dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

„Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused

Sotsiaalministeerium · 19. september 2019
Viit
55
Registreeritud
19. september 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎55 19.09.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc1575 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 19.09.2019 nr 55 „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas lõikega 4 kinnitan „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused koos lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD sotsiaalministri 19.09.2019 käskkirjaga nr 55 Lisa „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.10.2019–31.01.2023 Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja MTÜ Eesti Perearstide Selts SISUKORD MÕISTED ............................................................................................................................................................................. 3 1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ...................................................................................................................................... 4 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 4 1.1.3. MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 4 1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 4 1.2. TAT ........................................................................................................................................................................ 4 1.2.1. EESMÄRK ..................................................................................................................................................................... 4 1.2.2. TULEMUS ..................................................................................................................................................................... 5 1.2.3. VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................................ 6 1.2.4. EELARVE ...................................................................................................................................................................... 7 1.2.5. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 7 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSE SAAVUTAMISEKS ................................................................................................. 7 2.1. VAJADUSTE ANALÜÜS JA LAHENDUSE ESMANE DISAIN ......................................................................................... 7 2.1.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 8 2.1.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 8 2.1.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 8 2.2. TEOSTATAVUSANALÜÜS ........................................................................................................................................ 8 2.2.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 8 2.2.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 8 2.2.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 8 2.3. TARKVARAARENDUS .............................................................................................................................................. 8 2.3.1. SIHTRÜHM ................................................................................................................................................................... 9 2.3.2. TEGEVUSE ÜLDAJARAAM ................................................................................................................................................. 9 2.3.3. TEGEVUSE ELLUVIIJA ....................................................................................................................................................... 9 3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................... 9 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ......................................................................................................................... 10 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 11 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 12 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................................................................. 12 7.1. TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................................................................................ 12 7.2. RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED .................................................................................................................... 13 7.3. RAKENDUSASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ................................................................................................................... 13 7.4. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 13 7.5. RIIGIABI ..................................................................................................................................................................... 14 7.6. TOETUSE MAKSMINE .................................................................................................................................................... 14 7.7. TAT MUUTMINE .......................................................................................................................................................... 15 7.8. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................................................................................ 15 7.9. FINANTSKORREKTSIOON ................................................................................................................................................ 16 7.10. VAIETE MENETLEJA....................................................................................................................................................... 16 8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 16 Mõisted Peremeditsiini tarkvara – tarkvara, mida kasutatakse üldarstiabis tervishoiuteenuse osutamise ja dokumenteerimisega ning patsientide haldamisega seotud tegevusteks. Tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) – tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik. Esmatasand – perearst ja pereõde ning nendega koos töötavad spetsialistid. Üldarstiabi – ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Perearst – sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb perearsti nimistu alusel. MTÜ Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS) – perearstide vabatahtlikul ühendusel põhinev mittetulunduslik eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb tervishoiu arendamiseks ning oma liikmete õiguste ja huvide kaitsmiseks. Lõppkasutajad – perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad (sh pereõed) ning mittemeditsiiniline personal. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused 1.1.3 Meetme nimetus 2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks 2.4.2. Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused 1.1.4 Meetme eesmärk Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. 1.2. TAT 1.2.1. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Esmatasandi roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. TAT ettevalmistamise ajal on peremeditsiini tarkvara pakkujaid kolm (AS Medisoft, AS Medicum, OÜ DoktorWatson (FIE Alar Kaljuste)) ja üldarstiabis kasutusel olevate tarkvaralahendustena võib selgelt eristada nelja:  Perearst 2 (Medisoft)  Perearst 3 (Medisoft)1  Medicumi tarkvara2  Watson (DoktorWatson) Sealjuures on igal tarkvaralahendusel iteratsioone, mis toimivad koostoimes või eraldiseisvana. Vanimad (praegu kasutuses oleva) tarkvara osad põhinevad kuni 25 aastat vanadel tehnoloogiatel3. Arvestades 1 Tarkvara on testimisfaasis 2 Ainult konkreetse Medicumi kui TTO asutusesisene tarkvara. 3 Näiteks, DoktorWatsoni tarkvara mõned osad baseeruvad DOS’il, mis oli prevaleeriv baas operatsioonisüsteemidele 1990ndate esimeses pooles. viimasel kahel dekaadil toimunud kiiret infotehnoloogia (edaspidi IT) arengut, ei ole nii vanad tarkvaralised süsteemid enam võimelised vastama tänapäevastele ootustele kiiruse, kasutajakogemuse ega ühilduvuse mõistes. Peamiste põhjustena võib välja tuua kolm asjaolu: 1) peremeditsiini tarkvara suhtes puudub ühtne tellimus, ootus ja nõudlus; 2) puudub ühtne tellija; 3) rahastus on fragmenteeritud, hägune või liiga väike. Võttes arvesse TAT eelarve mahtu ja ulatust, keskendub TAT eelkõige esimese asjaolu lahendamisele ehk TAT-ga püütakse välja selgitada ootused ja korrastada nõudlust. Selle saavutamiseks selgitatakse välja lõppkasutajate vajadused ja ootused, võrreldakse neid praeguse olukorraga, luuakse vajadustele vastava peremeditsiini tarkvara suunas liikumise teekaart, võimestatakse keskse tellija kujunemist ning tehakse esmased arendustegevused võimekama tarkvara loomiseks. TAT tegevuste 2.1 ja 2.2 kasu on süsteemsem ja pikaajalisem kui näiteks kohe uue peremeditsiini tarkvara loomine, milleks ei ole piisavalt infot ja mis nõuaks suuremat rahalist ressurssi kui TAT eelarve võimaldab. 1.2.2. Tulemus TAT tulemusena on kaasajastatud vähemalt üks peremeditsiinis kasutatav tarkvara. Selleks: 1. Võimestatakse EPS-i, et sellel oleks võimekus kujuneda keskseks koordineeritud peremeditsiini tarkvara IT-lahenduse tellijaks. EPS esindab rohkem kui 87,4%4 Eestis tegutsevaid nimistuga perearste ning seisab aktiivselt nende töötingimuste ja -kvaliteedi eest, ent EPS-il puuduvad eksperditeadmised ja vahendid selleks, et sõnastada ühtset IT-nõudlust, samuti on EPS-i senised kogemused arendustegevuse elluviimisel olnud pigem tagasihoidlikud. TAT tulemusena saab EPS kogemuse korraldada arendusprojekte TAT elluviimiseks koostatud projektimeeskonna abil. 2. Selgitatakse välja lõppkasutajaid igapäevatöös võimalikult hästi toetav infosüsteem, mis arvestab kättesaadavat tehnoloogiat (n-ö to-be olukorra disain). Selle tulemusena tekib keskne lõppkasutajate poolt sõnastatud koherentne nõudlus peremeditsiini tarkvara järele. See võimaldab korrastada killustunud nõudlust ning tekitada suunised nii olemasoleva kui uue tarkvara arendamiseks. TAT tegevuste 2.1 ja 2.2 tulemusena selgub see, millistele terviseandmete kogumise ja edastamise standarditele peremeditsiini tarkvara arendused peavad vastama, milliste terviseinfo andmekogudega peab tarkvara olema võimeline liidestuma ning kuidas paraneb tegevuste elluviimise tulemusena andmete kvaliteet ja andmevahetus infosüsteemide vahel. 3. Selgitatakse välja kuidas jõuda praegusest (n-ö as-is) olukorrast kaasaegsema ja lõppkasutajate vajadustele vastava peremeditsiini tarkvarani (n-ö to-be olukorrani). Sealjuures on oluline analüüsida erinevust olemasoleva ja soovitava olukorra vahel ning selgitada välja esimesed kiired ja lihtsad sammud soovitava olukorra poole liikumiseks. See võimaldab visualiseerida teekaardi soovitava olukorrani jõudmiseks. 4. Tehakse esimesed arendustegevused, et liikuda kaasaegsema ja lõppkasutajate vajadustele vastava peremeditsiini tarkvara suunas. Kaasaegsel tehnoloogial põhinev ja paremat kasutajakogemust pakkuv tarkvara võimaldab säästa lõppkasutajate ekraaniaega ning tervishoiutöötajal pöörata senisest enam tähelepanu patsiendile, parandades seeläbi üldarstiabi kvaliteeti ja suurendades patsientide rahulolu. Ühtlasi võimaldab see suurendada lõppkasutajate rahulolu, mis omakorda mõjutab positiivselt töömotivatsiooni ja muudab peremeditsiini eriala järelkasvule atraktiivsemaks. 4 Võrreldi Terviseameti andmete alusel nimistuga töötavate perearstide nimesid Eesti Perearstide Seltsi liikmete nimedega. 1.2.3. Vajalikkuse põhjendus Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitud Maailmapanga tehtud uuring5 toob välja, et Eestis on ohtlikult kasvamas komorbiidsete6 patsientide osakaal, mis ei tähenda ainult visiitide arvu ja perearstide ressursivajaduse suurenemist, vaid eeldab esmatasandi tervishoiult uute rollide võtmist, nagu näiteks krooniliste haiguste ennetustegevused (sh raviplaanide koostamine, ülevaatamine, jälgimine) ja krooniliste haigete tervisenäitajate monitoorimine. See omakorda eeldab uut võimekust peremeditsiinis kasutusel olevatelt IT-lahendustelt. Eesti Haigekassa poolt tellitud Maailmapanga uuring7 toob välja, et krooniliste haigete ravi juhtimine on Eestis seni olnud ebaühtlase kvaliteediga, mis on põhjustatud puudujääkidest peremeditsiini IT-lahendustes. Arvestada tuleb, et esmatasandi roll ja ülesanded on ajas muutunud (sh teenuste arv kasvanud), samal ajal on enamik kasutusel olevatest tarkvaralahendustest oma ülesehituselt endiselt 10–25 aastat vanad. Olgugi, et peremeditsiini olemus on ajas muutunud, ei ole IT-lahendusi suudetud oma toimeloogikalt samas tempos arendada. Seepärast on oluline alustada üldarstiabi osutajate vajaduste analüüsimisest ja sõnastamisest ning selgitada välja tühimikud kasutuses olevate lahenduste ja tegelike lõppkasutajate vajaduste vahel. Samuti on võimalik välja tuua peremeditsiini vähese IT võimekuse majanduslik tagajärg. Eestis on aastas ligikaudu 4 miljonit üldarstiabi visiiti8. Kui IT võimekuse suurendamisega oleks võimalik vähendada lõppkasutaja ebavajalikku ekraaniaega kasvõi kaks minutit visiidi kohta, tähendaks see aastas 133 000 võidetud töötundi. Rahaliselt, võttes aluseks arsti tunnipalga (12,40 eurot9), võrdub kaks liigselt kulutatud minutit iga visiidi kohta ligikaudu 1,6 miljoni euro suuruse kuluga aastas. Sealjuures tasub arvestada, et kahe minuti võrra ekraaniaja vähendamine on tagasihoidlik eesmärk ning tegelikkuses on võimalik säästa veelgi rohkem. Arvestades IT võimalusi kulutõhususe suurendamiseks ning üldarstiabi kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks, on riik seadnud oma strateegilistes plaanides esmatasandi teenuste kvaliteedi tagamise ja IT-vahendite arendamise prioriteediks. TAT raames võimestatakse keskse tellija kujunemist ning selgitatakse välja reaalsed vajadused ja kaasaegse funktsionaalsusega infosüsteemini jõudmise teekaart. Samuti viiakse ellu reaalne IT-arendus, et muuta kasutusel olev tarkvara paremini vajadustele vastavaks. „Eesti infoühiskonna arengukavas 2020“ seatud visiooni kohaselt tuleks tervishoid viia IT abil uuele kvaliteeditasemele, et pakkuda personaalseid ja ennetavaid teenuseid. Üldarstiabis kui inimesele kõige lähemal olevate tervishoiuteenuse osutajate kasutusel oleva IT võimekuse suurendamine võimaldab olulist kvaliteedi paranemist tervishoius. Peremeditsiini tarkvara ei ole mitte ainult peamine töövahend esmatasandil, vaid selle võimekusest oleneb ka kriitilise tähtsusega riiklike infosüsteemide toimimine (sh andmehõive ja andmekvaliteet). Peremeditsiini tarkvara funktsionaalsusest sõltub inimese terviseandmete kaetus ja kvaliteet, digisaatekirjade edastamine ja vastuvõtmine, digiretsepti toimimine, krooniliste haigete monitoorimine, tervisestatistika esitamine, raviarvelduse korraldamine ja mitmed teised tervishoiuteenustega seotud tegevused. Vähene andmekaetus tervise infosüsteemis perearstide andmetega on probleem, mille põhjusena tuuakse välja puudusi peremeditsiini tarkvara kasutusmugavuses.10 Sellised riiklikud arendussuunad nagu seniste riiklikult kogutud andmete parem väärindamine sõltuvad lisaks andmetele ligipääsu jms tarneahela küsimusest ka andmete enda kvaliteedist ja andmekaetusest, mistõttu on andmete lähtepunktis kriitiline tagada võimalikult kasutajasõbralik lahendus ja tööriist selle tegemiseks. Vähene andmekaetus ei mõjuta ainult andmete kvaliteeti, riiklikku tervisestatistika koostamist ning 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 6 Samal ajal mitme kroonilise haiguse või muu meditsiinilise seisundiga patsiendid. 7 https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/enhanced-care-management.pdf 8 Põhineb 2017. a Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmetel. 9 Vastavalt 30.11.2018 allkirjastatud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutsekoja ja Eesti Õdede Liidu vahel sõlmitud kollektiivleppes sõnastatud arsti töötasu alammäärale: https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/tervishoiuvaldkonna-kollektiivleping-30112018.pdf 10 https://intra.tai.ee/images/5_tervishoiustatistika2017_TEHIK_M.Asser.pdf teadus- ja arendustööd. Lünklikud terviseandmed mõjutavad ka infovahetust TTO-de vahel ning seeläbi otseselt ka patsiendi ravi järjepidevust ja optimaalse ravi pakkumist. Lisaks andmete väärindamisele on peremeditsiini tarkvaraga seotud veel mitmed riiklikud arendustegevused ja tervishoiuteenuste tagamine, näiteks otsustustugi, mis oleks tehisintellektsete algoritmide abil võimeline vähendama perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate (sh pereõdede) koormust ravisoovituste pakkumise või personaalmeditsiini rakenduste loomisega, mis oleks võimeline analüüsima seni kogutud materjali, siduma selle patsiendi geneetiliste eripäradega ning pakkuma seeläbi tervishoiutöötajale personaalsema tervishoiuteenuse jaoks vajalikku infot. Arvestades, et kasutusel olevad peremeditsiini tarkvaralahendused on 10–25 aastat vana võib selliste rakenduste loomine olemasolevatele platvormidele osutuda äärmiselt keeruliseks. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus 326 252 75% 2 Riiklik kaasfinantseering 108 750 25% 3 Omafinantseering 0 0 4 Eelarve kokku 435 002 100% 1.2.5. Sihtrühm Üldarstiabi osutajad, peremeditsiinis kasutatava tarkvara arendajad, perearsti nimistu patsiendid. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks TAT tegevuskava koosneb kolmest osast: 1) analüüs, mille raames selgitatakse koos lõppkasutajatega välja optimaalsed vajadused infosüsteemile lähtuvalt ärivajadusest (st tervishoiuteenuse osutamisest); 2) teostatavusanalüüs, mis võrdleb eelneva analüüsi tulemusi praeguse olukorraga ja toob välja vajadustele vastava infosüsteemi suunas liikumise teekaardi; 3) tarkvaraarendus, et võimaldada kasutusel oleval tarkvaral vastata paremini lõppkasutajate vajadustele (põhineb vajaduste analüüsi ja teostatavusanalüüsi tulemustel). TAT tegevuste elluviija peab arvestama riiklikke arenguplaane ja tulevikuperspektiive ning kaasama nii olulisi riiklikke osapooli (nt Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut), teisi peremeditsiini tarkvara kasutajaid esindavaid ühendusi (nt Eesti Õdede Liit, Eesti Pereõdede Ühing) kui ka vajalikke eksperte, huvigruppe ja osapooli sõltuvalt TAT tegevuste sisust. 2.1. Vajaduste analüüs ja lahenduse esmane disain TAT tegevuskava fookuses on välja selgitada peremeditsiini tarkvara lõppkasutajate vajadused tervishoiuteenuste kavandamisel ja osutamisel ning neid analüüsida, seejärel disainida nendele vajadustele ja riiklikele nõuetele ning arenguplaanidele (näiteks sotsiaal ja tervishoiu integratsiooni põhimõttele) vastav peremeditsiini tarkvara kirjeldus koos esmaste eskiisidega (wireframe). Analüüsi tulemusena selgub, milline peaks olema tarkvara, mis toetab esmatasandi tervishoiuteenustega seotud tegevusi kõige paremini (sh ka tulevikuvaates). Analüüsi koostamiseks kuulutab TAT tegevuste elluviija välja hanke, mille tulemusena leitakse IT-lahenduste, teenusedisaini jm analüüsiks vajaliku kompetentsiga pakkuja(d). Analüüsi tulemus aitab lahti mõtestada nõudlust ja vastata küsimusele, milline tarkvara toetaks lõppkasutajaid nende igapäevatöös kõige paremini. Selle tulemusel tekib ühtne tarkvaralisi ootusi kirjeldav dokument ja eskiisid, mille põhjal on võimalik: 1) saada TAT tegevuse 2.2 jaoks suunis, mis annab aluse ühe kasutusel oleva peremeditsiini tarkvaralahenduse kaasajastamiseks; 2) olemasolevatel peremeditsiini tarkvara pakkujatel enda tooteid kaasajastada, et vastata lõppkasutajate ootustele ja vajadustele; 3) potentsiaalsetel peremeditsiini tarkvara pakkuda soovivatel ettevõtetel juba eos omada koherentset infot lõppkasutaja ootuste kohta. Analüüs tehakse avalikult kättesaadavaks nii eesti kui inglise keeles ning seda on võimalik uuendada vastavalt tehnoloogiate arengule ja levikule. 2.1.1. Sihtrühm EPS, tarkvara arendavad ettevõtted, riigiasutused 2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.10.2019–31.10.2020 2.1.3. Tegevuse elluviija TAT tegevuse elluviija on EPS (edaspidi ka elluviija või toetuse saaja). 2.2. Teostatavusanalüüs Teostatavusanalüüsi lähteülesande alusandmed saadakse TAT tegevuse 2.1 vajaduste väljaselgitamise ja esmase disaini tulemustest. Teostatavusanalüüsi eesmärk on asetada tegevuse 2.1 tulemus praegusesse konteksti. Selle käigus võrreldakse vajaduste väljaselgitamise tulemust praeguse olukorraga, et teha kindlaks kui kaugel on olemasolevad lahendused lõppkasutajate reaalsetele vajadustele vastamisest. Selle alusel luuakse loogiline teekaart, et jõuda peremeditsiini tarkvara lahendusteni, mis vastavad lõppkasutajate vajadustele ja ootustele tänapäevaste tervishoiuteenuste pakkumisel. Teekaart toob välja nii mahukad ja keerulised (high-hanging fruit) kui ka väiksemad ja lihtsakoelisemad (low-hanging fruit) arendustegevused lõppkasutajate vajadustel baseeruva tarkvara loomise suunas. See on ühtlasi aluseks, et valida välja arendusprojekt(id) TAT tegevuse 2.3 jaoks. Analüüs tehakse avalikult kättesaadavaks nii eesti kui inglise keeles ning seda on võimalik uuendada vastavalt tehnoloogiate arengule ja levikule. 2.2.1. Sihtrühm EPS, tarkvara arendavad ettevõtted, riigiasutused 2.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.11.2020–31.08.2021 2.2.3. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on EPS. 2.3. Tarkvaraarendus TAT viimaseks tegevuseks on kasutuses oleva peremeditsiini tarkvara IT-arendus. Arenduse eesmärk on astuda reaalne samm, et muuta kasutuses olev tarkvaralahendus kasutajasõbralikumaks ja kasutaja vajadustele paremini vastavaks. TAT tegevuses 2.3 keskendutakse kasutuses olevate tarkvaralahenduste arendamisele järgmistel põhjustel: 1) kasutuses oleva tarkvaralahenduse arendamisega on võimalik saavutada kiiret ja kohest mõju. Uue tarkvara loomine võtab rohkem aega ning selle rakendamine nii suurele kasutajaskonnale oleks oluliselt aeglasem, mistõttu ei ole võimalik seda käesoleva TAT ja programmiperioodi ajaraamis saavutada; 2) uue tarkvara loomine on kulukam, kui käesoleva TAT eelarve võimaldab. TAT tegevusest 2.2 selguvad esmased arendustegevused, mida on osaliselt või täielikult võimalik käesoleva TAT raames teha. Seega on arendustöö ulatus ja üksikasjad otseses sõltuvuses TAT tegevustest 2.1 ja 2.2 ning need selguvad alles peale tegevuste 2.1 ja 2.2 elluviimist. 2.3.1. Sihtrühm Üldarstiabi osutajad, peremeditsiinis kasutusel olevat tarkvara arendavad ettevõtted 2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2021–31.01.2023 2.3.3. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on EPS. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus (2019) (2020) (2021) (2023) Projekti Kaasajastatud 0 1 tulemusnäitaja peremeditsiinis kasutatav tarkvara TAT- Tegevus 2.1. Vajaduste analüüs ja lahenduse esmane disain spetsiifilised näitajad Tehtud 0 1 Alus TAT peremeditsiini tegevuse 2.2 tarkvara vajaduste elluviimiseks analüüs ja lahenduse esmane disain Tegevus 2.2. Teostatavusanalüüs Tehtud 0 1 Alus TAT teostatavusanalüüs tegevuse 2.3 elluviimiseks Tegevus 2.3. Tarkvaraarendus Realiseeritud 0 1 arendusprojekt vastavalt tegevuste 2.1 ja 2.2 tulemustele, mis mõjutab otseselt vähemalt ühte kasutuses olevat peremeditsiini tarkvara 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused perearsti nimistu patsientidele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. Kõikidel üldarstiabi osutajatel on võimalik kasutusele võtta TAT tegevuste tulemusena kaasajastatud peremeditsiinis kasutatav tarkvara sõltumata sellest, millises Eesti piirkonnas nad üldarstiabi osutavad. Lisaks on TAT tegevuste 2.1 ja 2.2 analüüsid avalikud, mis loob soodsa võimaluse ka teiste tarkvarade arendamiseks, mis omakorda võiks tagada 100% paremini toimivate tarkvaralahenduste kasutamise. Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub oluline mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele erinevalt meetme tegevuse 2.4.2 tegevusest (tervisekeskuste ehitamine ja rekonstrueerimine). Samas väheneb IT- lahenduste arendamisega paberil dokumenteerimisest ja arhiveerimisest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Infoühiskond jah ei TAT tegevuste elluviimine parandab üldarstiabi osutajate IT baasoskusi, lihtsustades nende igapäevatööd, ja võimestab EPS-i kui perearstide esindusorganisatsiooni rolli IT arendustegevuste elluviimisel. Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuste edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Suurem integreeritus ja koordineeritus valitsemistasandite vahel aitab valitsusel toime tulla mitut valdkonda läbivate probleemidega. Senisest paindlikum ühtsete eesmärkide nimel koostöötamine aitab tõhustada ressursikasutust. Koostöö avalike teenuste osutamisel tagab kodanikusõbralikuma teenindamise ja tõhusalt toimiva süsteemi. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehakse programmiperioodil 2014–2020 investeeringuid tervishoiutaristutesse. Nende tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist ning sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ja avalike teenuste pakkumist parandavate juhtimissüsteemide arendamist. Meetme tegevusest 2.4.2 toetatakse 83 945 626 euro ulatuses tegevust „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“, mille tulemusena ehitatakse 60 esmatasandi terviskeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus ning kaasajastatakse TAT tulemusena peremeditsiinis kasutusel olev tarkvara. Lisaks meetme tegevusele 2.4.2 rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahenditest 46 800 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust, ja 15 500 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.3. „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“, mille tulemusena kaasajastatakse vähemalt 11 pädevuskeskusega võrgustunud Ida-Viru Keskhaigla raviüksust. Võrdsed võimalused11 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)12 jah ei TAT tegevuste elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse, sh määratakse Eestis sündinud vastsündinu automaatselt tema ema perearsti nimistusse ja Terviseamet registreerib nimistutesse mitteregistreerunud isikuid. TAT tegevuste elluviimine parandab kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamisega inimeste tööhõives püsimist ja hõivesse naasmist, olles võrdselt kättesaadav kõikidele üldarstiabi osutajatele ja nende nimistusse registreeritud isikutele olenemata sellest, kas tegemist on üksik- või grupipraksisega, esmatasandi tervisekeskusesse või selle teise tegevuskohta koondunud perearstiga või mitte. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega TAT tegevus on osa meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused” terviklikust mõjust. Selle eesmärk on tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust.  Meetme tegevuse 2.4.2 TAT määruse „Tervisekeskuste kaasajastamine” alusel toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes. Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse 60 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. Esmatasandi tervishoiu kohustusliku põhiteenusena koonduvad esmatasandi tervisekeskusesse üldarstiabi osutajad. Seos teiste meetmete TAT-dega 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 12 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.  Meetme tegevuse 12.3.3 „Personaalmeditsiini arendamine“ andmeanalüüsid aitavad tuvastada suure haigusriskiga inimesi ja pakkuda neile nii ennetust kui varajast ravi. See aitab pikendada tervena elatud eluiga ja hoiab inimesed töövõimelised. Personaalmeditsiini andmeanalüüse kuvatakse ka esmatasandi tervishoius, koostöös perearsti töölaua arendustöödega. 6. Seos valdkondlike arengukavadega  „E-tervise strateegiline arenguplaan 2020“ – käesolev TAT panustab otseselt tegevuse 1.3.1 (lõppkasutaja töölauarakenduste ja prototüüpide arendamine) elluviimisesse. Täpsemalt on selle tegevuse all välja toodud perearstidele kaasaegse funktsionaalsusega infosüsteemi arendustegevuse keskne koordineerimine, et toetada eeskätt kroonilise haige raviga ja tervise aktiivse juhtimise võimekusega seotud arenguhüpet. Samuti panustab TAT meetmesse 1.4 „Teadus- ja arendustegevuse vajadustele vastav andmestik“. Paremate infotehnoloogiliste vahendite abil on võimalik suurendada andmehõivet ja parandada andmekvaliteeti, mis omakorda võimaldab suuremat terviseandmete hilisemat kasutust teadus- ja arendustegevuses.  „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ sõnastab, et tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IT abil uuele kvaliteeditasemele. Need (tervishoid, sotsiaalteenused) on personaalsed ja ennetavad, tuginevad tõhusalt toimivale tagatoale ja kaugteenuste osutamisele. Käesolev TAT panustab esmatasandi tervishoiu kvaliteedi parandamisse tänapäevasema ja lõppkasutajate vajadustele paremini vastava tarkvara sõnastamisega.  Lisaks on uue „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ (TAT koostamise ajal läbinud eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringi) ühe alameesmärgi – inimkeskne tervishoid – all lahendustee prioriteedina välja toodud tervishoiutöötajate võimekust toetavate tööriistade arendamine ja laialdasem kasutuselevõtt, millesse TAT panustab. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kulukohtade kaupa (lisa vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. Eelarve kinnitab RA juht. Enne eelarve kinnitamist küsib RA RÜ-lt hinnangut; 7.1.2 TAT tegevuste kirjelduse muutmise soovi korral esitama RA-le muudatustaotluse; 7.1.3 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.1.5 esitama RÜ-le tehtavate kulude prognoosi, mis on ettemakse eelduseks; 7.1.6 järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, kui toetuse saaja ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses, on toetuse saajal kohustus järgida RHS-i tervikuna; 7.1.7 edastama RHS mõistes hankijaks olemisel RA-le arvamuse avaldamiseks TAT tegevuste elluviimisega seotud riigihanke dokumendid; 7.1.8 edastama RHS mõistes hankijaks olemisel RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.1.8.1 teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.1.8.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.1.8.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.1.9 säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid, neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, ja alates järgneva aasta 31. detsembrist, kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit; 7.1.10 arvestama TAT tegevuste elluviimisel riiklikke arenguplaane ja tulevikuperspektiive ning kaasama olulisi riiklikke osapooli. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: 7.2.1 andma RA küsimise peale viie tööpäeva jooksul hinnangu punkti 7.1.1 alusel TAT tegevuse elluviija esitatud lisa vormile B; 7.2.2 edastama RA-le teadmiseks info, kui projekti vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud; 7.2.3 teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, tegevuste elluviimise või väljamaksete tegemise; 7.2.4 edastama RA-le teadmiseks finantskorrektsiooni otsuse viie tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates; 7.2.5 tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid. 7.3. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 7.3.1. RA-l on õigus küsida TAT tegevuse elluviijalt punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kulukohtade (lisa vorm B) täpsustusi ja põhjendatud juhtudel teha ettepanek kulukohtade korrigeerimiseks. 7.3.2. RA vaatab punktis 7.1.1 viidatud lisa vormi B läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest, sh küsib RÜ hinnangut enne lõplikku kinnitamist. Menetlemise tähtaega pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.3.3. RA annab punktis 7.1.7 viidatud dokumentidele arvamuse viie tööpäeva jooksul alates dokumentide esitamisest. 7.4. Kulude abikõlblikkus 7.4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.4.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.4.3. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. TAT kaudseteks kuludeks loetakse TAT elluviimisega kaasnevad ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud personalikulud, mis on seotud käesoleva TAT administreerimisega. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel ja otseseid kulusid tegelike kulude alusel. 7.4.4. Muu hulgas on abikõlblikud: 7.4.4.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 3; 7.4.4.2 TAT tegevuste elluviimiseks vajalike analüüside tellimise ja tegemise kulud; 7.4.4.3 TAT tegevuse 2.3 elluviimisega seotud infotehnoloogia arendamise kulud; 7.4.4.4 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud administreerimiskulud. 7.4.5. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 7.4.5.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulud; 7.4.5.2 väliskoolitus- ja lähetuskulud. 7.4.6. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 7.5. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine 7.6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-des 28 ja 29, ühendmääruse §-des 11–14 ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast. 7.6.2. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT tegevuste elluviija esitama RÜ-le: 7.6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.6.2.2 RHS mõistes hankijaks olemisel koopia riigihangete korrast asutuses. 7.6.3. Punktis 7.6.2.2 nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT tegevuste elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu. 7.6.4. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. RHS mõistes hankijaks olemisel, kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatab toetuse saaja maksetaotlus üks kord kuus. 7.6.5. Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le. 7.6.6. Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2. 7.6.7. RÜ võib maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel. 7.6.8. Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.6.9. Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse § 18 lõike 1 punktis 1 kehtestatud tingimustel. Ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 18 lõigetest 9−12. Ühendmääruse § 18 lõike 1 punkti 1 alusel ettemaksete tegemisel ei või ühendmääruse § 18 lõike 2 alusel ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.6.10. Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis 1.2.4 sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma. 7.6.11. Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.6.12. KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.6.13. Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuste abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt. 7.7. TAT muutmine 7.7.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT tegevuste elluviija RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel. 7.7.2. RA vaatab punktis 7.7.1 viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.7.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.7.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.7.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT tegevuste elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.7.4. RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.7.5. RÜ võib TAT tegevuste elluviijale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.7.6. TAT tegevuste elluviija ei saa TAT muutmist taotleda sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.7.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuste elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses või kantakse jääk järgmisesse kalendriaastasse. 7.7.8. TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, Rahandusministeeriumiga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuste või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks. RA edastab kinnitatud TAT RÜ-le. 7.7.9. TAT muutmiseks punkti 7.7.1 tähenduses ei loeta lisa vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumist aastati (punkt 7.1.1) tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.8.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 31. juuni seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel. 7.8.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. 7.8.3. Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 7.8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on nõuetekohaselt täidetud. 7.8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.8.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. RÜ kinnitab lõpparuande e-toetuse keskkonnas. 7.8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 7.8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuste elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA- le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.8.9. Kui RA-le RÜ poolt edastatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.8.8. 7.9. Finantskorrektsioon 7.9.1. RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. 7.9.2. Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. 7.9.3. Kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 7.10. Vaiete menetleja Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks ERFi toetuse ja riikliku  TAT tegevuste elluviimise eelarve on läbi mõeldud, kaasfinantseeringuga ei ole võimalik TAT selle koostamisel on tuginetud asjakohastele tegevusi täielikult ellu viia prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste TAT tegevuste eesmärke ei ole võimalik  Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver abikõlblikkuse perioodil ellu viia võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni  Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon  Kõik vajalikud tegevused tehakse ja lubade taotlused esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Hangete luhtumine, vaidlused hangetes  TAT tegevuste elluviija kaasab pädevad juristid, hankespetsialistid  Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris  Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga  Hanke luhtumise korral on TAT tegevuste elluviija arvestanud tegevuste ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange  Hanke ajakavas on arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon  TAT tegevuste elluviija järgib hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust  TAT tegevuste elluviija edastab vajalikud hankedokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Personalirisk TAT tegevuste elluviija  Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse projektimeeskonnas ning tehakse projektimeeskonnale kättesaadavaks TAT tegevuste elluviijal puudub IT  Pädeva projektimeeskonna kaasamine süsteemi- ja teenusedisaini alane kompetents TAT tegevuse 2.1 analüüs ei ole kvaliteetne  TAT-s sätestatakse analüüsi puudutavad kriteeriumid  TAT tegevuste elluviija sõnastab võimalikult detailse hanketeate, arvestades sealjuures, et hankes ei oleks piiravaid tingimusi TAT tegevuse 2.2 tulemusel selgub, et  TAT tegevuse 2.2 tulemusena tehtaval teekaardil olemasoleva tarkvara arendamine tuuakse välja nii mahukad ja keerulised kui ka kasutajate vajadustele paremini vastavaks lihtsamad ja vähem ressurssi vajavad on kulukam, kui TAT tegevuse 2.3 eelarve arendustegevused võimaldab Lisa. TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa Sotsiaalministri käskkirja „„Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse andmise tingimused“ seletuskiri I Sissejuhatus Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on välja töötanud Sotsiaalministeerium. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt STS § 12 lõikele 3 antud Vabariigi Valitsuse 4. juuli 2014. a korraldusele nr 297 on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) järgmistele Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatavatele prioriteetse suuna 2 meetme tegevustele: 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“; 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“; 2.4.3 „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“; 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“; 2.5.2 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine“. Vastavalt STS § 16 lõikele 1 võib RA rakenduskavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada TAT käskkirja. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib toetatavate tegevuste elluviimise volitada juriidilisele isikule. Kui toetatavate tegevuste elluviijaks on juriidiline isik, võib RA vajaduse korral sõlmida toetatavate tegevuste elluviijaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras. Käesoleva käskkirjaga kehtestatakse meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ raames TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine”. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatava tegevuse sihtrühma, näitajaid, mõju läbivatele (horisontaalsetele) teemadele, seost prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega ning valdkondlike arengukavadega, rakendamise tingimusi ja riskide hindamist. TAT tegevuste elluviijaks ja toetuse saajaks on MTÜ Eesti Perearstide Selts (edaspidi EPS). TAT ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Rauno Mäekivi (tel 626 9354, [email protected]) ja peaspetsialist Marilin Sternhof (tel 626 9136, [email protected]). TAT juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9519, [email protected]). TAT on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT vajalikkuse põhjendus TAT vajalikkuse põhjendus on esitatud TAT punktis 1.2.3. Seletuskirjas seda uuesti üle ei korrata. II TAT sisu TAT kinnitatakse sotsiaalministri käskkirjaga STS § 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega 4. TAT koosneb kaheksast peatükist: 1. peatükk „TAT kirjeldus“; 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks“; 3. peatükk „Näitajad“; 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“; 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega”; 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega”; 7. peatükk „TAT rakendamine“; 8. peatükk „Riskide hindamine“. TAT eelarve kulukohtade kaupa kinnitatab RA TAT lisana. Kogu TAT eelarve on näidatud 1. peatüki punktis 1.2.4. Aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas (finantsplaanis). Selline TAT ülesehitus annab piisava paindlikkuse tegevuste planeerimisel ja ülevaate, mida konkreetselt ühe või teise tegevuse raames tehakse ning aitab ära hoida vaidlusi elluviidavate tegevuste abikõlblikkuse küsimuses. TAT lisa aitab kaasa paremale finantsjuhtimisele, kuna on võimalik varakult näha kitsaskohti, sh vahendite üle- või alaplaneerimist. 1. peatükk „TAT kirjeldus“ TAT kirjeldus koosneb kahest osast. Enne esimest osa taasesitatakse mõisted, mida konkreetses TAT-s kasutatakse. Kui mõistet kasutatakse õigusaktides seni sätestatust erinevas tähenduses või kui mõiste ei ole varem õigusaktides sätestatud, siis määratletakse mõiste sisu. Esimeses osas sätestatakse prioriteetse suuna ja meetme nimetus ning eesmärgid. See osa on üldine ning sarnane kõikidele TAT-dele, mille tegevusi viiakse ellu ühest meetmest. Teine osa kirjeldab konkreetse TAT eesmärke, tulemusi ja vajalikkuse põhjendust, millest tingitult TAT tegevusi ellu viiakse, eelarvet ning sihtrühma. TAT tegevuste üldine ajaraam on TAT abikõlblikkuse periood. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. 2. peatükk „Tegevuste kirjeldus tulemuse saavutamiseks" Peatükis kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse üldajaraam ja elluviija. Kõikide TAT tegevuste elluviija ja toetuse saaja on EPS. EPS on kohustatud järgima riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid, kui ta ei ole hankija RHS-i tähenduses. Kui EPS on hankija RHS § 5 lg 2 p 5 tähenduses, on toetuse saajal kohustus järgida RHS-i tervikuna. EPSi hankijaks olemine sõltub sellest, kas ta vastab RHS § 5 lg 2 p-s 5 sätestatud kriteeriumidele ning arvestades, et tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, võib tema hankijaks olemine ajas muutuda. 3. peatükk „Näitajad“ 2 TAT näitajad aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka ajaliselt. Peatükis tuuakse välja projekti tulemusnäitaja ja TAT-spetsiifilised näitajad, nende algtasemed, sihttase aastateks 2020, 2021 ja 2023. Projekti tulemusnäitaja „Kaasajastatud peremeditsiinis kasutatav tarkvara“ on kinnitatud Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ väljundinäitajana, kuid tegemist ei ole rakanduskava väljundinäitajaga. 4. peatükk „TAT mõju läbivatele teemadele“ Peatükis määratakse koos selgitusega, millist mõju omab TAT tegevus rakenduskavas esitatud läbivatele (horisontaalsetele) teemadele. Hinnatud on TAT mõju järgmistele teemadele:  regionaalareng  keskkonnahoid ja kliima  infoühiskond  riigivalitsemine  võrdsed võimalused, sh tuleb eraldi hinnata panust o soolisse võrdsusesse o võrdsesse kohtlemisse. Nendest mõjutab TAT infoühiskonda, regionaalarengut, keskkonda ja kliimat, riigivalitsemist ja võrdset kohtlemist. TAT-l puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele. 5. peatükk „Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega” Peatüki eesmärk on kirjeldada, kuidas on TAT seotud teiste samas meetmes elluviidavate TAT- dega ja avatud taotlusvooruga, milline on nende vastastikune mõju ja mil määral on nad omavahel seotud. 6. peatükk „Seos valdkondlike arengukavadega” Kirjeldatakse TAT seotust arengukavadega, tuues välja peatükid või punktid, mis on aluseks TAT tegevusele või millesse tegevus panustab. 7. peatükk „TAT rakendamine“ Peatükk koosneb kümnest alapeatükist: 7.1 „Toetuse saaja õigused ja kohustused“ 7.2 „Rakendusüksuse õigused ja kohustused“ 7.3 „Rakendusasutuse õigused ja kohustused“ 7.4 „Kulude abikõlblikkus“ 7.5 „Riigiabi“ 7.6 „Toetuse maksmine“ 7.7 „TAT muutmine“ 7.8 „Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine“ 7.9 „Finantskorrektsioon“ 7.10 „Vaiete menetleja“ 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Lisaks TAT-s nimetatule kohalduvad TAT tegevuse elluviijale kõik STS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks, v.a TAT rakendamise esimesel aastal. Eelarve allkirjastab RA juht (vormistatakse 3 TAT lisana). Vastav nõue on vajalik infona riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA küsib enne kinnitamist RÜ-lt hinnangut, sest RÜ-l on juurdepääs hankelepingutele, parem ülevaade maksetaotlustest ja (võimalikest) finantskorrektsioonidest (sh sellest, millal eelarve kuluridu muudetakse). Kui toetuse saaja soovib TAT tegevuste kirjeldust muuta, tuleb RA-le esitada muudatustaotlus. Toetuse saaja peab teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. Kui toetuse saaja soovib ettemakset, tuleb esitada RÜ-le tehtavate kulude prognoos. Ettemakset tehakse põhjendatud juhtudel TAT punktis 7.6.9 sätestatud tingimustel. Toetuse saaja peab tähelepanu pöörama riigihangete seaduse (RHS) järgimisele:  kui toetuse saaja on hankija RHS § 5 lõike 2 tähenduses, peab ta järgima RHS-i tervikuna;  kui toetuse saaja ei ole hankija RHS-i tähenduses, peab toetuse saaja STS-i järgi järgima RHS- i üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3. Toetuse saajal on RHS mõistes hankijaks olemisel kohustus küsida RA-lt arvamust hankedokumentide kohta enne hanke väljakuulutamist. Sätte eesmärk on see, et RA saaks veenduda, et TAT tegevuste elluviimiseks väljakuulutatav hange on kooskõlas TAT tegevuste eesmärkidega. Reguleeritud on toetuse saaja kohustus edastada RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta, kui toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib toetuse saaja tähelepanu ilmselgetele puudustele riigihanke korraldamisel. Eesmärk on võimalike finantskorrektsioonide ennetamine ja vähendamine, kuna Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõiked 2–7 annavad aluse toetuse 100-protsendiliseks tagasinõudeks, lõike 11 punkti 6 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused ei ole vastavad ja proportsionaalsed riigihanke esemega. Sama määruse § 22 lõike 12 kohaselt võib RÜ lõike 11 punktides 3–16 ja 19 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Dokumentide säilitamisel tuleb lähtuda STS §-st 35, kus reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust kooskõlas ühissätete määruse artikli 140 lõikes 1 nimetatud võimalustega. Toetuse saaja on kohustatud TAT tegevuste elluviimisel arvestama riiklikke arenguplaane ja tulevikuperspektiive ning vastavalt vajadusele kaasama olulisi riiklikke osapooli (näiteks Eesti Haigekassa, Terviseamet, Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Õdede Liit). TAT-s on sätestatud toetuse saaja õigus ärakuulamisele. Toetuse saajale antakse tulenevalt STS § 23 lõike 2 punktidest 1 ja 3 võimalus esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse ja finantskorrektsiooni otsuse tegemist. 7.2. Rakendusüksuse kohustused ja õigused 4 Sätestatud on RÜ kohustused lisaks STS § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele. RÜ peab RA küsimise peale andma viie tööpäeva jooksul hinnangu TAT tegevuse elluviija esitatud TAT lisale ning viie tööpäeva jooksul edastama RA-le teadmiseks tehtud finantskorrektsiooni otsused. RÜ peab RA-d teavitama toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu TAT eesmärgi saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise. 7.3. Rakendusasutuse kohustused ja õigused Sätestatakse RA kohustus vaadata läbi toetuse saaja esitatud TAT tegevuste kirjelduse muudatustaotlus 25 tööpäeva jooksul ning õigus muudatustaotluse kinnitamisest keelduda. Lisaks on RA-l kohustus anda toetuse saaja sisuline arvamus viie tööpäeva jooksul alates hankedokumentide esitamisest. 7.4. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus). Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja makstakse toetuse saaja poolt TAT abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. TAT kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Abikõlblikud on TAT tegevuse 2.3 infotehnoloogia arendamise kulud, selleks tehtavate analüüside tellimise ja tegemise kulud ning personalikulud. Personalikulude abikõlblikkus on sätestatud ühendmääruse § 9 lõike 3 alusel alljärgnevalt: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projektiga seotud ajaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Kaudseteks kuludeks loetakse TAT administreerimisega seotud personalikulud, milleks on ühendmääruse § 9 lõike 6 kohaselt järgmised projekti toetatavate tegevuste tegemist abistavad tegevused: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus; 6) muu abistav töö. Vastavalt ühendmääruse § 4 punktile 7 on üldkulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviiside alusel. TAT-s on lubatud kasutada ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist. Ühtse määra rakendamisel ei tõenda TAT elluviija kaudseid kulusid, st kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid TAT tegevuste elluviija RÜ- le koos maksetaotlusega ei esita. Samuti ei kontrollita kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega TAT auditi käigus. Sellest tulenevalt ei pea osalise tööajaga struktuurivahendeid 5 rakendav TAT elluviija pidama tööajatabeleid TAT administreeriva personali üle. TAT elluviija ei pea ka raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudsete kulude aluseks olevate kuludokumentide abikõlblikke summasid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ERFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ERFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ERFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ERFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. 7.5. Riigiabi RA hindas TAT väljatöötamisel võimalikku puutumust riigiabiga. 6 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seega on oluline riigiabi hindamine nelja kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, on tegemist riigiabiga:  abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;  abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. TAT toetuse saajaks ja tegevuste elluviijaks on EPS. Tegemist on mittetulundusliku eraõigusliku juriidilise isikuga, mis põhineb perearstide vabatahtlikul ühendusel. EPSi eesmärk on peremeditsiini kui tervishoiuteenuse arendamine ning oma liikmete õiguste ja huvide kaitsmine. Oma eesmärkide saavutamiseks EPS: 1) töötab välja perearstiteaduse kontseptsiooni ja populariseerib seda; 2) organiseerib perearstide väljaõppe ja täienduse; 3) koordineerib teadustööd; 4) võtab seisukohti tervishoiupoliitilistes küsimustes; 5) abistab oma liikmeid õiguskaitsega seonduvates küsimustes; 6) teeb koostööd teiste riikide analoogsete ühendustega; 7) korraldab koosolekuid, seminare ja muid üritusi; 8) teeb koostööd teiste seltside, organisatsioonide, teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu- ja välismaal; 9) publitseerib erialalisi materjale; 10) korraldab näitusi ja heategevusüritusi, moodustab fonde ja sihtkapitale. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb teenuste pakkumisega liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Seega, EPSi MTÜks olemine ei välista tema riigiabi kontekstis ettevõtjaks lugemist. Ettevõtjaks saaks EPSi lugeda siiski vaid eeldusel, et ta pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Käesoleva TAT tegevuste elluviimisel ei saa EPS TAT tegevuste tulemusena tehtud analüüside omanikuks, vaid tegemist on avalike dokumentidega, mida kõikidel soovijatel (riigil, tarkvaraarendajatel jt) on võimalik kasutada. Seega on välistatud, et EPS hakkab TAT tegevuste tulemusena tasu eest teenust või kaupa pakkuma. TAT tegevuseks 2.3 on tarkvaraarendus, et võimaldada kasutusel oleval peremeditsiini tarkvaral paremini üldarstiabi osutajate vajadustele vastata (põhineb vajaduste analüüsi ja teostatavusanalüüsi tulemustel). Olgugi, et peremeditsiini tarkvara pakkujaid Eestis on praegu kolm (AS Medisoft, AS Medicum, OÜ DoktorWatson), ei välista see TAT rakendamise ajal uute pakkujate turule tulekut. Kaudne abi saaja on riigiabi mõistes olemas üksnes siis, kui toetuse andmisel seatakse tingimuseks, et tuleb konkreetset toodet või kaupa tarbida. Seega olukorras, kus tarkvaraarenduse tegemiseks leitakse ettevõtja toetuse saaja poolt riigihanke raames või RHS-i 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 7 tähenduses hankijaks mitteolemise korral kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, ei saa öelda, et TAT-s on kaudne abi saaja määratud. Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et TAT antav toetus ei ole riigiabi. 7.6. Toetuse maksmine Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29 ning see toimub ühendmääruse §-de 11–14 ja 18 alusel. Sätestatud on nõuded, mille TAT tegevuse elluviija peab täitma enne RÜ-le esimese maksetaotluse esitamist. Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis alates TAT kinnitamise kuupäevast arvates. Kui maksetaotlusi esitatakse harvem, peab toetuse saaja RÜ-le edastama vastavasisulise selgituse. Kui toetuse saaja on RHS-i tähenduses hankija ja makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Reguleeritud on maksetaotluse menetlemise ja puuduste kõrvaldamise tähtajad, ettemaksete tegemine ning RÜ õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult. Ettemaksete aluseks on toetuse saaja RÜ-le esitatud kulude prognoos kolme kuu ulatuses. Enne uue ettemakse tegemist peab toetuse saaja olema eelmisest ettemaksest ära kasutanud 80% abikõlblike kulude toetuse osa katteks, sh tuleb seda RÜ-le tõendada. Toetuse väljamaksed tehakse reeglina proportsionaalselt omafinantseeringuga, aga käesolevas TAT-s on toetuse saaja omafinantseeringu asemel riiklik kaasfinantseering. Toetuse ja kaasfinantseeringu proportsioon on kinnitatud TAT punktis 1.2.4. Uudsena on perioodil 2014–2020 lisandunud korraldusasutuse (edaspidi KA) õigus keelata toetuse väljamaksmine. KA võib vastavalt asjaoludele kas kohustada RÜ-d peatama toetuse maksmine või keelata RÜ-l makset teha. KA esitab RÜ-le motiveeritud otsuse. RÜ teatab toetuse saajale ja palub toetuse saajal korrigeerida maksetaotlust või esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi. Puuduse likvideerimise järel jätkatakse maksetaotluse menetlusega. Kui toetuse saaja puudusi ei likvideeri, teeb RÜ finantskorrektsiooni. Kui puudus tuleneb RÜ toimingust, likvideerib puudused RÜ. Toetuse saaja või RÜ selgituse, esitatud informatsiooni või täiendavate tegevuste põhjal võib KA tühistada peatamise ning maksetaotluse menetlemisega jätkatakse. KA-l on õigus vajaduse korral kontrollida kulude abikõlblikkust ja abikõlblike kulude aluseks olevaid dokumente, sest RÜ täidab ühissätete määruse artikli 125 lõike 5 punktis a nimetatud kulude abikõlblikkuse kontrolli vahendusasutusena. Seega peab KA olema veendunud, et KA mittetäidetavat ülesannet täidetakse korrektselt. KA võib kohustada RÜ-d maksetaotluse menetlemise peatama ka siis, kui sertifitseerimisasutus ei nõustu RÜ poolt abikõlblikuks loetud kulu lisamisega ühissätete määruse artikli 126 punktides a ja b nimetatud Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse ja aruandesse või kui Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. Tegemist on erandkorras rakendatava võimalusega, mille võib tingida eelnimetatud põhjustel toetuse Euroopa Komisjonilt mittelaekumine. Euroopa Komisjonilt toetuse mittelaekumine ei tähenda automaatselt riigisisest toetuse maksete peatamist, kuid KA võib sellise otsuse teha, kui: 1) kulude abikõlblikkust kontrolliva asutuse (nt RÜ) tööprotsesside puudused on niivõrd olulised, et RÜ poolt toetuse saajatele maksete jätkamine võib tähendada olulise finantskahju tekkimist; 2) riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu ei ole võimalik riigieelarveliste vahendite arvelt maksetega jätkata. 8 Toetuse saajale tehakse lõppmakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuse abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, lõppmakse puhul ei ole võimalik taotleda ettemaksu. Lõppmakse taotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. 7.7. TAT muutmine TAT-d on TAT tegevuse elluviija ettepanekul lubatud muuta kõige rohkem üks kord 12 kuu jooksul objektiivsete asjaolude ilmnemisel, välja arvatud RÜ nõusolekul. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord 12 kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TAT peab põhinema põhjalikele analüüsidele ja planeerimisele, välistades sagedaste paranduste vajaduse, samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT tegevuskava, finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärgi täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud. Ülejäävad vahendid saab sel juhul operatiivselt suunata vastavalt vajadusele kas meetme sama tegevuse avatud taotlusvoorudesse või meetme teistesse tegevustesse. RA otsustab TAT muutmise või muutmata jätmise 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Siinkohal tuleb arvestada, et lisaks RA-le tuleb muudatused kooskõlastada RÜ, KA, Rahandusministeeriumi ja valdkondliku seirekomisjoniga. Seega võib kogu muutmisprotsess aega võtta kuni kolm kuud. TAT muutmist ei eelda järgmise eelarveaasta tegevuste kirjelduse ja sellele vastava eelarve esitamine ning finantsplaanis (TAT lisa) näidatud toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu muutumine aastate kaupa (punkt 7.1.1). Viimasel juhul peab olema täidetud tingimus, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.8. Toetuse kasutamisega seotud teabe ning vahe- ja lõpparuannete esitamine TAT toetuse saaja on kohustatud esitama RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga ja 20. juuliks 30. juuni seisuga projekti vahearuande struktuuritoetuse registri vahendusel. TAT lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks 2023. Juhul kui vahe- ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, ei nõuta vahearuande esitamist ning esitatakse vaid lõpparuanne. Sätestatud on vahe- ja lõpparuannete menetlemise ning TAT tegevuse elluviija puuduste likvideerimise tähtajad. Vahe- ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le, enne lõpparuande kinnitamist küsib RÜ kooskõlastust RA-lt, aruanded kinnitab RÜ. 9 7.9. Finantskorrektsioon Nimetatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistik. 7.10. Vaiete menetleja Nimetatakse vaiete menetlejad. 8. peatükk „Riskide hindamine“ Peatükis on välja toodud võimalikud riskid ja tegevused riskide maandamiseks. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV TAT mõjud Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks tehakse ERFi vahenditest programmiperioodil 2014–2020 investeeringuid tervishoiutaristutesse. Meetme tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ tulemusena toetatakse 83 945 626 euro ulatuses 60 esmatasandi terviskeskuse ja ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist, kus ERFi toetusele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Üldarstiabis kasutatavad IT-lahendused on enamasti rohkem kui kümme aastat vanad ja loodud lähtuvalt üksikpraksise toimimise vajadusest. Seetõttu toetatakse tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud IT-lahenduste arendamist. Arendamisele eelneb IT-vajaduste süva- ja teostatavusanalüüs, mis võtab arvesse nii keskmise kasutaja (use-case) IT-vajadusi tänapäeva vajadustele vastava üldarstiabi osutamisel kui ka võrdleb seda juba kasutuses olevate IT- lahenduste võimalustega. Meetme tegevuse 2.4.2 ERFi toetusele lisandub riiklik kaasfinantseering. Lisaks rahastatakse ERFist 46 800 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.1 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum) hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. Samuti toetatakse 15 500 000 euro ulatuses meetme tegevust 2.4.3 „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“, mille tulemusena toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla (SA Ida- Viru Keskhaigla) infrastruktuuri kaasajastamise elluviimiseks vähemalt 11 raviüksuse rekonstrueerimist või ehitamist. Meetme tegevustes 2.4.1 ja 2.4.3 ning 2.4.2 tervisekeskuste rajamisel lisandub ERFi toetusele toetuse saajate omafinantseering, välja arvatud käesoleva TAT tegevuste elluviijal. 10 Meetme 2.4 tegevused on kavandatud ellu viia perioodil 2014–2023 ja nende elluviimiseks on vajalik ühekordne ELi toetus. Eesmärk on kvaliteetsete ja jätkusuutlike tervishoiuteenuste tagamine kaasaegse, regionaalset kättesaadavust võimaldava ja optimaalse tervishoiu esmatasandi ja aktiivravivõrgu baasil, mis võimaldab tervena elatud eluea kasvu ning vajadustele vastava tervisesüsteemi arendamist. Tervishoiusüsteemi ümberkorraldused on vajalikud nii esmatasandi kui ka eriarstiabi tervishoiuasutuste vahelise koostöö parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks ning möödapääsmatud ressursside jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme tulemusel on piirkondlike haiglate tasandil kõikidel arstlikel erialadel välja arendatud kaasaegne pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ja kvaliteetse arstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja suuremat efektiivsust ei ole võimalik tagada, tegemata planeeritud ühekordset investeeringut ELi toetustest. Seega saavutatakse kolme meetme tegevuse tulemusel tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate tervisekeskustega ja võrgustunud HVA haiglate vahel. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab omakorda haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Peremeditsiinis kasutatava tarkvara arendamine lihtsustab perearstide ja nendega koos töötavate tervishoiutöötajate igapäevatööd ning parandab üldarstiabi kvaliteedi tagamist. Meetme 2.4 „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ toetuse eelarve on 326 252 eurot, mis moodustab maksimaalselt 79,63% projekti eelarvest. Kokku on TAT tegevuste maksumus 435 002 eurot. TAT tegevuse elluviimiseks on vajalik Eesti-poolne kaasrahastamine 108 750 eurot. Programmiperioodi lõppedes välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT tegevuse elluviimise tulemusena on TAT tegevuse kokkulepitud eesmärk täidetud. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tulemusena vastab peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidele. 1. Mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi „mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ puhul võetakse arvesse meetme eesmärki tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks. Meetme eesmärgi täitmiseks on kavandatud kolm tegevust: haiglavõrgu pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kaasajastamine ning haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas. Selleks, et tagada kvaliteetsed tervishoiuteenused (inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks), on vajalik kaasajastada ka esmatasandil kasutatavaid IT-lahendusi. Kuna tervisekeskuste kaasaajastamise käigus muutub olulisel määral üldarstiabi osutajate töökorraldus, on oluline luua ka seda toetavad IT-lahendused. Arvesse tuleb võtta, et kasutusel olevad üldarstiabi osutamise IT-lahendused on toimeloogikalt rohkem kui kümme aastat (mõned isegi rohkem kui 25 aastat) vanad, st need lahendused on loodud, arvestades konteksti, kus valdav osa üldarstiabi osutajaid tegutses üksikpraksistena. Seega oli fookus sellise tarkvara loomisel, mis lihtsustaks 11 riigiasutuse ja tervishoiuteenuse osutajate (edaspidi TTO) vahelist suhtlust. Kaasajastatud tervisekeskustes on tööprotsess oluliselt erinev, sh on palju suurem rõhk multidistsiplinaarsel koostööl ja tervishoiutöötajatevahelisel suhtlusel (sh eriarstiabi ja üldarstiabi vahelisel suhtlusel ja koostööl). Teisisõnu, muutuv töökorraldus nõuab ka oluliselt teistsuguseid IT-lahendusi. Praeguste IT-lahenduste arendamine on olnud initsieeritud pigem riiklike e-tervise funktsioonide olemasolu tagamisest ja vähem nende lõppkasutajate (perearstide ja nendega koos töötavate tervishoiutöötajate) vajadustest. Üldarstiabi on viimase 10–25 aasta jooksul teinud läbi olulise arengu, mille käigus on laienenud nii pakutav teenuste loetelu kui ka suurenenud patsientide (seeläbi ka riigi) ootused üldarstiabi korraldusele ja kvaliteedile. Järjest suurenev krooniliste ja komorbiidsete haigete hulk tähendab oluliselt enam vajadust ennetustegevuste järele ja haigete monitoorimisele esmatasandil. See nõuab TTO-delt senisest proaktiivsemat tegutsemist, mis on omakorda aeganõudev ja koormav, sest eeldab senisest suuremas mahus andmete otsimist, töötlemist, sisestamist ja üha enam teiste spetsialistidega infovahetust. Sellest tulenevalt on hädavajalik, et esmatasandil oleks kasutusel kaasaaegsed IT-lahendused, mis mitte ainult ei täida riiklikult vajalikke funktsionaalsusi, vaid lähtuvad lõppkasutajate igapäevatöö vajadustest ja on kasutajasõbralikud. Seeläbi on võimalik optimeerida üldarstiabi osutamist, sh säästa tervishoiutöötaja aega ebavajalikelt tegevustelt ja tagada kvaliteetsem teenus patsiendile. Praegune olukord, kus iga üldarstiabi osutaja on ise vastutav ja tellib enda keskusele vajalikud vahendid olenemata sellest, et nad on füüsiliselt koondunud tervisekeskusesse, ei ole jätkusuutlik järgmistel põhjustel: fragmenteeritud vastuolulised tellija soovid, mastaabiefekti puudumine, konkurentsi mittesoodustamine ning kõrged turule sisenemise barjäärid. Tervisekeskuste kaasajastamiseks ja tervishoiu inimkesksema korralduse tagamiseks on vaja kaasajastada ka vahendeid. IT-lahendus on esmatasandil põhiline töövahend, mida kasutatakse dokumenteerimiseks, teiste TTO-dega koostööks riiklike andmekogude kaudu, digiretseptide koostamiseks ja pikendamiseks jt patsiendile olulisteks tegevusteks. Paraku ei ole praegu esmatasandil kasutatavad IT-lahendused loodud tervishoiutöötajate igapäevatööst tulenevatest vajadustest lähtuvalt. Seetõttu ei ole tõenäoline, et esmatasandil kasutuses olevad IT-lahendused võimaldaksid toetada esmatasandi tervisekeskuste eesmärki: patsiendi vajadustest lähtuvad mitmekesised ja kvaliteetsed teenused, mida pakutakse tervishoiutöötajate koostöös ja tihedas suhtluses. 2. Põhjendatus Projekti põhjendatuse hindamisel lähtutakse projekti vajalikkusest, mida on täpsemalt kirjeldatud TAT punktis 1.2.3. Peremeditsiinis kasutatava tarkvara puhul on tegemist üldarstiabi osutamisel kõige enam kasutatava töövahendiga, mille kasutamine nõuab perearstidelt ja -õdedelt kõige rohkem aega, mis on peamiselt seotud dokumenteerimise, andmete otsimise jt peremeditsiini tarkvara funktsioonide kasutamisega. Seega on peremeditsiinis kasutatavat tarkvara optimeerides võimalik saavutada märkimisväärne ressursivõit, mis võimaldaks suunata ressursi (olgu selleks aeg või raha) kvaliteetsema ja kättesaadavama tervishoiuteenuse tagamiseks. Kasutusel olevad IT-lahendused ei võimalda perearstidel ja -õdedel osutada ennetava iseloomuga teenuseid, mida esmatasandilt üha enam oodatakse. Kasutusel olevates peremeditsiini tarkvaralahendustes on võimalused eriarstide või teiste tervishoiuspetsialistidega koostööks ja infovahetuseks suhteliselt piiratud. Näiteks ei saa perearst teada, et tema nimistus olev mitme kroonilise haigusega patsient on eelmisel päeval pöördunud erakorralise meditsiini osakonda ja tuleks seetõttu võtta suurendatud jälgimise alla. Selle vajaduse on toonud välja ka Riigikontroll erakorralise meditsiini auditis2. 2 https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1038/amid/557/language/et- EE/Default.aspx 12 Seega ei ole kasutusel olevad tarkvaralahendused piisavalt optimaalsed, et toetada esmatasandi tervishoius otsustustugede ja muude tehisintellektsetele algoritmidele tuginevate lahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldaksid tervishoiutöötajal järjest paremini patsientide käekäiku monitoorida ja suuri andmemahtusid töödelda. Arvestades TAT piiratud eelarvet ja asjaolu, et praegu puudub teadmine milline peaks uus peremeditsiini tarkvara olema, on TAT tegevuste peamine prioriteet see teadmine saada, sh kaasajastada selle tulemusena kasutusel olevat tarkvara, kuni leitakse vahendid uue tarkvara loomiseks. Toetuse saaja ehk TAT tegevuste elluviija valiku põhjendus kajastub punktis 4 „Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia“. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve (TAT lisa) seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel. 4. Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia TAT tegevuste elluviija ja toetuse saaja peab olema teadlik peremeditsiini tarkvara lõppkasutajate soovidest, vajadustest ja murekohtadest, et TAT tegevuste elluviimiseks adekvaatset analüüsi tellida. Samal ajal peab ta olema võimeline mobiliseerima võimalikult suurt hulka lõppkasutajaid andma infot ja tagasisidet analüüsidele ja arendustööle. TAT elluviimine eeldab koostööd paljude Eesti e-tervisega seotud (riigi) institutsioonidega, mistõttu peab TAT toetuse saajal olema varasem Eesti e-tervise arendusprojektides osalemise kogemus, esindades peremeditsiini seisukohti, ning toimiv koostöö riigiasutustega, sh organisatsiooniline võimekus projekte ellu viia. Võttes arvesse neid põhimõtteid, on sobivaimaks TAT tegevuste elluviijaks ja toetuse saajaks EPS, kes on suurim perearstide esindusorganisatsioon Eestis, mistõttu ei korraldatud TAT tegevuste elluviija leidmiseks ka konkurssi. TAT väljatöötamise ajal kuulub EPS-i liikmeskonda 87,4%3 kõigist Eestis nimistuga töötavatest perearstidest. EPS pakub perearstidele koolitusi elektroonilise koolitusplatvormi kaudu, teeb iga-aastaseid auditeerimisi ja koondab perearstide antavat infot nii jooksvates küsimustes kui ka riiklikes arendusprojektides. Seetõttu on EPS-il Eestis vaieldamatult suurim võimekus kaasata perearste TAT tegevuste raames tehtavatesse analüüsidesse ja arendustegevustesse selleks, et kokku koguda perearstide huvid IT-lahenduste suhtes ja hiljem olla nende vajaduste eestkostjaks IT-lahenduste arendamisel. See on väga oluline eelis, sest IT- arenduste puhul on üheks suurimaks (sh globaalseks) ülesandeks just lõppkasutaja vajaduste ja kasutajaloo mõistmine, sh arendustöös sellest lähtumine. Võib väita, et puudulik lõppkasutajapoolne nõudlus on olnud põhiline puudujääk senise peremeditsiini IT-tarkvara arendamisel. Seega on EPS-il toetuse saajana TAT kontekstis oluline kasutegur, sest tegemist on lõppkasutajaid esindava ja nendest koosneva organisatsiooniga. EPS-il on olemas vastav kvalifikatsioon ja kogemused projekti elluviimiseks. Mitmed EPS-i liikmed (sh juhatuseliikmed) omavad baasteadmisi IT-projektide elluviimisest ja on läbinud 2018. aastal targa IT tellija koolituse. EPS on partnerina tegevusi ellu viinud mitmes rahvusvahelises projektis, sh otseselt IT-ga seotud projektides. Näiteks oli EPS partneriks Interregi programmist rahastatud projektis PrimCare IT, mis püüdis leida rakendusi telemeditsiinile esmatasandi tervishoius. Viimastel aastatel on EPS järjest enam olnud riigile aktiivseks partneriks e-tervist puudutavates küsimustes. Selle ilmestamiseks on EPS üks juhtivaid liikmeid Sotsiaalministeeriumi juurde loodud peremeditsiini infotehnoloogia arendusnõukogus, täites seal muu hulgas ka aseesimehe rolli. 3 Tulemus on saadud, kõrvutades Terviseameti andmeid Eestis nimistuga töötavate perearstide kohta Eesti Perearstide Seltsi liikmeskonnaga. 13 Samuti on EPS oluline osapool enamikus e-tervist puudutavate arendusprojektide töö- ja juhtrühmades. Täiendava võimekuse tagamiseks TAT tegevuste edukal elluviimisel on TAT eelarves ette nähtud projektimeeskonna loomise ja personalikulude abikõlblikkus. Projektimeeskonda on planeeritud kuuluma ka varasema IT-projektide juhtimise kogemusega projektijuht, kes tagab projekti tegevuste elluviimise. 5. Mõju läbivatele teemadele Läbivatele teemadele projekti mõju hindamisel hinnati projekti mõju regionaalarengule, keskkonnale ja kliimale, infoühiskonna edendamisele, ühtsele riigivalitsemisele ja võrdsetele võimalustele, mida on kirjeldatud TAT 4. peatükis. VI TAT kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ Eesti Perearstide Seltsile, arvamuse avaldamiseks rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteele, Eesti Haigekassale, Terviseametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskuses asuv korraldusasutus kooskõlastasid TAT eelnõu märkustega. Rahvastiku tervise arengukava juhtkomiteest andsid tagasisidet Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Haigekassa, Ravimiameti ja Tartu Ülikooli esindajad. MTÜ Eesti Perearstide Seltsil sisulisi ettepanekuid ei olnud, muu hulgas nõustuti Ravimiameti ettepanekutega. Arvamuse TAT eelnõu kohta edastas ka Terviseamet. Kõik tehtud ettepanekud, sh need, mis TAT- s ei kajastu, edastatakse toetuse saajale, kes saab tehtud ettepanekutega arvestada TAT tegevuste elluviimise käigus. 14
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel