Lisa2
Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete
kirjeldamise ankeet
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 43 nõuete rakendamine
1 Töövahendite ja infovara turve1
. Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine
1.1 Kas ligipääs delikaatsete isikuandmete Ainult suuline kokkulepe
töötlemise ruumidesse on tagatud
juhendite, eeskirjade, korralduste ja On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset
kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja
käskkirjade järgimisega ning ligipääsu muutmise kohta ei peeta
andmist, võtmist ja muutmist
fikseeritakse kirjalikult? On reguleeritud ning peetakse eraldi
kanderaamatut, kus fikseeritakse kõik
pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja
muutmised koos vastavate pääsuvahendite (võti,
kiipkaart vms) andmise/äravõtmisega
Muu - Isikuandmete töötlemine ei ole seotud
konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga
mõlema andmete töötleja puhul. Ligipääs
andmetele on seotud töötaja töökoha arvuti,
infosüsteemide jt turvameetmetega.
_______________________________________
(kirjeldada)
_______________________________________
1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te)
ja/või tehniliste töötajate pääs Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse
delikaatsete isikuandmete töötlemise tööajal ning töötajate juuresolekul ja nendega on
sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping
ruumidesse?
Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse
töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus
delikaatsetele isikuandmetele ligi pääseda.
Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse
leping
Muu - Koristajate ja tehniliste töötajate
ligipääs andmete töötlemise ruumidele ei
võimalda neile ligipääsu andmetele.
_______________________________________
(kirjeldada)
_______________________________________
1.3 Kas delikaatsete isikuandmete Jah, alati
töötlemise ruumide kohta kehtib alati
nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st Ei, kuid delikaatseid isikuandmeid hoitakse
lukustatavas kapis ja/või seifis
ruumi uksed on lukustatud ning aknad
on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, Muu - Andmed ei ole füüsilise objektina
sh ka hetkelisel väljumisel)? vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole
seotud tööruumidega.
1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tööruumide lukustamisega (kui oma personali
ning teistest avalikest ruumidest sees ei ole, siis kindlasti lukus)
puudub pääs ilma volituseta isikutel
Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või
delikaatsete isikuandmete töötlemiseks distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba
kasutatavatesse ruumidesse? (kiip)kaart) rakendamisega
Kehtib reegel: kui ruumi peavad sisenema isikud,
kes ei oma selleks luba, saadab neid volitust omav
isik (vastavalt juhenditele, eeskirjadele või
korraldustele)
Muu - Tartu Ülikoolis on ligipääs
tööarvutitele, mille töövoos võib andmete
töötlemine pooleli olla, kaitstud tööruumide
lukustamise, valvekaamerate ja neid jälgiva
valvetöötajaga. Ligipääs infosüsteemidele,
milles andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on
kaitstud töötajate isiklike paroolidega.
_______________________________________
1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, on valvesignalisatsioon ja on
delikaatseid isikuandmeid on ööpäevaringne mehitatud valve
varustatud valvesignalisatsiooniga ning
Ei
on kontrolli all ka peale tööaja lõppu?
Muu
_______________________________________
1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas
delikaatseid isikuandmeid, on
varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? Ruumidesse on paigaldatud suitsuandurid,
millele reageeritakse ka töövälisel ajal
2. Dokumentide ja andmekandjate
turve2
Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline
lugemine, kopeerimine ja muutmine
2.1 Milliseid andmekandjaid Te Paberdokumente – paberkujul
kasutate delikaatsete isikuandmete andmekandjad
töötlemisel?
Failid arvuti/serveri kõvakettal –
Valida võib mitu vastusevarianti digitaalkujul andmekandjad
USB mälupulk, CD/DVD, väline kõvaketas
jms teisaldatavad korduvkirjutatavad
andmekandjad
Muu
2.2 Kus ja kuidas hoitakse Paberdokumente ei töödelda
delikaatsete isikuandmetega
paberdokumente? Seifis
Lukustatud kappides
Registratuuris
Lukustatud arhiiviruumis
Muu
2.3 Kus ja kuidas hoitakse Neid ei kasutata
delikaatsete isikuandmetega
teisaldatavaid andmekandjaid Seifis
(CD/DVD, USB mälupulk,
mälukaart, väline kõvaketas vms)? Lukustatud kappides
Suletud arhiiviruumis
Krüpteeritud3 andmeid lukustamata kapis,
riiulitel, sahtlis vms
Muu
__________________________________
2.4 Kas kasutate viirus- ja Ei kasuta, sest viirused ja nuhkvara ei
nuhkvaratõrje programme? ohusta infosüsteemi
Infosüsteemide kasutajaid on
instrueeritud vajalikest tegevustest nuhk-
ja viirus(t)ega
nakatumise/nakatumikahtluse korral.
Nad on teadlikud, et riskigrupiks on
igasugune tarkvara allalaadimine
(Download) ning postitusprogrammidest
manuste (Attachments) avamine, samuti
võõraste teisaldatavate andmekandjate
kasutamine
Viiruste ja nuhkvara
avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse
spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja
viiruste efektiivse tuvastamise
__________________________________
(nimetada kasutatav tarkvara)
2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või ruuteri või tulemüüri kasutamisega
kolmanda poole võrguga on
tagatud ….. sisevõrgu segmenteerimisega (parema
kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse
tagamiseks)
serverid on kaitstud nii välis- kui ka
sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest
kolmetasemelise kaitsega:
LaivõrktulemüürDMZtulemüür
Sisevõrk
Muu
2.6 Kas on olemas infosüsteemi Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt
andmete varukoopiate tegemise
alane strateegia? Ei, kasutame veebirakendust
Muu
3. Infosüsteemi turve4
Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja
kontroll ning kasutajate autentimine ja
toimingute logimine
3.1 Te töötlete digitaalkujul arvutis, mis ei ole ühendatud ühegi teise
delikaatseid isikuandmeid……… IT-süsteemiga või Internetiga
Märkige ära kõik arvutis, mis on ühendatud Internetti,
vastusevariandid, mis Teie kuid mis ei ole ühendatud teise IT-
süsteemi kohta kehtivad süsteemiga
lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub
tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja
võrguseadmed) Teie kontrolli all asuvates
tööruumides
lokaalses võrgus, kuid server(id) asub
mujal
keerukamas hajusinfosüsteemis
3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja
delikaatseid isikuandmeid tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS
töötlete? Excel, LibreOffice jms)
__________________________________
(Palume esitada informatsiooni,
mis puudutab vaid delikaatsete Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud
tarkvara (SPSS, R)
isikuandmete töötlemist)
Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud
veebirakendus, kus andmetöötlus toimub
„keskserveris”, st kohapeal digitaalselt
delikaatseid isikuandmeid ei salvestata
__________________________________
__________________________________
3.3 Kas on tagatud digitaalsete See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja
delikaatsete isikuandmete veebirakendusega, mis peavad arvet
algandmete kaitse, st usaldatavus? (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid
lisas, muutis, vaatas või kustutas
Muul viisil - Isikuandmed kustutatakse
uuringu tegija andmefailidest pärast
andmestike ühendamist. Analüüsis
kasutatakse ainult anonüümseid
andmeid, andmekobinatsioone, mis
võimaldaksid isikut tuvastata, ei
avaldata.
Intervjuudest ja vaatlustest tehakse
memod, kus ei ole sellist infot, mis
võimaldaks vaadeldava või
intervjueeritava inimese äratundmist.
Memod ei sisalda ühtegi nime ega ka
seda, millises kaitstud töö teenuse
osutamise kohas on intervjuud ja
vaatlused tehtud.
3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne
kasutaja autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool
turvamehhanisme?
Jah, selleks on ID-kaart
Mingi muu organisatsioonisisene
kontaktipõhine kiipkaart
Jah, selleks on biomeetrilised
pääsuvahendid
Muu
__________________________________
3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid
reeglid?
Kasutatakse ID-kaarti või muud
paroolivälist lahendit
3.6 Kas on kindlaks määratud, Ei, infosüsteemil on ainult üks
millistele andmetele omavad süsteemikasutaja ehk andmetöötleja
erinevad kasutajad
Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs
ligipääsuõigust? ainult tööks vajalikele andmetele.
Jah, lisaks on õigus/võimalus töödelda
teiste poolt loodud andmekogusid ning see
on reguleeritud eraldiseisva
korraga/eeskirjaga, milles on välja toodud
järgnevad asjaolud: millal võib teise
andmekogusse sisestatud andmeid vaadata,
muuta, kustutada jne
Muu
3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah
ühenduse katkemine, kui seda
teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 Ei
minuti jooksul)?
Muu
__________________________________
(kirjeldada nt arvutikasutaja lukustab lahkudes arvuti vms)
__________________________________
3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah
võimalda uusi sisenemiskatseid ja
lukustab kasutajatunnuse, kui Ei
ebaõnnestunud sisenemiskatsete
arv ületab teatud piiri (nt kui on
parooli sisestatud 3 korda
valesti)?
3.9 Kas ja kuidas rakendate Kaugtööd meie süsteemis ei rakendata
kaugtööd?
Kaugtööd rakendatakse ja selleks
kasutatakse turvakanaleid.
3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks
kasutate pilvandmetöötlust? Jah
Ei
Kui
kasutate
pilvandme-
töötlust
3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te Avalikus pilves (pilvandmetöötlus kõigile)
kasutate?
Privaatpilves (kliendi- või
organisatsioonipõhine pilvandmetöötlus)
Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon
3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki Pilve teenuse pakkuja pakub vaid riistvara,
kasutatakse? operatsioonisüsteemi ja rakendust hallatakse
ise
Pilve teenuse pakkuja pakub riistvara ja
operatsioonisüsteemi haldamist, rakendust
hallatakse ise
Pilve teenuse pakkuja haldab nii riistvara,
operatsioonisüsteemi kui rakendust. Teie
ainult hoiate andmeid (siia alla kuuluvad ka
Dropbox, iCloud, Google Drive jne)
Muu
3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse Lepinguga, sh EULA (end-user license
kasutaja (vastutav töötleja) ehk agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping)
Teie ja teenuse pakkuja (volitatud
Ei ole reguleeritud
töötleja) suhe?
3.14 Nimetage pilvandmetöötluse Nimetage riik:
teenuse pakkuja asukoha riik.
3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme
tagab piisava andmekaitse taseme,
et täita IKS § 18 nõudeid (vt Piisav tase on saavutatud oma meetoditega
(nt andmete täielik krüpteerimine)
taotluse küsimus 9)?
Piisav tase ei ole tagatud
4. Turvameetmed andmete edastamisel
andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel
Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist,
kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada
teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati
4.1 Millisel kujul Te delikaatseid Paberdokumentidena käsipostina
isikuandmeid kolmandatele osapooltele
edastate? Paberdokumentidena tähitud kirjaga
Paberdokumentidena, mis väljastatakse
kohapeal
Krüpteeritud andmed (digitaalkujul)
teisaldataval andmekandjal koos nende
üleandmisega isiklikult
Krüpteeritud andmed (digitaalkujul)
nende edastamisega üle turvatud võrgu,
selleks on loodud vastav juurdepääsuliides
Krüpteeritud andmed (digitaalkujul)
teisaldataval andmekandjal koos nende
edastamisega tähitud posti või
kullerteenuse vahendusel
Muu – Ei edasta
_
4.2 Kuidas delikaatseid isikuandmeid Neid ei transpordita
sisaldavaid paberdokumente ja
teisaldatavaid andmekandjaid Neid transporditakse oma transpordiga
ning neid ei jäeta järelevalveta
transporditakse (nt töötlemiskoha
muutumisel, kolimisel või erinevate Neid transporditakse jala/ühissõidukitega
töötlemiskohtade vahel vms)? ning neid ei jäeta järelevalveta
Nende transportimisel kasutatakse vastava
firma teenuseid
Muu
4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Sellist arvet peetakse paberdokumendil
milliseid delikaatseid isikuandmeid (nt dokumendil endal, tervisekaardil)
edastate?
Paberdokumentide liikumise kohta on
vastavad märked dokumendiregistris,
eraldiseisvat süsteemi ei ole
Andmete edastamise kohta infosüsteemist
peetakse vastavat automaatset logi, kus
nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel
on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva
tarkvara kaudu andmete edastamisel)
5. Turvapoliitika7
Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis
võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine,
hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate
vastav koolitamine)
5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Jah – teisaldatavale korduvkirjutatavale
Teie infosüsteemi delikaatsetest andmekandjale
isikuandmetest varukoopia tehakse? Jah – dubleerimine/kirjutamine samas
paigas asuvale serverile (andmeid
dubleeritakse lokaalse arvuti ja serveri
vahel)
Jah – replikeerimine – andmete
ühtlustamine erinevates asukohtades
olevate kahe serveri vahel
Ei, töötleme ainult paberdokumente
Olen veebirakenduse kasutaja
5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Olen veebirakenduse kasutaja
andmete (koopiate) turvaline hoidmine? Varukoopia asub samas ruumis, kuid
lukustatavas ja tulekindlas seifis
Varukoopia asub samas hoones, kuid
teises ruumis
Varukoopia asub teises hones
5.3 Kuidas Te hävitate delikaatseid Paberdokumente ei töödelda
isikuandmeid sisaldavaid
paberdokumente? Ostame sisse dokumentide hävitusteenust.
Leping sisaldab ka
konfidentsiaalsuskohustuse nõuet
Meie organisatsioonis on
dokumendipurustaja
Meie organisatsioonis on küttekolle (ahi,
kamin, katel vms), milles me need
põletame
Hävitamine toimub meie töötaja poolt,
kes põletab need koheselt ning tagab, et
enne hävitamist ei satuks dokumendid
kõrvaliste isikute valdusesse
5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Jah, ning seda testitakse perioodiliselt
juhuks kui infosüsteemi (andmekogu)
töö on häiritud või on katkenud Ei
pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning
kas on olemas infosüsteemi töö
(andmekogu algseisu) taastamise kava?
6. Muud
6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse Jah
autentimise ja isikuandmetele
juurdepääsu reguleerimise juures
võetud aluseks töötajate tööülesanded
ning töötajatel puudub ligipääs oma
tööülesannete täitmiseks mittevajalikele
isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4)
6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse Jah
arvestust isikuandmete töötlemisel
kasutatavate seadmete ja tarkvara üle,
dokumenteerides seadme nimetuse,
tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime
ning tarkvara nimetuse, versiooni,
valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS
§25 lg 3)
6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et Jah
pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb
vajadusel taotleda Andmekaitse
Inspektsioonilt luba isikuandmete
edastamiseks ebapiisava andmekaitse
tasemega riiki (IKS § 18)
6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata Jah
isikuandmeid kauem, kui näevad ette
õigusaktides sätestatud säilitustähtajad.
Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni
poolt töödeldavatele isikuandmetele
säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei
säilitata isikuandmeid kauem kui
hetkeni, millal on isikuandmete algse
kogumise eesmärk saavutatud (IKS §
24 p 1)
6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik Jah
tagamaks kogutud isikuandmete õigsus
ja viimane seis. Juhul, kui
organisatsiooni töötajatele saab
teatavaks asjaolu, et kõik või osa
organisatsiooni valduses olevatest
isikuandmetest on ebaõiged, suletakse
ebaõiged isikuandmed ning võetakse
viivitamatult kasutusele vajalikud
abinõud ebaõigete isikuandmete
täiendamiseks ja parandamiseks (IKS §
24 p-d 2, 3)
6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete Jah
täiendamise või parandamise korral
säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed
märkusega nende kasutamise aja kohta.
Isikuandmed, mille õigsus on
vaidlustatud, suletakse kuni
isikuandmete õigsuse
kindlakstegemiseni või õigete andmete
väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5)
6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise Jah
korral teavitatakse viivitamata
kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed
saadi või kellele isikuandmeid edastati,
kui see on tehniliselt võimalik ega too
kaasa ebaproportsionaalselt suuri
kulutusi (IKS § 24 p 6)
6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega Jah
(füüsilised-, juriidilised- ja avalik-
õiguslikud juriidilised isikud), kes
pääsevad või võivad pääseda ligi
delikaatsetele isikuandmetele, on
sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse
leping või konfidentsiaalsuskohustuse
nõue on mõne muu dokumendi
lahutamatuks osaks (töölepingu vms)?
6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah
kokku oma tööülesannete täitmisel
isikuandmetega on tutvunud kõikide
isikuandmete kaitset puudutavate
õigusaktide ja dokumentidega
6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah
kokku oma tööülesannete täitmisel
isikuandmetega on läbinud
infoturbealase koolituse
/allkirjastatud digitaalselt/
Hede Sinisaar
Analüüsi ja statistika osakonna juhataja
Andmekaitse Inspektsioonile
Väike-Ameerika 19
10129 TALLINN
27.08.2019
Tartu Ülikool
Sotsiaalministeerium
TAOTLUS
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS POLIITIKA KUJUNDAMISE UURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 lg 5 sätestatust
palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta
registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine
Isikuandmete töötleja on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku
Isikuandmeid töödeldakse:
Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul.
Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid
Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul.
Uuring ei hõlma delikaatseid isikuandmeid
Andmesubjekti nõusolekul andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul.
Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid
Juhul, kui isikuandmete töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti
tuvastamist võimaldaval kujul:
1. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine
vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Kaitstud töö teenuse eesmärgiks on aidata tööle (vähenenud või puuduva töövõimega) inimesi,
kes ei ole kohe suutelised iseseisvalt tööd leidma ja töötama. Kaitstud töö teenusel antakse
võimalus teha võimetekohast tööd sobivas tempos ja keskkonnas, kus klienti nõustatakse,
juhendatakse ja abistatakse.
Kaitstud töö teenust hinnatakse selleks, et saada teada, kuidas teenuste ülesehitus sobitub
sihtrühmade vajadustega, milliseid eesmärke on teenuse toel võimalik saavutada ja kuidas saab
teenuseid tulemuslikumalt ning tõhusamalt osutada.
Hindamisel võetakse arvesse kolme olulisemat kriteeriumi:
Tulemuslikkuse kriteeriumi hindamisel keskendutakse eelkõige kaitstud
töö teenuse tulemustele: analüüsitakse teenuse saajate vajaduste sobivust teenusega,
teenuse eesmärkide saavutamist (tööturule saamine ja seal püsimine, teenusesaajate
hinnang sellele, kuivõrd teenus on aidanud säilitada või parandada töövõimet) ning
tegureid, mis on kaasa aidanud või takistanud meetmes osalemist või seal püsimist.
Tõhususe kriteeriumi hindamisel analüüsitakse, kui hästi toimib kaitstud töö teenuse
rakendussüsteem, hinnatakse selle eri aspekte (sh juhtimine, koostöö, järelevalve jm)
ning tuuakse välja, mis on meetme korralduse juures hästi ja millised on võimalikud
kitsaskohad. Fookus on peamiselt ressursside kasutamise efektiivsusel seatud eesmärkide
ja saavutatud tulemuste aspektist. Hinnatakse lühiajalise ja pikaajalise kaitstud töö
teenuse tegeliku osutamise kooskõla planeerituga, sh võimalusel teenuste kulusid teenuse
korraldajate vaates.
Mõju kestuse kriteeriumi hindamisel vaadatakse, milline on teenusesaaja teekond pärast
kaitstud töö teenuse saamist. Kui kaua suudab teenusesaaja tööle
saades töökohta hoida ja kui kiiresti tuleb tal süsteemi tagasi pöörduda (näiteks end
töötuna arvele võtta).
Uuringu eesmärgi täitmiseks on vaja esiteks analüüsida kaitstud töö teenuse saajate, osutajate ja
korraldajate kogemust. Et iga uuritav sihtrühm saaks rääkida enda eest, on vaja nende kõigiga
vestelda. Seda tehakse kaitstud töö keskustes üle Eesti. Kaitstud töö keskuste valim luuakse
arvestades erinevaid aspekte, mis võivad kaitstud töö teenuse korraldust mõjutada: keskuse
asukoht, klientide arv, teenuse osutamise kogemuse pikkus, teenuse liik (lühi- või pikaajaline),
juriidiline vorm, muude teenuste osutamine. Piirkondliku kogemuse eristamine on oluline, et
selgitada välja, kas kaitstud töö teenuse kättesaadavus erineb paikkonniti ja kas teenuse
korralduses või teenusele suunatud klientide omadustes esineb olulisi erisusi. Valimisse sattunud
kaitstud töö keskustes käiakse kohapeal, et vaadelda, milliseid tegevusi kaitstud töö teenuse
raames tehakse ning millised kliendid sellele teenusele on suunatud.
Keskustes vesteldakse nii teenuseosutajatega kui ka –saajatega. Teenusesaajate sihtrühma
moodustavad perioodil 2016-2018 kaitstud töö teenust saanud vähenenud töövõimega inimesed.
Rühma kuuluvad nii Töötukassa korraldatava lühiajalise kaitstud töö teenuse saajad kui
Sotsiaalkindlustusameti korraldatava pikaajalise kaitstud töö teenuse saajad. Uuringusse
kaasatakse nii neid kliente, kes said kaitstud töö teenust, kuid selle katkestasid, kui ka neid, kes
said teenust ja lahkusid sellelt edukalt. Teenuse saajate kaasamisel uuringusse võetakse arvesse
ka seda, millise terviseprobleemi tõttu inimese töövõime vähenenud on (nt psüühikahäirega,
intellektipuudega või nägemispuudega teenusesaajad), uuringuga hõlmatakse erisuguste
tervisehäiretega kliente. Enne külastusi kirjutatakse kaitstud töö keskustesse ning palutakse
kaitstud töö teenust saanud või saavatelt inimestelt küsida nõusolekut nendega vestelda.
Vesteldakse ainult nende inimestega, kes on oma nõusoleku andnud ja on nõusoleku
andmiseks võimelised. Kaitstud töö teenuse saajatelt küsitakse, miks nad on kaitstud töö
keskusesse tööle tulnud, kas ja kuidas neid teenusel osalemiseks ette valmistati, milliseid
tegevusi on ta kaitstud töö keskuses teinud, kas ja kuidas on kaitstud töö teenusel käimine tema
elu mõjutanud ning kas kaitstud töö teenus vastab tema vajadustele ja ootustele.
Selle uuringu puhul on vaja arvesse võtta, et teenusesaajate seas, eriti puuduva töövõimega
inimeste seas on palju vaimse tervise häirega inimesi. Ehkki vaatluste ja intervjuude tegemine
võib teenusesaajate rutiini segada, tunnistatakse üha rohkem seda, et ka vaimse tervise häirega
inimestel on õigus ja neile peab leidma võimaluse oma arvamust avaldada neile osutatavate
teenuste kohta. Ometi ei tohi vaimsete puuetega inimesi intervjueerida ilma eelneva
ettevalmistuseta. Uurijad valmistuvad keerulisteks olukordadeks, pööravad palju tähelepanu
intervjueeritava ettevalmistusele ja temaga tutvumisele ning arvestavad ka intervjuuküsimuste
koostamisel küsitlevate vajadustega (näiteks ei saa küsida abstraktseid või üldistust nõudvaid
küsimusi). Arvesse tuleb võtta, et vaimse puudega inimese ootused teenuste kvaliteedile on
madalamad kui teistel inimestel ja nad püüavad oluliselt rohkem vastata autoriteetsel positsioonil
olevale inimesele soodsal viisil, talle meeldida püüdes. Arvukate tegurite kõrval, millega
vaimsete puuetega inimesi intervjueerides arvestada tuleb, on ka intervjueeritava õigus
anonüümsusele ja õigus loobuda uuringus osalemast (ka puueteta küsitletavat ei saa üksnes
teavitada vestluse salvestamisest, vaid talle peab jääma võimalus vestelda ilma selle sõnasõnalise
salvestamiseta). Et vaimsete puuetega inimeste puhul on oluliseks suhtlusväljundiks kehakeel, on
oluline täiendada intervjuud ka vaatluse komponentidega.
Sellest, et uurijad tulevad kaitstud tööd vaatlema, teavitatakse teenusesaajaid kohapeal ning
palutakse selleks ka luba. Kuigi keskuste tegevusi vaadeldes näeb uurija ka inimesi, kes ei ole
võimelised talle selleks luba andma, ei küsi ega märgi uurijad üles isikuandmeid ega kirjelda neid
inimesi selliselt, et neid oleks võimalik ära tunda. Kaitstud töö keskustes vaadeldakse töö
iseloomu, teenuse sobivust tööandjate vajadustele, töökeskkonda, keskuse asukohta, töötingimusi
ja selle kaitstud töö teenuse kokkulangevusi ja eristumist teistest tööteenustest.
Igas keskuses palutakse teenuseosutajal pöörduda ka kuni 5 kaitstud töö teenusel osaleja lähedase
poole, et küsida tema nõusolekut uuringus osalemiseks ja oma kontaktandmete edastamiseks
uurijatele. Küsitletavate arv on väiksem kui pöördumiste arv. Vesteldakse nende teenusesaajate
lähedastega, kes ei ole võimelised ise oma kogemust kirjeldama. Kaitstud töö teenuse saaja
lähedastelt küsitakse, miks nende lähedane selles keskuses töötab, kuidas teda selleks teenuseks
ette valmistati, milliseid tegevusi ta on proovinud, kuidas see on tema elu mõjutanud, kuidas on
tema vajadused kaetud ja mida peaks veel nende katmiseks tegema ning mis on tema ootused
edasi töötamisele.
Uurijad teevad vaatlustest ja intervjuudest memod, aga ei tee täistranskriptsioone. Memodesse ei
panda kirja midagi, mis võimaldaks konkreetsed isikud ära tunda, näiteks ei märgita üles, millises
keskuses on intervjuud ja vaatlused tehtud. Memod tehakse selleks, et vaatluste ja intervjuude
tulemusi oleks võimalik analüüsida. Memod esitatakse Sotsiaalministeeriumile, et vajadusel
oleks võimalik memodele toetudes läbi viia kordusuuringuid.
Lisaks intervjuudel teenusesaajatega, intervjueeritakse ka teenuseosutajaid. Teenuseosutajatega
vesteldes räägime abstraktselt, klientide isikut tuvastamata. Vesteldakse teenuse osutamisega
seotud probleemidest, teenuse osutamiseks korraldatud hangetest, teenuse rahastamisskeemist,
teenuse mõjust ja olulisusest ning võimalikest lahendustest teenuse kitsaskohtadele.
Teenuseosutajate endi isikuandmeid uuring ei käsitle.
Lisaks intervjuudele analüüsitakse teiseks registriandmeid, et vaadata kaitstud töö teenust saanud
inimeste liikumist sotsiaalkaitse süsteemis. Hetkel pakutakse Eestis kahte tüüpi kaitstud töö
teenust: Sotsiaalkindlustusamet pakub pikaajalist ning Eesti Töötukassa lühiajalist kaitstud töö
teenust. Teenusesaaja teekonna analüüsimiseks tehakse andmepäring Sotsiaalkindlustusametisse
ja Eesti Töötukassasse, et võtta välja kõikide kaitstud töö teenuse saajate andmed (päring on
täpsustatud punktis 5.1). Kaitstud töö teenuse tõhususe (kui hästi on teenus korraldatud)
hindamiseks on vaja analüüsida, milliseid teid pidi jõuavad inimesed kaitstud töö teenusele, kui
kaua nad seal püsivad, kas nad „langevad tagasi süsteemi“, milliseid teenuseid on nad saanud
enne ja kas see mõjutab nende edukust kaitstud töö teenusel. Kuna kaitstud töö teenuse saaja võib
olla saanud varem nii töötukassa kui SKA teenuseid, on vaja nende kahe asutuse andmestikud
ühendada isikukoodi alusel. Erinevate andmekogude ühendamine võimaldab kirjeldada ära
tüüpilised teekonnad kaitstud töö teenusele ja sealt tööturule, süsteemist välja või uuesti
süsteemi. Lisaks seotakse isikukoodi alusel juurde ka EMTA registrist kaitstud töö teenust
saanute töötasud ja Töötamise registrist töökoormused, töötamise periood, töökoha aadress, amet
ja tööülesannete kirjeldus, et hinnata, kas kaitstud töö teenust saanud inimesed püsivad avatud
tööturul ning millise koormusega nad suudavad seal töötada ning kas kaitstud töö teenusel tehtud
töökõigud tulevad kasuks ka tööturul.
Pärast andmete ühendamist anonümiseeritakse need edasise analüüsi jaoks. Neid andmeid ei
viida isikupõhiselt kokku intervjuude ja vaatlustega ning isikustatud andmeid ei edastata
kolmandatele osapooltele.
2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite
kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende
vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja
vabaduse kaitseks; heakskiidetud teadus- või arendusprojekt)
Puudega ja erivajadusega inimeste arv on Eestis pidevalt kasvanud. Ka erivajadusega inimestele
peavad olema tagatud võrdsed võimalused sh võimalus töötamiseks. Vähenenud töövõimega
inimeste töötuse määr on aga püsivalt kõrge, samal ajal on Eestis üha süvenev probleem
tööjõupuudus. Vähenenud või puuduva töövõimega inimesi hakatakse seetõttu üha enam nägema
kui ühte võimalikku lahendust tööjõukriisile. Sellega seoses on hakatud senisest agaramalt otsima
võimalusi vähenenud või puuduva töövõimega inimeste tööturule toomiseks. Sageli on selleks
vaja aga põhjalikku ettevalmistust. Üheks ettevalmistavaks teenuseks on 2016. aastast pakutav
kaitstud töö teenus.
Kaitstud töö teenus on loodud inimestele, kellel on hinnatud vähenenud või puuduv töövõime ja
kes ei suuda töötada tavapärastes töötingimustes ja vajavad selleks ettevalmistust ning abi töö
leidmisel (Töötukassa …2019)1. Kaitstud töö teenusega luuakse teenusele suunatud inimestele
võimalus teha võimetekohast tööd keskkonnas, mis arvestab nende erivajadustega ja kus neid
juhendatakse, abistatakse ja toetatakse. (Töötukassa …2019) Kaitstud töö eesmärk on (taas)luua
tööharjumused, õpetada vajalikke tööoskusi ning abistada töö otsimisega, et teenusesaaja oleks
valmis töötama avatud tööturul.
Kaitstud töö jaguneb kaheks: lühiajaline kaitstud töö teenus, mida pakub Eesti Töötukassa ja
pikaajaline kaitstud töö teenus, mida pakub Sotsiaalkindlustusamet. Ajavahemikus 1.09.16 –
31.10.17 sisenes lühiajalise kaitstud töö teenusele 303 klienti ja katkestas 125 klienti.
Ajavahemikus 1.01.16 – 31.07.18 on pikaajalise kaitstud töö teenusel osalenud kokku 1110
inimest. 2017. aastal lahkus teenuselt 252 klienti, kellest 247 katkestas ning 5 isikut lõpetas selle
edukalt ehk suundus avatud tööturule. 23.08.2018 seisuga on 2018. aastal teenuselt lahkunud 86
isikut, kellest 80 katkestas ning 6 isikut on edukad lõpetajad.
Kuivõrd kaitstud töö on praegusel hetkel põhimõtteliselt süsteemis „viimane peatus“ ehk kaitstud
töö teenusele satuvad inimesed, keda teised teenused piisavalt ei toeta, on vaja mõista põhjuseid,
miks nii palju inimesi katkestab ja miks nii vähesed jõuavad avatud tööturule.
1
Eesti Töötukassa kodulehekülg, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kaitstud-too, viimati vaadatud
25.06.2019
Uuringu eesmärk on :
1) tuua välja ettepanekud, milline võiks olla Eestis kaitstud töö teenuse korraldus arvestades
parimat rahvusvahelist praktikat ja praeguse süsteemi kitsaskohti;
2) soovitada, kuidas saavutada eesmärke/tulemusi efektiivsemalt (s.h. tuua välja
tasustamise alused, skeemis osalemise kriteeriumite muudatusettepanekud (nt. millised
sihtrühmad, mis tingimustel jne));
3) analüüsida, millised oleksid tehtud ettepanekute rakendumise kulud ja eeldatavad mõjud
sihtrühmale.
Uuringu tulemusel on kaardistatud praeguse kaitstud töö teenuse osutamise korra kitsaskohad
ning analüüsitud võimalikke alternatiive.
3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu (näiteks teadustööle kehtestatakse
juurdepääsupiirangud, kui väikese valimi puhul on isikud äratuntavad)
Selleks, et analüüsida kaitstud töö teenuse saajate teekonda sotsiaalkaitse süsteemis, on vaja viia
kokku Eesti Töötukassa registritest (EMPIS ja TETRIS) kaitstud töö teenuse saajate andmed,
SKA xls-tabelitest andmed pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise ja teenuse saajate kohta,
EMTAst kaitstud töö teenuse saajate laekunud töötasud ja Töötamise registri andmed kaitstud töö
teenuse saajate töötamisperioodi, ameti ja tööülesannete kohta. Töötukassa registritest võetakse
välja inimesed, kes on saanud lühiajalist kaitstud töö teenust ja küsitakse andmed ka teiste
töötukassa teenuste kohta, mida need inimesed on saanud. SKA tabelitest võetakse välja need
inimesed, kes on saanud pikaajalist kaitstud töö teenust ja küsitakse andmed ka teiste SKA
teenuste kohta, mida need inimesed on saanud. Lisaks tehakse töötukassa registritesse päring
nende inimeste kohta, kes on saanud kaitstud töö teenust SKAs ja vastupidi. See võimaldab
vaadata liikumist lisaks teenuselt teenusele ka asutuste vahel. Selle päringule seotakse juurde
EMTAst saadud töötasud perioodil 2016-2019 (kaitstud töö teenust on osutatud alates 2016.
aastast) ja Töötamise registrist tööaja määrad ja töötamise perioodi algus ja lõpp, et näha, kui
kaua on kaitstud töö teenuselt avatud tööturule liikunud seal püsinud ja mis koormusega ja tasu
eest on nad töötanud. Lisaks vaadatakse Töötamise registrist tööle liikunud teenusesaajate ametit,
tööülesannete kirjeldust ja töökoha aadressi, et näha, millist tööd inimene on läinud tegema, kas
tööülesanded on sarnased, nagu kaitstud töö teenusel ja kas inimene pidi tööd otsima kodunt
kaugel või olid selleks võimalus ka kodu lähedal (kas rolli mängis nt transporditoetus).
Isikustatud kujul on andmeid vaja vaid nende ühendamiseks. Pärast ühendamist andmed koheselt
krüpteeritakse ja analüüs viiakse läbi juba anonüümsete andmetega. Kõik järeldused esitatakse
samuti anonümiseeritud kujul. Lisaks jälgitakse seda, et analüüsi käigus ei loodaks liiga kitsaid
rühmi, mis võimaldavad inimese ära tunda. Isikustatud andmed kustutatakse kohe pärast nende
ühendamist ja krüpteerimist. Kolmandatele osapooltele enne anonümiseerimist isikustatud
andmeid ei edastata.
Turvameetmed on täpsemalt kirjeldatud lisas 2 (Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste,
füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet).
1. Vastutava töötleja üldandmed 2 Täidab taotluse esitaja
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
2
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah
Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001952
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lossi 36 -303, Tartu, 51004 (Tartu Ülikooli
aadressid sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus)
Tartu Ülikooli kaugtöö kohad
Maja nr, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, 626 9301,
[email protected];
telefon, e-post Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike
rakendusuuringute keskus
Siim Espenberg,
[email protected]
(uuringu tegija)
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
1. Teadusuuringu Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline
nimetus võrdlus
2. Teadusuuringu Vabariigi Valitsuse Seadus § 67
läbiviimise õiguslik
alus
Nimetage õigusakt, mis
annab Teile õiguse
teadusuuringut läbi viia.
Ei piisa viitest
isikuandmete kaitse
seaduse § 16-le.
Akadeemilise uuringu
korral võib see olla
näiteks Teadus- ja
arendustegevuse
korralduse seadus ( kui
olete registreeritud
teadus- või arendusasutus)
või teadus- või
arendusprojekti avamise
otsus, leping vms
3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut
viiakse läbi kellegi
tellimusel ja talle
edastatakse vaid uuringu
tulem
4. Isikuandmete Sotsiaalministeeriumi poolt tellitava “ Kaitstud töö teenuse
töötlemise eesmärk tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus” eesmärgiks on
Kirjeldage uuringu analüüsida, kas kaitstud töö (nii lühiajalise kui pikaajalise) teenuse
eesmärke (ka püstitatud ülesehitus sobitub sihtrühmade vajadustega, milliseid eesmärke on
hüpoteesi/ hüpoteese),
mille saavutamiseks on
teenuse toel võimalik saavutada ning kas teenust on võimalik osutada
vajalik isikuandmete tulemuslikumalt ja tõhusamalt.
töötlemine
Isikuandmeid töödeldakse selleks, et mõista, kuidas kaitstud töö
teenus praktikas töötab ja mil määral see vastab algsele ideele ja
ootustele. Uuringu raames vesteldakse erinevate teenusega seotud
osapooltega, et neid kaasata teenuse hindamisse ning erinevate
osapoolte kogemuste ja tagasiside põhjal saada objektiivne ja
mitmekülgne pilt kaitstud töö teenusest ja selle korraldusest.
Kogemused kogutakse kokku intervjuude ja vaatlustega, mille
tegemiseks küsitakse nõusolek.
Lisaks töödeldakse isikuandmeid selleks, et ühendada SKA ja
töötukassa andmed kaitstud töö teenuse saajate kohta ja kirjeldada
nende teekonda sotsiaalkaitse süsteemis kaitstud töö teenuse tõhususe
hindamiseks. Saadud andmestikuga ühendatakse ka EMTA registri
andmed kaitstud töö teenust saanud inimeste töötasude ja Töötamise
registri andmed tööaja määrade, töökoha aadressi, töötamise
perioodi, ameti ja tööülesannete kohta, et hinnata, kui edukalt on
teenusesaajad püsinud avatud tööturul, kui nad on sinna jõudnud.
5. Isikute Perioodil 2016-2018 kaitstud töö teenust saanud vähenenud töövõimega
kategooriad, kelle inimesed. Rühma kuuluvad nii Töötukassa korraldatava lühiajalise
andmeid kaitstud töö teenuse saajad, kui Sotsiaalkindlustusameti korraldatava
töödeldakse, ning pikaajalise kaitstud töö teenuse saajad. Uuringusse kaasatakse nii neid
valimi suurus kliente, kes said kaitstud töö teenust, kuid selle katkestasid, neid, kes
Määratlege isikud/isikute said teenust ja lahkusid sellelt edukalt ja neid, kes veel hetkel kaitstud
rühmad, keda uurida töö teenust saavad.
kavatsete ning kui palju
neid on Lisaks vesteldakse kaitstud töö teenuse saajate lähedastega, kui
teenusesaaja ei ole ise võimeline oma kogemust kirjeldama (kokku kuni
30 lähedast).
Teenuseosutajatega vesteldes räägime abstraktselt, klientide isikut
tuvastamata, teenusest, sellega seonduvatest teenustest ning teenuse eri
etappide vahel liikumise probleemidest. Teenuseosutajate isikuandmeid
uuring ei käsitle.
5.1. Töödeldavate REGISTRIANDMED teenusesaajate kohta (andmepäring tehakse
isikuandmete Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate
koosseis andmete tabelitesse):
Milliseid isikuandmeid Isikukood
töödeldakse (nt ees- ja
perenimi, terviseseisundit
Haridustase
kirjeldavad andmed jne). Omandatud hariduse valdkond
Elukoht (maakond)
Töökogemus enne kaitstud töö teenusel osalemist (on
töötanud/ ei ole töötanud)
Kaitstud töö teenuse andmed (andmepäring tehakse Töötukassa
registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate andmete
tabelitesse):
Kaitstud töö teenuse vajaduse algus kp
Kaitstud töö teenusele suunamise kuupäev
Kaitstud töö teenuse etappide (I-III) algus- ja lõpukp
Kaitstud töö teenuse vajaduse põhjendus
Kaitstud töö teenuse keele eelistus
Kaitstud töö teenuse lõpetamise põhjus
Osaletud päevade arv
Osaletud tundide arv
Muude SKA ja töötukassa teenuste andmed (andmepäring tehakse
Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate
andmete tabelitesse):
Suunamise kp
Teenuse algus- ja lõppkp
Teenuselt lahkumise põhjus
Tõõvõimega seotud andmed (andmepäring tehakse Töötukassa
registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate andmete
tabelitesse):
Töövõime ulatus (osaline /puuduv/ täielik)
Piirangute (liikumine, suhtlemine, käeline tegevus,
enesehooldus, õppimine, kohanemine, inimestega suhtlemine)
ulatus (puuduv, kerge, mõõdukas, raske, täielik)
Töötamisega seotud andmed (andmepäring tehakse Töötamise
registrisse)
Isikukood
Tööaja määr
Amet (ametikood)
Töötamise periood (töötamise algus ja lõpp)
Töötamise lõpetamise alus
Tööülesannete kirjeldus (vaba tekst)
Töötamise aadress
Töötamisega seotud andmed (andmepäring tehakse Maksu- ja
Tolliameti registrisse)
Isikukood
Laekunud töötasud perioodil 2016-2019
INTERVJUUD teenusesaajate ja nende lähedastega JA
VAATLUSED (nõusoleku alusel)
Teenusesaaja töövõime ja terviseseisund
Teenusesaaja kogemus kaitstud töö teenusel:
o Tegevused, mida on kaitstud töö keskuses proovitud
o Probleemid, mis on teenusel käimisega ette tulnud
o Kaitstud töö teenusel käimise mõju
Teenusesaaja (või lähedase) ootused kaitstud töö teenusele
Ettevalmistus kaitstud töö teenusel osalemiseks
Teenusesaaja varasemad kogemused sotsiaalkaitse
süsteemiga
6. Isikuandmete Töötukassa registrid: EMPIS, TETRIS
allikad SKA xls-tabelid pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise ja
Nimetage konkreetsed teenuse saajate kohta ning xls-tabelid teiste SKA teenuste
isikuandmete allikad
(registrid, küsitluslehed
kohta (teiste teenuste päring tehakse samuti vaid kaitstud töö
jne), kust isikuandmeid teenuse saajate kohta). Päring tehakse teenuste kohta, millel
saadakse osalenute andmeid kogutakse seireandmete korje nõude
alusel.
Teenusesaajate seireandmete korje nõue tuleneb Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine
toetuse andmise tingimused dokumendist
(TAT) https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0 ja
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest
(https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001?leiakehtiv#para24 ) §
24. Toetuse saaja kohustused p 7 kohustab koguma Euroopa
Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike
2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele.
Töötamise register
Maksu- ja Tolliameti register
7. Uuringu Jah, isikuandmeid säilitatakse umbisikustatud kujul hilisemate
vajadusteks kogutud uuringute vajadusteks (vasta küsimusele 7.1)
isikuandmete
säilitamine Ei, isikuandmed kustutatakse/ hävitatakse pärast kogumise
IKS § 16 lg 4 kohaselt on eesmärgi saavutamist
isikuandmeid lubatud
säilitada ka hilisemate
teadusuuringute
vajadusteks kodeeritud
(umbisikustatud) kujul.
7.1 Isikuandmete Andmete töötleja (uuringu läbiviija)
umbisikustamine Andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse osutaja on
volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas
1)
Täitke, kui vastasite
eelmisele küsimusele JAH
7.2 Umbisikustatud _kolm_ aastat
andmeid säilitatakse
hilisemate Kuni sündmuse toimumiseni, palume täpsustada:
teadusuuringute
vajaduseks…
8. Andmesubjekti Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest teadlik –
teavitamine teavitamine ei ole vajalik
isikuandmete Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus
töötlemisest või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas
õigusaktis
Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud:
andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund
on teaduslik üldistus;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste
valiidsust
Muu (kirjeldage)
___________________________________
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid
isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi
Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid
isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse
kaitset
9. Isikuandmete Jah
edastamine välisriiki
3 Ei
(puudutab üksnes
umbisikustamata
andmeid)
Kui jah, siis täita
alljärgnevad
küsimused
9.1 Riigid, kuhu
isikuandmeid
edastatakse
Loetelu riikidest
9.2 Tingimused, mille
alusel isikuandmeid
edastatakse
Loetelu tingimustest (nt
andmesubjekti nõusolek ,
leping jms).
10. Teave, mille
esitamist peab
vastutav töötleja
vajalikuks
täiendavalt esitada
(Näiteks teave
isikuandmete kaitse eest
vastutava isikukohta)
3
Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa
Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid
http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thridcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase
on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub
IKS-i §18 lõike 3 ja 5 alusel.
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Teadusuuringu loa taotluse allkirjastab teadus- ja arendusasutuse juht või tema poolt volitatud isik
(palume lisada volikiri).
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed
Lisa 2: Isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja
infotehniliste turvameetmete kirjeldus
Lisa 3: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Lisa 4: Taotletavate andmete kirjeldus
/allkirjastatud digitaalselt/
Hede Sinisaar
Analüüsi ja statistika osakonna juhataja