dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 19. september 2019
Viit
4.1-1/2321-1
Registreeritud
19. september 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2019
Vastutaja
Sabina Trankmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎4.1-12321-1 19.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc1210 KB

Sisu (failidest)

Lisa2 Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 43 nõuete rakendamine 1 Töövahendite ja infovara turve1 . Eesmärk: ruumide ja seadmete turvalisuse tagamine 1.1 Kas ligipääs delikaatsete isikuandmete Ainult suuline kokkulepe töötlemise ruumidesse on tagatud juhendite, eeskirjade, korralduste ja On reguleeritud töölepingus, spetsiaalset kanderaamatut pääsu andmise, võtmise ja käskkirjade järgimisega ning ligipääsu muutmise kohta ei peeta andmist, võtmist ja muutmist fikseeritakse kirjalikult? On reguleeritud ning peetakse eraldi kanderaamatut, kus fikseeritakse kõik pääsuõiguste andmised, äravõtmised ja muutmised koos vastavate pääsuvahendite (võti, kiipkaart vms) andmise/äravõtmisega Muu - Isikuandmete töötlemine ei ole seotud konkreetse ruumiga, vaid infosüsteemiga mõlema andmete töötleja puhul. Ligipääs andmetele on seotud töötaja töökoha arvuti, infosüsteemide jt turvameetmetega. _______________________________________ (kirjeldada) _______________________________________ 1.2 Kuidas on reguleeritud koristaja(te) ja/või tehniliste töötajate pääs Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse delikaatsete isikuandmete töötlemise tööajal ning töötajate juuresolekul ja nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping ruumidesse? Neile võimaldatakse juurdepääs ruumidesse töövälisel ajal, kuid neil puudub võimalus delikaatsetele isikuandmetele ligi pääseda. Nendega on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping Muu - Koristajate ja tehniliste töötajate ligipääs andmete töötlemise ruumidele ei võimalda neile ligipääsu andmetele. _______________________________________ (kirjeldada) _______________________________________ 1.3 Kas delikaatsete isikuandmete Jah, alati töötlemise ruumide kohta kehtib alati nn „suletud uste ja akende poliitika“ (st Ei, kuid delikaatseid isikuandmeid hoitakse lukustatavas kapis ja/või seifis ruumi uksed on lukustatud ning aknad on suletud, kui kedagi ruumis ei viibi, Muu - Andmed ei ole füüsilise objektina sh ka hetkelisel väljumisel)? vaadeldavad, nende kättesaadavus ei ole seotud tööruumidega. 1.4 Millega tagatakse, et vastuvõturuumist Tööruumide lukustamisega (kui oma personali ning teistest avalikest ruumidest sees ei ole, siis kindlasti lukus) puudub pääs ilma volituseta isikutel Läbipääsu kontrollsüsteem (koodlukk) või delikaatsete isikuandmete töötlemiseks distantsilise läbipääsu süsteemi (puutevaba kasutatavatesse ruumidesse? (kiip)kaart) rakendamisega Kehtib reegel: kui ruumi peavad sisenema isikud, kes ei oma selleks luba, saadab neid volitust omav isik (vastavalt juhenditele, eeskirjadele või korraldustele) Muu - Tartu Ülikoolis on ligipääs tööarvutitele, mille töövoos võib andmete töötlemine pooleli olla, kaitstud tööruumide lukustamise, valvekaamerate ja neid jälgiva valvetöötajaga. Ligipääs infosüsteemidele, milles andmeid säilitatakse ja töödeldakse, on kaitstud töötajate isiklike paroolidega. _______________________________________ 1.5 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, on valvesignalisatsioon ja on delikaatseid isikuandmeid on ööpäevaringne mehitatud valve varustatud valvesignalisatsiooniga ning Ei on kontrolli all ka peale tööaja lõppu? Muu _______________________________________ 1.6 Kas ruumid, kus töödeldakse Jah, tuletõrjesignalisatsioon on olemas delikaatseid isikuandmeid, on varustatud tuletõrjesignalisatsiooniga? Ruumidesse on paigaldatud suitsuandurid, millele reageeritakse ka töövälisel ajal 2. Dokumentide ja andmekandjate turve2 Eesmärk: ära hoida andmete omavoliline lugemine, kopeerimine ja muutmine 2.1 Milliseid andmekandjaid Te Paberdokumente – paberkujul kasutate delikaatsete isikuandmete andmekandjad töötlemisel? Failid arvuti/serveri kõvakettal – Valida võib mitu vastusevarianti digitaalkujul andmekandjad USB mälupulk, CD/DVD, väline kõvaketas jms teisaldatavad korduvkirjutatavad andmekandjad Muu 2.2 Kus ja kuidas hoitakse Paberdokumente ei töödelda delikaatsete isikuandmetega paberdokumente? Seifis Lukustatud kappides Registratuuris Lukustatud arhiiviruumis Muu 2.3 Kus ja kuidas hoitakse Neid ei kasutata delikaatsete isikuandmetega teisaldatavaid andmekandjaid Seifis (CD/DVD, USB mälupulk, mälukaart, väline kõvaketas vms)? Lukustatud kappides Suletud arhiiviruumis Krüpteeritud3 andmeid lukustamata kapis, riiulitel, sahtlis vms Muu __________________________________ 2.4 Kas kasutate viirus- ja Ei kasuta, sest viirused ja nuhkvara ei nuhkvaratõrje programme? ohusta infosüsteemi Infosüsteemide kasutajaid on instrueeritud vajalikest tegevustest nuhk- ja viirus(t)ega nakatumise/nakatumikahtluse korral. Nad on teadlikud, et riskigrupiks on igasugune tarkvara allalaadimine (Download) ning postitusprogrammidest manuste (Attachments) avamine, samuti võõraste teisaldatavate andmekandjate kasutamine Viiruste ja nuhkvara avastamiseks/tõkestamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara, mis tagab rünnete ja viiruste efektiivse tuvastamise __________________________________ (nimetada kasutatav tarkvara) 2.5 Sisevõrgu kaitse Internetiga või ruuteri või tulemüüri kasutamisega kolmanda poole võrguga on tagatud ….. sisevõrgu segmenteerimisega (parema kontrolli ja viiruste/rünnete kaitstuse tagamiseks) serverid on kaitstud nii välis- kui ka sisekasutajate ebasihipärase tegevuse eest kolmetasemelise kaitsega: LaivõrktulemüürDMZtulemüür Sisevõrk Muu 2.6 Kas on olemas infosüsteemi Jah, varukoopiaid tehakse regulaarselt andmete varukoopiate tegemise alane strateegia? Ei, kasutame veebirakendust Muu 3. Infosüsteemi turve4 Eesmärk: kasutusõiguste määratlemine ja kontroll ning kasutajate autentimine ja toimingute logimine 3.1 Te töötlete digitaalkujul arvutis, mis ei ole ühendatud ühegi teise delikaatseid isikuandmeid……… IT-süsteemiga või Internetiga Märkige ära kõik arvutis, mis on ühendatud Internetti, vastusevariandid, mis Teie kuid mis ei ole ühendatud teise IT- süsteemi kohta kehtivad süsteemiga lokaalses võrgus ja kogu süsteem asub tervenisti (sh server, töökohaarvutid ja võrguseadmed) Teie kontrolli all asuvates tööruumides lokaalses võrgus, kuid server(id) asub mujal keerukamas hajusinfosüsteemis 3.2 Millise rakendustarkvaraga Te Kasutusel on laiatarbetarkvara (teksti- ja delikaatseid isikuandmeid tabeltöötlustarkvara, nt MS Word, MS töötlete? Excel, LibreOffice jms) __________________________________ (Palume esitada informatsiooni, mis puudutab vaid delikaatsete Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud tarkvara (SPSS, R) isikuandmete töötlemist) Kasutusel on spetsiaalselt väljatöötatud veebirakendus, kus andmetöötlus toimub „keskserveris”, st kohapeal digitaalselt delikaatseid isikuandmeid ei salvestata __________________________________ __________________________________ 3.3 Kas on tagatud digitaalsete See tagatakse andmetöötlustarkvaraga ja delikaatsete isikuandmete veebirakendusega, mis peavad arvet algandmete kaitse, st usaldatavus? (juurdepääsu logi) selle üle, kes andmeid lisas, muutis, vaatas või kustutas Muul viisil - Isikuandmed kustutatakse uuringu tegija andmefailidest pärast andmestike ühendamist. Analüüsis kasutatakse ainult anonüümseid andmeid, andmekobinatsioone, mis võimaldaksid isikut tuvastata, ei avaldata. Intervjuudest ja vaatlustest tehakse memod, kus ei ole sellist infot, mis võimaldaks vaadeldava või intervjueeritava inimese äratundmist. Memod ei sisalda ühtegi nime ega ka seda, millises kaitstud töö teenuse osutamise kohas on intervjuud ja vaatlused tehtud. 3.4 Kas süsteemi sisenemiseks ehk Jah, selleks on iga kasutaja personaalne kasutaja autentimiseks kasutatakse kasutajanimi ja parool turvamehhanisme? Jah, selleks on ID-kaart Mingi muu organisatsioonisisene kontaktipõhine kiipkaart Jah, selleks on biomeetrilised pääsuvahendid Muu __________________________________ 3.5 Kas kasutusel on paroolkaitse Jah, kehtivad paroolikaitse reeglid reeglid? Kasutatakse ID-kaarti või muud paroolivälist lahendit 3.6 Kas on kindlaks määratud, Ei, infosüsteemil on ainult üks millistele andmetele omavad süsteemikasutaja ehk andmetöötleja erinevad kasutajad Jah, süsteemikasutajal on juurdepääs ligipääsuõigust? ainult tööks vajalikele andmetele. Jah, lisaks on õigus/võimalus töödelda teiste poolt loodud andmekogusid ning see on reguleeritud eraldiseisva korraga/eeskirjaga, milles on välja toodud järgnevad asjaolud: millal võib teise andmekogusse sisestatud andmeid vaadata, muuta, kustutada jne Muu 3.7 Kas on tagatud infosüsteemiga Jah ühenduse katkemine, kui seda teatud aja vältel ei kasutata (nt 5 Ei minuti jooksul)? Muu __________________________________ (kirjeldada nt arvutikasutaja lukustab lahkudes arvuti vms) __________________________________ 3.8 Kas on tagatud, et infosüsteem ei Jah võimalda uusi sisenemiskatseid ja lukustab kasutajatunnuse, kui Ei ebaõnnestunud sisenemiskatsete arv ületab teatud piiri (nt kui on parooli sisestatud 3 korda valesti)? 3.9 Kas ja kuidas rakendate Kaugtööd meie süsteemis ei rakendata kaugtööd? Kaugtööd rakendatakse ja selleks kasutatakse turvakanaleid. 3.10 Kas isikuandmete andmehõiveks kasutate pilvandmetöötlust? Jah Ei Kui kasutate pilvandme- töötlust 3.11 Mis tüüpi pilvetöötlemist te Avalikus pilves (pilvandmetöötlus kõigile) kasutate? Privaatpilves (kliendi- või organisatsioonipõhine pilvandmetöötlus) Avaliku pilve ja privaatpilve kombinatsioon 3.12 Millist pilvandmetöötluse liiki Pilve teenuse pakkuja pakub vaid riistvara, kasutatakse? operatsioonisüsteemi ja rakendust hallatakse ise Pilve teenuse pakkuja pakub riistvara ja operatsioonisüsteemi haldamist, rakendust hallatakse ise Pilve teenuse pakkuja haldab nii riistvara, operatsioonisüsteemi kui rakendust. Teie ainult hoiate andmeid (siia alla kuuluvad ka Dropbox, iCloud, Google Drive jne) Muu 3.13 Kuidas on reguleeritud teenuse Lepinguga, sh EULA (end-user license kasutaja (vastutav töötleja) ehk agreement ehk lõppkasutaja litsentsileping) Teie ja teenuse pakkuja (volitatud Ei ole reguleeritud töötleja) suhe? 3.14 Nimetage pilvandmetöötluse Nimetage riik: teenuse pakkuja asukoha riik. 3.15 Kas pilvandmetöötluse pakkuja Pilvetöötluse pakkuja tagab piisava taseme tagab piisava andmekaitse taseme, et täita IKS § 18 nõudeid (vt Piisav tase on saavutatud oma meetoditega (nt andmete täielik krüpteerimine) taotluse küsimus 9)? Piisav tase ei ole tagatud 4. Turvameetmed andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel Eesmärk: vältida isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist ning saada teada, millal, kellele ja millised isikuandmed edastati 4.1 Millisel kujul Te delikaatseid Paberdokumentidena käsipostina isikuandmeid kolmandatele osapooltele edastate? Paberdokumentidena tähitud kirjaga Paberdokumentidena, mis väljastatakse kohapeal Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) teisaldataval andmekandjal koos nende üleandmisega isiklikult Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) nende edastamisega üle turvatud võrgu, selleks on loodud vastav juurdepääsuliides Krüpteeritud andmed (digitaalkujul) teisaldataval andmekandjal koos nende edastamisega tähitud posti või kullerteenuse vahendusel Muu – Ei edasta _ 4.2 Kuidas delikaatseid isikuandmeid Neid ei transpordita sisaldavaid paberdokumente ja teisaldatavaid andmekandjaid Neid transporditakse oma transpordiga ning neid ei jäeta järelevalveta transporditakse (nt töötlemiskoha muutumisel, kolimisel või erinevate Neid transporditakse jala/ühissõidukitega töötlemiskohtade vahel vms)? ning neid ei jäeta järelevalveta Nende transportimisel kasutatakse vastava firma teenuseid Muu 4.3 Kuidas peate arvet, kellele, millal ja Sellist arvet peetakse paberdokumendil milliseid delikaatseid isikuandmeid (nt dokumendil endal, tervisekaardil) edastate? Paberdokumentide liikumise kohta on vastavad märked dokumendiregistris, eraldiseisvat süsteemi ei ole Andmete edastamise kohta infosüsteemist peetakse vastavat automaatset logi, kus nähtub üheselt, kellele ja millisel põhjusel on andmeid edastatud (nt kasutusel oleva tarkvara kaudu andmete edastamisel) 5. Turvapoliitika7 Eesmärk: organisatsiooni töökorraldus, mis võimaldab täita infoturbemeetmeid (varundamine, hävitamine, siseeskirjade kehtestamine ja töötajate vastav koolitamine) 5.1 Millisele andmekandjale või süsteemile Jah – teisaldatavale korduvkirjutatavale Teie infosüsteemi delikaatsetest andmekandjale isikuandmetest varukoopia tehakse? Jah – dubleerimine/kirjutamine samas paigas asuvale serverile (andmeid dubleeritakse lokaalse arvuti ja serveri vahel) Jah – replikeerimine – andmete ühtlustamine erinevates asukohtades olevate kahe serveri vahel Ei, töötleme ainult paberdokumente Olen veebirakenduse kasutaja 5.2 Kuidas on korraldatud varundatud Olen veebirakenduse kasutaja andmete (koopiate) turvaline hoidmine? Varukoopia asub samas ruumis, kuid lukustatavas ja tulekindlas seifis Varukoopia asub samas hoones, kuid teises ruumis Varukoopia asub teises hones 5.3 Kuidas Te hävitate delikaatseid Paberdokumente ei töödelda isikuandmeid sisaldavaid paberdokumente? Ostame sisse dokumentide hävitusteenust. Leping sisaldab ka konfidentsiaalsuskohustuse nõuet Meie organisatsioonis on dokumendipurustaja Meie organisatsioonis on küttekolle (ahi, kamin, katel vms), milles me need põletame Hävitamine toimub meie töötaja poolt, kes põletab need koheselt ning tagab, et enne hävitamist ei satuks dokumendid kõrvaliste isikute valdusesse 5.4 Kas Teie asutusel on tegevuskava, Jah, ning seda testitakse perioodiliselt juhuks kui infosüsteemi (andmekogu) töö on häiritud või on katkenud Ei pikemaks perioodiks (üle 24 tunni) ning kas on olemas infosüsteemi töö (andmekogu algseisu) taastamise kava? 6. Muud 6.1 Kinnitan, et meil on infosüsteemidesse Jah autentimise ja isikuandmetele juurdepääsu reguleerimise juures võetud aluseks töötajate tööülesanded ning töötajatel puudub ligipääs oma tööülesannete täitmiseks mittevajalikele isikuandmetele (IKS § 25 lg 2 p 4) 6.2 Kinnitan, et organisatsioonis peetakse Jah arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides seadme nimetuse, tüübi, asukoha, seadme valmistaja nime ning tarkvara nimetuse, versiooni, valmistaja nime ja kontaktandmed (IKS §25 lg 3) 6.3 Kinnitan, et olen teadlik sellest, et Jah pilvandmetöötluse kasutamisel tuleb vajadusel taotleda Andmekaitse Inspektsioonilt luba isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki (IKS § 18) 6.4 Kinnitan, et meil ei säilitata Jah isikuandmeid kauem, kui näevad ette õigusaktides sätestatud säilitustähtajad. Juhul, kui õigusaktides organisatsiooni poolt töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaegu ei ole määratud, ei säilitata isikuandmeid kauem kui hetkeni, millal on isikuandmete algse kogumise eesmärk saavutatud (IKS § 24 p 1) 6.5 Kinnitan, et meil tehakse kõikvõimalik Jah tagamaks kogutud isikuandmete õigsus ja viimane seis. Juhul, kui organisatsiooni töötajatele saab teatavaks asjaolu, et kõik või osa organisatsiooni valduses olevatest isikuandmetest on ebaõiged, suletakse ebaõiged isikuandmed ning võetakse viivitamatult kasutusele vajalikud abinõud ebaõigete isikuandmete täiendamiseks ja parandamiseks (IKS § 24 p-d 2, 3) 6.6 Kinnitan, et ebaõigete isikuandmete Jah täiendamise või parandamise korral säilitatakse ka ebaõiged isikuandmed märkusega nende kasutamise aja kohta. Isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, suletakse kuni isikuandmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni (IKS § 24 p-d 4, 5) 6.7 Kinnitan, et isikuandmete parandamise Jah korral teavitatakse viivitamata kolmandaid isikuid, kellelt isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi (IKS § 24 p 6) 6.8 Kinnitan, et kõikide isikutega Jah (füüsilised-, juriidilised- ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud), kes pääsevad või võivad pääseda ligi delikaatsetele isikuandmetele, on sõlmitud konfidentsiaalsuskohustuse leping või konfidentsiaalsuskohustuse nõue on mõne muu dokumendi lahutamatuks osaks (töölepingu vms)? 6.9 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on tutvunud kõikide isikuandmete kaitset puudutavate õigusaktide ja dokumentidega 6.10 Kinnitan, et kõik isikud, kes puutuvad Jah kokku oma tööülesannete täitmisel isikuandmetega on läbinud infoturbealase koolituse /allkirjastatud digitaalselt/ Hede Sinisaar Analüüsi ja statistika osakonna juhataja Andmekaitse Inspektsioonile Väike-Ameerika 19 10129 TALLINN 27.08.2019 Tartu Ülikool Sotsiaalministeerium TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS POLIITIKA KUJUNDAMISE UURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 lg 5 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta registreerida delikaatsete isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötleja on määranud isikuandmete kaitse eest vastutava isiku Isikuandmeid töödeldakse: Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid Andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuring ei hõlma delikaatseid isikuandmeid Andmesubjekti nõusolekul andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul. Uuring hõlmab delikaatseid isikuandmeid Juhul, kui isikuandmete töötlemine toimub andmesubjekti nõusolekuta andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul: 1. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Kaitstud töö teenuse eesmärgiks on aidata tööle (vähenenud või puuduva töövõimega) inimesi, kes ei ole kohe suutelised iseseisvalt tööd leidma ja töötama. Kaitstud töö teenusel antakse võimalus teha võimetekohast tööd sobivas tempos ja keskkonnas, kus klienti nõustatakse, juhendatakse ja abistatakse. Kaitstud töö teenust hinnatakse selleks, et saada teada, kuidas teenuste ülesehitus sobitub sihtrühmade vajadustega, milliseid eesmärke on teenuse toel võimalik saavutada ja kuidas saab teenuseid tulemuslikumalt ning tõhusamalt osutada. Hindamisel võetakse arvesse kolme olulisemat kriteeriumi:  Tulemuslikkuse kriteeriumi hindamisel keskendutakse eelkõige kaitstud töö teenuse tulemustele: analüüsitakse teenuse saajate vajaduste sobivust teenusega, teenuse eesmärkide saavutamist (tööturule saamine ja seal püsimine, teenusesaajate hinnang sellele, kuivõrd teenus on aidanud säilitada või parandada töövõimet) ning tegureid, mis on kaasa aidanud või takistanud meetmes osalemist või seal püsimist.  Tõhususe kriteeriumi hindamisel analüüsitakse, kui hästi toimib kaitstud töö teenuse rakendussüsteem, hinnatakse selle eri aspekte (sh juhtimine, koostöö, järelevalve jm) ning tuuakse välja, mis on meetme korralduse juures hästi ja millised on võimalikud kitsaskohad. Fookus on peamiselt ressursside kasutamise efektiivsusel seatud eesmärkide ja saavutatud tulemuste aspektist. Hinnatakse lühiajalise ja pikaajalise kaitstud töö teenuse tegeliku osutamise kooskõla planeerituga, sh võimalusel teenuste kulusid teenuse korraldajate vaates.  Mõju kestuse kriteeriumi hindamisel vaadatakse, milline on teenusesaaja teekond pärast kaitstud töö teenuse saamist. Kui kaua suudab teenusesaaja tööle saades töökohta hoida ja kui kiiresti tuleb tal süsteemi tagasi pöörduda (näiteks end töötuna arvele võtta). Uuringu eesmärgi täitmiseks on vaja esiteks analüüsida kaitstud töö teenuse saajate, osutajate ja korraldajate kogemust. Et iga uuritav sihtrühm saaks rääkida enda eest, on vaja nende kõigiga vestelda. Seda tehakse kaitstud töö keskustes üle Eesti. Kaitstud töö keskuste valim luuakse arvestades erinevaid aspekte, mis võivad kaitstud töö teenuse korraldust mõjutada: keskuse asukoht, klientide arv, teenuse osutamise kogemuse pikkus, teenuse liik (lühi- või pikaajaline), juriidiline vorm, muude teenuste osutamine. Piirkondliku kogemuse eristamine on oluline, et selgitada välja, kas kaitstud töö teenuse kättesaadavus erineb paikkonniti ja kas teenuse korralduses või teenusele suunatud klientide omadustes esineb olulisi erisusi. Valimisse sattunud kaitstud töö keskustes käiakse kohapeal, et vaadelda, milliseid tegevusi kaitstud töö teenuse raames tehakse ning millised kliendid sellele teenusele on suunatud. Keskustes vesteldakse nii teenuseosutajatega kui ka –saajatega. Teenusesaajate sihtrühma moodustavad perioodil 2016-2018 kaitstud töö teenust saanud vähenenud töövõimega inimesed. Rühma kuuluvad nii Töötukassa korraldatava lühiajalise kaitstud töö teenuse saajad kui Sotsiaalkindlustusameti korraldatava pikaajalise kaitstud töö teenuse saajad. Uuringusse kaasatakse nii neid kliente, kes said kaitstud töö teenust, kuid selle katkestasid, kui ka neid, kes said teenust ja lahkusid sellelt edukalt. Teenuse saajate kaasamisel uuringusse võetakse arvesse ka seda, millise terviseprobleemi tõttu inimese töövõime vähenenud on (nt psüühikahäirega, intellektipuudega või nägemispuudega teenusesaajad), uuringuga hõlmatakse erisuguste tervisehäiretega kliente. Enne külastusi kirjutatakse kaitstud töö keskustesse ning palutakse kaitstud töö teenust saanud või saavatelt inimestelt küsida nõusolekut nendega vestelda. Vesteldakse ainult nende inimestega, kes on oma nõusoleku andnud ja on nõusoleku andmiseks võimelised. Kaitstud töö teenuse saajatelt küsitakse, miks nad on kaitstud töö keskusesse tööle tulnud, kas ja kuidas neid teenusel osalemiseks ette valmistati, milliseid tegevusi on ta kaitstud töö keskuses teinud, kas ja kuidas on kaitstud töö teenusel käimine tema elu mõjutanud ning kas kaitstud töö teenus vastab tema vajadustele ja ootustele. Selle uuringu puhul on vaja arvesse võtta, et teenusesaajate seas, eriti puuduva töövõimega inimeste seas on palju vaimse tervise häirega inimesi. Ehkki vaatluste ja intervjuude tegemine võib teenusesaajate rutiini segada, tunnistatakse üha rohkem seda, et ka vaimse tervise häirega inimestel on õigus ja neile peab leidma võimaluse oma arvamust avaldada neile osutatavate teenuste kohta. Ometi ei tohi vaimsete puuetega inimesi intervjueerida ilma eelneva ettevalmistuseta. Uurijad valmistuvad keerulisteks olukordadeks, pööravad palju tähelepanu intervjueeritava ettevalmistusele ja temaga tutvumisele ning arvestavad ka intervjuuküsimuste koostamisel küsitlevate vajadustega (näiteks ei saa küsida abstraktseid või üldistust nõudvaid küsimusi). Arvesse tuleb võtta, et vaimse puudega inimese ootused teenuste kvaliteedile on madalamad kui teistel inimestel ja nad püüavad oluliselt rohkem vastata autoriteetsel positsioonil olevale inimesele soodsal viisil, talle meeldida püüdes. Arvukate tegurite kõrval, millega vaimsete puuetega inimesi intervjueerides arvestada tuleb, on ka intervjueeritava õigus anonüümsusele ja õigus loobuda uuringus osalemast (ka puueteta küsitletavat ei saa üksnes teavitada vestluse salvestamisest, vaid talle peab jääma võimalus vestelda ilma selle sõnasõnalise salvestamiseta). Et vaimsete puuetega inimeste puhul on oluliseks suhtlusväljundiks kehakeel, on oluline täiendada intervjuud ka vaatluse komponentidega. Sellest, et uurijad tulevad kaitstud tööd vaatlema, teavitatakse teenusesaajaid kohapeal ning palutakse selleks ka luba. Kuigi keskuste tegevusi vaadeldes näeb uurija ka inimesi, kes ei ole võimelised talle selleks luba andma, ei küsi ega märgi uurijad üles isikuandmeid ega kirjelda neid inimesi selliselt, et neid oleks võimalik ära tunda. Kaitstud töö keskustes vaadeldakse töö iseloomu, teenuse sobivust tööandjate vajadustele, töökeskkonda, keskuse asukohta, töötingimusi ja selle kaitstud töö teenuse kokkulangevusi ja eristumist teistest tööteenustest. Igas keskuses palutakse teenuseosutajal pöörduda ka kuni 5 kaitstud töö teenusel osaleja lähedase poole, et küsida tema nõusolekut uuringus osalemiseks ja oma kontaktandmete edastamiseks uurijatele. Küsitletavate arv on väiksem kui pöördumiste arv. Vesteldakse nende teenusesaajate lähedastega, kes ei ole võimelised ise oma kogemust kirjeldama. Kaitstud töö teenuse saaja lähedastelt küsitakse, miks nende lähedane selles keskuses töötab, kuidas teda selleks teenuseks ette valmistati, milliseid tegevusi ta on proovinud, kuidas see on tema elu mõjutanud, kuidas on tema vajadused kaetud ja mida peaks veel nende katmiseks tegema ning mis on tema ootused edasi töötamisele. Uurijad teevad vaatlustest ja intervjuudest memod, aga ei tee täistranskriptsioone. Memodesse ei panda kirja midagi, mis võimaldaks konkreetsed isikud ära tunda, näiteks ei märgita üles, millises keskuses on intervjuud ja vaatlused tehtud. Memod tehakse selleks, et vaatluste ja intervjuude tulemusi oleks võimalik analüüsida. Memod esitatakse Sotsiaalministeeriumile, et vajadusel oleks võimalik memodele toetudes läbi viia kordusuuringuid. Lisaks intervjuudel teenusesaajatega, intervjueeritakse ka teenuseosutajaid. Teenuseosutajatega vesteldes räägime abstraktselt, klientide isikut tuvastamata. Vesteldakse teenuse osutamisega seotud probleemidest, teenuse osutamiseks korraldatud hangetest, teenuse rahastamisskeemist, teenuse mõjust ja olulisusest ning võimalikest lahendustest teenuse kitsaskohtadele. Teenuseosutajate endi isikuandmeid uuring ei käsitle. Lisaks intervjuudele analüüsitakse teiseks registriandmeid, et vaadata kaitstud töö teenust saanud inimeste liikumist sotsiaalkaitse süsteemis. Hetkel pakutakse Eestis kahte tüüpi kaitstud töö teenust: Sotsiaalkindlustusamet pakub pikaajalist ning Eesti Töötukassa lühiajalist kaitstud töö teenust. Teenusesaaja teekonna analüüsimiseks tehakse andmepäring Sotsiaalkindlustusametisse ja Eesti Töötukassasse, et võtta välja kõikide kaitstud töö teenuse saajate andmed (päring on täpsustatud punktis 5.1). Kaitstud töö teenuse tõhususe (kui hästi on teenus korraldatud) hindamiseks on vaja analüüsida, milliseid teid pidi jõuavad inimesed kaitstud töö teenusele, kui kaua nad seal püsivad, kas nad „langevad tagasi süsteemi“, milliseid teenuseid on nad saanud enne ja kas see mõjutab nende edukust kaitstud töö teenusel. Kuna kaitstud töö teenuse saaja võib olla saanud varem nii töötukassa kui SKA teenuseid, on vaja nende kahe asutuse andmestikud ühendada isikukoodi alusel. Erinevate andmekogude ühendamine võimaldab kirjeldada ära tüüpilised teekonnad kaitstud töö teenusele ja sealt tööturule, süsteemist välja või uuesti süsteemi. Lisaks seotakse isikukoodi alusel juurde ka EMTA registrist kaitstud töö teenust saanute töötasud ja Töötamise registrist töökoormused, töötamise periood, töökoha aadress, amet ja tööülesannete kirjeldus, et hinnata, kas kaitstud töö teenust saanud inimesed püsivad avatud tööturul ning millise koormusega nad suudavad seal töötada ning kas kaitstud töö teenusel tehtud töökõigud tulevad kasuks ka tööturul. Pärast andmete ühendamist anonümiseeritakse need edasise analüüsi jaoks. Neid andmeid ei viida isikupõhiselt kokku intervjuude ja vaatlustega ning isikustatud andmeid ei edastata kolmandatele osapooltele. 2. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonna heaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks; heakskiidetud teadus- või arendusprojekt) Puudega ja erivajadusega inimeste arv on Eestis pidevalt kasvanud. Ka erivajadusega inimestele peavad olema tagatud võrdsed võimalused sh võimalus töötamiseks. Vähenenud töövõimega inimeste töötuse määr on aga püsivalt kõrge, samal ajal on Eestis üha süvenev probleem tööjõupuudus. Vähenenud või puuduva töövõimega inimesi hakatakse seetõttu üha enam nägema kui ühte võimalikku lahendust tööjõukriisile. Sellega seoses on hakatud senisest agaramalt otsima võimalusi vähenenud või puuduva töövõimega inimeste tööturule toomiseks. Sageli on selleks vaja aga põhjalikku ettevalmistust. Üheks ettevalmistavaks teenuseks on 2016. aastast pakutav kaitstud töö teenus. Kaitstud töö teenus on loodud inimestele, kellel on hinnatud vähenenud või puuduv töövõime ja kes ei suuda töötada tavapärastes töötingimustes ja vajavad selleks ettevalmistust ning abi töö leidmisel (Töötukassa …2019)1. Kaitstud töö teenusega luuakse teenusele suunatud inimestele võimalus teha võimetekohast tööd keskkonnas, mis arvestab nende erivajadustega ja kus neid juhendatakse, abistatakse ja toetatakse. (Töötukassa …2019) Kaitstud töö eesmärk on (taas)luua tööharjumused, õpetada vajalikke tööoskusi ning abistada töö otsimisega, et teenusesaaja oleks valmis töötama avatud tööturul. Kaitstud töö jaguneb kaheks: lühiajaline kaitstud töö teenus, mida pakub Eesti Töötukassa ja pikaajaline kaitstud töö teenus, mida pakub Sotsiaalkindlustusamet. Ajavahemikus 1.09.16 – 31.10.17 sisenes lühiajalise kaitstud töö teenusele 303 klienti ja katkestas 125 klienti. Ajavahemikus 1.01.16 – 31.07.18 on pikaajalise kaitstud töö teenusel osalenud kokku 1110 inimest. 2017. aastal lahkus teenuselt 252 klienti, kellest 247 katkestas ning 5 isikut lõpetas selle edukalt ehk suundus avatud tööturule. 23.08.2018 seisuga on 2018. aastal teenuselt lahkunud 86 isikut, kellest 80 katkestas ning 6 isikut on edukad lõpetajad. Kuivõrd kaitstud töö on praegusel hetkel põhimõtteliselt süsteemis „viimane peatus“ ehk kaitstud töö teenusele satuvad inimesed, keda teised teenused piisavalt ei toeta, on vaja mõista põhjuseid, miks nii palju inimesi katkestab ja miks nii vähesed jõuavad avatud tööturule. 1 Eesti Töötukassa kodulehekülg, https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kaitstud-too, viimati vaadatud 25.06.2019 Uuringu eesmärk on : 1) tuua välja ettepanekud, milline võiks olla Eestis kaitstud töö teenuse korraldus arvestades parimat rahvusvahelist praktikat ja praeguse süsteemi kitsaskohti; 2) soovitada, kuidas saavutada eesmärke/tulemusi efektiivsemalt (s.h. tuua välja tasustamise alused, skeemis osalemise kriteeriumite muudatusettepanekud (nt. millised sihtrühmad, mis tingimustel jne)); 3) analüüsida, millised oleksid tehtud ettepanekute rakendumise kulud ja eeldatavad mõjud sihtrühmale. Uuringu tulemusel on kaardistatud praeguse kaitstud töö teenuse osutamise korra kitsaskohad ning analüüsitud võimalikke alternatiive. 3. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu (näiteks teadustööle kehtestatakse juurdepääsupiirangud, kui väikese valimi puhul on isikud äratuntavad) Selleks, et analüüsida kaitstud töö teenuse saajate teekonda sotsiaalkaitse süsteemis, on vaja viia kokku Eesti Töötukassa registritest (EMPIS ja TETRIS) kaitstud töö teenuse saajate andmed, SKA xls-tabelitest andmed pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise ja teenuse saajate kohta, EMTAst kaitstud töö teenuse saajate laekunud töötasud ja Töötamise registri andmed kaitstud töö teenuse saajate töötamisperioodi, ameti ja tööülesannete kohta. Töötukassa registritest võetakse välja inimesed, kes on saanud lühiajalist kaitstud töö teenust ja küsitakse andmed ka teiste töötukassa teenuste kohta, mida need inimesed on saanud. SKA tabelitest võetakse välja need inimesed, kes on saanud pikaajalist kaitstud töö teenust ja küsitakse andmed ka teiste SKA teenuste kohta, mida need inimesed on saanud. Lisaks tehakse töötukassa registritesse päring nende inimeste kohta, kes on saanud kaitstud töö teenust SKAs ja vastupidi. See võimaldab vaadata liikumist lisaks teenuselt teenusele ka asutuste vahel. Selle päringule seotakse juurde EMTAst saadud töötasud perioodil 2016-2019 (kaitstud töö teenust on osutatud alates 2016. aastast) ja Töötamise registrist tööaja määrad ja töötamise perioodi algus ja lõpp, et näha, kui kaua on kaitstud töö teenuselt avatud tööturule liikunud seal püsinud ja mis koormusega ja tasu eest on nad töötanud. Lisaks vaadatakse Töötamise registrist tööle liikunud teenusesaajate ametit, tööülesannete kirjeldust ja töökoha aadressi, et näha, millist tööd inimene on läinud tegema, kas tööülesanded on sarnased, nagu kaitstud töö teenusel ja kas inimene pidi tööd otsima kodunt kaugel või olid selleks võimalus ka kodu lähedal (kas rolli mängis nt transporditoetus). Isikustatud kujul on andmeid vaja vaid nende ühendamiseks. Pärast ühendamist andmed koheselt krüpteeritakse ja analüüs viiakse läbi juba anonüümsete andmetega. Kõik järeldused esitatakse samuti anonümiseeritud kujul. Lisaks jälgitakse seda, et analüüsi käigus ei loodaks liiga kitsaid rühmi, mis võimaldavad inimese ära tunda. Isikustatud andmed kustutatakse kohe pärast nende ühendamist ja krüpteerimist. Kolmandatele osapooltele enne anonümiseerimist isikustatud andmeid ei edastata. Turvameetmed on täpsemalt kirjeldatud lisas 2 (Isikuandmete töötlemise organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldamise ankeet). 1. Vastutava töötleja üldandmed 2 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Jah Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Lossi 36 -303, Tartu, 51004 (Tartu Ülikooli aadressid sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus) Tartu Ülikooli kaugtöö kohad Maja nr, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Sotsiaalministeerium, Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, 626 9301, [email protected]; telefon, e-post Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus Siim Espenberg, [email protected] (uuringu tegija) NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 1. Teadusuuringu Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline nimetus võrdlus 2. Teadusuuringu Vabariigi Valitsuse Seadus § 67 läbiviimise õiguslik alus Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 16-le. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete Sotsiaalministeeriumi poolt tellitava “ Kaitstud töö teenuse töötlemise eesmärk tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus” eesmärgiks on Kirjeldage uuringu analüüsida, kas kaitstud töö (nii lühiajalise kui pikaajalise) teenuse eesmärke (ka püstitatud ülesehitus sobitub sihtrühmade vajadustega, milliseid eesmärke on hüpoteesi/ hüpoteese), mille saavutamiseks on teenuse toel võimalik saavutada ning kas teenust on võimalik osutada vajalik isikuandmete tulemuslikumalt ja tõhusamalt. töötlemine Isikuandmeid töödeldakse selleks, et mõista, kuidas kaitstud töö teenus praktikas töötab ja mil määral see vastab algsele ideele ja ootustele. Uuringu raames vesteldakse erinevate teenusega seotud osapooltega, et neid kaasata teenuse hindamisse ning erinevate osapoolte kogemuste ja tagasiside põhjal saada objektiivne ja mitmekülgne pilt kaitstud töö teenusest ja selle korraldusest. Kogemused kogutakse kokku intervjuude ja vaatlustega, mille tegemiseks küsitakse nõusolek. Lisaks töödeldakse isikuandmeid selleks, et ühendada SKA ja töötukassa andmed kaitstud töö teenuse saajate kohta ja kirjeldada nende teekonda sotsiaalkaitse süsteemis kaitstud töö teenuse tõhususe hindamiseks. Saadud andmestikuga ühendatakse ka EMTA registri andmed kaitstud töö teenust saanud inimeste töötasude ja Töötamise registri andmed tööaja määrade, töökoha aadressi, töötamise perioodi, ameti ja tööülesannete kohta, et hinnata, kui edukalt on teenusesaajad püsinud avatud tööturul, kui nad on sinna jõudnud. 5. Isikute Perioodil 2016-2018 kaitstud töö teenust saanud vähenenud töövõimega kategooriad, kelle inimesed. Rühma kuuluvad nii Töötukassa korraldatava lühiajalise andmeid kaitstud töö teenuse saajad, kui Sotsiaalkindlustusameti korraldatava töödeldakse, ning pikaajalise kaitstud töö teenuse saajad. Uuringusse kaasatakse nii neid valimi suurus kliente, kes said kaitstud töö teenust, kuid selle katkestasid, neid, kes Määratlege isikud/isikute said teenust ja lahkusid sellelt edukalt ja neid, kes veel hetkel kaitstud rühmad, keda uurida töö teenust saavad. kavatsete ning kui palju neid on Lisaks vesteldakse kaitstud töö teenuse saajate lähedastega, kui teenusesaaja ei ole ise võimeline oma kogemust kirjeldama (kokku kuni 30 lähedast). Teenuseosutajatega vesteldes räägime abstraktselt, klientide isikut tuvastamata, teenusest, sellega seonduvatest teenustest ning teenuse eri etappide vahel liikumise probleemidest. Teenuseosutajate isikuandmeid uuring ei käsitle. 5.1. Töödeldavate REGISTRIANDMED teenusesaajate kohta (andmepäring tehakse isikuandmete Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate koosseis andmete tabelitesse): Milliseid isikuandmeid  Isikukood töödeldakse (nt ees- ja perenimi, terviseseisundit  Haridustase kirjeldavad andmed jne).  Omandatud hariduse valdkond  Elukoht (maakond)  Töökogemus enne kaitstud töö teenusel osalemist (on töötanud/ ei ole töötanud) Kaitstud töö teenuse andmed (andmepäring tehakse Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate andmete tabelitesse):  Kaitstud töö teenuse vajaduse algus kp  Kaitstud töö teenusele suunamise kuupäev  Kaitstud töö teenuse etappide (I-III) algus- ja lõpukp  Kaitstud töö teenuse vajaduse põhjendus  Kaitstud töö teenuse keele eelistus  Kaitstud töö teenuse lõpetamise põhjus  Osaletud päevade arv  Osaletud tundide arv Muude SKA ja töötukassa teenuste andmed (andmepäring tehakse Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate andmete tabelitesse):  Suunamise kp  Teenuse algus- ja lõppkp  Teenuselt lahkumise põhjus Tõõvõimega seotud andmed (andmepäring tehakse Töötukassa registritesse TETRIS ja EMPIS ja SKA teenuste saajate andmete tabelitesse):  Töövõime ulatus (osaline /puuduv/ täielik)  Piirangute (liikumine, suhtlemine, käeline tegevus, enesehooldus, õppimine, kohanemine, inimestega suhtlemine) ulatus (puuduv, kerge, mõõdukas, raske, täielik) Töötamisega seotud andmed (andmepäring tehakse Töötamise registrisse)  Isikukood  Tööaja määr  Amet (ametikood)  Töötamise periood (töötamise algus ja lõpp)  Töötamise lõpetamise alus  Tööülesannete kirjeldus (vaba tekst)  Töötamise aadress Töötamisega seotud andmed (andmepäring tehakse Maksu- ja Tolliameti registrisse)  Isikukood  Laekunud töötasud perioodil 2016-2019 INTERVJUUD teenusesaajate ja nende lähedastega JA VAATLUSED (nõusoleku alusel)  Teenusesaaja töövõime ja terviseseisund  Teenusesaaja kogemus kaitstud töö teenusel: o Tegevused, mida on kaitstud töö keskuses proovitud o Probleemid, mis on teenusel käimisega ette tulnud o Kaitstud töö teenusel käimise mõju  Teenusesaaja (või lähedase) ootused kaitstud töö teenusele  Ettevalmistus kaitstud töö teenusel osalemiseks  Teenusesaaja varasemad kogemused sotsiaalkaitse süsteemiga 6. Isikuandmete  Töötukassa registrid: EMPIS, TETRIS allikad  SKA xls-tabelid pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise ja Nimetage konkreetsed teenuse saajate kohta ning xls-tabelid teiste SKA teenuste isikuandmete allikad (registrid, küsitluslehed kohta (teiste teenuste päring tehakse samuti vaid kaitstud töö jne), kust isikuandmeid teenuse saajate kohta). Päring tehakse teenuste kohta, millel saadakse osalenute andmeid kogutakse seireandmete korje nõude alusel. Teenusesaajate seireandmete korje nõue tuleneb Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine toetuse andmise tingimused dokumendist (TAT) https://www.sm.ee/et/euroopa-sotsiaalfond-0 ja Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest (https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001?leiakehtiv#para24 ) § 24. Toetuse saaja kohustused p 7 kohustab koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele.  Töötamise register  Maksu- ja Tolliameti register 7. Uuringu Jah, isikuandmeid säilitatakse umbisikustatud kujul hilisemate vajadusteks kogutud uuringute vajadusteks (vasta küsimusele 7.1) isikuandmete säilitamine Ei, isikuandmed kustutatakse/ hävitatakse pärast kogumise IKS § 16 lg 4 kohaselt on eesmärgi saavutamist isikuandmeid lubatud säilitada ka hilisemate teadusuuringute vajadusteks kodeeritud (umbisikustatud) kujul. 7.1 Isikuandmete Andmete töötleja (uuringu läbiviija) umbisikustamine Andmete kodeerimisteenuse osutaja (teenuse osutaja on volitatud töötlejaks, palun täitke ka lahtrid volitatud töötleja kohta lisas 1) Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH 7.2 Umbisikustatud _kolm_ aastat andmeid säilitatakse hilisemate Kuni sündmuse toimumiseni, palume täpsustada: teadusuuringute vajaduseks… 8. Andmesubjekti Andmesubjekt on isikuandmete töötlemisest teadlik – teavitamine teavitamine ei ole vajalik isikuandmete Isikuandmete töötlemine on ette nähtud seaduses, välislepingus töötlemisest või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduvas õigusaktis Andmesubjekti teavitamine ei ole võimalik/põhjendatud: andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust Muu (kirjeldage) ___________________________________ Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi Andmesubjektil ei ole õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid, sest see võib ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitset 9. Isikuandmete Jah edastamine välisriiki 3 Ei (puudutab üksnes umbisikustamata andmeid) Kui jah, siis täita alljärgnevad küsimused 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse Loetelu riikidest 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid edastatakse Loetelu tingimustest (nt andmesubjekti nõusolek , leping jms). 10. Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja vajalikuks täiendavalt esitada (Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isikukohta) 3 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thridcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i §18 lõike 3 ja 5 alusel. Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Teadusuuringu loa taotluse allkirjastab teadus- ja arendusasutuse juht või tema poolt volitatud isik (palume lisada volikiri). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Lisa 2: Isikuandmete kaitseks rakendatud organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldus Lisa 3: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) Lisa 4: Taotletavate andmete kirjeldus /allkirjastatud digitaalselt/ Hede Sinisaar Analüüsi ja statistika osakonna juhataja
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel