Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 02.09.2019 / 1-1/14-42/1;
Riigikantselei / 02.09.2019 / 2-5/19-01179
Resolutsiooni teema: Sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (42 SE)
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek
valitsuse arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 19.09.2019
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun eelnõu läbi vaadata ning esitada seisukoht.
Tähtaeg: 12.09.2019
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 26.9.2019 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-0865.
Kontroll: Diana Mölder
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 2.09.2019
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
EELNÕU Sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seadus § 1. Sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse alljärgnevalt: „(3) Sotsiaalmaksu määr on 13 protsenti maksustatavalt summalt: 1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 3 1 , 3 2 , 3 3, 6, 6 1 , 8 , 9, 11, 13 ja 15 sätestatud juhtudel; 2) Töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitistelt; 3) Kogumispensionide seaduse § 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud tööandja pensionifondi tehtud maksetelt, mis ei ületa tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 15 sätestatud määra.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 20 20 . aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 201 9 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30 .0 8 .201 9 . a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Seletuskiri s otsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse ee lnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga kohaldatakse tööandja poolt töötaja pensionifondi tehtud sissemaksetele 13- protsendilist sotsiaalmaksu määra, mis motiveeriks tööandjaid tegema suuremas mahus makseid töötaja vabata htlikku pensionikindlustusse ( pensioni III sammas) ja suurendaks sedakaudu toimetulekuvõimalusi pensionieas. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on soodustada vabatahtlikku pensionikindlust, suurendada toimetulekuvõimalusi pensionieas ning muuta tööandja pension kättesaadavaks võimaluseks suu r emale osale töötajatest. E elnõu laiemaks eesmärgiks soodu stada tööandjate panust pensionisüsteem i ja seeläbi suunata ka töötajaid ise oma pensioniks täiendavalt koguma . Eestit iseloomustab elanikkonna kiire vananemine. Töötavate inimeste arv väheneb kordi kiiremini, kui pensionile minevate isikute arv. See toob aga kaasa pensionikulutuste suurenemise, mis omakorda vähendab riigi võimekust tõsta pensione. Näiteks juba 2018. aastal moodustas keskmine vanaduspension (keskmine 44 staaži aastaga pension) keskmisest netopalgast 41%. Selleks, et tagada inimestele piisav sissetulek, mis vähendaks inimeste vaesus esse sattumist pensionile jäädes, on vajalik lisaks riikliku pensionikindlustussüsteemile (I ja II sammas) edendada ka vabatahtlikku pensioni kogumist ehk kolmanda samba laiemat kasutuselevõtmist . Alates 1. jaanuarist 2012 . aastast jõustus seadusemuudatus, mis täiendas kolmesambalise pensionisüsteemi vabatahtliku pensionikindlustuse osa tööandja pensioniga. Lisaks inimese enda soovile kindlustada ennast vabatahtlikult täiendavalt vanadusriski asjus loodi täiendav võimalus, kus pensionifondi sissemakse tegijaks on tööandja. Muudatuse eesmärk oli anda tööandjale võimalus teha töötaja eest tulumaksusoodustust kasutades sissemakseid isiku III sambasse. Tööandja pensionifond on vabatahtlik töötaja pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avalike teenistujate või juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete eest teha sissemakseid . Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 15 kohaselt ei tohi need summad ületada kalendriaastas 15% isiku brutotöötasust või 6000 eurot. Kehtiva sotsiaalmaksuseaduse alusel tuleb aga sotsiaalmaksu tasuda 33 %-lises määras tööandja pensionifondi tehtud maksetelt . Seega on alates 2012. aa stast loodud tööandja pension praktiliselt kasutamata võimalus, mida tunnistab asjaolu, et vabatahtlike pensionifondidega liitunute arv ei ole suurenenud, vaid Rahandusministeeriumi andmetel pigem vähenenud. Kui 2013. aastal tegi sissemakseid III sambasse oma töötajate eest 117 tööandjat kogusummas 1, 2 mln eurot , 2016.aastal 116 tööandjat 1934 töötaja eest kogusummas 2,0 mln eurot (2014. aastal 1,6 ja 2015. aastal 1,8 mln eurot) , siis 2018. aastal tegi III sambasse sissemakseid vaid 111 tööandjat 2127 töötajate eest kogusummas 2,5 mln eurot . Tööandjate Keskliit on välja toonud, et ku i tööandja töötaja kolmandasse pensionisambasse panustab, siis lisandub sissemaksetele 33-protsendine sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja kohustusliku pensionikindlustuse sissemakse. Põhimõtteliselt maksustatakse pensionimak seid veel kahe pensionimaksuga. See on ka peamine põhjus, miks ei ole tööandjatel täna tööandjapensioni ka sutamiseks suurt motivatsiooni. Tööandjate Keskliit on ka leidnud, et sotsiaalmaksu vähendamise kaudu (maksustii muli loomisega) on võimalik tööandjaid panna vabatahtlikult tööandjapensioni panustama. Eestis maksavad praegu tööandjapensioni peamiselt välisettevõtted ja nende filiaalid, kuivõrd see tuleneb nende grupipoliitikast ja -kogemuse st. Näiteks pangandussektoris teevad SEB ja Luminor tööandja tena makseid töötajate III pensionisambasse. SEB panustab töötajate III sambasse alates 2012. aastast. Praeguseks on tööandjapensioniga liitunud 60 protsenti SEB töötajatest. Luminoris on 30% Eesti töötajatest liitunud tööandjapensioniga. Lisaks kommertspankadele panustab III sambasse ka Eesti Pank, mis toetab töötajate panustamist kolmandasse pensionisambasse alates 1998. aastast ehk niikaua, kui III sammas olemas on olnud. Eesti Pangas kogub III sambasse raha 50 protsenti töötajaist . Lisaks pankadele on tööandjapensioniga liitunud ka mõned väike- ja suurettevõtted, riiklikud asutused ja haiglad. Seega on tööandja pension kasutamata instrument. Kuna aga tööandjapensioni s issemakse saanud töötajate kesk mine kuupalk oli 2016. aastal 2625 eurot , siis näitab see seda, et tööandja teeb sissemakseid keskmisest s uuremat tulu teenivate töötajate suhtes, kelle võime end pensionieaks kindlustada on võr reldes madalapalgalistega suurem. Madalama sissetulekuga töötajate osas, kellele vanadusrisk põhjustab suuremaid probleeme, sisuliselt seda täiendavat võimalust ei kasutata. Ja eelkõige seetõttu, et see on ettevõtetele väga kulukas soodustuse pakkumine. PS-st tulenevalt on Eesti seadusandjal kohustus luua toimiv pensionikindlustussüsteem, mis kaitseks võimalikult paljusid Eestis elavaid inimesi vanadusriski realiseerumisel. Kuigi pensionisüste emi ülesehitamisel on riigil k üllaltki lai valikuvabadus, siis praegusel juhul käsitlevad tulumaksuseadus ja sotsiaalmaksuseadus sissemakseid tööandja pensionifondi kui osa töötasust, mil soodustus on tehtud tulumaksu osas, aga sotsiaalmaksu osas erisus puudub . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vastavalt kehtivale sotsiaalmaksu seadusele on sotsiaalmaksu määraks Eestis 33% maksustamisele kuuluvatelt summadelt, välja arvatud sotsiaalmaksuseadu se § 7 lõikes 3 sätestatud erijuhud. Erijuhtudel on sotsi aalmaksu määraks 13% ning seadus loeb sellisteks juhtudeks riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ning töötuskindlustushüvitistelt makstava maksu. Sisuliselt tagatakse sellisel viisil seaduses sätestatud tingimustele vastavate inimeste ravikindlustus. Eelnõuga muudetakse ja täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 7 lõiget 3 sättega, mille alusel oleks sotsiaalmaksu määraks 13 % ka nendelt maksetelt, mida tehakse tööandja poolt töötaja pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam määr neile sissemaksetele, mis ei ületa tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastuse piirmäära Käesolev eelnõu ei vaidlusta kehtivat maksupoliitilist lähenemist tööandja pensionifondi tehtud sissemaksetele ja seetõttu näeb eelnõu ette nende maksustamist sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suuruses (13%) . Samal ajal ei ole mõistlik olukord , kus tööandja valmidus panustada täiendavalt töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse on pärsitud kohustusega teha täiendavaid makseid ka kolmesambalise pensionisüsteemi esimesse j a teise sambasse. Sellisel viisil jääb tööandja pensionifond ka tulevikus lihtsalt kasutamata võimaluseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kuni 2008 . aastani kasvas vabatahtliku pensionikindlustusega liitunute arv kiiresti, ulatudes 135 000 inimeseni. 2012 . aasta lõpus oli selle kindlustusliigiga seotud inimeste arv vaid 124 000 . Perioodil 2008- 2013. aasta lahkus III sambast kokku üle 29 000 inimese . Liitunute arv on aastatega järjest vähenenud. 2013 -2016. aastal stabiliseerus 106 0000 inimese juurd e. 2018. aasta lõpus oli III samba ga liitunuid vaid umbes 94 500 inimest (aastaga vähenes 8000 inimese võrra). III sambaga liitunute keskmine vanus on aasta aastalt järjest tõusnud . Liitujate keskmine vanus on viimastel aastatel pidevalt tõu snud, 2007. aastal oli see 40,5 aastat ja 2017. aastal 49,7 aastat . Ka l iitunute keskmine sissetulek on oluliselt suurem keskmisest (2017. aastal 1712 eurot, 2016. aastal 1592 eurot) . Samuti ka valdav osa sissemaksetest olid suhteliselt väikesed. Keskmine sissemakse määr oli 2017. aastal 3% isiku tulust. Üldjuhul jäävad kõik siss emaksed alla 15% isiku tulust. Põhjus, miks III sambaga liitunute arv väheneb, seisneb tõsiasjas, et suuremal osal töötajatest pole võimalik madala sissetuleku juures täiendavaid makseid van adusriski kindlustamiseks teha. Tööandja pensionifondidega liitumise lihtsustamine ( läbi täiendava maksusood ustuse loomise ) võimaldab liitunute arvu suurendada ning haarata võrreldes tänasega täiendava kindlustusega kaasa suuremat osa töötajatest. Seejuures paraneb nende inimeste majanduslik kindlustatus pensionieas. Tööandjatel e tuleb anda suunav ja eeskuju andev roll, et aidata kaasa vajalike kogumisharjumuste tekkimisele ja kinnistumisele oma töötajate hulgas , aga ka laiemalt ühiskonnas. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Arvestades asjaoluga, et vabatahtlike fondidega liitunute koguarv on viimas t e aasta jooksul vähenenud, ei ole see number eeldatavasti suurem, kui 1 kuni 2 % tööealiste inimeste koguarvust. Seaduse jõustumisega väheneks nende isikute eest tasutud sotsiaalmaksu pensionikindluste osa ning ravikindlustuse osa jääks samaks. Arvestades tööandja pensioniga liitunute väikest arvu, ei oleks mõju riigieelarve tuludele oluline. Tööandja pensionifondidega liitumise suurenemine ei mõjutaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisi ja esitatud kujul suurendaks aga ravikindlustuse osa tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2020. aastal . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30 . 0 8 .2019. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Vabariigi Valitsus
2.09.2019 nr 1-1/14-42/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a
30. augustil algatatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse eelnõu (42 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
EELNÖU
Sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seadus
§ l. Sotsiaalmaksuseaduse § 7 löige 3 muudetakseja sönastatakse alljärgnevalt:
,,(3) Sotsiaalmaksu maar on 13 protsenti maksustatavalt summalt:
l) Käesoleva seaduse § 6 löike l punktides 31, 32, 33' 6,6!, 8 , 9,11,13ja 15 sätestatudjuhtudel;
2) Töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushilvitistelt;
3) Kogumispensionide seaduse § 3 löike 2 punktis 2 nimetatud tööandja pensionifondi tehtud
maksetelt, mis ei uleta tulumaksuseaduse § 13 löike 3 punktis 15 sätestatud määrä.".
§ 2. Seaduse jöustumine
Käesolev seadusjöustub 2020. aasta l. jaanuaril.
Herun Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2019
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30.08.2019. a.
Indrek Saar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
Riigikogu Kantselei
Kuupäev^_i0-_^_^^
'^7'^7/^^T
Seletuskiri
sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise seaduse
eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eelnöuga kohaldatakse tööandja poolt töötaja pensionifondi tehtud sissemaksetele 13-
protsendilist sotsiaalmaksu määrä, mis motiveeriks tööandjaid tegema suuremas mahus
makseid töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse (pensioni III sammas) ja suurendaks
sedakaudu toimetulekuvoimalusi pensionieas.
Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on soodustada vabatahtlikku pensionikindlust, suurendada toimetulekuvöi-
malusi pensionieas ning muuta tööandja pension kättesaadavaks vöimaluseks suuremale osale
töötajatest. Eelnöu laiemaks eesmärgiks soodustada tööandjate panust pensionisusteemija see-
läbi suunata ka töötajaid ise oma pensioniks täiendavalt koguma.
Eestit iseloomustab elanikkonna kiire vananemine. Töötavate inimeste arv väheneb kordi kii-
remini, kui pensionile minevate isikute arv. See toob aga kaasa pensionikulutuste suurenemise,
mis omakorda vähendab riigi vöimekust tösta pensione. Näiteks juba 2018. aastal moodustas
keskmine vanaduspension (keskmine 44 staazi aastaga pension) keskmisest netopalgast 41%.
Selleks, et tagada inimestele piisav sissetulek, mis vähendaks inimeste vaesusesse sattumist
pensionilejäädes, on vajalik lisaks riikliku pensionikindlustussusteemile (I j a II sammas) eden-
dada ka vabatahtlikku pensioni kogumist ehk kolmanda samba laiemat kasutuselevötmist.
Alates l. jaanuarist 2012. aastast jöustus seadusemuudatus, mis täiendas kolmesambalise
pensionisilsteemi vabatahtliku pensionikindlustuse osa tööandja pensioniga. Lisaks inimese
enda soovile kindlustada ennast vabatahtlikult täiendavalt vanadusriski asjus loodi täiendav
vöimalus, kus pensionifondi sissemakse tegijaks on tööandja. Muudatuse eesmärk oli anda
tööandjale vöimalus teha töötaja eest tulumaksusoodustust kasutades sissemakseid isiku III
sambasse.
Tööandja pensionifond on vabatahtlik töötaja pensionifond, kuhu vöib oma töötajate, avalike
teenistujate voi juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorganite liikmete eest teha sissemakseid.
Tulumaksuseaduse § 13 löike 3 punkti 15 kohaselt ei tohi need summaa uletada kalendriaastas
15% isiku brutotöötasust voi 6000 eurot. Kehtiva sotsiaalmaksuseaduse alusel tuleb aga
sotsiaalmaksu tasuda 33 %-lises määras tööandja pensionifondi tehtud maksetelt.
Seega on alates 2012. aastast loodud tööandja pension praktiliselt kasutamata voimalus, mida
tunnistab asjaolu, et vabatahtlike pensionifondidega liitunute arv ei ole suurenenud, vaid
Rahandusministeeriumi andmetel pigem vähenenud. Kui 2013. aastal tegi sissemakseid III
sambasse oma töötajate eest 117 tööandjat kogusummas l, 2 min eurot , 2016.aastal 116
tööandjat 1934 töötaja eest kogusummas 2,0 min eurot (2014. aastal 1,6 ja 2015. aastal 1,8 min
1 httD://www.financeestonia.eu/wp-content/UDloads/2013/02/koRumispensioni statistika 012014.pdf
l
eurot)2, siis 2018. aastal tegi III sambasse sissemakseid vaid l 11 tööandjat 2127 töötajate eest
kogusummas 2,5 min eurot3.
Tööandjate Keskliit on väljä toonud, et kui tööandja töötaja kolmandasse pensionisambasse
panustab, siis lisandub sissemaksetele 33-protsendine sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks ja
kohustusliku pensionikindlustuse sissemakse. Pöhimötteliselt maksustatakse pensionimakseid
veel kahe pensionimaksuga. See on ka peamine pöhjus, miks ei ole tööandjatel tänä
tööandjapensioni kasutamiseks suurt motivatsiooni. Tööandjate Keskliit on ka leidnud, et
sotsiaalmaksu vähendamise kaudu (maksustiimuli loomisega) on vöimalik tööandjaid panna
vabatahtlikult tööandjapensioni panustama.
Eestis maksavaa praegu tööandjapensioni peamiselt välisettevöttedja nende filiaalid, kuivörd
see tuleneb nende grupipoliitikast ja -kogemusest. Naiteks pangandussektoris teevad SEB ja
Luminor tööandjatena makseid töötajate III pensionisambasse. SEB panustab töötajate III
sambasse alates 2012. aastast. Praeguseks on tööandjapensioniga liitunud 60 protsenti SEB
töötajatest.5 Luminoris on 30% Eesti töötajatest liitunud tööandjapensioniga.6 Lisaks
kommertspankadele panustab III sambasse ka Eesti Pank, mis toetab töötajate panustamist
kolmandasse pensionisambasse alates 1998. aastast ehk niikaua, kui III sammas olemas on
olnud. Eesti Pangas kogub III sambasse raha 50 protsenti töötajaist.7 Lisaks pankadele on
tööandjapensioniga liitunud ka möned väike- ja suurettevötted, riiklikud asutused ja haiglad.
Seega on tööandja pension kasutamata instrument.
Kuna aga tööandjapensioni sissemakse saanud töötajate keskmine kuupalk oli 2016. aastal
2625 eurot , siis näitab see seda, et tööandja teeb sissemakseid keskmisest suuremat tulu
teenivate töötajate suhtes, kelle vöime end pensionieaks kindlustada on vorreldes
madalapalgalistega suurem. Madalama sissetulekuga töötajate osas, kellele vanadusrisk
pohjustab suuremaid probleeme, sisuliselt seda täiendavat vöimalust ei kasutata. Ja eelköige
seetöttu, et see on ettevötetele väga kulukas soodustuse pakkumine. PS-st tulenevalt on Eesti
seadusandjal kohustus luua toimiv pensionikindlustussusteem, mis kaitseks vöimalikult
paljusid Eestis elavaid inimesi vanadusriski realiseerumisel. Kuigi pensionisusteemi
ulesehitamisel on riigil kullaltki lai valikuvabadus, siis praegusel juhul kasitlevad
tulumaksuseadus ja sotsiaalmaksuseadus sissemakseid tööandja pensionifondi kui osa
töötasust, mil soodustus on tehtud tulumaksu osas, aga sotsiaalmaksu osas erisus puudub.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis
Vastavalt kehtivale sotsiaalmaksuseadusele on sotsiaalmaksu määraks Eestis 33%
maksustamisele kuuluvatelt summadelt, väljä arvatud sotsiaalmaksuseaduse § 7 löikes 3
sätestatud erijuhud. Erijuhtudel on sotsiaalmaksu määraks 13% ning seadus loeb sellisteks
juhtudeks riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu ning töötuskindlustushuvitistelt
2 httDS://www.Densionikeskus.ee/files/dokumendid/koRumisDensioni statistika 012017.pdf
3 httDS://www.pensionikeskus.ee/WD-content/UDloads/rahandusministeeriumi-statistika/Pensioni-statis-
tika%C3%BCIevaade-2Q18.pdf
4 https://www.pensionikeskus.ee/uudis/vabatahtlikku-pensionisambasse-panustab-vaid-kaputais-tooandjaid/
5https://www.pensionikeskus.ee/uudis/vabatahtlikku-pensionisambasse-panustab-vaid-kaputais-tooandjaid/
6 6 httDs://www.raamatuDidaia.ee/uudised/2019/05/28/tooandiaDension-kas-tooandiate-Dakkumine-vastab-
tootajate-vaiadustele
7 https://www.pensionikeskus.ee/uudis/vabatahtlikku-pensionisambasse-panustab-vaid-kaputais-tooandjaid/
8 httDs://www.pensionikeskus.ee/files/dokumendid/koRumispensioni statistika 012017.pdf
2
makstava maksu. Sisuliselt tagatakse sellisel viisil seaduses sätestatud tingimustele vastavate
inimeste ravikindlustus.
Eelnöuga muudetakse ja täiendatakse sotsiaalmaksuseaduse § 7 löiget 3 sättega, mille alusel
oleks sotsiaalmaksu määraks 13 % ka nendelt maksetelt, mida tehakse tööandja poolt töötaja
pensionifondi. Seejuures kehtiks see madalam maar neile sissemaksetele, mis ei illeta
tulumaksuseaduses sätestatud tulumaksuvabastuse piirmäära
Käesolev eelnöu ei vaidlusta kehtivat maksupoliitilist lähenemist tööandja pensionifondi tehtud
sissemakseteleja seetöttu näeb eelnöu ette nende maksustamist sotsiaalmaksu ravikindlustuse
osa suuruses (13%). Samal ajal ei ole möistlik olukord, kus tööandja valmidus panustada
täiendavalt töötaja vabatahtlikku pensionikindlustusse on pärsitud kohustusega teha
täiendavaid makseid ka kolmesambalise pensionisusteemi esimesse ja teise sambasse. Sellisel
viisil jääb tööandja pensionifond ka tulevikus lihtsalt kasutamata vöimaluseks.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu on kooskölas Euroopa Liidu öigusega.
6. Seaduse möjud
Kuni 2008. aastani kasvas vabatahtliku pensionikindlustusega liitunute arv kiiresti, ulatudes
135 000 inimeseni. 2012. aasta löpus oli selle kindlustusliigiga seotud inimeste arv vaid 124
000. Perioodil 2008- 2013. aasta lahkus 111 sambast kokku ule 29 000 inimese.9 Liitunute arv
on aastatega järjest vähenenud. 2013-2016. aastal stabiliseerus 106 0000 inimese juurde.10
2018. aasta löpus oli III sambaga liitunuid vaid umbes 94 500 inimest (aastaga vähenes 8000
inimese vörra). Ill sambaga liitunute keskmine vanus on aasta aastaltjärjest tousnud. Liitujate
keskmine vanus on viimastel aastatel pidevalt töusnud, 2007. aastal oli see 40,5 aastatja 2017.
aastal 49,7 aastat. Ka liitunute keskmine sissetulek on oluliselt suurem keskmisest (2017. aastal
1712 eurot, 2016. aastal 1592 eurot). Samuti ka valdav osa sissemaksetest olid suhteliselt
väikesed. Keskmine sissemakse maar oli 2017. aastal 3% isiku tulust. Uldjuhul jäävää köik
sissemaksed alla 15% isiku tulust.11 Pöhjus, miks III sambaga liitunute arv väheneb, seisneb
tösiasjas, et suuremal osal töötajatest pole vöimalik madala sissetuleku juures täiendavaid
makseid vanadusriski kindlustamiseks teha. Tööandja pensionifondidega liitumise
lihtsustamine (läbi täiendava maksusoodustuse loomise) vöimaldab liitunute arvu suurendada
ning häärätä vörreldes tänasega täiendava kindlustusega kaasa suuremat osa töötajatest.
Seejuures paraneb nende inimeste majanduslik kindlustatus pensionieas. Tööandjatele tuleb
anda suunavja eeskuju andev roll, et aidata kaasa vajalike kogumisharjumuste tekkimisele ja
kinnistumisele oma töötajate hulgas, aga ka laiemalt uhiskonnas.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Arvestades asjaoluga, et vabatahtlike fondidega liitunute koguarv on viimaste aasta jooksul
vähenenud, ei ole see number eeldatavasti suurem, kui l kuni 2 % tööealiste inimeste
9httD://www.financeestonia.eu/WD-content/UDloads/2013/02/koKumisDensioni statistipa O12014.pdf
10 httDs://www.Densionikeskus.ee/files/dokumendid/koKumisDensioni statistika 012017.pdf
11 https://www.Densionikeskus.ee/files/dokumendid/koRumispensioni statistika 012018.pdf
3
koguarvust. Seaduse jöustumisega väheneks nende isikute eest tasutud sotsiaalmaksu
pensionikindluste osa ning ravikindlustuse osajääks samaks. Arvestades tööandja pensioniga
liitunute väikest arvu, ei oleks möju riigieelarve tuludele oluline. Tööandja pensionifondidega
liitumise suurenemine ei möjutaks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisija esitatud
kujul suurendaks aga ravikindlustuse osa tulusid.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub l.jaanuaril 2020. aastal.
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 30.08.2019. a.
^
Indrek^ar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
4
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-0865 - Sotsiaalmaksuseaduse § 7 muutmise
seaduse eelnõu (42 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 2.9.2019
resolutsioonile
Osapooled: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 19.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9398c135-1992-48e8-a177-
7998afed2ee6
Link menetlusetapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9398c135-1992-48e8-a177-
7998afed2ee6?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main