Tanel Kiik Teie: 22.08.2019 nr 1.2-2/99-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 12.09.2019 nr 1-14.4/RB/16609-1
Suur-Ameerika 1
10129 Tallinn
Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu
Lugupeetud minister Kiik
Tartu Ülikoolile saabus arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa
seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), tutvunud seaduse ja selle
rakendusaktide eelnõudega, esitab järgmised ettepanekud ja kommentaarid.
I. Tartu Ülikooli seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seadus
1. Tartu Ülikooli seaduse (edaspidi TÜKS) § 7 lg 2 muudatusega antakse valdkonna eest
vastutavale ministrile volitusnorm määruse „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise
tingimused“ (edaspidi raamnõuded) kehtestamiseks. Teen ettepaneku sõnastada määruse pealkiri
“Residentuuri raamnõuded” nii, nagu see on sätestatud hetkel kehtivas TÜKS § 7 lg-s 2 ning
sarnaselt õpetajate koolituse raamnõuete ning arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe,
hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuetega.
2. Hetkel kehtiva TÜKS § 7 lg 3 järgi on residentuuri alustamise tingimus arstiõppe või
hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon.
Samas raamnõuete eelnõu § 3 lg 1 sätestab, et residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on
registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris arstina. Teen ettepaneku viia raamnõuete
eelnõus sätestatud tingimus TÜKS-i ja sõnastada TÜKS § 7 lg 3 järgmiselt:
„(3) Residentuuri võib vastu võtta isikuid, kes on registreeritud Eesti tervishoiutöötajate riiklikus
registris arsti või hambaarstina ja kellel on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel
omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja
residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab senat.“.
3. Eelnõuga muudetakse TÜKS §-i 72, mis reguleerib residentuuri rahastamist.
3.1. Palun selgitada, kas Sotsiaalministeerium jätkab ministeeriumi kaudu hüvitatavate kulude
katteks raha eraldamisel senist praktikat, mille järgi tehakse ülikoolile makseid igakuiselt.
3.2. Palun selgitada, kas eelnõu väljatöötamisel kaaluti ülikoolile residentuuri korraldamiseks
vahendite eraldamist ka Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa ja ülikooli vahelise kolmepoolse
halduslepingu alusel.
3.3. Samuti palun selgitada, kuidas hüvitatakse osakoormusega õppivate arst-residentidega seotud
kulud ning kas kulude hüvitamist jätatakse osakoormuse tõttu pikendusajal viibivate arst-
residentide osas. Ülikool on seisukohal, et vähemalt ülikooli korralduskulud on sõltumata arst-
residendi koormusest kogu õppe jooksul samasugused või osakoormusega õppivate arst-
residentide osas isegi suuremad. Ülikool tegeleb osakoormuses arst-residentidega vähemalt sama
palju kui täiskoormusega õppijatega. Seetõttu peab ülikoolile hüvitatav korralduskulude määr
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
olema osakoormusega arst-residentide puhul vähemalt sama suur kui täiskoormusega õppijate
puhul. Kuna ülikool korraldab arst-residendi õpet ka õpingute pikendamise ajal, siis on vajalik, et
ülikoolile hüvitatakse korralduskulud ka sel perioodil.
3.4. Palun asendada § 72 lg-s 2 sõna „baasasutuses“ sõnadega „residentuuri baasasutuses“.
3.5. TÜKS § 72 lg-s 3 sätestatakse, et ülikool ja Sotsiaalministeerium sõlmivad halduslepingu.
3.5.1. TÜKS § 72 lg 3 p-is 1 märgitakse, et halduslepingu kohustuslikud tingimused on tellimuse
alusel vastuvõetavate arst-residentide arv erialati ja residentuuri arvestusliku kestuse järgi. Palun
selgitada, mida peetakse silmas residentuuri arvestusliku kestuse all.
3.5.2. TÜKS § 72 lg 3 p-is 1 märgitakse, et halduslepingu kohustuslikuks tingimuseks on ülikoolile
vahendite eraldamise kord. Palun täiendada § 72 lg 3 p-i 2, lisades, et halduslepingus lepitakse
kokku ka eraldatavate vahendite suurus.
3.5.3. TÜKS § 72 lg 3 p-i 4 kohaselt on halduslepingu kohustuslikuks osaks poolte õigused ja
kohustused. Kuna eelnimetatud punkt on liiga üldine, palun jätta see eelnõust välja või täpsustada
selle sõnastust.
3.5.4. Eeltoodud põhjustel teen ettepaneku sõnastada TÜKS § 72 lg 3 järgmiselt:
„(3) Sotsiaalministeerium sõlmib ülikooliga halduslepingu residentuuritellimuse esitamiseks ja
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude hüvitamiseks. Halduslepingus lepitakse kokku:
1) residentuuritellimuse alusel vastu võetavate arst-residentide arv erialati ja residentuuri
nominaalkestuse järgi;
2) ülikoolile vahendite eraldamise kord ja suurus;
3) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad.“.
3.6. Kuna residentuuri rahastamine, sh arst-residentide tööjõukulude katteks makstava raha
liikumine, on reguleeritud nii TÜKS-is kui ka raamnõuetes, teen ettepaneku täpsustada TÜKS-i
sõnastust. Muuhulgas teen ettepaneku viia raamnõuetest TÜKS-i sätted ülikooli ja baasasutuse
vahelise halduslepingu kohta. On oluline, et oleks selgelt ja üheselt arusaadav, et Eesti Haigekassa
eraldab vahendid arst-residentide tööjõukuludeks ülikoolile ning ülikool hüvitab seejärel vastava
kulu baasasutustele. Sealjuures määrab ülikool, millisesse baasasutusse, milline arst-resident,
milliseks perioodiks ning mida tegema läheb. Seetõttu teen ettepaneku sõnastada TÜKS § 72 lg
alates lõikest 4 nt järgmiselt:
„(4) Residentuuri praktilisel koolitusel osalevate arst-residentide tööjõukulu hüvitatakse Eesti
Haigekassa eelarvest. Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja hüvitamise alused kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Eesti Haigekassa sõlmib ülikooliga halduslepingu käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
kulu hüvitamiseks. Halduslepingus lepitakse kokku:
1) ülikoolile vahendite eraldamise kord ja suurus;
2) halduslepingu täitmiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad.
(6) Ülikool sõlmib residentuuri baasasutusega halduslepingu residentuuri praktilise koolituse
korraldamiseks ja baasasutusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arst-residentide
juhendamisega seotud kulu ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulu hüvitamiseks.
Halduslepingus lepitakse kokku:
1) baasasutuses praktilist koolitust läbivad arst-residendid;
2) arst-residentide praktilise koolituse sisu ning algus ja lõpp baasasutuses;
2 (4)
3) residentuuri juhendajate ülesanded;
4) baasasutusele vahendite eraldamise kord ja suurus.
(7) Põhjendatud juhul võib residentuuri praktiline koolitus toimuda halduslepinguta muu
kokkuleppe alusel.“.
4. Palun ühtlustada Eesti Haigekassa seaduse § 12 lg 1 p-i 27 sõnastus TÜKS § 72 lg 6 sõnastusega.
II. Rakendusaktide kavandid
Hetkel puuduvad kooskõlastamiseks edastatud määruste kavanditel seletuskirjad. Palume kindlasti
määrused enne vastuvõtmist veelkord saata ülikoolile koos seletuskirjadega. Kuigi Tartu
Ülikoolile teadaolevalt on uus kooskõlastusring Sotsiaalministeeriumil ka plaanis, soovime teha
juba praegu alljärgnevad ettepanekud määruste sõnastuse osas.
II.1. Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused
8. Raamnõuete § 10 lg-s 2 sätestatakse võimalus läbida residentuuri osalise koormusega.
8.1. Kuna residentuuri osakoormusega läbimine mõjutab otseselt residentuuri läbimise aega, teen
ettepaneku viia osakoormust puudutav säte raamnõuete §-i 4, mis reguleerib residentuuri erialade
nominaalkestusi.
8.2. Varasemas ülikooli ja Sotsiaalministeeriumi kirjavahetuses oli arutlusel residentuuri
osakoormusega läbimise võimaldamine oluliselt kitsamatel tingimustel, kui see on hetkel eelnõus
välja pakutud. Ülikool leiab, et eelnõus toodud regulatsioon vajab täpsustamist, kuna osade
praktilise koolituse tsüklite läbimine väiksema kui täiskoormusega ei taga residentuuri eesmärkide
ja õpiväljundite saavutamist. Lisaks juhin tähelepanu sellele, et sarnastel põhjustel ei saa
osakoormusega residentuuri läbimine toimuda väiksema koormusega kui 20 tundi nädalas.
Residentuur ei seisne üksnes baasasutuses töötamises, vaid residentuuri eesmärk on eelkõige
eriarstina töötamiseks vajalike teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamine. Ka Euroopa
parlamendi ja nõukogu direktiivis kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta sätestatakse (art.
22), et liikmesriigid võivad pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga
koolitust ning need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva
täisajaga koolituse omast madalamad. Seetõttu teen ettepaneku sätestada raamnõuetes, et
residentuuri võib läbida osakoormusega ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui see
on praktilise koolituse sisust lähtuvalt võimalik. Ühtlasi vajab täpsustamist, kuidas osakoormusega
residentuuri läbimine pikendab õppeaega.
8.3. Raamnõuete eelnõu kohaselt annab ülikoolipoolse nõusoleku residentuuri osakoormusega
läbimiseks eriala üldjuhendaja. Kuna residentuuri osakoormusega läbimise tingimused on ülikooli
kehtestada, siis ei peaks olema raamnõuetes sätestatud, kes ülikooli poolt selleseid heakskiite
annab. See on korralduslik küsimus, mis peaks jääma ülikooli otsustada. Raamnõuetes piisaks
sätestamisest, et vajalik on ülikooli nõusolek.
8.4. Eelnevast lähtuvalt teen ettepaneku sõnastada osakoormusega õpet puudutav säte nt
järgmiselt:
„(1) Residentuuri läbitakse täiskoormusega. Residentuuri võib läbida osakoormusega ülikooli ja
baasasutuse nõusolekul ning ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras juhul, kui see on lähtuvalt
residentuuri praktilise koolituse sisust võimalik. Osakoormusega residentuuri läbimisel pikeneb
arst-residendi nominaalne õppeaeg osakoormuses oldud aja võrra.“.
8.5. Raamnõuete eelnõu järgi soovitakse osakoormusega residentuuri läbimist rakendada alates
01.01.2020. Ülikool on varasemalt Sotsiaalministeeriumile selgitanud, et osakoormuse
rakendamiseks tuleks jätta vähemalt pool aastat. Täiendavat aega on vaja, et ülikool saaks vastu
3 (4)
võtta ülikoolisisesed õigusaktid (see on mitmekuuline protsess, mis hõlmab kooskõlastusi
huvigruppidega) ning välja arendada süsteemi arst-residentidele osakoormuse ja pikendusaja
määramiseks ja osakoormusega läbitavate tsüklite kohta arvestuse pidamiseks. Eeltoodu tõttu teen
ettepaneku rakendussätetesse lisada, et osakoormusega residentuuri läbimine on võimalik alates
01.09.2020.
9. Raamnõuete eelnõu §-s 4 loetletakse residentuuri erialad.
9.1. Paragrahvi 4 lg 3 p-s 7 tuleks eriala nimetus ühtlustada teiste lisapädevusega erialadega
järgmiselt:
7) hematoloogia, sh transfusioloogia lisapädevusega;“.
9.2. Residentuuri nelja-aastase kestusega erialadest on välja jäetud ilma lisapädevuseta
laborimeditsiini eriala ning viie-aastase kestusega erialadest lisapädevuseta sisehaiguste ja
uroloogia erialad. Teen ettepaneku jätta eelnimetatud erialad alles, kuna siis on üheselt selge, et
laborimeditsiooni, sisehaiguste ja uroloogia eriala saab omandada ka lisapädevuseta.
10. Raamnõuete eelnõu § 4 lg 5 kohaselt on kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga ülikoolil
õigus välja töötada ja rakendada pädevuspõhiseid residentuuri programme. Teen ettepaneku
määruse § 4 lg 5 eelnõust välja jätta, sest see kordab TÜKS § 7 lg-t 2, mis juba sätestab, et ülikool
kooskõlastab residentuuri programmid enne kinnitamist Sotsiaalministeeriumiga.
11. Raamnõuete eelnõu § 5 lg 1 sätestab loetelu residentuuri programmi kohustuslikest osadest.
Kuna ka kõrghariduse õppekavade puhul ei ole riiklikes õigusaktides sätestatud nii täpset loetelu
(vt kõrgharidusseaduse § 3 lg 2), teen ettepaneku sõnastada § 5 lg 1 nt järgmiselt:
„§ 5 lg 1. Residentuuri programmis määratakse kindlaks residentuuri eesmärgid ja õpiväljundid,
residentuuri nominaalkestus, residentuuri alustamise tingimused, teoreetilise ja praktilise koolituse
sisu ja maht, spetsialiseerumisvõimalused ning residentuuri lõpetamise tingimused.“.
12. Teen ettepaneku raamnõuete eelnõu § 5 p-d 4-6 eelnõust välja jätta, kuna need puudutavad
ülikoolisisest residentuuri korraldust ning peaksid jääma ülikooli reguleerida. Muuhulgas on
ülikooli akadeemilise struktuuri määramine ülikooli otsustada, mistõttu ei peaks sotsiaalministri
määruses nimetama ülikooli struktuuriüksusi.
III Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise alused
13. Määruse „Arst-residendi tööjõukulu arvutamise ja residentuuri baasasutusele hüvitamise
alused“ (edaspidi tööjõukulu arvutamise alused) eelnõus sätestatakse arst-residentide brutotöötasu
ühes tunnis. Palun selgitada, kas sellisel juhul hakkab arst-residendi igakuine töötasu sõltuma
sellest, kui pikk on kalendrikuu. Teen ettepaneku sätestada eelnõus arst-residendi brutotöötasu ühe
kuu kohta, mis tagab, et arst-residendi töötasu on igal kuul ühesugune, nagu see ka siiani on olnud.
Vajadusel saab kuupalgast hõlpsasti arvutada ka osakoormusega õppivate arst-residentide töötasu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Toomas Asser
rektor, professor
Kristi Kääri
737 6309,
[email protected]
4 (4)