MINISTRI KÄSKKIRI
19.09.2019 nr 55
„Peremeditsiini tarkvara analüüs ja
arendamine“ toetuse andmise tingimused
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas lõikega 4
kinnitan „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused koos
lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
sotsiaalministri 19.09.2019 käskkirjaga nr 55
Lisa
„Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“
toetuse andmise tingimused
TAT abikõlblikkuse periood
01.10.2019–31.01.2023
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
MTÜ Eesti Perearstide Selts
SISUKORD
MÕISTED ............................................................................................................................................................................. 3
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 4
1.1.3. MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 4
1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 4
1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 4
1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 4
1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 5
1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 6
1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 7
1.2.5. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................. 7
2.1. VAJADUSTE ANALÜÜS JA LAHENDUSE ESMANE DISAIN ......................................................................................... 7
2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 8
2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 8
2.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 8
2.2. TEOSTATAVUSANALÜÜS ........................................................................................................................................ 8
2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 8
2.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 8
2.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 8
2.3. TARKVARAARENDUS .............................................................................................................................................. 8
2.3.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 9
2.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 9
2.3.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 9
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 9
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ......................................................................................................................... 10
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 11
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 12
7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................. 12
7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................................ 12
7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .................................................................................................................... 13
7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 13
7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 13
7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 14
7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 14
7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 15
7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................................................................................ 15
7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 16
7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 16
8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 16
Mõisted
Peremeditsiini tarkvara – tarkvara, mida kasutatakse üldarstiabis tervishoiuteenuse osutamise ja
dokumenteerimisega ning patsientide haldamisega seotud tegevusteks.
Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) – tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline
isik.
Esmatasand – perearst ja pereõde ning nendega koos töötavad spetsialistid.
Üldarstiabi – ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad
tervishoiutöötajad.
Perearst – sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel.
MTÜ Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) – perearstide vabatahtlikul ühendusel põhinev
mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb tervishoiu arendamiseks ning oma liikmete
õiguste ja huvide kaitsmiseks.
Lõppkasutajad – perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (sh pereõed) ning
mittemeditsiiniline personal.
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§ 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud
tervishoiuteenused
1.1.3 Meetme nimetus
2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse
naasmise suurendamiseks
2.4.2. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad
ja mitmekülgsed tervishoiuteenused
1.1.4 Meetme eesmärk
Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse
naasmiseks.
1.2. TAT
1.2.1. Eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust
peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest
enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal
toimeloogikal.
TAT ettevalmistamise ajal on peremeditsiini tarkvara pakkujaid kolm (AS Medisoft, AS Medicum, OÜ
DoktorWatson (FIE Alar Kaljuste)) ja üldarstiabis kasutusel olevate tarkvaralahendustena võib selgelt
eristada nelja:
Perearst 2 (Medisoft)
Perearst 3 (Medisoft)1
Medicumi tarkvara2
Watson (DoktorWatson)
Sealjuures on igal tarkvaralahendusel iteratsioone, mis toimivad koostoimes või eraldiseisvana. Vanimad
(praegu kasutuses oleva) tarkvara osad põhinevad kuni 25 aastat vanadel tehnoloogiatel3. Arvestades
1
Tarkvara on testimisfaasis
2
Ainult konkreetse Medicumi kui TTO asutusesisene tarkvara.
3
Näiteks, DoktorWatsoni tarkvara mõned osad baseeruvad DOS’il, mis oli prevaleeriv baas operatsioonisüsteemidele
1990ndate esimeses pooles.
viimasel kahel dekaadil toimunud kiiret infotehnoloogia (edaspidi IT) arengut, ei ole nii vanad
tarkvaralised süsteemid enam võimelised vastama tänapäevastele ootustele kiiruse, kasutajakogemuse
ega ühilduvuse mõistes. Peamiste põhjustena võib välja tuua kolm asjaolu:
1) peremeditsiini tarkvara suhtes puudub ühtne tellimus, ootus ja nõudlus;
2) puudub ühtne tellija;
3) rahastus on fragmenteeritud, hägune või liiga väike.
Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, keskendub TAT eelkõige esimese asjaolu lahendamisele
ehk TAT-ga püütakse välja selgitada ootused ja korrastada nõudlust. Selle saavutamiseks selgitatakse
välja lõppkasutajate vajadused ja ootused, võrreldakse neid praeguse olukorraga, luuakse vajadustele
vastava peremeditsiini tarkvara suunas liikumise teekaart, võimestatakse keskse tellija kujunemist ning
tehakse esmased arendustegevused võimekama tarkvara loomiseks. TAT tegevuste 2.1 ja 2.2 kasu on
süsteemsem ja pikaajalisem kui näiteks kohe uue peremeditsiini tarkvara loomine, milleks ei ole piisavalt
infot ja mis nõuaks suuremat rahalist ressurssi kui TAT eelarve võimaldab.
1.2.2. Tulemus
TAT tulemusena on kaasajastatud vähemalt üks peremeditsiinis kasutatav tarkvara. Selleks:
1. Võimestatakse EPS-i, et sellel oleks võimekus kujuneda keskseks koordineeritud peremeditsiini
tarkvara IT-lahenduse tellijaks. EPS esindab rohkem kui 87,4%4 Eestis tegutsevaid nimistuga
perearste ning seisab aktiivselt nende töötingimuste ja -kvaliteedi eest, ent EPS-il puuduvad
eksperditeadmised ja vahendid selleks, et sõnastada ühtset IT-nõudlust, samuti on EPS-i senised
kogemused arendustegevuse elluviimisel olnud pigem tagasihoidlikud. TAT tulemusena saab EPS
kogemuse korraldada arendusprojekte TAT elluviimiseks koostatud projektimeeskonna abil.
2. Selgitatakse välja lõppkasutajaid igapäevatöös võimalikult hästi toetav infosüsteem, mis arvestab
kättesaadavat tehnoloogiat (n-ö to-be olukorra disain). Selle tulemusena tekib keskne lõppkasutajate
poolt sõnastatud koherentne nõudlus peremeditsiini tarkvara järele. See võimaldab korrastada
killustunud nõudlust ning tekitada suunised nii olemasoleva kui uue tarkvara arendamiseks. TAT
tegevuste 2.1 ja 2.2 tulemusena selgub see, millistele terviseandmete kogumise ja edastamise
standarditele peremeditsiini tarkvara arendused peavad vastama, milliste terviseinfo andmekogudega
peab tarkvara olema võimeline liidestuma ning kuidas paraneb tegevuste elluviimise tulemusena
andmete kvaliteet ja andmevahetus infosüsteemide vahel.
3. Selgitatakse välja kuidas jõuda praegusest (n-ö as-is) olukorrast kaasaegsema ja lõppkasutajate
vajadustele vastava peremeditsiini tarkvarani (n-ö to-be olukorrani). Sealjuures on oluline analüüsida
erinevust olemasoleva ja soovitava olukorra vahel ning selgitada välja esimesed kiired ja lihtsad
sammud soovitava olukorra poole liikumiseks. See võimaldab visualiseerida teekaardi soovitava
olukorrani jõudmiseks.
4. Tehakse esimesed arendustegevused, et liikuda kaasaegsema ja lõppkasutajate vajadustele vastava
peremeditsiini tarkvara suunas. Kaasaegsel tehnoloogial põhinev ja paremat kasutajakogemust
pakkuv tarkvara võimaldab säästa lõppkasutajate ekraaniaega ning tervishoiutöötajal pöörata
senisest enam tähelepanu patsiendile, parandades seeläbi üldarstiabi kvaliteeti ja suurendades
patsientide rahulolu. Ühtlasi võimaldab see suurendada lõppkasutajate rahulolu, mis omakorda
mõjutab positiivselt töömotivatsiooni ja muudab peremeditsiini eriala järelkasvule atraktiivsemaks.
4
Võrreldi Terviseameti andmete alusel nimistuga töötavate perearstide nimesid Eesti Perearstide Seltsi liikmete nimedega.
1.2.3. Vajalikkuse põhjendus
Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitud Maailmapanga tehtud uuring5 toob välja, et Eestis
on ohtlikult kasvamas komorbiidsete6 patsientide osakaal, mis ei tähenda ainult visiitide arvu ja
perearstide ressursivajaduse suurenemist, vaid eeldab esmatasandi tervishoiult uute rollide võtmist,
nagu näiteks krooniliste haiguste ennetustegevused (sh raviplaanide koostamine, ülevaatamine,
jälgimine) ja krooniliste haigete tervisenäitajate monitoorimine. See omakorda eeldab uut võimekust
peremeditsiinis kasutusel olevatelt IT-lahendustelt. Eesti Haigekassa poolt tellitud Maailmapanga uuring7
toob välja, et krooniliste haigete ravi juhtimine on Eestis seni olnud ebaühtlase kvaliteediga, mis on
põhjustatud puudujääkidest peremeditsiini IT-lahendustes. Arvestada tuleb, et esmatasandi roll ja
ülesanded on ajas muutunud (sh teenuste arv kasvanud), samal ajal on enamik kasutusel olevatest
tarkvaralahendustest oma ülesehituselt endiselt 10–25 aastat vanad. Olgugi, et peremeditsiini olemus on
ajas muutunud, ei ole IT-lahendusi suudetud oma toimeloogikalt samas tempos arendada. Seepärast on
oluline alustada üldarstiabi osutajate vajaduste analüüsimisest ja sõnastamisest ning selgitada välja
tühimikud kasutuses olevate lahenduste ja tegelike lõppkasutajate vajaduste vahel.
Samuti on võimalik välja tuua peremeditsiini vähese IT võimekuse majanduslik tagajärg. Eestis on aastas
ligikaudu 4 miljonit üldarstiabi visiiti8. Kui IT võimekuse suurendamisega oleks võimalik vähendada
lõppkasutaja ebavajalikku ekraaniaega kasvõi kaks minutit visiidi kohta, tähendaks see aastas 133 000
võidetud töötundi. Rahaliselt, võttes aluseks arsti tunnipalga (12,40 eurot9), võrdub kaks liigselt kulutatud
minutit iga visiidi kohta ligikaudu 1,6 miljoni euro suuruse kuluga aastas. Sealjuures tasub arvestada, et
kahe minuti võrra ekraaniaja vähendamine on tagasihoidlik eesmärk ning tegelikkuses on võimalik säästa
veelgi rohkem. Arvestades IT võimalusi kulutõhususe suurendamiseks ning üldarstiabi kvaliteedi ja
kättesaadavuse parandamiseks, on riik seadnud oma strateegilistes plaanides esmatasandi teenuste
kvaliteedi tagamise ja IT-vahendite arendamise prioriteediks. TAT raames võimestatakse keskse tellija
kujunemist ning selgitatakse välja reaalsed vajadused ja kaasaegse funktsionaalsusega infosüsteemini
jõudmise teekaart. Samuti viiakse ellu reaalne IT-arendus, et muuta kasutusel olev tarkvara paremini
vajadustele vastavaks. „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ seatud visiooni kohaselt tuleks
tervishoid viia IT abil uuele kvaliteeditasemele, et pakkuda personaalseid ja ennetavaid teenuseid.
Üldarstiabis kui inimesele kõige lähemal olevate tervishoiuteenuse osutajate kasutusel oleva IT
võimekuse suurendamine võimaldab olulist kvaliteedi paranemist tervishoius.
Peremeditsiini tarkvara ei ole mitte ainult peamine töövahend esmatasandil, vaid selle võimekusest
oleneb ka kriitilise tähtsusega riiklike infosüsteemide toimimine (sh andmehõive ja andmekvaliteet).
Peremeditsiini tarkvara funktsionaalsusest sõltub inimese terviseandmete kaetus ja kvaliteet,
digisaatekirjade edastamine ja vastuvõtmine, digiretsepti toimimine, krooniliste haigete monitoorimine,
tervisestatistika esitamine, raviarvelduse korraldamine ja mitmed teised tervishoiuteenustega seotud
tegevused. Vähene andmekaetus tervise infosüsteemis perearstide andmetega on probleem, mille
põhjusena tuuakse välja puudusi peremeditsiini tarkvara kasutusmugavuses.10 Sellised riiklikud
arendussuunad nagu seniste riiklikult kogutud andmete parem väärindamine sõltuvad lisaks andmetele
ligipääsu jms tarneahela küsimusest ka andmete enda kvaliteedist ja andmekaetusest, mistõttu on
andmete lähtepunktis kriitiline tagada võimalikult kasutajasõbralik lahendus ja tööriist selle tegemiseks.
Vähene andmekaetus ei mõjuta ainult andmete kvaliteeti, riiklikku tervisestatistika koostamist ning
5
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
6
Samal ajal mitme kroonilise haiguse või muu meditsiinilise seisundiga patsiendid.
7
https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/enhanced-care-management.pdf
8
Põhineb 2017. a Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmetel.
9
Vastavalt 30.11.2018 allkirjastatud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate
Kutsekoja ja Eesti Õdede Liidu vahel sõlmitud kollektiivleppes sõnastatud arsti töötasu alammäärale:
https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/tervishoiuvaldkonna-kollektiivleping-30112018.pdf
10
https://intra.tai.ee/images/5_tervishoiustatistika2017_TEHIK_M.Asser.pdf
teadus- ja arendustööd. Lünklikud terviseandmed mõjutavad ka infovahetust TTO-de vahel ning seeläbi
otseselt ka patsiendi ravi järjepidevust ja optimaalse ravi pakkumist.
Lisaks andmete väärindamisele on peremeditsiini tarkvaraga seotud veel mitmed riiklikud
arendustegevused ja tervishoiuteenuste tagamine, näiteks otsustustugi, mis oleks tehisintellektsete
algoritmide abil võimeline vähendama perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate (sh
pereõdede) koormust ravisoovituste pakkumise või personaalmeditsiini rakenduste loomisega, mis oleks
võimeline analüüsima seni kogutud materjali, siduma selle patsiendi geneetiliste eripäradega ning
pakkuma seeläbi tervishoiutöötajale personaalsema tervishoiuteenuse jaoks vajalikku infot. Arvestades,
et kasutusel olevad peremeditsiini tarkvaralahendused on 10–25 aastat vana võib selliste rakenduste
loomine olemasolevatele platvormidele osutuda äärmiselt keeruliseks.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ERFi toetus 326 252 75%
2 Riiklik kaasfinantseering 108 750 25%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 435 002 100%
1.2.5. Sihtrühm
Üldarstiabi osutajad, peremeditsiinis kasutatava tarkvara arendajad, perearsti nimistu patsiendid.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks
TAT tegevuskava koosneb kolmest osast:
1) analüüs, mille raames selgitatakse koos lõppkasutajatega välja optimaalsed vajadused infosüsteemile
lähtuvalt ärivajadusest (st tervishoiuteenuse osutamisest);
2) teostatavusanalüüs, mis võrdleb eelneva analüüsi tulemusi praeguse olukorraga ja toob välja
vajadustele vastava infosüsteemi suunas liikumise teekaardi;
3) tarkvaraarendus, et võimaldada kasutusel oleval tarkvaral vastata paremini lõppkasutajate vajadustele
(põhineb vajaduste analüüsi ja teostatavusanalüüsi tulemustel).
TAT tegevuste elluviija peab arvestama riiklikke arenguplaane ja tulevikuperspektiive ning kaasama nii
olulisi riiklikke osapooli (nt Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut), teisi
peremeditsiini tarkvara kasutajaid esindavaid ühendusi (nt Eesti Õdede Liit, Eesti Pereõdede Ühing) kui
ka vajalikke eksperte, huvigruppe ja osapooli sõltuvalt TAT tegevuste sisust.
2.1. Vajaduste analüüs ja lahenduse esmane disain
TAT tegevuskava fookuses on välja selgitada peremeditsiini tarkvara lõppkasutajate vajadused
tervishoiuteenuste kavandamisel ja osutamisel ning neid analüüsida, seejärel disainida nendele
vajadustele ja riiklikele nõuetele ning arenguplaanidele (näiteks sotsiaal ja tervishoiu integratsiooni
põhimõttele) vastav peremeditsiini tarkvara kirjeldus koos esmaste eskiisidega (wireframe). Analüüsi
tulemusena selgub, milline peaks olema tarkvara, mis toetab esmatasandi tervishoiuteenustega seotud
tegevusi kõige paremini (sh ka tulevikuvaates). Analüüsi koostamiseks kuulutab TAT tegevuste elluviija
välja hanke, mille tulemusena leitakse IT-lahenduste, teenusedisaini jm analüüsiks vajaliku
kompetentsiga pakkuja(d).
Analüüsi tulemus aitab lahti mõtestada nõudlust ja vastata küsimusele, milline tarkvara toetaks
lõppkasutajaid nende igapäevatöös kõige paremini. Selle tulemusel tekib ühtne tarkvaralisi ootusi
kirjeldav dokument ja eskiisid, mille põhjal on võimalik:
1) saada TAT tegevuse 2.2 jaoks suunis, mis annab aluse ühe kasutusel oleva peremeditsiini
tarkvaralahenduse kaasajastamiseks;
2) olemasolevatel peremeditsiini tarkvara pakkujatel enda tooteid kaasajastada, et vastata
lõppkasutajate ootustele ja vajadustele;
3) potentsiaalsetel peremeditsiini tarkvara pakkuda soovivatel ettevõtetel juba eos omada koherentset
infot lõppkasutaja ootuste kohta.
Analüüs tehakse avalikult kättesaadavaks nii eesti kui inglise keeles ning seda on võimalik uuendada
vastavalt tehnoloogiate arengule ja levikule.
2.1.1. Sihtrühm
EPS, tarkvara arendavad ettevõtted, riigiasutused
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.10.2019–31.10.2020
2.1.3. Tegevuse elluviija
TAT tegevuse elluviija on EPS (edaspidi ka elluviija või toetuse saaja).
2.2. Teostatavusanalüüs
Teostatavusanalüüsi lähteülesande alusandmed saadakse TAT tegevuse 2.1 vajaduste väljaselgitamise
ja esmase disaini tulemustest. Teostatavusanalüüsi eesmärk on asetada tegevuse 2.1 tulemus
praegusesse konteksti. Selle käigus võrreldakse vajaduste väljaselgitamise tulemust praeguse
olukorraga, et teha kindlaks kui kaugel on olemasolevad lahendused lõppkasutajate reaalsetele
vajadustele vastamisest. Selle alusel luuakse loogiline teekaart, et jõuda peremeditsiini tarkvara
lahendusteni, mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja ootustele tänapäevaste tervishoiuteenuste
pakkumisel. Teekaart toob välja nii mahukad ja keerulised (high-hanging fruit) kui ka väiksemad ja
lihtsakoelisemad (low-hanging fruit) arendustegevused lõppkasutajate vajadustel baseeruva tarkvara
loomise suunas. See on ühtlasi aluseks, et valida välja arendusprojekt(id) TAT tegevuse 2.3 jaoks.
Analüüs tehakse avalikult kättesaadavaks nii eesti kui inglise keeles ning seda on võimalik uuendada
vastavalt tehnoloogiate arengule ja levikule.
2.2.1. Sihtrühm
EPS, tarkvara arendavad ettevõtted, riigiasutused
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.11.2020–31.08.2021
2.2.3. Tegevuse elluviija
Tegevuse elluviija on EPS.
2.3. Tarkvaraarendus
TAT viimaseks tegevuseks on kasutuses oleva peremeditsiini tarkvara IT-arendus. Arenduse eesmärk
on astuda reaalne samm, et muuta kasutuses olev tarkvaralahendus kasutajasõbralikumaks ja kasutaja
vajadustele paremini vastavaks.
TAT tegevuses 2.3 keskendutakse kasutuses olevate tarkvaralahenduste arendamisele järgmistel
põhjustel:
1) kasutuses oleva tarkvaralahenduse arendamisega on võimalik saavutada kiiret ja kohest mõju. Uue
tarkvara loomine võtab rohkem aega ning selle rakendamine nii suurele kasutajaskonnale oleks oluliselt
aeglasem, mistõttu ei ole võimalik seda käesoleva TAT ja programmiperioodi ajaraamis saavutada;
2) uue tarkvara loomine on kulukam, kui käesoleva TAT eelarve võimaldab.
TAT tegevusest 2.2 selguvad esmased arendustegevused, mida on osaliselt või täielikult võimalik
käesoleva TAT raames teha. Seega on arendustöö ulatus ja üksikasjad otseses sõltuvuses TAT
tegevustest 2.1 ja 2.2 ning need selguvad alles peale tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimist.
2.3.1. Sihtrühm
Üldarstiabi osutajad, peremeditsiinis kasutusel olevat tarkvara arendavad ettevõtted
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.09.2021–31.01.2023
2.3.3. Tegevuse elluviija
Tegevuse elluviija on EPS.
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
(2019) (2020) (2021) (2023)
Projekti Kaasajastatud 0 1
tulemusnäitaja peremeditsiinis
kasutatav tarkvara
TAT- Tegevus 2.1. Vajaduste analüüs ja lahenduse esmane disain
spetsiifilised
näitajad
Tehtud 0 1 Alus TAT
peremeditsiini tegevuse 2.2
tarkvara vajaduste elluviimiseks
analüüs ja
lahenduse esmane
disain
Tegevus 2.2. Teostatavusanalüüs
Tehtud 0 1 Alus TAT
teostatavusanalüüs tegevuse 2.3
elluviimiseks
Tegevus 2.3. Tarkvaraarendus
Realiseeritud 0 1
arendusprojekt
vastavalt tegevuste
2.1 ja 2.2
tulemustele, mis
mõjutab otseselt
vähemalt ühte
kasutuses olevat
peremeditsiini
tarkvara
4. TAT mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
Regionaalareng jah ei
TAT edukal elluviimisel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused perearsti nimistu patsientidele
kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. Kõikidel
üldarstiabi osutajatel on võimalik kasutusele võtta TAT tegevuste tulemusena kaasajastatud
peremeditsiinis kasutatav tarkvara sõltumata sellest, millises Eesti piirkonnas nad üldarstiabi osutavad.
Lisaks on TAT tegevuste 2.1 ja 2.2 analüüsid avalikud, mis loob soodsa võimaluse ka teiste tarkvarade
arendamiseks, mis omakorda võiks tagada 100% paremini toimivate tarkvaralahenduste kasutamise.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele erinevalt meetme
tegevuse 2.4.2 tegevusest (tervisekeskuste ehitamine ja rekonstrueerimine). Samas väheneb IT-
lahenduste arendamisega paberil dokumenteerimisest ja arhiveerimisest tingitud negatiivne mõju
keskkonnale.
Infoühiskond jah ei
TAT tegevuste elluviimine parandab üldarstiabi osutajate IT baasoskusi, lihtsustades nende
igapäevatööd, ja võimestab EPS-i kui perearstide esindusorganisatsiooni rolli IT arendustegevuste
elluviimisel.
Riigivalitsemine jah ei
TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis.
Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut
valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab
tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma
teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi.
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehakse programmiperioodil 2014–2020
investeeringuid tervishoiutaristutesse. Nende tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide
koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist
ning sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ja avalike teenuste pakkumist parandavate
juhtimissüsteemide arendamist.
Meetme tegevusest 2.4.2 toetatakse 83 945 626 euro ulatuses tegevust „Investeeringute toetamine
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused“, mille tulemusena ehitatakse 60 esmatasandi terviskeskust ja üks esmatasandi
tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus ning kaasajastatakse
TAT tulemusena peremeditsiinis kasutusel olev tarkvara.
Lisaks meetme tegevusele 2.4.2 rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF)
vahenditest 46 800 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste
kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste hoonete ehitamisega
seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust,
ja 15 500 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.3. „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“, mille
tulemusena kaasajastatakse vähemalt 11 pädevuskeskusega võrgustunud Ida-Viru Keskhaigla
raviüksust.
Võrdsed võimalused11 jah ei
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)12 jah
ei
TAT tegevuste elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi,
mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise
võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse,
rakendamisse ja seiresse.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Igal Eesti kodanikul ja
elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse, sh määratakse
Eestis sündinud vastsündinu automaatselt tema ema perearsti nimistusse ja Terviseamet registreerib
nimistutesse mitteregistreerunud isikuid. TAT tegevuste elluviimine parandab kvaliteetsete
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist, olles
võrdselt kättesaadav kõikidele üldarstiabi osutajatele ja nende nimistusse registreeritud isikutele
olenemata sellest, kas tegemist on üksik- või grupipraksisega, esmatasandi tervisekeskusesse või selle
teise tegevuskohta koondunud perearstiga või mitte.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Seos sama meetme teiste TAT-dega
TAT tegevus on osa meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives
püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine
tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused” terviklikust mõjust. Selle eesmärk on tagada inimeste tööhõives püsimine ja
hõivesse naasmine, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele
juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.
Meetme tegevuse 2.4.2 TAT määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine” alusel toetatakse
tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes. Meetme tegevuse raames ehitatakse või
rekonstrueeritakse 60 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud
kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. Esmatasandi tervishoiu kohustusliku
põhiteenusena koonduvad esmatasandi tervisekeskusesse üldarstiabi osutajad.
Seos teiste meetmete TAT-dega
11
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
12
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
Meetme tegevuse 12.3.3 „Personaalmeditsiini arendamine“ andmeanalüüsid aitavad tuvastada
suure haigusriskiga inimesi ja pakkuda neile nii ennetust kui varajast ravi. See aitab pikendada
tervena elatud eluiga ja hoiab inimesed töövõimelised. Personaalmeditsiini andmeanalüüse
kuvatakse ka esmatasandi tervishoius, koostöös perearsti töölaua arendustöödega.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“ – käesolev TAT panustab otseselt tegevuse 1.3.1
(lõppkasutaja töölauarakenduste ja prototüüpide arendamine) elluviimisesse. Täpsemalt on selle
tegevuse all välja toodud perearstidele kaasaegse funktsionaalsusega infosüsteemi
arendustegevuse keskne koordineerimine, et toetada eeskätt kroonilise haige raviga ja tervise
aktiivse juhtimise võimekusega seotud arenguhüpet. Samuti panustab TAT meetmesse 1.4 „Teadus-
ja arendustegevuse vajadustele vastav andmestik“. Paremate infotehnoloogiliste vahendite abil on
võimalik suurendada andmehõivet ja parandada andmekvaliteeti, mis omakorda võimaldab suuremat
terviseandmete hilisemat kasutust teadus- ja arendustegevuses.
„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ sõnastab, et tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne)
on viidud IT abil uuele kvaliteeditasemele. Need (tervishoid, sotsiaalteenused) on personaalsed ja
ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. Käesolev TAT
panustab esmatasandi tervishoiu kvaliteedi parandamisse tänapäevasema ja lõppkasutajate
vajadustele paremini vastava tarkvara sõnastamisega.
Lisaks on uue „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ (TAT koostamise ajal läbinud eelnõude
infosüsteemis kooskõlastusringi) ühe alameesmärgi – inimkeskne tervishoid – all lahendustee
prioriteedina välja toodud tervishoiutöötajate võimekust toetavate tööriistade arendamine ja
laialdasem kasutuselevõtt, millesse TAT panustab.
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kulukohtade kaupa (lisa vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. Eelarve kinnitab RA juht. Enne eelarve kinnitamist küsib RA
RÜ-lt hinnangut;
7.1.2 TAT tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse;
7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest
või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 esitama RÜ-le tehtavate kulude prognoosi, mis on ettemakse eelduseks;
7.1.6 järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, kui toetuse saaja ei
ole hankija RHS-i tähenduses. Kui toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses, on toetuse saajal
kohustus järgida RHS-i tervikuna;
7.1.7 edastama RHS mõistes hankijaks olemisel RA-le arvamuse avaldamiseks TAT tegevuste
elluviimisega seotud riigihanke dokumendid;
7.1.8 edastama RHS mõistes hankijaks olemisel RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta
järgmiselt:
7.1.8.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest
riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana;
7.1.8.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest
riigihangete registrile;
7.1.8.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist;
7.1.9 säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid
dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne
30. juunit, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit;
7.1.10 arvestama TAT tegevuste elluviimisel riiklikke arenguplaane ja tulevikuperspektiive ning kaasama
olulisi riiklikke osapooli.
Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud
nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23
lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne:
1) ettekirjutuse tegemist;
2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
7.2.1 andma RA küsimise peale viie tööpäeva jooksul hinnangu punkti 7.1.1 alusel TAT tegevuse elluviija
esitatud lisa vormile B;
7.2.2 edastama RA-le teadmiseks info, kui projekti vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud;
7.2.3 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme
eesmärkide saavutamise, tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise;
7.2.4 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse
allkirjastamisest arvates;
7.2.5 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid.
7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused
7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT tegevuse elluviijalt punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te)
tegevuste eelarve kulukohtade (lisa vorm B) täpsustusi ja põhjendatud juhtudel teha ettepanek
kulukohtade korrigeerimiseks.
7.3.2. RA vaatab punktis 7.1.1 viidatud lisa vormi B läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest, sh
küsib RÜ hinnangut enne lõplikku kinnitamist. Menetlemise tähtaega pikeneb puuduste kõrvaldamiseks
ettenähtud tähtaja võrra.
7.3.3. RA annab punktis 7.1.7 viidatud dokumentidele arvamuse viie tööpäeva jooksul alates
dokumentide esitamisest.
7.4. Kulude abikõlblikkus
7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.4.3. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseteks kuludeks loetakse TAT
elluviimisega kaasnevad ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud personalikulud, mis on seotud käesoleva
TAT administreerimisega. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel ja otseseid kulusid
tegelike kulude alusel.
7.4.4. Muu hulgas on abikõlblikud:
7.4.4.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 3;
7.4.4.2 TAT tegevuste elluviimiseks vajalike analüüside tellimise ja tegemise kulud;
7.4.4.3 TAT tegevuse 2.3 elluviimisega seotud infotehnoloogia arendamise kulud;
7.4.4.4 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud administreerimiskulud.
7.4.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.4.5.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulud;
7.4.5.2 väliskoolitus- ja lähetuskulud.
7.4.6. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust
maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on
abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises
käibemaksu otsearvestuse meetodit.
7.5. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.6. Toetuse maksmine
7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29,
ühendmääruse §-des 11–14 ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast.
7.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT tegevuste elluviija esitama RÜ-le:
7.6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.6.2.2 RHS mõistes hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses.
7.6.3. Punktis 7.6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui TAT toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT tegevuste
elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu.
7.6.4. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord
kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. RHS mõistes hankijaks olemisel, kui makstud abikõlblike
kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatab toetuse saaja maksetaotlus
üks kord kuus.
7.6.5. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest
RÜ-le.
7.6.6. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik
määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt
struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.
7.6.7. RÜ võib maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult
peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.
7.6.8. Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.6.9. Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid
ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 kehtestatud tingimustel. Ettemaksena saadud toetuse kasutamise
tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punkti 1 alusel
ettemaksete tegemisel ei või ühendmääruse § 18 lõike 2 alusel ettemaksetena välja maksta viimast 5
protsenti määratud toetusest.
7.6.10. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma.
7.6.11. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks
lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.6.12. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse
maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.6.13. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist
ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuste abikõlbliku
kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane
väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
7.7. TAT muutmine
7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab TAT tegevuste elluviija RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel.
7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT tegevuste elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste
kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja
ulatusest lähtuvalt.
7.7.5. RÜ võib TAT tegevuste elluviijale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.7.6. TAT tegevuste elluviija ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja
arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek.
7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või TAT tegevuste elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus
vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse
jääk järgmisesse kalendriaastasse.
7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku
komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse
suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale
kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab
kinnitatud TAT RÜ-le.
7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisa vormis B näidatud toetuse ja riikliku
kaasfinantseeringu muutumist aastati (punkt 7.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei
muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 31. juuni
seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel.
7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023.
7.8.3. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult
projekti lõpparuanne.
7.8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud.
7.8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.8.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le
kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. RÜ kinnitab lõpparuande e-toetuse keskkonnas.
7.8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale
puuduste kõrvaldamist.
7.8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-
le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
7.8.9. Kui RA-le RÜ poolt edastatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine
lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.8.8.
7.9. Finantskorrektsioon
7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse
seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.
7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse
tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.
7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist
vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.
7.10. Vaiete menetleja
Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või
toimingu vaide menetleja on rakendusüksus.
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
ERFi toetuse ja riikliku TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud,
kaasfinantseeringuga ei ole võimalik TAT selle koostamisel on tuginetud asjakohastele
tegevusi täielikult ellu viia prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste
TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver
abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks,
tegevuskavast peetakse kinni
Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks
aktiivne koostöö ja kommunikatsioon
Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade
taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei
viivitata
Hangete luhtumine, vaidlused hangetes TAT tegevuste elluviija kaasab pädevad juristid,
hankespetsialistid
Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris
Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on
kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga
Hanke luhtumise korral on TAT tegevuste elluviija
arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel
puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse
välja uus hange
Hanke ajakavas on arvestatud täiendava ajakuluga
võimalike vaidlustuste lahendamiseks
Finantskorrektsioon TAT tegevuste elluviija järgib hankedokumentide
koostamisel riigihangete seadust
TAT tegevuste elluviija edastab vajalikud
hankedokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le
ülevaatamiseks
Personalirisk TAT tegevuste elluviija Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse
projektimeeskonnas ning tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks
TAT tegevuste elluviijal puudub IT Pädeva projektimeeskonna kaasamine
süsteemi- ja teenusedisaini alane
kompetents
TAT tegevuse 2.1 analüüs ei ole kvaliteetne TAT-s sätestatakse analüüsi puudutavad
kriteeriumid
TAT tegevuste elluviija sõnastab võimalikult
detailse hanketeate, arvestades sealjuures, et
hankes ei oleks piiravaid tingimusi
TAT tegevuse 2.2 tulemusel selgub, et TAT tegevuse 2.2 tulemusena tehtaval teekaardil
olemasoleva tarkvara arendamine tuuakse välja nii mahukad ja keerulised kui ka
kasutajate vajadustele paremini vastavaks lihtsamad ja vähem ressurssi vajavad
on kulukam, kui TAT tegevuse 2.3 eelarve arendustegevused
võimaldab
Lisa. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa
Sotsiaalministri käskkirja „„Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse
andmise tingimused“ seletuskiri
I Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium.
Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe
alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava
viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1
alusel.
Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on
Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus
rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF)
rahastatavatele prioriteetse suuna 2 meetme tegevustele:
2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“;
2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“;
2.4.3 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“;
2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“;
2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“.
Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks
ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib
toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks
on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu
halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete
tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse
2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades
kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ raames TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs
ja arendamine”.
TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatava tegevuse sihtrühma, näitajaid,
mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja
avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja riskide
hindamist.
TAT tegevuste elluviijaks ja toetuse saajaks on MTÜ Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS).
TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik
Rauno Mäekivi (tel 626 9354,
[email protected]) ja peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626
9136,
[email protected]).
TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel
626 9519,
[email protected]).
TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
TAT vajalikkuse põhjendus
TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata.
II TAT sisu
TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi
lõikega 4.
TAT koosneb kaheksast peatükist:
1. peatükk „TAT kirjeldus“;
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks“;
3. peatükk „Näitajad“;
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“;
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”;
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”;
7. peatükk „TAT rakendamine“;
8. peatükk „Riskide hindamine“.
TAT eelarve kulukohtade kaupa kinnitatab RA TAT lisana. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki
punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (finantsplaanis). Selline TAT ülesehitus
annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise
tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse
küsimuses. TAT lisa aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha
kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist.
1. peatükk „TAT kirjeldus“
TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Enne esimest osa taasesitatakse mõisted, mida konkreetses
TAT-s kasutatakse. Kui mõistet kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või
kui mõiste ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse mõiste sisu.
Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus ning eesmärgid. See osa on
üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest.
Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult
TAT tegevusi ellu viiakse, eelarvet ning sihtrühma. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT
abikõlblikkuse periood.
Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust
peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu.
2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks"
Peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures
näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Kõikide TAT tegevuste elluviija ja toetuse
saaja on EPS. EPS on kohustatud järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud
üldpõhimõtteid, kui ta ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui EPS on hankija RHS § 5 lg 2 p 5
tähenduses, on toetuse saajal kohustus järgida RHS-i tervikuna. EPSi hankijaks olemine sõltub
sellest, kas ta vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumidele ning arvestades, et tegemist on
eraõigusliku juriidilise isikuga, võib tema hankijaks olemine ajas muutuda.
3. peatükk „Näitajad“
2
TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt.
Peatükis tuuakse välja projekti tulemusnäitaja ja TAT-spetsiifilised näitajad, nende algtasemed,
sihttase aastateks 2020, 2021 ja 2023.
Projekti tulemusnäitaja „Kaasajastatud peremeditsiinis kasutatav tarkvara“ on kinnitatud Vabariigi
Valitsuse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ väljundinäitajana, kuid
tegemist ei ole rakanduskava väljundinäitajaga.
4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“
Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omab TAT tegevus rakenduskavas esitatud
läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:
regionaalareng
keskkonnahoid ja kliima
infoühiskond
riigivalitsemine
võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust
o soolisse võrdsusesse
o võrdsesse kohtlemisse.
Nendest mõjutab TAT infoühiskonda, regionaalarengut, keskkonda ja kliimat, riigivalitsemist ja
võrdset kohtlemist. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele.
5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”
Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT-
dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel
seotud.
6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”
Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT
tegevusele või millesse tegevus panustab.
7. peatükk „TAT rakendamine“
Peatükk koosneb kümnest alapeatükist:
7.1 „Toetuse saaja õigused ja kohustused“
7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“
7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“
7.4 „Kulude abikõlblikkus“
7.5 „Riigiabi“
7.6 „Toetuse maksmine“
7.7 „TAT muutmine“
7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“
7.9 „Finantskorrektsioon“
7.10 „Vaiete menetleja“
7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused
Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kinnitamiseks jooksva aasta
1. novembriks, v.a TAT rakendamise esimesel aastal. Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse
3
TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA
küsib enne kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele, parem ülevaade
maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest (sh sellest, millal eelarve kuluridu
muudetakse).
Kui toetuse saaja soovib TAT tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada muudatustaotlus.
Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust
teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest.
Kui toetuse saaja soovib ettemakset, tuleb esitada RÜ-le tehtavate kulude prognoos. Ettemakset
tehakse põhjendatud juhtudel TAT punktis 7.6.9 sätestatud tingimustel.
Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama riigihangete seaduse (RHS) järgimisele:
kui toetuse saaja on hankija RHS § 5 lõike 2 tähenduses, peab ta järgima RHS-i tervikuna;
kui toetuse saaja ei ole hankija RHS-i tähenduses, peab toetuse saaja STS-i järgi järgima RHS-
i üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3.
Toetuse saajal on RHS mõistes hankijaks olemisel kohustus küsida RA-lt arvamust
hankedokumentide kohta enne hanke väljakuulutamist. Sätte eesmärk on see, et RA saaks
veenduda, et TAT tegevuste elluviimiseks väljakuulutatav hange on kooskõlas TAT tegevuste
eesmärkidega.
Reguleeritud on toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide
kohta, kui toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le
vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne
riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest
riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis
tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke
alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib toetuse saaja tähelepanu ilmselgetele puudustele
riigihanke korraldamisel.
Eesmärk on võimalike finantskorrektsioonide ennetamine ja vähendamine, kuna Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“
§ 22 lõiked 2–7 annavad aluse toetuse 100-protsendiliseks tagasinõudeks, lõike 11 punkti 6
kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud
kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sama
määruse § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt
rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise
kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega.
Toetuse saaja on kohustatud TAT tegevuste elluviimisel arvestama riiklikke arenguplaane ja
tulevikuperspektiive ning vastavalt vajadusele kaasama olulisi riiklikke osapooli (näiteks Eesti
Haigekassa, Terviseamet, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Pereõdede Ühing, Eesti
Õdede Liit).
TAT-s on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS
§ 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja
finantskorrektsiooni otsuse tegemist.
7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused
4
Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA küsimise
peale andma viie tööpäeva jooksul hinnangu TAT tegevuse elluviija esitatud TAT lisale ning viie
tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. RÜ peab RA-d
teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi
saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise.
7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused
Sätestatakse RA kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT tegevuste kirjelduse
muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. Lisaks
on RA-l kohustus anda toetuse saaja sisuline arvamus viie tööpäeva jooksul alates
hankedokumentide esitamisest.
7.4. Kulude abikõlblikkus
Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi
ühendmäärus).
Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT
abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.
TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Abikõlblikud on TAT tegevuse 2.3
infotehnoloogia arendamise kulud, selleks tehtavate analüüside tellimise ja tegemise kulud ning
personalikulud.
Personalikulude abikõlblikkus on sätestatud ühendmääruse § 9 lõike 3 alusel alljärgnevalt:
1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud
korrale;
3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest
tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga;
4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt;
5) füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel
tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga
teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav
sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud.
Kaudseteks kuludeks loetakse TAT administreerimisega seotud personalikulud, milleks on
ühendmääruse § 9 lõike 6 kohaselt järgmised projekti toetatavate tegevuste tegemist abistavad
tegevused:
1) raamatupidamine;
2) sekretäri- ja personalitöö;
3) juriidiline nõustamine;
4) vara haldamine;
5) infotehnoloogiline tugitegevus;
6) muu abistav töö.
Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside
alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra
rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist
tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT tegevuste elluviija RÜ-
le koos maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid
paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid
5
rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. TAT elluviija ei
pea ka raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks
olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid.
Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest.
Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele
õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna
õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu
mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu
korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32).
KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt
käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või
teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu
arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui:
1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule;
2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud
maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei
kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule.
Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab
kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse
mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.
Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel
maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse
maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult.
Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava
ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha
proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on
võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole
projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on
tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline
projektiga mitteseotud arvetelt.
Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata
ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral
abikõlblikuks lugeda.
Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest
toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit.
Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse
arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning
juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik
kulu.
7.5. Riigiabi
RA hindas TAT väljatöötamisel võimalikku puutumust riigiabiga.
6
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk
(6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab
kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Seega on oluline riigiabi hindamine nelja kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, on
tegemist riigiabiga:
abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;
abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale
või teatud kaupade tootmiseks;
abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel.
TAT toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on EPS. Tegemist on mittetulundusliku eraõigusliku
juriidilise isikuga, mis põhineb perearstide vabatahtlikul ühendusel. EPSi eesmärk on peremeditsiini
kui tervishoiuteenuse arendamine ning oma liikmete õiguste ja huvide kaitsmine. Oma eesmärkide
saavutamiseks EPS:
1) töötab välja perearstiteaduse kontseptsiooni ja populariseerib seda;
2) organiseerib perearstide väljaõppe ja täienduse;
3) koordineerib teadustööd;
4) võtab seisukohti tervishoiupoliitilistes küsimustes;
5) abistab oma liikmeid õiguskaitsega seonduvates küsimustes;
6) teeb koostööd teiste riikide analoogsete ühendustega;
7) korraldab koosolekuid, seminare ja muid üritusi;
8) teeb koostööd teiste seltside, organisatsioonide, teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu- ja
välismaal;
9) publitseerib erialalisi materjale;
10) korraldab näitusi ja heategevusüritusi, moodustab fonde ja sihtkapitale.
Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis
tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik
seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul
või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit.
Määravaks on asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Seega, EPSi MTÜks
olemine ei välista tema riigiabi kontekstis ettevõtjaks lugemist. Ettevõtjaks saaks EPSi lugeda siiski
vaid eeldusel, et ta pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt
võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.
Käesoleva TAT tegevuste elluviimisel ei saa EPS TAT tegevuste tulemusena tehtud analüüside
omanikuks, vaid tegemist on avalike dokumentidega, mida kõikidel soovijatel (riigil,
tarkvaraarendajatel jt) on võimalik kasutada. Seega on välistatud, et EPS hakkab TAT tegevuste
tulemusena tasu eest teenust või kaupa pakkuma.
TAT tegevuseks 2.3 on tarkvaraarendus, et võimaldada kasutusel oleval peremeditsiini tarkvaral
paremini üldarstiabi osutajate vajadustele vastata (põhineb vajaduste analüüsi ja
teostatavusanalüüsi tulemustel). Olgugi, et peremeditsiini tarkvara pakkujaid Eestis on praegu kolm
(AS Medisoft, AS Medicum, OÜ DoktorWatson), ei välista see TAT rakendamise ajal uute pakkujate
turule tulekut. Kaudne abi saaja on riigiabi mõistes olemas üksnes siis, kui toetuse andmisel
seatakse tingimuseks, et tuleb konkreetset toodet või kaupa tarbida. Seega olukorras, kus
tarkvaraarenduse tegemiseks leitakse ettevõtja toetuse saaja poolt riigihanke raames või RHS-i
1
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
7
tähenduses hankijaks mitteolemise korral kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, ei saa
öelda, et TAT-s on kaudne abi saaja määratud.
Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et TAT antav toetus ei ole riigiabi.
7.6. Toetuse maksmine
Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29 ning see
toimub ühendmääruse §-de 11–14 ja 18 alusel.
Sätestatud on nõuded, mille TAT tegevuse elluviija peab täitma enne RÜ-le esimese maksetaotluse
esitamist.
Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord
kvartalis alates TAT kinnitamise kuupäevast arvates. Kui maksetaotlusi esitatakse harvem, peab
toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise selgituse. Kui toetuse saaja on RHS-i tähenduses
hankija ja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda,
esitatakse maksetaotlus üks kord kuus.
Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad, ettemaksete
tegemine ning RÜ õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Ettemaksete
aluseks on toetuse saaja RÜ-le esitatud kulude prognoos kolme kuu ulatuses. Enne uue ettemakse
tegemist peab toetuse saaja olema eelmisest ettemaksest ära kasutanud 80% abikõlblike kulude
toetuse osa katteks, sh tuleb seda RÜ-le tõendada.
Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas
TAT-s on toetuse saaja omafinantseeringu asemel riiklik kaasfinantseering. Toetuse ja
kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4.
Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse
väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või
keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub
toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse
likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri,
teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse
saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA tühistada
peatamise ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse.
KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid
dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude
abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA
mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt.
KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei
nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja
b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa
Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib
tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt
toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib
sellise otsuse teha, kui:
1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised,
et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist;
2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt
maksetega jätkata.
8
Toetuse saajale tehakse lõppmakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete
tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuse
abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, lõppmakse puhul ei ole võimalik taotleda
ettemaksu. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimase väljamakse teeb RÜ
pärast lõpparuande kinnitamist.
7.7. TAT muutmine
TAT-d on TAT tegevuse elluviija ettepanekul lubatud muuta kõige rohkem üks kord 12 kuu jooksul
objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad
olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu
jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega
kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele,
välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema
põhjendatud ja läbi kaalutud.
RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT
tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta
TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel
tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT
eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks
kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul
operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse
või meetme teistesse tegevustesse.
RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ,
KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga. Seega võib kogu muutmisprotsess
aega võtta kuni kolm kuud.
TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve
esitamine ning finantsplaanis (TAT lisa) näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumine
aastate kaupa (punkt 7.1.1). Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse
summa ja määr ei muutu.
7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine
TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja
20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT
lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige
hiljem 31. oktoobriks 2023.
Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande
esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne.
Sätestatud on vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste
likvideerimise tähtajad.
Vahe- ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le, enne lõpparuande kinnitamist
küsib RÜ kooskõlastust RA-lt, aruanded kinnitab RÜ.
9
7.9. Finantskorrektsioon
Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik.
7.10. Vaiete menetleja
Nimetatakse vaiete menetlejad.
8. peatükk „Riskide hindamine“
Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks.
III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb
Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
IV TAT mõjud
Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehakse ERFi vahenditest programmiperioodil
2014–2020 investeeringuid tervishoiutaristutesse. Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute
toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed
tervishoiuteenused“ tulemusena toetatakse 83 945 626 euro ulatuses 60 esmatasandi
terviskeskuse ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk
maakondliku tervisekeskuse ehitamist, kus ERFi toetusele lisandub toetuse saajate
omafinantseering. Üldarstiabis kasutatavad IT-lahendused on enamasti rohkem kui kümme aastat
vanad ja loodud lähtuvalt üksikpraksise toimimise vajadusest. Seetõttu toetatakse tervisekeskuste
tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks esmatasandi rolli
tugevdamisele suunatud IT-lahenduste arendamist. Arendamisele eelneb IT-vajaduste süva- ja
teostatavusanalüüs, mis võtab arvesse nii keskmise kasutaja (use-case) IT-vajadusi tänapäeva
vajadustele vastava üldarstiabi osutamisel kui ka võrdleb seda juba kasutuses olevate IT-
lahenduste võimalustega. Meetme tegevuse 2.4.2 ERFi toetusele lisandub riiklik kaasfinantseering.
Lisaks rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu
pädevuskeskuste kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste
(SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum) hoonete ehitamisega seotud
projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust.
Samuti toetatakse 15 500 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine
riskipiirkonnas“, mille tulemusena toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla (SA Ida-
Viru Keskhaigla) infrastruktuuri kaasajastamise elluviimiseks vähemalt 11 raviüksuse
rekonstrueerimist või ehitamist. Meetme tegevustes 2.4.1 ja 2.4.3 ning 2.4.2 tervisekeskuste
rajamisel lisandub ERFi toetusele toetuse saajate omafinantseering, välja arvatud käesoleva TAT
tegevuste elluviijal.
10
Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia perioodil 2014–2023 ja nende elluviimiseks on
vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike tervishoiuteenuste tagamine
kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja optimaalse tervishoiu esmatasandi ja
aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud eluea kasvu ning vajadustele vastava
tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi
kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise koostöö parandamiseks ja efektiivsuse
suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme
tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne
pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab
jätkusuutliku ja kvaliteetse arstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste
kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset
investeeringut ELi toetustest.
Seega saavutatakse kolme meetme tegevuse tulemusel tõhusam ressursikasutus, paraneb
esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate
tervisekeskustega ja võrgustunud HVA haiglate vahel. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste
laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab omakorda
haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Peremeditsiinis kasutatava
tarkvara arendamine lihtsustab perearstide ja nendega koos töötavate tervishoiutöötajate
igapäevatööd ning parandab üldarstiabi kvaliteedi tagamist. Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja
kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise
suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri
tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ TAT „Peremeditsiini
tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse eelarve on 326 252 eurot, mis moodustab maksimaalselt
79,63% projekti eelarvest. Kokku on TAT tegevuste maksumus 435 002 eurot. TAT tegevuse
elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine 108 750 eurot.
Programmiperioodi lõppedes välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid
riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuse elluviimise tulemusena on TAT tegevuse
kokkulepitud eesmärk täidetud.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
V TAT kooskõla valikukriteeriumitega
TAT tulemusena vastab peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele.
1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele
Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki
tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse
naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm tegevust: haiglavõrgu
pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine ning haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas.
Selleks, et tagada kvaliteetsed tervishoiuteenused (inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse
naasmiseks), on vajalik kaasajastada ka esmatasandil kasutatavaid IT-lahendusi. Kuna
tervisekeskuste kaasaajastamise käigus muutub olulisel määral üldarstiabi osutajate töökorraldus,
on oluline luua ka seda toetavad IT-lahendused. Arvesse tuleb võtta, et kasutusel olevad üldarstiabi
osutamise IT-lahendused on toimeloogikalt rohkem kui kümme aastat (mõned isegi rohkem kui 25
aastat) vanad, st need lahendused on loodud, arvestades konteksti, kus valdav osa üldarstiabi
osutajaid tegutses üksikpraksistena. Seega oli fookus sellise tarkvara loomisel, mis lihtsustaks
11
riigiasutuse ja tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) vahelist suhtlust. Kaasajastatud
tervisekeskustes on tööprotsess oluliselt erinev, sh on palju suurem rõhk multidistsiplinaarsel
koostööl ja tervishoiutöötajatevahelisel suhtlusel (sh eriarstiabi ja üldarstiabi vahelisel suhtlusel ja
koostööl). Teisisõnu, muutuv töökorraldus nõuab ka oluliselt teistsuguseid IT-lahendusi.
Praeguste IT-lahenduste arendamine on olnud initsieeritud pigem riiklike e-tervise funktsioonide
olemasolu tagamisest ja vähem nende lõppkasutajate (perearstide ja nendega koos töötavate
tervishoiutöötajate) vajadustest. Üldarstiabi on viimase 10–25 aasta jooksul teinud läbi olulise
arengu, mille käigus on laienenud nii pakutav teenuste loetelu kui ka suurenenud patsientide
(seeläbi ka riigi) ootused üldarstiabi korraldusele ja kvaliteedile. Järjest suurenev krooniliste ja
komorbiidsete haigete hulk tähendab oluliselt enam vajadust ennetustegevuste järele ja haigete
monitoorimisele esmatasandil. See nõuab TTO-delt senisest proaktiivsemat tegutsemist, mis on
omakorda aeganõudev ja koormav, sest eeldab senisest suuremas mahus andmete otsimist,
töötlemist, sisestamist ja üha enam teiste spetsialistidega infovahetust. Sellest tulenevalt on
hädavajalik, et esmatasandil oleks kasutusel kaasaaegsed IT-lahendused, mis mitte ainult ei täida
riiklikult vajalikke funktsionaalsusi, vaid lähtuvad lõppkasutajate igapäevatöö vajadustest ja on
kasutajasõbralikud. Seeläbi on võimalik optimeerida üldarstiabi osutamist, sh säästa
tervishoiutöötaja aega ebavajalikelt tegevustelt ja tagada kvaliteetsem teenus patsiendile.
Praegune olukord, kus iga üldarstiabi osutaja on ise vastutav ja tellib enda keskusele vajalikud
vahendid olenemata sellest, et nad on füüsiliselt koondunud tervisekeskusesse, ei ole jätkusuutlik
järgmistel põhjustel: fragmenteeritud vastuolulised tellija soovid, mastaabiefekti puudumine,
konkurentsi mittesoodustamine ning kõrged turule sisenemise barjäärid. Tervisekeskuste
kaasajastamiseks ja tervishoiu inimkesksema korralduse tagamiseks on vaja kaasajastada ka
vahendeid. IT-lahendus on esmatasandil põhiline töövahend, mida kasutatakse
dokumenteerimiseks, teiste TTO-dega koostööks riiklike andmekogude kaudu, digiretseptide
koostamiseks ja pikendamiseks jt patsiendile olulisteks tegevusteks. Paraku ei ole praegu
esmatasandil kasutatavad IT-lahendused loodud tervishoiutöötajate igapäevatööst tulenevatest
vajadustest lähtuvalt. Seetõttu ei ole tõenäoline, et esmatasandil kasutuses olevad IT-lahendused
võimaldaksid toetada esmatasandi tervisekeskuste eesmärki: patsiendi vajadustest lähtuvad
mitmekesised ja kvaliteetsed teenused, mida pakutakse tervishoiutöötajate koostöös ja tihedas
suhtluses.
2. Põhjendatus
Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest, mida on täpsemalt kirjeldatud
TAT punktis 1.2.3.
Peremeditsiinis kasutatava tarkvara puhul on tegemist üldarstiabi osutamisel kõige enam
kasutatava töövahendiga, mille kasutamine nõuab perearstidelt ja -õdedelt kõige rohkem aega, mis
on peamiselt seotud dokumenteerimise, andmete otsimise jt peremeditsiini tarkvara funktsioonide
kasutamisega. Seega on peremeditsiinis kasutatavat tarkvara optimeerides võimalik saavutada
märkimisväärne ressursivõit, mis võimaldaks suunata ressursi (olgu selleks aeg või raha)
kvaliteetsema ja kättesaadavama tervishoiuteenuse tagamiseks.
Kasutusel olevad IT-lahendused ei võimalda perearstidel ja -õdedel osutada ennetava iseloomuga
teenuseid, mida esmatasandilt üha enam oodatakse. Kasutusel olevates peremeditsiini
tarkvaralahendustes on võimalused eriarstide või teiste tervishoiuspetsialistidega koostööks ja
infovahetuseks suhteliselt piiratud. Näiteks ei saa perearst teada, et tema nimistus olev mitme
kroonilise haigusega patsient on eelmisel päeval pöördunud erakorralise meditsiini osakonda ja
tuleks seetõttu võtta suurendatud jälgimise alla. Selle vajaduse on toonud välja ka Riigikontroll
erakorralise meditsiini auditis2.
2
https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1038/amid/557/language/et-
EE/Default.aspx
12
Seega ei ole kasutusel olevad tarkvaralahendused piisavalt optimaalsed, et toetada esmatasandi
tervishoius otsustustugede ja muude tehisintellektsetele algoritmidele tuginevate lahenduste
kasutuselevõttu, mis võimaldaksid tervishoiutöötajal järjest paremini patsientide käekäiku
monitoorida ja suuri andmemahtusid töödelda.
Arvestades TAT piiratud eelarvet ja asjaolu, et praegu puudub teadmine milline peaks uus
peremeditsiini tarkvara olema, on TAT tegevuste peamine prioriteet see teadmine saada, sh
kaasajastada selle tulemusena kasutusel olevat tarkvara, kuni leitakse vahendid uue tarkvara
loomiseks.
Toetuse saaja ehk TAT tegevuste elluviija valiku põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja
suutlikkus projekti ellu viia“.
3. Kuluefektiivsus
Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve (TAT lisa) seletuskirjas. Eelarve planeerimisel
lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel.
4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia
TAT tegevuste elluviija ja toetuse saaja peab olema teadlik peremeditsiini tarkvara lõppkasutajate
soovidest, vajadustest ja murekohtadest, et TAT tegevuste elluviimiseks adekvaatset analüüsi
tellida. Samal ajal peab ta olema võimeline mobiliseerima võimalikult suurt hulka lõppkasutajaid
andma infot ja tagasisidet analüüsidele ja arendustööle. TAT elluviimine eeldab koostööd paljude
Eesti e-tervisega seotud (riigi) institutsioonidega, mistõttu peab TAT toetuse saajal olema varasem
Eesti e-tervise arendusprojektides osalemise kogemus, esindades peremeditsiini seisukohti, ning
toimiv koostöö riigiasutustega, sh organisatsiooniline võimekus projekte ellu viia.
Võttes arvesse neid põhimõtteid, on sobivaimaks TAT tegevuste elluviijaks ja toetuse saajaks EPS,
kes on suurim perearstide esindusorganisatsioon Eestis, mistõttu ei korraldatud TAT tegevuste
elluviija leidmiseks ka konkurssi. TAT väljatöötamise ajal kuulub EPS-i liikmeskonda 87,4%3 kõigist
Eestis nimistuga töötavatest perearstidest. EPS pakub perearstidele koolitusi elektroonilise
koolitusplatvormi kaudu, teeb iga-aastaseid auditeerimisi ja koondab perearstide antavat infot nii
jooksvates küsimustes kui ka riiklikes arendusprojektides. Seetõttu on EPS-il Eestis vaieldamatult
suurim võimekus kaasata perearste TAT tegevuste raames tehtavatesse analüüsidesse ja
arendustegevustesse selleks, et kokku koguda perearstide huvid IT-lahenduste suhtes ja hiljem olla
nende vajaduste eestkostjaks IT-lahenduste arendamisel. See on väga oluline eelis, sest IT-
arenduste puhul on üheks suurimaks (sh globaalseks) ülesandeks just lõppkasutaja vajaduste ja
kasutajaloo mõistmine, sh arendustöös sellest lähtumine. Võib väita, et puudulik
lõppkasutajapoolne nõudlus on olnud põhiline puudujääk senise peremeditsiini IT-tarkvara
arendamisel. Seega on EPS-il toetuse saajana TAT kontekstis oluline kasutegur, sest tegemist on
lõppkasutajaid esindava ja nendest koosneva organisatsiooniga.
EPS-il on olemas vastav kvalifikatsioon ja kogemused projekti elluviimiseks. Mitmed EPS-i liikmed
(sh juhatuseliikmed) omavad baasteadmisi IT-projektide elluviimisest ja on läbinud 2018. aastal
targa IT tellija koolituse. EPS on partnerina tegevusi ellu viinud mitmes rahvusvahelises projektis,
sh otseselt IT-ga seotud projektides. Näiteks oli EPS partneriks Interregi programmist rahastatud
projektis PrimCare IT, mis püüdis leida rakendusi telemeditsiinile esmatasandi tervishoius.
Viimastel aastatel on EPS järjest enam olnud riigile aktiivseks partneriks e-tervist puudutavates
küsimustes. Selle ilmestamiseks on EPS üks juhtivaid liikmeid Sotsiaalministeeriumi juurde loodud
peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogus, täites seal muu hulgas ka aseesimehe rolli.
3
Tulemus on saadud, kõrvutades Terviseameti andmeid Eestis nimistuga töötavate perearstide kohta Eesti Perearstide
Seltsi liikmeskonnaga.
13
Samuti on EPS oluline osapool enamikus e-tervist puudutavate arendusprojektide töö- ja
juhtrühmades. Täiendava võimekuse tagamiseks TAT tegevuste edukal elluviimisel on TAT
eelarves ette nähtud projektimeeskonna loomise ja personalikulude abikõlblikkus.
Projektimeeskonda on planeeritud kuuluma ka varasema IT-projektide juhtimise kogemusega
projektijuht, kes tagab projekti tegevuste elluviimise.
5. Mõju läbivatele teemadele
Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule,
keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele
võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis.
VI TAT kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
VII TAT kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Riigi
Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ Eesti Perearstide Seltsile, arvamuse avaldamiseks rahvastiku
tervise arengukava juhtkomiteele, Eesti Haigekassale, Terviseametile ja Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusele.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskuses asuv korraldusasutus kooskõlastasid TAT
eelnõu märkustega. Rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteest andsid tagasisidet Eesti
Puuetega Inimeste Koja, Eesti Haigekassa, Ravimiameti ja Tartu Ülikooli esindajad. MTÜ Eesti
Perearstide Seltsil sisulisi ettepanekuid ei olnud, muu hulgas nõustuti Ravimiameti ettepanekutega.
Arvamuse TAT eelnõu kohta edastas ka Terviseamet. Kõik tehtud ettepanekud, sh need, mis TAT-
s ei kajastu, edastatakse toetuse saajale, kes saab tehtud ettepanekutega arvestada TAT tegevuste
elluviimise käigus.
14