Õiguskantsler 18.09.2019 nr 5-19-29/11
Justiitsminister PSJV nr 5-19-29
Sotsiaalminister
Tartu Vangla
Merje Veide
Arvamuse küsimine
Austatud menetlusosalised
1. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi menetluses on Tartu
Ringkonnakohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse
22. jaanuari 2013. a määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja
tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ lisa 1 osas, milles kuulmise
nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus vanglateenistuses töötamiseks
(kohtuasi nr 5-19-29). Kolleegium kaalub kohtuasja lahendamisel Euroopa Kohtult eelotsuse
küsimist.
2. Euroopa Liidu nõukogu 20. novembri 2000. a direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse
üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, eesmärk on
artiklist 1 tulenevalt kehtestada raamistik muuhulgas puude alusel diskrimineerimise vastu
võitlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Direktiivi artikli 3 lõike 1 kohaselt
kohaldatakse direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas
avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on muuhulgas töö tingimused, kaasa arvatud töölt
vabastamine. Direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti a kohaselt loetakse otseseks
diskrimineerimiseks seda, kui puudest tuleneval põhjusel koheldakse ühte inimest halvemini,
kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras. Ehkki
direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid olenemata direktiivi artikli 2 lõigetest
1 ja 2 ette näha, et erinevat kohtlemist ükskõik millise artiklis 1 nimetatud põhjusega seotud
omaduse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui see omadus on teatud kutsetegevuse laadi
või sellega liituvate tingimuste tõttu oluline ja määrav kutsenõue, on sellise erandi tegemine
lubatav üksnes tingimusel, et sellel on õigustatud eesmärk ning nõue on eesmärgiga
proportsionaalne. Ka artikli 2 lõike 5 kohaselt ei piira direktiiv siseriikliku õigusega sätestatud
meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud avaliku julgeoleku ja korra
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee
tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks. Direktiivi põhjendus 18 selgitab, et direktiiviga ei nõuta, et relvajõud, politsei,
vangla- või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole
nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud
eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime.
3. Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud, et direktiiviga ei nõuta, et relvajõud, politsei,
vangla või päästetalitused võtaksid tööle või hoiaksid tööl isikuid, kellel ei ole
nõuetekohaseid võimeid, et täita ülesandeid, mida neilt võidakse nõuda seoses õigustatud
eesmärgiga säilitada nende talituste toimevõime. Sellest järeldub, et soov tagada nimetatud
teenistuste toimevõime ja nõuetekohane toimimine on direktiivi artikli 4 lõike 1 mõttes
õigustatud eesmärk. Siiski on oluline välja selgitada, kas riigisiseses õigusnormis sellise
piirangu kehtestamisega seati proportsionaalne nõue, st kas see piirang on sobiv, et saavutada
taotletud eesmärk, ning kas see ei lähe kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vaja.1
4. Kolleegiumi hinnangul võib põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 5-19-29 lahendamiseks
olla vajalik Euroopa Kohtu hinnang küsimuses, kas vaidlusalusest määrusest tulenev piirang,
mille järgi kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus
vanglaametnikuna töötamiseks ning tervisenõuete täidetuse hindamisel ei ole lubatud
kasutada kuulmislangust kompenseerivaid abivahendeid, vastab direktiivi eelnimetatud
sätetes esitatud tingimustele, mille korral on erinev kohtlemine lubatud.
5. Kuigi Riigikohus ei saa põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kontrollida vahetult
riigisisese normi kooskõla Euroopa Liidu õigusega ning põhiseaduslikkuse järelevalve
kohtumenetluse seadustik eelotsuse küsimise korda ei reguleeri, ei ole eelotsuse küsimine
põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames välistatud. Eelotsuse abil on võimalik
sisustada direktiivi rakendamiseks vastu võetud võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid
nõudeid. Kui vaidlusalune määrus osutub olema kooskõlas direktiiviga, ei saa sellest
järeldada, et samad sätted on kooskõlas ka põhiseadusega.2
6. Menetlusosalistel on võimaluse esitada oma arvamused ja ettepanekud eelotsuse taotlemise
vajalikkuse ning esitatava küsimuse (küsimuste) sisu kohta hiljemalt 30. septembriks 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär
1
Nt Euroopa Kohtu otsus C-416/13, Vital Perez, punktid 43-45 (kohalike politseiametnike teenistusse võtmisel
30‑aastane vanusepiir). Vt ka nt C-229/08, Wolf (tuletõrje tehnilise teenistuse nooremametniku töölevõtmisel
vanuse ülempiir 30 eluaastat); C-258/15, Salaberria Sorondo (piirkonna politseinike töölevõtmise piiramine
kandidaatidega, kes on alla 35-aastased).
2
RKÜKo 3-2-1-71-14, p 81.
2(2)
Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 18.09.2019 13:36
Adressaat: Info <
[email protected]>; JM info Shared MB <
[email protected]>; SM Info
<
[email protected]>; Tartu Vangla infomeil <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Arvamuse küsimine - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-19-29
Manused: 5-19-29_11.asice
18.09.2019
Kiri nr 5-19-29/11
PSJV nr 5-19-29
Arvamuse küsimine
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär