Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 10.09.2019 14:05
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; info keskkonnaamet ee
<
[email protected]>; maaamet maaamet ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; HM <
[email protected]>; JM info Shared MB
<
[email protected]>; info kaitseministeerium ee <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; RAM
Info <
[email protected]>; <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Maaeluministeeriumi esialgsed seisukohad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna
arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esile toodud
ettepanekute asjus
Manused: MeM_vastused_PoKa_2030_KSH_aruandele100919.pdf
Ministeeriumid
Austatud koostööpartner!
Vastavalt meie kirjas (29.08.2019 nr 1.2-1/1001) lubatule edastan teile teadmiseks
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030)
keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõu ettepanekutega seotud
maaeluministeeriumi nõunike esialgsed seisukohad.
Ühtlasi meenutan, et ootame Teie seisukohti PõKa 2030 KSH aruande eelnõu osas kuni 29.
septembrini e-postiga aadressil
[email protected].
PõKa 2030 eelnõu tööversiooni, selle KSH aruande eelnõu ja teiste dokumentidega on
võimalik tutvuda ministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-
kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lisaks PõKa KSH aruandele avalikustati seal
ka Eesti Maaülikooli koostatud PõKa mõjude eelhindamise lõpparuanne, mis keskendub
PõKa 2030 sotsiaal-demograafiliste, majanduslike, julgeolekualaste, regionaalsete ja
riigihalduslike mõjude eelhindamise tulemustele.
Lugupidamisega
Aare Kasemets
Mõjude hindamise ja kaasamise nõunik
Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakond
+ 372 625 6132 /
[email protected] / aare1skype
Lisa: Maaeluministeeriumi nõunike esialgsed seisukohad Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande
eelnõus esitatud ettepanekute asjus.
Teadmiseks:
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus,
Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonnaarengukava aastani 2030“ koostamise juhtkomisjoni liikmed
Maaeluministeeriumi esialgsed vastused PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud
seisukohtade ning ettepanekute asjus
10.09.2019
Sissejuhatus
Hendrikson ja Ko KSH ekspertrühma aruande eelnõu annab põhjaliku ülevaate Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030 (PõKa 2030)
eelnõu tegevussuundade ja sekkumistega seotud kitsaskohtadest ning potentsiaalsetest strateegilistest (eesmärkide saavutamist takistavatest) riskidest,
millele tähelepanu pöörata. Maaeluministeeriumi nõunike järgnevad esialgsed vastused ja kommentaarid keskenduvad esmalt aruande eelnõu peatükile 7
(Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning seire vajadus) ja seejärel mõningatele koondhinnangu ning
PõKa 2030 elluviimisega kaasneva koosmõju ja piiriülese mõjuga seotud seisukohtadele.
Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning seire vajadus
PõKa 2030 KSH ekspertrühma hinnanul arengukavaga ei seata eesmärke ega kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha
ebasoodsa mõju või selle suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine
aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Järgnevalt on välja toodud peam ised KSH ekspertrühma
soovitused (aruande eelnõu ptk 7) koos Maaeluministeeriumi nõunike vastustega , kuidas positiivseid mõjusid suurendada või võimalikku tekkivat
negatiivset mõju keskkonnale ära hoida:
PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM):
Mitte arvestatud (esialgne). Selgitus: selle ettepanekuga ei saa me
A. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt
nõustuda, kuna Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine hektari
„Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal
kohta niigi madal (nt OECD riikide seas tagantpoolt kolmas). Samas aga
kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari
kasvab seoses kliimamuutustega ilmselt juba lähiajal surve
kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud
põllumajandusmaa pinna suurendamiseks ja intensiivsemaks
trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse
põllumajandustootmiseks, mis omakorda võib suurendada survet
langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust
keskkonnale. Seega tuleks teha jõupingutusi ka olemasoleva olukorra
põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva
säilimiseks.
olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud
Taluvärava toiteelementide bilanssi uuritakse PMK poolt alates aastast
rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude
2004 igal aastal. Lämmastiku bilanss varieerus 2016. aastal
1
seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide toetustüübiti (KSM, MAHE, ÜPT) üsna suurelt ja oli Eesti keskmisena
puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. vahemikus 9-51 kg/ha, fosfori bilanss -2 kuni +1 kg/ha, kaaliumi bilanss
vahemikus -7 kuni +11 kg/ha. Seetõttu ei pea me vajalikuks eeldatavat
keskmist trendi muuta. (Lisainfo Eike Lepmets; vt ka Seire osas esitatud
esialgseid vastuseid)
Arvestatud. Selgitus: Eestis on üldjuhul põllumajandusmaastik
B. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks
puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning mitmekesine ja soovime selle olukorra jätkumist, st et ei hävitata
eeldada olukorra paranemist. olemasolevaid elemente ega mitmekesisust. Tootmise efektiivistamine
ja konkurents põllumajandusmaale võib tuua kaasa mitmekesisuse
vähenemise, seetõttu on oluline ka praeguse säilitamine.
PõKas toodud maastikuindeksi olukorra säilimise eesmärk on toodud
nende piirkondade kohta, kus seis on hea või rahuldav. Olukorra
paranemist eeldame eelkõige peamistes põllumajanduspiirkondades.
Seega nõustume, et maastikuindeks peab Eestis tervikuna paranema.
(Lisainfo Kaidi Jakobson)
Mitte arvestatud. Maaeluministeerium on arvamusel, et
C. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja
põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega ei kaasne ebasoods at
selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha)
mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressurssidele.
säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega
Põllumajandusmaa kasutamisel järgitakse agrobioloogiliselt
võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja
põhjendatud võtteid (külvikorda), mis aitab säilitada ja suurendada
loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele.
mulla viljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all
Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata
umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada
põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid.
toiteelementide mullast väljaleostumist. Põllumajandusmaa puhul ei
saa silmas pidada üksnes haritavat maad, vaid ka looduslikke rohumaid.
Põllumajanduslik tegevus on samuti püsirohumaade säilitamine ning
seal heintaimede kasvatamine või kariloomade pidamine. Lisaks on
põllumajanduslikus tegevuses saamas tavaks, et rakendatakse
looduslikku mitmekesisust tagavaid lisameetodeid ja -võtteid, rajades
põllumajandusmaastikule erinevaid maastikelemente (rohe ribad
haritaval maal, põllumajandusmaastikku mitmekesistavad puuderibad
või hekid või puudesalud jms) (Lisainfo: Reena Osolin) Lisaks märgime,
et PõKa 2030 eesmärkidega seotud rakenduslikule ÜPP
strateegiakavale 2021-2027 tehakse eraldi KSH.
2
Arvestatud osaliselt. Täpsustame PõKa 2030 eelnõu sõnastust, sh
D. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt horisontaalse
horisontaalne alapeatükk 2.2.2 ja tegevussuund 8 lühiülevaade.
teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega seatud eesmärgid,
Selgitus: merealade, siseveekogude ja kalavarude hea seisundi
kajastamist – nt KHG vähendamise võimalused, kliimamuutustega
tagamiseks vajalikud keskkonnamõju hindamise meetmed on EL-i/Eesti
kohanemine ja taastuvenergia kasutamise võimalusi. KSH soovitab
kalanduspoliitikasse integreeritud juba eelmistel perioodidel.
arengukava selles osas täiendada.
Kalandusvaldkonnas tegutsevate osapoolte jaoks on see reeglina
enesestmõistetav kalanduspoliitika osa. Püüame selle PõKa 2030
eelnõu tekstis selgemini esile tuua (Lisainfo Eve Külmallik, KMO või
Aare Kasemets, SFO).
Arvestatud osaliselt. Sekkumisena on välja toodud, et kliima- ja
E. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud
õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike
järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest
rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks põllumajandussektori
toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti
konkurentsivõimega kooskõlas peab eelistama investeeringuid,
põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi
sealhulgas mittetootlikesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet
lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei
vähendavatesse tehnoloogiatesse. Tuleb soodustada bioenergia
ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada.
tootmist ja kasutamist põllumajanduses, mis hõlmab ka taastuvenergia
kasutamist põllumajandusmasinates (Lisainfo: Martti Mandel)
Arvestatud osaliselt. Selgitus: PõKas on välja toodud eesmärk seoses
F. Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses
jäätmete vähendamisega. Näiteks soodustada põllumajandustoodete
jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette
töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist,
kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014-
vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed)
2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks
ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. Samuti aktiivselt tuleb
ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada
kasutada biomajanduse võimalusi ning vähendada jäätmeid. Lisaks tuleb
reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses,
otsida lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida ettevõtteid, kelle tegevuse
haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava
kõrvaltooteks või jäätmeks on lubiväetised, paremale koostööle
selles osas täiendada.
põllumajandustootjatega.
(Lisainfo: Sandra Salom)
Arvestame (Lisainfo: Martin Kukk).
G. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada
avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust
keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada
pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine,
kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet
põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis
3
riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla
kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega
kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine.
Arvestatud. Suunis mineraalväetiste asendamiseks orgaaniliste
H. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes
väetistega tuleb arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused
(tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et
aastani 2050“. Samas peame sellele lisaks leidma parimad lahendused
need võivad olla raskemini omastavad taimedele või on nende kasutamine
taimetoitainete kasutuse tõhustamiseks ning toitainete keskkonda
keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu
leostumise vältimiseks (Lisainfo: Martti Mandel)
võib sellest tuleneval tekkida olukord, kus saagikuse tagamiseks
kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis
ebasoodne.
Arvestatud. Oleme välja toonud, et üldise eesmärgina peaksid
I. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja
investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse
õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1:
arengut. Toidukultuuridel põhinevate biokütuste tootmise
põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate
soodustamist PõKa-s käsitletud ei ole (Lisainfo: Martti Mandel)
kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude
avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused).
Mitte arvestatud. Selgitus: Veerežiimi muutmine võib mõjuda
J. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või
ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed elupaikadele ja nende tingimustele erinevalt. Seega võib mõju olla nii
sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju positiivne kui ka mõningal juhul ebasoodne. Mõjusid hinnatakse ka
olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid praegu ja edaspidi, see on tavapraktika, et projekti kavandamisel
iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) kooskõlastatakse asjaomaste pädevate asutustega, arvestades
liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja seadustes sätestatud nõudeid […]. PõKA eelnõus on öeldud, et
toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada
põllumajandust.
keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Seega on see teema kaetud
ja tekst ei vaja täiendamist (Lisainfo: Reena Osolin).
Arvestatud. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmise juures
K. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas
kasutuses väljas olevatele maadele arvestatakse võimalikke
olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid
kõrvalmõjudega. Oleme rõhutanud kohalike ressursside kasutamisel
põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude
kestlikkuse põhimõtte järgimist (Lisainfo: Martti Mandel)
kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute
biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide,
mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta.
4
Arvestatud osaliselt. Täpsustame PõKa 2030 eelnõu sõnastust.
L. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised)
Selgitus: veekogude ja kalavarude hea seisundi tagamiseks vajalikud
mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit
keskkonnamõjude hindamisega seotud meetmed on juba aastaid EL -
arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata
i/Eesti kalanduspoliitikasse integreeritud. Püüame selle eelnõu tekstis
sellega kaasnevaid kõiki mõjusid.
selgemini esile tuua (Lisainfo: Eve Külmallik ja/või Aare Kasemets, vt ka
eespool D).
Arvestatud osaliselt – täpsustame PõKa 2030 eelnõu teksti. Selgitus:
M. Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala
nii PõKa 2030 kui ka selle eesmärkidega otseselt seotud PõKa
loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise
programmide rakendusmeetmed (2020-2023+) ja Euroopa Liidu ühiste
tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna
põllumajanduse, kalanduse ja maaelupoliitikate strateegiakavad (2021 -
aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette
2027) lähtuvad kehtivast Euroopa Liidu õigusest, sh Natura 2000 alade
nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Arengukava elluviimisel
regulatsioon (Lisainfo: Kaidi Jakobson ja/või Aare Kasemets)
tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse
võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel
algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura
hindamine.
Seire
Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav Keskkonnaministeerium. Maaelum inisteeriumi ülesanne on
korraldada iga-aastast seiret. Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Oluline on
tagada, et seatud tegevussuundade tasandite eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võimalik hinnat a eesmärkide täitumist ja
need kajastaksid soovitud muudatusi.
PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM):
1) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku Arvestatud osaliselt. Oleme mõõdiku märkusega üldiselt nõus ja muutsime
põllulindude indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku trendi: eeldame indeksi negatiivse trendi vähenemist. PõKa tasandil on
asjakohasust põllumajanduse mõjude hindamiseks ning üldisemalt kirjas tegevused, mis panustavad elurikkuse sh põllulindude
täpsustada arengukavas milliste meetmete ja sekkumiste säilitamisse ja suurendamisse (punktid 30, 31). Detailsed sekkumised
tulemusena eesmärgini - indeksi tõus – jõutakse. koostatakse rakendamise faasis. (Lisainfo: Kaidi Jakobson)
2) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud Mitte arvestatud. Erinevalt energeetikast või transpordis puuduvad
mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine põllumajanduses tõhusad lahendused, mis võimaldavad KHG heidet
toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne oluliselt vähendada, piiramata seejuures sektori kasvu. Ka Riigikogu poolt
indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil vastu võetud arengudokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 205 0“
5
põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või on põllumajanduse valdkonnas seatud eesmärgiks suurendada
väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et
seire osas. vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta (Lisainfo:
Martti Mandel)
3) Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise Arvestatud osaliselt. Ei saa nõustuda väitega, et arengukavas ei ole muldade
eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. seisundi hindamise mõõdikuid. Muld on ka PõKa 2030 kontekstis väga oluline
Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks ressurss ning sellega on seotud pea kõik väetiste ja taimekaitsevahendite
mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, kasutamisega seotud mõõdikud ning muldade seisundi olukorrast ja muutustest
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja annavad otseselt ülevaate tegevussuund 1 all välja toodud mõõdikud nagu
makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku
taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas, mulla (mikro- ja makro)elustik,
kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on
välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu. Kaalumisel olid ka teised mulla
mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. mõõdikud, kuid need jäid välja tulenevalt eelhindaja läbiviidud mõõdikute SMART
analüüsi tulemustest. (Lisainfo: Eike Lepmets)
4) Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis Arvestatud. PõKa 2030 eelnõu terviktekstile esitatud ettepanekute,
oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine, varasemate töörühmade arutelude ja RITA projekti seniste tulemuste
fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või jäätmetega. KSH põhjal on koostamisel uus põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse
teeb ettepaneku selles osas arengukava täiendada. valdkondi hõlmav PõKa 2030 horisontaalne alapeatükk 2.2.3. tööpealkirjaga
„Ootused biomajanduse vallas“, mis käsitleb üldistatult ka bioenergeetika
sisendeid (sh biogaas). Ka konkreetsete sekkumiste sõnastust on kavas
täpsustada PõKa 2030 eelnõu tekstis (Lisainfo: Sirli Pehme, MeM TAO; või
Aare Kasemets, MeM SFO)
5) Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või Arvestatud osaliselt. Selgitused: a) Mitmetes PõKa tegevussuundades
tulemusindikaatorite puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi seatud mõjueesmärkide hindamiseks ei ole varasemalt andmeid kogutud
näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja puudub või puudub on (nt kompleksne toiduohutuse indeks), metoodikad vajavad täpsustamist
algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatus hinnata seatud ning testimist ja seetõttu ei ole otstarbekas praegusel ajahetkel nö
eesmärkide tulemusi ja PõKa eesmärke täita. ’laestvõetud’ alg- ja sihttasemeid lisada (analüütiline töö veel käib); b)
teisalt käib PõKa üldeesmärgi ja tegevussuundade 1 -8 eesmärkide raames
mõõdikute alane töö ka EL-i ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate
strateegiakavadega (seos EL-i õiguse ja ressurssidega); c) a-b > seetõttu
peab Maaeluministeerium täna otstarbekaks jätta PõKa 2030 eelnõus
paljude eesmärkide mõõdetavuse üldisusastme samaks (s.t. lepime kokku
mõjueesmärgiga taotletava suuna, mille arvulised näitajad esitame
sagedamini (1+3) muudetavates PõKa programmides ja samuti koostamise
6
faasis olevas ÜPP ja ÜKP strateegiakavades (Lisainfo: Aare Kasemets, tel.
56489869 / aare1skype)
Koondhinnangud ning arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju
PõKa 2030 KSH ekspertrühma välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panusta vad kõige rohkem PõKa 2030 tegevussuunad 1
(põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses) ja 8 (kestlik kalandus). Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise
puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise.
Siiski juhib PõKa 2030 KSH ekspertrühm tähelepanu mõnele arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ohukoha le, mille puhul tuleks PõKa
eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal rakendamisel tähelepanu pöörata. Lisame siin seisukohad, mida eelmises tabelis pole käsitletud.
Koondhinnangud
PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM):
Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid Kujunenud looduslikke elupaikasid võib ebasoodsalt mõjutada eelkõige
põllumajanduses sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus uute maaparandussüsteemide rajamine. Uusi maaparandussüsteeme
mõjutatakse ebasoodsalt olemasolevaid ning vahepealsete ehitatakse ehitusloa alusel ja ehitusloa menetlemise käigus hinnatakse
protsesside ja muutuste tulemusel kujunenud looduslike elupaiga- maaparandusehitise rajamisega kaasnevaid võimalikke erinevaid mõjusid
ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). looduskeskkonnale ja vajadusel planeeritakse leevendusmeetmed
maaparanduse mõju vähendamiseks (maaparanduslikud
keskkonnakaitserajatised). Kuivendatud maatulundusmaal, kus
maaparandussüsteemid on toiminud aastaid, on juba nendest sõltuv
keskkond välja kujunenud ja nende täiendav mõju elupaiga ja või liigiliste
koosluste on minimaalne. Nõustume, et maaparandustööde käigus tuleb
mõelda looduskeskkonnale näiteks teha maaparandustöid sobival viisil
ja ajal, rakendatakse meetmeid, mis vähendavad setete kandumist
allavoolu jms). […] Veerežiimi muutmine võib mõjuda elupaikadele ja
nende tingimustele erinevalt. Seega võib mõju olla nii positiivne kui ka
mõningal juhul ebasoodne. Mõjusid hinnatakse praegu ja ka edaspidi iga
projekti kavandamisel kooskõlastusprotsessi kaudu asjaomaste pädevate
asutustega, arvestades seadustes sätestatud nõudeid. (Lisainfo: Reena
Osolin ja Helve Hunt)
Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt Kalanduspoliitikal on oluline roll edendada säästvat ja kliimamuutuste
horisontaalse teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, rikkumata merekeskkonda,
7
seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG vähendamise majanduslikult elujõulist töötlevat tööstust ning tagada rannaäärsete
võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja taastuvenergia kogukondade tööhõive ja võimalused. Oleme käsitlenud kalanduspoliitika
kasutamise võimalusi. Lisaks puuduvad keskkonna ja kliimaga keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumisi eraldi suurema
seotud mõõdikud. lõiguna ning keskkonda puudutavaid aspekte ka kalanduspoliitika
majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumiste all (nt
keskkonnasäästlik tootmine ja töötlemine; hea merekeskkonnaseisundi
hoidmine, jms). Seetõttu ei saa öelda, et keskkonnamõju ei ole arvestatud
horisontaalselt. Taastuvenergia kasutamise võimalusi oleme muuhulgas
silmas pidanud keskkonnasäästliku tootmise ja töötlemise all, kuid oleme
strateegia üldistusastet arvestades jätnud selle konkreetsema
väljatoomise programmi ja EMKVF rakenduskava tasandile, sest
taastuvenergia kasutus ja ressursitõhusus on ühed aspektid
keskkonnasäästliku tootmise all. Kalapüük ja vesiviljelus on ühed
efektiivsemad viisid toota loomset proteiini sh arvestades KHG teket.
Keskkonnaga seotud mõõdikuteks on meil seatud: Heas seisus varude
arv, Kalapüügi rikkumiste suhtarv, Keskkonnateadlike harrastuspüüdjate
kasv (Lisainfo: Eve Külmallik)
Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus Oleme teadlikud sellest, et merevesiviljeluse puhul tul eb arvestada
sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. mereala planeeringuga (http://mereala.hendrikson.ee/#) ja hinnata merre
Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava rajatava tootmisega kaasnevaid mõjusid ning vajadusel rakendada
tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki kompensatsioonimeetmeid. Kuivõrd spetsiifilised detailid võiv ad sõltuda
mõjusid. rajatava tootmise asukohast, siis selle tõttu toimub kaasnevate mõjude
hindamine loamenetluse/KMH tasandil. (Lisainfo: Eve Külmallik)
Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju
PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM):
Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna Maaeluministeerium on arvamusel, et põllumajandusmaa osakaalu
säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajanduse suurenemisega ei kaasne ebasoodsat mõju looduse mitmekesisusele
arengu eeldusteks olevad tootlikkuse suure nemine, uute maade ja loodusressurssidele. Põllumajandusmaa kasutamisel järgitakse
kasutusele võtt, infrastruktuuri arendamine toob endaga tavaliselt agrobioloogiliselt põhjendatud võtteid (külvikorda), mis aitab säi litada
kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse ja suurendada mulla viljakust, parandada fütosanitaarset seisundit
suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning
tasakaalustatud otsuseid, mis võimalike kaasnevaid mõjusid a rvesse vähendada toiteelementide mullast väljaleostumist.
võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa tegevussuuna, Põllumajandusmaa puhul ei saa silmas pidada üksnes haritavat ma ad,
8
põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite vaid ka looduslikud rohumaad. Põllumajanduslik tegevus on samuti
kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva püsirohumaade säilitamine ning seal heintaimede kasvatamine või
mõõdiku raames eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate kariloomade pidamine. Lisaks on põllumajanduslikus tegevuses
mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga vähenemist või teise saamas tavaks, et rakendatakse looduslikku mitmekesisust ta gavaid
eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva lisameetodeid ja -võtteid, rajades põllumajandus-maastikule erinevaid
põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Samas maastikelemente (roheribad haritaval maal, põllumajandusmaastikku
põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda mitmekesistavad puuderibad või hekid või puudesalud jms). (Lisainfo:
ebasoodne mõju looduse m itmekesisuse ja loodusressursside Helve Hunt)
(eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele.
Olulist negatiivset piiriülest mõju ühegi arengukava elluviimisel ega Nõustume seisukohaga.
koosmõjul, KeHJS-e (§ 46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise
erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ
(Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses, pole ette näha.
Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu,
keskkonna ja inimeste heaolu parandamiseks. Seatud eesmärgi,
alaeesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis
võiks avaldada eeldatavalt negatiivset piiriülest mõju.
Lisainfo:
Aare Kasemets
Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt
Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakond
56489869 /
[email protected]
9