Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Maaeluministeerium 13.09.2019 nr 1-4/19/4944
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Põhjaveevaru
hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning
põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uuesti
seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu kiireloomulisusega palume
vastust kirjale 20. septembriks 2019.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rene Kokk
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit
Kersti Türk, 626 2809
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
05.09.2019
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn ……2019 nr ...
Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded
põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise
uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru
kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 204 lõike 7 alusel.
§ 1. Määruse eesmärk
Määruse eesmärk on kehtestada nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu
aruande (edaspidi uuringuaruanne) kohta, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada
või säilitada iga põhjaveekogumi hea seisund.
§ 2. Põhjavee tarbevaru T
(1) Põhjavee tarbevaru T on kasutamiseks tagatud veehulk, mis on hinnatud töötavate
puurkaevude tegeliku veevõtu või hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevude pikaajaliste
katsepumpamiste andmete põhjal.
(2) Põhjavee tarbevaru T uuritakse detailsusega, mis võimaldab määrata:
1) põhjaveevaru toiteallikaid;
2) uuritava veekihi hüdrogeoloogilisi omadusi;
3) põhjaveekihi piiritingimusi, sealhulgas lamava ja lasuva vettpidava kihi hüdrogeoloogilised
omadused, mattunud orud, rikkevööndid ja pinnaveekogud;
4) põhjavee kvaliteedi vastavust joogivee, tootmisvee või mineraalvee kvaliteedinõuetele;
5) põhjavee kvaliteedi püsivust arvutusliku kasutamise aja jooksul;
6) veehaarde sanitaarkaitseala või toiteala ulatust ning vajalikke kitsendusi neil aladel;
7) veehaaret ohustavate objektide keskkonnaseisundit ja nende korrastamise nõudeid;
8) põhjaveevaru kasutamistingimusi.
(3) Põhjavee tarbevaruga T tuleb arvestada:
1) veeloa ja muude keskkonnalubade andmisel;
2) veehaarete kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel.
§ 3. Põhjavee prognoosvaru P
(1) Põhjavee prognoosvaru P on kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumi või
kehtestatud põhjaveevaruga ala eeldatav veehulk, millega tuleb arvestada piirkonna
1
planeeringute ja arengukavade koostamisel, keskkonnalubade andmisel ning veehaarete
projekteerimisel.
(2) Põhjavee prognoosvaru P määratakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel geoloogilise
kaardistamise, põhjaveeseire ja töötavate veehaarete andmete alusel.
(3) Põhjavee prognoosvaru P uuritakse detailsusega, mis võimaldab hinnata põhjavee
kvaliteedi vastavust joogivee, tootmisvee või mineraalvee kvaliteedinõuetele ja põhjavee
kvaliteedi püsivust arvutusliku kasutamisaja jooksul.
§ 4. Põhjaveevaru hindamiseks kogutavad andmed ja vajalikud tegevused
(1) Põhjaveevaru hindamiseks tuleb määrata ja piiritleda põhjaveevaruga ala ulatus ning
koostada selle kaardikiht geoinfo töötlemist võimaldavas vormis.
(2) Põhjaveevaru hindamiseks põhjaveevaruga alal tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mis
sisaldab vähemal järgmisi tegevusi:
1) põhjavee loodusliku ressursi hindamine;
2) põhjavee keemilise tüübi määramine ja kvaliteedi hindamine, arvestades vee kasutamise
otstarvet ja kasutatava põhjaveekogumi keemilist seisundit;
3) hüdrogeoloogiliste parameetrite, sealhulgas põhjaveekihi toitumistingimuste määramine;
4) põhjaveekihi piirtingimuste, sealhulgas lamava ja lasuva vettpidava kihi
hüdrogeoloogilised omadused, rikkevööndid, pinnaveekogud ja maismaaökosüsteemid,
määramine;
5) põhjaveest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kirjeldamine;
6) inimtegevuse tõttu põhjaveele avalduva koormuse kirjeldamine;
7) põhjavee seisundit ohustavate saasteainete kindlaksmääramine;
8) põhjaveevaru arvutamine;
9) põhjaveevaru kasutamise mõju hindamine olemasolevatele veehaaretele, sealhulgas
üksikmajapidamiste kaevudele, ehitistele ning põhjaveest sõltuvatele vee- ja
maismaaökosüsteemidele;
10) põhjavee ja sellest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide seisundi jälgimiseks
seirenõuete määramine;
11) põhjaveevaru kasutamise soovituste väljatöötamine;
12) keskkonnaeesmärkide täitmise tagamise meetmete määramine;
13) põhjaveevaru hindamise uuringuaruande koostamine.
(3) Põhjaveevaru hindamiseks tehtud hüdrogeoloogiline uuring peab tõendama, et
põhjaveevaru kasutamise aja jooksul ei toimu põhjavee liigvähendamist ega halvene põhjavee
seisund.
(4) Põhjaveevaru arvutatakse kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusajaga 10–30 aastat.
(5) Põhjaveevaru arvutatakse eraldi põhjavee kasutamise eesmärgi - joogivesi, tootmisvesi,
põllumajandustootmises kasutatav vesi, mineraalvesi - järgi.
2
§ 5. Pumpamiskatsed
(1) Lisaks käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatule tuleb põhjavee tarbevaru hindamiseks
teha pumpamiskatseid, kui pole piisavalt andmeid põhjaveevaru hindamiseks.
Pumpamiskatsed dokumenteeritakse ja tulemused lisatakse uuringuaruandele.
(2) Pumpamiskatse kestus peab olema piisav põhjaveevaruga ala põhjavee hüdrogeoloogiliste
parameetrite usaldusväärseks hindamiseks.
§ 6. Veeproovide võtmine
(1) Kui põhjaveevaru hindamiseks ei ole piisavalt andmeid põhjavee kvaliteedi kohta, tuleb
võtta täiendavaid veeproove.
(2) Veeproovid võetakse põhjavee keemilise tüübi määramiseks, põhjaveekogumi
kvaliteedinäitajate väärtuste ja põhjavees sisalduvate saasteainete määramiseks.
(3) Kui põhjaveevaru hinnatakse joogivee või mineraalvee tarbeks, tuleb võtta lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele veeproovid, arvestades joogivee ja mineraalvee
kvaliteedinõudeid.
(4) Kui põhjavee tarbevaru hinnatakse tootmisvee saamiseks, tuleb lisaks käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajatele võtta veeproovid tootmisvee kohta esitatud nõuete
kohaselt.
(5) Põhjaveevaru hindamiseks kasutatavate viimaste veeanalüüside tulemustest ei tohi olla
möödunud rohkem kui kaks aastat.
§ 7. Üldnõuded uuringuaruande kohta
(1) Hüdrogeoloogilise uuringu tulemused esitatakse uuringuaruandes, mis koosneb tekstist
ning teksti- ja graafilistest lisadest.
(2) Uuringuaruanne peab sisaldama töö tellija ja tegija kohta vähemalt järgmist teavet:
1) põhjaveevaru hindamise tellija nimi ja kontaktandmed;
2) põhjaveevaru hindaja nimi ja kontaktandmed;
3) põhjaveevaru hindaja hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa number ja loa andmise aeg;
4) kui põhjaveevaru hindamiseks on võetud veeproove, siis veeproovivõtja nimi ja
kontaktandmed ning veeproovivõtja atesteerimistunnistuse number ja andmise aeg;
5) põhjaveevaru hindamise lähteülesanne ja põhjavee kasutamise otstarve.
(3) Uuringuaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud uuringute
kokkuvõtet ja tulemusi. Kui põhjaveevaru hindamiseks võeti veeproove, siis ka nende
analüüsitulemusi.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab uuringuaruanne sisaldama
põhjaveevaru arvutamise metoodika kirjeldust ja arvutuskäiku. Hüdrogeoloogilise
modelleerimise teel tehtud arvutuse korral peab uuringuaruanne sisaldama ka mudeli
parameetrite kirjeldust, kasutatud tarkvara nimetust, arvutuste ning prognooside
usaldusväärsuse analüüsi.
3
(5) Uuringuaruandele lisatakse põhjaveevarude jaotuse tabel, mis on koostatud põhjaveevaru
kehtestamise aluseks olevate andmete koosseisu põhjal.
§ 8. Täiendavad nõuded uuringuaruande kohta
(1) Uuringuaruandes peavad olema lisaks käesoleva määruse §-s 7 nõutud teabele järgmised
andmed ja osad:
1) sissejuhatus;
2) kehtivad põhjaveevarud ja veevõtt;
3) põhjaveevaru vajadus uuritaval alal;
4) piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused;
5) ülevaade varem tehtud hüdrogeoloogilistest uuringutest ja põhjaveevaru uurituse hinnang,
sealhulgas hinnang varasemate tööde kohta;
6) põhjaveevaru uuringu käigus tehtud tööde kirjeldused;
7) olemasolevate veehaarete kirjeldused ja nende seisukorra hinnang;
8) veekihi hüdrogeoloogiliste parameetrite määramise või täpsustamise metoodika kirjeldus ja
arvutuskäik ning tulemused;
9) uuringu käigus võetud veeproovide tulemused;
10) põhjavee kvaliteedi iseloomustus, kokkuvõte põhjavee keemilistest näitajatest ja põhjavee
keemilises koostises toimunud muutustest ning põhjavee kvaliteedi muutuste prognoos
kehtestatud veevarude kohasel veevõtul;
11)põhjaveevaru arvutamiseks koostatud põhjaveemudeli kirjeldus ja asjakohane
informatsioon, et tõestada koostatud põhjaveemudeli sobivust põhjaveevaru arvutuse
vajadusteks;
12) põhjaveevaru arvutus;
13) veetasemete muutuste prognoos kehtestatud veevarude kohasel veevõtul ja veevõtu mõju
hinnang teistele veehaaretele;
14) ettepanekud veehaarete jätkusuutlikkuse tagamiseks ja seireks ning soovitused veehaarete
kasutamiseks;
15) sanitaarkaitseala ja toiteala kirjeldus;
16) põhjaveevaru kehtestamise ettepanek;
17) kokkuvõte koos soovituste ja ettepanekutega;
18) kasutatud trükiste ja käsikirjaliste materjalide loetelu.
(2) Uuringuaruandele lisatakse vajaduse korral sanitaarkaitseala suurendamise projekt või
toiteala sanitaarkaitseala projekt.
§ 9. Põhjaveevaru hindamise kord
(1) Uuringuaruanne esitatakse põhjaveekomisjonile läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks
elektrooniliselt.
(2) Põhjaveekomisjoni istungil, kus vaadatakse läbi uuringuaruanne, osaleb ka aruande
koostaja.
(3) Põhjaveekomisjon vaatab uuringuaruande läbi ja kontrollib põhjaveevaru hindamiseks
kasutatud meetodi ja esitatud põhjaveevarude jaotamise põhjendatust 30 päeva jooksul
aruande esitamisest arvates.
4
(4) Kui uuringuaruanne ei ole koostatud nõuetekohaselt, tagastab põhjaveekomisjon selle
koostajale ja annab vähemalt 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puuduseid tähtaja
jooksul ei kõrvaldata, jätab põhjaveekomisjon uuringuaruande heaks kiitmata.
(5) Põhjaveekomisjon teeb uuringuruande alusel põhjaveevaru kehtestamise ettepaneku
keskkonnaministrile kümne tööpäeva jooksul põhjaveekomisjoni sellekohase otsuse
tegemisest.
(6) Põhjaveevaru hindamise uuringuaruanne esitatakse koos lisadega kümne tööpäeva jooksul
pärast põhjaveevaru kehtestamise otsuse tegemist Keskkonnaagentuurile, kes kannab selle
asjakohasesse registrisse kümne tööpäeva jooksul.
§ 10. Põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis
Põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis on järgmine:
1) põhjaveevaruga ala;
2) põhjaveekiht;
3) puurkaevu keskkonnaregistri number;
4) põhjavee kasutamise otstarve;
5) põhjaveevaru kogus kuupmeetrites ööpäevas;
6) põhjaveevaru arvutuslik kasutusaeg.
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2019. aasta 1.oktoobril.
Rene Kokk
Minister Meelis Münt
Kantsler
5
Keskkonnaministri määruse „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru
hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise
aluseks olevate andmete koosseis“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 204 lõike 7 alusel.
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019.
Võrreldes keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määrusega nr 9 „Põhjaveevaru hindamise
kord“ (edaspidi määrus nr 9) ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes
normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on
kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või
Keskkonnaministeeriumis.
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk
(626 2809,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik
(626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist) ei ole võrreldes
kehtiva määrusega oluliselt muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on
võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis.
Määruse uute sätete eesmärk on tagada põhjaveevaru uuringuaruannete ja põhjaveevaru
hindamise ühtlaselt hea kvaliteet. Selle kaudu tagatakse ka põhjavee hea seisundi säilimine ja
põhjavee jätkusuutlik kasutamine. Eriti oluline on see piirkondades, kus põhjavee looduslik
ressurss on juba täna piiratud (näiteks Tallinna linn ja seda ümbritsevad vallad ning Kirde-
Eesti). Kehtivas terviktekstis ega selle seletuskirjas ei ole eesmärki sõnastatud.
Põhjaveevaru hindamise uuringuaruande peatükkide täpsemad kirjeldused ja hindamise
arvutuslikud meetodid ning valemid on ASi Maves 2017. a koostatud põhjaveevaru hindamise
juhendis „Põhjaveevaru hindamise juhend“, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi
kodulehel https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveevaru_hindamise_juhend_0.pdf.
Eelnõukohase määruse § 5 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamiseks
tehtavate pumpamiskatsete kohta. Kui põhjaveevaru uuringuks sobib mõni olemasolev töötav
puurkaev, siis kasutatakse uuringus töötava puurkaevu veevõtu ja veetaseme andmeid ning
pumpamiskatseid tegema ei pea. Pumpamiskatsed tehakse siis, kui jääb arvutusteks puudu
hüdrogeoloogilisi parameetreid (kihi veejuhtivuskoefitsient, piesojuhtivuskoefitsient jne) ja
varasemates uuringutes neid tehtud pole. Pumpamiskatseid võib teha nii tarbekaevudes
(olemasolevas töötavates kaevudes) kui ka uuringukaevudes. Katsetulemuste järgi
hüdrogeoloogiliste näitajate leidmisel on oluline õige arvutusskeemi valimine (surveline või
survetu veekiht, kas avatakse terve veekiht või ainult osa sellest, milline on veekihi eeldatav
anisotroopsus, kaevu omatakistusest johtuv mõõdetud ja tegeliku veetaseme erinevus jne).
Katsete arvutustulemustest saadakse reeglina vaadeldava veekihi filtratsioonikoefitsient k, kihi
veejuhtivus km, vaatluspuuraugu andmetest vabapinnalises põhjaveekihis veeand või survelise
veekihis rõhuveeand.
1
Põhjaveevaru arvutusel on veekihi veeand või rõhuveeand vajalikud eeskätt põhjaveetaseme
muutuste prognoosimiseks ajas põhjaveevaru arvutuslikul kasutusperioodil. Vaid filtratsiooni-
koefitsiendi k määramisega võib piirduda maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde paikne-
misel veekihiga hüdrauliliselt seotud pinnaveekogude juures (kui need määravad veehaarde
mõjuraadiuse).
Eelnõukohase määruse § 6 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamiseks
tehtavate veeanalüüside kohta. Näiteks kui puudub töötav puurkaev, mille veeloa kohase seire
tulemusi saaks uuringus kasutada, tuleb põhjaveevaru hindamiseks võtta veeproovid. Määruses
on täpsustatud, et joogivee ja mineraalvee kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse veeproovid
ainult siis, kui hinnatakse põhjavee prognoos- või tarbevaru kasutamist joogi- või
mineraalveena. Tavaliselt kasutatakse piirkonna kohta olemasolevaid riikliku põhjaveeseire ja
keskkonnalubade nõuete seire tulemusi. Põhjaveevaru hindamisel kasutatavad viimaste
veeproovide analüüsitulemused ei tohi olla vanemad kui kaks aastat, kuna vastasel juhul ei
iseloomusta need hindamise hetkel põhjavee kvaliteeti.
Eelnõukohase määruse § 7 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamise
uuringuaruande kohta. Aruandes peavad olema kajastatud kõik põhjaveevaru hindamise etapid,
mis on sätestatud eelnõukohase määruse §-s 4. Samuti andmed, mis on vajalikud
põhjaveekomisjonile põhjaveevaru uuringu tulemuste tõepärasuse hindamiseks ja asjakohaste
arvutuste kontrollimiseks. Näiteks tuleb aruandes esitada ka kõik andmed inimtegevuse
tulemusena põhjaveevaruga alale avalduvate koormusallikate kohta – potentsiaalselt ohtlike
saasteallikate, saastunud pinnase ja põhjaveega alade, veevõtu, maa ning maapõue kasutamise
ja muude koormuste andmed ning nendest tulenevate ohtude kirjeldused.
Veeseaduse tasandile on viidud põhjaveevaru mõiste ja põhjaveevaru jagunemine uurituse
detailsusest lähtuvalt prognoosvaruks ja tarbevaruks. Praegu on põhjaveevaru definitsioon
sätestatud määruse nr 9 §-s 1 ja põhjaveevaru jagunemine kehtestatud sama määruse §-ga 3.
Veeseaduse tasandile on viidud põhjaveevaru ümberhindamise tingimused. Praegu on
põhjaveevaru ümberhindamise tingimused kehtestatud määruse nr 9 §-ga 6.
Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud põhjaveevaru arvutuslikku kasutusaega.
Põhjaveevaru hindamise arvutused tehakse edaspidi kasutusajaga 10–30 aastat. Määruses nr 9
on, et põhjaveevaru arvutatakse kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusaja 10 000 ööpäeva
(reeglina) kohta.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus ei käsitle Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on
riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata.
4. Määruse mõju
Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut
mõju määruse kehtestamisega ei kaasne.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid.
2
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude
infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Määrus
kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019 ja seetõttu avalikku
konsultatsiooni ei korraldata.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/19-0916 - Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded
põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning
põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2019 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5052157b-6a9f-4e36-8316-
45f0395a7c00
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5052157b-6a9f-4e36-8316-
45f0395a7c00?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main