Pöördumine

Tanel Kiik Meie 29.08.2018 nr 35 Sotsiaalministeerium Täname kohtumise eest, mis toimus Põltsamaa Kodus 21. augustil. Siinkohal soovin ära märkida teemad, millel peatusime. Esimeseks teemaks oli üldhooldekodudes valitsev ebaterve konkurents kohamaksu osas. Hetkel valitseb turul olukord, kus ei saa rääkida võrdsest kohtlemisest. Täna saab enamik omavalitsusi ,kes üldhooldega tegelevad, pakkuda turul märksa odavamat hinda kui turul tegutsevad ettevõtjad. Nimelt, kohalikud omavalitsused enamasti ei arvesta investeeringuid kohamaksu hinna sisse, mida aga ei saa lubada eraettevõtjad. Lisaks soodustab riik teatud omavalitsustele lisaraha andmisega ebatervet konkurentsi ka kohalike omavalitsuste endi vahel. Mitte kõik omavalitsused ei saa riigipoolset toetust üldhooldekodude rajamiseks. Kui üks omavalitsus saab riigilt miljon eurot hooldekodu rajamiseks ja naaberomavalitsus seda ei saa, siis ei saa rääkida võrdsest kohtlemisest. Meie ettepanek on lõpetada selline ebaterve olukord ja luua turul võrdsed võimalused kõikidele, kes sellel turul tegutsevad, sõltumata hooldekodude omandivormist. Teine teema, mida soovin ära märkida, on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) toimetamine meile kuuluvas Kose Kodus. Palun analüüsida kopsuhaigete osakonna otstarbekust selles majas. Meie arvates on tegemist ääretult ebamajandusliku olukorraga ja kohati arutu tegevusega riigi poolt. Kolmandaks soovin juhtida tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsed teenused peavad olema ühtlased üle riigi ja sarnased kõikides kohalikes omavalitsustes. Eelnevalt sai ära märgitud tegevused, mis tegelikkuses teevad teenuste osutamise riigipoolsete rahaeraldustega vägagi keeruliseks kui mitte võimatuks. Täna on vajalik riigi tasandil kokku leppida, millised need teenused peavad olema kahe, viie ja kümne aasta pärast. See on võimalik, kui teha seda koos kohalike omavalitsustega ja eraettevõtjatega ühiselt. Me ei tohi käituda nõnda nagu on seda riik varasemalt korduvalt teinud. Viimase näitena toon lasteaedade tasandusrühmade projekti käivitamise, kus projekti rahastati 75% ulatuses riigi poolt. Projekt iseenesest on väga vajalik aga riik katkestas rahastamise ja pani kohalikud omavalitsused, kus oli selle projektiga kaasa mindud, väga raskesse olukorda. Teenus, mis oli kenasti toimima hakanud, jäi kohaliku omavalitsuse rahastada. Raske on rahvale selgitada, et riik enam raha ei anna ja asi tuleb katki jätta. Täna käitub riik 7,4 miljoni euro eraldamisega kohalikele omavalitsustele analoogselt eelnevale. Raha soovitakse eraldada psüühiliste erivajadustega inimeste hooldamisele kohalikes omavalitsustes. Tundub, et püütakse kohalikke omavalitsusi meelitada selle tegevusega tegutsema ilma pikemaajalist kindlust tagamata. Selliseid näiteid, kus projekti rahastatakse riigi poolt esimeses faasis, on mitmeid aga sageli on seda tehtud teadmisega, et riik jätkab rahastamist . Täna on aeg selliste projektide juures anda selge sõnum projektides osalejatele, et rahastus võib olla ajutine. Lõpetuseks soovin teada anda, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS soovib üldhooldekodude ja erihooldekodude turul pakkuda parimat teenust, mis on hetkel võimalik. Rahandusministeeriumiga kohtus käimine ei ole olnud meie soov, vaid see on meile asjatundmatute ametnike poolt peale surutud. Meie töötajaid pole peale kohtuloo algust sotsiaalministeeriumi poolt ellu kutsutud erinevatesse teemakomisjonide töösse kaasatud, millest teeme järelduse, et meid ei usaldata. Kinnitan, et oleme oma tegemisi teinud kõige parema tahtmise ja sooviga üldhoolde- ja erihooleturul tegutsedes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülo Tulik juhatuse liige