Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1026443-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1026443-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Heidelberg Materials Kunda AS Kontaktisik Allar Aamer Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb AS Heidelberg Materials Kunda Tarikatsi liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse betooni tootmiseks ja üldehituses. Parandustaotluse selgitus Lisati teostatud eksperthinnang taotlusele. Kaevandamise osas loobuti veealusest kaevandamisest. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS Heidelberg Materials Kunda (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Tarikatsi liivakarjääri põhjendus mäeeraldisele. Tartu maakonnas Tarikatsi uuringuruumis viidi 01.03.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. AS Heidelberg Materials Kunda peamine tegevusala on erinevat liiki tsemendi ja lubjakivikillustiku tootmine. Ettevõte kuulub kontserni Heidelberg Materials, mis on üks juhtivaid ehitusmaterjalide tootjaid maailmas. Taotletav ala on taotleja Tartu tehase läheduses, mis aitab tagada ettevõtte põhitegevuse jätkamist selles piirkonnas. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Tarikatsi liivakarjäär Aadress Elva metskond 14, Ivaste küla, Kambja vald, Tartu maakond Territoriaalkood 2119 Katastritunnus(ed) 28201:009:0453 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6447081, Y: 654801 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Elva metskond 14 (28201:009:0453), Elva metskond 255 (28201:001:0253), Krüüdneri-Lutike tee T3 (28201:009:0101), Kutsika (28201:009:0400), Kutsika (28201:009:0412), Müta (28201:009:0408), Tedre (28201:009:0290), Tedre (28201:009:0291), Voltsijärve (28201:009:0006). Puudutatud veekogud: Kutsika järv (VEE2106530), Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv) (VEE2106510), Tedre järv (VEE2106520). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kambja vald, Tartu maakond 0283 Kanepi vald, Põlva maakond 0284 Otepää vald, Valga maakond 0557 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 748 Maardla nimetus Tarikatsi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Tarikatsi liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 22.18 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 22.18 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 94 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve betooni tootmine ja üldehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 254 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 3 874 tuh m³ 30.09.2024 Tegevusala andmed 2/6 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 3 405 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519330 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 14.08.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) Geoloogiafondi number 9887 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1507 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.07.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Tarikatsi_liivakarjaari_KLT_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_19.07.2024_nr_1507__1_.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Tarikatsi_liivamaardla_Tarikatsi_uuringuruumi_geoloogilise_uuringu_aruanne__varu_seisuga_01.03.2024_.pdf 3/6 GIS ja CAD failid Lisa 7: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 9: isojooned_maapind_EH2000.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Taotletaval Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 3405 tuh m3. Kogu taotletav varu on veepealne. Keskmiseks arvutuslikuks lammutustööde kirjeldus kaevandamise aastamääraks on seega ~254 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Tarikatsi liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele Mäenduslikud tingimused taotletavas Tarikatsi liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna idaküljel kulgeb põhja- lõunasuunaliselt kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153) ja lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Enne kaevandamise alustamist tuleb kavandatavad juurdepääsuteed välja ehitada viisil või rekonstrueerida, mis tagab nende kandevõime raskeveokite liikluseks. Mäeeraldisel on katendiks 0,1 - 0,8 m paksune kasvukiht, keskmiselt 0,4 m. Kasuliku kihi paksus on 7,6 - 27,7 m, keskmiselt 18,7 m. Veealuse kihi keskmine paksus on 3,9 m. Taotletava mäeeraldise lamamipind asub kõrgusel 155,0 abs m. Kasulikul kihil lasuv katend on suuresti kasvukihina esinev muld. Katendi maht mäeeraldisel on 94 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamine toimub etapiviisiliselt, et ei mõjutataks kogu ala üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 4/6 Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 22,18 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Kinnistu otstarve on 100% maatulundusmaa ja selle omanik on Eesti Vabariik (kinnistu valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletav ala jääb ligikaudu 303 hektarilise pindalaga katastriüksuse idaossa, hõlmates sellest ~17%. Maakasutuselt on tegu valdavalt metsamaaga. Tarikatsi mäeeraldise piir ulatub loodes eraomandisse kuuluva katastriüksus Looduse (28201:009:0037) piirideni, mujal ei ulatu taotletav ala naaberkatastriüksuste piirideni. Tarikatsi mäeeraldis asub Tartu maakonna lõunaosas, Tartu linnast ligikaudu 30 km kaugusel (mööda teid liikudes). Ala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes valla keskusest, Kambjast, ligikaudu 11 km kaugusele lõuna suunda. Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kutsika (28201:009:0412). Talu õueala jääb lõunapiirist ~250 m ja Voltsijärve talu (28201:009:0006) õueala ~350 m kaugusele ning Kansi talu (28201:009:0062) õueala jääb ~330 m kaugusele loode suunda. Ida poole jääv Visari ning lääne poole jääv Tedre talu asuvad Tarikatsi mäeeraldises veidi kaugemal kui 500 m. Tihedam asustus jääb Lutke küla keskusesse, asudes taotletavast alast ~3,5 km kaugusel lääne suunas, samuti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, mis jääb otsesihis ~4 km kaugusele ida poole. Maastikuliselt jääb Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis Otepää kõrgustiku kirdeossa, tugevalt liigestatud reljeefiga fluvio- ja limnoglatsiaalse tekkega mõhnastikule, kus pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kohati üle 25 meetrini. Idaosa jääb soostunud alale (Turbasoole), kus maapinna abs kõrgused jäävad valdavalt 154 - 155 m tasemele. Lääneosas kulgeb põhja-lõunasuunaline kaarjas, järskude nõlvadega 350 m laiune seljandik, mille lael ulatuvad abs kõrgused 182 meetrini. Seljandikuga läänest külgnevas nõos asub ~2 hektarilise pindalaga Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv, VEE2106510), mis on mäeeraldisele lähim looduslik veekogu. Järve kalda piiranguvööndi laius on 50 m, mis jääb välja taotletava ala piirist. Tarikatsi mäeeraldisele looduslikke veekogusid ei jää. Edelasse, läände ja loodesse jääb veel väikeseid järvi (Kutsika järv, Tedre järv ja Savijärv), mis jäävad taotletava ala piirist ~400 - 600 m kaugusele. Kagupiirist 140 ja 180 m kaugusele lõunasuunas jääb 2 allikat (VEE4106100 ja VEE4106200). Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise idaküljel kulgeb põhja-lõunasuunaliselt kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153). Lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Otepää looduspark (KLO1000559), mis on maastikukaitseala ja see jääb ligikaudu 5 km kaugusele edelasse. Lähim looduskaitsealuste liikide leiukoht jääb edela-läänepiirist 200 m kaugusele, kus on fikseeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9330991), kasvukoht. Tarikatsi liivakarjäär jääb Tartu maakonna ja Kambja valla üldplaneeringuga kehtestatud piirkondliku tasandiga Ivaste rohevõrgustiku tugialale (T318). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Taotletav Tarikatsi liivakarjäär jääb kogu ulatuses Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ ning Kambja valla üldplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalale. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima ning oleks tagatud looduslikud liikumiskoridorid. OÜ Inseneribüroo Steiger koostas Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnangu, kus hinnati taotletava ala mõju rohevõrgustikule. Eksperthinnangus on soovitatav kasutada Tarikatsi karjääris etapiviisilist kaevandamist ja ala ka vastavalt ammendumisele paralleelselt etapiviisiliselt korrastada. Etapiviisilise kaevandamisega ei mõjuta kaevandamistööd kogu mäeeraldise alale jäävat rohevõrgustiku osa üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. Ammendunud karjäärialal saab kasutades esimesel võimalusel uutelt aladelt kooritud mulda ning istutades eelnevalt samal alal esinenud metsatüübile sobivaid puid. Kooritud mullas sisalduv seemnepank loob eeldused senise metsataimestiku taastumiseks. Tarikatsi liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kutsika (28201:009:0412). Talu õueala jääb mäeeraldise lõunapiirist ~250 m ja Voltsijärve talu (28201:009:0006) õueala ~350 m kaugusele ning Kansi talu (28201:009:0062) õueala jääb ~330 m kaugusele loode suunda. Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. 5/6  Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 254 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,274 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,128 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Tarikatsi liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Tarikatsi liivakarjääri KLT graafika Lisa 10: Tarikatsi_liivakarjaari_graafika.asice Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Lisa 11: Tarikatsi_eksperthinnang_rohevorgustikule_LK_MK.asice 6/6  157.51 5' 168.53 I 157 59 5 1 170.87 16 16 161 163 6 447 600 163.29 7 6 8 16 171 164.27 169 171.66 167.46 158.68 166.26 165 4' 6 4 172.68 161.77 16 167 16 158.78 2 16 16 5 4 17 6 172.76 176.86 15 2 0 164.07 16 170.20 6' 9 170.29 155.93 .9 175 7 16 9 175.75 5 8 1 163 14 173.29 15 8 158.62 PA-17 8 r 6 6 157.47 K 17 0,80 17 17 174,04 0 3 23,20 .3 166.45 1 17 160.94 7 16 150,04 3 175.12 5 1 7 28201:009:0037 2. 155.97 1 1 46 5 6 6 4 175.12 165.06 16 Looduse 175.70 7 17 2 5 16 4 3' 1 162.91 .3 167 7 5 7 154.59 1 154.63 16 162.98 4 147 160.88 171.97 7' nn 172.85 II pi 154.65 150 158.45 3 156.85 16 1 154.35 151,97 175.49 8 88 1 63 31.01.2024 7. N PA-18 169.64 8' 15 16 1 0,30 15 9 7 155 0 154.57 166,97 0 90 15 154.56 20,70 . 7 2' 159 154.29 157 154.25 16 166.29 145,97 154.67 154.77 172 9 5 154.78 154.52 15 2 175.47 154.83 17 154.46 172.78 154.79 161 154.69 19 5 9' 1 171.47 168.27 156.05 154.71 2 . 159 6 173.59 170 165 0 156.64 171 163.30 168 156.32 154.76 16 167 163 170.34 01 154.32 162. 154.71 169 175.45 6 154.32 PA-16 154.70 154.65 155.06 0,20 173,68 174.01 171.31 156.64 23,80 154.86 6 447 400 158.26 149,68 166.94 159.02 154.98 154.89 87 171. 168.45 154.57 154.24 172.21 158.47 174.46 154.93 Kaardileht nr 5423 Kanepi 53 154.69 149 173 162. 170.48 154.68 154.89 154.49 154.98 15 72 161.31 154.94 . 163.29 173.54 174.32 156.29 172 5 160.82 160.72 153,92 172 153,97 Mäeeraldise piiripunktide 173 165 167.11 174 171.20 31 22.02.2024 PA-20 21.02.2024 6 Mäeeraldise teenindusmaa 172 2. PA-19 154.65 15 57 0,90 16 172 171.40 156.68 1,10 154,92 1 155.92 koordinaadid 165.29 154,87 - piiripunktide koordinaadid 154.36 158.54 - 154.99 154,02 153,77 171 157.22 168 169 157 21 28201:009:0402 173. 163.70 5 158.24 161.82 16 160.44 6 154.97 Nr X Y Nr X Y 172.17 174.93 174.93 3 15 154.86 157.72 Taga-Mangeluse 158 174.34 16 163 158 15 154.79 1 6 446 826,61 654 702,71 47 7 1' 6 446 826,61 654 702,71 . 174.04 161 161.72 163.06 2 2 6 447 423,55 654 617,02 16 10 155.02 161.10 0 156.46 2' 6 447 423,55 654 617,02 nn 155.29 154.12 154.47 5 154.40 6 1556 15 162.16 16 pi 16 0 16 5 165.81 7 10' 154.76 7 1 5 1 3 6 447 463,39 654 717,00 151 155.63 156 17 1 1 175.45 9 3' 6 447 463,39 654 717,00 16 157.54 3 49 8 156,13 42 163.81 . 7 16 160.73 4 6 447 543,84 654 717,07 161 173. 16 31.01.2024 4' 6 447 543,84 654 717,07 171 169.29 PA-14 158 173.95 9 0,70 5 6 447 594,18 654 827,37 16 166,63 154.73 154.90 154.58 5' 6 447 594,18 654 827,37 173.40 0 14,30 159.11 160.09 167.19 17 151,63 6 6 447 517,32 654 967,75 15 154.45 15 6' 6 447 517,32 654 967,75 Kr 168.72 160.04 155.98 154.37 158.14 150 6 5 171.98 165.46 7 6 447 495,20 654 946,62 159 167 4 17 154.20 7' 6 447 495,20 654 946,62 73 2 154.74 16 17 159.87 163. 173.83 154.52 8 6 447 472,69 654 932,97 161 8' 6 447 472,69 654 932,97 4 173 172.43 17 159.93 154.65 160.60 157.69 9 6 447 446,18 654 925,82 9' 6 447 446,18 654 925,82 .66 171.09 3 166.78 154.43 PA-15 152,43 154.56 10 6 447 310,86 654 891,42 15 153.92 0,10 1 170.58 21.02.2024 10' 6 447 310,86 654 891,42 1 7 7 5 172,61 4 PA-13 7 154.66 11 6 447 207,69 654 867,63 23,90 11' 0,40 154.57 11' 6 447 207,69 654 867,63 15 98 176.01 153.83 154.51 154.40 148,61 154,43 . 171.87 170 165 - 2 1 12 6 447 175,43 654 868,47 11 5 173. 4 174.71 154.10 154,03 154.18 5 159.92 12' 6 447 175,43 654 868,47 15 163.24 171.87 154.53 6 447 200 78 161.13 153,55 13 6 447 149,21 654 876,96 13' 6 447 149,21 654 876,96 155 169.63 155.74 17 21.02.2024 162 164.45 12' 153.91 159.17 PA-12 14 6 447 118,47 654 895,18 9 160 14' 6 447 118,47 654 895,18 0 0,90 16 154.59 164.54 154,55 1 - 15 6 447 056,42 654 972,11 12 16 176.38 1 154.34 5 160.88 17 153,65 154.33 15' 6 447 056,42 654 972,11 8. 8 154,07 1 154.44 154.46 08 5 171.63 174.38 29.02.2024 16 6 447 032,54 654 991,47 6 I I 16' 6 447 032,54 654 991,47 ' 161 3 175 17 13' 153.93 154.37 17 6 447 002,23 655 005,55 172. 176.34 1 13 154.47 154.77 17' 6 447 002,23 655 005,55 159 166.74 97 7 173.79 18 6 446 682,26 655 005,14 5 164.31 154.40 154.31 18' 6 446 682,26 655 005,14 166 173.04 pi 6 154.46 154.49 nn 6 17 5 157.04 19 6 446 688,91 654 977,45 19' 6 446 688,91 654 977,45 1 1 154.41 14' 7 1 171.49 .7 176.82 159.32 175.67 0 14 7 2 165.25 7 154.33 155.83 1 15 154.29 Pindala 22,18 ha 168 177.72 Pindala 22,18 ha 17 174.15 154.24 154.43 1 2. 7 148 1 85 .9 164.05 176.81 6 3 149 15 5 154.47 5 168.32 7 8 15 154.95 15 17 156.58 173.99 175.81 16 15 171.66 160,73 17 176 172 16.02.2024 1. 6 163.86 PA-9 03 15' 0 1 16 154.52 0,60 174.76 6 16 155.70 157.34 177,23 16 7 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 176.37 173. 2 154.26 23,50 17 8 177.09 165.04 16 154.16 154.28 154.32 16 153,13 53 55 15 153,71 1 I II 172.23 PA-10 30.01.2024 159 1' 16 K 174.30 r 9 0,80 3 175.01 17 171.88 169,11 16 4 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 17,20 17 162.32 178.86 161.67 151,11 0. 177.04 160.19 158.19 97 3 154.10 150,79 176.94 16 16' 16 173. 164 15 15.02.2024 PA-8 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 41 5 1 6 154.31 0,40 1 15 Elva metskond 14 17 171.25 154.43 168,29 179.89 172.53 5 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 1 20,60 176.14 0 15 165.71 3 17 147,29 28201:009:0453179.50 167.36 17 164.48 172.09 155.55 5 4 153,74 15 152 17 Maardla piir (asendiplaanil) 171. 20.02.2024 171 9 17 6 174 PA-11 173. 167 7 1 154.30 154.33 177.34 6 17' 0,40 15 26 6 447 000 179.72 176.15 Elva metskond 14 16 154,24 15 176 Plokk 1 aT 175.77 7,60 156.09 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 17 178 178.45 28201:009:0453 0 146,24 8 1 172.01 177 166.55 15 169.54 178.63 177.73 Plokk 2 aT 179.08 171.65 169.97 I I' Geoloogilise läbilõike joon 177 2 64 154.37 158 17 180.88 8. 163.84 154.12 16 172.44 1 05 154.83 6 156.85 60 Maapinna samakõrgusjoon, m 173. 174.66 15 nn 16 170 160.38 179 pi 15 174.80 156.13 pi 159.14 9 nn 7 1 17 173.76 5 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 6 15 0 0 179.62 15 83 18 8 173.12 177.43 176.48 8 2. 172.14 1 180.57 16 154.36 154,83 7 158.38 160.02 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 5 29.01.2024 174 62 172.97 171. 164.90 154.11 17 16 3. 156.01 38 175.92 171.52 169.15 Puuraugu nr 1 2 PA-5 10 7 147 Katendi paksus, m 158. 0,30 5 153.88 178.35 170.51 166,03 Suudme abs kõrgus, m 167 181.27 153,25 169.86 171.90 1 165.49 160.45 15,30 Kasuliku kihi paksus, m 7 150,43 172 171 1 .0 0 Lamami abs kõrgus, m 6 158.96 172.84 170.94 30.01.2024 3 3 16 PA-6 17 16 17 156.69 173.57 156.41 166 0,20 16 0 PA-7 171,25 2 159.59 0,30 0 175.88 175.55 20,80 6 59 177,95 150,25 16 1 9 158.20 Ranna või kalda piiranguvöönd 3 1 27,70 171.70 8. 36 15 17 1 171.83 149,95 28201:009:0424 37 16 pi 1 6 170.54 170.08 168 158. nn 16 6 169 1 159.77 175.29 164.23 Uus-Ora Kr 167.46 165.77 4 158.26 172.41 168.79 16 161.11 1 1 6 72 177.56 51 16 6. 8 1 75 156.22 166 31 Maaparandussüsteemi maa-ala 163. 167.92 162.27 35 165.68 165 167 159.52 166.51 157. 164.64 153,97 16 167.67 175.76 167.93 70 16.02.2024 3 1 154,83 16 16 6 168.88 4. 5 829.01.2024 14 1 1 5 17 17 PA-1 PA-5 3 Teekaitsevöönd 5 164.01 166.06 161.46 0,30 161.16 0,30 16 4 9 3 158.86 157.74 1 164,67 16 166,03 165.43 7 158 17,70 176.58 15,30 1 16 150,43 169 146,67 . 164.83 166.93 03 164.02 2 16 78 5. 1 161. 167.47 10 177 pi 1' 162.42 161.62 nn 164.47 174.42 163.18 7 I I Sideehitise kaitsevöönd I ' 172 17 163.51 6 446 800 160.43 1 6 168.99 0 15 7 5 163.67 6 1 4 9. 6 1 168.39 17 53 16 654 600 10 5 1 5. 95 15 169 16 168.75 161.85 172.60 148 4 16 pi Moodustatava nõlva alumine kontuur 16 64 2. 63 163.46 nn 163.68 153,24 16 161. 3 161.58 0 610 . 163.24 68 1 1 7 15 1 PA-2 20.02.2024 161.73 168.65 167.11 (ülemine ühtib mäeeraldise piiriga) 6 0,30 2 4 175.87 .9 7 2 170,94 172.29 16 161.91 K 168.02 170.74 r 20,70 149,94 173 65 16 16 169.87 166.17 162. 1 1 169.75 160.22 17 5 6 6 6 6 172.59 162.34 .8 161.71 8 166.99 4 0 162.34 Märkused: 170 162 170.35 16 16 166 164 174.02 7 8 167.16 17 164.96 15 169 16 1 1 168.30 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 162.76 170.11 4 167 9 .4 165.24 168.45 4 3 93 6 4 156.23 1 164. 1 169.10 163.37 16 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 5 8 1 16 16 7 1 170.53 16 6 154,94 3 .8 159.25 6 1 167.13 16 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER veebruar 2024. 7 2 4 6 168.63 20.02.2024 5 169.97 8 6 8 PA-3 1 0,70 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 6 167,94 159.74 0 11,30 161.75 155,94 64 16 161.20 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 75 165.12 164.19 166.38 1 165. 3 166.58 162.96 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025); 19 I 157.59 162.76 166.35 156,92 ' 169.66 16 20.02.2024 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 26.09.2025); 18 PA-4 5 0,50 166 165,62 19' 18' 11,50 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 26.09.2025); 16 75 Kr 158.73 164.22153,62 5 169.82 9 162.69 16 170.10 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025). 163. 156.87 165.10 164.64 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 16 163.82 166 7 168.01 7. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel 155,0 abs m. 159.12 166.29 159.33 168.76 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 7 .6 165 160.78 6 446 600 1671 .5 Tarikatsi liivakarjäär 165.57 Kr Mäeeraldise plaan 655 000 655 200 655 400 9 .5 64 28201:009:0400 1 Kambja vald, Tartu maakond Kutsika 164.93 Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 1/3 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 182 182 Läbilõige II-II' Elva metskond 14 180 28201:009:0453 PA-7 180 NW E PA-9 177,95 m m 178 177,23 178 176 176 0,3 PA-16 0,6 173,68 176 PA-17 PA-7-1 176 174 174 0,2 174,04 PA-9-1 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,4 Elva metskond 14 174 TL 174 172 172 St.8,5 PA-16-1 28201:009:0453 0,8 Kr.0,0 TL PA-2 172 170,94 172 170 St.7,1 170 PA-17-1 6,0 TL Kr.2,7 6,1 PA-9-2 0,3 St.11,7 PA-7-2 PA-14 170 Kr.0,0 170 168 168 TL St.5,4 Kr.0,0 6,0 166,63 St.5,0 PA-2-1 0037 TL PA-14-1 PA-14 9,1 TL Kr.0,0 168 6,0 168 166 PA-16-2 0,7 Kr.0,0 166 166,63 PA-9-3 St.6,4 Looduse 009: Kr.0,0 PA-7-3 Kr.1,3 1,4 St.22,7 Tee PA-14-1 TL TL PA-17-2 St.5,8 Kr.0,0 St.5,3 166 0,7 Kr.0,0 12,0 166 164 164 28201: Kr.0,0 TL St.3,5 TL PA-14-2 1,4 St.22,7 12,1 St.7,7 EL PA-2-2 6,0 Kr.0,0 TL PA-9-4 13,6 164 TL Plokk 1 aT Kr.0,0 PA-7-4 Kr.0,0 164 162 St.13,7 162 PA-14-2 St.2,1 12,0 St.6,0 Kr.0,0 Plokk 1 aT TL Kr.0,0 15,0 EL 2 14,6 8,2 6,0 1: TL St.27,2 162 12,0 St.13,7 162 160 160 1: TL PA-16-3 TL PA-14-3 2 vt. 160,73m PA-9-5 PA-2-3 Kr.0,0 6,0 Kr.2,1 Kr.0,0 Kr.0,0 2 16.02.2024 St.6,0 1: 160 PA-17-3 St.5,6 PA-7-5 160 158 St.9,0 158 St.3,8 TL 1: Kr.1,6 PA-14-3 Kr.0,0 TL TL EL 2 St.6,1 Kr.0,0 St.4,4 PA-12 vt. 156,13m PA-13 158 TL St.9,0 EL 158 156 10,5 31.01.2024 154,55 156 19,5 13,4 18,0 154,43 TL 21,0 PA-14-4 vt. 156,13m PA-9-6 PA-2-4 Kr.0,0 156 18,0 10,5 31.01.2024 156 154 0,4 154 Kr.0,0 Kr.0,0 PA-16-4 St.6,3 0,9 vt. 153,55m 21.02.2024 PA-14-4 St.4,7 St.6,4 Kr.0,0 TL PA-17-4 Kr.0,0 EL PA-7-6 TL St.8,2 Plokk 2 aT vt. 152,43m 21.02.2024 154 Kr.0,0 154 152 152 Kr.0,0 St.6,3 vt. 153,24m TL TL St.6,0 18,0 20.02.2024 15,0 3,0 St.6,1 Plokk 2 aT 24,1 TL PA-2-5 152 TL Kr.0,0 152 150 150 15,0 St.3,7 24,0 EL 150 150 148 6,0 148 24,0 28,0 21,0 148 148 146 146 Läbilõige III-III' W E Mäeeraldise piir m m 180 PA-7 180 177,95 Mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusakas liiv, kõrgenenud savitolmu sisaldusega 178 178 (fr 0,063 mm > 10%) 0,3 Elva metskond 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 28201:009:0453 176 PA-7-1 176 Elva metskond 14 Saviliiv Kr.0,0 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus St.6,4 28201:009:0453 174 TL 174 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 154,3 m) PA-6 171,25 Eeldatav keskmine veetase maavara ammendamisel (abs. 153,3 m) Saviliivmoreen 172 6,0 172 0,2 Tee 170 PA-8 PA-7-2 170 Kr.0,0 Kasvukiht (muld, turbamuld, turvas) Ranna või kalda piiranguvöönd 168,29 PA-6-1 PA-8-1 St.5,0 Kr.0,0 168 0,4 Kr.0,0 TL 28201:009:0424 168 St.6,3 PA-5 0,6 St.37,7 Uus-Ora PA-7-3 TL 166,03 Kruusakas liiv (fr >2 mm valdavalt >10%) Maaparandussüsteemi maa-ala TL Kr.0,0 166 12,0 0,3 166 PA-8-2 St.3,5 6,0 Kr.0,0 EL St.8,3 13,6 164 PA-7-4 PA-5-1 164 TL PA-6-2 Kr.0,0 Kr.0,0 15,0 Kaevandamisel jäetav nõlvus Kr.0,0 1 St.27,2 St.8,9 :2 6,0 Plokk 1 aT 1:2 vastab kaldele 26° 162 TL St.5,2 TL 162 TL 1: PA-8-3 2 160 PA-7-5 6,0 160 2 PA-5-2 1: Kr.0,0 Kr.0,0 12,0 Kr.0,0 St.5,6 St.4,4 TL St.9,7 158 EL 158 TL PA-6-3 21,0 9,0 Kr.0,0 PA-5-3 12,0 156 St.3,9 Kr.0,0 156 PA-14 Puuraugu nr PA-8-4 EL vt. 154,83m St.4,8 29.01.2024 166,63 Suudme abs kõrgus, m Kr.0,0 PA-7-6 EL 154 Kr.0,0 12,0 154 St.6,7 vt. 153,25m St.6,0 18,0 PA-5-4 TL 30.01.2024 TL Kr.0,0 1,4 Sügavus maapinnast, m PA-8-5 Plokk 2 aT PA-6-4 152 16,5 St.7,4 152 Kr.0,0 Kr.0,0 vt. 150,79m TL 15.02.2024 St.4,4 St.9,9 PA-14-2 Proovi number 18,0 TL 15,6 PA-5-5 150 PA-8-6 EL 21,0 150 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % 28,0 Kr.0,0 St.13,7 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Kr.0,0 St.20,5 TL EL - ehitusliiv St.2,1 148 TL 148 6,0 TL - täiteliiv EL 18,0 21,0 146 146 Proovitud intervall, m vt. 156,13m Veetaseme abs kõrgus, m 10,5 31.01.2024 Mõõtmise kuupäev Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3. Plokkide 1 aT ja 2 aT vahepiir on abs kõrgusel 154,3 m (uuringuaegne keskmine veetase). 15,0 Puuraugu sügavus, m 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel 155 abs m. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Tarikatsi liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Peipsiääre vald, Tartu maakond I-I' ... III-III' Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 2/3 0 100 200 m Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] H 1 : 2000 Mõõtkava V 1 : 200 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  157.51 5' 168.53 157 59 5 1 161 163 170.87 6 447 600 16 16 163.29 8 16 7 6 171 164.27 169 171.66 167.46 5 165 158.68 15 166.26 4 6 4' 167 172.68 16 16 1 6 158.78 1 2 16 4 6 15 161 0 11 172.76 15 58 15 15 1 16 6 7 364 16 55 1 60 170.20 56 87 9 6' 1 1 9 170.29 155.93 .9 16 7 8 9 5 160 1 5 2 15 1 158.62 r 6 157.47 K 3 1 .3 166.45 55 7 16 5 1 28201:009:0037 2. 155.97 15 46 6 7 2 165.06 Looduse 5 16 1 4 16 162.91 3' .3 7 10 5 7 154.59 1 5 154.63 19 160.88 1 5 64 7' 8 5 nn 157 pi 15 158.45 154.65 3 156.85 N 156 154.35 151,97 8 16 1 88 2 31.01.2024 16 7. 16 1 63 8' 16 162 155 1 154.57 90 15 9 61 154.56 157 . 1 15 2' 159 154.29 7 154.25 154.67 154.77 9 154.78 154.52 161 154.46 60 58 154.83 154.79 15 1 159 1 57 154.69 1 9' 159 156.05 156 154.71 165 2 5 156.64 156.32 167 163 154.76 01 154.32 162. 154.32 154.71 155.06 154.70 154.65 2 156.64 154.86 6 6 447 400 159.02 155 166.94 154.98 154.89 Kaardileht nr 5423 Kanepi 1 158.26 163 154.57 154.24 158.47 154.93 53 154.69 162. 154.68 158 154.89 154.49 154.98 157 161.31 154.94 Mäeeraldise piiripunktide 15 163.29 156.29 Mäeeraldise teenindusmaa 1155 160.82 160.72 5 153,92 159 56 153,97 koordinaadid 160 piiripunktide koordinaadid 31 22.02.2024 21.02.2024 6 15 57 2. 1 154.65 16 1 5 156.68 1 155.92 0 9 165.29 58 16 165 1621 154.36 154.99 158.54 Nr X Y 157 16 157.22 Nr X Y 156 28201:009:0402 157 163.70 161.82 158.24 160.44 6 154.97 1 6 446 826,61 654 702,71 1' 6 446 826,61 654 702,71 15 16 3 157.72 Taga-Mangeluse 158 154.86 16 11 154.79 2 6 447 423,55 654 617,02 163 15 2' 6 447 423,55 654 617,02 47 158 62 . 7 161 161.72 0 10 155.02 161.10 3 6 447 463,39 654 717,00 3' 6 447 463,39 654 717,00 164 16 155.29 154.47 156.46 5 154.40 1556 154.12 5 162.16 15 10' 7 165.81 154.76 1 1 5 155.63 4 6 447 543,84 654 717,07 163 4' 6 447 543,84 654 717,07 156 157.54 .49 160.73 5 6 447 594,18 654 827,37 161 160 5' 6 447 594,18 654 827,37 15 6 6 447 517,32 654 967,75 158 6' 6 447 517,32 654 967,75 9 154.90 154.73 154.58 160.09 159.11 167.19 154.45 7 6 447 495,20 654 946,62 7' 6 447 495,20 654 946,62 15 15 Kr 15 160.04 155.98 154.37 158.14 159 165.46 5 8 6 447 472,69 654 932,97 6 5 8' 6 447 472,69 654 932,97 167 154.20 73 166 154.74 159.87 162 161 16 163. 154.52 9 6 447 446,18 654 925,82 9' 6 447 446,18 654 925,82 4 Z= 155,0 abs m 157.69 10 6 447 310,86 654 891,42 158 160.60 159.93 154.43 154.65 10' 6 447 310,86 654 891,42 166.78 157 153.92 152,43 154.56 11 6 447 207,69 654 867,63 11' 6 447 207,69 654 867,63 15 155 21.02.2024 1 161 5 7 6 154.66 7 12 6 447 175,43 654 868,47 11' 1 15 154.57 12' 6 447 175,43 654 868,47 98 061 154.51 154.40 5 153.83 . 1 165 167 9 13 6 447 149,21 654 876,96 4 58 59 15 11 154.10 5 159.92 13' 6 447 149,21 654 876,96 15 154.18 10 15 163.24 16 154.53 6 447 200 6 11 14 6 447 118,47 654 895,18 17 161.13 153,55 14 6 14' 6 447 118,47 654 895,18 155 12 56 155.74 6 16 15 21.02.2024 12' 153.91 159.17 15 6 447 056,42 654 972,11 162 164.45 61 15' 6 447 056,42 654 972,11 160 154.59 667 164.54 165 12 16 6 447 032,54 654 991,47 1 16 154.34 16' 6 447 032,54 654 991,47 5 160.88 154.33 8. 154,07 168 8 154.44 154.46 08 1 17 6 447 002,23 655 005,55 5 29.02.2024 17' 6 447 002,23 655 005,55 6 164 161 13' 153.93 154.37 18 6 446 682,26 655 005,14 13 154.47 18' 6 446 682,26 655 005,14 163 154.77 166.74 159 173.79 164.31 154.40 154.31 19 6 446 688,91 654 977,45 19' 6 446 688,91 654 977,45 154.46 166 6 154.49 5 157.04 16 1 1 154.41 14' 7 1 .7 3 159.32 Pindala 22,18 ha 0 14 7 2 165.25 155.83 Pindala 22,18 ha 15 1 7 154.33 15 154.29 5 154.24 154.43 1 7 1 1 16 .9 6 164.05 6 17 9 162 16 1 1556 157 158 2 5 1 168.32 8 154.47 15 7 16 15 154.95 156.58 16 1 15 17 1516 0 1 . Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 163.86 03 15' 0 6 15 91 161 174.76 6 16 155.70 154.52 8 16 157.34 1 57 465 16 2 154.26 8 1 616 170 1 60 9 6 154.16 56 16 165.04 1 154.28 154.32 71 1' 1 5 68 1 15 153,71 5 155 1 71 30.01.2024 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 159 K r 16 4 16 3 171.88 17 162.32 161.67 0. 158.19 3 160.19 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 97 16 154.10 16 16' 16 3 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 164 165 154.31 Elva metskond 14 15 15 172.53 171.25 154.43 1 5 0 17 5 165.71 17 15 28201:009:0453 167.36 Maardla piir (asendiplaanil) 169 162 155.55 5 4 153,74 17 15 9 20.02.2024 17 6 173. Elva metskond 14 171 1 154.30 154.33 7 6 6 447 000 17' 15 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 16 175.77 156.09 28201:009:0453 16 Plokk 2 aT 172.01 161 1 171.65 1 05 2 61 169.97 19 17 154.37 58 16 158 172.44 163.84 154.12 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 15 05 6 154.83 156.85 164 173. 15 17 165 56 166 156.13 15 174.80 pi 159.14 nn 7 154,83 Plokk 1 aT 15 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 158 6 167 29.01.2024 170 8 15 172.14 157 8 154.36 Plokk 2 aT 16 158.38 55 160.02 62 16 172.97 171. 154.11 15 17 3. 156.01 38 171.52 169.15 Ranna või kalda piiranguvöönd 159 10 158. 167 153.88 171.90 165.49 160.45 153,25 169.86 1 171 7 1 0 163 .0 30.01.2024 3 16 3 16 166 156.69 17 156.41 2 Maaparandussüsteemi maa-ala 159.59 0 6 155 1 16 9 158.20 8. 36 15 28201:009:0424 37 168 170.54 170.08 pi 1 158. 167 nn 16 16 16 159.77 169 164.23 Uus-Ora Teekaitsevöönd Kr 167.46 9 158.26 165.77 4 2 168.79 16 161.11 16 6. 6 75 16 31 163. 6 15 162.27 35 165.68 16 165 157. 164.64 167 15 1 Sideehitise kaitsevöönd 069 7 167.93 154,83 158 5 16 16 4. 1 1581 829.01.2024 5 3 166.06 161.46 15 161.16 158.86 9 1 165.43 55 15 17 157.74 1 158 56 60 . 1 16 166.93 03 16 78 2 5. Rohumaaks korrastatav ala, pindala 5,92 ha 161. 1 167.47 10 16 pi 1' 161.62 nn 164.47 163.18 163.51 6 446 800 160.43 2 168.99 15 163.67 1663 64 170 1 9. 1 6 168.39 16 654 600 10 5. 15 161.85 172.60 95 7 169 16 pi 64 2. 63 nn 163.68 15 161. 0 .3 161.58 61 163.24 8 1 16 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 16,26 ha 1 168.65 167.11 8 6 4 .9 15 2 172.29 161.91 K 170.74 r 173 65 5 15 15 9 169.87 166.17 Märkused: 162. 16 1 1 1 160.22 6 6 6 60 6 .8 1 1 162.34 5 6 166.99 6 161.71 155 162.34 162 1 8 4 170.35 166 170 16 16 174.02 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 164 8 7 17 169 167.16 164.96 16 1 1 167 168.30 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 6 162.76 170.11 4 6 .4 165.24 5 168.45 9 93 1 3 4 156.23 16 164. 2 7 1 16 15 169.10 163.37 16 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER veebruar 2024. 5 16 7 170.53 1 8 1 16 15 8 154,94 11 6 3 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 16 159.25 .8 6 1 5 60 2 4 7 168.63 6 20.02.2024 169.97 59 16 6 8 1 63 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 1 6 159.74 0 161.75 164 161.20 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025); 75 165.12 164.19 166.38 16 165. 166.58 162.96 3 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 26.09.2025); 157.59 19 162.76 166.35 156,92 169.66 16 18 20.02.2024 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 26.09.2025); 166 5 19' 18' - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025). 5 75 Kr 158.73 16 16 169.82 162.69 164.22 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 9 170.10 163. 156.87 165.10 164.64 7. Korrastatud karjääri pind asub kõrgusel 155,0 abs m. 163.82 16 168.01 166 7 159.12 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 166.29 168.76 159.33 160.78 1657 .6 Tarikatsi liivakarjäär Korrastatud ala plaan 6 446 600 1671 .5 Kambja vald, Tartu maakond Kr 165.57 655 000 655 200 655 400 9 .5 64 28201:009:0400 1 Kutsika 164.93 Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 3/3 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Heidelberg Materials Kunda (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisele. Tartu maakonnas Tarikatsi uuringuruumis viidi 01.03.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT. Taotleja taotleb keskkonnaluba aktiivse tarbevaru plokile 1 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. AS Heidelberg Materials Kunda peamine tegevusala on erinevat liiki tsemendi ja lubjakivikillustiku tootmine. Ettevõte kuulub kontserni Heidelberg Materials, mis on üks juhtivaid ehitusmaterjalide tootjaid maailmas. Taotletav ala on taotleja Tartu tehase läheduses, mis aitab tagada ettevõtte põhitegevuse jätkamist selles piirkonnas. Käesolevaga taotleb AS Heidelberg Materials Kunda Tarikatsi liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse betooni tootmiseks ja üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 22,18 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Kinnistu otstarve on 100% maatulundusmaa ja selle omanik on Eesti Vabariik (kinnistu valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletav ala jääb ligikaudu 303 hektarilise pindalaga katastriüksuse idaossa, hõlmates sellest ~17%. Maakasutuselt on tegu valdavalt metsamaaga. Tarikatsi mäeeraldise piir ulatub loodes eraomandisse kuuluva katastriüksus Looduse (28201:009:0037) piirideni, mujal ei ulatu taotletav ala naaberkatastriüksuste piirideni. Tarikatsi mäeeraldis asub Tartu maakonna lõunaosas, Tartu linnast ligikaudu 30 km kaugusel (mööda teid liikudes). Ala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes valla keskusest, Kambjast, ligikaudu 11 km kaugusele lõuna suunda. Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kutsika (28201:009:0412). Talu õueala jääb lõunapiirist ~250 m ja Voltsijärve talu (28201:009:0006) õueala ~350 m kaugusele ning Kansi talu (28201:009:0062) õueala jääb ~330 m kaugusele loode suunda. Ida poole jääv Visari ning lääne poole jääv Tedre talu asuvad Tarikatsi mäeeraldises veidi kaugemal kui 500 m. Tihedam asustus jääb Lutke küla keskusesse, asudes taotletavast alast ~3,5 km kaugusel lääne suunas, samuti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, mis jääb otsesihis ~4 km kaugusele ida poole. Maastikuliselt jääb Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis Otepää kõrgustiku kirdeossa, tugevalt liigestatud reljeefiga fluvio- ja limnoglatsiaalse tekkega mõhnastikule, kus pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kohati üle 25 meetrini. Idaosa jääb soostunud alale (Turbasoole), kus maapinna abs kõrgused jäävad valdavalt 154 - 155 m tasemele. Lääneosas kulgeb põhja- lõunasuunaline kaarjas, järskude nõlvadega 350 m laiune seljandik, mille lael ulatuvad abs kõrgused 182 meetrini. Seljandikuga läänest külgnevas nõos asub ~2 hektarilise pindalaga Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv, VEE2106510), mis on mäeeraldisele lähim looduslik veekogu. Järve kalda piiranguvööndi laius on 50 m, mis jääb välja taotletava ala piirist. Tarikatsi mäeeraldisele looduslikke veekogusid ei jää. Edelasse, läände ja loodesse jääb veel väikeseid järvi (Kutsika järv, Tedre järv ja Savijärv), mis jäävad taotletava ala piirist ~400 - 600 m kaugusele. Kagupiirist 140 ja 180 m kaugusele lõunasuunas jääb 2 allikat (VEE4106100 ja VEE4106200). Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise idaküljel kulgeb põhja-lõunasuunaliselt kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153). Lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Otepää looduspark (KLO1000559), mis on maastikukaitseala ja see jääb ligikaudu 5 km kaugusele edelasse. Lähim looduskaitsealuste liikide leiukoht jääb edela-läänepiirist 200 m kaugusele, kus on fikseeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9330991), kasvukoht. Tarikatsi liivakarjäär jääb Tartu maakonna ja Kambja valla üldplaneeringuga kehtestatud piirkondliku tasandiga Ivaste rohevõrgustiku tugialale (T318). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Tarikatsi mäeeraldise ala on varasemalt uuritud ENSV Geoloogia Valitsuse poolt, aastatel 1972 - 1976 teostatud uuring „Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis“ (EGF 3394) käsitleb 34 uuritud uuringuala Põlvamaal, mille hulgas on ka Tarikatsi, kus maavarana huvipakkuvad setted olid seotud mõhnastikuga. Mõhnade suhteline kõrgus ulatus üle 20 meetri. Piirkonda puuriti 16 puurauku sügavusega kuni 18 m. Ala idaosas olid levinud tolmjad aleuriidi vahekihtidega liivad, mis maavarana huvi ei pakkunud. Ala lääneosas, kus lasusid kruusliiva- ja liivasetted, eraldati välja kaks varuplokki ja arvutati maavaravaru C2 kategoorias. Praeguse Tarikatsi liivamaardla läänepoolses osas ligikaudu 2,3 ha suurusel pindalal lasusid väga peeneteralised ja peeneteralised liivad, milles peene kruusa (osakesed kuni 5 cm) sisaldus oli 2 - 37,9% (keskmine 16,3%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,3 - 4,2% (keskmine 3,7%), peensusmoodul oli 1,5 - 2,0 (keskmine 1,7). Maardlas hinnati varu suuruseks ~221 tuh m3, kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 9,8 m ja kattekihi keskmine paksus oli 0,8 m (0,5 - 1,0 m). Ida- ja põhjaosas lasus veidi suurema savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiv (3,3 - 9,0%, keskmiselt 5%), milles kruusa (>5 mm) sisaldus oli väga muutlik (2,1 - 47,1%, keskmiselt 19,2%) ja liiva peensusmoodul oli 1,7. Kirjeldatud liiva plokk eraldati välja 10,7 ha pindalal, kus selle varuks hinnati 1188 tuh m3, kasuliku kihi keskmise paksuse 11,1 m (4,5 - 16,3 m) juures. Väljasõelutud kruusal määrati ka selle füüsikalis-mehaanilised näitajad: survetugevusmark oli 16,0 ja külmakindluse mark 25,0. 2024. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 19. juuli 2024 korraldusega nr 1507 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 39,22 ha – 5401 tuh m3 (1. plokk), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 39,22 ha – 1528 tuh m3 (2. plokk, allpool põhjavee taset, 1. ploki lamamis). Mäeeraldisel on katendiks 0,1 - 0,8 m paksune kasvukiht, keskmiselt 0,4 m. Kasuliku kiht levib jääjõelises keskkonnas tekkinud seljandikul, mis koosneb peamiselt eriteraliselt liivast: lõimiseanalüüsi andmeil valdavalt keskmiseteralisest liivast (osakesed vahemikus 0,25 - 0,5 mm) moodustades keskmiselt 20,8% alal levivast materjalist. Peeneteraline liiv (osakesed vahemikus 0,125 - 0,25 mm) moodustab 17,1% ja väga peeneteraline liiv (osakesed vahemikus 0,063 - 0,125 mm) 6,6%. Jämedateraline liiv (osakesed vahemikus 0,5 - 0,1 mm) moodustab 15,1% ja väga jämedateraline liiv (osakesed vahemikus 1 - 2 mm) 8,8% mäeeraldise alal levivast materjalist. Maavarana leviv liiv on lõimise poolest ühtlaselt jaotunud, moodustades eriteralise liiva, olles iseloomulik glatsiofluviaalse geneesiga seljandikule, mis sisaldab samuti ebaühtlaselt jaotunud kruusa ja ka suuremaid veeriseid, rahne. Maavara kvaliteet on üldjoontes ühtlane kogu kasuliku kihi ulatuses: esineb pistelisi peeneteralise liiva ja kõrgenenud savi-tolmusisaldusega läätsesid, mida läbiti puuraugus PA-7 1,4 m ulatuses. Kasuliku kihi paksus on 7,6 - 27,7 m. Maavaravaru tüsedus järgib reljeefi, üldjoontes olles paksem seal kus ka maavara moodustava seljandiku absoluutkõrgused on suuremad. Tabel 3.1 Ploki 1 aT kvaliteedinäitajad Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala (Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52) veerised Kruus liiv savi ja tolm kruus liiv savi ja tolm Maa- Plokk vara >64 64…2 2…0,063 <0,063 ≥31,5 31,5…0,063 <0,063 Min-max Min-max keskm, % keskm, % 0,0-0,0 0,3-49,3 45,5-93,3 2,1-37,7 0,0-2,7 62,3-97,9 2,1-37,7 Plokk TL 1 aT 0,0 25,6 67,6 6,8 0,3 92,9 6,8 Tarikatsi uuringualast lääne suunas ligikaudu 50 m kaugusele jääb ~2 ha pindalaga Pikkjärv. Alale looduslikke veekogusid ei jää. Kirdeossa jääb Turba-soo raba, mille põhjaosas asuv kuivenduskraavide võrgustik juhib üleliigset vett põhja suunda, mis tuleneb ala looduslikust kaldest. Alal käitub veepidemena glatsiaalse tekkega moreen, kus peenosise sisaldus on kõrge. Kvaternaarisetete põhjavee tase jäi uuringu ajal 0,5 - 18 m sügavusele maapinnast ehk 150,8 - 160,7 m (keskmiselt 154,3 m) abs kõrgusele. Puuraukudes PA-7, PA-15…PA 17 vett uuringu ajal ei esinenud. Uuringuaegset keskmist veetaset arvestades jääb kasulik kiht 0,6 (PA-4) kuni 8,3 m (PA-18) paksuselt vee alla (keskmiselt 4,6 m, mahu arvutuse kohaselt 3,9 m). Kuna kvaternaari veekiht toitub sademetest, on veetase sellest otseses sõltuvuses ja seetõttu sesoonselt väga muutlik. Pinnakatte all lasub esimene aluspõhjaline põhjaveekompleks, Kesk- Devoni põhjaveekompleks, mis on oluline piirkonna puurkaevude veeallikana. Mitmekümnete meetriteni ulatuva pinnakatte paksuse tõttu on aluspõhjaline põhjavesi suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Uuringuaegne veetase alal oli keskmiselt 154,3 abs m. Eeldatav kaevandamisjärgne veetase on 153,3 abs m. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 22,18 ha. Taotletava mäeeraldisega on osaliselt hõlmatud Tarikatsi liivamaardla täiteliiv aktiivse tarbevaru plokk 1 aT. Taotletava karjääri lamam asub kõrgusel 155,0 abs m. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Tarikatsi liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks on arvestatud nõlvusega 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Samuti jääb taotletava karjääri lamamisse 0,7 m paksune kasuliku kihi osa plokist 1 aT, kuna veepealne kaevandamine toimub 0,7 m kõrgemal keskmisest veetasemest. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Tarikatsi liivakarjääris (seisuga 30.09.2024) Ploki Taotletav Nõlvakadu, Põhjakadu, Kaevandatav Plokk pindala, Maavara varu, tuh tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 ha m3 1 aT 22,18 täiteliiv 3874 314 155 3405 Taotletaval Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 3405 tuh m3. Kogu taotletav varu on veepealne. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~254 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Tarikatsi liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Tarikatsi liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna idaküljel kulgeb põhja-lõunasuunaliselt kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153) ja lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Enne kaevandamise alustamist tuleb kavandatavad juurdepääsuteed välja ehitada viisil või rekonstrueerida, mis tagab nende kandevõime raskeveokite liikluseks. Mäeeraldisel on katendiks 0,1 - 0,8 m paksune kasvukiht, keskmiselt 0,4 m. Kasuliku kihi paksus on 7,6 - 27,7 m, keskmiselt 18,7 m. Taotletava mäeerldise lamamipind asub ühtlasel kõrgusel 155,0 abs m. Kasulikul kihil lasuv katend on suuresti kasvukihina esinev muld. Katendi maht mäeeraldisel on 94 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk- järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamine toimub etapiviisiliselt, et ei mõjutataks kogu ala üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Taotletav Tarikatsi liivakarjäär jääb kogu ulatuses Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ ning Kambja valla üldplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalale. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima ning oleks tagatud looduslikud liikumiskoridorid. OÜ Inseneribüroo Steiger koostas Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnangu, kus hinnati taotletava ala mõju rohevõrgustikule. Eksperthinnangus on soovitatav kasutada Tarikatsi karjääris etapiviisilist kaevandamist ja ala ka vastavalt ammendumisele paralleelselt etapiviisiliselt korrastada. Etapiviisilise kaevandamisega ei mõjuta kaevandamistööd kogu mäeeraldise alale jäävat rohevõrgustiku osa üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. Ammendunud karjäärialal saab kasutades esimesel võimalusel uutelt aladelt kooritud mulda ning istutades eelnevalt samal alal esinenud metsatüübile sobivaid puid. Kooritud mullas sisalduv seemnepank loob eeldused senise metsataimestiku taastumiseks.1 Tarikatsi liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast 1 Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang, OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 25/5293 eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kutsika (28201:009:0412). Talu õueala jääb mäeeraldise lõunapiirist ~250 m ja Voltsijärve talu (28201:009:0006) õueala ~350 m kaugusele ning Kansi talu (28201:009:0062) õueala jääb ~330 m kaugusele loode suunda. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Tarikatsi liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(180) = 57 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 57 dB, mis jääb alla maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 254 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,274 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,128 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Tarikatsi liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Tarikatsi liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks metsamaaks. Mäeeraldisele moodustatava metsamaa pindala on 16,26 ha. Metsamaaks korrastatava ala pind on kõrgusel ca 155,0 abs m. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks. Nõlvad ja põhi kaetakse minimaalselt 0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub ca 22 tuh m3 materjali. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Mäeeraldisel tuleb karjäärinõlvad tasandada nõlvusele vähemalt 1:2. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Ala korrastamine tehakse etapiviisiliselt vastavalt etapiviisiliselt kaevandatud alade ammendamisele. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Tarikatsi liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Tarikatsi liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 22,18 x 2000 ≈ 44 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Allar Aamer / allkirjastatud digitaalselt / AS Heidelberg Materials Kunda Mäe- ja transpordiosakonna juhataja Taotluse koostas 30.09.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 19. juuli 2024 nr 1-17/24/1507 Põlva maakonna Tarikatsi liivamaardla registrikande muutmine Heidelberg Materials Kunda AS esitas Maa-ametile Tarikatsi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ümberhindamise ja täiendava täiteliiva aktiivse tarbevaru kinnitamise aruande „Tarikatsi maardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024))“ (saabunud 09.07.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/6038-3, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 14.08.2023 korraldusega nr DM-124682-8 andnud Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519330). Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas riigile kuuluval Kliimaministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Aruandes moodustatud plokid hõlmavad Tarikatsi liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 1. plokki. Aruandes moodustatud varuplokid asuvad täielikult Tarikatsi uuringuruumi piires. Aruandes moodustatud plokid kattuvad põhjaosas maaparandussüsteemiga Tammejärve (maaparandussüsteemi registri kood 2104480010090002). Aruandele on lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmise ja hilisema võimaliku kaevandamise kohta järgmistel tingimustel: 1. Enne kaevandamisega alustamist kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga kaevandamise projekt. 2. Kaevandamistööde käigus tagada maaparandussüsteemi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/103) teenindava Väikese-Prangli - Lutike tee (nr 2820153) nõuetekohasena säilimine. 3. Kui punkti 2 nõuet pole võimalik täita, muuta tee asukohta, milleks taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt maaparandussüsteemi teenindava tee rekonstrueerimiseks. 4. Juhul, kui kavandatakse kaevanduse alalt vee juhtimist maaparanduskraavi, tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (maaparandusseadus § 53). Aruandes moodustatud plokkidel kulgeb metsatee Väikese-Prangli – Lutike tee nr 2820153. Aruandele on lisatud RMK kooskõlastus, kus nõustutakse tee ümberpaigutamisega, kui läbipääs säilib. Tee ümberpaigutamise detailne lahendus koostatakse kaevandamisloa taotlemise etapis ja on vajalik kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga ning RMK-ga. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.03.2024 maavarade registris Tarikatsi liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 39,22 ha – 5401 tuh m3 (aruandes 1. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 39,22 ha – 1528 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool põhjavee taset, 1. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0748) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktidele 1. 3. Korraldus teha teatavaks Heidelberg Materials Kunda AS-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Kambja Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Artu Ellmann peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024) Töö nr 24/4771 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Karel Pettai /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Tarikatsi maardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024). Aruanne ühes köites, teksti 25 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 10 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024. Geoloogiline uuring tehti AS-i Heidelberg Materials Kunda tellimisel. Tarikatsi uuringuruum teenindusala pindalaga 50,74 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Geoloogilise uuringu eesmärk oli ettevõttel AS Heidelberg Materials Kunda betooni tootmiseks kasutatava täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 puurauku kuni 28 m sügavuseni. Puuraukudest võeti kokku 71 proovi setete terastikulise koostise ja 2 koondproovi filtratsiooni määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed (Q1jrVr_fg) setted. Kasuliku kihi moodustab kruusakas eriteraline liiv, olles valdavalt keskmiseteraline. Kasulik kiht levib uuringuruumis 7,6 - 27,7 m paksuse kihina. Katendiks on kasvukiht (Q2_s) keskmise paksusega 0,4 m. Uuringu- ruumi kirdeosas, Turbasoo aladel, esines katendina turvas või turbamuld (Q2_b) keskmise paksusega 0,7 m. Kvaternaarisetete põhjavett esineb peaaegu üle kogu uuringuala, jäädes 0,5 - 18 m sügavusele maapinnast absoluutkõrgustele 150,8 - 160,7 m (keskmiselt 154,3 m). Töö tulemusena arvutati varu aktiivse tarbevaruna kahes plokis, eristades veepealset ja veealust varu, pindalal 39,22 ha (plokk 1 ja plokk 2). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastavad uuringuruumis lasuvad setted mõlemas plokis täiteliiva nõuetele, milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 6,8% (plokk 1) ja 6,0% (plokk 2). Osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm esineb plokis 1 keskmiselt 0,3% ja plokis 2 puuduvad. Tarikatsi uuringuruum kattub olemasoleva Tarikatsi liivamaardlaga (reg kaart 748). Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivne reservvaru plokk 1 pindalal 13,12 ha varu kogusega 1426 tuh m3. Maa-ametile tehakse ettepanek ümberhinnata Tarikatsi liivamaardla aktiivne reservvaru plokk 1 aR Tarikatsi uuringuruumi piires ning võtta uuringu tulemusena arvele aktiivset tarbevaru seisuga 01.03.2024 järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 39,22 ha pindalal 6929 tuh m3, sealhulgas:  veepealset varu pindalal 39,22 ha 5401 tuh m3 (plokk 1);  veealust varu pindalal 39,22 ha 1528 tuh m3 (plokk 2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Võtmesõnad: geoloogiline uuring, AS Heidelberg Materials Kunda, Tarikatsi liiva- maardla, Tartu maakond, Kambja vald, Ivaste küla, Järva kihistu, glatsiofluviaalsed ja glatsiaalsed setted, täiteliiv, puuraugud, aktiivne tarbevaru, reservvaru ümberhindamine. Koostas: Karel Pettai OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS ............................................................ 10 4. UURINGU METOODIKA JA MAHT .............................................. 11 4.1. Puuraukude rajamine ...................................................................................... 11 4.2. Laboratoorsed tööd .......................................................................................... 11 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 12 4.4. Kameraaltööd.................................................................................................... 12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 17 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 19 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ......................................... 20 8. VARU ARVUTUS................................................................................ 22 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus .................................................................................... 23 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus .................................................................................... 23 9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 24 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 25 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/519330 ................................................................. 26 2. Puuraukude kataloog ................................................................................................. 28 3. Puuraukude kirjeldused ............................................................................................. 31 4. Katseprotokoll 24-6369 K......................................................................................... 36 5. Lõimise põhinäitajad ja kaalutud keskmiste arvutused varuplokis .......................... 43 6. Varu arvutuse tulemused........................................................................................... 45 7. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri................................................................... 48 8. Uuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ................... 49 9. Puuraukude likvideerimise akt .................................................................................. 50 10. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................... 53 11. PTA kooskõlastus varu arvele võtmiseks ............................................................... 55 12. RMK arvamus varu arvele võtmiseks ..................................................................... 57 13. Tellija arvamus........................................................................................................ 62 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuploki ruumikuju (Tarikatsi ploki piirid).dgn 2. Katendi lamam (katendi lamami isojooned).dgn 3. Kasuliku kihi lamam plokk 1aT (plokk 1 kasuliku kihi lamami isojooned).dgn 4. Kasuliku kihi lamam plokk 2aT (plokk 2 kasuliku kihi lamami isojooned).dgn 5. Katseprotokoll 24-6369 K.asice 6. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri.asice 7. Puuraukude likvideerimise akt.asice 8. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta.asice 9. PTA kooskõlastus varu arvele võtmiseks.asice 10. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Tarikatsi uuringuruumis tehti AS-i Heidelberg Materials Kunda tellimisel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli betooni tootmiseks kasutatava täitematerjali otsing ja uuring ning tööde tulemusel välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 14.08.2023 korralduse nr DM-124682-8 alusel väljastati AS-ile Heidelberg Materials Kunda Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu luba L.MU/519330 kehtivusajaga kolm aastat (lisa 1). Välitööl 2024. a jaanuaris ja veebruaris rajas OÜ Inseneribüroo STEIGER uuringualal 20 puurauku, millest võeti kokku 71 proovi terastikulise koostise ja 2 koondproovi filtratsioonimooduli määramiseks. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd planeeris ja viis läbi geoloogiainsener Karel Pettai. Uuringuaruande koostas Karel Pettai. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Tarikatsi uuringuruum teenindusala pindalaga 50,74 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Kinnistu otstarve on 100% maatulundusmaa ja selle omanik on Eesti Vabariik (kinnistu valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Tarikatsi uuringuruumi teenindusala jääb ligikaudu 303 hektarilise pindalaga katastriüksuse idaossa, hõlmates sellest ~17%. Maakasutuselt on tegu valdavalt metsamaaga. Tarikatsi uuringuruumi teenindusala ümbritsevad järgmised eraomandisse kuuluvad katastriüksused: idas Taga-Mangeluse (28201:009:0402), Uus-Ora (28201:009:0424), loodes Looduse (28201:009:0037), mujal ei ulatu Tarikatsi uuringuruumi teenindusala naaberkatastriüksuste piirideni. Tarikatsi uuringuruum asub Tartu maakonna lõunaosas, Tartu linnast ligikaudu 30 km kaugusel (mööda teid liikudes). Ala paikneb hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes valla keskusest, Kambjast, ligikaudu 11 km kaugusele lõuna suunda. Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kutsika (28201:009:0412). Talu õueala jääb uuringuruumi teenindusala lõunapiirist ~250 m ja Voltsijärve talu (28201:009:0006) õueala ~350 m kaugusele ning Kansi talu (28201:009:0062) õueala jääb ~330 m kaugusele loode suunda. Ida poole jääv Visari ning lääne poole jääv Tedre talu asuvad Tarikatsi uuringuruumist veidi kaugemal kui 500 m. Tihedam asustus jääb Lutke küla keskusesse, asudes uuringuruumi teenindusalast ~3,5 km kaugusel lääne suunas, samuti Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee äärde, mis jääb uuringuruumist otsesihis ~4 km kaugusele ida poole. Tarikatsi uuringuruum Veekaitsevöönd Elektripaigaldiste kaitsevöönd Sideehitis Maaparandussüsteem Looduskaitsealune objekt Maardla Joonis 2.1. Tarikatsi uuringuruum ja seda ümbritsevad kitsendused (aluskaart Maa-ameti kaardirakendus) Maastikuliselt jääb Tarikatsi uuringuruum Otepää kõrgustiku kirdeossa (Arold, 2005), tugevalt liigestatud reljeefiga fluvio- ja limnoglatsiaalse tekkega mõhnastikule, kus OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 pinnavormide suhteline kõrgus ulatub kohati üle 25 meetrini. Uuringuruumi teenindusala idaosa jääb soostunud alale (Turbasoole), kus maapinna abs kõrgused jäävad valdavalt 154 - 155 m tasemele. Lääneosas kulgeb põhja-lõunasuunaline kaarjas, järskude nõlvadega 350 m laiune seljandik, mille lael ulatuvad abs kõrgused 182 meetrini. Seljandikuga läänest külgnevas nõos asub ~2 hektarilise pindalaga Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv, VEE2106510), mis ongi uuringuruumi teenindusalale lähim looduslik veekogu. Järve kalda piiranguvööndi laius on 50 m, mis on Tarikatsi uuringuruumi piiridest välja jäetud. Uuringualale endale looduslikke veekogusid ei jää. Uuringualast edelasse, läände ja loodesse jääb veel väikeseid järvi (Kutsika järv, Tedre järv ja Savijärv), mis jäävad uuringuala piirist ~400 - 600 m kaugusele. Kagupiirist 140 ja 180 m kaugusele lõunasuunas jääb 2 allikat (VEE4106100 ja VEE4106200). Tarikatsi uuringuruumi teenindusala läbib põhja-lõunasuunaliselt kulgev kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153). Uuringuruumi lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Uuringuruumi idaosa kattub maaparandussüsteemiga Tammejärve, mille kood maa- parandussüsteemide registris on 2104480010090002. Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga. Tarikatsi uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 aladega, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim on Otepää looduspark (KLO1000559), mis on maastikukaitseala ja see jääb ligikaudu 5 km kaugusele edelasse. Lähim looduskaitsealuste liikide leiukoht jääb edela-läänepiirist 200 m kaugusele, kus on fikseeritud III kategooria kaitsealuse liigi, kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9330991), kasvukoht. Tarikatsi uuringuruum jääb Tartu maakonna ja Kambja valla üldplaneeringuga kehtestatud piirkondliku tasandiga Ivaste rohevõrgustiku tugialale (T318). Uuringuruumi teenindusala kattub lõunaosas maavarade registris arvel oleva Tarikatsi liivamaardlaga (registrikaart 748). Maardla pindala on 13,12 ha ja maavarade registri andmeil on seal arvel 1426 tuh m3 ehitusliiva aktiivset reservvaru (plokk 1) (2005. a määrus nr 44). Kasuliku kihi keskmine paksus on 10,9 m. Maardlas ei kaevandata. Lähim tegutsev maardla on 23,61 ha pindalaga Kangru liivamaardla (registrikaart 753), mis jääb 1,6 km kaugusele kagu suunda, 57,91 ha pindalaga Krüüdneri liivamaardla (registrikaart 320), millel on 5 aktiivset mäeeraldist, jääb 3 km kaugusele ida suunda. Maardlates on arvel nii ehitusliiva kui ka ehituskruusa varud, mis on uuritud 2005. a määruse nr 44 alusel. 2018. a määruse nr 52 alusel uurituna on täiendavad varud maardlates arvele võetud täiteliivana. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Tarikatsi uuringuruumi on varasemalt uuritud ENSV Geoloogia Valitsuse poolt, aastatel 1972 - 1976 teostatud uuring „Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis“ (EGF 3394) käsitleb 34 uuritud uuringuala Põlvamaal, mille hulgas on ka Tarikatsi, kus maavarana huvipakkuvad setted olid seotud mõhnastikuga. Mõhnade suhteline kõrgus ulatus üle 20 meetri. Piirkonda puuriti 16 puurauku sügavusega kuni 18 m. Ala idaosas olid levinud tolmjad aleuriidi vahekihtidega liivad, mis maavarana huvi ei pakkunud. Ala lääneosas, kus lasusid kruusliiva- ja liivasetted, eraldati välja kaks varuplokki ja arvutati maavaravaru C2 kategoorias. Praeguse Tarikatsi liivamaardla läänepoolses osas ligikaudu 2,3 ha suurusel pindalal lasusid väga peeneteralised ja peeneteralised liivad, milles peene kruusa (osakesed kuni 5 cm) sisaldus oli 2 - 37,9% (keskmine 16,3%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 3,3 - 4,2% (keskmine 3,7%), peensusmoodul oli 1,5 - 2,0 (keskmine 1,7). Maardlas hinnati varu suuruseks ~221 tuh m3, kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 9,8 m ja kattekihi keskmine paksus oli 0,8 m (0,5 - 1,0 m). Ida- ja põhjaosas lasus veidi suurema savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiv (3,3 - 9,0%, keskmiselt 5%), milles kruusa (>5 mm) sisaldus oli väga muutlik (2,1 - 47,1%, keskmiselt 19,2%) ja liiva peensusmoodul oli 1,7. Kirjeldatud liiva plokk eraldati välja 10,7 ha pindalal, kus selle varuks hinnati 1188 tuh m3, kasuliku kihi keskmise paksuse 11,1 m (4,5 - 16,3 m) juures. Väljasõelutud kruusal määrati ka selle füüsikalis-mehaanilised näitajad: survetugevusmark oli 16,0 ja külmakindluse mark 25,0. Praegu on Tarikatsi maardlas maavaravaru arvel ühes aktiivse reservvaru plokis 1 aR ehitusliiva varuga 1426 tuh m3. Ploki/maardla pindala on 13,12 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus on 10,87 m. Katendiks on kasvukiht ja limonitiseerunud liiv paksusega 0,2 - 2,0 m (keskmiselt 1,0 m). Kasulik kiht on põhjavee tasemest kõrgemal. Registri- kaardi andmeil on maavara kvaliteet järgmine: veeriste keskmine sisaldus (>70 mm) 1,0%, kruusaosakesi (5 - 70 mm) keskmiselt 18,2%, liivaosakesi (5 - 0,05 mm) 76,8% ning savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 4,0%. Maardla on uuritud ligikaudse uuringuvõrguga 200 × 300 m ning varu on arvel 2005. a määruse nr 44 alusel. Uuringuruumist 1,3 km kaugusele kagusse jääb lähim VEKA-s arvel olev 104 m sügavune puurkaev (PRK0052212), kus kvaternaarisetete üldpaksuseks on märgitud 66 m. Aluspõhjakivimitest avanevad piirkonnas Devoni ladestu Burtnieki lademe savid ja liivakivid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 4. UURINGU METOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruses nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. Vastavalt uuringuloale L.MU/519330 (Lisa 1) on Tarikatsi uuringuruumis lubatud rajada kuni 70 puurauku ja 70 kaevandit, maksimaalsele sügavusele 30 m. Enne uuringuid eeldati olemasolevate andmete põhjal, et hinnanguliselt levib uuringuruumis 2000 tuh m3 ehitusliiva või 2000 tuh m3 ehituskruusa. 4.1. Puuraukude rajamine Välitööd tehti 29 - 31. jaanuar, 01., 08 - 09., 15 - 16. ja 19 - 22. veebruar 2024, mil OÜ Inseneribüroo STEIGER tegi 11 tonnise puurpingiga Massenza MI8 20 puurauku sügavusega 2,2 - 28,0 m. Uuringupunktide vaheline kaugus on ligikaudu 150 - 200 m, vastates tarbevaru uuringuks vajalikule uuringuvõrgule. Puuraugud likvideeriti vahetult peale läbilõike kirjeldamist, veetaseme mõõtmist ja proovide võtmist. Likvideerimisel kasutati sealtsamast väljatõstetud materjali (liiv, kruus ja moreen). Likvideeritud puuraukude maapind tasandati ja viidi võimalikult lähe- dasse uuringueelsesse seisukorda. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 9), mille kiitis heaks Keskkonnaamet oma 14.04.2023. a korraldusega nr DM-128157-2 (lisa 10). Välitööde käigus võeti puuraukudest kokku 71 proovi setete terastikulise koostise määramiseks. Proovide pikkus oli 0,2 - 7,0 m, keskmiselt 4,3 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses ilma vahedeta, reeglina litoloogiliste erimite kaupa. Lisaks lõimisele määrati 2 proovis filtratsioonimoodul. Vajaliku proovikoguse saami- seks segati 17 algproovist kokku 2 koondproovi. Ühte koondati sarnase terastikulise koostisega setted: - 1. koondproov moodustub proovidest PA-2-5; PA-7-5; PA-8-5; PA-8-6; PA-9-6; PA- 14-4; PA-16-4; PA-17-4, iseloomustades läbilõike alumist osa, veealust liiva varu. - 2. koondproov sisaldab materjali proovidest PA-2-2; PA-2-3; PA-7-2; PA-8-3; PA- 9-2; PA-9-3; PA-14-3; PA-16-2; PA-17-2, iseloomustades läbilõike ülemist osa, seejuures veepealset liiva varu; 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Filtratsioonimoodul määrati standardi EVS 901-20 järgi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2024. a veebruaris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 7). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks”. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (savi- ja tolmuosakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardista- misel mõõtkavas 1 : 50 000. Setete lõimise iseloomustamisel ja kvaliteedi hindamisel on kasutatud puursüdamikult võetud proovide tulemusi (lisa 5). Kameraaltööde käigus koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaani (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varuplokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,032...0,063 väga jäme 9...6 0,016...0,032 jäme 6...7 0,008...0,016 keskmine Aleuriit 7...8 0,004...0,008 peen 8...9 0,002...0,004 väga peen >9 <0,002 Savi 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Tarikatsi uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (puuraukude rajamine) tehti tehniliselt korras puurpingiga. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast uuringu- punktide rajamist kaevandid likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Tarikatsi uuringuruumi idaosaga kattuva maaparandussüsteemi Tammejärve toimimist ei kahjustatud. Samuti ei rajatud puurauke Väikese-Prangli-Lutike teele (nr 2820153). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS Tarikatsi uuringuruumi teenindusala jääb Otepää kõrgustikule, mis on liigendatud mõhnastikest ja seljandikest, asudes glatsiofluviaalselt tekkinud seljandikul, kus maa- pinna absoluutkõrgused jäävad ligikaudu vahemikku 154 - 182 m. Alal levivad Kvaternaari Järva kihistu, Võrtsjärve alamkihistu setted (Q1jrVr_fg). Uuringuruumis on katendiks 0,1 - 0,8 m paksune kasvukiht, keskmiselt 0,4 m. Puuraukude PA-11...13 ja PA-19...20 aladel, mis asub seljandikust madalamal, esineb kattekihina turvas või turbamuld levides keskmiselt 0,7 m paksuse kihina. Maavara levib Tarikatsi uuringuruumis jääjõelises keskkonnas tekkinud seljandikul, mis koosneb peamiselt eriteraliselt liivast: lõimiseanalüüsi andmeil valdavalt keskmise- teralisest liivast (osakesed vahemikus 0,25 - 0,5 mm) moodustades keskmiselt 20,8% uuringuruumis levivast materjalist. Peeneteraline liiv (osakesed vahemikus 0,125 - 0,25 mm) moodustab 17,1% ja väga peeneteraline liiv (osakesed vahemikus 0,063 - 0,125 mm) 6,6%. Jämedateraline liiv (osakesed vahemikus 0,5 - 0,1 mm) moodustab 15,1% ja väga jämedateraline liiv (osakesed vahemikus 1 - 2 mm) 8,8% uuringuruumis levivast materjalist. Maavarana leviv liiv on lõimise poolest ühtlaselt jaotunud, moodustades eriteralise liiva, olles iseloomulik glatsiofluviaalse geneesiga seljandikule, mis sisaldab samuti ebaühtlaselt jaotunud kruusa ja ka suuremaid veeriseid, rahne. Maavara kvaliteet on üldjoontes ühtlane kogu kasuliku kihi ulatuses: esineb pistelisi peeneteralise liiva ja kõrgenenud savi-tolmusisaldusega läätsesid, mida läbiti puuraugus PA-7 1,4 m ulatuses. Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni alusel sisaldab moodustatud ploki 1 kasulik kiht 25,6% kruusa (osakesed suuremad kui 2 mm), 67,6% liiva (osakesed vahemikus 2 - 0,063 mm) ja 6,8% peenosist (osakesed väiksemad kui 0,063 mm). Veealune plokk 2 sisaldab 22,6% kruusa (osakesed suuremad kui 2 mm), 71,4% liiva (osakesed vahemikus 2 - 0,063 mm) ja 6,0% peenosist (osakesed väiksemad kui 0,063 mm). Kasuliku kihi paksus on uuringuruumis 7,6 - 27,7 m. Maavaravaru tüsedus järgib reljeefi, üldjoontes olles paksem seal kus ka maavara moodustava seljandiku absoluutkõrgused on suuremad. Uuringuruumi lamamiks on kõrge savi-tolmusisaldusega moreenpinnas, mida kõigis uuringupunktides ei avatud, seda arvesse võttes jääb maavaravaru ploki lamam absoluut- kõrguste vahemikku 145,97 - 155,94 m. Moreenpinnas, mis käitub lamamina, avati uuringupunktides PA-3, PA-11...13 ja PA-19...20, moreense lamami absoluutkõrgused jäävad vahemikku 146,24 - 155,94 m olles madalaim uuringupunktis PA-11, mis on peamise maavaravaru moodustava seljandiku ääres, aga tõustes kõrgemale uuringupunktis PA-3. Sellest võib järeldada, et seljandiku alal lamami absoluutkõrgus osaliselt langeb ja on üleüldiselt ebaühtlane. Lisaks käitub moreen veepidemena, mistõttu kõrgvee aegadel on uuringuruumi madalamad alad üle ujutatud. Ülevaatlik informatsioon uuringuruumi geoloogilisest ehitusest on koondatud tabelisse 5.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Tabel 5.1. Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), m Nimetus indeks Miinimum maksimum keskmine Kasvukiht Q2_s 0,1 0,8 0,4 Turvas, turbamuld Q2_b 0,4 1,1 0,7 Glatsiofluviaalne liiv Q1jrVr_fg 7,6 27,7 18,7 Glatsiaalne moreen Q1jrVr_g 1,0 6,0 3,0 Ülevaade uuringuruumi hüdroloogiast ja hüdrogeoloogilisest ehitusest Tarikatsi uuringualast lääne suunas ligikaudu 50 m kaugusele jääb ~2 ha pindalaga Pikkjärv. Uuringualale looduslikke veekogusid ei jää. Uuringuala kirdeossa jääb Turba- soo raba, mille põhjaosas asuv kuivenduskraavide võrgustik juhib üleliigset vett põhja suunda, mis tuleneb ala looduslikust kaldest. Uuringuruumis käitub veepidemena glatsiaalse tekkega moreen, kus peenosise sisaldus on kõrge. Kvaternaarisetete põhjavee tase jäi 0,5 - 18 m sügavusele maapinnast ehk 150,8 - 160,7 m (keskmiselt 154,3 m) abs kõrgusele. Puuraukudes PA-7, PA-15…PA-17 vett uuringu ajal ei esinenud. Uuringuaegset keskmist veetaset arvestades jääb kasulik kiht 0,6 (PA-4) kuni 8,3 m (PA-18) paksuselt vee alla (keskmiselt 4,6 m, mahu arvutuse kohaselt 3,9 m). Kuna kvaternaari veekiht toitub sademetest, on veetase sellest otseses sõltuvuses ja seetõttu sesoonselt väga muutlik. Pinnakatte all lasub esimene alus- põhjaline põhjaveekompleks, Kesk-Devoni põhjaveekompleks, mis on oluline piirkonna puurkaevude veeallikana. Mitmekümnete meetriteni ulatuva pinnakatte paksuse tõttu on aluspõhjaline põhjavesi suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Võib eeldada, et veepealse varu kaevandamisel langeb keskmine uuringuaegne veetase meetri või kahe võrra madalamale, absoluutkõrgustele 152,3 - 153,3 m. Veealuse varu kaevandmisel tuleb arvestada püsiva veekogu tekkimisega uuringualale. Joonisel 5.1 on kujutatud veealuse maavaravaru levikuala. Kogu uuringuruumi varu ammendamisel võib eeldada, et tekib sarnase kujuga veekogu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 Joonis 5.1. Veealuse maavaravaru levikuala (mudeli koostamisel on arvestatud kaevandamisjärgset keskmise veetaseme langust absoluutkõrgusele 153,3 m). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 6. MAAVARA KVALITEET Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 (Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks) paragrahvist nr 29 tulenevalt käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; - täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Tarikatsi uuringuruumi kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu 20 puuraugu 71 proovi andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisades 4 ja 5. Lähtudes määrusest nr 52, siis lõimiseanalüüside järgi lasub uuringuruumis nii täite- liivaks (31,5 mm <35%, 0,063 mm >5%) kui ka ehitusliivaks (31,5 mm <35%, 0,063 mm <5%) klassifitseeruvat maavara, kus ehitusliiv lasub pisteliselt kasuliku kihi keskel. Kuna ehitusliiva nõuetele vastavad setted ei esine lausaliselt, siis väikesepindalalisi eraldiasetsevaid ehitusliiva ja täiteliiva plokke eraldi välja ei kontuuritud. Kogu varu antakse kahes plokis, kus eristatakse veepealset ja veealust varu, mille kvaliteedi keskmised näitajad arvutatakse vastavalt ploki piiresse jäävate proovide alusel. Jättes lõimise arvutustest välja aleuriitsetest liivadest, aleuriitidest ja savidest kasuliku kihi lamamiks olevad glatsiaalsest moreenist võetud proovid, iseloomustab Tarikatsi uuringuruumis moodustatud varuplokki 69 proovi andmed. Ploki näitajate keskmised arvutused on esitatud tekstilisas 5. Plokk 1 aT Veepealse varu ploki 1 kaalutud keskmiste näitajate põhjal on maavaraks täiteliiv, milles kruusa ja veeriseid (>2 mm) kokku on keskmiselt 25,6%. Liivaosa (0,063…2 mm) sisaldus on keskmiselt 67,6% (45,5 - 93,3%), savi- ja tolmusisaldus on keskmiselt 6,8%. Jämepurdu (≥31,5 mm) 0,3%, liiva 92,9% ja savi- ja tolmusisaldus 6,8% (tabel 6.1). Antud näitajate põhjal vastab plokis 1 lasuv maavara täiteliiva nõuetele. Plokk 2 aT Veealuse varu ploki 2 kaalutud keskmiste näitajate põhjal on maavaraks täiteliiv, milles kruusa ja veeriseid (>2 mm) kokku on keskmiselt 22,6%. Liivaosa (0,063…2 mm) sisaldus on keskmiselt 94,0% (84,8 - 97,9%), savi- ja tolmusisaldus on keskmiselt 6,0%. Jämepurd (≥31,5 mm) puudub maavaras, liiva 94,0% ja savi- ja tolmusisaldus 6,0% (tabel 6.1). Antud näitajate põhjal vastab plokis 2 lasuv maavara täiteliiva nõuetele. Eelpool kirjeldatud andmed on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 Tabel 6.1. Tarikatsi uuringuruumi setete põhinäitajate koondtabel Purdsetete klassifikatsioon Maavara kasutusala (Sinisalu, Kleesment, 2002) (määrus nr 52) savi ja savi ja veerised Kruus liiv kruus liiv Maa- Plokk tolm tolm vara >64 64…2 2…0,063 <0,063 ≥31,5 31,5…0,063 <0,063 Min-max Min-max keskm, % keskm, % Plokk 1 0,0-0,0 0,3-49,3 45,5-93,3 2,1-37,7 0,0-2,7 62,3-97,9 2,1-37,7 TL aT 0,0 25,6 67,6 6,8 0,3 92,9 6,8 Plokk 2 0,0-0,0 4,1-46,4 45,9-88,5 2,1-15,2 0,0-0,0 84,8-97,9 1,7-15,2 TL aT 0,0 22,6 71,4 6,0 0,0 94,0 6,0 Lisaks lõimisele määrati 2 proovis liiva filtratsioonimoodul. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm (EVS 901-20) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine toimus Proctor katsega (EVS-EN 13286-2). Ploki 1 aT veepealse maavara filtratsiooni- koefitsient <0,1 m/ööp. Ploki 2 aT veealuse maavara filtratsioonikoefitsient on <0,1 m/ööp. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul on Tarikatsi uuringuruumi kasuliku kihi setted kasutatavad täitematerjalina. Vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 esitatakse Tarikatsi uuringuruumi setted kinnitamiseks täiteliivana, milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on vastavalt plokis 1 keskmiselt 6,8% ja plokis 2 6,0%. Osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm esineb plokis 1 keskmiselt 0,3%, plokis 2 osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm ei esine. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Tarikatsi uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks ei ole keerulised. Alale on hea juurdepääs  uuringuruumi teenindusala läbib põhja-lõuna- suunaliselt kulgev kruuskattega metsatee Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153). Uuringuruumi lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb metsatee Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148), mis omakorda ühendab ala kahe suurema trassiga  lääne suunas ~6 km kaugusel tugimaanteega Tatra-Otepää-Sangaste (nr 46) ja ida suunas ~5 km kaugusele jääva põhimaanteega Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa (nr 2). Kattekihi paksus on õhuke  0,1 - 0,8 m (keskmine 0,4 m), mille moodustab suuresti kasvukihina esinev muld. Kasuliku kihi paksus on 7,6 - 27,7 m, keskmiselt 18,7 m. Kasuliku kihi lamamipind on varieeruv, olles absoluutkõrgustel 145,97 - 155,94 m, keskmiselt 150,9 m kõrgusel. Aladel, kus kasvab mets, tuleb karjääri avamisel langetada esmalt kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida katend (kasvukiht, turvas), mis vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada mäetööde teostamiseks erinevates etappides teenindusteed. Tulevases karjääris on võimalik maavara kaevandada nii ekskavaatoriga kui ka kopplaaduriga. Kaevandamisel jäetakse nõlvadele vajalike kaldega tervikud, mis tagavad nõlvade püsivuse ja ohutuse. Vee alla jäävat varu on osaliselt võimalik kaevandada veetaset alandamata, kogu vee aluse varu ammendamiseks tuleb veetaset alandada või kaevandada ujuvplatvormi pealt. Kaevandamise käigus on võimalik liigset vett juhtida Turbasoost põhja suunas asuvatesse kuivenduskraavidesse. Vee juhtimisel olemasolevatesse kuivenduskraavi- desse tuleb tagada ka mäeeraldist ümbritsevate alade nõuetekohane dreenimine ja vältida nende ülekoormamist. Samuti tuleb tagada olemasoleva maaparandussüsteemi, Tamme- järve (kood 2104480010090002) toimimine, kooskõlastades vajalikud tegevused Põllumajandus- ja Toiduametiga. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada. Kaevandamise tulemusel kujuneb karjäärisüvend, mille nõlvad on pärast veepealse varu kaevandamist ligikaudselt 15 m kõrgused, mis tuleneb uuringuala reljeefsest liigendatusest. Karjääripõhi jääb ainult veepealse varu ammendamisel tasane, ligikaudselt absoluutkõrgustele 154,3 - 155,94 m. Pärast veepealse varu kaevandamist langeb suure tõenäosusega uuringuaegne keskmine veetase (abs kõrgus 154,3 m) 1 - 2 m võrra allapoole (absoluutkõrgustele 152,3 - 153,3 m). See tähendab, et ala korrastamine metsamaaks või rohumaaks on eelduste kohaselt võimalik. Pinnasevee käitumine, eriti selle alanemine selgineb maavara ekspluateerimise käigus ja võimalusel tuleks rajada juba ammendatud aladele seirekaevud, mis annavad pikaaegset informatsiooni ennustamaks milline on püsiv veetase pärast veepealse varu kaevandamist. Uuringuaegne põhjavee keskmine tase jäi 154,3 m abs kõrgusele. Moodustatud plokkide maavara mahust ~20% asub põhjavee tasemest allpool. Arvestades kasuliku kihi lamami abs kõrgusi, siis pärast veealuse varu ammendamist tekib alale püsiv veekogu, eelduslik tekkiva veekogu skeem nähtav joonisel 5.1. Veealuse varu kaevandamise järgselt jääb karjääripõhi absoluutkõrguste vahemikku ~145,97 - 155,94 m. Antud veekogu ei ole OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 suure tõenäosusega ajutine, sest toitub kõrval asetsevast kõrgendikust, kust valguvad karjääri madalamasse ossa lumesula- ja sajuveed, mis võivad ajutiselt tõsta veetaset. Kuna kasulik kiht levib ka Väikese-Prangli-Lutike metsatee (nr 2820153) all, siis on kogu varu kaevandamiseks, ebavajalike tervikute vältimiseks ja teel liikleja ohutuse tagamiseks soovitatav kaevandamistööde käigus eelmainitud metsatee ümber tõsta võimalikult ida suunda, et tee kulgeks mööda moodustatud maavara ploki idaserva. Metsatee võimalik uus asukoht ja tingimused tee aluse maavaravaru kaevandamiseks tuleb kooskõlastada Riigimetsa Majandamise Keskusega keskkonnaloa taotlemise etapis (lisa 12). Keskkonnaloa taotluse koostamisel käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt sh otsustatakse läbimõeldud lahendus ka korrastamiseks. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Tulevikus korrastatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Samuti puuduvad siin kaitsealuste taimede kasvukohad ja loomade elupaigad. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Kaevandamistegevuse lõppemisel tuleb taastada rohevõrgustiku funktsionaalne toimimine, korrastades ala selliselt, et säiliks kaevandamiseelne loodusväärtus. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Kuna kaevandamine toimub mehhaanilisel moel, piirdub potentsiaalne mõju veekvali- teedile heljumi tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi leviku tõkestamiseks on vajalik tagada heljumi settimine mäeeraldisel enne vee valgumist suublasse, kasutades selleks kas karjäärijärve ennast või spetsiaalselt rajatud settebasseini. Selle kontrollimiseks on vajalik seirata karjääri väljavoolus vee kvaliteeti. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus sette- poorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“ nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Liivasetetes ei leidu ka kaverne, lõhesid või muid vooluteid, kus vee liikumine saaks olla oluliselt kiirem ja heljumi väljasettimine seega oluliselt aeglasem (nagu seda võib leiduda nt karbonaatsetes kivimites). Selle tõttu ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhjaveekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras raske- tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ette- valmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult kui kõik ettevaatusabinõud läbi kukuvad, on võimalik naftaproduktide reostuse levik pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja pinnavee voolusuunale põhja suunas Turbasoo kuivenduskraavidesse ja seda kaudu allavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast alla- voolu. Tänu tõenäoliselt mitmete kümnete meetrite paksusele pinnakattele puudub oht Kesk-Devoni põhjaveekompleksi reostamiseks. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile Veealuse varu kaevandamisel veetaset alandades, on võimalik kasutada eesvooluna uuringualast põhja voolavaid kuivenduskraave. Veetaseme alandamisel karjääris alaneb põhjavee tase ka karjäärist väljaspool, ehk kujuneb põhjavee alanduslehter. Põhjavee alanduslehtri ulatust on võimalik hinnata kasutades Marinelli ja Niccoli (2000) kirjeldatud põhjaveevoolu valemit, mis on tuletatud Dupuit-Forchheimeri lähendusest. Saame leida hinnangulise karjääri mõjuraadiuse ulatuse (r0) valemi 7.1 abil, kus h0 – veetaseme alandus, hp – põhjavee väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, W – infiltreeruv sademete maht (sademed × infiltratsioonikoefitsent), K – filtratsiooni- koefitsient, rp – karjääri efektiivne raadius ( S /  , kus S – karjääri pindala). Uuringu tulemuste alusel eraldati uuringuruumis veealune plokk pindalaga 39,22 ha. Maavara levib maksimaalselt 8,3 m uuringuruumi keskmises veetasemest, 154,3 m, sügavamal. Laborikatsete tulemusel on filtratsioonimoodul maksimaalselt 0,1 m/ööp. Vastavalt L. Vallneri 2002 Eesti hüdrogeoloogilisele mudelile moodustab Halliku uuringuruumis infiltratsioon ligikaudu 10% sademetest. Aastane keskmine sademete hulk vahemikul 1991-2020 Tartu-Tõravere ilmajaama andmetel on 673 mm/aastas, seega on infiltratsioon ligikaudu 67 mm/aastas ehk 0,00018 m/ööp. W  2  r0  r02  rp2  h0  h    r0  ln    2  p K  r  2   p Valem 7.1. Marinelli ja Niccoli (2000) põhjaveevoolu valem. Arvutusteks vajalikud algandmed: h0 = 8,3 m, hp = 0 m (annab suurima mõjuraadiuse), W = 0,00018 m/ööp, K = 0,1 m/ööp, rp = 353,42 m, S = 392 200 m2. Valemi iteratiivsel lahendamisel saame põhjavee taseme alandamisel tekkiva maksi- maalse alanduslehtri ulatuseks karjääri keskelt ligikaudselt (r0) ~534 m. Arvestades karjääri efektiivraadiust ~353 m, on mõju ulatus karjääri servast ligikaudselt 181 m. Kuna veealust maavaravaru on osaliselt võimalik kaevandada ka veetaset alandamata, siis lõplik kaevandamisaegne mõjuraadius on eeltoodust mõnikümmend meetrit väiksem. Seega asuvad kõik lähikonna majapidamised karjääri põhjavee alanduse mõjuraadiusest väljas (lähim majapidamine on ~250 m karjääri piirist) ning mõju veevarustusele puudub. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1/2), 2024. a jaanuaris ja veebruaris läbiviidud geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu arvutati kahes plokis uuringuruumi teenindusalal 39,22 hektaril. Tulenevalt keskkonnatasude seadusest (§ 9 lõiked 1 ja 5¹) on maavara kaevandamise õiguse tasu pealpool ja allpool põhjavee taset liiva ja kruusa kaevandamisel erinevad. Sellest tulenevalt on eraldatud veepealne (plokk 1 aT) ja veealune varu (plokk 2 aT). Plokkide vaheliseks piiriks on uuringuaegne keskmine põhjavee abs kõrgustase 154,3 m. Uuringuruumi kirdeosas, Turbasoo aladel, varu ei arvutatud. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.03.2024. a. Kuna uuringuruumis piirangud puuduvad, esitatakse varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 6). Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alal 2024. a veebruaris teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel – kasutatud on uuringualale jäävate puuraukude andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (lisa 2) ning varuplokile jäävate uuringupunktide andmed on koondatud tabelisse 8.1. Tarikatsi uuringuruum kattub olemasoleva Tarikatsi liivamaardlaga (reg kaart 748). Maardlas on arvel ehitusliiva aktiivne reservvaru plokk 1 pindalal 13,12 ha varu kogusega 1426 tuh m3. Käesolevas töös hinnatakse arvel olev aktiivse reservvaru plokk kogu ulatuses ümber Tarikatsi uuringuruumis piiritletud aktiivse täiteliiva tarbevaru plokkideks 1 ja 2. Tabel 8.1. Varuplokile jäävate uuringupunktide katte- ja kasuliku kihi andmed Katend Puurauk Kasulik kiht, m Veetase, m (kasvukiht), m lamami lamami nr abs, m sügavus paksus paksus sügavus abs kuupäev abs abs PA-1 164.67 18.00 0.30 164.37 17.70 146.67 10.70 153.97 16.02.2024 PA-2 170.94 21.00 0.30 170.64 20.70 149.94 17.70 153.24 20.02.2024 PA-3 167.94 18.00 0.70 167.24 11.30 155.94 13.00 154.94 20.02.2024 PA-4 165.62 12.00 0.50 165.12 11.50 153.62 8.70 156.92 20.02.2024 PA-5 166.03 18.00 0.30 165.73 15.30 150.43 11.20 154.83 29.01.2024 PA-6 171.25 21.00 0.20 171.05 20.80 150.25 18.00 153.25 30.01.2024 PA-7 177.95 28.00 0.30 177.65 27.70 149.95 - - 19.02.2024 PA-8 168.29 21.00 0.40 167.89 20.60 147.29 17.50 150.79 15.02.2024 PA-9 177.23 24.10 0.60 176.63 23.50 153.13 16.50 160.73 16.02.2024 PA-10 169.11 18.00 0.80 168.31 17.20 151.11 15.40 153.71 30.01.2024 PA-11 154.24 9.00 0.40 153.84 7.60 146.24 0.50 153.74 20.02.2024 PA-12 154.55 6.00 0.90 153.65 0.00 153.65 1.00 153.55 21.02.2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 PA-13 154.43 3.00 0.40 154.03 0.00 154.03 2.00 152.43 21.02.2024 PA-14 166.63 15.00 0.70 165.93 14.30 151.63 10.50 156.13 31.01.2024 PA-15 172.61 24.00 0.10 172.51 23.90 148.61 - - 09.02.2024 PA-16 173.68 24.00 0.2 173.48 23.80 149.68 - - 08.02.2024 PA-17 174.04 24.00 0.8 173.24 23.20 150.04 - - 01.02.2024 PA-18 166.97 21.00 0.3 166.67 20.70 145.97 15 151.97 31.01.2024 PA-19 154.87 2.20 1.1 153.77 0.00 153.77 0.9 153.97 22.02.2024 PA-20 154.92 3.00 0.9 154.02 0.00 154.02 1 153.92 21.02.2024 8.1. Ploki 1 aT varu arvutus Ploki 1 aT maavaraks on täiteliiv, mis asub põhjavee tasemest ülalpool. Ploki pindala on 39,22 ha. Ploki 1 täiteliiva aktiivne tarbevaru on 5401 tuh m3. Ploki 1 kasuliku kihi keskmine paksus on: 5401 tuh m3 ÷ 39,22 ha = 13,8 m. Ploki 1 katendiks on kasvukiht, mille maht on 180 tuh m3 ja keskmine paksus on: 180 tuh m3 ÷ 39,22 ha = 0,5 m. 8.2. Ploki 2 aT varu arvutus Ploki 2 aT maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest allapoole. Ploki pindala on 39,22 ha. Ploki 2 täiteliiva aktiivne tarbevaru on 1528 tuh m3. Ploki 2 kasuliku kihi keskmine paksus on: 1528 tuh m3 ÷ 39,22 ha = 3,9 m. Plokis 2 puudub katend. Tabel 8.2. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.03.2024 Ploki Ploki Maavara Katendi maht, tuh m3 / Varu, Keskmine nr pindala, ha nimetus keskmine paksus, m tuh m3 paksus, m 1 aT 39,22 täiteliiv 180 / 0,5 5401 13,8 2 aT 39,22 täiteliiv - 1528 3,9 Käesoleva töö tulemusena tehakse ettepanek Tarikatsi liivamaardlas Tarikatsi uuringu- ruumi piires arvele võtta täiteliiva aktiivset tarbevaru seisuga 01.03.2024. a järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 39,22 ha pindalal 6929 tuh m3, sealhulgas:  veepealset varu pindalal 39,22 ha 5401 tuh m3 (plokk 1);  veealust varu pindalal 39,22 ha 1528 tuh m3 (plokk 2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 9. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti AS-i Heidelberg Materials Kunda tellimisel. Tarikatsi uuringuruum teenindusala pindalaga 50,74 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Geoloogilise uuringu eesmärk oli betooni tootmiseks kasutatava täitematerjali otsing ja uuring detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 20 puurauku sügavusega kuni 28 m. Puuraukudest võeti kokku 71 proovi setete terastikulise koostise ja 2 koondproovi filtratsiooni määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Järva kihistu, Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed (Q1jrVr_fg) setted, milleks on eriteraline liiv paksusega 7,6 - 27,7 m (keskmiselt 18,7 m). Katendiks on valdavalt kasvukiht (Q2_s) keskmise paksusega 0,4 m, uuringuruumi kirdeosas levib hästilagunenud turvas ja turbamuld (Q2_b) keskmise paksusega 0,7 m. Kvaternaarisetete põhjavett esineb suurenenud savi- ja tolmuosakeste sisaldusega setetes, veetase jääb 0,5 - 18 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 150,8 - 160,7 m (keskmiselt 154,3 m). Töö tulemusena arvutati varu aktiivse tarbevaruna kahes plokis, eristades veepealset ja veealust varu, pindalal 39,22 ha (plokk 1 ja plokk 2). Kaalutud keskmiste näitajate andmeil vastavad uuringuruumis lasuvad setted mõlemas plokis täiteliiva nõuetele, milles savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 6,8% (plokk 1) ja 6,0% (plokk 2). Osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm esineb plokk 1 keskmiselt 0,3% ja plokis 2 puuduvad. Maa-ametile tehakse ettepanek ümberhinnata Tarikatsi liivamaardla aktiivne reservvaru plokk 1 aR Tarikatsi uuringuruumi piires ning võtta uuringu tulemusena arvele aktiivset tarbevaru seisuga 01.03.2024 järgmiselt: - täiteliiva aktiivset tarbevaru 39,22 ha pindalal 6929 tuh m3, sealhulgas:  veepealset varu pindalal 39,22 ha 5401 tuh m3 (plokk 1);  veealust varu pindalal 39,22 ha 1528 tuh m3 (plokk 2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. I. Arold. (2005). Eesti maastikud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metalli- toorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 3. I. Barankina, E. Valt, M. Põllumäe, V. Jürgenson. 1976. Aruanne kruusliiva otsingutest ja uuringust Võru ja Põlva rajoonis 1966.-1967. a. EGF 3394. 4. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1. 5. Marinelli, F., Niccoli, W. L., (2000). Simple Analytical Equations for Estimating Ground Water Inflow to a Mine Pit. Ground Water, 38(2), 311–314. Lisa 1. 26 Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/519330 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Heidelberg Materials Kunda AS Registrikood / Isikukood 10156772 Postiaadress Jaama tn 2, Kunda linn, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Tarikatsi Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 50.74 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0283 Kambja vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Tarikatsi Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv betoonsegud 2 000 tuh m³ Kruus, ehituskruus betoonsegud 2 000 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 30 Puuraukude arv 70 Uuringukaeveõõnte arv 70 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Setete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste, kruusa purunemiskindluse määramine; uuringuruumi teenin¬dus¬ala topograafi¬line mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 14.08.2023  27 Lõppemise kpv 14.08.2026 Täiendavad tingimused 1. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Tartumaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette; 2. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu.  Lisa 2. Puuraukude kataloog Tarikatsi uuringuruum (uuringuluba L.MU/519330) Puuraugu Koordinaadid Puuraugu Proovi Katendi Kasuliku Lamami, Lamami abs Veetaseme, m nr X Y Z sügavus, tähis intervall, m paksus, m kihi sügavus, kõrgus, m sügavus abs kõrgus, mõõtmise m alates kuni paksus, m m maapinnast, m m aeg 6446828,966 654718,348 164,67 18,00 PA-1-1 0,3 6 0,30 17,70 18,00 146,67 10,70 153,97 16.02.2024 PA-1-2 6 10,7 PA-1 PA-1-3 10,7 15 PA-1-4 15 18 6446768,950 654884,245 170,94 21,00 PA-2-1 0,3 6 0,30 20,70 21,00 149,94 17,70 153,24 20.02.2024 PA-2-2 6 8,2 PA-2 PA-2-3 8,2 13,4 PA-2-4 13,4 18 PA-2-5 18 21 6446694,589 655036,712 167,94 18,00 PA-3-1 0,7 2,2 0,70 11,30 12,00 155,94 13,00 154,94 20.02.2024 PA-3-2 2,2 4,4 PA-3 PA-3-3 4,4 7,4 PA-3-4 7,4 10 PA-3-5 10 12 6446659,164 655218,143 165,62 12,00 PA-4-1 0,5 1,5 0,50 11,50 12,00 153,62 8,70 156,92 20.02.2024 PA-4 PA-4-2 1,5 6,5 PA-4-3 6,5 12 6446824,932 655221,296 166,03 18,00 PA-5-1 0,3 6 0,30 15,30 15,60 150,43 11,20 154,83 29.01.2024 PA-5-2 6 9 PA-5 PA-5-3 9 12 PA-5-4 12 15,6 PA-5-5 15,6 18 28  6446893,813 655036,712 171,25 21,00 PA-6-1 0,2 6 0,20 20,80 21,00 150,25 18,00 153,25 30.01.2024 PA-6-2 6 12 PA-6 PA-6-3 12 18 PA-6-4 18 21 6446887,044 654837,970 177,95 28,00 PA-7-1 0,3 6 0,30 27,70 28,00 149,95 19.02.2024 PA-7-2 6 12 PA-7-3 12 13,6 PA-7 PA-7-4 13,6 15 PA-7-5 15 21 PA-7-6 21 28 6447025,956 654694,742 168,29 21,00 PA-8-1 0,4 0,6 0,40 20,60 21,00 147,29 17,50 150,79 15.02.2024 PA-8-2 0,6 6 PA-8-3 6 12 PA-8 PA-8-4 12 16,5 PA-8-5 16,5 18 PA-8-6 18 21 6447077,662 654826,417 177,23 24,10 PA-9-1 0,6 6,1 0,60 23,50 24,10 153,13 16,50 160,73 16.02.2024 PA-9-2 6,1 9,1 PA-9-3 9,1 12,1 PA-9 PA-9-4 12,1 14,6 PA-9-5 14,6 19,5 PA-9-6 19,5 24,1 6447052,135 655010,737 169,11 18,00 PA-10-1 0,8 6 0,80 17,20 18,00 151,11 15,40 153,71 30.01.2024 PA-10-2 6 12 PA-10 PA-10-3 12 16,4 PA-10-4 16,4 18 6446997,783 655202,551 154,24 9,00 PA-11-1 0,4 4,7 0,40 7,60 8,00 146,24 0,50 153,74 20.02.2024 PA-11 PA-11-2 4,7 8 PA-11-3 8 9 PA-12 6447182,239 655239,540 154,55 6,00 0,90 0,00 0,90 153,65 1,00 153,55 21.02.2024 PA-13 6447213,169 655038,267 154,43 3,00 0,40 0,00 0,40 154,03 2,00 152,43 21.02.2024 29  6447275,553 654851,299 166,63 15,00 PA-14-1 0,7 1,4 0,70 14,30 15,00 151,63 10,50 156,13 31.01.2024 PA-14-2 1,4 6 PA-14 PA-14-3 6 10,5 PA-14-4 10,5 15 6447220,100 654682,037 172,61 24,00 PA-15-1 0,1 6 0,10 23,90 24,00 148,61 09.02.2024 PA-15-2 6 12 PA-15 PA-15-3 12 18 PA-15-4 18 24 6447406,513 654715,384 173,68 24,00 PA-16-1 0,2 6 0,2 23,80 24,00 149,68 08.02.2024 PA-16-2 6 12 PA-16 PA-16-3 12 18 PA-16-4 18 24 6447516,090 654837,079 174,04 24,00 PA-17-1 0,8 6 0,8 23,20 24,00 150,04 01.02.2024 PA-17-2 6 12 PA-17 PA-17-3 12 18 PA-17-4 18 24 6447454,375 654914,338 166,97 21,00 PA-18-1 0,3 6 0,3 20,70 21,00 145,97 15 151,97 31.01.2024 PA-18-2 6 12 PA-18 PA-18-3 12 18 PA-18-4 18 21 PA-19 6447345,093 655080,811 154,87 2,20 1,1 0,00 1,10 153,77 0,9 153,97 22.02.2024 PA-20 6447346,435 655274,192 154,92 3,00 0,9 0,00 0,90 154,02 1 153,92 21.02.2024 30  Puuraukude kirjeldused Lisa 3. Tarikatsi uuringuruum L.MU/519330 Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,3 6,0 5,7 Liiv, peeneteraline, helepruun, kruusa 15%. PA-1-1 PA-1 (16.02.2024) Q1jrVr_fg 6,0 10,7 4,7 Liiv, peeneteraline, helepruun, kruusa 5%. PA-1-2 Q1jrVr_fg 10,7 15,0 4,3 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, tumepruun, kruusa 20%. Jämepurd d. 2 cm. PA-1-3 Q1jrVr_fg 15,0 18,0 3,0 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, tumepruun, kruusa 10-15%. Jämepurd d. 2 cm. PA-1-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,3 6,0 5,7 Liiv, keskmise kuni peeneteraline, pruunikaskollane, kruusa 10%. Jämepurd d. 3 cm. PA-2-1 Q1jrVr_fg 6,0 8,2 2,2 Liiv, jämedateraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 5 cm. PA-2-2 PA-2 (20.02.2024) Q1jrVr_fg 8,2 13,4 5,2 Liiv, keskmise kuni peeneteraline, helekollane, kruusa 5-10%. Jämepurd d. 2 cm. PA-2-3 Q1jrVr_fg 13,4 18,0 4,6 Liiv, jämedateraline, kollakaspruun, tolmune, kruusa 5%. Jämepurd d. 4-6 cm. PA-2-4 Q1jrVr_fg 18,0 21,0 3,0 Liiv, jämedateraline, hall, kruusa 10%. Jämepurd d. 3 cm. PA-2-5 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,7 0,7 Kasvukiht, muld, liivane. Q1jrVr_fg 0,7 2,2 1,5 Liiv, keskmise kuni peeneteraline, pruunikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 3 cm. PA-3-1 Q1jrVr_fg 2,2 4,4 2,2 Liiv, peeneteraline, helebeež . PA-3-2 PA-3 (20.02.2024) Q1jrVr_fg 4,4 7,4 3,0 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 3cm. Sisaldab kruusa vahekihte. PA-3-3 Q1jrVr_fg 7,4 10,0 2,6 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 3-5 cm. PA-3-4 Q1jrVr_fg 10,0 12,0 2,0 Liiv, jämedateraline, kollakaspruun, kruusa 20%. Jämepurd d. 5 cm. PA-3-5 jah Q1jrVr_g 12,0 18,0 6,0 Liivsavi(moreen), punakaspruun, kruusa 25%. Jämepurd d. 6 cm. Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht, muld, liivane. Q1jrVr_fg 0,5 1,5 1,0 Liiv, eriteraline kuni peeneteraline liiv, kollakaspruun. Jämepurd d. 2-5 cm. PA-4-1 PA-4 (29.01.2024) Q1jrVr_fg 1,5 6,5 5,0 Liiv kruusaga, keskmise kuni peeneteraline, hallikaspruun. Jämepurd d. 1-5cm. Sisaldas üksikut savikihti 5-10 cm. PA-4-2 31 Q1jrVr_fg 6,5 12,0 5,5 Liiv kruusaga, keskmiseteraline, hallikaspruun, kruusa 20%. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-4-3 jah  Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld, liivane. Q1jrVr_fg 0,3 6,0 5,7 Liiv, peeneteraline, kollane, kohati kruusane(5%). Jämepurd d. 1-2 cm. PA-5-1 Q1jrVr_fg 6,0 9,0 3,0 Liiv, peeneteraline, kollane. PA-5-2 PA-5 (29.01.2024) Q1jrVr_fg 9,0 12,0 3,0 Liiv, keskmiseteraline, kollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 5cm. PA-5-3 Q1jrVr_fg 12,0 15,6 3,6 Liiv, keskmise kuni peeneteraline, kollane, kruusa 5-10%. Jämepurd d. 5cm. PA-5-4 jah Q1jrVr_fg 15,6 18,0 2,4 Liiv, peeneteraline, kollakaspruun. Kohati kruusane, sisaldab savitolmu. PA-5-5 Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,2 6,0 5,8 Liiv, keskmise kuni peeneteraline, hallikaskollane, sisaldab kruusa. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-6-1 PA-6 (30.01.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmise kuni peenteraline, hallikaskollane, sisaldab kruusa(5%). Jämepurd d. 1 cm. PA-6-2 Q1jrVr_fg 12,0 18,0 6,0 Liiv, keskmise kuni peenteraline, hallikaskollane, sisaldab kruusa(5%). Jämepurd d. 1-2 cm. PA-6-3 Q1jrVr_fg 18,0 21,0 3,0 Liiv, peeneteraline, kollakashall, veeküllastunud. Kõrgenenud savitolmu sisaldus. PA-6-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,3 6,0 5,7 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5-15%. Jämepurd d. 2 cm. Sisaldab peenliiva vahekihte. PA-7-1 Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5-10%. Jämepurd d. 5 cm. PA-7-2 PA-7 (19.02.2024) Q1jrVr_fg 12,0 13,6 1,6 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5-10%. PA-7-3 Q1jrVr_fg 13,6 15,0 1,4 Liiv/saviliiv, peeneteraline, pruunikaskollane. PA-7-4 Q1jrVr_fg 15,0 21,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 25%. Jämepurd d. 5-6 cm. PA-7-5 Q1jrVr_fg 21,0 28,0 7,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 5 cm. PA-7-6 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,4 0,6 0,2 Saviliiv, pruunikaskollane, kruusa 3-5%. Jämepurd 3-5%. PA-8-1 Q1jrVr_fg 0,6 6,0 5,4 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 10%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-8-2 PA-8 (15.02.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-8-3 Q1jrVr_fg 12,0 16,5 4,5 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-8-4 Q1jrVr_fg 16,5 18,0 1,5 Liiv, keskmise kuni jämedateraline, pruunikaskollane, kruusa 3%. Jämepurd d. 1 cm. PA-8-5 Q1jrVr_fg 18,0 21,0 3,0 Liiv, keskmise kuni jämedateraline, hallikaskollane, kruusa 3%. Jämepurd d. 1 cm. PA-8-6 jah 32  Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,6 0,6 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,6 6,1 5,5 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 10%. Jämepurd d. 1 cm. PA-9-1 Q1jrVr_fg 6,1 9,1 3,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-9-2 PA-9 (16.02.2024) Q1jrVr_fg 9,1 12,1 3,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-9-3 Q1jrVr_fg 12,1 14,6 2,5 Liiv, keskmise kuni jämedateraline, pruunikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-9-4 Q1jrVr_fg 14,6 19,5 4,9 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-9-5 Q1jrVr_fg 19,5 24,1 4,6 Liiv, keskmise kuni jämedateraline, hallikaskollane, kruusa 5%. Jämepurd d. 1 cm. PA-9-6 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,8 0,8 Kasvukiht, muld, savikas kruusane. Q1jrVr_fg 0,8 6,0 5,2 Liiv, keskmiseteraline, kollakaspruun, sisaldab kruusa(5%). Jämepurd d. 1-3 cm. PA-10-1 PA-10 (30.01.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, hallikaskollane, kruusasisaldus kasvab sügavuse suunas. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-10-2 Q1jrVr_fg 12,0 16,4 4,4 Liiv, keskmiseteraline, kollakaspruun kuni hallikas, kruus väheneb sügavuse suunas. Jämepurd d. 2 cm. PA-10-3 Q1jrVr_fg 16,4 18,0 1,6 Liiv, peeneteraline, hallikaskollane, tolmune. PA-10-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_b 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, turbamuld. Q1jrVr_fg 0,4 4,7 4,3 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, pruunikashall, kergelt tolmune, kruusa 5%. Jämepurd d. 3-5 cm. PA-11-1 PA-11 (20.02.2024) Q1jrVr_fg 4,7 8,0 3,3 Liiv kruusaga, jämedateraline, hall, tolmune. Jämepurd d. 6 cm. PA-11-2 jah Q1jrVr_g 8,0 9,0 1,0 Liivsavi(moreen), hall, kruusa 10%. Jämepurd d. 3-5 cm. PA-11-3 Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_b 0,0 0,9 0,9 Kasvukiht, turbamuld, turvas. PA-12 (21.02.2024) Q1jrVr_g 0,9 6,0 5,1 Liivsavi(moreen), pruunikashall kuni hall, kruusa 5%. Jämepurd d. 5cm. Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_b 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht, turbamuld. PA-13 (21.02.2024) Q1jrVr_g 0,4 3,0 2,6 Liivasvi(moreen), pruun kuni hall, kruusa 5-10%. Jämepurd d. 7cm. 33  Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,7 0,7 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,7 1,4 0,7 Liiv, peeneteraline, pruun, suurenenud savi osakaal. PA-14-1 PA-14 (31.01.2024) Q1jrVr_fg 1,4 6,0 4,6 Liiv, keskmise kuni peenteraline, pruun, kruusa 10%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-14-2 Q1jrVr_fg 6,0 10,5 4,5 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, kollakaspruun, kruusa 10%. Jämepurd d. 2-3 cm. PA-14-3 Q1jrVr_fg 10,5 15,0 4,5 Liiv, peeneteraline, pruun, tolmune. Jämepurd d. 2 cm. PA-14-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,1 0,1 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,1 6,0 5,9 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 10-15%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-15-1 PA-15 (09.02.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15-20%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-15-2 Q1jrVr_fg 12,0 18,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-15-3 Q1jrVr_fg 18,0 24,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-15-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,2 0,2 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,2 6,0 5,8 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 2 cm. PA-16-1 PA-16 (08.02.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 2 cm. PA-16-2 Q1jrVr_fg 12,0 18,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 2-3 cm. PA-16-3 Q1jrVr_fg 18,0 24,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 2 cm. PA-16-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,8 0,8 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,8 6,0 5,2 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 2-4 cm. PA-17-1 PA-17 (01.02.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15-20%. Jämepurd d. 3-4 cm. PA-17-2 Q1jrVr_fg 12,0 18,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 3-4 cm. PA-17-3 Q1jrVr_fg 18,0 24,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 15%. Jämepurd d. 3 cm. PA-17-4 jah 34  Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_s 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht, muld. Q1jrVr_fg 0,3 6,0 5,7 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, pruunikaskollane, kruusa 20%. Jämepurd d. 1-3 cm. PA-18-1 PA-18 (31.01.2024) Q1jrVr_fg 6,0 12,0 6,0 Liiv, jämeda kuni keskmiseteraline, kollakaspruun, kruusa 20%, väheneb sügavuse suunas. Jämepurd d. 2 cm. PA-18-2 Q1jrVr_fg 12,0 18,0 6,0 Liiv, keskmiseteraline, kollakaspruun, kruusa 15%. Jämepurd d. 2 cm. PA-18-3 Q1jrVr_fg 18,0 21,0 3,0 Liiv, keskmiseteraline, kollakaspruun, kruusa 10%. Jämepurd d. 1-2 cm. PA-18-4 jah Kihi lasuvus- Pa nr Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir (kpv)(kaevand) algus lõpp Q2_b 0,0 1,1 1,1 Kasvukiht, turbamuld. PA-19 (22.02.2024) Q1jrVr_g 1,1 2,2 1,1 Liivsavi(moreen), pruunikashall, kruusa 25%. Sisaldab saviliiva vahekihte. Kihi lasuvus- Pa nr (kpv) Strat indeks sügavus, m Kihi paksus, m Geoloogiline kirjeldus Proovi nr Ploki piir algus lõpp Q2_b 0,0 0,9 0,9 Kasvukiht, turbamuld. PA-20 (21.02.2024) Q1jrVr_g 0,9 3,0 2,2 Liivasvi(moreen), punakaspruun kuni hall, kruusa 15%. Jämepurd d. 8 cm. Märkus: puuraukude keskpunkti koordinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Karel Pettai geoloogiainsener 22.02.2023 35 Lisa 4. 36 Katseprotokoll nr 24-6369 K Tellija: OÜ Inseneribüroo Steiger, Männiku tee 104, 11216 Tallinn; Karel Pettai, [email protected] Tellija esitatud andmed Proovide tähistused: Koondproov Filtratsioon 1 (segatud proovidest: PA-2-5; PA-7-5; PA-8-5; PA-8-6; PA-9-6; PA-14-4; PA-16-4; PA-17-4); Koondproov Filtratsioon 2 (segatud proovidest: PA-2-2; PA-2-3; PA-7-2; PA-8-3; PA-9-2; PA-9-3; PA-14-3; PA-16-2; PA-17-2); PA-1-1; PA-1-2; PA-1-3; PA-1-4; PA-2-1; PA-2-2; PA-2-3; PA-2-4; PA-2-5; PA-3-1; PA-3-2; PA-3-3; PA-3-4; PA-3-5; PA-4-1; PA-4-2; PA-4-3; PA-5-1; PA-5-2; PA-5-3; PA-5-4; PA-5-5; PA-6-1; PA-6-2; PA-6-3; PA-6-4; PA-7-1; PA-7-2; PA-7-3; PA-7-4; PA-7-5; PA-7-6; PA-8-1; PA-8-2; PA-8-3; PA-8-4; PA-8-5; PA-8-6; PA-9-2; PA-9-3; PA-9-4; PA-9-5; PA-9-6; PA-10-1; PA-10-2; PA-10-3; PA-10-4; PA-11-1; PA-11-2; PA-11-3; PA-14-1; PA-14-2; PA-14-3; PA-14-4; PA-15-1; PA-15-2; PA-15-3; PA-15-4; PA-16-1; PA-16-2; PA-16-3; PA-16-4; PA-17-1; PA-17-2; PA-17-3; PA-17-4; PA-18-1; PA-18-2; PA-18-3; PA-18-4. Materjali nimetus: Liiv, kruus Objekt: Tarikatsi uuringuruum Proov võetud: Oleksandr Chepikov, Karel Pettai 31.01.2024 – 21.02.2024 Proovi võtmise koht: Tarikatsi uuringuruum Proovi üleandja: Oleksandr Chepikov, Karel Pettai Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  37 Labori andmed Proovi vastuvõtt: 22.02.2024 Labori registreerimise nr: 887, 888; 954 – 970; 9716 – 9735; 9755 – 9770; 9781 – 9798 Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn Turu 34/1, 51004 Tartu Protokolli väljastamise kuupäev: 30.04.2024 Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-7. Protokolli koostas: Protokolli kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Vatalin Joosep Makke Laborant Labori juhataja Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/9 Katseprotokoll nr 24-6369 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  38 METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Täitematerjali filtratsioonimooduli määramine (EVS 901-20:2013), sh täitematerjali terastikulise koostise (EVS-EN 933-1:2012) ning kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor- teim katsel (EVS-EN 13286-2:2010/AC:2012) Maksimaalne Filtratsiooni- Proovi Peenosiste Optimaalne Tihendus- Proovi tähis kuivtihedus, moodul (K10), reg. nr sisaldus, % veesisaldus, % tegur Mg/m 3 m/ööp Koondproov 887 6,4 1,91 9,9 0,99 ˂0,1 Filtratsioon 1 Koondproov 888 7,2 1,92 10,0 0,99 ˂0,1 Filtratsioon 2 Katsetamise kuupäev(ad): 15.04.2024 – 18.04.2024 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/9 Katseprotokoll nr 24-6369 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Tabel 2. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1:2012) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides Proovi tähis reg. Nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063 Koondproov Filtratsioon 1 887 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 9,1 12,9 21,7 27,2 17,2 5,5 6,4 Koondproov Filtratsioon 2 888 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7,9 11,5 20 26,5 19,9 7 7,2 PA-1-1 9755 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 0,8 1,5 2,4 1,1 2,3 4,4 8,4 18,6 28,8 18,6 6,1 5,1 PA-1-2 9756 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,3 1,3 1,9 0,7 1,2 1,7 3,5 8,1 25,5 36,4 13,3 5,8 PA-1-3 9757 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,3 0,9 1,9 4,0 2,3 4,4 10,9 7,2 16,5 23,1 16,7 4,7 3,1 PA-1-4 9758 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2,0 0,5 1,3 2,4 1,6 3,5 5,3 10,4 20,6 27,9 16,1 4,5 2,9 PA-2-1 9781 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,9 1,4 0,8 1,5 2,6 5,4 13,9 29,9 27,8 8,6 6,4 PA-2-2 9782 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 3,8 4,4 3,4 7,0 3,9 7,0 8,9 12,0 18,0 16,5 9,4 2,4 2,1 PA-2-3 9783 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,7 0,7 1,1 0,7 1,7 3,5 6,1 13,1 29,5 30,7 8,3 3,8 PA-2-4 9784 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 5,5 4,7 4,3 7,5 3,2 5,2 5,6 8,2 14,1 17,9 11,6 4,2 6,4 PA-2-5 9785 0,0 0,0 0,0 0,0 1,7 2,7 3,0 1,8 4,0 2,2 5,0 8,3 13,6 22,1 19,7 9,3 2,9 3,7 PA-3-1 9786 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,2 0,2 0,4 1,3 3,6 11,8 28,9 40,0 9,0 4,1 PA-3-2 9787 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,2 0,5 1,7 4,0 13,8 56,0 17,8 5,8 PA-3-3 9788 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,0 1,1 2,3 4,3 2,4 5,0 7,3 10,2 18,4 21,6 16,0 4,5 3,9 PA-3-4 9789 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,8 1,3 2,5 1,2 2,2 3,4 5,7 15,7 24,1 27,1 7,7 5,8 PA-3-5 9790 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 7,6 5,2 2,7 6,2 2,6 4,5 7,5 12,9 20,8 14,0 7,3 2,9 4,4 39 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 4/7 Katseprotokoll nr 24-6879 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides Proovi tähis reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063 PA-4-1 954 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 0,1 0,2 0,7 0,4 0,7 1,1 1,6 3,9 11,1 18,6 35,3 24,2 PA-4-2 955 0,0 0,0 0,0 2,5 3,0 4,3 1,8 2,8 5,9 2,8 5,2 5,5 9,8 16,8 11,0 5,8 8,6 14,2 PA-4-3 956 0,0 0,0 0,0 0,0 2,2 13,3 3,6 4,7 6,7 3,4 5,7 6,8 11,2 13,2 9,1 6,5 5,9 7,7 PA-5-1 957 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,3 0,3 0,2 0,5 0,5 2,1 8,0 30,4 36,1 12,4 8,9 PA-5-2 958 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 1,9 18,7 50,1 18,8 9,7 PA-5-3 959 0,0 0,0 0,0 0,0 2,6 3,9 2,4 2,3 4,5 2,2 3,7 5,0 5,5 11,5 21,5 22,6 7,5 4,8 PA-5-4 960 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,1 0,0 0,6 0,3 0,7 2,1 3,5 8,8 21,9 37,6 16,7 7,4 PA-5-5 961 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,3 0,2 0,7 1,0 2,1 4,8 12,5 32,6 25,1 20,5 PA-6-1 962 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,8 1,7 1,8 3,1 1,5 2,7 4,6 7,6 17,0 25,8 18,1 6,0 6,3 PA-6-2 963 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 1,3 0,8 1,1 0,6 1,2 1,4 3,5 10,8 31,1 31,9 9,5 5,2 PA-6-3 964 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,5 0,6 1,2 2,1 1,1 2,2 2,8 5,5 12,3 25,3 30,9 8,6 3,9 PA-6-4 965 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,5 0,8 0,7 0,6 1,5 1,8 3,9 7,9 18,3 33,3 19,8 9,9 PA-7-1 9791 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 1,1 2,4 1,4 2,5 4,5 7,6 16,3 27,8 21,6 7,6 6,4 PA-7-2 9792 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,1 1,1 2,1 0,9 1,9 2,6 5,7 13,4 27,9 30,0 8,9 5,0 PA-7-3 9793 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 1,4 0,8 1,3 3,2 7,7 18,0 34,6 23,4 5,9 3,5 PA-7-4 9794 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,2 0,6 0,4 0,6 1,0 2,4 5,5 13,0 22,2 26,5 27,2 PA-7-5 9795 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 3,6 2,6 5,4 3,0 5,2 6,8 8,8 13,5 19,3 17,0 6,7 4,4 PA-7-6 966 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,9 1,8 2,8 1,6 2,8 2,8 4,8 10,5 22,9 28,4 11,1 6,0 PA-8-1 9759 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,7 0,7 1,4 4,1 6,9 12,1 14,8 12,5 8,7 37,7 PA-8-2 9760 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,4 3,1 2,6 3,7 2,1 3,9 5,7 9,4 17,8 20,3 12,4 5,3 8,3 40 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 5/7 Katseprotokoll nr 24-6879 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides Proovi tähis reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063 PA-8-3 9761 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 3,3 2,7 1,7 3,3 1,6 3,0 4,6 7,9 17,1 25,8 16,5 5,6 5,6 PA-8-4 9762 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 3,2 1,6 1,8 4,0 2,2 4,1 5,8 8,3 15,8 23,9 15,6 5,5 6,7 PA-8-5 9763 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 2,2 2,4 4,0 2,3 4,6 6,3 9,4 16,8 24,5 16,1 3,6 4,4 PA-8-6 9764 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,7 1,3 1,3 2,9 4,8 11,1 22,3 33,5 16,4 3,1 2,1 PA-9-1 9765 0,0 0,0 0,0 0,0 2,3 1,4 3,0 2,5 4,3 2,3 4,2 6,8 10,9 17,2 19,6 11,8 5,2 8,5 PA-9-2 9766 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 1,8 2,4 4,4 2,4 4,0 6,5 10,0 17,1 23,1 15,1 5,3 5,4 PA-9-3 9767 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 3,8 2,1 4,9 2,6 4,7 6,0 8,8 16,5 23,3 14,9 5,1 5,8 PA-9-4 9768 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 1,5 2,2 7,8 3,7 7,9 9,7 11,1 14,7 16,6 10,9 4,2 6,0 PA-9-5 9769 0,0 0,0 0,0 2,1 1,4 3,6 1,7 2,3 3,5 1,8 3,7 6,0 8,7 16,3 23,6 15,2 4,5 5,6 PA-9-6 9770 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,2 1,2 4,0 4,6 2,9 4,9 7,5 10,2 16,8 21,6 12,3 4,1 4,7 PA-10-1 967 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,7 0,7 1,1 2,6 1,2 2,9 5,3 8,6 19,4 27,0 16,1 5,5 6,9 PA-10-2 968 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 1,6 2,1 3,3 1,5 3,0 4,9 6,1 17,2 28,0 17,9 5,5 5,3 PA-10-3 969 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,7 1,3 2,6 1,5 3,3 4,1 6,7 14,6 28,7 22,1 5,8 5,0 PA-10-4 970 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,2 0,5 1,3 0,8 1,5 2,6 4,2 9,8 23,9 23,9 15,4 15,2 PA-11-1 9796 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,6 1,1 1,1 2,0 1,2 1,9 3,6 8,8 19,6 26,7 20,2 6,3 6,3 PA-11-2 9797 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 2,1 2,9 4,5 3,4 6,5 10,0 12,9 15,8 17,4 14,0 5,4 4,3 PA-11-3 9798 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,3 2,6 1,7 3,6 1,8 3,7 5,8 7,4 10,2 13,7 13,5 8,4 25,3 PA-14-1 9716 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 1,4 1,7 2,4 1,3 2,5 4,9 8,6 14,5 16,0 13,9 8,0 22,7 PA-14-2 9717 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 3,4 1,3 2,1 4,4 2,2 4,5 7,7 11,0 16,4 16,1 10,7 5,7 13,7 PA-14-3 9718 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 3,6 4,2 3,2 5,3 2,6 4,8 7,7 11,8 16,9 16,3 9,2 4,6 9,0 41 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 6/7 Katseprotokoll nr 24-6879 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides Proovi tähis reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063 PA-14-4 9719 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 5,4 2,4 2,5 4,5 2,1 4,4 7,1 11,1 18,3 19,8 10,4 3,8 6,3 PA-15-1 9728 0,0 0,0 0,0 1,4 3,0 7,6 6,0 4,8 8,8 3,4 6,0 8,3 10,7 13,4 11,9 6,5 3,0 5,2 PA-15-2 9729 0,0 0,0 0,0 1,8 1,7 5,2 4,0 4,1 6,1 2,9 5,7 7,9 11,2 16,8 16,1 8,3 3,4 4,8 PA-15-3 9730 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 4,3 2,8 3,5 4,8 2,5 4,6 7,7 11,5 18,6 19,6 10,1 3,7 5,4 PA-15-4 9731 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,5 1,7 2,5 5,6 3,4 6,3 8,2 11,5 17,8 19,2 10,2 3,7 5,4 PA-16-1 9732 0,0 0,0 0,0 0,0 3,2 6,3 3,6 3,9 6,4 3,1 5,2 10,5 12,1 15,1 12,6 7,2 3,7 7,1 PA-16-2 9733 0,0 0,0 0,0 1,3 2,3 5,9 2,8 3,6 6,7 3,9 6,8 10,2 12,4 15,3 13,3 7,1 3,1 5,3 PA-16-3 9734 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 5,0 3,1 5,2 7,2 3,6 5,8 10,0 12,3 15,8 13,4 6,9 3,2 6,0 PA-16-4 9735 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 0,6 3,1 7,1 3,0 6,4 9,0 12,9 17,8 16,4 8,4 3,7 8,2 PA-17-1 9720 0,0 0,0 0,0 2,7 0,0 5,2 3,3 3,8 6,6 3,5 5,6 9,6 11,1 12,8 11,3 7,9 4,9 11,7 PA-17-2 9721 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 6,0 3,3 2,3 7,6 3,3 6,2 10,9 12,4 14,0 12,1 7,1 3,5 7,7 PA-17-3 9722 0,0 0,0 0,0 1,6 1,5 5,5 2,5 2,5 4,5 2,2 4,7 7,9 10,9 17,2 18,5 10,5 3,9 6,1 PA-17-4 9723 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 3,9 4,2 5,0 3,0 5,2 7,5 11,9 17,0 18,4 10,7 4,0 6,1 PA-18-1 9724 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 3,5 3,9 7,3 4,0 7,3 10,8 11,7 14,1 13,4 9,3 4,8 7,8 PA-18-2 9725 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,4 3,6 2,6 5,4 2,8 5,0 7,9 11,9 15,3 14,6 9,8 4,6 8,1 PA-18-3 9726 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 1,8 2,3 3,5 1,9 3,9 6,8 11,3 18,5 21,4 12,9 4,9 7,2 PA-18-4 9727 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,1 0,7 2,2 1,3 2,6 5,8 9,2 17,9 27,9 18,2 5,9 5,7 Katsetamise kuupäev(ad): 01.02.2024 – 18.04.2024 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. 42 Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 7/7 Katseprotokoll nr 24-6879 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Lisa 5. Lõimise põhinäitajad ja kaalutud keskmiste arvutused varuplokis Tarikatsi uuringuruum (uuringuluba L.MU/519330) Osajäägid sõeltel, % Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Maavara kasutusala määrus nr 52 Proovi intervall, m Puuraugu Proovi veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis nr tähis 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 Maavara alates kuni pikkus >64 64…2 2…0,063 <0,063 >31,5 31,5…0,063 <0,063 PA-1-1 0,3 6,0 5,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 0,8 1,5 2,4 1,1 2,3 4,4 8,4 18,6 28,8 18,6 6,1 5,1 0,0 14,4 80,5 5,1 0,0 94,9 5,1 TL PA-1-2 6,0 10,7 4,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,3 1,3 1,9 0,7 1,2 1,7 3,5 8,1 25,5 36,4 13,3 5,8 0,0 7,4 86,8 5,8 0,0 94,2 5,8 TL PA-1 PA-1-3 10,7 15,0 4,30 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,3 0,9 1,9 4,0 2,3 4,4 10,9 7,2 16,5 23,1 16,7 4,7 3,1 0,0 28,7 68,2 3,1 0,0 96,9 3,1 EL PA-1-4 15,0 18,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 2,0 0,5 1,3 2,4 1,6 3,5 5,3 10,4 20,6 27,9 16,1 4,5 2,9 0,0 17,6 79,5 2,9 0,0 97,1 2,9 EL PA-2-1 0,3 6,0 5,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 0,9 1,4 0,8 1,5 2,6 5,4 13,9 29,9 27,8 8,6 6,4 0,0 8,0 85,6 6,4 0,0 93,6 6,4 TL PA-2-2 6,0 8,2 2,20 0,0 0,0 0,0 0,0 1,2 3,8 4,4 3,4 7,0 3,9 7,0 8,9 12,0 18,0 16,5 9,4 2,4 2,1 0,0 39,6 58,3 2,1 0,0 97,9 2,1 EL PA-2 PA-2-3 8,2 13,4 5,20 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,7 0,7 1,1 0,7 1,7 3,5 6,1 13,1 29,5 30,7 8,3 3,8 0,0 8,5 87,7 3,8 0,0 96,2 3,8 EL PA-2-4 13,4 18,0 4,60 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 5,5 4,7 4,3 7,5 3,2 5,2 5,6 8,2 14,1 17,9 11,6 4,2 6,4 0,0 37,6 56,0 6,4 0,0 93,6 6,4 TL PA-2-5 18,0 21,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 1,7 2,7 3,0 1,8 4,0 2,2 5,0 8,3 13,6 22,1 19,7 9,3 2,9 3,7 0,0 28,7 67,6 3,7 0,0 96,3 3,7 EL PA-3-1 0,7 2,2 1,50 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,3 0,2 0,2 0,4 1,3 3,6 11,8 28,9 40,0 9,0 4,1 0,0 2,6 93,3 4,1 0,0 95,9 4,1 EL PA-3-2 2,2 4,4 2,20 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,1 0,2 0,5 1,7 4,0 13,8 56,0 17,8 5,8 0,0 0,9 93,3 5,8 0,0 94,2 5,8 TL PA-3 PA-3-3 4,4 7,4 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,0 1,1 2,3 4,3 2,4 5,0 7,3 10,2 18,4 21,6 16,0 4,5 3,9 0,0 25,4 70,7 3,9 0,0 96,1 3,9 EL PA-3-4 7,4 10,0 2,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,8 1,3 2,5 1,2 2,2 3,4 5,7 15,7 24,1 27,1 7,7 5,8 0,0 13,9 80,3 5,8 0,0 94,2 5,8 TL PA-3-5 10,0 12,0 2,00 0,0 0,0 0,0 0,0 1,4 7,6 5,2 2,7 6,2 2,6 4,5 7,5 12,9 20,8 14,0 7,3 2,9 4,4 0,0 37,7 57,9 4,4 0,0 95,6 4,4 EL PA-4-1 0,5 1,5 1,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 0,1 0,2 0,7 0,4 0,7 1,1 1,6 3,9 11,1 18,6 35,3 24,2 0,0 5,3 70,5 24,2 0,0 75,8 24,2 TL PA-4 PA-4-2 1,5 6,5 5,00 0,0 0,0 0,0 2,5 3,0 4,3 1,8 2,8 5,9 2,8 5,2 5,5 9,8 16,8 11,0 5,8 8,6 14,2 0,0 33,8 52,0 14,2 2,5 83,3 14,2 TL PA-4-3 6,5 12,0 5,50 0,0 0,0 0,0 0,0 2,2 13,3 3,6 4,7 6,7 3,4 5,7 6,8 11,2 13,2 9,1 6,5 5,9 7,7 0,0 46,4 45,9 7,7 0,0 92,3 7,7 TL PA-5-1 0,3 6,0 5,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,3 0,3 0,2 0,5 0,5 2,1 8,0 30,4 36,1 12,4 8,9 0,0 2,1 89,0 8,9 0,0 91,1 8,9 TL PA-5-2 6,0 9,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 1,9 18,7 50,1 18,8 9,7 0,0 0,3 90,0 9,7 0,0 90,3 9,7 TL PA-5 PA-5-3 9,0 12,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 2,6 3,9 2,4 2,3 4,5 2,2 3,7 5,0 5,5 11,5 21,5 22,6 7,5 4,8 0,0 26,6 68,6 4,8 0,0 95,2 4,8 EL PA-5-4 12,0 15,6 3,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 0,1 0,0 0,6 0,3 0,7 2,1 3,5 8,8 21,9 37,6 16,7 7,4 0,0 4,1 88,5 7,4 0,0 92,6 7,4 TL PA-5-5 15,6 18,0 2,40 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,3 0,2 0,7 1,0 2,1 4,8 12,5 32,6 25,1 20,5 0,0 2,4 77,1 20,5 0,0 79,5 20,5 TL PA-6-1 0,2 6,0 5,80 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,8 1,7 1,8 3,1 1,5 2,7 4,6 7,6 17,0 25,8 18,1 6,0 6,3 0,0 19,2 74,5 6,3 0,0 93,7 6,3 TL PA-6-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,6 1,3 0,8 1,1 0,6 1,2 1,4 3,5 10,8 31,1 31,9 9,5 5,2 0,0 8,0 86,8 5,2 0,0 94,8 5,2 TL PA-6 PA-6-3 12,0 18,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,5 0,6 1,2 2,1 1,1 2,2 2,8 5,5 12,3 25,3 30,9 8,6 3,9 0,0 13,5 82,6 3,9 0,0 96,1 3,9 EL PA-6-4 18,0 21,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,0 0,5 0,8 0,7 0,6 1,5 1,8 3,9 7,9 18,3 33,3 19,8 9,9 0,0 6,9 83,2 9,9 0,0 90,1 9,9 TL PA-7-1 0,3 6,0 5,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 1,1 2,4 1,4 2,5 4,5 7,6 16,3 27,8 21,6 7,6 6,4 0,0 12,7 80,9 6,4 0,0 93,6 6,4 TL PA-7-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,1 1,1 2,1 0,9 1,9 2,6 5,7 13,4 27,9 30,0 8,9 5,0 0,0 9,1 85,9 5,0 0,0 95,0 5,0 EL PA-7-3 12,0 13,6 1,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 1,4 0,8 1,3 3,2 7,7 18,0 34,6 23,4 5,9 3,5 0,0 6,9 89,6 3,5 0,0 96,5 3,5 EL PA-7 PA-7-4 13,6 15,0 1,40 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,2 0,6 0,4 0,6 1,0 2,4 5,5 13,0 22,2 26,5 27,2 0,0 3,2 69,6 27,2 0,0 72,8 27,2 TL PA-7-5 15,0 21,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 3,6 2,6 5,4 3,0 5,2 6,8 8,8 13,5 19,3 17,0 6,7 4,4 0,0 30,3 65,3 4,4 0,0 95,6 4,4 EL PA-7-6 21,0 28,0 7,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,9 1,8 2,8 1,6 2,8 2,8 4,8 10,5 22,9 28,4 11,1 6,0 0,0 16,3 77,7 6,0 0,0 94,0 6,0 TL 43  PA-8-1 0,4 0,6 0,20 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,7 0,7 1,4 4,1 6,9 12,1 14,8 12,5 8,7 37,7 0,0 7,3 55,0 37,7 0,0 62,3 37,7 TL PA-8-2 0,6 6,0 5,40 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,4 3,1 2,6 3,7 2,1 3,9 5,7 9,4 17,8 20,3 12,4 5,3 8,3 0,0 26,5 65,2 8,3 0,0 91,7 8,3 TL PA-8-3 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 1,3 3,3 2,7 1,7 3,3 1,6 3,0 4,6 7,9 17,1 25,8 16,5 5,6 5,6 0,0 21,5 72,9 5,6 0,0 94,4 5,6 TL PA-8 PA-8-4 12,0 16,5 4,50 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 3,2 1,6 1,8 4,0 2,2 4,1 5,8 8,3 15,8 23,9 15,6 5,5 6,7 0,0 24,2 69,1 6,7 0,0 93,3 6,7 TL PA-8-5 16,5 18,0 1,50 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 2,2 2,4 4,0 2,3 4,6 6,3 9,4 16,8 24,5 16,1 3,6 4,4 0,0 25,2 70,4 4,4 0,0 95,6 4,4 EL PA-8-6 18,0 21,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,5 0,7 1,3 1,3 2,9 4,8 11,1 22,3 33,5 16,4 3,1 2,1 0,0 11,5 86,4 2,1 0,0 97,9 2,1 EL PA-9-1 0,6 6,1 5,50 0,0 0,0 0,0 0,0 2,3 1,4 3,0 2,5 4,3 2,3 4,2 6,8 10,9 17,2 19,6 11,8 5,2 8,5 0,0 26,8 64,7 8,5 0,0 91,5 8,5 TL PA-9-2 6,1 9,1 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 1,8 2,4 4,4 2,4 4,0 6,5 10,0 17,1 23,1 15,1 5,3 5,4 0,0 24,0 70,6 5,4 0,0 94,6 5,4 TL PA-9-3 9,1 12,1 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 3,8 2,1 4,9 2,6 4,7 6,0 8,8 16,5 23,3 14,9 5,1 5,8 0,0 25,6 68,6 5,8 0,0 94,2 5,8 TL PA-9 PA-9-4 12,1 14,6 2,50 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,7 1,5 2,2 7,8 3,7 7,9 9,7 11,1 14,7 16,6 10,9 4,2 6,0 0,0 36,5 57,5 6,0 0,0 94,0 6,0 TL PA-9-5 14,6 19,5 4,90 0,0 0,0 0,0 2,1 1,4 3,6 1,7 2,3 3,5 1,8 3,7 6,0 8,7 16,3 23,6 15,2 4,5 5,6 0,0 26,1 68,3 5,6 2,1 92,3 5,6 TL PA-9-6 19,5 24,1 4,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 5,2 1,2 4,0 4,6 2,9 4,9 7,5 10,2 16,8 21,6 12,3 4,1 4,7 0,0 30,3 65,0 4,7 0,0 95,3 4,7 EL PA-10-1 0,8 6,0 5,20 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,7 0,7 1,1 2,6 1,2 2,9 5,3 8,6 19,4 27,0 16,1 5,5 6,9 0,0 16,5 76,6 6,9 0,0 93,1 6,9 TL PA-10-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 1,6 2,1 3,3 1,5 3,0 4,9 6,1 17,2 28,0 17,9 5,5 5,3 0,0 20,0 74,7 5,3 0,0 94,7 5,3 TL PA-10 PA-10-3 12,0 16,4 4,40 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 0,7 1,3 2,6 1,5 3,3 4,1 6,7 14,6 28,7 22,1 5,8 5,0 0,0 17,1 77,9 5,0 0,0 95,0 5,0 EL PA-10-4 16,4 18,0 1,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,7 0,2 0,5 1,3 0,8 1,5 2,6 4,2 9,8 23,9 23,9 15,4 15,2 0,0 7,6 77,2 15,2 0,0 84,8 15,2 TL PA-11-1 0,4 4,7 4,30 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,6 1,1 1,1 2,0 1,2 1,9 3,6 8,8 19,6 26,7 20,2 6,3 6,3 0,0 12,1 81,6 6,3 0,0 93,7 6,3 TL PA-11 PA-11-2 4,7 8,0 3,30 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 2,1 2,9 4,5 3,4 6,5 10,0 12,9 15,8 17,4 14,0 5,4 4,3 0,0 30,2 65,5 4,3 0,0 95,7 4,3 EL PA-11-3 8,0 9,0 1,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,3 2,6 1,7 3,6 1,8 3,7 5,8 7,4 10,2 13,7 13,5 8,4 25,3 0,0 21,5 53,2 25,3 0,0 74,7 25,3 TL PA-14-1 0,7 1,4 0,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 1,4 1,7 2,4 1,3 2,5 4,9 8,6 14,5 16,0 13,9 8,0 22,7 0,0 16,3 61,0 22,7 0,0 77,3 22,7 TL PA-14-2 1,4 6,0 4,60 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 3,4 1,3 2,1 4,4 2,2 4,5 7,7 11,0 16,4 16,1 10,7 5,7 13,7 0,0 26,4 59,9 13,7 0,0 86,3 13,7 TL PA-14 PA-14-3 6,0 10,5 4,50 0,0 0,0 0,0 0,0 0,8 3,6 4,2 3,2 5,3 2,6 4,8 7,7 11,8 16,9 16,3 9,2 4,6 9,0 0,0 32,2 58,8 9,0 0,0 91,0 9,0 TL PA-14-4 10,5 15,0 4,50 0,0 0,0 0,0 0,0 1,9 5,4 2,4 2,5 4,5 2,1 4,4 7,1 11,1 18,3 19,8 10,4 3,8 6,3 0,0 30,3 63,4 6,3 0,0 93,7 6,3 TL PA-15-1 0,1 6,0 5,90 0,0 0,0 0,0 1,4 3,0 7,6 6,0 4,8 8,8 3,4 6,0 8,3 10,7 13,4 11,9 6,5 3,0 5,2 0,0 49,3 45,5 5,2 1,4 93,4 5,2 TL PA-15-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 1,8 1,7 5,2 4,0 4,1 6,1 2,9 5,7 7,9 11,2 16,8 16,1 8,3 3,4 4,8 0,0 39,4 55,8 4,8 1,8 93,4 4,8 EL PA-15 PA-15-3 12,0 18,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,9 4,3 2,8 3,5 4,8 2,5 4,6 7,7 11,5 18,6 19,6 10,1 3,7 5,4 0,0 31,1 63,5 5,4 0,0 94,6 5,4 TL PA-15-4 18,0 24,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,5 1,7 2,5 5,6 3,4 6,3 8,2 11,5 17,8 19,2 10,2 3,7 5,4 0,0 32,2 62,4 5,4 0,0 94,6 5,4 TL PA-16-1 0,2 6,0 5,80 0,0 0,0 0,0 0,0 3,2 6,3 3,6 3,9 6,4 3,1 5,2 10,5 12,1 15,1 12,6 7,2 3,7 7,1 0,0 42,2 50,7 7,1 0,0 92,9 7,1 TL PA-16-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 1,3 2,3 5,9 2,8 3,6 6,7 3,9 6,8 10,2 12,4 15,3 13,3 7,1 3,1 5,3 0,0 43,5 51,2 5,3 1,3 93,4 5,3 TL PA-16 PA-16-3 12,0 18,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 2,5 5,0 3,1 5,2 7,2 3,6 5,8 10,0 12,3 15,8 13,4 6,9 3,2 6,0 0,0 42,4 51,6 6,0 0,0 94,0 6,0 TL PA-16-4 18,0 24,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,4 0,6 3,1 7,1 3,0 6,4 9,0 12,9 17,8 16,4 8,4 3,7 8,2 0,0 32,6 59,2 8,2 0,0 91,8 8,2 TL PA-17-1 0,8 6,0 5,20 0,0 0,0 0,0 2,7 0,0 5,2 3,3 3,8 6,6 3,5 5,6 9,6 11,1 12,8 11,3 7,9 4,9 11,7 0,0 40,3 48,0 11,7 2,7 85,6 11,7 TL PA-17-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 6,0 3,3 2,3 7,6 3,3 6,2 10,9 12,4 14,0 12,1 7,1 3,5 7,7 0,0 43,2 49,1 7,7 0,0 92,3 7,7 TL PA-17 PA-17-3 12,0 18,0 6,00 0,0 0,0 0,0 1,6 1,5 5,5 2,5 2,5 4,5 2,2 4,7 7,9 10,9 17,2 18,5 10,5 3,9 6,1 0,0 32,9 61,0 6,1 1,6 92,3 6,1 TL PA-17-4 18,0 24,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,1 3,9 4,2 5,0 3,0 5,2 7,5 11,9 17,0 18,4 10,7 4,0 6,1 0,0 31,9 62,0 6,1 0,0 93,9 6,1 TL PA-18-1 0,3 6,0 5,70 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2,1 3,5 3,9 7,3 4,0 7,3 10,8 11,7 14,1 13,4 9,3 4,8 7,8 0,0 38,9 53,3 7,8 0,0 92,2 7,8 TL PA-18-2 6,0 12,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 8,4 3,6 2,6 5,4 2,8 5,0 7,9 11,9 15,3 14,6 9,8 4,6 8,1 0,0 35,7 56,2 8,1 0,0 91,9 8,1 TL PA-18 PA-18-3 12,0 18,0 6,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3,6 1,8 2,3 3,5 1,9 3,9 6,8 11,3 18,5 21,4 12,9 4,9 7,2 0,0 23,8 69,0 7,2 0,0 92,8 7,2 TL PA-18-4 18,0 21,0 3,00 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 1,5 1,1 0,7 2,2 1,3 2,6 5,8 9,2 17,9 27,9 18,2 5,9 5,7 0,0 15,2 79,1 5,7 0,0 94,3 5,7 TL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 1,9 9,1 5,8 2,4 2,1 0,0 0,3 45,5 2,1 0,0 62,3 2,1 EL Tarikatsi uuringuruum max 0,0 0,0 0,0 2,7 3,6 13,3 6,0 5,2 8,8 4,0 7,9 10,9 13,6 22,3 34,6 56,0 35,3 37,7 0,0 49,3 93,3 37,7 2,7 97,9 37,7 TL kesk 0,0 0,0 0,0 0,2 0,7 3,4 2,0 2,3 4,1 2,1 3,9 6,0 8,8 15,1 20,8 17,1 6,6 6,8 0,0 24,7 68,5 6,8 0,2 93,0 6,8 TL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 1,9 9,1 5,8 2,4 2,1 0,0 0,3 45,5 2,1 0,0 62,3 2,1 EL Tarikatsi PLOKK 1 (veepealne max 0,0 0,0 0,0 2,7 3,6 13,3 6,0 5,2 8,8 4,0 7,9 10,9 12,9 20,8 34,6 56,0 35,3 37,7 0,0 49,3 93,3 37,7 2,7 97,9 37,7 TL varu) kesk 0,0 0,0 0,0 0,3 0,8 3,6 2,2 2,4 4,2 2,1 3,9 6,0 8,7 14,8 20,6 17,0 6,4 6,8 0,0 25,6 67,6 6,8 0,3 92,9 6,8 TL min 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,6 0,3 0,7 1,8 3,5 7,9 9,1 6,5 2,9 2,1 0,0 4,1 45,9 2,1 0,0 84,8 2,1 EL Tarikatsi PLOKK 2 max 0,0 0,0 0,0 0,0 2,6 13,3 4,7 4,7 7,5 3,4 6,5 10,9 13,6 22,3 33,5 37,6 19,8 15,2 0,0 46,4 88,5 15,2 0,0 97,9 15,2 TL (veealune varu) kesk 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 2,8 1,5 2,0 3,6 2,1 4,0 6,2 9,4 16,4 22,0 17,1 6,6 6,0 0,0 22,6 71,4 6,0 0,0 94,0 6,0 TL 44 Lisa 6. 45 Varu arvutuse tulemused Plokk 1 ja 2 (täiteliiva aktiivne tarbevaru) Triangle Volume Report Report Created: 4/3/2024 Time: 4:48Pm Mode: Selected Shapes Area: 39,22 ha Original Surface: maapind_EH Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 179838.2 cu m (katend) Fill: 0.0 cu m Net: 179838.2 cu m Original Surface: lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 6929225.2 cu m (kasulik) Fill: 70.3 cu m Net: 6929154.8 cu m  46 Plokk 1 (täiteliiva aktiivne tarbevaru) Triangle Volume Report Report Created: 4/3/2024 Time: 4:50am Mode: Fence Area: 38,12 ha Original Surface: lasum_EH Design Surface: vt154.3m Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 5299194.7 cu m (kasulik kiht) Fill: 7722.8 cu m Net: 5291472.0 cu m Plokk 1 (täiteliiva aktiivne tarbevaru) Triangle Volume Report Report Created: 4/3/2024 Time: 4:50am Mode: Fence Area: 1,10 ha Original Surface: Lasum_EH Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 101668.1 cu m (kasulik kiht) Fill: 70.3 cu m Net: 101597.8 cu m  47 Ploki 1 varu on 5 299 194.7 + 101 668.1 = 5 400 862,8 m3 = 5 401 tuh m3. Ploki 2 varu on 6 929 225.2 – (5 299 194.7 + 101 668.1) = 1 528 362,4 m3 = 1 528 tuh m3. Kokkuvõte Pindala, Katendi maht, veepealne veealune kasulik maht Plokk ha m³ maht, m³ maht, m³ kokku, m³ Plokk 1 aT 39,22 179 838.2 5 400 862,8 - 5 400 862,8 Plokk 2 aT 39,22 - - 1 528 362,4 1 528 362,4 Kokku 39,22 179 838 5 400 863 1 528 362 6 929 225 Arvutas : Kaja Paat Lisa 7. 48 TOPOGRAAFILISE MÕÕDISTAMISE SELETUSKIRI Töö nr: 24/4771 Objekt: Tarikatsi uuringuruum Objekti asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Ivaste küla Katastriüksuse nimi: Elva metskond 14 (28201:009:0453) Uuringuruumi pindala: 50,74 ha Mõõdistatud ala pindala: 63,06 ha Töö tellija: Heidelberg Materials Kunda AS Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Arles Tehu Töö teostamise aeg: - Välitöö veebruar 2024. a - Kameraaltöö märts 2024. a Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS ja tahhümeetriline mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R12s GNSS (horisontaalne mõõtetäpsus ± 8 mm + ppm, vertikaalne ± 15 mm + ppm), Trimble S7 robottahhümeeter (1 mm + 2 ppm prisma/ 2,0 mm + 2 ppm DR-EDM täpsus) Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis. Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg Nõuni (932) 6446808.902 648471.8 120.039 Kontroll 1 6446808.912 648471.813 120.054 27.02.2024 08:42 Erinevus 0.01 0.013 0.015 Kontroll 2 6446808.887 648471.809 120.019 27.02.2024 16:41 Erinevus -0.015 0.009 -0.02 Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Arles Tehu Geodeet  Lisa 8. Uuuringuruumi ja varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad Uuringuruum Plokk 1 aT ja 2 aT Jrk nr X Y Jrk nr X Y 1 6 447 423,55 654 617,02 1 6447423,55 654617,02 2 6 447 463,39 654 717,00 2 6447463,39 654717 3 6 447 543,84 654 717,07 3 6447543,84 654717,07 4 6 447 594,18 654 827,37 4 6447594,18 654827,37 5 6 447 405,11 655 172,67 5 6447456,06 655079,62 6 6 447 395,75 655 384,61 6 6447241,46 654928,69 7 6 447 285,48 655 371,26 7 6447241,46 654928,69 8 6 447 158,95 655 290,77 8 6447167,29 654928,52 9 6 446 788,94 655 299,15 9 6447076,36 655056,39 10 6 446 622,38 655 272,87 10 6447068,47 655111,82 11 6 446 663,92 655 081,55 11 6447158,95 655290,77 12 6 446 688,91 654 977,45 12 6446788,94 655299,15 13 6 446 826,61 654 702,71 13 6446622,38 655272,87 14 6446663,92 655081,55 15 6446688,91 654977,45 16 6446826,61 654702,71 Pindala 50,74 ha Pindala 39,22 ha 49 Lisa 9. 50 KAEVANDITE/PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Tarikatsi uuringuruum (uuringuluba nr L.MU/519330), pindala 50,74 ha. Objekti asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Ivaste küla, Elva metskond 14 (28201:009:0453). Kaevandite/puuraukude rajamise aeg: 29-31.01 ja 1, 8-9, 15-16, 19-22.02.2024 Kaevandid/puuraugud: uuringuruumi rajati 20 puurauku sügavusega 2,2 – 28 m 11 tonnise puurpingiga Massenza MI8. Puuraukude koordinaadid on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. Tabel 1. Rajatud kaevandite/puuraukude andmed Kaevandi/ Koordinaadid L-EST 97 Veetase Suudme abs Sügavus, puuraugu maapinnast, mõõtmise X Y kõrgus, m m nr m aeg PA-1 6446828.966 654718.348 164.67 18.00 10.70 16.02.2024 PA-2 6446768.950 654884.245 170.94 21.00 17.70 20.02.2024 PA-3 6446694.589 655036.712 167.94 18.00 13.00 20.02.2024 PA-4 6446659.164 655218.143 165.62 12.00 8.70 20.02.2024 PA-5 6446824.932 655221.296 166.03 18.00 11.20 29.01.2024 PA-6 6446893.813 655036.712 171.25 21.00 18.00 30.01.2024 PA-7 6446887.044 654837.970 177.95 28.00 - 19.02.2024 PA-8 6447025.956 654694.742 168.29 21.00 17.50 15.02.2024 PA-9 6447077.662 654826.417 177.23 24.10 16.50 16.02.2024 PA-10 6447052.135 655010.737 169.11 18.00 15.40 30.01.2024 PA-11 6446997.783 655202.551 154.24 9.00 0.50 20.02.2024 PA-12 6447182.239 655239.540 154.55 6.00 1.00 21.02.2024 PA-13 6447213.169 655038.267 154.43 3.00 2.00 21.02.2024 PA-14 6447275.553 654851.299 166.63 15.00 10.50 31.01.2024 PA-15 6447220.100 654682.037 172.61 24.00 - 09.02.2024 PA-16 6447406.513 654715.384 173.68 24.00 - 08.02.2024 PA-17 6447516.090 654837.079 174.04 24.00 - 01.02.2024 PA-18 6447454.375 654914.338 166.97 21.00 15 31.01.2024 PA-19 6447345.093 655080.811 154.87 2.20 0.9 22.02.2024 PA-20 6447346.435 655274.192 154.92 3.00 1 21.02.2024 Kaevandite/puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud - puuraukudest võeti pinnaseproovid ja tehti vajalikud kirjeldused ning mõõtmised. Likvideerimise aeg ja moodus: uuringuaugud likvideeriti koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja vajalike proovide võtmist. Uuringuaugud aeti kinni kasutades materjali, mida uuringuteks väljati ja maapind tasandati. Uuringuaukude ümbrus on korrastatud ning taastatud uuringueelne seisund.  51 Uuringuloa Allar Aamer valdaja /allkirjastatud digitaalselt/ Heidelberg Materials Kunda OÜ Mäe- ja transpordiosakonna juhataja Maaomanik/ Kliimaministeerium Volitatud asutus /allkirjastatud digitaalselt/ Riigimetsa Majandamise Keskus (28201:009:0453) Uuringutöö teostaja/ Karel Pettai Likvideerija /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener  52 Joonis 1. Uuringuaukude asukohad (aluskaart Maa-ameti wms rakendus Lisa 10. 53 KORRALDUS 29.04.2024 nr DM-128157-2 Tarikatsi uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 1. OTSUS Tulenevalt alltoodust, võttes aluseks MaaPS § 86 lõike 4 ning kooskõlas Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirjast nr 1-1/21/137 „Teabehalduse korra kinnitamine“ otsustan: kiita heaks Tarikatsi uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. 2. ASJAOLUD Inseneribüroo STEIGER OÜ (registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 11.04.2024 Keskkonnaametile Tarikatsi uuringuruumi uuringupuuraukude likvideerimise akti (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 15.04.2024 kirjana nr DM-128157-1). Uuringuruum asub katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453) ja see asub Ivaste külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Kinnistu otstarve on 100% maatulundusmaa ja selle omanik on Eesti Vabariik (kinnistu valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala 50,74 ha. Uuringukaeveõõned (kaevandid) ja uuringupuuraugud Tarikatsi uuringuruumis rajati geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519330 (loa kehtivusaeg 14.08.2023 - 14.08.2026, loa omanik Heidelberg Materials Kunda AS) alusel, uuringu tegija oli Inseneribüroo STEIGER OÜ. Uuringukaevandite likvideerimise akti kohaselt rajati uuringuruumi piires 20 uuringupuurauku sügavusega 2,2-28,0 m. Akti kohaselt likvideeriti uuringupuuraugud koheselt peale uuringuläbilõike kirjeldamist, veetasemete mõõtmist ja proovide võtmist samast kohast väljatud pinnasega täitmise ja tihendamise teel. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on kooskõlastanud maaomaniku esindajana Kristo Kokk, RMK ja Allar Aamer, Heidelberg  54 Materials Kunda OÜ esindaja. MaaPS § 86 lõike 4 kohaselt kiidab Keskkonnaamet uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Tarikatsi uuringuruum on Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialisti poolt 26.04.2024 üle vaadatud. Kohapealsel vaatlusel tuvastati, et kaevandid on likvideeritud ning nende ümbrus on korrastatud nõuetekohaselt. Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo 2(2) Lisa 11. 55 OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 25.04.2024 nr 6.2-2/17793 [email protected] Meie: 06.05.2024 nr 6.2-2/19378 Tarakatsi uuringuruumi maavaravaru arvele võtmise kooskõlastus ja tingimused kaevandamise loa (keskkonnaloa) taotlemiseks OÜ Inseneribüroo Steiger esitas 25.04.2024 Põllumajandus- ja Toiduametile kliendiportaali kaudu taotluse Kambja vallas Ivaste külas Elva metskond 14 maaüksusel (katastritunnus 28201:009:0453) maavaravaru arvele võtmise kooskõlastamiseks ja kaevandamise loa (keskkonnaloa) taotlemiseks tingimuste küsimiseks maaparandusehitisega kattuval alal (taotlus registreeritud 6.2-2/17793; teenus nr 2412201). Ala, mille kontuuris soovitakse varu aktiivse tarbevaruna arvele võtta, on näidatud taotlusele lisatud joonisel (graafiline lisa 1/2). Taotlusele lisatud joonise kohaselt kattuvad arvele võtmiseks ja kaevandamise loa taotlemiseks moodustatud plokid 1 ja 2 maaparandussüsteemi ehitise Tammejärve (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/002) maa-alaga ~9,0 ha ulatuses. Samuti paikneb taotletaval alal maaparandussüsteemi teenindav tee Väikese-Prangli - Lutike tee (nr 2820153) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/103) 910 m ulatuses. Taotletava alaga kattuval maaparandussüsteemi maa-alal maaparandusrajatised puuduvad. Geoloogilise uuringu tegemise taotletaval alal kooskõlastas Põllumajandus- ja Toiduamet 14.02.2023 kirjaga nr 6.2-2/8523. Tulenevalt eelnevast kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet maavaravaru arvele võtmise ja kaevandamise loa (keskkonnaloa) taotlemise Kambja vallas Ivaste külas Elva metskond 14 maaüksusel (katastritunnus 28201:009:0453) ~9,0 ha suurusel maaparandussüsteemi ehitisega Tammejärve (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/002) kattuval alal ja maaparandussüsteemi teenindava teega Väikese-Prangli - Lutike tee (nr 2820153) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/103) 910 m kattuvas lõigus järgmistel tingimustel. 1. Enne kaevandamisega alustamist kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga kaevandamise projekt. 2. Kaevandamistööde käigus tagada maaparandussüsteemi teenindava Väikese-Prangli - Lutike tee (nr 2820153) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/103) nõuetekohasena säilimine 3. Kui punkti 2 nõuet pole võimalik täita, muuta tee asukohta, milleks taotleda projekteerimistingimused Põllumajandus- ja Toiduametilt maaparandussüsteemi teenindava tee Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee  56 rekonstrueerimiseks 4. Juhul, kui kavandatakse kaevanduse alalt vee juhtimist maaparanduskraavi, tuleb see kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 53). (allkirjastatud digitaalselt) MEELIS RAUERT Juhtivspetsialist Meelis Rauert juhtivspetsialist Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regioon Tähe 4, Tartu 51010 Telefon: +372 5178796 e-post: [email protected] Kirja nr 6.2-2/19378 Leht 2 ( 2 ) Lisa 12. 57 From: Helis Pormeister <[email protected]> Sent: Wednesday, June 26, 2024 4:42 PM To: Toomas Haas <[email protected]> Cc: Karel Pettai <[email protected]> Subject: RE: Tarikatsi uuringuruum Tere Tänan kirja eest! Võtame selle teadmiseks ja loodetavas ka meie kirjavahetusest praegu piisab maavaravaru arvele võtmiseks ning uuringu lõpetamiseks. Juhul kui Maa-amet, kes uuringuaruannet kinnitab, soovib RMK ametlikku kirja/arvamust selles osas, siis anname teile sellest teada. Tervitades Helis Pormeister Geoloogiaosakonna juhataja OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 014 From: Toomas Haas <[email protected]> Sent: Wednesday, June 26, 2024 3:49 PM To: Helis Pormeister <[email protected]> Subject: FW: Tarikatsi uuringuruum Tere Tee asukoha ja muud olulised ngimused, sealhulgas ohutud kaitsevööndid jms võime kokku leppida kaevandamisloa taotlemise etapis. Lugupidamisega Toomas Haas  58 From: Helis Pormeister <[email protected]> Sent: Wednesday, June 19, 2024 11:50 AM To: Toomas Haas <[email protected]> Cc: Karel Pettai <[email protected]>; Ene Timberg <[email protected]> Subject: RE: Tarikatsi uuringuruum Tere Selge. Kas neid lahendusi oleks võimalik kokku leppida pärast maavaravaru kinnitamist ehk kaevandamisloa taotlemise etapis? Kaevandamisloa taotluse koostamisel mõeldakse läbi ja pannakase paika kõik tehnilised lahendused sh teede paiknemised ja ohutud kaitsevööndid jms? Kui tee uus võimalik asukoht on paigas, siis selles osas arvutatakse maavara maht kaevandatavast varust välja. Need võimalikud lahendused kooskõlastatakse RMK-ga ja selle alusel koostatakse ka tulevikus kaevandamisprojekt. Tervitades Helis Pormeister From: Toomas Haas <[email protected]> Sent: Wednesday, June 19, 2024 11:31 AM To: Helis Pormeister <[email protected]> Cc: Karel Pettai <[email protected]>; Ene Timberg <[email protected]> Subject: RE: Tarikatsi uuringuruum Tere Arutasime Teie ettepanekuid. RMK -le on vajalik ligipääs kinnistutele, et täita põhikirjalisi ülesandeid. Teie poolt pakutud lahendus, et viia tee võimalikult varuploki äärealale, kus kihi paksused vähenevad ja maapinna reljeef madaldub, on põhimõ eliselt sobiv. Sellise lahenduse puhul on vajalik kokku leppida tee uus asukoht ja kuidas need protsessid kulgevad. Toomas Haas RMK Kagu regiooni metsaülem 5155090  59 From: Helis Pormeister <[email protected]> Sent: Wednesday, June 19, 2024 10:30 AM To: Toomas Haas <[email protected]> Cc: Karel Pettai <[email protected]> Subject: RE: Tarikatsi uuringuruum You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important Tere Uurin, kas olete saanud Tarikatsi uuringuruumi teede osas arutada ja kas on lähiajal oodata RMK arvamust sellele? Tervitades Helis Pormeister Geoloogiaosakonna juhataja OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 014 From: Helis Pormeister Sent: Wednesday, May 29, 2024 5:26 PM To: Toomas Haas <[email protected]> Cc: Karel Pettai <[email protected]> Subject: FW: Tarikatsi uuringuruum Lugupeetud Toomas Haas RMK edastas arvamuse Tarikatsi uuringuruumi läbiva Väikese-Prangli-Lu ke metsatee (nr 2820153) osas, milles soovite säilitada antud tee praegusel kujul ning arvata see tulevasest mäeeraldisest välja. Tee kaitsevööndiks on määratud 15 m tee teljest. Saadan Teile täiendava selgitusena mõned skeemid, mis iseloomustavad e eantud ngimustega situatsiooni. Plaanile (manuses Tarikatsi tee) oleme kandnud antud tee kaitsevööndi (15 m teljest) punase viirutusega ning ver kaalselt on see ka välja toodud geoloogilistel lõigetel (manuses Tarikatsi lõige II ja III). Lõigetel on punasega viirutatud see maapõue osa, mis peaks jääma kaevandamata, kui arvestada lisaks 15 m kaitsevööndile ka nõutud nõlvatervikutega. Nagu näha skeemidelt, siis tulevikus kui kaevandada ära näiteks veepealne varu (plokk 1), siis jääks teetervik ümbritsevast maapinnast kuni 14-16 m kõrgemale. Kui toimuks ka veealuse varu kaevandamine, lisanduks veel ~2-4 m.  60 Meie esmane kooskõlastamise mõte oli, et kas tulevikus oleks võimalik antud teed viia allapoole. Igal juhul peab tee säilima ja ligipääs peab jääma, aga kaevandamise tegevuse käigus viiakse see allapoole, millega oleks tagatud ohutus teel liiklejatele ning sealhulgas ka maavaravaru säästlik kasutamine. Tee ja selle kaitsevööndi piires veealust varu kindlas ei kaevandata. Teine mõte oli see, et selleks, et tulevikus ei jääks mõlemale poole antud teed karjäärisüvendid, siis viia tee võimalikult varuploki äärealale, kus kihi paksused vähenevad ja maapinna reljeef madaldub (vt joonis allpool, tähistatud punasega). Muidugi ei ole ka see lõplik lahendus, aga üks võimalikest varian dest. Kõik tegevused tee ehitamisel toimuksid vastavalt projek le kooskõlas tee valdajaga ehk RMK-ga. Kui olete saanud eelnevasse süveneda, siis võiksin ehk Teile helistada ja võimalikke lahendusi veel arutada. Või kui leiate aega, siis võite ka mulle helistada (55 527 345). Ja muidugi on lahendus ka see, et RMK jääb oma arvamuse juurde ja siis me ka arvestame sellega. Krüüdneri-Lu ke metsateele (nr 2820148) jääbki 15 m laiune kaitsevöönd nii nagu kooskõlastuses olete märkinud.  61 Lugupidamisega Helis Pormeister Geoloogiaosakonna juhataja OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Telefon: +372 66 81 014 From: Toomas Haas <[email protected]> Sent: Friday, May 17, 2024 2:10 PM To: Karel Pettai <[email protected]> Cc: Ene Timberg <[email protected]> Subject: Tarikatsi uuringuruum Tere Saadan RMK vastuse. Lugupidamisega Toomas Haas RMK Kagu regiooni metsaülem Lisa 13. 62 Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 30.04.2024 Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Tartu maakonna Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.03.2024. Geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tarikatsi uuringuruumi teenindusala pindalaga 50,74 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas Elva metskond 14 (28201:009:0453) kinnistul. Maavara kvaliteedi ja varu hindamine tehti vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Töö tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume maavaravaru registrikande muutmisel aluseks võtta aruandes esitatud tulemused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Allar Aamer Meelis Einstein Mäe- ja transpordiosakonna juhataja Juhatuse liige Heidelberg Materials Kunda AS Heidelberg Materials Kunda AS Lisa: Tarikatsi liivamaardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks.  157.51 5' 168.53 I 157 59 5 1 170.87 16 16 161 163 6 447 600 163.29 7 6 8 16 171 164.27 169 171.66 167.46 158.68 166.26 165 4' 6 4 172.68 161.77 16 167 16 158.78 2 16 16 5 4 17 6 172.76 176.86 15 2 0 164.07 16 170.20 6' 9 170.29 155.93 .9 175 7 16 9 175.75 5 8 1 163 14 173.29 15 8 158.62 PA-17 8 r 6 6 157.47 K 17 0,80 17 17 174,04 0 3 23,20 .3 166.45 1 17 160.94 7 16 150,04 3 175.12 5 1 7 28201:009:0037 2. 155.97 1 1 46 5 6 6 4 175.12 165.06 16 Looduse 175.70 7 17 2 5 16 4 3' 1 162.91 .3 167 7 5 7 154.59 1 154.63 16 162.98 4 147 160.88 171.97 7' nn 172.85 II pi 154.65 150 158.45 3 156.85 16 1 154.35 151,97 175.49 8 88 1 63 31.01.2024 7. N PA-18 169.64 8' 15 16 1 0,30 15 9 7 155 0 154.57 166,97 0 90 15 154.56 20,70 . 7 2' 159 154.29 157 154.25 16 166.29 145,97 154.67 154.77 172 9 5 154.78 154.52 15 2 175.47 154.83 17 154.46 172.78 154.79 161 154.69 19 5 9' 1 171.47 168.27 156.05 154.71 2 . 159 6 173.59 170 165 0 156.64 171 163.30 168 156.32 154.76 16 167 163 170.34 01 154.32 162. 154.71 169 175.45 6 154.32 PA-16 154.70 154.65 155.06 0,20 173,68 174.01 171.31 156.64 23,80 154.86 6 447 400 158.26 149,68 166.94 159.02 154.98 154.89 87 171. 168.45 154.57 154.24 172.21 158.47 174.46 154.93 Kaardileht nr 5423 Kanepi 53 154.69 149 173 162. 170.48 154.68 154.89 154.49 154.98 15 72 161.31 154.94 . 163.29 173.54 174.32 156.29 172 5 160.82 160.72 153,92 172 153,97 Mäeeraldise piiripunktide 173 165 167.11 174 171.20 31 22.02.2024 PA-20 21.02.2024 6 Mäeeraldise teenindusmaa 172 2. PA-19 154.65 15 57 0,90 16 172 171.40 156.68 1,10 154,92 1 155.92 koordinaadid 165.29 154,87 - piiripunktide koordinaadid 154.36 158.54 - 154.99 154,02 153,77 171 157.22 168 169 157 21 28201:009:0402 173. 163.70 5 158.24 161.82 16 160.44 6 154.97 Nr X Y Nr X Y 172.17 174.93 174.93 3 15 154.86 157.72 Taga-Mangeluse 158 174.34 16 163 158 15 154.79 1 6 446 826,61 654 702,71 47 7 1' 6 446 826,61 654 702,71 . 174.04 161 161.72 163.06 2 2 6 447 423,55 654 617,02 16 10 155.02 161.10 0 156.46 2' 6 447 423,55 654 617,02 nn 155.29 154.12 154.47 5 154.40 6 1556 15 162.16 16 pi 16 0 16 5 165.81 7 10' 154.76 7 1 5 1 3 6 447 463,39 654 717,00 151 155.63 156 17 1 1 175.45 9 3' 6 447 463,39 654 717,00 16 157.54 3 49 8 156,13 42 163.81 . 7 16 160.73 4 6 447 543,84 654 717,07 161 173. 16 31.01.2024 4' 6 447 543,84 654 717,07 171 169.29 PA-14 158 173.95 9 0,70 5 6 447 594,18 654 827,37 16 166,63 154.73 154.90 154.58 5' 6 447 594,18 654 827,37 173.40 0 14,30 159.11 160.09 167.19 17 151,63 6 6 447 517,32 654 967,75 15 154.45 15 6' 6 447 517,32 654 967,75 Kr 168.72 160.04 155.98 154.37 158.14 150 6 5 171.98 165.46 7 6 447 495,20 654 946,62 159 167 4 17 154.20 7' 6 447 495,20 654 946,62 73 2 154.74 16 17 159.87 163. 173.83 154.52 8 6 447 472,69 654 932,97 161 8' 6 447 472,69 654 932,97 4 173 172.43 17 159.93 154.65 160.60 157.69 9 6 447 446,18 654 925,82 9' 6 447 446,18 654 925,82 .66 171.09 3 166.78 154.43 PA-15 152,43 154.56 10 6 447 310,86 654 891,42 15 153.92 0,10 1 170.58 21.02.2024 10' 6 447 310,86 654 891,42 1 7 7 5 172,61 4 PA-13 7 154.66 11 6 447 207,69 654 867,63 23,90 11' 0,40 154.57 11' 6 447 207,69 654 867,63 15 98 176.01 153.83 154.51 154.40 148,61 154,43 . 171.87 170 165 - 2 1 12 6 447 175,43 654 868,47 11 5 173. 4 174.71 154.10 154,03 154.18 5 159.92 12' 6 447 175,43 654 868,47 15 163.24 171.87 154.53 6 447 200 78 161.13 153,55 13 6 447 149,21 654 876,96 13' 6 447 149,21 654 876,96 155 169.63 155.74 17 21.02.2024 162 164.45 12' 153.91 159.17 PA-12 14 6 447 118,47 654 895,18 9 160 14' 6 447 118,47 654 895,18 0 0,90 16 154.59 164.54 154,55 1 - 15 6 447 056,42 654 972,11 12 16 176.38 1 154.34 5 160.88 17 153,65 154.33 15' 6 447 056,42 654 972,11 8. 8 154,07 1 154.44 154.46 08 5 171.63 174.38 29.02.2024 16 6 447 032,54 654 991,47 6 I I 16' 6 447 032,54 654 991,47 ' 161 3 175 17 13' 153.93 154.37 17 6 447 002,23 655 005,55 172. 176.34 1 13 154.47 154.77 17' 6 447 002,23 655 005,55 159 166.74 97 7 173.79 18 6 446 682,26 655 005,14 5 164.31 154.40 154.31 18' 6 446 682,26 655 005,14 166 173.04 pi 6 154.46 154.49 nn 6 17 5 157.04 19 6 446 688,91 654 977,45 19' 6 446 688,91 654 977,45 1 1 154.41 14' 7 1 171.49 .7 176.82 159.32 175.67 0 14 7 2 165.25 7 154.33 155.83 1 15 154.29 Pindala 22,18 ha 168 177.72 Pindala 22,18 ha 17 174.15 154.24 154.43 1 2. 7 148 1 85 .9 164.05 176.81 6 3 149 15 5 154.47 5 168.32 7 8 15 154.95 15 17 156.58 173.99 175.81 16 15 171.66 160,73 17 176 172 16.02.2024 1. 6 163.86 PA-9 03 15' 0 1 16 154.52 0,60 174.76 6 16 155.70 157.34 177,23 16 7 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5 176.37 173. 2 154.26 23,50 17 8 177.09 165.04 16 154.16 154.28 154.32 16 153,13 53 55 15 153,71 1 I II 172.23 PA-10 30.01.2024 159 1' 16 K 174.30 r 9 0,80 3 175.01 17 171.88 169,11 16 4 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 17,20 17 162.32 178.86 161.67 151,11 0. 177.04 160.19 158.19 97 3 154.10 150,79 176.94 16 16' 16 173. 164 15 15.02.2024 PA-8 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 41 5 1 6 154.31 0,40 1 15 Elva metskond 14 17 171.25 154.43 168,29 179.89 172.53 5 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 1 20,60 176.14 0 15 165.71 3 17 147,29 28201:009:0453179.50 167.36 17 164.48 172.09 155.55 5 4 153,74 15 152 17 Maardla piir (asendiplaanil) 171. 20.02.2024 171 9 17 6 174 PA-11 173. 167 7 1 154.30 154.33 177.34 6 17' 0,40 15 26 6 447 000 179.72 176.15 Elva metskond 14 16 154,24 15 176 Plokk 1 aT 175.77 7,60 156.09 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 17 178 178.45 28201:009:0453 0 146,24 8 1 172.01 177 166.55 15 169.54 178.63 177.73 Plokk 2 aT 179.08 171.65 169.97 I I' Geoloogilise läbilõike joon 177 2 64 154.37 158 17 180.88 8. 163.84 154.12 16 172.44 1 05 154.83 6 156.85 60 Maapinna samakõrgusjoon, m 173. 174.66 15 nn 16 170 160.38 179 pi 15 174.80 156.13 pi 159.14 9 nn 7 1 17 173.76 5 Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 6 15 0 0 179.62 15 83 18 8 173.12 177.43 176.48 8 2. 172.14 1 180.57 16 154.36 154,83 7 158.38 160.02 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 5 29.01.2024 174 62 172.97 171. 164.90 154.11 17 16 3. 156.01 38 175.92 171.52 169.15 Puuraugu nr 1 2 PA-5 10 7 147 Katendi paksus, m 158. 0,30 5 153.88 178.35 170.51 166,03 Suudme abs kõrgus, m 167 181.27 153,25 169.86 171.90 1 165.49 160.45 15,30 Kasuliku kihi paksus, m 7 150,43 172 171 1 .0 0 Lamami abs kõrgus, m 6 158.96 172.84 170.94 30.01.2024 3 3 16 PA-6 17 16 17 156.69 173.57 156.41 166 0,20 16 0 PA-7 171,25 2 159.59 0,30 0 175.88 175.55 20,80 6 59 177,95 150,25 16 1 9 158.20 Ranna või kalda piiranguvöönd 3 1 27,70 171.70 8. 36 15 17 1 171.83 149,95 28201:009:0424 37 16 pi 1 6 170.54 170.08 168 158. nn 16 6 169 1 159.77 175.29 164.23 Uus-Ora Kr 167.46 165.77 4 158.26 172.41 168.79 16 161.11 1 1 6 72 177.56 51 16 6. 8 1 75 156.22 166 31 Maaparandussüsteemi maa-ala 163. 167.92 162.27 35 165.68 165 167 159.52 166.51 157. 164.64 153,97 16 167.67 175.76 167.93 70 16.02.2024 3 1 154,83 16 16 6 168.88 4. 5 829.01.2024 14 1 1 5 17 17 PA-1 PA-5 3 Teekaitsevöönd 5 164.01 166.06 161.46 0,30 161.16 0,30 16 4 9 3 158.86 157.74 1 164,67 16 166,03 165.43 7 158 17,70 176.58 15,30 1 16 150,43 169 146,67 . 164.83 166.93 03 164.02 2 16 78 5. 1 161. 167.47 10 177 pi 1' 162.42 161.62 nn 164.47 174.42 163.18 7 I I Sideehitise kaitsevöönd I ' 172 17 163.51 6 446 800 160.43 1 6 168.99 0 15 7 5 163.67 6 1 4 9. 6 1 168.39 17 53 16 654 600 10 5 1 5. 95 15 169 16 168.75 161.85 172.60 148 4 16 pi Moodustatava nõlva alumine kontuur 16 64 2. 63 163.46 nn 163.68 153,24 16 161. 3 161.58 0 610 . 163.24 68 1 1 7 15 1 PA-2 20.02.2024 161.73 168.65 167.11 (ülemine ühtib mäeeraldise piiriga) 6 0,30 2 4 175.87 .9 7 2 170,94 172.29 16 161.91 K 168.02 170.74 r 20,70 149,94 173 65 16 16 169.87 166.17 162. 1 1 169.75 160.22 17 5 6 6 6 6 172.59 162.34 .8 161.71 8 166.99 4 0 162.34 Märkused: 170 162 170.35 16 16 166 164 174.02 7 8 167.16 17 164.96 15 169 16 1 1 168.30 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 162.76 170.11 4 167 9 .4 165.24 168.45 4 3 93 6 4 156.23 1 164. 1 169.10 163.37 16 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 5 8 1 16 16 7 1 170.53 16 6 154,94 3 .8 159.25 6 1 167.13 16 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER veebruar 2024. 7 2 4 6 168.63 20.02.2024 5 169.97 8 6 8 PA-3 1 0,70 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 6 167,94 159.74 0 11,30 161.75 155,94 64 16 161.20 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 75 165.12 164.19 166.38 1 165. 3 166.58 162.96 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025); 19 I 157.59 162.76 166.35 156,92 ' 169.66 16 20.02.2024 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 26.09.2025); 18 PA-4 5 0,50 166 165,62 19' 18' 11,50 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 26.09.2025); 16 75 Kr 158.73 164.22153,62 5 169.82 9 162.69 16 170.10 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025). 163. 156.87 165.10 164.64 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 16 163.82 166 7 168.01 7. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel 155,0 abs m. 159.12 166.29 159.33 168.76 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 7 .6 165 160.78 6 446 600 1671 .5 Tarikatsi liivakarjäär 165.57 Kr Mäeeraldise plaan 655 000 655 200 655 400 9 .5 64 28201:009:0400 1 Kambja vald, Tartu maakond Kutsika 164.93 Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 1/3 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 182 182 Läbilõige II-II' Elva metskond 14 180 28201:009:0453 PA-7 180 NW E PA-9 177,95 m m 178 177,23 178 176 176 0,3 PA-16 0,6 173,68 176 PA-17 PA-7-1 176 174 174 0,2 174,04 PA-9-1 Kr.0,0 Kr.0,0 St.6,4 Elva metskond 14 174 TL 174 172 172 St.8,5 PA-16-1 28201:009:0453 0,8 Kr.0,0 TL PA-2 172 170,94 172 170 St.7,1 170 PA-17-1 6,0 TL Kr.2,7 6,1 PA-9-2 0,3 St.11,7 PA-7-2 PA-14 170 Kr.0,0 170 168 168 TL St.5,4 Kr.0,0 6,0 166,63 St.5,0 PA-2-1 0037 TL PA-14-1 PA-14 9,1 TL Kr.0,0 168 6,0 168 166 PA-16-2 0,7 Kr.0,0 166 166,63 PA-9-3 St.6,4 Looduse 009: Kr.0,0 PA-7-3 Kr.1,3 1,4 St.22,7 Tee PA-14-1 TL TL PA-17-2 St.5,8 Kr.0,0 St.5,3 166 0,7 Kr.0,0 12,0 166 164 164 28201: Kr.0,0 TL St.3,5 TL PA-14-2 1,4 St.22,7 12,1 St.7,7 EL PA-2-2 6,0 Kr.0,0 TL PA-9-4 13,6 164 TL Plokk 1 aT Kr.0,0 PA-7-4 Kr.0,0 164 162 St.13,7 162 PA-14-2 St.2,1 12,0 St.6,0 Kr.0,0 Plokk 1 aT TL Kr.0,0 15,0 EL 2 14,6 8,2 6,0 1: TL St.27,2 162 12,0 St.13,7 162 160 160 1: TL PA-16-3 TL PA-14-3 2 vt. 160,73m PA-9-5 PA-2-3 Kr.0,0 6,0 Kr.2,1 Kr.0,0 Kr.0,0 2 16.02.2024 St.6,0 1: 160 PA-17-3 St.5,6 PA-7-5 160 158 St.9,0 158 St.3,8 TL 1: Kr.1,6 PA-14-3 Kr.0,0 TL TL EL 2 St.6,1 Kr.0,0 St.4,4 PA-12 vt. 156,13m PA-13 158 TL St.9,0 EL 158 156 10,5 31.01.2024 154,55 156 19,5 13,4 18,0 154,43 TL 21,0 PA-14-4 vt. 156,13m PA-9-6 PA-2-4 Kr.0,0 156 18,0 10,5 31.01.2024 156 154 0,4 154 Kr.0,0 Kr.0,0 PA-16-4 St.6,3 0,9 vt. 153,55m 21.02.2024 PA-14-4 St.4,7 St.6,4 Kr.0,0 TL PA-17-4 Kr.0,0 EL PA-7-6 TL St.8,2 Plokk 2 aT vt. 152,43m 21.02.2024 154 Kr.0,0 154 152 152 Kr.0,0 St.6,3 vt. 153,24m TL TL St.6,0 18,0 20.02.2024 15,0 3,0 St.6,1 Plokk 2 aT 24,1 TL PA-2-5 152 TL Kr.0,0 152 150 150 15,0 St.3,7 24,0 EL 150 150 148 6,0 148 24,0 28,0 21,0 148 148 146 146 Läbilõige III-III' W E Mäeeraldise piir m m 180 PA-7 180 177,95 Mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusakas liiv, kõrgenenud savitolmu sisaldusega 178 178 (fr 0,063 mm > 10%) 0,3 Elva metskond 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 28201:009:0453 176 PA-7-1 176 Elva metskond 14 Saviliiv Kr.0,0 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus St.6,4 28201:009:0453 174 TL 174 Keskmine uuringuaegne veetase (abs. 154,3 m) PA-6 171,25 Eeldatav keskmine veetase maavara ammendamisel (abs. 153,3 m) Saviliivmoreen 172 6,0 172 0,2 Tee 170 PA-8 PA-7-2 170 Kr.0,0 Kasvukiht (muld, turbamuld, turvas) Ranna või kalda piiranguvöönd 168,29 PA-6-1 PA-8-1 St.5,0 Kr.0,0 168 0,4 Kr.0,0 TL 28201:009:0424 168 St.6,3 PA-5 0,6 St.37,7 Uus-Ora PA-7-3 TL 166,03 Kruusakas liiv (fr >2 mm valdavalt >10%) Maaparandussüsteemi maa-ala TL Kr.0,0 166 12,0 0,3 166 PA-8-2 St.3,5 6,0 Kr.0,0 EL St.8,3 13,6 164 PA-7-4 PA-5-1 164 TL PA-6-2 Kr.0,0 Kr.0,0 15,0 Kaevandamisel jäetav nõlvus Kr.0,0 1 St.27,2 St.8,9 :2 6,0 Plokk 1 aT 1:2 vastab kaldele 26° 162 TL St.5,2 TL 162 TL 1: PA-8-3 2 160 PA-7-5 6,0 160 2 PA-5-2 1: Kr.0,0 Kr.0,0 12,0 Kr.0,0 St.5,6 St.4,4 TL St.9,7 158 EL 158 TL PA-6-3 21,0 9,0 Kr.0,0 PA-5-3 12,0 156 St.3,9 Kr.0,0 156 PA-14 Puuraugu nr PA-8-4 EL vt. 154,83m St.4,8 29.01.2024 166,63 Suudme abs kõrgus, m Kr.0,0 PA-7-6 EL 154 Kr.0,0 12,0 154 St.6,7 vt. 153,25m St.6,0 18,0 PA-5-4 TL 30.01.2024 TL Kr.0,0 1,4 Sügavus maapinnast, m PA-8-5 Plokk 2 aT PA-6-4 152 16,5 St.7,4 152 Kr.0,0 Kr.0,0 vt. 150,79m TL 15.02.2024 St.4,4 St.9,9 PA-14-2 Proovi number 18,0 TL 15,6 PA-5-5 150 PA-8-6 EL 21,0 150 Kr.0,0 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % 28,0 Kr.0,0 St.13,7 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % Kr.0,0 St.20,5 TL EL - ehitusliiv St.2,1 148 TL 148 6,0 TL - täiteliiv EL 18,0 21,0 146 146 Proovitud intervall, m vt. 156,13m Veetaseme abs kõrgus, m 10,5 31.01.2024 Mõõtmise kuupäev Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3. Plokkide 1 aT ja 2 aT vahepiir on abs kõrgusel 154,3 m (uuringuaegne keskmine veetase). 15,0 Puuraugu sügavus, m 4. Mäeeraldise lamam asub kõrgusel 155 abs m. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Tarikatsi liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Peipsiääre vald, Tartu maakond I-I' ... III-III' Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 2/3 0 100 200 m Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] H 1 : 2000 Mõõtkava V 1 : 200 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  157.51 5' 168.53 157 59 5 1 161 163 170.87 6 447 600 16 16 163.29 8 16 7 6 171 164.27 169 171.66 167.46 5 165 158.68 15 166.26 4 6 4' 167 172.68 16 16 1 6 158.78 1 2 16 4 6 15 161 0 11 172.76 15 58 15 15 1 16 6 7 364 16 55 1 60 170.20 56 87 9 6' 1 1 9 170.29 155.93 .9 16 7 8 9 5 160 1 5 2 15 1 158.62 r 6 157.47 K 3 1 .3 166.45 55 7 16 5 1 28201:009:0037 2. 155.97 15 46 6 7 2 165.06 Looduse 5 16 1 4 16 162.91 3' .3 7 10 5 7 154.59 1 5 154.63 19 160.88 1 5 64 7' 8 5 nn 157 pi 15 158.45 154.65 3 156.85 N 156 154.35 151,97 8 16 1 88 2 31.01.2024 16 7. 16 1 63 8' 16 162 155 1 154.57 90 15 9 61 154.56 157 . 1 15 2' 159 154.29 7 154.25 154.67 154.77 9 154.78 154.52 161 154.46 60 58 154.83 154.79 15 1 159 1 57 154.69 1 9' 159 156.05 156 154.71 165 2 5 156.64 156.32 167 163 154.76 01 154.32 162. 154.32 154.71 155.06 154.70 154.65 2 156.64 154.86 6 6 447 400 159.02 155 166.94 154.98 154.89 Kaardileht nr 5423 Kanepi 1 158.26 163 154.57 154.24 158.47 154.93 53 154.69 162. 154.68 158 154.89 154.49 154.98 157 161.31 154.94 Mäeeraldise piiripunktide 15 163.29 156.29 Mäeeraldise teenindusmaa 1155 160.82 160.72 5 153,92 159 56 153,97 koordinaadid 160 piiripunktide koordinaadid 31 22.02.2024 21.02.2024 6 15 57 2. 1 154.65 16 1 5 156.68 1 155.92 0 9 165.29 58 16 165 1621 154.36 154.99 158.54 Nr X Y 157 16 157.22 Nr X Y 156 28201:009:0402 157 163.70 161.82 158.24 160.44 6 154.97 1 6 446 826,61 654 702,71 1' 6 446 826,61 654 702,71 15 16 3 157.72 Taga-Mangeluse 158 154.86 16 11 154.79 2 6 447 423,55 654 617,02 163 15 2' 6 447 423,55 654 617,02 47 158 62 . 7 161 161.72 0 10 155.02 161.10 3 6 447 463,39 654 717,00 3' 6 447 463,39 654 717,00 164 16 155.29 154.47 156.46 5 154.40 1556 154.12 5 162.16 15 10' 7 165.81 154.76 1 1 5 155.63 4 6 447 543,84 654 717,07 163 4' 6 447 543,84 654 717,07 156 157.54 .49 160.73 5 6 447 594,18 654 827,37 161 160 5' 6 447 594,18 654 827,37 15 6 6 447 517,32 654 967,75 158 6' 6 447 517,32 654 967,75 9 154.90 154.73 154.58 160.09 159.11 167.19 154.45 7 6 447 495,20 654 946,62 7' 6 447 495,20 654 946,62 15 15 Kr 15 160.04 155.98 154.37 158.14 159 165.46 5 8 6 447 472,69 654 932,97 6 5 8' 6 447 472,69 654 932,97 167 154.20 73 166 154.74 159.87 162 161 16 163. 154.52 9 6 447 446,18 654 925,82 9' 6 447 446,18 654 925,82 4 Z= 155,0 abs m 157.69 10 6 447 310,86 654 891,42 158 160.60 159.93 154.43 154.65 10' 6 447 310,86 654 891,42 166.78 157 153.92 152,43 154.56 11 6 447 207,69 654 867,63 11' 6 447 207,69 654 867,63 15 155 21.02.2024 1 161 5 7 6 154.66 7 12 6 447 175,43 654 868,47 11' 1 15 154.57 12' 6 447 175,43 654 868,47 98 061 154.51 154.40 5 153.83 . 1 165 167 9 13 6 447 149,21 654 876,96 4 58 59 15 11 154.10 5 159.92 13' 6 447 149,21 654 876,96 15 154.18 10 15 163.24 16 154.53 6 447 200 6 11 14 6 447 118,47 654 895,18 17 161.13 153,55 14 6 14' 6 447 118,47 654 895,18 155 12 56 155.74 6 16 15 21.02.2024 12' 153.91 159.17 15 6 447 056,42 654 972,11 162 164.45 61 15' 6 447 056,42 654 972,11 160 154.59 667 164.54 165 12 16 6 447 032,54 654 991,47 1 16 154.34 16' 6 447 032,54 654 991,47 5 160.88 154.33 8. 154,07 168 8 154.44 154.46 08 1 17 6 447 002,23 655 005,55 5 29.02.2024 17' 6 447 002,23 655 005,55 6 164 161 13' 153.93 154.37 18 6 446 682,26 655 005,14 13 154.47 18' 6 446 682,26 655 005,14 163 154.77 166.74 159 173.79 164.31 154.40 154.31 19 6 446 688,91 654 977,45 19' 6 446 688,91 654 977,45 154.46 166 6 154.49 5 157.04 16 1 1 154.41 14' 7 1 .7 3 159.32 Pindala 22,18 ha 0 14 7 2 165.25 155.83 Pindala 22,18 ha 15 1 7 154.33 15 154.29 5 154.24 154.43 1 7 1 1 16 .9 6 164.05 6 17 9 162 16 1 1556 157 158 2 5 1 168.32 8 154.47 15 7 16 15 154.95 156.58 16 1 15 17 1516 0 1 . Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 163.86 03 15' 0 6 15 91 161 174.76 6 16 155.70 154.52 8 16 157.34 1 57 465 16 2 154.26 8 1 616 170 1 60 9 6 154.16 56 16 165.04 1 154.28 154.32 71 1' 1 5 68 1 15 153,71 5 155 1 71 30.01.2024 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 159 K r 16 4 16 3 171.88 17 162.32 161.67 0. 158.19 3 160.19 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 97 16 154.10 16 16' 16 3 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 164 165 154.31 Elva metskond 14 15 15 172.53 171.25 154.43 1 5 0 17 5 165.71 17 15 28201:009:0453 167.36 Maardla piir (asendiplaanil) 169 162 155.55 5 4 153,74 17 15 9 20.02.2024 17 6 173. Elva metskond 14 171 1 154.30 154.33 7 6 6 447 000 17' 15 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 16 175.77 156.09 28201:009:0453 16 Plokk 2 aT 172.01 161 1 171.65 1 05 2 61 169.97 19 17 154.37 58 16 158 172.44 163.84 154.12 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 15 05 6 154.83 156.85 164 173. 15 17 165 56 166 156.13 15 174.80 pi 159.14 nn 7 154,83 Plokk 1 aT 15 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 158 6 167 29.01.2024 170 8 15 172.14 157 8 154.36 Plokk 2 aT 16 158.38 55 160.02 62 16 172.97 171. 154.11 15 17 3. 156.01 38 171.52 169.15 Ranna või kalda piiranguvöönd 159 10 158. 167 153.88 171.90 165.49 160.45 153,25 169.86 1 171 7 1 0 163 .0 30.01.2024 3 16 3 16 166 156.69 17 156.41 2 Maaparandussüsteemi maa-ala 159.59 0 6 155 1 16 9 158.20 8. 36 15 28201:009:0424 37 168 170.54 170.08 pi 1 158. 167 nn 16 16 16 159.77 169 164.23 Uus-Ora Teekaitsevöönd Kr 167.46 9 158.26 165.77 4 2 168.79 16 161.11 16 6. 6 75 16 31 163. 6 15 162.27 35 165.68 16 165 157. 164.64 167 15 1 Sideehitise kaitsevöönd 069 7 167.93 154,83 158 5 16 16 4. 1 1581 829.01.2024 5 3 166.06 161.46 15 161.16 158.86 9 1 165.43 55 15 17 157.74 1 158 56 60 . 1 16 166.93 03 16 78 2 5. Rohumaaks korrastatav ala, pindala 5,92 ha 161. 1 167.47 10 16 pi 1' 161.62 nn 164.47 163.18 163.51 6 446 800 160.43 2 168.99 15 163.67 1663 64 170 1 9. 1 6 168.39 16 654 600 10 5. 15 161.85 172.60 95 7 169 16 pi 64 2. 63 nn 163.68 15 161. 0 .3 161.58 61 163.24 8 1 16 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 16,26 ha 1 168.65 167.11 8 6 4 .9 15 2 172.29 161.91 K 170.74 r 173 65 5 15 15 9 169.87 166.17 Märkused: 162. 16 1 1 1 160.22 6 6 6 60 6 .8 1 1 162.34 5 6 166.99 6 161.71 155 162.34 162 1 8 4 170.35 166 170 16 16 174.02 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 164 8 7 17 169 167.16 164.96 16 1 1 167 168.30 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 6 162.76 170.11 4 6 .4 165.24 5 168.45 9 93 1 3 4 156.23 16 164. 2 7 1 16 15 169.10 163.37 16 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER veebruar 2024. 5 16 7 170.53 1 8 1 16 15 8 154,94 11 6 3 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 16 159.25 .8 6 1 5 60 2 4 7 168.63 6 20.02.2024 169.97 59 16 6 8 1 63 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 1 6 159.74 0 161.75 164 161.20 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025); 75 165.12 164.19 166.38 16 165. 166.58 162.96 3 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 26.09.2025); 157.59 19 162.76 166.35 156,92 169.66 16 18 20.02.2024 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 26.09.2025); 166 5 19' 18' - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 26.09.2025). 5 75 Kr 158.73 16 16 169.82 162.69 164.22 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 9 170.10 163. 156.87 165.10 164.64 7. Korrastatud karjääri pind asub kõrgusel 155,0 abs m. 163.82 16 168.01 166 7 159.12 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 166.29 168.76 159.33 160.78 1657 .6 Tarikatsi liivakarjäär Korrastatud ala plaan 6 446 600 1671 .5 Kambja vald, Tartu maakond Kr 165.57 655 000 655 200 655 400 9 .5 64 28201:009:0400 1 Kutsika 164.93 Loa omanik AS Heidelberg Materials Kunda Graafiline lisa 3/3 Viru-Nigula vald, Kunda linn, Jaama tn 2, 44106 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4987 /Allkirjastatud digitaalselt/  Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang (Töö nr 25/5293) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostasid: Liisa Küttim Keskkonnaspetsialist, ökoloog, MSc Martin Küttim Keskkonnaspetsialist, ökoloog, PhD Kuna antud eksperthinnangu tulemused sisaldava I ja II kaitsekategooria taimede leiukohti, ei tohi antud tööd levitada avalikult ja massiteabevahendites (Looduskaitse- seadus § 53 (1) ). © 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1. Asukoht ja kavandatav tegevus .................................................................................... 5 1.1. Kavandatav tegevus ................................................................................................ 6 2. Rohevõrgustiku käsitlemine strateegilistes dokumentides ja juhendites .................. 8 3. Mäeeraldise geoloogia ja hüdroloogia ....................................................................... 14 3.1. Geoloogilised tingimused ..................................................................................... 14 3.2. Hüdroloogilised tingimused ................................................................................. 14 4. Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustikule ......................................................... 16 4.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja juhenditele ....................... 16 4.2. Rohevõrgustiku sidusus ........................................................................................ 18 4.3. Taimekooslused .................................................................................................... 20 4.4. Loomastik ja neid ümbritsev maastik .................................................................. 24 4.5. Muud loodusväärtused ja piirangud .................................................................... 27 4.6. Mäeeraldise korrastamine ja selle mõju rohevõrgustiku toimimisele ............... 30 Kokkuvõte ja soovitused ................................................................................................... 32 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................... 33 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang SISSEJUHATUS AS Heidelberg Materials Kunda (Jaama tn 2, 44106 Kunda linn; Reg nr 10156772; edaspidi ka arendaja) tellis eksperthinnangu seoses sooviga taotleda keskkonnakaitseluba Tarikatsi liivakarjääri avamiseks. 2024. a uuringuloa nr L.MU/519330 põhjal teostatud geoloogilise uuringuga (Pettai ja Paat, 2024) kaetud Tarikatsi uuringuruumi teenindusmaa pindalaga 50,74 ha asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453; joonis 1). AS Heidelberg Materials Kunda peamine tegevusala on erinevat liiki tsemendi ja lubjakivikillustiku tootmine. Ettevõte kuulub kontserni Heidelberg Materials, mis on üks juhtivaid ehitusmaterjalide tootjaid maailmas. Arendaja kavatseb taotleda mäeeraldisele keskkonnaluba liiva kaevandamiseks. Kaevandamise perioodiks taotletakse 15 aastat. Arvestades taotletava ala asukohta taotleja Tartu tehase läheduses, aitab liivakarjääri avamine tagada ettevõtte põhitegevuse jätkamist selles piirkonnas. Maavara kasutatakse betooni tootmiseks ja üldehituses. Taotletav Tarikatsi liivakarjäär jääb kogu ulatuses Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ ning Kambja valla üldplaneeringuga täpsustatud rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalale. Rohelise võrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima ning oleks tagatud looduslikud liikumiskoridorid. Kambja Vallavolikogu on 19.02.2025 otsusega nr 2 andnud arvamuse Tarikatsi liivakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse kohta, millega Kambja Vallavolikogu ei nõustu Tarikatsi keskkonnakaitseloa taotlusega, kuna see asub rohelise võrgustiku tugialal ja on säilitatav metsamaana. Eelnevast lähtuvalt on käesoleva eksperthinnangu eesmärgiks leida rohevõrgustiku tugialal paiknemisest lähtuvalt, kas ja kuidas on Tarikatsi taotletaval mäeeraldisel võimalik maavaravaru väljata. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 1. ASUKOHT JA KAVANDATAV TEGEVUS Taotletav Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis asub Tartu maakonnas Kambja vallas Ivaste külas, katastriüksusel Elva metskond 14 (tunnus 28201:009:0453). Kinnistu otstarve on 100 % maatulundusmaa ja selle omanik on Eesti Vabariik (kinnistu valitseja Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Taotletav ala jääb ligikaudu 303 ha pindalaga katastriüksuse idaossa, hõlmates sellest ~17 %. Maakasutuselt on tegu valdavalt metsamaaga (Tarikatsi liivakarjääri KLT seletuskiri, 2025). Taotletav mäeeraldis asub Pangodi kandis (joonis 1.1) Otepää kõrgustiku kuppelmaastikul, mis on maastikuliselt kõige mitmekesisem ja metsasem piirkond vallas. Reljeefne ja liigendatud maastik on tinginud ajalooliselt suhteliselt hõreda asustuse. Külad ja hoonestus paiknevad valdavalt kuplite vahelistes orgudes, sageli veekogude ääres (Kambja valla üldplaneeringu. Alusanalüüs, 2020). Taotletava Tarikatsi liivakarjäär Joonis 1.1. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri asukoht Kambja vallas Pangodi kandis. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Pangodi on maalilise maastikuga kant, mis koosneb Ivaste, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Oomiste, Palumäe, Pangodi, Riiviku, Sulu ja Visnapuu küladest. Ivaste külas on rahvastikuregistri (01.05.2020) andmetel 52 elanikku (Kambja valla üldplaneeringu. Alusanalüüs, 2020). Eesti väikeasulate uuringu (2019) järgi on Ivaste küla kasvava, kuid väheste lastega asula. See tähendab, et rahvastikumuutus oli perioodil 2000–2017 positiivne, kuid laste osatähtsus on madalam (alla 16,77 % ehk alla keskmise). 1.1. Kavandatav tegevus Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 22,18 ha. Taotletava mäeeraldisega on osaliselt hõlmatud Tarikatsi liivamaardla täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 ehk ainult veepealne varu. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Tarikatsi liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud 1:2. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Tarikatsi liivakarjääris (seisuga 30.09.2024) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 1 aT 22,18 Täiteliiv 3874 350 3524 Taotletaval Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 3524 tuh m3. Mäenduslikud tingimused taotletavas Tarikatsi liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna idaküljel kulgeb põhja-lõunasuunaliselt kruuskattega Väikese-Prangli-Lutike tee (nr 2820153) ja lõunapiirist 13 - 65 m kaugusele jääb Krüüdneri-Lutike tee (nr 2820148). Mäeeraldisel on katendiks 0,1–0,8 m paksune kasvukiht, keskmiselt 0,4 m. Kasuliku kihi paksus on 7,6–27,7 m, keskmiselt 18,7 m. Kasuliku kihi lamamipind on varieeruv, olles absoluutkõrgustel 145,97–155,94 m, keskmiselt 150,9 m kõrgusel. Kasulikul kihil lasuv katend on suuresti kasvukihina esinev muld. Katendi maht mäeeraldisel on 94 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajaliku katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Tarikatsi liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 2. ROHEVÕRGUSTIKU KÄSITLEMINE STRATEEGILISTES DOKUMENTIDES JA JUHENDITES Euroopa looduskaitsepoliitikas on looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks välja töötatud rohetaristu strateegia. Planeerimisseaduse alusel on rohevõrgustik (RV) ehk roheline võrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugi- ehk tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Rohevõrgustiku toimimine toetub peamiselt ümbritsevast kõrgema väärtusega tuumaladele; rohekoridorid seostavad tuumalad omavahel terviklikuks võrgustikuks. Nii tuumalad kui koridorid jaotuvad omakorda hierarhiliselt riigi, piirkondlikeks ja kohalikeks rohevõrgustiku elementideks. Natura aladest välja jäävate rohevõrgustiku alade detailsemad kasutamise ja säilitamise tingimused täpsustatakse ja määratakse üldplaneeringutega. Koridoridena on määratud liikide liikumise (sh rände) seisukohalt olulised looduslikud elemendid nagu jõed ja rabad, aga ka sellised kohad, kus inimtekkeliste struktuuride (nt teed) tõttu on loodusalad tükeldatud. Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt – et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on tagada ökoloogiline sidusus – et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. Ökoloogiliselt sidus võrgustik aitab leevendada elupaikade killustumise mõjusid, mida peetakse elurikkuse kahanemise üheks olulisemaks põhjuseks (Kutsar jt., 2018). Barjäärid, mida tuleks Eestis maakonna tasandil arvestada, on põhimaanteed, osa raudteid, linnalised asulad ja neisse suubuvad suuremad teed. Suuri, intensiivselt või arvatavalt tulevikus intensiivtehnoloogiaga haritavaid maid tuleb käsitleda tõkkena, eriti kui need on homogeense mullastiku ja pinnamoega. Osaliste looduslike tõketena tulevad Eestis arvesse suuremad veekogud. Madalamat järku rohelise võrgustiku elementidele võivad olla tõkkeks maavalduste piirid ning tootmisalad. (Sepp ja Jagomägi, 2002) Metsaökosüsteemid on Eestis enim levinud ökosüsteemid kõikides maakondades. Metsad pakuvad väga mitmeid erinevaid ökosüsteemiteenuseid, mille täpne iseloom sõltub konkreetse metsakoosluse liigilisest koosseisust, metsa vanusest, struktuurist ja majandamisest. RV kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine. Liikidele elupaikade pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja RV funktsiooni nõrgestav tegevus. (Kutsar jt., 2018) Nii tugialade kui ka koridoride toimimise muutusi ajas saab hinnata maakattemuutuste järgi. RV tugialade ja koridoride maakatteklasside osakaalu muutumine suunaga looduslikust tehislikeks viitab RV toimivuse ja sidususe vähenemisele. Vältida tuleb RV tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse või erinevate muude konfliktalade tõttu. Konfliktid tekivad erinevate taristuobjektide konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, nt karjääride, riigikaitseliste objektide jms rajamisel metsa- ja põllumaadele. (Kutsar jt., 2018) RV ala ei ole tingimata takistuseks nt kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on RV tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis säilitada ala avatust, seda mitte metsastada ning mitte lasta ala kinni kasvada) jne. (Rammul jt., 2017) Riikliku tähtsusega tugialade ulatus ei tohiks väheneda üle 10 %. Igasuguse arendustegevuse korral peab: • säilima funktsioneeriva rohevõrguna vähemalt 90 % RV tugiala territooriumist; • arendustegevusele eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja RV funktsionaalse toimimise tagamiseks; • lisatud olema vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed RV alade funktsioneerimise tagamiseks. RV struktuuride kujundamisel/täpsustamisel saab juhinduda metsa osakaalust. Metsaelupaikade elurikkuse tagamise seisukohast on oluline üldpõhimõte, et maastikus oleks metsaga kaetud vähemalt 50 % RV-st (Kutsar jt., 2018). Elupaika killustav mõju muutub oluliseks, kui metsaga kaetud ala pindala langeb alla 50 %. Sellisel juhul tuleb enam tähelepanu pöörata metsaalade kujule, kompaktsusele, omavahelisele paigutusele ja ühendatusele. Tervikliku ja paljudele metsaliikidele sobiliku häiringutasemega on Kanadas soovitatud minimaalselt 200 ha suuruseid terviklikke metsaalasid, millele lisandub minimaalselt 100 m laiune puhverala (Environment Canada, 2013). Viimane on metsamassiivi ääreala, mis puhverdab ümbritsevate tegevuste ja muude koosluste mõjusid. Puhverala arvestamine on oluline seetõttu, et liikide häiringutaluvus on erinev ja metsamassiivi suurema häiringutasemega äärealad ei moodusta kõigi liikide jaoks kõrge kvaliteediga elukeskkonda. Selleks, et metsamassiivi siseosa oleks häiringutundlikele liikidele sobilik, on vaja, et selle piires oleks välised häiringud minimeeritud. Selleks tuleb RV tugialade koosseisus eelistada kujult kompaktseid metsaalasid ja vältida pikki metsaribasid. Kanadas välja töötatud soovituste kohaselt peaksid metsaliikide liikumist toetavad koridorid olema 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang minimaalselt 50 m laiused. Kui koridori eesmärk on lisaks loomade liikumisele ka liikidele sobivaid elupaiku pakkuda, siis peaksid koridorid olema 500 m laiad (Environment Canada, 2013). Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi põhjal (Kutsar jt., 2018) on kaevandamine rohelise võrgustike aladel võimalik, kui rakendada leevendus-meetmeid ja tagada ammendatud karjääride sobiv korrastamine. Samas maardlate kasutuselevõtu käigus tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju maastiku-komponentidele, rakendada leevendusmeetmeid ning korrastada ala peale varude ammendumist. RV aladel peab vältima ulatuslikku maade tarastamist, seda eriti risti rohekoridoriga, et loomadel oleks võimalik liikuda ka läbi mäeeraldise ala. Kui kaevandamisala on RV tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi, nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks. Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ järgi tugineb rohelise võrgustiku toimimine suurte looduslike alade (kaitsealad, metsamassiivid, rabad, sood) omavahelisele ühendatusele looduslike ja poollooduslike koridoride abil. Rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikud alad on põhiosas määratud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ koostamisel ning neid on täpsustatud üldplaneeringutes. Nimetatud dokumendi järgi koosneb RV tuumaladest ja neid ühendavatest koridoridest. Tuumalad ehk tugialad on üldjuhul ulatuslikud metsa- ja sooalad, millele võrgustiku funktsioneerimine suures osas toetub. Tegemist on liikidele oluliste elupaikade või kasvukohtadega, kus inimtegevus on üldjuhul minimaalne või puudub üldse. Tartu maakonnas on määratletud kokku 31 tuumala, millest 2 on riikliku, 12 maakondliku ja 17 kohaliku tähtsusega alad. Konkreetsete keskkonnatingimuste seadmine nõuab detailsemaid planeeringuid, projekte ja kavasid. Samuti on seal toodud tingimused ja soovitused RV toimimiseks ja sidususe tugevdamiseks: • üldiseks kasutustingimuseks on senise asustuse ja maakasutuse struktuuri säilimine; • võrgustiku aladele jäävate metsa- ja põllumaade majandamisel vältida läbivaid lageraiealasid ning looduslike rohumaade lausülesharimist; • RV toimimiseks ja sidususe tagamiseks tuleb säilitada võrgustiku elementide suurus ja maakatte tüüp, geograafiline asukoht võib seejuures nihkuda; • võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada asulate lähiala põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad. 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Kambja valla üldplaneering määrab üldised maakasutus- ja ehitustingimused Kambja vallas ning on aluseks detailplaneeringute koostamisele. Üldplaneeringuga määratakse tulevased hoonestamiseks sobivad maa-alad, maakasutuse sihtotstarbed ning sellest tulenevad piirangud, nagu kruntide suurused või hoonete üldarhitektuursed nõuded. Kambja valla üldplaneering (2007) endise Kambja valla maa-ala osas on rohelise võrgustiku tagamiseks arvestatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” tulenevate tingimustega. Vastavalt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule on valla territooriumil 6 piirkondliku tähtsusega tugiala, mille hulka kuulub ka Ivaste tugiala T318 (joonis 2.1). Taotletava Tarikatsi liivakarjäär Joonis 2.1. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kaart taotletava Tarikatsi liivakarjääri asukohaga. Kambja valla üldplaneering (2007) nimetab RV säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused, milleks on: • olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust ei tohi muuta, sh ei tohi metsasid raadata (va elektriliinide kaitsevööndites elektriohutuse tagamiseks); • rohevõrgustiku toimimise tagamiseks lubada metsaaladel piirdeaedade paigaldamine ainult ümber õuemaa; • metsakategooria on üldjuhul tulundusmets. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Ehitusalade valikul lähtutakse rohelisest võrgustikust ning on jälgitud, et kavandatav asustus ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore ja et roheline võrgustik jääks toimima. Rohevõrgustiku piire on võimalik detailplaneeringutega täpsustada (Kambja valla üldplaneering, 2007). Kambja valla rohevõrgustiku analüüsi (2022) eesmärk on täpsustada ja vajadusel korrigeerida Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ ning valdade varasemates üldplaneeringutes määratletud rohevõrgustiku alasid Kambja valda jäävas osas. Lisaks selgitada välja tähtsamad nii olemasolevad kui ka võimalikud uued rohealad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Taotletava Tarikatsi liivakarjäär Joonis 2.2. Rohevõrgustik Kambja valla rohevõrgustiku analüüsi (2022) järgi. RV toimimiseks on nimetatud analüüsi järgi esmatähtis säilitada tugialade terviklikkus, vältida terviklike loodusalade killustumist ning rohekoridoride läbi lõikamist. Kambja valla rohevõrgustiku analüüsis (joonis 2.2) tuuakse välja tingimused RV toimimiseks: • asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema tehiskeskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevat olustikku ning asukohast tulenevaid asjaolusid; • kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et RV jääks toimima. Vajalik on säilitada ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist; • RV-l paiknevat maakasutuse sihtotstarvet ja üldplaneeringu kohast juhtotstarvet ei ole soovitatav muuta. Muutmise korral peab kavandatav tegevus sobituma RV-ga ning selle toimimist mitte kahjustama; • RV aladel tuleb vältida ulatuslikku maade tarastamist. Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala (määratud Eesti põhikaardil või detailplaneeringuga) ulatuses, va juhul kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllu- või metsamajanduslikust kasutusest; • kõrge keskkonnariskiga objekti planeerimisel RV alale tuleb ette näha meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks ning kompenseerimiseks; • ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb RV alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju muutmist, kuna selline tegevus enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Eraldi on välja toodud tingimused tugialadele: • säilitada tuleb tugialade terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist; • üldjuhul ei rajata tugialale tootmisehitisi. Erandjuhul, kui tugialale uue objekti kavandamine või maakasutuse muutmine on vältimatu, tuleb kaasata vastava ala ekspert, et hinnata selle mõju keskkonnale ja RV toimimisele ning pakkuda välja leevendavad meetmed (uuring, eksperthinnang või -arvamus); • tugialadel ei vähendata looduskaitseseadusest tulenevat kalda ulatust või selle ehituskeeluvööndit. • maa-ala edasiseks kasutamiseks koostada rekultiveerimiskava. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 3. MÄEERALDISE GEOLOOGIA JA HÜDROLOOGIA 3.1. Geoloogilised tingimused 2024. a teostatud geoloogilise uuring andmetel (Pettai ja Paat, 2023) levib kavandatava karjääri ala piires liivsavimoreenil kohati savika ja aleuriitse kuni puhta liiva kompleks, kus kasuliku kihi paksus geoloogilise uuringu andmete põhjal ulatub kuni 7,3 m-ni. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, väikese tõusuga põhja suunas, absoluutkõrgused jäävad 45–48 m tasemele (joonis 3.1). Katendi paksus on 0,1–0,9 m (keskmine 0,4 m), mille lisaks kasvukihile moodustab paiguti punakaspruun orgaanikarikas liiv. Kasuliku kihi lasum jääb 45,3–48,6 m abs kõrgusele, järgides üldjoontes maapinna reljeefi. Liivakihi paksus väheneb kirde suunas, olles põhjapoolsel lahustükil esindatud vaid 2,2 m paksuses. (Pettai ja Paat, 2024) 3.2. Hüdroloogilised tingimused Võrreldes varasema keskkonnakaitseloa taotlusega ei ole kavas kaevandada veealust maavara. Taotletavast Tarikatsi liivakarjäärist läände jääb lähim looduslik veekogu, milleks on ~2 ha pindalaga Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv, VEE2106510). Järve kaldapiiranguvööndi laius on 50 m, mis jääb taotletava ala piirist välja. Tarikatsi mäeeraldisele looduslikke veekogusid ei jää. Edelasse, läände ja loodesse jääb veel väikeseid järvi (Kutsika järv, Tedre järv ja Savijärv), mis jäävad taotletava ala piirist ~400– 600 m kaugusele. Kagupiirist 140 ja 180 m kaugusele lõunasuunas jääb 2 allikat (VEE4106100 ja VEE4106200). Taotletava ala kirdeossa jääb Turbasoo raba, mille põhjaosas asuv kuivenduskraavide võrgustik juhib üleliigset vett põhja suunda, mis tuleneb ala looduslikust kaldest. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri alal käitub veepidemena glatsiaalse tekkega moreen, kus peenosise sisaldus on kõrge. Kvaternaarisetete põhjavee tase jäi 0,5–18 m sügavusele maapinnast ehk 150,8–160,7 m (keskmiselt 154,3 m) abs kõrgusele. Geoloogilise uuringu aegset keskmist veetaset arvestades jäi kasulik kiht 0,6–8,3 m paksuselt vee alla (keskmiselt 4,6 m, mahu arvutuse kohaselt 3,9 m). Kuna kvaternaari veekiht toitub sademetest, on veetase sellest otseses sõltuvuses ja seetõttu sesoonselt väga muutlik. Pinnakatte all lasub esimene aluspõhjaline põhjaveekompleks, Kesk- Devoni põhjaveekompleks, mis on oluline piirkonna puurkaevude veeallikana. Mitmekümnete meetriteni ulatuva pinnakatte paksuse tõttu on aluspõhjaline põhjavesi suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Geoloogilises uuringus (Pettai ja Paat, 2024) toodi välja, et veepealse varu kaevandamisel langeb keskmine geoloogilise uuringu aegne veetase meetri või kahe 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang võrra madalamale, absoluutkõrgustele 152,3–153,3 m. Selline kõikumine jääb piirkonna aastaaegadest tuleneva veetasemete kõikumise sisse. Joonis 3.1. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri lähipiirkonna kõrgusandmed (Maa- ja Ruumiameti reljeefivarjutusega kaart, 2025). 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE 4.1. Kavandatava tegevuse vastavus planeeringutele ja juhenditele Tarikatsi piirkonna rohevõrgustik ei ole riikliku rohevõrgustiku üldplaneeringuga hõlmatud, mistõttu seda reguleerib rohevõrgustiku maakonnaplaneering. Rohelise võrgustiku paiknemise Kambja vallas määrab Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneering annab valla rohelise võrgustiku tugialadele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90% ning rohekoridorides peavad säilima katkematult loomade liikumisteed. Maa- ja Ruumiameti ortofoto (joonis 4.1) pealt mõõdetuna on hetkel rohevõrgustiku tugialast, milles kavandatava tegevuse ala paikneb, metsamaaga kaetud 1 621 ha 1 771 ha-st ehk ~95 %. Osa sellest on metsamaa, mida on viimase aastakümne jooksul raiutud, ent siiski metsloomadele liikumiseks kasutatav. Tuleb ka märkida, et antud rohevõrgustiku tuumala piirneb vahetult loodest ja kirdest teiste rohevõrgustiku tuumaladega (joonis 4.1), mis jäävad Kambja valda, kuid moodustavad antud tugialaga terviku. Suunal loodest kagusse jääb Valga maakonda ja Otepää valda kuuluv tugiala, mis jätkub edelasuunda jääva rohevõrgustiku koridoriga. Metsamaal paikneb ka looduslik maakate rohevõrgustiku ümbruses, mis pole küll planeeringutega võrgustikku hõlmatud, kuid on loomadele liikumiseks ja elupaigaks kasutatav. Kui loomade liikumiseks vaba koridor peab olema vähemalt 500 m laiune, siis antud tugialas on see ka planeeritava mäeeraldise täielikul välja arendamisel igas suunas vähemalt 1,0 km. 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang K K 374 ha 75 ha K K 188 ha 660 ha T 1771 ha T 255 ha K 12169 ha Joonis 4.1. Rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride paiknemine kavandatava karjääri suhtes ning nende pindalad (EELIS, 2025). 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 4.2. Alad, kus perioodil 2011–2024 on teostatud raieid; punase piirjoonega taotletav mäeeraldis ja peenikese oranži piirjoonega on tähistatud Tarikatsi maardla. Helesinised metsamuutused on toimunud vahemikus 2021–2023 aasta, tumesinine on toimunud aastatel 2019–2021, heleoranž on toimunud aastatel 2017–2019, oranž on toimunud aastatel 2015– 2017 ja roosa on toimunud aastatel 2011–2015. (Maa- ja Ruumiamet, 2025). Taotletava mäeeraldise alast (22,12 ha) on metsaga kaetud ~9 ha ehk ~40,7 % (joonised 2.2 ja 4.2). Taotletava mäeeraldise kogupindala moodustab rohevõrgustiku tuumala pindalast 1,2 % (joonis 4.1). Seega mõjutaks kavandatava tegevuse käigus ala raadamine vaid vähesel määral kogu vaatlusaluse rohevõrgustiku tugiala metsasust. Samuti saab liiva kaevandamist Tarikatsi liivkarjäärist pidada ajutiseks tegevuseks. 4.2. Rohevõrgustiku sidusus Taotletav Tarikatsi liivakarjäär asub Otepää kõrgustiku kuppelmaastikul, kus Maa- ja Ruumiameti ortofotolt (joonis 1) on näha, et Ivaste rohevõrgustiku tugialal on maastik mosaiikne. Ivaste rohevõrgustiku tugialal vahelduvad põllumajanduslikud maastikud 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang metsaste aladega, millest mitmeid on aastatel 2010–2024 lagedaks raiutud (joonis 4.2) – ulatuslik tegevus, mille mõju rohevõrgustiku toimimisele on hinnanguliselt väga suur. Eeldusel aga, et need alad jäävad metsamaaks, hakkab antud rohevõrgustiku tuumala metsasus lähikümnenditel taas kasvama. Tarikatsi piirkonna rohevõrgustik on üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“ hõlmatud ning Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Kambja valla üldplaneeringuga täpsustatud. Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+ alusel hõlmavad rohevõrgustiku alad Kambja vallas 8741 ha, mis moodustab 32 % Kambja valla territooriumist. Kambja vallas on kaitstavaid alasid ning ulatuslikke loodusmassiive vähe, seega puuduvad ka suured riikliku tähtsusega rohevõrgustiku alad. Kambja vallas on maakondliku tähtsusega tugialasid kaks – Unipiha (T29) ning Prangli (T212). Lisaks on olulised kohaliku tasandi tugialad Kikkaoja (T34), Kõrkküla (T316), Pangodi (T317), Ivaste (T318) ning neid ühendavad rohekoridorid. Rohevõrgustik toetubki suuresti rohekoridoridele. Samas nimetab Kambja valla üldplaneering, et RV säilimise tagamiseks ei tohi olemasolevate looduslike rohealade ja üldplaneeringuga täpsustatud Tartu maakonna ökoloogilise võrgustiku tugialade ja koridoride maakasutust muuta, sh ei tohi metsasid raadata (Kambja valla rohevõrgustik, 2022). Tartumaa maakonnaplaneeringu KSH aruande põhjal on rohelise võrgustiku üldine tihedus ja sidusus Tartumaal hea ning olulisi võrgustiku toimimist mõjutavaid katkestusi võrgustikus ei esine; maakonna roheline võrgustik on oma katvuselt, tiheduselt ja sidususelt igati piisav tagamaks rohelisele võrgustikule seatud eesmärkide täitmist. Rohelise võrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel, sest pikemas ajaskaalas on karjääridest kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad (Kutsar jt., 2018). Taotletavas karjääris kavandatakse maavara kaevandamist ja väljavedu tööpäeviti ning päevasel ajal. Öisele ajale, mis on peamine loomade liikumisaeg, ega ka nädalavahetusetele ei ole tööd planeeritud. Seega puudub nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev (nt kaevandamine toimub ainult päevasel, mitte ööpäevaringselt), jäävad karjäärid loomade liikumiseks kasutatavaks, sh ka rohevõrgustik toimivaks. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90 % ning rohekoridorides peavad säilima katkematult loomade liikumisteed. Taotletav Tarikatsi liivakarjäär paikneb rohevõrgustiku tugialal, mis maakonnaplaneeringu kohaselt on määratletud piirkonna (maakonna) väikese tugialana (T318). Taotletav Tarikatsi liivakarjäär asub rohevõrgustiku tugiala keskosas (joonis 4.1), kus tugiala on piisavalt suure läbimõõduga, et loomade elupaikadeks ja liikumiseks sobida, ning ka metsasus kõrge, võib 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang rohevõrgustikku piirkonnas sidusaks pidada. Taotletava mäeeraldise kohal on tuumala läbimõõt põhjast lõunasse ~3 km ja läänest itta ~4 km. Kambja valla rohevõrgustikus (2022) on toodud, et T3 tugialade läbimõõt on 3–5 km. Joonis 4.3. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis (Maa- ja Ruumiameti fotoladu aastal 2024) Kuna kavandatava karjääri ala paikneb rohevõrgustiku tugiala keskosas ja kavandatava karjääri mäeeraldisel on juba ~59,3 % metsast raiutud (joonis 4.3), siis mäeeraldiselt alles jäänud ~9 ha metsa raadamine ja liivakarjääri välja ehitamine ei muuda Tarikatsis oluliselt olemasolevat olukorda. Vähendamaks veelgi karjääri rajamisega seotud võimalikke mõjusid rohevõrgustikule on soovitatav mäeeraldise ettevalmistamisel järk-järgult kaevandamistöödega edasi liikuda. Etapiviisilise kaevandamisega ei mõjuta kaevandamistööd kogu mäeeraldise alale jäävat rohevõrgustiku osa üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. 4.3. Taimekooslused Taotletava mäeeraldise alal kasvavad peaaegu täies ulatuses sinilillekuusikud. (Metsaregister, 2025; joonis 4.4; tabel 1.2;). Lõuna-Eestis on sinilille tüübi puistud parema veerežiimiga sügavamatel muldadel ning seetõttu pisut kõrgema boniteediga ja tootlikumad kui Lääne-Eesti kuivematel rähkmuldadel olevad sinilillepuistud. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 4.3. Taotletava mäeeraldise alal paiknevad metsaeraldised (EELIS, 25.09.2025). 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Tabel 1.2. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldisega kattuvad metsaeraldised. Metsaportaal (seisuga 22.09.2025) Kvartal Kesk- Eraldise Pindala Boniteedi- Kasvukoha- Kuiven- Peapuu- Puidu maht, Arenguklass mine nr ha klass tüüp dus liik tm vanus, a 1 2,12 I sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 23 3 4,34 I sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 48 7 1,88 I sinilille ei Kask Valmiv mets 60 498 Keskealine 8 2,58 I sinilille ei Kuusk 56 606 mets Keskealine 9 1,28 I sinilille ei Kuusk 60 346 mets KM104 10 0,97 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 12 1,4 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 14 0,63 Ia sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 3 18 0,6 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 19 0,97 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 20 0,8 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 21 0,45 I sinilille ei Kuusk Lage ala - 0 25 1,65 I sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 20 1 2,12 I sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 23 KM106 2 1,72 I sinilille ei Haab Latimets 24 134 25 1,65 I sinilille ei Kuusk Selguseta ala - 20 Keskealine 9 3,33 I sinilille ei Haab 37 559 KM096 mets 10 2,93 I sinilille ei Kask Küps mets 82 970 Vanuseliselt on taotletaval alal metsad väga varieeruvad; valdavalt kasvavad kuusikud, mida on erinevatel perioodidel lagedaks raiutud (joonised 4.4 ja 4.5). Ala põhjaosas on valdavalt erivanuselised segametsad, kus peamiselt levivad haava-kuuse enamusega metsad ning kaguosas on 56–60 aastased metsad, vaid metsaeraldisel 8 on üksikud ~130 aastased männid. Suurel osal ala kesk- ja lääneosast on Maa- ja Ruumiameti metsamuutuste kaardi andmetel teostatud 2011–17 uuendusraie (joonis 4.5) ning ala on hetkel lage (joonis 4.4). (Metsaregister, 2025) 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 4.5. Taotletava Tarikatsi mäeeraldise maastik koos lähiümbruse metsamuutustega. Punane joon tähistab taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise piiri, peenike oranž joon tähistab maardla piiri. Helesinised metsamuutused on toimunud vahemikus 2021–2023 aasta, tumesinine on toimunud aastatel 2019–2021, heleoranž on toimunud aastatel 2017–2019, oranž on toimunud aastatel 2015–2017 ja roosa on toimunud aastatel 2011–2015. Maa- ja Ruumiamet, 2025. Muldadeks on keskmise huumusesisaldusega neutraalsed ja suure aktiivvee- mahutavusega leetjad mullad (KI ja Klg; joonis 5.8), kus põhjavesi on sügavamal kui 2 m. Alusmetsa arvukus sõltub puistu liitusest. Alusmets on metsahäiludes keskmine kuni tihe, minimaalne on see harvendusraieta keskealistes kuusikutes. Alusmetsa biomass võib olla kasvukohatüüpidest üks suuremaid. Alustaimestik on tihe ja liigirikas ning liigiliselt sarnane naadi või jänese-kapsa tüübile, kuid on vähem lopsakas. Alustaimestikus võib leida järgnevaid liike: sinilill, lillakas, metsmaasikas, karvane piiphein, koldnõges, jänesekapsas, jänesesalat, kevadine seahernes, metskastik, maikelluke jt. Raiesmikel on rohkesti põõsaid (sh raagremmelgas ja vaarikas) ja rohttaimi. Nendeks on metskurereha (Geranium sylvaticum), aas-seahernes (Lathyrus pratensis), mägipajulill (Epilobium montanum), põdrakanep, ojamõõl, aasosi jt, mistõttu tuleb need kiiresti kultiveerida, taimeread markeerida ja sageli hooldada. Metsamajanduslikult on sinilillekuusikud on ka üraskite suhtes kõige riskiohtlikumad. (Kasvukohatüübid, 25.09.2025) 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 5.6. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis koos piirkonnas asuvate muldadega. Taotletav mäeeraldis on tähistatud punase joonega, peenike oranž joon tähistab maardla piiri (Maa- ja Ruumiameti mullakaart, 2025). 4.4. Loomastik ja neid ümbritsev maastik Teadaolevalt ei ole Tarikatsi piirkonnas varasemalt teostatud loomastikuinventuure. Joonisel 4.7 on taotletava Tarikatsi liivakarjääri lähiümbruses asuvad jahipiirkonnad ja tabelis 1.3 on välja toodud 2024. a taotletava karjääri ala ümbritsevates jahipiirkondades kütitud ulukite (imetajate) arv, mis annab üldisema ülevaate alal liikuda võivatest loomaliikidest. 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 4.7. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri lähiümbruses asuvad jahipiirkonnad. Tabel 1.3. Ulukite küttimine (kütitud isendite arv) 2024. a Kambja, Valgjärve, Saverna Hellenurme jahipiirkondades (Keskkonnaportaal, 2025). Maakond Tartumaa Põlvamaa Põlvamaa Valgamaa Jahipiirkond Kambja Valgjärve Saverna Hellenurme Põder 13 9 7 12 Metskits 2 3 13 12 Metssiga 58 61 41 31 Hunt 1 1 0 0 Rebane 19 14 1 23 Kährik 34 4 1 57 Metsnugis 4 0 3 0 Tuhkur 1 1 5 2 Mink 1 0 3 1 Mäger 0 1 0 17 Saarmas 9 0 1 0 Kobras 45 16 8 64 Jahistatistika andmetel võib väita, et lisaks väiksematele loomadele kasutavad piirkonda elupaiga ja liikumisalana ka suurimetajad: metssiga, põder, metskits, jne. Need on suure ruumivajadusega liigid, kes asustavad väga erinevaid elupaiku. Kui metskitsed liiguvad lisaks metsadele hea meelega ka põldudel ja niitudel ning metssead ka raiesmikel ja noorendikel, siis põder eelistab liikuda vaid vanades metsades, olgu need okas-, leht- või segametsad (Klein, 2024). Taotletava mäeeraldise piirkonnas leidub erinevas vanuses ja 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang liigilises koosseisus metsi, mis võivad ka sobivad põdrale. Suurimetajad on arenenud ruumitajuga liigid, kes liiguvad suuri vahemaid ning suudavad suhteliselt hästi kohaneda elupaiga konfiguratsiooni muutustega (Remm jt., 2015). Loomade liikumiskoridoride puhul tuleb arvestada, et koridorides oleks olemas minimaalne elustiku jätkusuutlikke liikumisvõimalusi tagav loodusliku taimestikuga vöönd. Arvestada tuleb ka võimalike muutustega (näiteks tormid, põlengud), mis võivad liikumisteede kvaliteeti ajutiselt vähendada ja seetõttu tuleb võimalusel loomade liikumisteedele arvestada ka teatav puhver. Koos selle puhvriga arvestati suurulukite ja inimpelglike loomade levikukoridori laiuseks 400 m ning väikeulukite ja tolerantsemate liikide puhul 100 m. Kõik suurimetajad, sõralised (põder, hirv, metskits, metssiga jt) ja suurkiskjad (karu, hunt, ilves) on olulised jahiulukid ning mitmed neist on rahvusvaheliselt kaitstavad. Näiteks on Eestil tähtis koht Euroopa suurkiskjate populatsioonide püsimisel. Kavandatava Tarikatsi karjääri puhul on loomade jätkusuutliku liikumisteede laiused tagatud. Metsloomad liiguvad eelkõige öisel ajal ja videvikuks. Kaevandamine Tarikatsi liivakarjääris on planeeritud päevasele ajale. Arvukamad tegevusjälgede vaatlused teistest töötavatest karjääridest näitavad, et väljaspool karjääri tööaega öisel ajal kasutavad loomad karjääri ja selle lähiümbrust. Kui puudub aktiivne häiring (masinad karjääris ei tööta ja ei toimu väljavedu), saavad loomad karjääri ümbruses tegutseda, sh nende peamistel liikumisaegadel. Kui metskitsed liiguvad lisaks metsadele hea meelega ka põldudel ja niitudel ning metssead ka raiesmikel ja noorendikel, siis põder eelistab liikuda vaid vanades metsades, olgu need okas-, leht- või segametsad (Klein, 2024). Taotletava Tarikati liivakarjääri mäeeraldise alale vanu metsi ei jää. Arvestades mäeeraldise lähiümbrusesse jäävaid alasid, kus on viimase 20 aasta jooksul lageraie tehtud, võivad taastuvad raiesmikud ning tiheda järelkasvuga noorendikud metskitsedele ning metssigadele isegi elupaiga ja liikumiskoridorina sobida, kuid oluliselt suurema ruuminõudlusega ning vanu metsi eelistavatele põtradele mitte. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 4.5. Muud loodusväärtused ja piirangud Kavandatav Tarikatsi liivakarjäär ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Samuti ei ole kavandatava ala piires inventeeritud Natura elupaigatüüpe ega metsa-vääriselupaiku. Alal ega selle lähiümbruses (1 km raadiuses) ei ole registreeritud kaitsealuseid looma-, seene- ega samblikuliike. Lähimad kaitsealused taimeliigid on taotletavast mäeeraldisest ~200 m ja ~415 m kaugusel läänes paiknevad kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza incarnata; KLO9330991 ja KLO9330984; III kat) asupaigad ja ~420 m kaugusel kagus paiknev palu- karukella (Pulsatilla patens¸ KLO9348636; II kat) asupaik. Lähim vääriselupaik on taotletavast mäeeraldisest ~530 m kirdes (VEP205825), mille põhitüüp on kuusikud ja kuusesegametsad. Mäeeraldisest kagusse jäävad allikad (VEE4106100 ja VEE4106200), vastavalt 140 m ja 180 m kaugusele. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri lähiümbruse loodusväärtused on toodud joonisel 4.8. (EELIS, 2025) 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Joonis 4.8. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri lähiümbrus. 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Taotletavast Tarikatsi liivakarjäärist ~50 m läände jääb Pikkjärv (Ivaste Pikkjärv; VEE2106510), mida ümbritseb 10 m laiune ranna või kalda veekaitsevöönd, 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune piiranguvöönd. Tarikatsi maardlas, taotletavast Tarikatsi liivakarjäärist teisele poole Väikese-Prangli - Lutike teed (tee nr 2820153), asub maaparandussüsteemi ehitis Tammejärve (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2104480010090/002) maa-ala (joonis 4.9). Joonis 4.9. Taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldis koos piirkonnas asuvate piirangutega. Taotletav mäeeraldis on tähistatud punase joonega, peenike oranž joon tähistab maardla piiri, sinisega on tähistatud Pikkjärve kitsendustest tulenevaid mõjualad ja tume ala on maaparandussüsteemi maa-ala (Maa- ja Ruumiamet, 2025). 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang 4.6. Mäeeraldise korrastamine ja selle mõju rohevõrgustiku toimimisele Võrreldes varasema keskkonnakaitseloa taotlusega ei ole kavas kaevandada veealust maavara. Sellest tulenevalt on otstarbekas korrastada taotletav Tarikatsi liivakarjäär metsamaaks, nagu see on praegu, kasutades selleks nii tehnilise korrastamise (tasandamine, nõlvade kujundamine, eelnevalt kooritud mulla tagasilaotamine jne) kui ka bioloogilise korrastamise (eelkõige metsataimede istutamine) võtteid. Et taotletava Tarikatsi liivakarjääri mäeeraldise ala katab muld, mille huumuskihi tüsedus on Maa- ja Ruumiameti mullastikukaardi andmetel 14–22 cm, siis on oluline selle säilitamine ja esimesel võimalusel metsamaa korrastamiseks kasutamine. Vastavalt Maapõueseaduse §44 “Mullakaitsenõuded” ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvate kaevandamisega seotud ehitiste piiresse jääv ja katendis olev muld tuleb eemaldada. Viljaka kasvukihi kasutamine sõltub üldiselt bioloogilise korrastamise eesmärgist ja sihtliikide elupaiganõudlustest. Alalt kooritava ja säilitatava mulla omadused on Tarikatsi alal metsamaa taastamiseks väga sobivad, sest on kujunenud samal alal ning vastavates mikroklimaatilistes ja hüdroloogilistes tingimustes. Samuti sisaldab see alale omast seemnepanka. Et säilitatav muld aunas hästi säiliks, tuleks see koguda alles peale taimkatte eemaldamist ja ajal, kui muld on võimalikult kuiv, ning hoiustada tuule- ja vee- erosiooni eest kaitstud kohas (Sein ja Reinsalu, 2017). Nagu peatükis 4.2 on toodud, on maavara kaevandamine ajutine tegevus, mis on seotud keskkonnaloa kestvusega. Taotletaval mäeeraldisel tuleb ettevalmistustöid, kaevandamist ning kaevandatud alade korrastamist teostada etapiviisiliselt. Metsa on lubatud langetada vastavalt keskkonnaloas sätestatud tingimustele järk-järgult, mis väldib suure maa-ala korraga lagedaks raiumist, toetades seeläbi rohevõrgustiku toimimist. Varasem praktiline kogemus (sh loomade ja nende tegevusjälgede vaatlused karjäärides) on näidanud, et juhul kui häiring on perioodiline ning mitte pidev (nt kaevandamine toimub ainult päevasel ajal, mitte ööpäevaringselt), jäävad karjäärid loomade liikumiseks kasutatavaks. Kui puudub aktiivne häiring (masinad karjääris ei tööta ja ei toimu väljavedu), saavad loomad ka karjääri ümbruses tegutseda, sh nende peamistel liikumisaegadel. Seetõttu ei ole põhjust eeldada olulist häiringut loomade liikumisele ja rohevõrgustiku toimimisele. Metsloomad liiguvad eelkõige öisel ajal ja videvikus. Taotletavas karjääris on võimalik maavara kaevandamine ja väljavedu kavandada tööpäevadele ning päevasele ajale. Öisel ajal, mis on peamine loomade liikumisaeg, ja ka nädalavahetustel on võimalik töid vältida. Seega puuduks nendel aegadel masinate töötamisest tingitud häiring, mis võiks loomade liikumist segada. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Karjääri ümber aeda või tara ei rajata ning seeläbi ei ole loomade liikumine taotletaval alal ega selle läbimisel takistatud. Liiva kaevandamisega kaasnev häiring on oluliselt väiksem kui nt lubjakivi ja dolokivi kaevandamisega kaasnev häiring – liiva kaevandamisel ei kasutata selliseid mürarikkaid tegevusi nagu lõhkamine või hüdrovasaraga piikamine. Erinevalt paekivi kaevandamisest ei kujune liiva kaevandamisega selliseid järske karjäärinõlvu, mis võiksid ohustada loomi või oluliselt takistada nende liikumist. Eksperthinnangu koostamisel on mh lähtutud ekspertide varasemast kogemusest, mis näitavad, et eriti juhul kui häiring ei ole pidev jäävad karjäärid loomade liikumiseks kasutatavaks, sh ka rohevõrgustik toimivaks. Lähtudes eeltoodust võib öelda, et kavandatava Tarikatsi karjääri mõju loomade liikumisele on välja pakutud mahus väike ja ajutine ega takista rohevõrgustiku toimimist – tugialal säilivad katkematult loomade liikumisvõimalused. 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED AS Heidelberg Materials Kunda soovib avada Tarikatsi liivakarjääri Tartumaal. Vastavalt Tartumaa maakonnaplaneeringule 2030+ paikneb taotletav mäeeraldis rohevõrgustiku tugialal. Kambja vallavolikogu toob välja, et Tartumaa maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb karjääride rajamisel rohelise võrgustiku aladele hinnata kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimimisele ja negatiivse mõju ilmnemisel kavandada leevendusmeetmed. Rohevõrgustiku tugialal ei ole kaevandamine otseselt keelatud, kui tagatud on rohevõrgustiku toimimine. Vastavalt kehtivatele planeeringutele ning Eestis kasutusel olevatele rohevõrgustiku planeerimise juhendmaterjalidele ei tohi rohevõrgustiku toimimiseks looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90 % ja metsasus alla 50 % ning rohekoridorides peavad säilima katkematult loomade liikumisteed. Taotletav mäeeraldis moodustab rohevõrgustiku tugialast vaid 1,2 % ülejäänud tugiala koosneb praktiliselt vaid looduslikest aladest (va majade õuealad ja teed) ja karjääri täielikul välja ehitamisel jääks tuumala metsasuseks ~91 %. Samuti kavandatava karjääri mäeeraldisel on ~59,3 % metsast raiutud, siis mäeeraldiselt alles jäänud ~9 ha metsa raadamine ei muuda Tarikatsi liivakarjääri välja ehitamine oluliselt olemasolevat olukorda. Seega vastab kavandatav tegevus planeeringutele ning rohevõrgustik jääb kõigi eelduste kohaselt toimima. Kuna loomad liiguvad (peamiselt öösiti) ka läbi karjääri ala, siis on oluline hoida karjäärinõlvad laugetena, tarastamata ning vältida valvekoerte kasutamist. Piirates karjääri tööd ja materjali väljavedu ajaliselt päevase tööajaga on võimalik vältida ka kohalike inimeste häirimist väljaspool tööaega. Soovitatav on kasutada Tarikatsi karjääris etapiviisilist kaevandamist ja ala ka vastavalt ammendumisele paralleelselt etapiviisiliselt korrastada. Etapiviisilise kaevandamisega ei mõjuta kaevandamistööd kogu mäeeraldise alale jäävat rohevõrgustiku osa üheaegselt, vaid väiksemate maa-ala osade kaupa. Ammendunud karjäärialal saab kasutades esimesel võimalusel uutelt aladelt kooritud mulda ning istutades eelnevalt samal alal esinenud metsatüübile sobivaid puid. Kooritud mullas sisalduv seemnepank loob eeldused senise metsataimestiku taastumiseks. Kokkuvõttes on Tarikatsi liivakarjääri rajamise, töötamise ja korrastamise ajal rohevõrgustiku sidusus tagatud. 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang KASUTATUD KIRJANDUS EELIS andmebaas. 2025. https://eelis.ee/ [25.09.2025] Eesti väikeasulate uuringu (2019) Environment Canada. 2013. How Much Habitat is Enough? Third edition. Environment Canada, Toronto. Kambja valla rohevõrgustik, 2022 Kambja valla üldplaneering (2007) Kambja valla üldplaneeringu alusanalüüs, 2020. Kasvukohatüübid Keskkonnaportaal (2025) [25.04.2025] Klein, L. 2024. Zooloogilised lähtekohad rohelise võrgustiku kujundamisel ja struktuurielementide määramisel. Harju maakonnaplaneering 2030+, Lisa 3. Kutsar, R., Metspalu, P., Eschbaum, K., Vahtrus, S., Sepp, K. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur. OÜ Hendrikson & KO. Tallinn-Tartu. Maa- ja Ruumiameti Geoportaal. xgis.maaamet.ee/xgis2/ [25.09.2025] Metsaregister. https://register.metsad.ee/#/ [25.09.2025] Pettai, K. ja Paat, K. 2024. Tarikatsi maardla Tarikatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2024). EGF 9887. OÜ Inseneribüroo Steiger. Tallinn. Rammul, Ü., Niitlaan, E., Reinsalu, E., Keerberg, L. 2017. Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo Steiger. Tallinn. Remm, J., Remm, L., Rannap, R., Pehlak, H., Jair, A., Nellis, R., Relve, A., Kont, R., Absalon, M., Jaanus, J., Jaik, K., Silts, M. 2015. Loomastiku uuring. Leevendavate meetmete vajadus ja paiknemine. In: Rail Baltic raudtee 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Rewild, Tartu/Tallinn. Sein, O., Reinsalu, E. 2017. Ehitusmaavarakarjääride tehniline korrastamine. In: Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn. Sepp, K., Jagomägi, J. 2002. Roheline võrgustik. EPMÜ/AS Regio, Tartu. Tarikatsi liivakarjääri KLT seletuskiri (2025) Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ Tartumaa maakonnaplaneeringu KSH aruanne 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tarikatsi liivakarjääri eksperthinnang Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ 34