dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 18. september 2019
Viit
54
Registreeritud
18. september 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎54 18.09.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc901 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri …..09.2019 käskkiri nr…. „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine” Lisa 1 Vorm A Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkiri nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.10.2018–31.12.2022 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine 1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega (puue ei pea olema Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud) inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuse kasutamiseks. Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas või kohalikus omavalitsuses (KOV)), vaid sõite tehakse ka üle KOV-i ja maakonna piiride, samuti seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018 ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi korraldamisega tegeleb KOV ise. Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK- de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud. Sotsiaalministeerium on sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli ühistransporditeenuse korraldajat (Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa ÜTK). Katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist (operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes. Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele: 1) rahastamine - milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem, - millised kulud katab riik, KOV või inimene ise, - kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist; 2) teenuse osutamise mudel - milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu, - kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust; 3) teenuse kriteeriumid - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada, - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel: 1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus teenust saada; 2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese; 3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT- lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada; 4) korraldama veoteenuse (sh aitamine vajaduse korral autosse ja autost vajalikku kohta) TAT sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele (sh vajaduse korral erivajadusega inimese saatjale) kuni 24 kuud; 5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga; 6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide ja ÜTK-de sõidukid süsteemiga; 7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta. Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava 2 Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018–2022 01.10.2018–31.12.2022 seotud arutelu/kaasamisürituste, juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d) 2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2020 01.10.2018–31.03.2020 arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d) 3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019–2022 01.01.2019–31.12.2022 vedude pakkumine (ÜTK-d). Vedude pakkumise leping sõlmitakse TAT vahenditest kuni 24 kuuks 4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2022 01.01.2022–31.12.2022 ÜTK-d). Peale vedude lõppemist vähemalt 3 kuu jooksul 5. Koolituste korraldamine 2020–2022 01.01.2020–31.12.2022 sotsiaaltransporditeenust osutavatele inimestele Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2018) Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000 näitaja saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15% näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15% näitaja aasta jooksul ESFist toetatuid hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 3 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Selleks, et tagada TAT edukas elluviimine, pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 2022. aasta lõpuni ja asendatakse projektist loobunud MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus uue partneriga, kelleks on MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Muudatusega laiendatakse ka abikõlblike kulude ringi, täiendades neid sõiduki kohandamise, teenuse osutamiseks vajaliku vahendi ja teenust vahetult osutava isiku koolituse kuluga. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja Muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748 [email protected]), KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (tel 626 9223 [email protected]) ja osakonna juhataja Häli Tarum (tel 626 9176 [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). Muudatuse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected]; 626 9333). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkirja muudatus koosneb kahest paragrahvist ja viiest punktist. Muudatuse § 1 punktiga 1 asendatakse TAT-s läbivalt kuupäev 31.05.2021 kuupäevaga 31.12.2022. Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 2022. aasta lõpuni. Üldajaraami pikendamine on vajalik TAT partnerite leidmisega seotud ajalise mahu kasvamisega võrreldes planeerituga. Üks TAT partneritest loobus katseprojekti elluviimisest ning seoses sellega saatis Sotsiaalministeerium neljanda TAT partneri leidmiseks kutse osaleda konkursil kõigile veel TAT-s mitteosalevatele ühistransporditeenuse korraldajatele. Sama muudatusega pikendatakse ka sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise kui tegevuse ajaraami, et see vastaks üldajaraami muudatusele. Selleks, et ka uuel partneril oleks võimalik katseprojekti ellu viia mõistliku aja vältel, on vajalik TAT perioodi pikendada ühe aasta ja seitsme kuu võrra. Tähtaeg pikeneb kõigile partneritele. Muudatuse § 1 punktiga 2 asendatakse TAT-s läbivalt Viljandimaa ja Viljandi uue TAT partneriga – MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ja Tartu. Muudatus tehakse partnerite loetelus TAT esimesel leheküljel ja punktis 2.1 ning punktis 4 regionaalarengu mõju hinnangu all. Muudatusega asendatakse TAT partnerite hulgas MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus. MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus teavitas veebruaris 2019. a Sotsiaalministeeriumit, et ei soovi katseprojekti ellu viia. Seoses sellega arvatakse käesoleva muudatusega MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus TAT partnerite hulgast välja. Sotsiaalministeerium saatis neljanda TAT partneri leidmiseks kutse osaleda konkursil kõigile TAT-s mitteosalevatele ühistransporditeenuse korraldajatele. Tähtajaks laekusid sooviavaldused MTÜ-delt Tartumaa Ühistranspordikeskus ja Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus. MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus sooviavaldus ei vastanud Sotsiaalministeeriumi poolt esitatud nõuetele (sooviavalduse juurde ei olnud lisatud katseprojektis osalevate kohalike omavalitsuste nimesid). Sotsiaalministeeriumi ettepanekule sooviavaldust täiendada MTÜ Ida-Virumaa Ühistranspordikeskus ei vastanud. Seetõttu lisatakse muudatusega uueks TAT partneriks ainult MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Muudatuse § 1 punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 2.1 teksti tingimusega, mille kohaselt saab sotsiaaltransporditeenuse pakkumine katseprojekti raames kesta kuni 24 kuud. Kuna kõik partnerid alustavad vahetu teenuseosutamisega erinevatel aegadel, on kõigile partneritele võrdsete võimaluste tagamiseks ning katseprojekti tulemuste võrreldavuse tagamiseks nimetatud tähtaja lisamine TAT-sse vajalik. Muudatuse § 1 punktiga 4 täiendatakse abikõlblike kulude loetelu punktidega 7.2.3.3–7.2.3.5 – sõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise, sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi soetamise ning vahetult sotsiaaltransporditeenust osutavate inimeste koolitamise kuluga. Punkti 7.2.3.3 lisamisega antakse TAT partnerile võimalus vajaduse tekkimisel kohandada tema omanduses olevat sõidukit. Sõiduki kohandamise kulu on abikõlbulik juhul, kui kohandus on vajalik sotsiaaltransporditeenuse paremaks pakkumiseks, nt olemasolevale sõidukile invavõimekuse loomine jms. Sõiduki kohandamise kulu on abikõlblik nii juba varem soetatud sõiduki kohandamisel kui ka juhul, kui kohandus tehakse partneri poolt projekti elluviimise ajal soetatavas sõidukis, nt soetab partner sõiduki, mis on eritellimusena juba kohandatud. Viimasel juhul peab kohanduse maksumus olema sõiduki soetamismaksumusest eristatav ning kohanduse tellimine peab toimuma hankemenetluses. Punktiga 7.2.3.4 võimaldatakse partneril arendada ja pakkuda sotsiaaltransporditeenust, mis arvestab klientide tegelikke vajadusi ning vajaduse korral kompenseerib puudusi keskkonna ligipääsetavusel. Selleks nähakse abikõlbliku kuluna ette sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikke teenuseid kasutama) soetamise kulu. Näiteks võib trepironija olla vajalik ratastooli kasutava inimese pääsemisel teenust saama. Punktiga 7.2.3.5 võimaldatakse partneril korraldada koolitus, mis tagab kvaliteetse ja inimese vajadustele vastava teenuse osutamise. Vahetult sotsiaaltransporditeenust osutaval inimesel (sõidukijuhil, saatjal jms) on oluline omandada oskused ja teadmised erivajadustega inimese abistamiseks sotsiaaltransporditeenuse pakkumisel, nt kuidas abistada ratastooli kasutavat inimest, millega tuleb arvestada nägemispuudega inimese juhendamisel ja millega psüühikahäirega inimese sõidutamisel. Vahetult teenust osutav inimene toetab erivajadusega inimest liikumisel sõidukisse (nt kortermaja treppidel) või kannab (kanderaami või kandelinade abil) inimese elukohast sõidukisse, samuti juhendab ning vajadusel abistab turvavarustuse kasutamisel sõidukis. Kuigi valdavalt eeldatakse saatjalt pigem inimese abistamist sõidukisse pääsemisel ja sellest väljumisel ning sihtkohast sõidukini või sõidukist sihtkohta liikumisel, võib sõltuvalt inimese erivajadusest olla vajalik ka inimese juhendamine ja toetamine sõidu ajal, et tagada turvaline teenuse pakkumine nii kliendile kui ka kaassõitjatele. Muudatuse § 1 punktiga 5 asendatakse TAT lisa 1 vorm A ja lisa 1 vorm B muudetud terviktekstidega. TAT eelarvet on korrigeeritud aastate kaupa, eelarve kogusumma muutunud ei ole. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi, mis kajastuvad ainult TAT lisa 1 vormil A. 2 Muudatuse § 2 kohaselt rakenduvad muudatused tagasiulatuvalt alates 01.07.2019. Sotsiaalministeerium teavitas partnereid esimesel võimalusel planeeritavatest muudatustest seoses täiendavate abikõlblike kuludega. Muudatused on sellised, mis eeldavad ettevalmistusi, mh hanketeate avaldamist. Tagasiulatuv rakendamine tagab, et kui partnerid tegid tegevuste elluviimiseks vajalikke kulutusi (nt seoses hangete korraldamisega) enne eelnõu valmimist, kuid peale muudatuste tagasiulatuva rakendamise tähtpäeva, on need kulud abikõlblikud. Tegevustega võimalikult varakult alustamine on vajalik, et partnerid jõuaksid tegevuse ellu viia 24-kuulise katseprojekti kestuse jooksul. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. Muudatustel on positiivne mõju sotsiaaltransporditeenuse efektiivsemale pakkumisele ja teenuse sihtrühmale kättesaadavuse tagamisele. 5. TAT muudatuste kinnitamine TAT kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.07.2019. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks SA-le Innove. Muudatus kooskõlastati märkusteta. 3 MINISTRI KÄSKKIRI 18.09.2019 nr 54 Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Asendan läbivalt kuupäeva „31.05.2021“ kuupäevaga „31.12.2022“. 2. Asendan läbivalt sõna „Viljandimaa“ sõnaga „Tartumaa“ ja sõna „Viljandi“ sõnaga „Tartu“. 3. Täiendan punkti 2.1 pärast sõna „katsetatakse“ tekstiosaga „kuni 24 kuu jooksul“ ja pärast sõna „pakkumiseks“ tekstiosaga „(kuni 24 kuud)“. 4. Täiendan punkti 7.2.3 punktidega 7.2.3.3–7.2.3.5 järgmises sõnastuses: „7.2.3.3 partneri omanduses oleva või käesoleva TAT raames teenuse osutamiseks omandatava sõiduki sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks kohandamise kulu; 7.2.3.4 sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust kasutama) soetamise kulu; 7.2.3.5 vahetult sotsiaaltransporditeenust osutava inimese koolitamise kulu eesmärgiga osutada inimese vajadustele vastavat sotsiaaltransporditeenust.“. 5. Asendan lisad „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A“ ja „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B“ käesoleva eelnõu lisadega „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A“ ja „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B“ (lisatud). 2 § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2019. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel