Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium
11.09.2019 nr 1-4/19/4900
Keskkonnaministri määruse
eelnõukooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse
„Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,
seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate
väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett
ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja
kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ eelnõu. Määrus
kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu
kiireloomulisusega palume vastust kirjale 20. septembriks 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kersti Türk, 626 2809
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord,
seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi
määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi
määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete
nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi
piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Võrreldes keskkonnaministri 29.12.2009 määrusega nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise
kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata,
põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja
koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete
sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise
metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“ ei ole määruse teksti
sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Kehtiva määruse
eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis
http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk
(626 2809,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik
(626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist) ei ole võrreldes
kehtiva määrusega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata
sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis.
Saasteainete läviväärtusete ja põhjavee kvaliteedi piirväärtuste mõistete definitsioonid on
toodud veeseaduses, vastavalt § 77 lõikes 1 ja § 79 lõikes 1. Põhjavee saasteainesisalduse
läviväärtus näitab saasteaine sellist kontsentratsiooni põhjaveekogumis, mille ületamisel on oht,
et põhjavesi ei vasta hea keemilise seisundi klassi nõuetele. Põhjavee kvaliteedi piirväärtus
näitab põhjavees saasteaine kontsentratsiooni, mida inimese tervise ja keskkonna kaitsmise
huvides ületada ei tohi.
Muudetud on põhjaveekogumite nimekirja ja saasteainete läviväärtusi põhjaveekogumites
2019. a Eesti Geoloogiateenistuse tehtud hüdrogeoloogilise uuringu „Põhjaveekogumite piiride
kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite
koostamine“ tulemuste põhjal. Põhjaveekogumite nimekiri ja läviväärtused vaadatakse üle iga
kuue aasta järel. Muudetud on osade põhjaveekogumite läviväärtusi. Kehtivaid läviväärtusi on
muudetud juhul, kui praegu kehtiv läviväärtus ei võta arvesse kogumiga seotud koormusi,
ioonide või ainete looduslikku taustataset või ei arvesta põhjavee kvaliteedi võimalikku mõju
sellega seotud pinnavee- ja maismaaökosüsteemidele. Kogumile määratud läviväärtus on jäetud
ära, kui kogumiga ei ole seotud ühtegi olulist koormusallikat, mis on kehtestatud läviväärtusega
1
seotud (nt naftasaadused ja nendega seotud jääkreostusobjektid). Läviväärtust on vähendatud
või suurendatud, kui kehtestatud väärtus erineb suurel määral arvutatud taustatasemest või
looduslikust tasemest.
Nimetatud uuringu aruanne on saadetud ka Keskkonnaagentuurile, kes enne põhjaveekogumite
kaartide avalikustamist keskkonnaregistris need üle vaatab ja uuendab ning erilist tähelepanu
pöörab põhjaveekogumite piirialadele.
Võrreldes kehtiva määrusega on Kvaternaari ladestu põhjaveekogumid nr 30, 32, 33, 34, 35,
36, 37, 38 ja 39 liidetud nende all lasuvate aluspõhjaliste põhjaveekogumitega. Väljaspool
tänaseid Kvaternaari veekogumeid asuvad Kvaternaari põhjaveekihid põhjaveekogumite
koosseisu ei kuulu ja seega ei hinnata ka nende seisundit. Ometi on just Kvaternaari veekihid
kõige otsesemalt seotud maapinnal paiknevate punkt- ja hajukoormusallikatega, põhjaveest
sõltuvate pinnavee- ja maismaaökosüsteemidega ning mängivad olulist rolli aluspõhjaliste
kogumite hüdrodünaamikas ja põhjavee keemilise koostise kujunemisel ning nendesse on
rajatud puurkaeve joogivee saamiseks. Kvaternaari kogumite liitmine aluspõhjaliste
kogumitega võimaldab oluliselt parandada põhjavee koguselise seisundi hindamise
usaldusväärsust, sest suurendab põhjaveekogumite bilansi arvutamise täpsust. Kvaternaari
põhjaveekihte kaasates on bilansi positiivse osana võimalik kasutada netoinfiltratsiooni
parameetrit, mille täpsus on oluliselt suurem kui kaudsel meetodil arvutatud Kvaternaari
põhjaveekihtidest esimesse aluspõhjalisse põhjaveekihti voolava vee hulk.
Enamiku Kvaternaari põhjaveekogumite seisundi hindamise usaldusväärsus oli 2014. a
hindamise ajal madal või ei ole praeguste seireandmete põhjal üldse võimalik kogumite
koguselist või keemilist seisundit hinnata. Kvaternaari põhjaveekogumite keemilist ja
koguselist seiret tehakse ainult ühes seirekaevus. Sellises olukorras on oht, et põhjaveekogumi
seisundi hinnangud hakkavad sõltuma ühe puurkaevu seisukorrast ja piiratud toitealast, mis ei
kirjelda aga kogumi üldist seisundit. Kvaternaari kogumite liitmisel on soovitav olemasolevad
Kvaternaari veekihtide seirekaevud liita aluspõhjalise kogumi seirevõrguga. See on üldjuhul
tihedam väikeste Kvaternaari kogumite seirevõrgust ning seega paraneks nii ka kogumite
seisundi hindamise usaldusväärsus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
Arvesse on võetud veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artiklit 7 ja II lisa punkti 2 nõudeid.
Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikli 7 alusel tuleb iga valglapiirkonna piires kindlaks
teha kõik põhjaveekogumid, mida kasutatakse olmevee võtmiseks ja mis annavad päevas
keskmiselt üle 10 m3 vett või teenindavad enam kui 50 inimest. Lisaks tuleb kindlaks teha kõik
põhjaveekogumid, mida kavatsetakse tulevikus nimetatud tingimustel olmevee võtmiseks
kasutada.
Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamisel lähtutakse direktiivi 2006/118/EÜ artiklist 3,
millest tulenevalt määratakse põhjaveekogumi keemiline seisund nii põhjavee kvaliteedi
piirväärtuste kui ka põhjavee saasteainesisalduse läviväärtuste alusel. Kooskõlas
direktiiviga 2006/118/EÜ ei võeta eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt keemilise seisundiklassi
määramisel arvesse looduslikult esinevate keemiliste näitajate kõrget taset selles lõikes
sätestatud tingimustel. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamisel aluseks võetavad
põhjavee kvaliteedi piirväärtused, mis on kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ühesugused,
ja põhjavett ohustavate saasteainete läviväärtused, mis määratakse riigisiseselt, on sätestatud
eelnõu §-des 9 ja 10. Eelnimetatud direktiivi I lisa alusel sätestatakse eelnõu § 9 põhjavee
2
kvaliteedi piirväärtused nitraatiooni sisaldusele ja pestitsiidide ning nende asjakohaste
metaboliidide sisaldusele põhjavees. Piirväärtused iseloomustavad põllumajandustegevusest
tekkiva hajukoormuse negatiivset mõju põhjaveekogumi seisundile. Lisaks sätestataks eelnõu
§ 10 direktiivi 2006/118/EÜ II lisa alusel täiendavalt põhjavett ohustavate saasteainete
läviväärtused ainetele, mille kasv võib ohtu seada veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ
artiklis 4 kirjeldatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise. Eestis määrati
põhjaveekogumitele uued saasteainete läviväärtused 2019 a, arvestades põhjaveekogumi
saasteainete looduslikku taustataset ning lähtudes joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedile
kehtestatud normidest. Kõikide direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osa nimekirjas esitatud
saasteainete sisalduse kohta ei kehtestatud läviväärtusi, kuna seire andmetel need saasteained
põhjavees puuduvad või esinevad üksikujuhtumitel. Lisaks võeti arvesse asjaolu, et saastunud
põhjavesi ei ole seni omanud olulise ulatusega mõju põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele.
Samal ajal määrati direktiivi 2006/118/EÜ II lisa A osa alusel saasteainesisalduse läviväärtused
naftasaadustele, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summale, fenoolidele ja
benseenile, mis on seireandmetel põhjavees laiema levikuga.
Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ sisaldab üldiseid sätteid põhjavee kaitse ja säilitamise
kohta. Nimetatud direktiivi artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb vastu võtta meetmed põhjavee
saastuse ärahoidmiseks ja piiramiseks. Meetmete all mõeldakse eelkõige kriteeriumite
määramist põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ning saasteainesisalduse olulise ja
püsiva kasvu kindlakstegemiseks ning selle vähendamise künnise kindlaksmääramiseks.
Direktiivi 2006/118/EÜ eesmärk on kaitsta põhjavett saastuse ja seisundi halvenemise eest. See
on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimese
joogiveeks. Põhjaveekogumid, mida kasutatakse joogivee võtmiseks või kavatsetakse tulevikus
kasutada joogivee võtmiseks, peavad olema kaitstud selliselt, et hoitakse ära nende keemilise
seisundi halvenemine, eesmärgiga vähendada joogivee tootmiseks nõutavate
puhastustoimingute ulatust. Seega tuleb saavutada selline põhjavee seisund, mis ei põhjusta
olulist mõju ega riske inimese tervisele ja keskkonnale.
Võrdlustabelit ei ole vaja koostada, kuna see on esitatud määruse varasema redaktsiooni
seletuskirjas, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemis või Keskkonnaministeeriumis.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut
mõju määruse kehtestamisega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile infosüsteemi EIS
kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule.
3
EELNÕU
03.09.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……2019 nr ...
Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise
kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,
seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi
määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate
väärtused ja koguselise seisundi määramiseks
kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett
ohustavate saasteainete nimekiri, nende
sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite
kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees
ning taustataseme määramise põhimõtted.
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala, kohaldamisala ja eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord;
2) põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramise kord;
3) seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate
kvaliteedinäitajate väärtused;
4) koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused;
5) põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri;
6) saasteainete sisalduse läviväärtused kogumite kaupa;
7) kvaliteedi piirväärtused põhjavees;
8) saasteainete sisalduse taustataseme määramise põhimõtted.
(2) Määrust kohaldatakse põhjaveele käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud
põhjaveekogumite kaupa.
(3) Määruse eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning
põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete
tõhusat planeerimist ja rakendamist.
§ 2. Põhjaveekogumite nimekiri, kaardid ja eristamine
(1) Peamiste põhjaveekihtide järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid:
1
Põhjavee- Põhjaveekogumi nimi Põhjaveekogumi Põhjaveekiht
kogumi nime lühend
number
1 Kambriumi-Vendi Gdovi Cm-V2gd Kambriumi-Vendi
2 Kambriumi-Vendi Voronka Cm-V2vr Kambriumi-Vendi
3 Kambriumi-Vendi Cm-V Kambriumi-Vendi
4 Ordoviitsiumi-Kambriumi O-Cm_Laane Ordoviitsiumi-
põhjaveekogum Lääne-Eesti Kambriumi
vesikonnas
5a Ordoviitsiumi-Kambriumi O-Cm_IdaV Ordoviitsiumi-
Virumaa põhjaveekogum Ida- Kambriumi
Eesti vesikonnas
5b Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu O-Cm_IdaT Ordoviitsiumi-
põhjaveekogum Ida-Eesti Kambriumi
vesikonnas
6 Ordoviitsiumi Ida-Viru O_viru Kvaternaari,
Ordoviitsiumi
7 Ordoviitsiumi Ida-Viru O_pkivi Kvaternaari,
põlevkivibasseini Ordoviitsiumi
8 Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa S-O_Hiiu Kvaternaari, Siluri-
Ordoviitsiumi
9 Siluri Saaremaa S_Saaremaa Kvaternaari, Siluri
10 Siluri-Ordoviitsiumi Harju S-O_Harju Kvaternaari, Siluri-
Ordoviitsiumi
11 Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu S-O_Matsalu Kvaternaari, Siluri-
Ordoviitsiumi
12 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu S-O_Parnu Kvaternaari, Siluri-
Ordoviitsiumi
13 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_I Kvaternaari, Siluri-
põhjaveekogum Ida-Eesti Ordoviitsiumi
vesikonnas
14 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere S-O_PandivereL Kvaternaari, Siluri-
põhjaveekogum Lääne-Eesti Ordoviitsiumi
vesikonnas
15 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere S-O_PandivereI Kvaternaari, Siluri-
põhjaveekogum Ida-Eesti Ordoviitsiumi
vesikonnas
16 Siluri-Ordoviitsiumi Adavere- S-O_AdavereP Kvaternaari, Siluri-
Põltsamaa Ordoviitsiumi
17 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_D-all, Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekogum Devoni kihtide Lääne-Eesti
all Lääne-Eesti vesikonnas vesikond
18 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_D-all, Ida- Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekogum Devoni kihtide Eesti vesikond
all Ida-Eesti vesikonnas
19 Kesk-Alam-Devoni Ruhnu D2-1_Ruhnu Kesk-Alam-Devoni
20 Kesk-Alam-Devoni Kihnu D2-1_Kihnu Kesk-Alam-Devoni
21 Kesk-Alam-Devoni D2-1_L Kesk-Alam-Devoni
põhjaveekogum Lääne-Eesti
vesikonnas
2
Põhjavee- Põhjaveekogumi nimi Põhjaveekogumi Põhjaveekiht
kogumi nime lühend
number
22 Kesk-Alam-Devoni D2-1_I Kvaternaari, Kesk-
põhjaveekogum Ida-Eesti Alam-Devoni
vesikonnas
23 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_L Kvaternaari, Kesk-
Lääne-Eesti vesikonnas Devoni
24 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_I Kvaternaari, Kesk-
Ida-Eesti vesikonnas Devoni
25 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_K Kvaternaari, Kesk-
Koiva vesikonnas Devoni
26 Ülem-Devoni D3 Kvaternaari, Ülem-
Devoni
27 Kvaternaari Vasavere Q_Vasav Kvaternaari
28 Kvaternaari Meltsiveski Q_Meltsiv Kvaternaari
29 Kvaternaari Männiku- Q_Manniku- Kvaternaari
Pelguranna Pelguranna
31 Kvaternaari Prangli Q_Prangli Kvaternaari
(2) Põhjaveekogumite kaardid avalikustatakse asjaomases registris.
(3) Põhjaveekogumid eristatakse veeseaduse § 63 lõigete 1 ja 2 ja käesoleva määruse kohaselt.
(4) Põhjaveekogumi saab eristada ainult põhjaveekihi või põhjaveekihtide piires.
(5) Põhjaveekogumite eristamisel tuleb valida välja need geoloogilised kihid, mida saab pidada
põhjaveekihtideks.
(6) Põhjaveekogumi eristamisel lähtutakse esmajärjekorras neist geoloogilistest piiridest,
sealhulgas veepidemed, rikked, merepiir, mis mõjutavad põhjavee voolamist.
(7) Põhjaveekogumite eristamisel võetakse arvesse, et moodustatava kogumi piires valitseksid
sarnased looduslikud tingimused, veetaseme muutuste režiim ja saasteainete koormused.
§ 3. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed
(1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks keskkonnaregistri või
veeseaduse § 36 lõikes 7 nimetatud registri andmed ning riikliku põhjaveeseire, veeuuringute
ja keskkonnalubade andmed.
(2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide
seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna
veemajanduskava kaardile.
§ 4. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine
(1) Kõigile käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata
seisundiklass veeseaduse ja käesoleva määruse kohaselt.
(2) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel.
3
§ 5. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide andmete alusel
Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi eri vaatluspunktides arvutatud
saasteainete aasta keskmiste väärtuste alusel.
§ 6. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad
kvaliteedinäitajad
Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on
põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus,
pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide
ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroeteeni,
tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.
§ 7. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine kvaliteedinäitajate väärtuste
järgi
(1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate
väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab 80% või
enam käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning järgmistele
kvaliteedinäitajate väärtustele:
1) kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud
ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud
saastatusele või soolase vee sissevoolule;
2) pH on vahemikus 6–9;
3) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise suundumust või
keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O2 või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on
tõestatud lahustunud hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees;
4) ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa
looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise
korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees;
5) puuduvad ohtlikud ained, sealhulgas arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroeteen,
tetrakloroeteen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee
kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks
tehtud nende ainete looduslik päritolu;
6) saasteainete kontsentratsioon ei takista põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes sätestatud
keskkonnaeesmärkide saavutamist ega põhjusta märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele
ega keemilisele seisundile või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele
maismaaökosüsteemidele.
(2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate
väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab vähem kui
80% käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ning §-des 9 ja 10 sätestatud
kvaliteedinäitajate väärtustele.
(3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult
esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või
põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest
tingimustest ja mida ei loeta saastatuseks veeseaduse tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja
keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud.
4
§ 8. Taustataseme määramise põhimõtted
(1) Taustatase määratakse hüdrogeoloogilise uuringuga.
(2) Taustatase on saasteainesisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või
esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid inimtekkelisi muutusi.
(3) Põhjaveekogumis esinevate looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste
näitajate taustataseme määramisel lähtutakse põhjaveekogumi kirjeldusest ning põhjaveeseire
tulemustest. Seireandmete analüüsimisel võetakse arvesse põhjavee voolusuunda ja keemilise
koostise muutlikkust nii lateraal- kui ka vertikaalsuunas.
(4) Kui olemasolevatest põhjaveeseire andmetest ei piisa taustataseme määramiseks, kogutakse
rohkem andmeid.
(5) Taustataseme võib määrata piiratud andmete põhjal, kasutades näitajaid, mille alusel saab
hinnata inimtegevuse mõju puudumist. Arvesse võetakse ka teavet geokeemiliste protsesside
kohta põhjaveekogumis, kui selline teave on olemas.
(6) Kui olemasolevad põhjaveeseire andmed on ebapiisavad ja teave geokeemiliste protsesside
kohta on puudulik, võetakse taustataseme hindamisel aluseks sama tüüpi põhjaveekihtide
statistilised võrdlustulemused muudes piirkondades, mille kohta on seireandmeid piisavalt.
§ 9. Põhjavee kvaliteedi piirväärtused
(1) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett
ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi:
Saasteaine Kvaliteedi piirväärtus
Nitraadid 50 mg/l
Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased 0,1 µg/l
metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused 0,5 µg/l (kokku1)
1
Kokku tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas
nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat.
(2) Pestitsiidid käesoleva määruse tähenduses on taimekaitsevahendid ja biotsiidid Euroopa
nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230,
19.8.1991, lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis
käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletu
kohaselt.
§ 10. Põhjavett ohustavad saasteained ja nende sisalduse läviväärtused
(1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel
kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised:
Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse
kogumi läviväärtus põhjavees
nr
1 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 500
Gdovi
2 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 250
Voronka
3 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 190
5
Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse
kogumi läviväärtus põhjavees
nr
4 Ordoviitsiumi- Kloriidid mg/l 250
Kambriumi
põhjaveekogum
Lääne-Eesti
vesikonnas
5a Ordoviitsiumi- Sulfaadid mg/l 100
Kambriumi Ühealuselised µg/l 1
Virumaa fenoolid
põhjaveekogum Naftasaadused µg/l 20
Ida-Eesti Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
5b Ordoviitsiumi- Kloriidid mg/l 350
Kambriumi Tartu
põhjaveekogum
Ida-Eesti
6 Ordoviitsiumi Ida- Sulfaadid mg/l 50
Viru Ühealuselised µg/l 1
fenoolid
Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
7 Ordoviitsiumi Ida- Sulfaadid mg/l 250
Viru Ühealuselised µg/l 1
põlevkivibasseini fenoolid
Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
8 Siluri- Kloriidid mg/l 250
Ordoviitsiumi Naftasaadused µg/l 20
Hiiumaa Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
9 Siluri Saaremaa Kloriidid mg/l 250
Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
10 Siluri- Ühealuselised µg/l 1
Ordoviitsiumi fenoolid
Harju Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
11 Siluri- Kloriidid mg/l 250
Ordoviitsiumi
Matsalu
12 Siluri- Kloriidid mg/l 250
Ordoviitsiumi
Pärnu
13 Siluri- Naftasaadused µg/l 20
Ordoviitsiumi Benseen µg/l 1
6
Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse
kogumi läviväärtus põhjavees
nr
põhjaveekogum Summa PAH µg/l 0,1
Ida-eesti
vesikonnas
14 Siluri- Ühealuselised µg/l 1
Ordoviitsiumi fenoolid
Pandivere Naftasaadused µg/l 20
põhjaveekogum Benseen µg/l 1
Lääne-Eesti Summa PAH µg/l 0,1
vesikonnas
15 Siluri- Ühealuselised µg/l 1
Ordoviitsiumi fenoolid
Pandivere Naftasaadused µg/l 20
põhjaveekogum Benseen µg/l 1
Ida-Eesti Summa PAH µg/l 0,1
vesikonnas
16 Siluri- Ühealuselised µg/l 1
Ordoviitsiumi fenoolid
Adavere-Põltsamaa Naftasaadused µg/l 20
põhjaveekogum Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
17 Siluri- Kloriidid mg/l 250
Ordoviitsiumi
põhjaveekogum
Devoni kihtide all
Lääne-Eesti
vesikonnas
19 Kesk-Alam-Devoni Kloriidid mg/l 250
Ruhnu Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
20 Kesk-Alam-Devoni Kloriidid mg/l 450
Kihnu
24 Kesk-Devoni Naftasaadused µg/l 20
põhjaveekogum Benseen µg/l 1
Ida-Eesti Summa PAH µg/l 0,1
vesikonnas
27 Kvaternaari Sulfaadid mg/l 100
Vasavere Ühealuselised µg/l 1
fenoolid
Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
28 Kvaternaari Kloriidid mg/l 60
Meltsiveski Sulfaadid mg/l 50
Nitraadid mg/l 38
Ühealuselised µg/l 1
fenoolid
Naftasaadused µg/l 20
7
Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse
kogumi läviväärtus põhjavees
nr
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
29 Kvaternaari Kloriidid mg/l 250
Männiku- Ühealuselised µg/l 1
Pelguranna fenoolid
Naftasaadused µg/l 20
Benseen µg/l 1
Summa PAH µg/l 0,1
(2) Nitritite ja fosfaatide sisalduse alusel põhjavees kaalutakse läviväärtuse kehtestamist
nendele ainetele põhjaveekogumis.
§ 11. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad
(1) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad on põhjavee
kloriidide sisaldus, elektrijuhtivus ning põhjaveekogumi veetase, mis sõltub põhjaveekogumi
toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.
(2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kehtestatud põhjaveevarust või vesikonna
veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase või
muu vee sissetungi põhjaveekogumisse;
3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise
põhjavee keemilises või koguselises seisundis;
4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada
põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumi suhtes sätestatud keskkonnaeesmärke;
5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase või muu vee sissetung, mis
põhjustaksid põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;
6) põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu vaatluspunktides ei esine inimtegevusest
tingitud põhjaveetaseme alanemist määral, mis põhjustab põhjavee liigvähenemist.
(3) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogum ei vasta käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
§ 12. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril.
Rene Kokk
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
8
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0906 - Põhjaveekogumite nimekiri ja nende
eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord,
seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate
kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks
kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete
nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja
kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75220547-09b7-4876-9a7f-
e8bcacd95728
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75220547-09b7-4876-9a7f-
e8bcacd95728?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main