Sissejuhatus
Eesmärk on kaardistada olemasolevat (AS-IS) tegevuspõhise eelarvestamise protsessi
ministeeriumi valitsemisalas. Seega fookuses on hetkeolukord (AS-IS).
Lisaks uuritakse lühidalt millised on ministeeriumi esindajate hinnangul praeguse
tegevuspõhise protsessi kitsaskohad ning millised soovitused ja soovid (parendusettepanekud)
neil tuleviku osas on.
Küsimused
1. Eelarve planeerimine, täitmine, tulemuste täitmine, välisvahendite seire,
aruandlus.
1. Mis tegevusi ja millises järjekorras ja kelle poolt teostatakse?
1. Valdkonna arengukava koostamine, sh eesmärkide ja mõõdikute
seadmine
2. Programmi koostamine ja uuendamine, eesmärkide ja mõõdikute
planeerimine
3. Valitsemisala teenuste loetelu, eesmärkide, väljundite, mõõdikute
väljatöötamine või uuendamine.
4. Riigieelarve ja riigi eelarve strateegia koostamine - programmide ja
teenuste eelarve planeerimine ning mõõdikute korrigeerimine.
5. Välisvahendite planeerimine, mõõdikute seadmine
2. Mis osakonnad/rollid/töötajad tegelevad valdkonna arengukava, programmi
eesmärkide ja mõõdikute ning eelarve, täitmise jälgimisega?
3. Kui lihtne/keeruline on eelarves püsimist ja eesmärkide täitmist jälgida?
4. Kui sagedasti ja millisel moel jälgite valitsemisala eelarve täitmist asutuste
lõikes, programmide lõikes?
5. Kas ja kuidas toimub jooksva aasta mõõdikute aruandlus? Millises
infosüsteemis nende haldust teete või peaksite tegema suhtluses
Rahandusministeeriumiga? Kus te neid ise haldate?
6. Kas ja kuidas kogute teenuse mõõdikute täitmise andmeid?
7. Kas tulemusvaldkonna (sh programmide) aruandlus (tulemusaruanne ja
seirearuanne) on automaatne või sisaldab ka käsitsitöö elemente? Milliseid?
8. Milline aruandlus käib täitmise (eelarve, tulemusnäitajad jne.) protsessi
juurde?
1. Milliseid infosüsteeme kasutatakse?
9. Millistest aruannetest ministeerium ise puudust tunneb?
2. Andmevoo kaardistus tegevuspõhise eelarve protsessis
1. Mis osakonnad/rollid/töötajad tegelevad tegevuspõhise eelarve
planeerimisega?
2. Kuidas/kust saate kätte enda tööülesande sooritamiseks lähteandmed? Milline
on lähteandmete koosseis ning andmekogumite omavahelised seosed?
3. Kas oskate välja tuua kes on nende lähteandmete omanik?
4. Ministeeriumi suhtlus allasutustega - milliseid täiendavaid andmeid lisaks
eelpool toodule ministeeriumina allasutustelt küsite, mida tegevuspõhise
eelarve protsessis kasutate?
5. Milliseid andmeid te ise loote? Erinevad arvutused, igasugune andmeteke teie
poolt, mis lähevad kellelegi teisele kuhugi kasutamiseks tegevuspõhise eelarve
protsessis?
6. Milliseid infosüsteeme tulemuste ja eelarve planeerimiseks ministeeriumis
kasutatakse?
7. Kirjeldage palun välisvahendite seire mitte finantsiliste andmete kogumise
protsessi valitsemisalas. Kas kasutate andmete kogumiseks ja
Rahandusministeeriumile esitamiseks mõnda infosüsteemi?
8. Kas on tundunud, et mõningaid strateegilise planeerimise või finantsjuhtimise
andmeid võiks üle kanda automaatselt (ilma käsitööta/eraldi sisestamata)? Kui
jah, siis millised andmeid ja kust kuhu?
9. Kuidas töödeldud andmeid edastatakse protsessi järgmiste etappide sisendiks?
10. Kuidas toimub tegevuspõhise eelarve planeerimise protsessi raames suhtlus
Rahandusministeeriumiga?
3. Tehtud kulutuste sidumine (nt. arveread, palgakulu, büroo rent jne) osutatavate
teenustega, tegevustega, projektidega jm.
1. Mis roll on siin ministeeriumil? Kuidas seda tehakse?
2. Mis roll on ministeeriumi allasutuse?
1. Kas kulude sidumisel on allasutuste lõikes mingeid erinevusi, kui jah
siis milliseid?
3. Milliseid täiendavaid infosüsteeme lisaks KAISile kuluarvestuse protsessis
kasutate?
4. Eelarvesse muudatuste sisseviimise menetlemine eelarveperioodi sees.
1. Kellelt, kust ning millises vormis saate teavituse, et on tarvidus eelarvesse
muudatusi planeerida?
2. Kuidas ning milliste vahenditega ministeerium allasutuste infot eelarve
muudatuse protsessi lõikes koondab (teenuste, programmi tegevuste ja
vajadusel teiste planeerimistasandite sihttasemete muutused)?
3. Kellele ja mis asutusele esitate sellejärgselt muudatused(asutus, osakond)?
4. Kes ja mis asutusest võib paluda tehtud muudatustele selgitusi, täiendusi,
parandusi?
5. Millised on muudatuse protsessi ajaraamid esitajale esitamiseks (taotlused,
kinnitamine)?
5. Informatsiooni vahetamine Rahandusministeeriumi ja teiste haldusalade
(asutuste) vahel.
1. Kas tunnete vajadust eelarve menetlemise käigus või peale seda saada
Rahandusministeeriumist rohkem või tihedamini informatsiooni / teavitamist?
2. Kui jah, siis millist ning millise sagedusega peaks Rahandusministeerium
informatsiooni jagama / esitama?
3. Kas see informatsioon peaks olema tagatud automatiseeritud aruannetena
teatud protsessi etappides või millisel kujul see võiks olla?
6. Üldised küsimused:
1. Millistesse infosüsteemidesse või muudesse andmekogumitesse (excel, e-
postiga saatmine, võrgukataloogi panemine jne.) sisestate ühtesid ja samasid
andmeid mitu korda?
2. Kus toimub andmete käsitsi sisestamist, kuid teile teada olevalt peaksid need
andmed kusagil infosüsteemis juba olemas olema?
3. Millised infosüsteemid on raskesti kasutatavad (kasutajamugav
halb/ebaintuitiivne või on mingid tehnilised piirangud süsteemil)? Millised on
hästi kasutatavad? Konkreetsed näited?
4. Milline protsess/töö on ministeeriumi arvates tarbetu ehk mida peaks näiteks
RAM, Statistikaamet või mõni kolmas asutus suutma ise olemasolevate
andmete pealt kätte saada/tuletada vms?
5. Millist infosüsteemi riigieelarvega seoses kõige enam kasutate?
6. Millist infot haldate Excelis või mõnes muus formaadis enda ministeeriumis
(võrgukettal jms.)
7. Kas olete planeerinud enda IT arenduste asutuselt või partnerilt lähiajal tellida
mõni uus infosüsteem lahendamaks teie ministeeriumi mõnda töölõiku? Kui
jah siis millist ning millise funktsiooni täitmiseks?
8. Milline Infosüsteemi (de) muudatus vähendaks oluliselt teie käsitööd?
Muudaks teie sisendi loomise, võimalikud arvutamised lihtsamaks, kiiremaks
ning täpsemaks?
Marika Priske Teie 10.09.2019
Sotsiaalministeerium Meie 12.09.2019 nr 4-1/5660-1
[email protected]
Tegevuspõhise riigieelarve
protsessi, infosüsteemide ning
andmevoo kaardistamine
Rahandusministeerium on algatanud tegevuspõhise riigieelarve protsessi, infosüsteemide
ning andmevoo kaardistamise (Analysis of Estonian financial management information
systems) projekti. Projekti raames tehakse järgmisi töid:
kaardistatakse tegevuspõhise eelarve koostamise ja menetlemise protsesside
hetkeolukord (AS IS);
uuritakse, millised on hetkel tegevuspõhise eelarve protsessi kitsaskohad ning millised
on ootused tulevikuks;
kaardistatakse andmete kasutus;
analüüsitakse olemasolevate IT rakenduste võimalusi;
tehakse ettepanek eelarve protsessi tegevuste automatiseerimiseks, tuleviku IKT
teenustest riigieelarve poliitika valdkonnas ning andmekasutusest
Rahandusministeeriumi ja kõigi ministeeriumite vahel.
Projekti rahastab Euroopa Komisjon (EK) ning tööde teostajaks on Majanduskoostöö ja
Arengu Organisatsioon (OECD). OECD spetsialistidele ning konsultantidele on partneriks
eesti IKT ettevõte AS Helmes.
Palume Teie poolset panust ning kooskõlastust osaleda projektis sisendi andjana intervjuu
vormis. Intervjuusid soovime läbi viia teie asutuse tipp-, arendus- ja finantsjuhiga ning
modelleerijaga. Intervjuud plaanitakse läbi vii perioodil 30.09.2019 kuni 18.10.2019. Kokku
planeeritakse läbi viia kaks eraldi intervjuud, kohtumiste ajad lepitakse intervjueeritavatega
eraldi kokku e-kirja või telefoni teel ning broneeritakse kalendrisse kohtumisteks vastav aeg
(tippjuhiga kuni 1 tund ja teistega kokku kuni 4 tundi).
Kirja lisana on kaasas küsimustik, millega soovitame eelnevalt tutvuda.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kõikide täiendavate küsimustega projekti või küsimustiku kohta annab
Rahandusministeeriumi Riigieelarve osakonna IKT analüüsi projekti projektijuht Kaido Kütt,
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler, riigieelarve osakonna juhataja ülesannetes
Kaido Kütt 611 3042
[email protected]
2