dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted

Sotsiaalministeerium · 12. september 2019
Viit
1.2-3/2263-1
Registreeritud
12. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. september 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu.asice849 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 11.09.2019 nr 1-4/19/4900 Keskkonnaministri määruse eelnõukooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu kiireloomulisusega palume vastust kirjale 20. septembriks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit Kersti Türk, 626 2809 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministri määruse „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Võrreldes keskkonnaministri 29.12.2009 määrusega nr 75 „Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees, taustataseme määramise metoodika ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord“ ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk (626 2809, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb kaheteistkümnest paragrahvist) ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis. Saasteainete läviväärtusete ja põhjavee kvaliteedi piirväärtuste mõistete definitsioonid on toodud veeseaduses, vastavalt § 77 lõikes 1 ja § 79 lõikes 1. Põhjavee saasteainesisalduse läviväärtus näitab saasteaine sellist kontsentratsiooni põhjaveekogumis, mille ületamisel on oht, et põhjavesi ei vasta hea keemilise seisundi klassi nõuetele. Põhjavee kvaliteedi piirväärtus näitab põhjavees saasteaine kontsentratsiooni, mida inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada ei tohi. Muudetud on põhjaveekogumite nimekirja ja saasteainete läviväärtusi põhjaveekogumites 2019. a Eesti Geoloogiateenistuse tehtud hüdrogeoloogilise uuringu „Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine“ tulemuste põhjal. Põhjaveekogumite nimekiri ja läviväärtused vaadatakse üle iga kuue aasta järel. Muudetud on osade põhjaveekogumite läviväärtusi. Kehtivaid läviväärtusi on muudetud juhul, kui praegu kehtiv läviväärtus ei võta arvesse kogumiga seotud koormusi, ioonide või ainete looduslikku taustataset või ei arvesta põhjavee kvaliteedi võimalikku mõju sellega seotud pinnavee- ja maismaaökosüsteemidele. Kogumile määratud läviväärtus on jäetud ära, kui kogumiga ei ole seotud ühtegi olulist koormusallikat, mis on kehtestatud läviväärtusega 1 seotud (nt naftasaadused ja nendega seotud jääkreostusobjektid). Läviväärtust on vähendatud või suurendatud, kui kehtestatud väärtus erineb suurel määral arvutatud taustatasemest või looduslikust tasemest. Nimetatud uuringu aruanne on saadetud ka Keskkonnaagentuurile, kes enne põhjaveekogumite kaartide avalikustamist keskkonnaregistris need üle vaatab ja uuendab ning erilist tähelepanu pöörab põhjaveekogumite piirialadele. Võrreldes kehtiva määrusega on Kvaternaari ladestu põhjaveekogumid nr 30, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38 ja 39 liidetud nende all lasuvate aluspõhjaliste põhjaveekogumitega. Väljaspool tänaseid Kvaternaari veekogumeid asuvad Kvaternaari põhjaveekihid põhjaveekogumite koosseisu ei kuulu ja seega ei hinnata ka nende seisundit. Ometi on just Kvaternaari veekihid kõige otsesemalt seotud maapinnal paiknevate punkt- ja hajukoormusallikatega, põhjaveest sõltuvate pinnavee- ja maismaaökosüsteemidega ning mängivad olulist rolli aluspõhjaliste kogumite hüdrodünaamikas ja põhjavee keemilise koostise kujunemisel ning nendesse on rajatud puurkaeve joogivee saamiseks. Kvaternaari kogumite liitmine aluspõhjaliste kogumitega võimaldab oluliselt parandada põhjavee koguselise seisundi hindamise usaldusväärsust, sest suurendab põhjaveekogumite bilansi arvutamise täpsust. Kvaternaari põhjaveekihte kaasates on bilansi positiivse osana võimalik kasutada netoinfiltratsiooni parameetrit, mille täpsus on oluliselt suurem kui kaudsel meetodil arvutatud Kvaternaari põhjaveekihtidest esimesse aluspõhjalisse põhjaveekihti voolava vee hulk. Enamiku Kvaternaari põhjaveekogumite seisundi hindamise usaldusväärsus oli 2014. a hindamise ajal madal või ei ole praeguste seireandmete põhjal üldse võimalik kogumite koguselist või keemilist seisundit hinnata. Kvaternaari põhjaveekogumite keemilist ja koguselist seiret tehakse ainult ühes seirekaevus. Sellises olukorras on oht, et põhjaveekogumi seisundi hinnangud hakkavad sõltuma ühe puurkaevu seisukorrast ja piiratud toitealast, mis ei kirjelda aga kogumi üldist seisundit. Kvaternaari kogumite liitmisel on soovitav olemasolevad Kvaternaari veekihtide seirekaevud liita aluspõhjalise kogumi seirevõrguga. See on üldjuhul tihedam väikeste Kvaternaari kogumite seirevõrgust ning seega paraneks nii ka kogumite seisundi hindamise usaldusväärsus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Arvesse on võetud veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artiklit 7 ja II lisa punkti 2 nõudeid. Veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artikli 7 alusel tuleb iga valglapiirkonna piires kindlaks teha kõik põhjaveekogumid, mida kasutatakse olmevee võtmiseks ja mis annavad päevas keskmiselt üle 10 m3 vett või teenindavad enam kui 50 inimest. Lisaks tuleb kindlaks teha kõik põhjaveekogumid, mida kavatsetakse tulevikus nimetatud tingimustel olmevee võtmiseks kasutada. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamisel lähtutakse direktiivi 2006/118/EÜ artiklist 3, millest tulenevalt määratakse põhjaveekogumi keemiline seisund nii põhjavee kvaliteedi piirväärtuste kui ka põhjavee saasteainesisalduse läviväärtuste alusel. Kooskõlas direktiiviga 2006/118/EÜ ei võeta eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt keemilise seisundiklassi määramisel arvesse looduslikult esinevate keemiliste näitajate kõrget taset selles lõikes sätestatud tingimustel. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamisel aluseks võetavad põhjavee kvaliteedi piirväärtused, mis on kõikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele ühesugused, ja põhjavett ohustavate saasteainete läviväärtused, mis määratakse riigisiseselt, on sätestatud eelnõu §-des 9 ja 10. Eelnimetatud direktiivi I lisa alusel sätestatakse eelnõu § 9 põhjavee 2 kvaliteedi piirväärtused nitraatiooni sisaldusele ja pestitsiidide ning nende asjakohaste metaboliidide sisaldusele põhjavees. Piirväärtused iseloomustavad põllumajandustegevusest tekkiva hajukoormuse negatiivset mõju põhjaveekogumi seisundile. Lisaks sätestataks eelnõu § 10 direktiivi 2006/118/EÜ II lisa alusel täiendavalt põhjavett ohustavate saasteainete läviväärtused ainetele, mille kasv võib ohtu seada veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ artiklis 4 kirjeldatud keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise. Eestis määrati põhjaveekogumitele uued saasteainete läviväärtused 2019 a, arvestades põhjaveekogumi saasteainete looduslikku taustataset ning lähtudes joogivee ja joogiveeallika vee kvaliteedile kehtestatud normidest. Kõikide direktiivi 2006/118/EÜ II lisa B osa nimekirjas esitatud saasteainete sisalduse kohta ei kehtestatud läviväärtusi, kuna seire andmetel need saasteained põhjavees puuduvad või esinevad üksikujuhtumitel. Lisaks võeti arvesse asjaolu, et saastunud põhjavesi ei ole seni omanud olulise ulatusega mõju põhjaveest sõltuvatele ökosüsteemidele. Samal ajal määrati direktiivi 2006/118/EÜ II lisa A osa alusel saasteainesisalduse läviväärtused naftasaadustele, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) summale, fenoolidele ja benseenile, mis on seireandmetel põhjavees laiema levikuga. Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ sisaldab üldiseid sätteid põhjavee kaitse ja säilitamise kohta. Nimetatud direktiivi artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb vastu võtta meetmed põhjavee saastuse ärahoidmiseks ja piiramiseks. Meetmete all mõeldakse eelkõige kriteeriumite määramist põhjavee hea keemilise seisundi hindamiseks ning saasteainesisalduse olulise ja püsiva kasvu kindlakstegemiseks ning selle vähendamise künnise kindlaksmääramiseks. Direktiivi 2006/118/EÜ eesmärk on kaitsta põhjavett saastuse ja seisundi halvenemise eest. See on eriti oluline põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide puhul ja põhjavee kasutamisel inimese joogiveeks. Põhjaveekogumid, mida kasutatakse joogivee võtmiseks või kavatsetakse tulevikus kasutada joogivee võtmiseks, peavad olema kaitstud selliselt, et hoitakse ära nende keemilise seisundi halvenemine, eesmärgiga vähendada joogivee tootmiseks nõutavate puhastustoimingute ulatust. Seega tuleb saavutada selline põhjavee seisund, mis ei põhjusta olulist mõju ega riske inimese tervisele ja keskkonnale. Võrdlustabelit ei ole vaja koostada, kuna see on esitatud määruse varasema redaktsiooni seletuskirjas, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemis või Keskkonnaministeeriumis. 4. Määruse mõju Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule. 3 EELNÕU 03.09.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……2019 nr ... Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted. Määrus kehtestatakse veeseaduse § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala, kohaldamisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse: 1) põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord; 2) põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramise kord; 3) seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused; 4) koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused; 5) põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri; 6) saasteainete sisalduse läviväärtused kogumite kaupa; 7) kvaliteedi piirväärtused põhjavees; 8) saasteainete sisalduse taustataseme määramise põhimõtted. (2) Määrust kohaldatakse põhjaveele käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud põhjaveekogumite kaupa. (3) Määruse eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist. § 2. Põhjaveekogumite nimekiri, kaardid ja eristamine (1) Peamiste põhjaveekihtide järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid: 1 Põhjavee- Põhjaveekogumi nimi Põhjaveekogumi Põhjaveekiht kogumi nime lühend number 1 Kambriumi-Vendi Gdovi Cm-V2gd Kambriumi-Vendi 2 Kambriumi-Vendi Voronka Cm-V2vr Kambriumi-Vendi 3 Kambriumi-Vendi Cm-V Kambriumi-Vendi 4 Ordoviitsiumi-Kambriumi O-Cm_Laane Ordoviitsiumi- põhjaveekogum Lääne-Eesti Kambriumi vesikonnas 5a Ordoviitsiumi-Kambriumi O-Cm_IdaV Ordoviitsiumi- Virumaa põhjaveekogum Ida- Kambriumi Eesti vesikonnas 5b Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu O-Cm_IdaT Ordoviitsiumi- põhjaveekogum Ida-Eesti Kambriumi vesikonnas 6 Ordoviitsiumi Ida-Viru O_viru Kvaternaari, Ordoviitsiumi 7 Ordoviitsiumi Ida-Viru O_pkivi Kvaternaari, põlevkivibasseini Ordoviitsiumi 8 Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa S-O_Hiiu Kvaternaari, Siluri- Ordoviitsiumi 9 Siluri Saaremaa S_Saaremaa Kvaternaari, Siluri 10 Siluri-Ordoviitsiumi Harju S-O_Harju Kvaternaari, Siluri- Ordoviitsiumi 11 Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu S-O_Matsalu Kvaternaari, Siluri- Ordoviitsiumi 12 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu S-O_Parnu Kvaternaari, Siluri- Ordoviitsiumi 13 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_I Kvaternaari, Siluri- põhjaveekogum Ida-Eesti Ordoviitsiumi vesikonnas 14 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere S-O_PandivereL Kvaternaari, Siluri- põhjaveekogum Lääne-Eesti Ordoviitsiumi vesikonnas 15 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere S-O_PandivereI Kvaternaari, Siluri- põhjaveekogum Ida-Eesti Ordoviitsiumi vesikonnas 16 Siluri-Ordoviitsiumi Adavere- S-O_AdavereP Kvaternaari, Siluri- Põltsamaa Ordoviitsiumi 17 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_D-all, Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide Lääne-Eesti all Lääne-Eesti vesikonnas vesikond 18 Siluri-Ordoviitsiumi S-O_D-all, Ida- Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide Eesti vesikond all Ida-Eesti vesikonnas 19 Kesk-Alam-Devoni Ruhnu D2-1_Ruhnu Kesk-Alam-Devoni 20 Kesk-Alam-Devoni Kihnu D2-1_Kihnu Kesk-Alam-Devoni 21 Kesk-Alam-Devoni D2-1_L Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 2 Põhjavee- Põhjaveekogumi nimi Põhjaveekogumi Põhjaveekiht kogumi nime lühend number 22 Kesk-Alam-Devoni D2-1_I Kvaternaari, Kesk- põhjaveekogum Ida-Eesti Alam-Devoni vesikonnas 23 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_L Kvaternaari, Kesk- Lääne-Eesti vesikonnas Devoni 24 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_I Kvaternaari, Kesk- Ida-Eesti vesikonnas Devoni 25 Kesk-Devoni põhjaveekogum D2_K Kvaternaari, Kesk- Koiva vesikonnas Devoni 26 Ülem-Devoni D3 Kvaternaari, Ülem- Devoni 27 Kvaternaari Vasavere Q_Vasav Kvaternaari 28 Kvaternaari Meltsiveski Q_Meltsiv Kvaternaari 29 Kvaternaari Männiku- Q_Manniku- Kvaternaari Pelguranna Pelguranna 31 Kvaternaari Prangli Q_Prangli Kvaternaari (2) Põhjaveekogumite kaardid avalikustatakse asjaomases registris. (3) Põhjaveekogumid eristatakse veeseaduse § 63 lõigete 1 ja 2 ja käesoleva määruse kohaselt. (4) Põhjaveekogumi saab eristada ainult põhjaveekihi või põhjaveekihtide piires. (5) Põhjaveekogumite eristamisel tuleb valida välja need geoloogilised kihid, mida saab pidada põhjaveekihtideks. (6) Põhjaveekogumi eristamisel lähtutakse esmajärjekorras neist geoloogilistest piiridest, sealhulgas veepidemed, rikked, merepiir, mis mõjutavad põhjavee voolamist. (7) Põhjaveekogumite eristamisel võetakse arvesse, et moodustatava kogumi piires valitseksid sarnased looduslikud tingimused, veetaseme muutuste režiim ja saasteainete koormused. § 3. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed (1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks keskkonnaregistri või veeseaduse § 36 lõikes 7 nimetatud registri andmed ning riikliku põhjaveeseire, veeuuringute ja keskkonnalubade andmed. (2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile. § 4. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine (1) Kõigile käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata seisundiklass veeseaduse ja käesoleva määruse kohaselt. (2) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel. 3 § 5. Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide andmete alusel Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi eri vaatluspunktides arvutatud saasteainete aasta keskmiste väärtuste alusel. § 6. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroeteeni, tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon. § 7. Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi (1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab 80% või enam käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning järgmistele kvaliteedinäitajate väärtustele: 1) kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud saastatusele või soolase vee sissevoolule; 2) pH on vahemikus 6–9; 3) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise suundumust või keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O2 või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud lahustunud hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees; 4) ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees; 5) puuduvad ohtlikud ained, sealhulgas arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroeteen, tetrakloroeteen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu; 6) saasteainete kontsentratsioon ei takista põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamist ega põhjusta märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele ega keemilisele seisundile või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele maismaaökosüsteemidele. (2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab vähem kui 80% käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ning §-des 9 ja 10 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele. (3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta saastatuseks veeseaduse tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud. 4 § 8. Taustataseme määramise põhimõtted (1) Taustatase määratakse hüdrogeoloogilise uuringuga. (2) Taustatase on saasteainesisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid inimtekkelisi muutusi. (3) Põhjaveekogumis esinevate looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste näitajate taustataseme määramisel lähtutakse põhjaveekogumi kirjeldusest ning põhjaveeseire tulemustest. Seireandmete analüüsimisel võetakse arvesse põhjavee voolusuunda ja keemilise koostise muutlikkust nii lateraal- kui ka vertikaalsuunas. (4) Kui olemasolevatest põhjaveeseire andmetest ei piisa taustataseme määramiseks, kogutakse rohkem andmeid. (5) Taustataseme võib määrata piiratud andmete põhjal, kasutades näitajaid, mille alusel saab hinnata inimtegevuse mõju puudumist. Arvesse võetakse ka teavet geokeemiliste protsesside kohta põhjaveekogumis, kui selline teave on olemas. (6) Kui olemasolevad põhjaveeseire andmed on ebapiisavad ja teave geokeemiliste protsesside kohta on puudulik, võetakse taustataseme hindamisel aluseks sama tüüpi põhjaveekihtide statistilised võrdlustulemused muudes piirkondades, mille kohta on seireandmeid piisavalt. § 9. Põhjavee kvaliteedi piirväärtused (1) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi: Saasteaine Kvaliteedi piirväärtus Nitraadid 50 mg/l Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende asjakohased 0,1 µg/l metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused 0,5 µg/l (kokku1) 1 Kokku tähendab kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summat. (2) Pestitsiidid käesoleva määruse tähenduses on taimekaitsevahendid ja biotsiidid Euroopa nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1–32) artiklis 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletu kohaselt. § 10. Põhjavett ohustavad saasteained ja nende sisalduse läviväärtused (1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised: Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse kogumi läviväärtus põhjavees nr 1 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 500 Gdovi 2 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 250 Voronka 3 Kambriumi-Vendi Kloriidid mg/l 190 5 Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse kogumi läviväärtus põhjavees nr 4 Ordoviitsiumi- Kloriidid mg/l 250 Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas 5a Ordoviitsiumi- Sulfaadid mg/l 100 Kambriumi Ühealuselised µg/l 1 Virumaa fenoolid põhjaveekogum Naftasaadused µg/l 20 Ida-Eesti Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 5b Ordoviitsiumi- Kloriidid mg/l 350 Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti 6 Ordoviitsiumi Ida- Sulfaadid mg/l 50 Viru Ühealuselised µg/l 1 fenoolid Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 7 Ordoviitsiumi Ida- Sulfaadid mg/l 250 Viru Ühealuselised µg/l 1 põlevkivibasseini fenoolid Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 8 Siluri- Kloriidid mg/l 250 Ordoviitsiumi Naftasaadused µg/l 20 Hiiumaa Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 9 Siluri Saaremaa Kloriidid mg/l 250 Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 10 Siluri- Ühealuselised µg/l 1 Ordoviitsiumi fenoolid Harju Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 11 Siluri- Kloriidid mg/l 250 Ordoviitsiumi Matsalu 12 Siluri- Kloriidid mg/l 250 Ordoviitsiumi Pärnu 13 Siluri- Naftasaadused µg/l 20 Ordoviitsiumi Benseen µg/l 1 6 Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse kogumi läviväärtus põhjavees nr põhjaveekogum Summa PAH µg/l 0,1 Ida-eesti vesikonnas 14 Siluri- Ühealuselised µg/l 1 Ordoviitsiumi fenoolid Pandivere Naftasaadused µg/l 20 põhjaveekogum Benseen µg/l 1 Lääne-Eesti Summa PAH µg/l 0,1 vesikonnas 15 Siluri- Ühealuselised µg/l 1 Ordoviitsiumi fenoolid Pandivere Naftasaadused µg/l 20 põhjaveekogum Benseen µg/l 1 Ida-Eesti Summa PAH µg/l 0,1 vesikonnas 16 Siluri- Ühealuselised µg/l 1 Ordoviitsiumi fenoolid Adavere-Põltsamaa Naftasaadused µg/l 20 põhjaveekogum Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 17 Siluri- Kloriidid mg/l 250 Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas 19 Kesk-Alam-Devoni Kloriidid mg/l 250 Ruhnu Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 20 Kesk-Alam-Devoni Kloriidid mg/l 450 Kihnu 24 Kesk-Devoni Naftasaadused µg/l 20 põhjaveekogum Benseen µg/l 1 Ida-Eesti Summa PAH µg/l 0,1 vesikonnas 27 Kvaternaari Sulfaadid mg/l 100 Vasavere Ühealuselised µg/l 1 fenoolid Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 28 Kvaternaari Kloriidid mg/l 60 Meltsiveski Sulfaadid mg/l 50 Nitraadid mg/l 38 Ühealuselised µg/l 1 fenoolid Naftasaadused µg/l 20 7 Põhjavee- Põhjaveekogum Saasteaine Ühik Saasteainesisalduse kogumi läviväärtus põhjavees nr Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 29 Kvaternaari Kloriidid mg/l 250 Männiku- Ühealuselised µg/l 1 Pelguranna fenoolid Naftasaadused µg/l 20 Benseen µg/l 1 Summa PAH µg/l 0,1 (2) Nitritite ja fosfaatide sisalduse alusel põhjavees kaalutakse läviväärtuse kehtestamist nendele ainetele põhjaveekogumis. § 11. Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad (1) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad on põhjavee kloriidide sisaldus, elektrijuhtivus ning põhjaveekogumi veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest. (2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kehtestatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist; 2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase või muu vee sissetungi põhjaveekogumisse; 3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis; 4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumi suhtes sätestatud keskkonnaeesmärke; 5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase või muu vee sissetung, mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide seisundi olulist halvenemist; 6) põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu vaatluspunktides ei esine inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemist määral, mis põhjustab põhjavee liigvähenemist. (3) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogum ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Rene Kokk Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0906 - Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75220547-09b7-4876-9a7f- e8bcacd95728 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75220547-09b7-4876-9a7f- e8bcacd95728?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel