dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tõlkekorraldus avalikus sektoris

Sotsiaalministeerium · 23. september 2019
Viit
1.5-7/2227-2
Registreeritud
23. september 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-7 Kirjavahetus asjaajamise, arhiivi ja dokumendihalduse küsimustes
Toimik
1.5-7/2019
Vastutaja
Kärt Allert

Failid

  • 📎1.5-72227-2 23.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc211 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 06.09.2019 nr 12-1/19/3306/ [email protected] Meie 23.09.2019 nr 1.5-7/2227-2 Tõlkekorraldus avalikus sektoris Sotsiaalministeerium edastab vastused esitatud küsimustele: 1. Kuidas toimub teie organisatsioonis tõlkimine – kas tõlgitakse ise või ostetakse teenust tõlkebüroodelt? Kui tõlgitakse ise, siis kas kasutatakse tõlkeabivahendeid (tõlkemälud, masintõlge vms)? Sotsiaalministeerium tellib tõlkeid raamlepingu alusel. Raamleping on sõlmitud riigihanke „Tõlketeenuse tellimine Sotsiaalministeeriumile, Ravimiametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantseleile“ tulemusena kolme eduka pakkujaga. 2. Kas teie organisatsiooni koosseisus on tõlkijaid? Kui on tõlkijaid, siis kas nad kasutavad tõlkimisel tõlkeabivahendeid (tõlkemälud, masintõlge vms)? Sotsiaalministeeriumi koosseisus ei ole tõlkijaid. 3. Kui palju 2018. aastal tõlkimisele kulutasite? Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta tõlkekulu oli 33 705,87 eurot. 4. Mitu lehekülge oli 2018. aasta tõlkemaht? Sotsiaalministeerium ei ole teinud tõlkemahu kohta statistikat. 5. Mis on peamised keeled, millesse tõlgitakse? Peamised keeled, millesse tõlgitakse on eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti suunal, kuid on esinenud ka teistesse keeltesse tõlkimisi. 6. Kas olete tõlkebüroodelt tellitud tõlgetega kaasa saanud ka tõlkemälud? Kas olete tõlkemälusid tagasi küsinud? Kas tõlkebürood on pakkunud ise tõlkemälusid tagasi? Läbiviidud riigihanke raames on seatud nõue, et töövõtja peab lepingu täitmisel talletama töö käigus tekkinud tõlkemälu ja võimalusel kasutama seda lepingu täitmisel. Lepingu lõppedes on töövõtjal kohustus üle anda tõlkemälu. Varasemalt sellist nõuet ei olnud ning tõlkebürood ka ise ei ole pakkunud tõlkemälusid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 7. Kas olete tõlkimiseks kasutanud masintõlget (Tilde, Tartu Ülikool, Google vm)? Millised on teie kogemused? Ei ole 8. Kas peate oluliseks, et Eesti riigil oleks keskne masintõlkeplatvorm, mis arvestab eri ametkondade ja valdkondade vajadustega? Keskne masintõlkeplatvorm lihtsustab ja kiirendab kindlasti lihtsamate dokumentide tõlkimist ja on vajalik, kui see katab ära suurema tõlke vajaduse. Masintõlkeplatvormil peaks olema järjepidev haldamine, et süsteem arvestaks asutuste ja valdkondade vajadustega, mis tagaks kvaliteetset ja usaldusväärset tõlget. Samas tekib küsimus, kas sellega saame kvaliteetset tõlget ka keerulisemate dokumentide tõlkimisel, näiteks juriidilised tekstid. Masintõlkeplatvorm ei asenda inimese poolt tehtavat tõlget, kuid lihtsamate tekstide puhul ja igapäevatöös, kui seda on lihtne kasutada, võib sellest siiski kasu olla. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Kärt Allert 6269307 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel