võimalus läbida residentuur osaliselt või täielikult osalise koormusega;
c) määruse § 4 lg 1 tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud
residentuuritellimuse halduslepingu (edaspidi residentuuritellimuse leping) p-dest 3.2 ja 3.4,
kus on kokku lepitud, et arst-residentide kohti rahastatakse vastavalt programmi
nominaalkestusele;
d) määruse § 4 lg 3 tuleneb residentuuritellimuse lepingu p-st 3.2, kus on samasisuline
kokkulepe (kui residentuuri läbimine peatunud või läbimine välisriigi baasasutuses, kes
maksab ise palka, tööjõukulu ei hüvitata) ning sellest, et olukordades, kus ülikool
baasasutusele muudel juhtudel tööjõukulusid ei hüvita, ei peaks neid ülikoolile hüvitama ka
haigekassa;
e) määruse § 4 lg 4 sätestab selguse huvides, et tehnilistes baasasutusele tööjõukulu hüvitamise
tehnilistes detailides lepib Tartu Ülikool baasasutusega kokku.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
Juhatuse esimees
Reet Kodu 603 3611
[email protected]