dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri TÜKS ja HKS muutmise eelnõule

Sotsiaalministeerium · 12. september 2019
Viit
1.2-2/99-6
Registreeritud
12. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2019
Vastutaja
Kersti Esnar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. september 2019

Failid

  • 📎TU_vastus_TUKS_ja_HKS_muutmise_eelnoule.asice324 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Teie: 22.08.2019 nr 1.2-2/99-1 sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Meie: 12.09.2019 nr 1-14.4/RB/16609-1 Suur-Ameerika 1 10129 Tallinn Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud minister Kiik Tartu Ülikoolile saabus arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), tutvunud seaduse ja selle rakendusaktide eelnõudega, esitab järgmised ettepanekud ja kommentaarid. I. Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus 1. Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi TÜKS) § 7 lg 2 muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ (edaspidi raamnõuded) kehtestamiseks. Teen ettepaneku sõnastada määruse pealkiri “Residentuuri raamnõuded” nii, nagu see on sätestatud hetkel kehtivas TÜKS § 7 lg-s 2 ning sarnaselt õpetajate koolituse raamnõuete ning arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuetega. 2. Hetkel kehtiva TÜKS § 7 lg 3 järgi on residentuuri alustamise tingimus arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Samas raamnõuete eelnõu § 3 lg 1 sätestab, et residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arstina. Teen ettepaneku viia raamnõuete eelnõus sätestatud tingimus TÜKS-i ja sõnastada TÜKS § 7 lg 3 järgmiselt: „(3) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud Eesti tervishoiutöötajate riiklikus registris arsti või hambaarstina ja kellel on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab senat.“. 3. Eelnõuga muudetakse TÜKS §-i 72, mis reguleerib residentuuri rahastamist. 3.1. Palun selgitada, kas Sotsiaalministeerium jätkab ministeeriumi kaudu hüvitatavate kulude katteks raha eraldamisel senist praktikat, mille järgi tehakse ülikoolile makseid igakuiselt. 3.2. Palun selgitada, kas eelnõu väljatöötamisel kaaluti ülikoolile residentuuri korraldamiseks vahendite eraldamist ka Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja ülikooli vahelise kolmepoolse halduslepingu alusel. 3.3. Samuti palun selgitada, kuidas hüvitatakse osakoormusega õppivate arst-residentidega seotud kulud ning kas kulude hüvitamist jätatakse osakoormuse tõttu pikendusajal viibivate arst- residentide osas. Ülikool on seisukohal, et vähemalt ülikooli korralduskulud on sõltumata arst- residendi koormusest kogu õppe jooksul samasugused või osakoormusega õppivate arst- residentide osas isegi suuremad. Ülikool tegeleb osakoormuses arst-residentidega vähemalt sama palju kui täiskoormusega õppijatega. Seetõttu peab ülikoolile hüvitatav korralduskulude määr Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 olema osakoormusega arst-residentide puhul vähemalt sama suur kui täiskoormusega õppijate puhul. Kuna ülikool korraldab arst-residendi õpet ka õpingute pikendamise ajal, siis on vajalik, et ülikoolile hüvitatakse korralduskulud ka sel perioodil. 3.4. Palun asendada § 72 lg-s 2 sõna „baasasutuses“ sõnadega „residentuuri baasasutuses“. 3.5. TÜKS § 72 lg-s 3 sätestatakse, et ülikool ja Sotsiaalministeerium sõlmivad halduslepingu. 3.5.1. TÜKS § 72 lg 3 p-is 1 märgitakse, et halduslepingu kohustuslikud tingimused on tellimuse alusel vastuvõetavate arst-residentide arv erialati ja residentuuri arvestusliku kestuse järgi. Palun selgitada, mida peetakse silmas residentuuri arvestusliku kestuse all. 3.5.2. TÜKS § 72 lg 3 p-is 1 märgitakse, et halduslepingu kohustuslikuks tingimuseks on ülikoolile vahendite eraldamise kord. Palun täiendada § 72 lg 3 p-i 2, lisades, et halduslepingus lepitakse kokku ka eraldatavate vahendite suurus. 3.5.3. TÜKS § 72 lg 3 p-i 4 kohaselt on halduslepingu kohustuslikuks osaks poolte õigused ja kohustused. Kuna eelnimetatud punkt on liiga üldine, palun jätta see eelnõust välja või täpsustada selle sõnastust. 3.5.4. Eeltoodud põhjustel teen ettepaneku sõnastada TÜKS § 72 lg 3 järgmiselt: „(3) Sotsiaalministeerium sõlmib ülikooliga halduslepingu residentuuritellimuse esitamiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude hüvitamiseks. Halduslepingus lepitakse kokku: 1) residentuuritellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv erialati ja residentuuri nominaalkestuse järgi; 2) ülikoolile vahendite eraldamise kord ja suurus; 3) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad.“. 3.6. Kuna residentuuri rahastamine, sh arst-residentide tööjõukulude katteks makstava raha liikumine, on reguleeritud nii TÜKS-is kui ka raamnõuetes, teen ettepaneku täpsustada TÜKS-i sõnastust. Muuhulgas teen ettepaneku viia raamnõuetest TÜKS-i sätted ülikooli ja baasasutuse vahelise halduslepingu kohta. On oluline, et oleks selgelt ja üheselt arusaadav, et Eesti Haigekassa eraldab vahendid arst-residentide tööjõukuludeks ülikoolile ning ülikool hüvitab seejärel vastava kulu baasasutustele. Sealjuures määrab ülikool, millisesse baasasutusse, milline arst-resident, milliseks perioodiks ning mida tegema läheb. Seetõttu teen ettepaneku sõnastada TÜKS § 72 lg alates lõikest 4 nt järgmiselt: „(4) Residentuuri praktilisel koolitusel osalevate arst-residentide tööjõukulu hüvitatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja hüvitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Eesti Haigekassa sõlmib ülikooliga halduslepingu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu hüvitamiseks. Halduslepingus lepitakse kokku: 1) ülikoolile vahendite eraldamise kord ja suurus; 2) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad. (6) Ülikool sõlmib residentuuri baasasutusega halduslepingu residentuuri praktilise koolituse korraldamiseks ja baasasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arst-residentide juhendamisega seotud kulu ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu hüvitamiseks. Halduslepingus lepitakse kokku: 1) baasasutuses praktilist koolitust läbivad arst-residendid; 2) arst-residentide praktilise koolituse sisu ning algus ja lõpp baasasutuses; 2 (4) 3) residentuuri juhendajate ülesanded; 4) baasasutusele vahendite eraldamise kord ja suurus. (7) Põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta muu kokkuleppe alusel.“. 4. Palun ühtlustada Eesti Haigekassa seaduse § 12 lg 1 p-i 27 sõnastus TÜKS § 72 lg 6 sõnastusega. II. Rakendusaktide kavandid Hetkel puuduvad kooskõlastamiseks edastatud määruste kavanditel seletuskirjad. Palume kindlasti määrused enne vastuvõtmist veelkord saata ülikoolile koos seletuskirjadega. Kuigi Tartu Ülikoolile teadaolevalt on uus kooskõlastusring Sotsiaalministeeriumil ka plaanis, soovime teha juba praegu alljärgnevad ettepanekud määruste sõnastuse osas. II.1. Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused 8. Raamnõuete § 10 lg-s 2 sätestatakse võimalus läbida residentuuri osalise koormusega. 8.1. Kuna residentuuri osakoormusega läbimine mõjutab otseselt residentuuri läbimise aega, teen ettepaneku viia osakoormust puudutav säte raamnõuete §-i 4, mis reguleerib residentuuri erialade nominaalkestusi. 8.2. Varasemas ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi kirjavahetuses oli arutlusel residentuuri osakoormusega läbimise võimaldamine oluliselt kitsamatel tingimustel, kui see on hetkel eelnõus välja pakutud. Ülikool leiab, et eelnõus toodud regulatsioon vajab täpsustamist, kuna osade praktilise koolituse tsüklite läbimine väiksema kui täiskoormusega ei taga residentuuri eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et sarnastel põhjustel ei saa osakoormusega residentuuri läbimine toimuda väiksema koormusega kui 20 tundi nädalas. Residentuur ei seisne üksnes baasasutuses töötamises, vaid residentuuri eesmärk on eelkõige eriarstina töötamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamine. Ka Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta sätestatakse (art. 22), et liikmesriigid võivad pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust ning need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad. Seetõttu teen ettepaneku sätestada raamnõuetes, et residentuuri võib läbida osakoormusega ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui see on praktilise koolituse sisust lähtuvalt võimalik. Ühtlasi vajab täpsustamist, kuidas osakoormusega residentuuri läbimine pikendab õppeaega. 8.3. Raamnõuete eelnõu kohaselt annab ülikoolipoolse nõusoleku residentuuri osakoormusega läbimiseks eriala üldjuhendaja. Kuna residentuuri osakoormusega läbimise tingimused on ülikooli kehtestada, siis ei peaks olema raamnõuetes sätestatud, kes ülikooli poolt selleseid heakskiite annab. See on korralduslik küsimus, mis peaks jääma ülikooli otsustada. Raamnõuetes piisaks sätestamisest, et vajalik on ülikooli nõusolek. 8.4. Eelnevast lähtuvalt teen ettepaneku sõnastada osakoormusega õpet puudutav säte nt järgmiselt: „(1) Residentuuri läbitakse täiskoormusega. Residentuuri võib läbida osakoormusega ülikooli ja baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui see on lähtuvalt residentuuri praktilise koolituse sisust võimalik. Osakoormusega residentuuri läbimisel pikeneb arst-residendi nominaalne õppeaeg osakoormuses oldud aja võrra.“. 8.5. Raamnõuete eelnõu järgi soovitakse osakoormusega residentuuri läbimist rakendada alates 01.01.2020. Ülikool on varasemalt Sotsiaalministeeriumile selgitanud, et osakoormuse rakendamiseks tuleks jätta vähemalt pool aastat. Täiendavat aega on vaja, et ülikool saaks vastu 3 (4) võtta ülikoolisisesed õigusaktid (see on mitmekuuline protsess, mis hõlmab kooskõlastusi huvigruppidega) ning välja arendada süsteemi arst-residentidele osakoormuse ja pikendusaja määramiseks ja osakoormusega läbitavate tsüklite kohta arvestuse pidamiseks. Eeltoodu tõttu teen ettepaneku rakendussätetesse lisada, et osakoormusega residentuuri läbimine on võimalik alates 01.09.2020. 9. Raamnõuete eelnõu §-s 4 loetletakse residentuuri erialad. 9.1. Paragrahvi 4 lg 3 p-s 7 tuleks eriala nimetus ühtlustada teiste lisapädevusega erialadega järgmiselt: 7) hematoloogia, sh transfusioloogia lisapädevusega;“. 9.2. Residentuuri nelja-aastase kestusega erialadest on välja jäetud ilma lisapädevuseta laborimeditsiini eriala ning viie-aastase kestusega erialadest lisapädevuseta sisehaiguste ja uroloogia erialad. Teen ettepaneku jätta eelnimetatud erialad alles, kuna siis on üheselt selge, et laborimeditsiooni, sisehaiguste ja uroloogia eriala saab omandada ka lisapädevuseta. 10. Raamnõuete eelnõu § 4 lg 5 kohaselt on kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga ülikoolil õigus välja töötada ja rakendada pädevuspõhiseid residentuuri programme. Teen ettepaneku määruse § 4 lg 5 eelnõust välja jätta, sest see kordab TÜKS § 7 lg-t 2, mis juba sätestab, et ülikool kooskõlastab residentuuri programmid enne kinnitamist Sotsiaalministeeriumiga. 11. Raamnõuete eelnõu § 5 lg 1 sätestab loetelu residentuuri programmi kohustuslikest osadest. Kuna ka kõrghariduse õppekavade puhul ei ole riiklikes õigusaktides sätestatud nii täpset loetelu (vt kõrgharidusseaduse § 3 lg 2), teen ettepaneku sõnastada § 5 lg 1 nt järgmiselt: „§ 5 lg 1. Residentuuri programmis määratakse kindlaks residentuuri eesmärgid ja õpiväljundid, residentuuri nominaalkestus, residentuuri alustamise tingimused, teoreetilise ja praktilise koolituse sisu ja maht, spetsialiseerumisvõimalused ning residentuuri lõpetamise tingimused.“. 12. Teen ettepaneku raamnõuete eelnõu § 5 p-d 4-6 eelnõust välja jätta, kuna need puudutavad ülikoolisisest residentuuri korraldust ning peaksid jääma ülikooli reguleerida. Muuhulgas on ülikooli akadeemilise struktuuri määramine ülikooli otsustada, mistõttu ei peaks sotsiaalministri määruses nimetama ülikooli struktuuriüksusi. III Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused 13. Määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused“ (edaspidi tööjõukulu arvutamise alused) eelnõus sätestatakse arst-residentide brutotöötasu ühes tunnis. Palun selgitada, kas sellisel juhul hakkab arst-residendi igakuine töötasu sõltuma sellest, kui pikk on kalendrikuu. Teen ettepaneku sätestada eelnõus arst-residendi brutotöötasu ühe kuu kohta, mis tagab, et arst-residendi töötasu on igal kuul ühesugune, nagu see ka siiani on olnud. Vajadusel saab kuupalgast hõlpsasti arvutada ka osakoormusega õppivate arst-residentide töötasu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Asser rektor, professor Kristi Kääri 737 6309, [email protected] 4 (4)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel