dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 3. september 2019
Viit
1.2-2/99-2
Registreeritud
3. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎residentuur_kooskolastuskiri_2019.asice156 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Teie 22.08.2019 nr 1.2-2/99-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 09.2019 nr 1.5-1/26663-1 Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Eesti Haigekassa esitab meile arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõu ja seletuskirja lisades olnud määruste kavandite kohta allolevad ettepanekud. I Tartu Ülikooli seaduse (TÜKS) ja Eesti Haigekassa seaduse (HKS) muutmise seaduse eelnõu kohta esitame järgmised märkused: 1) eelnõu § 1 p 3: TÜKS § 72 lõikes 5 võiks kasutada „nimetatud kulude“ asemel „nimetatud kulu“, sest sama paragrahvi lõikes 4 on juttu ainult tööjõukulust (ainsuses); 2) eelnõu § 2: HKS § 12 lg 1 p-s 27 sätestatud haigekassa nõukogu pädevuse sõnastus ei ole sama, mis on eelnõu § 1 p-s 3 sätestatud TÜKS § 72 lõikes 6 sätestatud määruse volitusnorm. Sõnastused peaksid olema identsed, sest HKS-s on eelnõu kohaselt sätestatud haigekassa nõukogu ülesanne teha ettepanek ministrile määruse kehtestamiseks. Pakume järgmise sõnastuse: 27) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja baasasutusele hüvitamise aluste kehtestamiseks või muutmiseks. II Eelnõu seletuskirja lisas 1 toodud ministri määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ kavandi kohta esitame järgmised märkused: 1) määruse § 7 lg 1 p 2: teeme ettepaneku sõnastust täpsustada, et oleks üheselt aru saada, et silmas on peetud sama lõike punktis 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajaga samaväärset tervishoiuteenuse osutajat (kehtiva määruse §-s 7 on see aru saada, sest baasasutuste nõuded on toodud ühes lauses); 2) määruse § 7 lg 3: teeme ettepanku lisada lõikesse 3 põhimõte, et kokkulepe peab olema kirjalik. Vastasel juhul ei ole haigekassal vajadusel võimalik kontrollida, kas ja mida on ülikool arst-residendi tööjõukulu hüvitamise osas baasasutusega kokku leppinud; 3) määruse § 9 lg 2: viidatud on TÜKS § 72 lõike 6 alusel kehtestatud määrusele, aga määruse volitusnorm ja viide ei lähe omavahel kokku (nt töötasu arvutamine vs tööjõukulu arvutamine). Kui antud sätte eesmärk on viidata määruses sätestatud brutopalgale, siis võiks sellele otseselt viidata, nt: /…/ tasu makstakse vähemalt Tartu ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatud määruses toodud brutopalga arvutamise aluseks olevast brutotunnipalgast lähtuvalt. III Eelnõu seletuskirja lisas 2 toodud ministri määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutustele hüvitamise alused“ kavandi kohta esitame järgmised märkused: 1) teeme ettepaneku määruse tekst sõnastada järgmiselt: „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse residentuuri baasasutuses (edaspidi baasasutuses) arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja selle baasasutusele hüvitamise alused. § 2. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise alused (1) Baasasutuses töötava arst-residendi tööjõukulu koosneb: 1) brutopalgast (sh puhkusetasust); 2) brutopalgale lisanduvast sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest; 3) brutopalga asemel töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 lõike 1 alusel makstavast haigushüvitisest. (2) Arst-residendi brutopalga arvutamise alus on brutotunnipalk, mille suurus on 12 eurot ja 40 senti. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud brutotunnipalga summat muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. § 3. Baasasutusele arst-residendi tööjõukulu hüvitamise alused (1) Baasasutusele hüvitatakse 100% arst-residendi tööjõukulust, mis on arvestatud käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–2 sätestatud tingimustel. (2) Arst-residendi tööjõukulu hüvitatakse arvestusega, et arst-residendi tööaeg on 40 tundi nädalas. (3) Juhul, kui arst-resident läbib residentuuri osalise koormusega, hüvitatakse arst-residendi tööjõukulu vastavalt arst-residendi koormusele. (4) Arst-residendi käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tööaja sisse on arvestatud ka osalemine residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel. § 4. Arst-residendi tööjõukulu hüvitamine (1) Haigekassa hüvitab arst-residendi tööjõukulu Tartu Ülikoolile (edaspidi ülikool) Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõikes 5 nimetatud halduslepingu alusel vastavalt residentuuri programmi nominaalkestusele. (2) Kui arst-resident läbib residentuuri osalise koormusega, siis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud residentuuri programmi nominaalkestus proportsionaalselt pikem. (3) Haigekassa ei hüvita arst-residendi tööjõukulu aja eest, kui residentuuri läbimine on peatunud või kui arst-resident läbib residentuuri väljaspool Eestit asuvas baasasutuses ja saab välisriigi baasasutuselt töötasu või muul juhul, kui ülikool ei hüvita arst-residendi tööjõukulu baasasutusele. (4) Ülikool hüvitab baasasutusele arst-residendi tööjõukulu vastavalt ülikooli ja baasasutuse vahel sõlmitud lepingule. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a.“; 2) selgitused määruse kavandisse tehtud sisuliste ettepanekute kohta: a) määruse § 3 lg-d 2 ja 4 tulenevad tervishoiutöötajate kollektiivlepingu p-st 2.2.1, kus kokku lepitud, et arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas ja et neil on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluvatel teoreetilistel koolitustel; b) määruse § 3 lg 3 ja § 4 lg 2 tulenevad määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ (edaspidi raamnõuete määrus) kavandi § 10 lõikest 2, millega kehtestatakse võimalus läbida residentuur osaliselt või täielikult osalise koormusega; c) määruse § 4 lg 1 tuleneb Sotsiaalministeeriumi ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud residentuuritellimuse halduslepingu (edaspidi residentuuritellimuse leping) p-dest 3.2 ja 3.4, kus on kokku lepitud, et arst-residentide kohti rahastatakse vastavalt programmi nominaalkestusele; d) määruse § 4 lg 3 tuleneb residentuuritellimuse lepingu p-st 3.2, kus on samasisuline kokkulepe (kui residentuuri läbimine peatunud või läbimine välisriigi baasasutuses, kes maksab ise palka, tööjõukulu ei hüvitata) ning sellest, et olukordades, kus ülikool baasasutusele muudel juhtudel tööjõukulusid ei hüvita, ei peaks neid ülikoolile hüvitama ka haigekassa; e) määruse § 4 lg 4 sätestab selguse huvides, et tehnilistes baasasutusele tööjõukulu hüvitamise tehnilistes detailides lepib Tartu Ülikool baasasutusega kokku. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane Juhatuse esimees Reet Kodu 603 3611 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel