dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Esialgsed seisukohad

Sotsiaalministeerium · 10. september 2019
Viit
1.2-3/2153-2
Registreeritud
10. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf120 KB
  • 📎MeM_vastused_PoKa_2030_KSH_aruandele100919.pdf884 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.09.2019 14:05 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; info keskkonnaamet ee <[email protected]>; maaamet maaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; HM <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]>; info kaitseministeerium ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]> Teema: Maaeluministeeriumi esialgsed seisukohad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes esile toodud ettepanekute asjus Manused: MeM_vastused_PoKa_2030_KSH_aruandele100919.pdf Ministeeriumid Austatud koostööpartner! Vastavalt meie kirjas (29.08.2019 nr 1.2-1/1001) lubatule edastan teile teadmiseks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõu ettepanekutega seotud maaeluministeeriumi nõunike esialgsed seisukohad. Ühtlasi meenutan, et ootame Teie seisukohti PõKa 2030 KSH aruande eelnõu osas kuni 29. septembrini e-postiga aadressil [email protected]. PõKa 2030 eelnõu tööversiooni, selle KSH aruande eelnõu ja teiste dokumentidega on võimalik tutvuda ministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. Lisaks PõKa KSH aruandele avalikustati seal ka Eesti Maaülikooli koostatud PõKa mõjude eelhindamise lõpparuanne, mis keskendub PõKa 2030 sotsiaal-demograafiliste, majanduslike, julgeolekualaste, regionaalsete ja riigihalduslike mõjude eelhindamise tulemustele. Lugupidamisega Aare Kasemets Mõjude hindamise ja kaasamise nõunik Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakond + 372 625 6132 / [email protected] / aare1skype Lisa: Maaeluministeeriumi nõunike esialgsed seisukohad Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõus esitatud ettepanekute asjus. Teadmiseks: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030“ koostamise juhtkomisjoni liikmed Maaeluministeeriumi esialgsed vastused PõKa 2030 KSH aruande eelnõus esitatud seisukohtade ning ettepanekute asjus 10.09.2019 Sissejuhatus Hendrikson ja Ko KSH ekspertrühma aruande eelnõu annab põhjaliku ülevaate Põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaarengukava aastani 2030 (PõKa 2030) eelnõu tegevussuundade ja sekkumistega seotud kitsaskohtadest ning potentsiaalsetest strateegilistest (eesmärkide saavutamist takistavatest) riskidest, millele tähelepanu pöörata. Maaeluministeeriumi nõunike järgnevad esialgsed vastused ja kommentaarid keskenduvad esmalt aruande eelnõu peatükile 7 (Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning seire vajadus) ja seejärel mõningatele koondhinnangu ning PõKa 2030 elluviimisega kaasneva koosmõju ja piiriülese mõjuga seotud seisukohtadele. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid ning seire vajadus PõKa 2030 KSH ekspertrühma hinnanul arengukavaga ei seata eesmärke ega kavandata sekkumisi, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsa mõju või selle suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Arengukavaga seatud eesmärgid on positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa Eesti põllumajandus- ja kalandussektori säilimisele ning edenemisele. Järgnevalt on välja toodud peam ised KSH ekspertrühma soovitused (aruande eelnõu ptk 7) koos Maaeluministeeriumi nõunike vastustega , kuidas positiivseid mõjusid suurendada või võimalikku tekkivat negatiivset mõju keskkonnale ära hoida: PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM): Mitte arvestatud (esialgne). Selgitus: selle ettepanekuga ei saa me A. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdikutele nagu nt nõustuda, kuna Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine hektari „Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas“; „Põllumajandusmaal kohta niigi madal (nt OECD riikide seas tagantpoolt kolmas). Samas aga kasutatud taimekaitsevahendite kogused põllumajandusmaa hektari kasvab seoses kliimamuutustega ilmselt juba lähiajal surve kohta“ ja „lämmastiku ja fosfori üldbilansi ja kasutamise tõhusus“ seatud põllumajandusmaa pinna suurendamiseks ja intensiivsemaks trendidena eeldatakse olemasoleva olukorra säilimist või kasutuse põllumajandustootmiseks, mis omakorda võib suurendada survet langust. Arvestades väetiste ja taimekaitsevahendite praegust kasutust keskkonnale. Seega tuleks teha jõupingutusi ka olemasoleva olukorra põllumajandussektoris ja nendega kaasnevaid mõjusid, ei ole olemasoleva säilimiseks. olukorra säilimine kooskõlas kõikide Eesti riigi poolt võetud Taluvärava toiteelementide bilanssi uuritakse PMK poolt alates aastast rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega, nt parandada veekogude 2004 igal aastal. Lämmastiku bilanss varieerus 2016. aastal 1 seisundit. Sellest tulenevalt teeb KSH ettepaneku, et eelmainitud trendide toetustüübiti (KSM, MAHE, ÜPT) üsna suurelt ja oli Eesti keskmisena puhul võetakse eesmärgiks olukorra paranemine. vahemikus 9-51 kg/ha, fosfori bilanss -2 kuni +1 kg/ha, kaaliumi bilanss vahemikus -7 kuni +11 kg/ha. Seetõttu ei pea me vajalikuks eeldatavat keskmist trendi muuta. (Lisainfo Eike Lepmets; vt ka Seire osas esitatud esialgseid vastuseid) Arvestatud. Selgitus: Eestis on üldjuhul põllumajandusmaastik B. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku maastikuindeks puhul tuleks samuti loobuda olemasoleva olukorra jätkumise eeldusest ning mitmekesine ja soovime selle olukorra jätkumist, st et ei hävitata eeldada olukorra paranemist. olemasolevaid elemente ega mitmekesisust. Tootmise efektiivistamine ja konkurents põllumajandusmaale võib tuua kaasa mitmekesisuse vähenemise, seetõttu on oluline ka praeguse säilitamine. PõKas toodud maastikuindeksi olukorra säilimise eesmärk on toodud nende piirkondade kohta, kus seis on hea või rahuldav. Olukorra paranemist eeldame eelkõige peamistes põllumajanduspiirkondades. Seega nõustume, et maastikuindeks peab Eestis tervikuna paranema. (Lisainfo Kaidi Jakobson) Mitte arvestatud. Maaeluministeerium on arvamusel, et C. Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses mõõdiku ja põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega ei kaasne ebasoods at selle trendina eeldatakse kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) mõju looduse mitmekesisusele ja loodusressurssidele. säilimist või mõõdukat kasvu. Põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega Põllumajandusmaa kasutamisel järgitakse agrobioloogiliselt võib kaasneda ebasoodne mõju looduse mitmekesisuse ja põhjendatud võtteid (külvikorda), mis aitab säilitada ja suurendada loodusressursside (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. mulla viljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all Oluline on läbi rakenduskava või paika pandud meetmete hinnata umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada põllumajandusmaa kasvuga kaasnevaid keskkonnamõjusid. toiteelementide mullast väljaleostumist. Põllumajandusmaa puhul ei saa silmas pidada üksnes haritavat maad, vaid ka looduslikke rohumaid. Põllumajanduslik tegevus on samuti püsirohumaade säilitamine ning seal heintaimede kasvatamine või kariloomade pidamine. Lisaks on põllumajanduslikus tegevuses saamas tavaks, et rakendatakse looduslikku mitmekesisust tagavaid lisameetodeid ja -võtteid, rajades põllumajandusmaastikule erinevaid maastikelemente (rohe ribad haritaval maal, põllumajandusmaastikku mitmekesistavad puuderibad või hekid või puudesalud jms) (Lisainfo: Reena Osolin) Lisaks märgime, et PõKa 2030 eesmärkidega seotud rakenduslikule ÜPP strateegiakavale 2021-2027 tehakse eraldi KSH. 2 Arvestatud osaliselt. Täpsustame PõKa 2030 eelnõu sõnastust, sh D. Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt horisontaalse horisontaalne alapeatükk 2.2.2 ja tegevussuund 8 lühiülevaade. teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega seatud eesmärgid, Selgitus: merealade, siseveekogude ja kalavarude hea seisundi kajastamist – nt KHG vähendamise võimalused, kliimamuutustega tagamiseks vajalikud keskkonnamõju hindamise meetmed on EL-i/Eesti kohanemine ja taastuvenergia kasutamise võimalusi. KSH soovitab kalanduspoliitikasse integreeritud juba eelmistel perioodidel. arengukava selles osas täiendada. Kalandusvaldkonnas tegutsevate osapoolte jaoks on see reeglina enesestmõistetav kalanduspoliitika osa. Püüame selle PõKa 2030 eelnõu tekstis selgemini esile tuua (Lisainfo Eve Külmallik, KMO või Aare Kasemets, SFO). Arvestatud osaliselt. Sekkumisena on välja toodud, et kliima- ja E. Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond raames on sõnastatud õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike järgmine probleem: „Oluline probleem on ka taastuvatest allikatest rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks põllumajandussektori toodetud energia madal osakaal põllumajandussektoris, seda eriti konkurentsivõimega kooskõlas peab eelistama investeeringuid, põllumajandusmasinate kütuste osas“, kuid selle probleemi sealhulgas mittetootlikesse, kliimasäästlikesse ja õhusaastet lahendamiseks eesmärke/tegevusi/sekkumispõhimõtteid välja pakutud ei vähendavatesse tehnoloogiatesse. Tuleb soodustada bioenergia ole. KSH teeb ettepaneku arengukava selles osas täiendada. tootmist ja kasutamist põllumajanduses, mis hõlmab ka taastuvenergia kasutamist põllumajandusmasinates (Lisainfo: Martti Mandel) Arvestatud osaliselt. Selgitus: PõKas on välja toodud eesmärk seoses F. Arengukavas ei ole seatud selgeid eesmärke ega sekkumisi seoses jäätmete vähendamisega. Näiteks soodustada põllumajandustoodete jäätmete vähendamise või kasutamisena toormena (sh reoveesette töötlemist ja väärindamist, tootearendust, tootmistehnoloogia uuendamist, kasutamise võimalused põllumajandussektoris). Riigi jäätmekavas 2014- vastastikku kasulikku tööstussümbioosi ressursside jagamiseks (sh jäätmed) 2020 on välja toodud, et tuleb uurida võimalusi reoveesette käitlemiseks ning ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamist. Samuti aktiivselt tuleb ja välja töötada jäätmeteks olemise lakkamise kriteeriumid, et soodustada kasutada biomajanduse võimalusi ning vähendada jäätmeid. Lisaks tuleb reoveesette taaskasutamist eri valdkondades (põllumajanduses, otsida lahendusi küsimusele, kuidas motiveerida ettevõtteid, kelle tegevuse haljastuses, rekultiveerimisel, ehituses jne). KSH soovitab arengukava kõrvaltooteks või jäätmeks on lubiväetised, paremale koostööle selles osas täiendada. põllumajandustootjatega. (Lisainfo: Sandra Salom) Arvestame (Lisainfo: Martin Kukk). G. Arengukava praegune sõnastus toob välja: „Riigi roll on tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Usalduslikku suhet sihtgrupi ja ühiskonnaga aitab tagada pikaajaliste kommunikatsiooniplaanide loomine ja rakendamine, kirjeldamaks näiteks taimekaitsevahendite kasutusotstarvet põllumajanduses, kasutamisega kaasnevate riskide ulatust ja nõudeid, mis 3 riske maandavad.“ Soovitatavalt võiks kommunikatsiooniplaanides olla kajastatud lisaks kliimamuutuste leevendamine ning nende mõjudega kohanemisega seotud info levitamine ja teadvustamine. Arvestatud. Suunis mineraalväetiste asendamiseks orgaaniliste H. Taastöödeldud või orgaaniliste materjalide kasutamisel väetisetoodetes väetistega tuleb arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused (tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleb arvestada, et aastani 2050“. Samas peame sellele lisaks leidma parimad lahendused need võivad olla raskemini omastavad taimedele või on nende kasutamine taimetoitainete kasutuse tõhustamiseks ning toitainete keskkonda keerulisem (nt biogaasi kääritusjäägi kasutamine väetisena) ja seetõttu leostumise vältimiseks (Lisainfo: Martti Mandel) võib sellest tuleneval tekkida olukord, kus saagikuse tagamiseks kasutatavad väetiste kogused hoopis suurenevad ning mõju on hoopis ebasoodne. Arvestatud. Oleme välja toonud, et üldise eesmärgina peaksid I. Investeeringute tegemisel mittetootlikkesse, kliimasäästlikesse ja investeeringud soodustama ressursitõhusust ja ringmajanduse õhusaastet vähendavatesse tehnoloogiatesse (tegevussuund 1: arengut. Toidukultuuridel põhinevate biokütuste tootmise põllumajanduskeskkond sekkumine) tuleks arvesse võtta tehnoloogiate soodustamist PõKa-s käsitletud ei ole (Lisainfo: Martti Mandel) kogumõju – sh ressursi- ja energiatõhusust ning võimalike mõjude avaldumist teistes valdkondades (nt palmiõlil baseeruvad biokütused). Mitte arvestatud. Selgitus: Veerežiimi muutmine võib mõjuda J. Veerežiimi muutmisel (nt maaparandussüsteemide rajamise või ulatusliku rekonstrueerimise korra) (tegevussuund 4: kvaliteetsed elupaikadele ja nende tingimustele erinevalt. Seega võib mõju olla nii sisendid põllumajanduses sekkumised) võib kaasneda ebasoodne mõju positiivne kui ka mõningal juhul ebasoodne. Mõjusid hinnatakse ka olemasolevatele elupaikadele, mistõttu tuleks hinnata võimalike mõjusid praegu ja edaspidi, see on tavapraktika, et projekti kavandamisel iga konkreetse tegevuse korral. Kaitstavate (s.h Natura 2000 võrgustiku) kooskõlastatakse asjaomaste pädevate asutustega, arvestades liikide ja elupaikade seisundi halvenemise peamiste põhjustena on välja seadustes sätestatud nõudeid […]. PõKA eelnõus on öeldud, et toodud just märgade elupaikade kuivendamist ja intensiivistunud maaparandustööde planeerimisel ja ellu viimisel tuleb arvestada põllumajandust. keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Seega on see teema kaetud ja tekst ei vaja täiendamist (Lisainfo: Reena Osolin). Arvestatud. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmise juures K. Uute biomajanduslike kasutusviiside leidmine kasutusest väljas kasutuses väljas olevatele maadele arvestatakse võimalikke olevatele maadele (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid kõrvalmõjudega. Oleme rõhutanud kohalike ressursside kasutamisel põllumajanduses sekkumine) võib teatud juhtudel (nt monokultuurude kestlikkuse põhimõtte järgimist (Lisainfo: Martti Mandel) kasvatamine) olla ebasoodsa mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele. Uute biomajanduslike kasutusviisidega võib kaasneda ka täiendav KHG heide, mida tuleks edasiste tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvesse võtta. 4 Arvestatud osaliselt. Täpsustame PõKa 2030 eelnõu sõnastust. L. Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus sekkumised) Selgitus: veekogude ja kalavarude hea seisundi tagamiseks vajalikud mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. Läänemere seisundit keskkonnamõjude hindamisega seotud meetmed on juba aastaid EL - arvesse võttes tuleb iga kavandatava tegevuse puhul põhjalikult hinnata i/Eesti kalanduspoliitikasse integreeritud. Püüame selle eelnõu tekstis sellega kaasnevaid kõiki mõjusid. selgemini esile tuua (Lisainfo: Eve Külmallik ja/või Aare Kasemets, vt ka eespool D). Arvestatud osaliselt – täpsustame PõKa 2030 eelnõu teksti. Selgitus: M. Kavandatavate tegevuste elluviimine ei tohi Natura 2000 ala nii PõKa 2030 kui ka selle eesmärkidega otseselt seotud PõKa loodusväärtusi kahjustada. Võimaliku ebasoodsa mõju ilmnemise programmide rakendusmeetmed (2020-2023+) ja Euroopa Liidu ühiste tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada projektide keskkonna põllumajanduse, kalanduse ja maaelupoliitikate strateegiakavad (2021 - aspektide arvestamise asjakohase ettevalmistamise ning vajadusel ette 2027) lähtuvad kehtivast Euroopa Liidu õigusest, sh Natura 2000 alade nähtud leevendusmeetmete rakendamisega. Arengukava elluviimisel regulatsioon (Lisainfo: Kaidi Jakobson ja/või Aare Kasemets) tuleb meetmete ja tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel algatada vastav keskkonnamõju hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine. Seire Arengukava rakendamise eest vastutab Maaeluministeerium, kaasvastutav Keskkonnaministeerium. Maaelum inisteeriumi ülesanne on korraldada iga-aastast seiret. Arengukavas on kirjeldatud hulk mõõdikuid, mille alusel hakatakse seirama arengukava elluviimist. Oluline on tagada, et seatud tegevussuundade tasandite eesmärgid oleksid mõõdetavad ning nende abil oleks võimalik hinnat a eesmärkide täitumist ja need kajastaksid soovitud muudatusi. PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM): 1) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond mõõdiku Arvestatud osaliselt. Oleme mõõdiku märkusega üldiselt nõus ja muutsime põllulindude indeks puhul soovitab KSH kaaluda selle mõõdiku trendi: eeldame indeksi negatiivse trendi vähenemist. PõKa tasandil on asjakohasust põllumajanduse mõjude hindamiseks ning üldisemalt kirjas tegevused, mis panustavad elurikkuse sh põllulindude täpsustada arengukavas milliste meetmete ja sekkumiste säilitamisse ja suurendamisse (punktid 30, 31). Detailsed sekkumised tulemusena eesmärgini - indeksi tõus – jõutakse. koostatakse rakendamise faasis. (Lisainfo: Kaidi Jakobson) 2) Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond alla ei ole seatud Mitte arvestatud. Erinevalt energeetikast või transpordis puuduvad mõõdikut KHG absoluutarvu kohta. On vaid heite vähenemine põllumajanduses tõhusad lahendused, mis võimaldavad KHG heidet toodangu väärtuse kohta ning kuna puudub mõõdetav kvalitatiivne oluliselt vähendada, piiramata seejuures sektori kasvu. Ka Riigikogu poolt indikaator, siis ei ole võimalik hinnata, kas seatud eesmärgi abil vastu võetud arengudokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 205 0“ 5 põllumajandustootmise summaarne KHG mõju suureneb või on põllumajanduse valdkonnas seatud eesmärgiks suurendada väheneb. KSH teeb ettepaneku kaaluda mõõdikute täiendamist KHG põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et seire osas. vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta (Lisainfo: Martti Mandel) 3) Muld on põllumajanduse peamine ressurss ja tootmise Arvestatud osaliselt. Ei saa nõustuda väitega, et arengukavas ei ole muldade eeldus, mida tuleb kaitsta liigse keskkonnakoormuse eest. seisundi hindamise mõõdikuid. Muld on ka PõKa 2030 kontekstis väga oluline Arengukavas on välja pakutud muldade seisundi jälgimiseks ressurss ning sellega on seotud pea kõik väetiste ja taimekaitsevahendite mõõdikud - põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu, kasutamisega seotud mõõdikud ning muldade seisundi olukorrast ja muutustest taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas ja mulla mikro- ja annavad otseselt ülevaate tegevussuund 1 all välja toodud mõõdikud nagu makro) elustik, kuid hetkel puudub kahe viimase mõõdiku taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas, mulla (mikro- ja makro)elustik, kasutusele võtmiseks ühtne rakendamise metoodika. Oluline on välja töötada ja kasutusele võtta rakendatavad ja pikaajalised põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu. Kaalumisel olid ka teised mulla mõõdikud, mille abil hinnata muldade seisundi muutust. mõõdikud, kuid need jäid välja tulenevalt eelhindaja läbiviidud mõõdikute SMART analüüsi tulemustest. (Lisainfo: Eike Lepmets) 4) Arengukavas ei ole selgeid eesmärke ega mõõdikuid, mis Arvestatud. PõKa 2030 eelnõu terviktekstile esitatud ettepanekute, oleks seotud bioenergia kasutamise (nt biogaasi tootmine, varasemate töörühmade arutelude ja RITA projekti seniste tulemuste fossiilsete kütuste osakaalu vähendamine) või jäätmetega. KSH põhjal on koostamisel uus põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse teeb ettepaneku selles osas arengukava täiendada. valdkondi hõlmav PõKa 2030 horisontaalne alapeatükk 2.2.3. tööpealkirjaga „Ootused biomajanduse vallas“, mis käsitleb üldistatult ka bioenergeetika sisendeid (sh biogaas). Ka konkreetsete sekkumiste sõnastust on kavas täpsustada PõKa 2030 eelnõu tekstis (Lisainfo: Sirli Pehme, MeM TAO; või Aare Kasemets, MeM SFO) 5) Seatud prioriteetide sihtvaldkondade juures olevad mõõdikud või Arvestatud osaliselt. Selgitused: a) Mitmetes PõKa tegevussuundades tulemusindikaatorite puhul on oluline täpsustada eesmärgi tasandi seatud mõjueesmärkide hindamiseks ei ole varasemalt andmeid kogutud näitajaid. Juhul kui mõõdetav näitaja puudub või puudub on (nt kompleksne toiduohutuse indeks), metoodikad vajavad täpsustamist algnäitaja, millega võrrelda, on sisuliselt võimatus hinnata seatud ning testimist ja seetõttu ei ole otstarbekas praegusel ajahetkel nö eesmärkide tulemusi ja PõKa eesmärke täita. ’laestvõetud’ alg- ja sihttasemeid lisada (analüütiline töö veel käib); b) teisalt käib PõKa üldeesmärgi ja tegevussuundade 1 -8 eesmärkide raames mõõdikute alane töö ka EL-i ühiste põllumajandus- ja kalanduspoliitikate strateegiakavadega (seos EL-i õiguse ja ressurssidega); c) a-b > seetõttu peab Maaeluministeerium täna otstarbekaks jätta PõKa 2030 eelnõus paljude eesmärkide mõõdetavuse üldisusastme samaks (s.t. lepime kokku mõjueesmärgiga taotletava suuna, mille arvulised näitajad esitame sagedamini (1+3) muudetavates PõKa programmides ja samuti koostamise 6 faasis olevas ÜPP ja ÜKP strateegiakavades (Lisainfo: Aare Kasemets, tel. 56489869 / aare1skype) Koondhinnangud ning arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju PõKa 2030 KSH ekspertrühma välismõjude analüüsist selgub, et keskkonnahoidu panusta vad kõige rohkem PõKa 2030 tegevussuunad 1 (põllumajanduskeskkond), 4 (kvaliteetsed sisendid põllumajanduses) ja 8 (kestlik kalandus). Mitte ühelgi arengukava eesmärgi ega sekkumise puhul ei tuvastatud, et see takistaks keskkonnaeesmärkide saavutamist või võiks kaasa tuua otsese ebasoodsa mõju avaldumise. Siiski juhib PõKa 2030 KSH ekspertrühm tähelepanu mõnele arengukava eesmärkide elluviimisega seotud ohukoha le, mille puhul tuleks PõKa eelnõu täiendamisel ja arengukava hilisemal rakendamisel tähelepanu pöörata. Lisame siin seisukohad, mida eelmises tabelis pole käsitletud. Koondhinnangud PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM): Maaparandustööde (tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid Kujunenud looduslikke elupaikasid võib ebasoodsalt mõjutada eelkõige põllumajanduses sekkumised) elluviimisel on oht, et selle käigus uute maaparandussüsteemide rajamine. Uusi maaparandussüsteeme mõjutatakse ebasoodsalt olemasolevaid ning vahepealsete ehitatakse ehitusloa alusel ja ehitusloa menetlemise käigus hinnatakse protsesside ja muutuste tulemusel kujunenud looduslike elupaiga- maaparandusehitise rajamisega kaasnevaid võimalikke erinevaid mõjusid ja/või liigilisi kooslusi (eelkõige läbi veerežiimi muutuste). looduskeskkonnale ja vajadusel planeeritakse leevendusmeetmed maaparanduse mõju vähendamiseks (maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised). Kuivendatud maatulundusmaal, kus maaparandussüsteemid on toiminud aastaid, on juba nendest sõltuv keskkond välja kujunenud ja nende täiendav mõju elupaiga ja või liigiliste koosluste on minimaalne. Nõustume, et maaparandustööde käigus tuleb mõelda looduskeskkonnale näiteks teha maaparandustöid sobival viisil ja ajal, rakendatakse meetmeid, mis vähendavad setete kandumist allavoolu jms). […] Veerežiimi muutmine võib mõjuda elupaikadele ja nende tingimustele erinevalt. Seega võib mõju olla nii positiivne kui ka mõningal juhul ebasoodne. Mõjusid hinnatakse praegu ja ka edaspidi iga projekti kavandamisel kooskõlastusprotsessi kaudu asjaomaste pädevate asutustega, arvestades seadustes sätestatud nõudeid. (Lisainfo: Reena Osolin ja Helve Hunt) Tegevussuund 8: kestlik kalandus puhul ei leia läbivalt Kalanduspoliitikal on oluline roll edendada säästvat ja kliimamuutuste horisontaalse teemana keskkonnamõju, sh kliimamuutustega mõjuga kohanevat kalandust ja vesiviljelust, rikkumata merekeskkonda, 7 seatud eesmärgid, kajastamist – nt KHG vähendamise majanduslikult elujõulist töötlevat tööstust ning tagada rannaäärsete võimalused, kliimamuutustega kohanemine ja taastuvenergia kogukondade tööhõive ja võimalused. Oleme käsitlenud kalanduspoliitika kasutamise võimalusi. Lisaks puuduvad keskkonna ja kliimaga keskkondlike eesmärkide täitmisega seotud sekkumisi eraldi suurema seotud mõõdikud. lõiguna ning keskkonda puudutavaid aspekte ka kalanduspoliitika majanduslike eesmärkide täitmisega seotud sekkumiste all (nt keskkonnasäästlik tootmine ja töötlemine; hea merekeskkonnaseisundi hoidmine, jms). Seetõttu ei saa öelda, et keskkonnamõju ei ole arvestatud horisontaalselt. Taastuvenergia kasutamise võimalusi oleme muuhulgas silmas pidanud keskkonnasäästliku tootmise ja töötlemise all, kuid oleme strateegia üldistusastet arvestades jätnud selle konkreetsema väljatoomise programmi ja EMKVF rakenduskava tasandile, sest taastuvenergia kasutus ja ressursitõhusus on ühed aspektid keskkonnasäästliku tootmise all. Kalapüük ja vesiviljelus on ühed efektiivsemad viisid toota loomset proteiini sh arvestades KHG teket. Keskkonnaga seotud mõõdikuteks on meil seatud: Heas seisus varude arv, Kalapüügi rikkumiste suhtarv, Keskkonnateadlike harrastuspüüdjate kasv (Lisainfo: Eve Külmallik) Merre rajatava tootmise (tegevussuund 8: kestlik kalandus Oleme teadlikud sellest, et merevesiviljeluse puhul tul eb arvestada sekkumised) mõju võib sõltuda väga spetsiifilistest detailidest. mereala planeeringuga (http://mereala.hendrikson.ee/#) ja hinnata merre Läänemere seisundit arvesse võttes tuleb iga kavandatava rajatava tootmisega kaasnevaid mõjusid ning vajadusel rakendada tegevuse puhul põhjalikult hinnata sellega kaasnevaid kõiki kompensatsioonimeetmeid. Kuivõrd spetsiifilised detailid võiv ad sõltuda mõjusid. rajatava tootmise asukohast, siis selle tõttu toimub kaasnevate mõjude hindamine loamenetluse/KMH tasandil. (Lisainfo: Eve Külmallik) Arengukava elluviimisega kaasnev koosmõju ja piiriülene mõju PõKa 2030 KSH ekspertrühm: Maaeluministeerium (MeM): Paratamatult on põllumajanduse arendamise ning looduskeskkonna Maaeluministeerium on arvamusel, et põllumajandusmaa osakaalu säilitamise ning kaitsmise vahel teatav vastuolu. Põllumajanduse suurenemisega ei kaasne ebasoodsat mõju looduse mitmekesisusele arengu eeldusteks olevad tootlikkuse suure nemine, uute maade ja loodusressurssidele. Põllumajandusmaa kasutamisel järgitakse kasutusele võtt, infrastruktuuri arendamine toob endaga tavaliselt agrobioloogiliselt põhjendatud võtteid (külvikorda), mis aitab säi litada kaasa täiendavad mõjud looduskeskkonnale. Põllumajanduse ja suurendada mulla viljakust, parandada fütosanitaarset seisundit suunamisel tuleb seda vastuolu teadvustada ning teha (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning tasakaalustatud otsuseid, mis võimalike kaasnevaid mõjusid a rvesse vähendada toiteelementide mullast väljaleostumist. võtavad. Vastuolu näitena võib tuua PõKa tegevussuuna, Põllumajandusmaa puhul ei saa silmas pidada üksnes haritavat ma ad, 8 põllumajanduskeskkond, eesmärgi- Väetiste ja taimekaitsevahendite vaid ka looduslikud rohumaad. Põllumajanduslik tegevus on samuti kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, mille all oleva püsirohumaade säilitamine ning seal heintaimede kasvatamine või mõõdiku raames eeldatakse vaid lämmastiku sisaldavate kariloomade pidamine. Lisaks on põllumajanduslikus tegevuses mineraalväetiste kasvu pidurdumist, mitte aga vähenemist või teise saamas tavaks, et rakendatakse looduslikku mitmekesisust ta gavaid eesmärgi mõõdiku trendina eeldatakse kasutuses oleva lisameetodeid ja -võtteid, rajades põllumajandus-maastikule erinevaid põllumajandusmaa pindala (ha) säilimist või mõõdukat kasvu. Samas maastikelemente (roheribad haritaval maal, põllumajandusmaastikku põllumajandusmaa osakaalu suurenemisega võib kaasneda mitmekesistavad puuderibad või hekid või puudesalud jms). (Lisainfo: ebasoodne mõju looduse m itmekesisuse ja loodusressursside Helve Hunt) (eelkõige liigirikkusest tulenev ressurss) säilimisele. Olulist negatiivset piiriülest mõju ühegi arengukava elluviimisel ega Nõustume seisukohaga. koosmõjul, KeHJS-e (§ 46 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ (Artikkel 7 Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses, pole ette näha. Arengueesmärgid on suunatud Eesti riigi majanduse arengu, keskkonna ja inimeste heaolu parandamiseks. Seatud eesmärgi, alaeesmärkide ja tegevussuundadega ei kavandata tegevusi, mis võiks avaldada eeldatavalt negatiivset piiriülest mõju. Lisainfo: Aare Kasemets Mõjude hindamise ja kaasamise nõuniku kt Maaeluministeeriumi strateegia ja finantsosakond 56489869 / [email protected] 9
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel