Mari Kirss
Maaeluministeerium Teie 21.08.2019 nr 4.2-19/2083-1/
[email protected] Meie 16.09.2019 nr 1.1-8/2095-2
Tagasiside Eesti küla- ja maaelu arendamise
teemalise kabinetiarutelu
ettevalmistamiseks
Lugupeetud Mari Kirss
Palusite meie poolset ülevaadet 28. juulil 2019 Räpinas heaks kiidetud Eesti Külade XII
Maapäeva täiendatud manifesti punktide osas, mis puudutavad meie ministeeriumi tegevusi.
Esitame omapoolse ülevaate manifesti punktide 3, 7 ja 10 osas.
3. Ligipääsetavus. Haldusreformi käigus on suurenenud vajadus parema ühenduse järele
keskuste ja külade vahel. Vajalik on tagada hästitoimiv ja paindlik ühistransport, korrastada
teede võrk ja arendada välja lairiba internetivõrk.
1) 2019. aasta sügisel moodustatakse Riigikantselei juurde ligipääsetavuse rakkerühm, mis
käsitleb ligipääsetavust laiapõhjaliselt ning seega hõlmab ka kõiki manifestis tõstatatud
aspekte. Rakkerühma ülesanneteks on:
- Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates
elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele
ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja
meelelahutusasutused jm), riigi ja erasektori e-teenustele (pangateenused, tele- ja
audiovisuaalteenused, jmt), elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele.
- Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta
jooksul liikuda kõikidel inimestel ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas.
Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide
poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju.
2) Perioodil oktoober 2018 – detsember 2022 rakendab Sotsiaalministeerium
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ katseprojekti. Projekti eesmärgiks
on katsetada ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud
sotsiaaltransporditeenuse pakkumist, mille tulemusena on suurenenud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul.
Projekti rakendamisel on sotsiaalministeeriumi partneriteks ühistransporditeenuse
korraldajad: Kagu, Pärnumaa ja Tartumaa ühistranspordikeskused ja Saaremaa
vallavalitsus. Katseprojekti tulemusena soovime leida vastused küsimustele:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
- Milline on sobivaim sotsiaaltransporditeenuse pakkumise mudel. Kas on võimalik
rakendada ühtset mudelit kõikjal Eestis või pigem õigustavad erinevad piirkondlikud
mudelid.
- Milline peaks olema sotsiaaltransporditeenuse rahastusmudel.
7. Sotsiaaltöö kogukonnas. Vabatahtlike ettevalmistus sotsiaalsete tugiteenuste
pakkumiseks, samuti teenuse kulude hüvitamine, peab olema riigi poolt tagatud analoogselt
abipolitseinike ja päästjatega.
Kogukonna roll sotsiaalvaldkonnas on järjest kasvav. Vabatahtlike kaasamine saab järjest
enam tähelepanu ka sotsiaalvaldkonnas. Käivitatud on vabatahtlike kaasamise katseprojekt
ning samuti kaasatakse vabatahtlikke ohvriabiteenuse pakkumisel.
1) Ajavahemikul 14.08.2018 -14.08.2020 viib Sotsiaalministeerium koostöös MTÜ Eesti
Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli
testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“.
Projekti eesmärkideks on:
1) tõsta kohalike omavalitsuste teadlikkust vabatahtlike kaasamise võimalustest eakate
ja täisealiste erivajadustega inimeste abistamisel;
2) vabatahtlike kaasamise ja rakendamise abil parandada või säilitada eakate ja
täisealiste erivajadustega inimeste iseseisevat toimetulekut;
3) töötada välja üle-eestiline koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks
hoolekandesüsteemis.
Koostöölepingud on praeguseks sõlmitud 21 kohaliku omavalitsusega 7 maakonnas.
Vabatahtlike arv on hetkel veidi alla 200. Projekti kaasatud vabatahtlike seas on vähemalt
kümnendik vanemaealisi. Noorim vabatahtlik on 18 ja vanim 87-aastane. Projekti
kogumaksumus on 439 836 eurot.
2) Sotsiaalkindlustusamet on laiendamas vabatahtlike tugiisikute süsteemi ja profiile. Toimib
juba MARACi (raskete perevägivalla juhtumite lahendamise mudel spetsialistide
meeskonnas) vabatahtlike tugiisikute süsteem. Kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvri
tugiisikud on Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi-ja ennetusteenuste osakonna vabatahtlikud,
kellel on vastavad teadmised, oskused, omadused ja väljaõpe tööks kõrge riskiga
lähisuhtevägivalla ohvritega. Vabatahtliku tugiisiku rolliks on toetada, nõustada, julgustada
ning pakkuda emotsionaalset, sotsiaalset ja praktilist tuge ohvrile nii menetlusprotsessi ajal,
asjaajamistes kui ka turvalisuse plaani elluviimisel. Paindlik ja aktiivne kohalikus kogukonnas
tegutsev vabatahtlik valib ülesande täitmiseks ise aja ja koha arvestades juhendaja
ettepanekutega. Vabatahtlik saab pakkuda abi nendele, kes seda MARAC võrgustiku
hinnangul hetkel oma piirkonnas kõige rohkem vajavad. Abi vabatahtlike poolt vähendab nii
ohvriabitöötaja kui ka sotsiaaltöötaja koormust.
Vabatahtlike otsimine ja kaasamine toimub piirkonnas tegutsevate ohvriabi spetsialistide,
võrgustiku- ja koostööpartnerite kaudu. Vabatahtliku tugiisikuna tegutsema asumiseks on
eelduseks vastav erialane ja kogemuslik taust ning Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatud
30 tunnine täienduskoolituse läbimine. Täiendkoolituse järgselt ja valmisoleku korral esitab
vabatahtlik taotluse, karistusregistrist väljavõtte ning sobivuse korral sõlmitakse sõlmitakse
vabatahtliku töö leping. Vabatahtliku tööd toetatakse erinevate koolituste, grupi kovisiooni
kohtumiste ja individuaalsete supervisiooni pakkumise läbi.
Tänaseks on vabatahtlike koolitused toimunud 6 piirkonnas ja eri piirkondades tegutseb 29
vabatahtlikku: 10 Võru- ja Põlva piirkonnas, 6 Ida- ja Lääne Virumaal, 3 Saaremaal, 8
Pärnumaal, 1 Raplamaal ja 1 Tallinnas. Lisaks on toimunud esimesed grupikovisioonid.
Lähiajal jätkatakse koolitustega Viljandi ja Valga piirkonnas, Tartus, Narvas ja Paide
piirkonnas. 2020. aasta lõpuks(2020a) on plaanis tegutseda juba koos 100 vabatahtlikuga,
mis on arvestatav panus sotsiaalsete tugiteenuste tagamisel.
3
Edaspidi on vabatahtlike tugiisikute suunal rõhk oskuslikul tugiisikute koordineerimisel, mis
tagab piirkonnas vabatahtlike tegevuse järjepidevuse ning aitab hoida vabatahtlikke
organisatsioonis. Samuti on oluline vabatahtlike tugiisikute tunnustamine, motiveerimine ning
sotsiaalsete garantiide tagamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rait Kuuse
sotsiaalala asekantsler
Triin Raag 6269 223
[email protected]