dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tagasiside Eesti küla- ja maaelu arendamise teemalise kabinetiarutelu ettevalmistamiseks

Sotsiaalministeerium · 16. september 2019
Viit
1.1-8/2095-2
Registreeritud
16. september 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2019
Vastutaja
Triin Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎1.1-82095-2 16.09.2019 Väljaminev kiri.bdoc221 KB

Sisu (failidest)

Mari Kirss Maaeluministeerium Teie 21.08.2019 nr 4.2-19/2083-1/ [email protected] Meie 16.09.2019 nr 1.1-8/2095-2 Tagasiside Eesti küla- ja maaelu arendamise teemalise kabinetiarutelu ettevalmistamiseks Lugupeetud Mari Kirss Palusite meie poolset ülevaadet 28. juulil 2019 Räpinas heaks kiidetud Eesti Külade XII Maapäeva täiendatud manifesti punktide osas, mis puudutavad meie ministeeriumi tegevusi. Esitame omapoolse ülevaate manifesti punktide 3, 7 ja 10 osas. 3. Ligipääsetavus. Haldusreformi käigus on suurenenud vajadus parema ühenduse järele keskuste ja külade vahel. Vajalik on tagada hästitoimiv ja paindlik ühistransport, korrastada teede võrk ja arendada välja lairiba internetivõrk. 1) 2019. aasta sügisel moodustatakse Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, mis käsitleb ligipääsetavust laiapõhjaliselt ning seega hõlmab ka kõiki manifestis tõstatatud aspekte. Rakkerühma ülesanneteks on: - Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused jm), riigi ja erasektori e-teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused, jmt), elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele. - Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidel inimestel ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju. 2) Perioodil oktoober 2018 – detsember 2022 rakendab Sotsiaalministeerium „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ katseprojekti. Projekti eesmärgiks on katsetada ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenuse pakkumist, mille tulemusena on suurenenud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. Projekti rakendamisel on sotsiaalministeeriumi partneriteks ühistransporditeenuse korraldajad: Kagu, Pärnumaa ja Tartumaa ühistranspordikeskused ja Saaremaa vallavalitsus. Katseprojekti tulemusena soovime leida vastused küsimustele: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 - Milline on sobivaim sotsiaaltransporditeenuse pakkumise mudel. Kas on võimalik rakendada ühtset mudelit kõikjal Eestis või pigem õigustavad erinevad piirkondlikud mudelid. - Milline peaks olema sotsiaaltransporditeenuse rahastusmudel. 7. Sotsiaaltöö kogukonnas. Vabatahtlike ettevalmistus sotsiaalsete tugiteenuste pakkumiseks, samuti teenuse kulude hüvitamine, peab olema riigi poolt tagatud analoogselt abipolitseinike ja päästjatega. Kogukonna roll sotsiaalvaldkonnas on järjest kasvav. Vabatahtlike kaasamine saab järjest enam tähelepanu ka sotsiaalvaldkonnas. Käivitatud on vabatahtlike kaasamise katseprojekt ning samuti kaasatakse vabatahtlikke ohvriabiteenuse pakkumisel. 1) Ajavahemikul 14.08.2018 -14.08.2020 viib Sotsiaalministeerium koostöös MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“. Projekti eesmärkideks on: 1) tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust vabatahtlike kaasamise võimalustest eakate ja täisealiste erivajadustega inimeste abistamisel; 2) vabatahtlike kaasamise ja rakendamise abil parandada või säilitada eakate ja täisealiste erivajadustega inimeste iseseisevat toimetulekut; 3) töötada välja üle-eestiline koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis. Koostöölepingud on praeguseks sõlmitud 21 kohaliku omavalitsusega 7 maakonnas. Vabatahtlike arv on hetkel veidi alla 200. Projekti kaasatud vabatahtlike seas on vähemalt kümnendik vanemaealisi. Noorim vabatahtlik on 18 ja vanim 87-aastane. Projekti kogumaksumus on 439 836 eurot. 2) Sotsiaalkindlustusamet on laiendamas vabatahtlike tugiisikute süsteemi ja profiile. Toimib juba MARACi (raskete perevägivalla juhtumite lahendamise mudel spetsialistide meeskonnas) vabatahtlike tugiisikute süsteem. Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvri tugiisikud on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi-ja ennetusteenuste osakonna vabatahtlikud, kellel on vastavad teadmised, oskused, omadused ja väljaõpe tööks kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvritega. Vabatahtliku tugiisiku rolliks on toetada, nõustada, julgustada ning pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge ohvrile nii menetlusprotsessi ajal, asjaajamistes kui ka turvalisuse plaani elluviimisel. Paindlik ja aktiivne kohalikus kogukonnas tegutsev vabatahtlik valib ülesande täitmiseks ise aja ja koha arvestades juhendaja ettepanekutega. Vabatahtlik saab pakkuda abi nendele, kes seda MARAC võrgustiku hinnangul hetkel oma piirkonnas kõige rohkem vajavad. Abi vabatahtlike poolt vähendab nii ohvriabitöötaja kui ka sotsiaaltöötaja koormust. Vabatahtlike otsimine ja kaasamine toimub piirkonnas tegutsevate ohvriabi spetsialistide, võrgustiku- ja koostööpartnerite kaudu. Vabatahtliku tugiisikuna tegutsema asumiseks on eelduseks vastav erialane ja kogemuslik taust ning Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud 30 tunnine täienduskoolituse läbimine. Täiendkoolituse järgselt ja valmisoleku korral esitab vabatahtlik taotluse, karistusregistrist väljavõtte ning sobivuse korral sõlmitakse sõlmitakse vabatahtliku töö leping. Vabatahtliku tööd toetatakse erinevate koolituste, grupi kovisiooni kohtumiste ja individuaalsete supervisiooni pakkumise läbi. Tänaseks on vabatahtlike koolitused toimunud 6 piirkonnas ja eri piirkondades tegutseb 29 vabatahtlikku: 10 Võru- ja Põlva piirkonnas, 6 Ida- ja Lääne Virumaal, 3 Saaremaal, 8 Pärnumaal, 1 Raplamaal ja 1 Tallinnas. Lisaks on toimunud esimesed grupikovisioonid. Lähiajal jätkatakse koolitustega Viljandi ja Valga piirkonnas, Tartus, Narvas ja Paide piirkonnas. 2020. aasta lõpuks(2020a) on plaanis tegutseda juba koos 100 vabatahtlikuga, mis on arvestatav panus sotsiaalsete tugiteenuste tagamisel. 3 Edaspidi on vabatahtlike tugiisikute suunal rõhk oskuslikul tugiisikute koordineerimisel, mis tagab piirkonnas vabatahtlike tegevuse järjepidevuse ning aitab hoida vabatahtlikke organisatsioonis. Samuti on oluline vabatahtlike tugiisikute tunnustamine, motiveerimine ning sotsiaalsete garantiide tagamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Triin Raag 6269 223 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel