Sotsiaalministri …..09.2019 käskkiri nr….
„Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ muutmine”
Lisa 1
Vorm A
Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkiri nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.10.2018–31.12.2022
1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande
seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile
puudega (puue ei pea olema Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud) inimestele, kellel puue
takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab
puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse
sõitmiseks või avalike teenuse kasutamiseks.
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning
analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse
sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on
teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas või kohalikus omavalitsuses (KOV)),
vaid sõite tehakse ka üle KOV-i ja maakonna piiride, samuti seetõttu, et mitmeid sõite oleks
võimalik ühildada ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne
terviklahendus.
Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö.
See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i
koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle
alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate
ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide
ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus.
Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt
volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud
ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone.
Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades
ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018
ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi
korraldamisega tegeleb KOV ise.
Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK-
de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud.
Sotsiaalministeerium on sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
(edaspidi TAT) raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli ühistransporditeenuse
korraldajat (Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa ÜTK). Katsetatakse
sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga,
piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad
oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist
(operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste
detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas
koostöökokkuleppes.
Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele:
1) rahastamine
- milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem,
- millised kulud katab riik, KOV või inimene ise,
- kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis
reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist;
2) teenuse osutamise mudel
- milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas
korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu,
- kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist
operaatorteenust;
3) teenuse kriteeriumid
- kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada,
- millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada.
TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel:
1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja
hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus
teenust saada;
2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades
operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks
teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese;
3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT-
lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada;
4) korraldama veoteenuse (sh aitamine vajaduse korral autosse ja autost vajalikku kohta) TAT
sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele (sh vajaduse korral erivajadusega
inimese saatjale) kuni 24 kuud;
5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga;
6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide ja ÜTK-de sõidukid süsteemiga;
7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta.
Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava
2
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018–2022 01.10.2018–31.12.2022
seotud arutelu/kaasamisürituste,
juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d)
2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2020 01.10.2018–31.03.2020
arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d)
3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019–2022 01.01.2019–31.12.2022
vedude pakkumine (ÜTK-d). Vedude
pakkumise leping sõlmitakse TAT
vahenditest kuni 24 kuuks
4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2022 01.01.2022–31.12.2022
ÜTK-d). Peale vedude lõppemist vähemalt 3
kuu jooksul
5. Koolituste korraldamine 2020–2022 01.01.2020–31.12.2022
sotsiaaltransporditeenust osutavatele
inimestele
Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2018)
Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000
näitaja saanud inimeste arv
Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15%
näitaja teenuse saamise algust on
tööturul
Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15%
näitaja aasta jooksul ESFist toetatuid
hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi
paranes või kelle puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
suundumist
3
Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimustes (edaspidi TAT).
Selleks, et tagada TAT edukas elluviimine, pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni
2022. aasta lõpuni ja asendatakse projektist loobunud MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
uue partneriga, kelleks on MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Muudatusega laiendatakse
ka abikõlblike kulude ringi, täiendades neid sõiduki kohandamise, teenuse osutamiseks
vajaliku vahendi ja teenust vahetult osutava isiku koolituse kuluga.
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
Muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel
626 9748
[email protected]), KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626
9223
[email protected]) ja osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176
[email protected])
ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
Muudatuse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Lily Mals (
[email protected]; 626 9333). Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Käskkirja muudatus koosneb kahest paragrahvist ja viiest punktist.
Muudatuse § 1 punktiga 1 asendatakse TAT-s läbivalt kuupäev 31.05.2021 kuupäevaga
31.12.2022. Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 2022. aasta lõpuni.
Üldajaraami pikendamine on vajalik TAT partnerite leidmisega seotud ajalise mahu
kasvamisega võrreldes planeerituga. Üks TAT partneritest loobus katseprojekti elluviimisest
ning seoses sellega saatis Sotsiaalministeerium neljanda TAT partneri leidmiseks kutse
osaleda konkursil kõigile veel TAT-s mitteosalevatele ühistransporditeenuse korraldajatele.
Sama muudatusega pikendatakse ka sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise
kui tegevuse ajaraami, et see vastaks üldajaraami muudatusele. Selleks, et ka uuel partneril
oleks võimalik katseprojekti ellu viia mõistliku aja vältel, on vajalik TAT perioodi pikendada ühe
aasta ja seitsme kuu võrra. Tähtaeg pikeneb kõigile partneritele.
Muudatuse § 1 punktiga 2 asendatakse TAT-s läbivalt Viljandimaa ja Viljandi uue TAT
partneriga – MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ja Tartu. Muudatus tehakse partnerite
loetelus TAT esimesel leheküljel ja punktis 2.1 ning punktis 4 regionaalarengu mõju hinnangu
all. Muudatusega asendatakse TAT partnerite hulgas MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus
MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus teavitas
veebruaris 2019. a Sotsiaalministeeriumit, et ei soovi katseprojekti ellu viia. Seoses sellega
arvatakse käesoleva muudatusega MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus TAT partnerite
hulgast välja.
Sotsiaalministeerium saatis neljanda TAT partneri leidmiseks kutse osaleda konkursil kõigile
TAT-s mitteosalevatele ühistransporditeenuse korraldajatele. Tähtajaks laekusid
sooviavaldused MTÜ-delt Tartumaa Ühistranspordikeskus ja Ida-Virumaa
Ühistranspordikeskus. MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus sooviavaldus ei vastanud
Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud nõuetele (sooviavalduse juurde ei olnud lisatud
katseprojektis osalevate kohalike omavalitsuste nimesid). Sotsiaalministeeriumi ettepanekule
sooviavaldust täiendada MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus ei vastanud. Seetõttu
lisatakse muudatusega uueks TAT partneriks ainult MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus.
Muudatuse § 1 punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 2.1 teksti tingimusega, mille kohaselt
saab sotsiaaltransporditeenuse pakkumine katseprojekti raames kesta kuni 24 kuud. Kuna
kõik partnerid alustavad vahetu teenuseosutamisega erinevatel aegadel, on kõigile
partneritele võrdsete võimaluste tagamiseks ning katseprojekti tulemuste võrreldavuse
tagamiseks nimetatud tähtaja lisamine TAT-sse vajalik.
Muudatuse § 1 punktiga 4 täiendatakse abikõlblike kulude loetelu punktidega 7.2.3.3–7.2.3.5
– sõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise, sotsiaaltransporditeenuse
osutamiseks vajaliku vahendi soetamise ning vahetult sotsiaaltransporditeenust osutavate
inimeste koolitamise kuluga.
Punkti 7.2.3.3 lisamisega antakse TAT partnerile võimalus vajaduse tekkimisel kohandada
tema omanduses olevat sõidukit. Sõiduki kohandamise kulu on abikõlbulik juhul, kui kohandus
on vajalik sotsiaaltransporditeenuse paremaks pakkumiseks, nt olemasolevale sõidukile
invavõimekuse loomine jms. Sõiduki kohandamise kulu on abikõlblik nii juba varem soetatud
sõiduki kohandamisel kui ka juhul, kui kohandus tehakse partneri poolt projekti elluviimise ajal
soetatavas sõidukis, nt soetab partner sõiduki, mis on eritellimusena juba kohandatud.
Viimasel juhul peab kohanduse maksumus olema sõiduki soetamismaksumusest eristatav
ning kohanduse tellimine peab toimuma hankemenetluses.
Punktiga 7.2.3.4 võimaldatakse partneril arendada ja pakkuda sotsiaaltransporditeenust, mis
arvestab klientide tegelikke vajadusi ning vajaduse korral kompenseerib puudusi keskkonna
ligipääsetavusel. Selleks nähakse abikõlbliku kuluna ette sotsiaaltransporditeenuse
osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese
toimetamiseks kodust autosse või autost avalikke teenuseid kasutama) soetamise kulu.
Näiteks võib trepironija olla vajalik ratastooli kasutava inimese pääsemisel teenust saama.
Punktiga 7.2.3.5 võimaldatakse partneril korraldada koolitus, mis tagab kvaliteetse ja inimese
vajadustele vastava teenuse osutamise. Vahetult sotsiaaltransporditeenust osutaval inimesel
(sõidukijuhil, saatjal jms) on oluline omandada oskused ja teadmised erivajadustega inimese
abistamiseks sotsiaaltransporditeenuse pakkumisel, nt kuidas abistada ratastooli kasutavat
inimest, millega tuleb arvestada nägemispuudega inimese juhendamisel ja millega
psüühikahäirega inimese sõidutamisel. Vahetult teenust osutav inimene toetab erivajadusega
inimest liikumisel sõidukisse (nt kortermaja treppidel) või kannab (kanderaami või kandelinade
abil) inimese elukohast sõidukisse, samuti juhendab ning vajadusel abistab turvavarustuse
kasutamisel sõidukis. Kuigi valdavalt eeldatakse saatjalt pigem inimese abistamist sõidukisse
pääsemisel ja sellest väljumisel ning sihtkohast sõidukini või sõidukist sihtkohta liikumisel, võib
sõltuvalt inimese erivajadusest olla vajalik ka inimese juhendamine ja toetamine sõidu ajal, et
tagada turvaline teenuse pakkumine nii kliendile kui ka kaassõitjatele.
Muudatuse § 1 punktiga 5 asendatakse TAT lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B muudetud
terviktekstidega. TAT eelarvet on korrigeeritud aastate kaupa, eelarve kogusumma muutunud
ei ole. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi, mis kajastuvad ainult TAT lisa 1 vormil A.
2
Muudatuse § 2 kohaselt rakenduvad muudatused tagasiulatuvalt alates 01.07.2019.
Sotsiaalministeerium teavitas partnereid esimesel võimalusel planeeritavatest muudatustest
seoses täiendavate abikõlblike kuludega. Muudatused on sellised, mis eeldavad
ettevalmistusi, mh hanketeate avaldamist. Tagasiulatuv rakendamine tagab, et kui partnerid
tegid tegevuste elluviimiseks vajalikke kulutusi (nt seoses hangete korraldamisega) enne
eelnõu valmimist, kuid peale muudatuste tagasiulatuva rakendamise tähtpäeva, on need kulud
abikõlblikud. Tegevustega võimalikult varakult alustamine on vajalik, et partnerid jõuaksid
tegevuse ellu viia 24-kuulise katseprojekti kestuse jooksul.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
Muudatustel on positiivne mõju sotsiaaltransporditeenuse efektiivsemale pakkumisele ja
teenuse sihtrühmale kättesaadavuse tagamisele.
5. TAT muudatuste kinnitamine
TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.07.2019.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu edastatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le
Innove.
Muudatus kooskõlastati märkusteta.
3
MINISTRI KÄSKKIRI
18.09.2019 nr 54
Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a
käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste muutmine
1. Asendan läbivalt kuupäeva „31.05.2021“ kuupäevaga „31.12.2022“.
2. Asendan läbivalt sõna „Viljandimaa“ sõnaga „Tartumaa“ ja sõna „Viljandi“ sõnaga „Tartu“.
3. Täiendan punkti 2.1 pärast sõna „katsetatakse“ tekstiosaga „kuni 24 kuu jooksul“ ja pärast
sõna „pakkumiseks“ tekstiosaga „(kuni 24 kuud)“.
4. Täiendan punkti 7.2.3 punktidega 7.2.3.3–7.2.3.5 järgmises sõnastuses:
„7.2.3.3 partneri omanduses oleva või käesoleva TAT raames teenuse osutamiseks
omandatava sõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu;
7.2.3.4 sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee,
ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust
kasutama) soetamise kulu;
7.2.3.5 vahetult sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu eesmärgiga
osutada inimese vajadustele vastavat sotsiaaltransporditeenust.“.
5. Asendan lisad „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A“ ja
„Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B“
käesoleva eelnõu lisadega „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1
vorm A“ ja „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1
vorm B“ (lisatud).
2
§ 2. Käskkirja rakendamine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2019.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister