dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 17. september 2019
Viit
1.2-3/2311-1
Registreeritud
17. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ethel Bubõr (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
24. september 2019

Failid

  • 📎1.1-10_5750-1 Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruse nr 27 muutmine.bdoc1527 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie 17.09.2019 nr 1.1-10/5750-1 [email protected] Rahandusministri määruse muutmine Austatud härra Kiik Edastame kooskõlastamiseks Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruse nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ muutmise määruse eelnõu. Palume esitada ettepanekud ja märkused 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Lisaadressaat: Eesti Kindlustusseltside Liit Lisa(d): 1. eelnõu 2. seletuskiri 3. Lisa 1 lk Linda Lelumees 611 3550 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruse nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ muutmise määruse SELETUSKIRI I SISSEJUHATUS 1. Sisukokkuvõte Rahandusministri 24. juuni 2016. a määrusega nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ (edaspidi kehtiv määrus) on kehtestatud üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ning protsendi määramise kord liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral. Määruse eesmärgiks on ette näha parameetrid, mille alusel liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral kannatanu töövõime vähenemise ulatust hinnata. See on vajalik kannatanu töövõime vähenemisest tingitud kahju hüvitamisel. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 28 lõike 1 kohaselt hüvitab kindlustusandja kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud osalise või puuduva töövõime või ajutise töövõimetuse tõttu saamata jääva sotsiaalmaksuga maksustatava tulu, arvestades kahjustatud isiku töövõime vähenemise ulatust. Käesoleva määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kehtivat määrust (RT I, 28.06.2016, 27). Muudatusega kehtestatakse uued üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad, mis on toodud eelnõu Lisas. Kehtiva määruse muutmise on tinginud asjaolu, et isiku töövõime ulatuse hindamine võtmetegevuse sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete kaupa skaalal 0-st 4-ni on tekitanud probleeme töövõime vähenemise määratlemisel protsentides. Kehtiva määruse kehtestamise ajal puudus tegelik teadmine, kuidas töövõime hindamine praktikas toimuma hakkab, nt töövõime kaotuse ulatust määratleti enne töövõimereformi oluliselt täpsemalt. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud, et kehtiva määruse töövõime hindamise metoodika on ebatäpne ja seda tuleb muuta. 2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna jurist Linda Lelumees (611 3550, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]) ja keelelise ekspertiisi teostas sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected], tel 611 3638). 3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. 1 II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Paragrahv 1 punktiga 1 täpsustatakse, et uusi protsendimäärasid rakendatakse töövõime vähenemise hindamisel, mis teostatakse pärast uue määruse redaktsiooni jõustumist. Töövõime vähenemist ei hinnata iga väljamakse tegemisel ja töövõimetushüvitise arvutamisel. Töövõime vähenemise ulatust hinnatakse uuesti pärast osalise või puuduva töövõime kestuse lõppemist ja töövõime hindamist töötukassa poolt. Paragrahv 1 punktiga 2 asendatakse kehtiva määruse lisa uue lisaga (lisatud määruse eelnõule) – töövõime vähenemise ulatus protsentides. Probleemkohad kehtiva määruse rakendamisel: - kehtiv tabel ei käsitle olukorda, kui inimesel on mõõdukas piirang ühes valdkonnas ja kerge piirang teises valdkonnas. Kehtiv tabel annaks tulemuseks 30% ehk töövõime ei ole vähenenud, kuigi Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on tuvastanud isikul osalise töövõime; - kehtiv tabel ei käsitle olukorda, kus inimesel on raske piirang ühes valdkonnas. Kehtiv töövõime hindamise tabel sisaldab nii piirangute kokkuvõtliku raskusastet, kui ka võtmetegevuste raskusastemete summat. Selline dubleerimine ei ole vajalik ja tekitab teatud olukordades üksnes segadust. Kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendava protsendimäära määramisel võetakse arvesse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute seost kindlustusjuhtumiga. LKindlS § 281 lõike 1 kohaselt tuleb kindlustusandjal tuvastada nii üldise töövõime vähenemise ulatus kui ka kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatus. LKindlS-s sätestatud töövõimetushüvitise arvutamisel (töövõime hindamisel) võetakse aluseks töötukassa eksperthinnang, kui isikul on õigus töötukassa poolt töövõime hindamisele. Juhul, kui töötukassa kannatanu töövõimet ei hinda (nt välismaalane, pensionär), hindab töövõimet kindlustusandja. Vastavalt LKindlS § 28¹ lõikele 4 kohaldab ka kindlustusandja TVTS-s kehtestatud töövõime hindamise tingimusi ja töövõimet välistavate seisundite loetelu. Töötukassa poolt üldise töövõime vähenemise ulatuse hindamise aluseks on TVTS. Töötukassa juhindub oma hinnangu andmisel TVTS alusel antud tervise- ja tööministri määruse § 6 lõikes 3 sätestatud võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetest (sarnaselt ka kehtiva määruse Lisa kolmandas veerus). Töövõime ulatuse tuvastamisel võtab töötukassa arvesse ekspertarvamust võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute kohta ning vastavalt tulemustele (võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa alusel) hindab isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks või hindab isiku töövõimeliseks. Vastav töötukassa eksperthinnang ei sisalda andmeid raskusastmete arvväärtuste kohta. 2 Kindlustusandja hindab võtmetegevuse soorituste piiranguid raskusastmete kaupa ja annab hinnangu isiku töövõimele, kuid erinevalt eksperthinnangu andmisest töötukassa poolt, hinnatakse kehtiva määruse järgi isiku töövõime vähenemise ulatus ka protsentides. Kehtiva määruse metoodika on ebatäpne, sest ei ühti alati töötukassa hinnanguga ega võimalda kasutada hinnangu tulemusi raskusastmete summa alusel (0-st 4-ni) üks-ühele töövõime vähenemise ulatuse arvutamiseks protsentides. Kuna kindlustusandja arvutab töövõime vähenemise protsentides, puudub ka tegelik vajadus määratleda võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summat. Seetõttu on määruse uues lisas välja jäetud andmed töövõime võtmetegevuse raskusastmete summa kohta (kolmas veerg) ning täiendatud vastavalt piirangute raskusastmeid seal, kus esinesid ebatäpsused. Paragrahvi 2 kohaselt jõustuvad määruse muudatused 2019. aasta 1. oktoobril. III EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei oma otsest puutumust EL õigusega. IV MÄÄRUSE MÕJUD Arvestades kindlustusandjate senist kogemust isiku töövõime hindamisel, muutub metoodika nende jaoks selgemaks. Määruse muutmine ei too kaasa muudatusi väljamakstavates summades, sest olulisi muutusi see töövõime ulatuse arvutamisel kaasa ei too. Kõrvaldatakse üksnes ebakõlad ja vasturääkivused, mis on praktikas ületatud tõlgendamise abil kannatanu kasuks. V MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamine ei too riigile kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Muudatuste rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid administratiivseid kulutusi kindlustusandjatele. VI MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. Jõustunud redaktsiooni kohaldatakse töövõime vähenemise tuvastamisel, mis teostatakse pärast 1. oktoobrit 2019 või hiljem. VI EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule ja Sotsiaalministeeriumile. 3 Rahandusministri 24.06.2016. aasta määrus nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord” Lisa (muudetud sõnastuses) Töövõime vähenemise ulatus protsentides Töötukassa või Valdkonnas esinevate Töövõime vähenemise kindlustusandja hinnang võtmetegevuse sooritamise ulatus %-des isiku töövõimelisusele piirangute kokkuvõtlik raskusaste Isik on töövõimeline Piiranguid ei ole tuvastatud 0% Isik on töövõimeline Kerge piirang ühes valdkonnas 10% Isik on töövõimeline Kerge piirang kahes valdkonnas 20% Isik on töövõimeline Kerge piirang kolmes või enamas 30% valdkonnas Isik on osaliselt Mõõdukas piirang ühes või kahes 40% töövõimeline valdkonnas * Isik on osaliselt Raske piirang ühes valdkonnas või 50% töövõimeline raske piirang ühes ja mõõdukas piirang teises valdkonnas Isik on osaliselt Mõõdukas piirang kolmes või 60% töövõimeline enamas valdkonnas Isik on osaliselt Raske piirang ühes valdkonnas ja 70% töövõimeline mõõdukas vähemalt kahes valdkonnas Isik on osaliselt Raske piirang kahes valdkonnas 80% töövõimeline Isik on osaliselt Raske piirang kahes valdkonnas ja 90% töövõimeline mõõdukas piirang vähemalt ühes valdkonnas või raske piirang vähemalt kolmes valdkonnas Isikul puudub töövõime Täielik piirang ühes või enamas 100% valdkonnas * kui % on 40 või enam, siis täiendavad kerged piirangud töövõime vähenemise ulatuse hindamisele mõju ei avalda. EELNÕU 02.09.2019 MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruse nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse liikluskindlustuse seaduse § 28¹ lõike 5 alusel. § 1. Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruses nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse 2019. aasta 1. oktoobril jõustunud redaktsiooni kohaldatakse töövõime vähenemise tuvastamisel 2019. aasta 1. oktoobril või hiljem.“. 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); § 2. Käesolev määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a. Martin Helme Minister Veiko Tali Kantsler Lisa Töövõime vähenemise ulatus protsentides EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-0928 - Rahandusministri 24. juuni 2016. a määruse nr 27 „Üldise töövõime vähenemise ulatust ja kindlustusjuhtumist tingitud töövõime vähenemise ulatust väljendavad protsendimäärad ja protsendi määramise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3e74b05-22c8-4906-bd12- a8a1510c4aca Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f3e74b05-22c8-4906-bd12- a8a1510c4aca?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel