Sotsiaalministeerium · 20. september 2019
- Viit
- 1.1-13/2332
- Registreeritud
- 20. september 2019
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
- Sari
- 1.1-13 Valitsuskomisjonide ja nõukogude töös osalemise dokumendid
- Toimik
- 1.1-13/298
- Vastutaja
- Anneli Laansoo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Sisu (failidest)
Kuidas on läinud TKTA rakendamine?
(LVRK lõputöö, P. Marmor, 2019)
Lõputööst
• Autor Pille Marmor lõpetas Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli 2019. a juhiabi
erialal
• Eesmärgid: analüüsida TKTA rakendamist valitsusasutustes, selgitada välja
kitsaskohad, anda ülevaade MKMile ja teha ettepanekud
• Ülesehitus: 1) teoreetilised lähtekohad; 2) empiiriline uuring: kvalitatiivne
mitmejuhtumi uuring, poolstruktureeritud intervjuud
• Valim: 8 valitsemisala – 8 ministeeriumi, 12 ministeeriumi valitsemisala
asutust
• Uuringus osales: 8 valitsemisala – 5 ministeeriumi, 8 ametit, 1 sihtasutus
Lõppjäreldustest
Asutused on TKTA juurutamisel kokku põrganud mitme erineva
probleemiga, KUID kõik vastanud leidsid, et:
• teenusepõhine juhtimine aitab paremini asutuse eesmärke saavutada
– eesmärgistatus, kuluefektiivsus;
• teabehaldus võimaldab asutustes olevat teavet paremini hallata.
Täidetud on TKTA loomise eesmärgid:
• algatada tegevused mahajäänud asutustes;
• juhtida edukamate asutuste tähelepanu edasise arengu vajadusele
Intervjuude analüüsi tulemustest
• Asutuste küpsustase on väga erinev. Kõrgem neis asutustes, kus
teenusepõhisele juhtimisele on juhtkonna tugi
• Allasutustes on tugevam arusaam teenusepõhise juhtimise eelistest
kui ministeeriumites ja TKTA olulisust tunnetatakse rohkem
• MKMi juhendmaterjalide olulisust tunnetasid rohkem need asutused,
kus teenusepõhise juhtimisega alustati alles TKTA jõustumisel
• TKTA ei kata kõiki teenuseid – sooviti, et oleks TEREga kooskõlas
Intervjuude analüüsi tulemustest
• ATNi ja DHNi rolli TKTA rakendamisel näevad olulisena ministeeriumid.
Allasutusted leiavad, et neid on vähe kaasatud ja informeeritud
• TKTA täielikuks rakendamise on veel palju õiguslikke takistusi
• Teabehalduse eest vastutajatel ei ole täit arusaama, mida ja kuidas
teha; teabehalduse korraldamine pigem kesine
• Teabe korrastamist tänapäeva infokülluses peeti väga oluliseks
• Paberdokumente on ääretult vähe, teabe dubleerimist
(dokumentidesse) aga veel palju
TKTA muutmine
Muutmise eesmärgid
• Lisada andmehalduse nõuded ja tingimused (AvTS § 434 lg 12)
• Hõlmata kõik TERE teenused
• lisada kaudsed avalikud teenused
• luua selgus otseste avalike teenuste küsimuses
• säilitada bürokraatia vähendamise ja teenuse kasutajast lähtumise eesmärk
• täpsustada teenuste nõudeid, sh ülevaade ja kataloog
• Muudatused koordineerijate loetelus: RIA–>MKM; RM; Statistikaamet
• Arvestada AvTS täiendamist – andmete ühekordse küsimise põhimõte (§
431 lg 3) ja GDPRi – andmete töötlemine; DVK sulgemisega täpsustada X-
tee dokumendivahetust
NB! Ainult hädavajalikud muudatused!
TKTA muudatused v7
• Andmehalduse osa veel töös (RM, STAT)
• Teenuste nõuded on korrastatud
• üldnõudeid laiendatud kõigile teenustele,
• osa nõudeid otsestele avalikele teenustele,
• välja jäetud erisused „oluliste otseste avalike teenuste“ kohta,
• mõni erinõue varasematele „TKTA teenustele“ + kanalite täpsustamine
• Koordineerijate loetelu on täiendatud
• Nõukogu moodustamine koordineerija juures on sätestatud kui võimalus
• Teenuste kirjeldus ja kvaliteedinäitajad on seotud nii RMi kui ka MKMi
koordineerimisülesandega, kataloogi asukoht paindlikult muudetav
• Muud väiksemad täpsustused (TOOP, DHX, teenustest ja teabest ülevaate loomine)
• Selgitused seletuskirjas
• Seletuskirja lisasse TKTA rakendamise juhise muudetud kavand
Avalike teenuste nõukogu koosoleku
protokoll (10.09.2019)
19.09.2019 nr 26-6/19-0137/6951
Tallinn
Algus: 14.30
Lõpp: 16.30
Juhatas: Helena Lepp – MKM
Protokollis: Alar Teras – MKM
Võtsid osa: Astrid-Helena Teär – RaM
Nele Nõu – RaM
Merje Frey – MeM
Enely Prei – KaM
Maiu Merihein – KuM
Eneken Lipp – RaM
Ülle Johanson – SiM
Anneli Laansoo – SoM
Kaire Karp – Riigikantselei
Pille-Liis Milvere – RaM
Margo Nõukas - KeM
Liivi Karpištšenko – MKM
Puudusid: Välisministeeriumi esindaja
Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja
Kutsutud: Silvia Viidik – MKM ITAO praktikant
Päevakord:
1. Kuidas on läinud TKTA rakendamine? (LVRK lõputöö tulemuste tutvustus)
2. TKTA muutmine
Helena Lepp avas koosoleku.
1. Kuidas on läinud TKTA rakendamine? (LVRK lõputöö tulemuste tutvustus)
2
Liivi Karpištšenko tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Toimus arutelu. Seisukohad arutelust:
Kas uuriti, kas määrus on pannud head teenust arendama? - Seda ei uuritud. Pigem, et määruse
rakendamise tulemusena on hakatu tegelema teenuste korraldamisega.
Raske aru saada mis on TKTA määruse mõte, kitsaskoht? Kas määrus muudab igapäevaelu?
– Määruse üks mõte on teenuste juhtimise ja teabehalduse distsipliinid legitimeerida. On vaja
määrata inimesed (teenuste koordinaatorid/juhid), kes leiavad teenused üles. Infohaldus on
veel keerulisem.
Kuidas teenuste koordineerimine peaks olema? Kas peab olema valitsemisalade ülene
koordineerimine? – Osasid suuremaid ja iseseisvamaid allasutusi on keeruline koordineerida.
Samas teenused on läbivad ja leiti, et keskset koordineerimist vaja. Koordineerimise all
nähakse seda, et ministeeriumil peab olema ülevaade, mitte et ministeerium sekkub asutuse
teenuste arendamisse ja pakkumisse. Ministeerium peab hoidma valitsemisala pilti, eesmärke
ja finantse. Samuti on ministeeriumi otsus, kas näiteks mõnda teenust üldse pakkuda. Tahame
liikuda TERE teenustega ka selleni, et teenus oleks eelarve objekt.
Teenusepõhisele juhtimisele saab saatuslikuks see, et ministeeriumid nõuavad allasutustelt
detailset ostude nimekirja. Teenuse osutaja ei saa sel juhul võtta vastutust teenuse korraldamise
eest. Asutusel on õigus muuta teenuseid ja ümber planeerida oma eelarve piires.
Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks.
2. TKTA muutmine
Liivi Karpištšenko tegi ettekande. Ettekande slaidid on lisatud protokollile.
Toimus arutelu. Seisukohad arutelust:
Muudatus seoses koordineerijate tegevuse reguleerimisega. Muudetud sõnastuses ei ole
nõukogu loomine enam kohustus vaid võimalus. See on lastud vabaks selleks, et teised saaksid
teha vähem formaalseid võrgustikke.
Saadi infot strateegilise planeerimise valdkonna vastutuse jagamise kohta
Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei vahel. Selles valguses tuleb eelnõu üle vaadata.
Teenuste ja mõõdikutega seotud osa jääb Rahandusministeeriumisse, planeerimise pool läheb
Riigikantseleisse.
Oodatakse sisendit Rahandusministeeriumilt ja Statistikaametilt andmehalduse nõuete
lisamiseks eelnõusse. Ettepanek kutsuda kedagi Rahandusministeeriumist või Statistikaametist
kutsuda kedagi andmehalduse nõudeid tutvustama, kui eelnõu on valminud.
Nõukogu otsustas võtta informatsiooni teadmiseks.
Järgmine koosolek toimub 08.10.2019 koos dokumendihaldusnõukoguga ühisseminari vormis
Laulasmaal. Kutse ja päevakava saadetakse nõukogu liikmetele eraldi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helena Lepp Alar Teras
Koosoleku juhataja Protokollija
Lisa: Liivi Karpištšenko ettekannete slaidid