dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis

Sotsiaalministeerium · 16. september 2019
Viit
1.2-3/2283-1
Registreeritud
16. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2019
Vastutaja
Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
20. september 2019

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice861 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 13.09.2019 nr 1-4/19/4944 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“ eelnõu. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Seoses eelnõu kiireloomulisusega palume vastust kirjale 20. septembriks 2019. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Eesti Vee-ettevõtete Liit Kersti Türk, 626 2809 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 EELNÕU 05.09.2019 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……2019 nr ... Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis Määrus kehtestatakse veeseaduse § 204 lõike 7 alusel. § 1. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande (edaspidi uuringuaruanne) kohta, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada iga põhjaveekogumi hea seisund. § 2. Põhjavee tarbevaru T (1) Põhjavee tarbevaru T on kasutamiseks tagatud veehulk, mis on hinnatud töötavate puurkaevude tegeliku veevõtu või hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevude pikaajaliste katsepumpamiste andmete põhjal. (2) Põhjavee tarbevaru T uuritakse detailsusega, mis võimaldab määrata: 1) põhjaveevaru toiteallikaid; 2) uuritava veekihi hüdrogeoloogilisi omadusi; 3) põhjaveekihi piiritingimusi, sealhulgas lamava ja lasuva vettpidava kihi hüdrogeoloogilised omadused, mattunud orud, rikkevööndid ja pinnaveekogud; 4) põhjavee kvaliteedi vastavust joogivee, tootmisvee või mineraalvee kvaliteedinõuetele; 5) põhjavee kvaliteedi püsivust arvutusliku kasutamise aja jooksul; 6) veehaarde sanitaarkaitseala või toiteala ulatust ning vajalikke kitsendusi neil aladel; 7) veehaaret ohustavate objektide keskkonnaseisundit ja nende korrastamise nõudeid; 8) põhjaveevaru kasutamistingimusi. (3) Põhjavee tarbevaruga T tuleb arvestada: 1) veeloa ja muude keskkonnalubade andmisel; 2) veehaarete kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel. § 3. Põhjavee prognoosvaru P (1) Põhjavee prognoosvaru P on kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumi või kehtestatud põhjaveevaruga ala eeldatav veehulk, millega tuleb arvestada piirkonna 1 planeeringute ja arengukavade koostamisel, keskkonnalubade andmisel ning veehaarete projekteerimisel. (2) Põhjavee prognoosvaru P määratakse hüdrogeoloogilise modelleerimise teel geoloogilise kaardistamise, põhjaveeseire ja töötavate veehaarete andmete alusel. (3) Põhjavee prognoosvaru P uuritakse detailsusega, mis võimaldab hinnata põhjavee kvaliteedi vastavust joogivee, tootmisvee või mineraalvee kvaliteedinõuetele ja põhjavee kvaliteedi püsivust arvutusliku kasutamisaja jooksul. § 4. Põhjaveevaru hindamiseks kogutavad andmed ja vajalikud tegevused (1) Põhjaveevaru hindamiseks tuleb määrata ja piiritleda põhjaveevaruga ala ulatus ning koostada selle kaardikiht geoinfo töötlemist võimaldavas vormis. (2) Põhjaveevaru hindamiseks põhjaveevaruga alal tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mis sisaldab vähemal järgmisi tegevusi: 1) põhjavee loodusliku ressursi hindamine; 2) põhjavee keemilise tüübi määramine ja kvaliteedi hindamine, arvestades vee kasutamise otstarvet ja kasutatava põhjaveekogumi keemilist seisundit; 3) hüdrogeoloogiliste parameetrite, sealhulgas põhjaveekihi toitumistingimuste määramine; 4) põhjaveekihi piirtingimuste, sealhulgas lamava ja lasuva vettpidava kihi hüdrogeoloogilised omadused, rikkevööndid, pinnaveekogud ja maismaaökosüsteemid, määramine; 5) põhjaveest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide kirjeldamine; 6) inimtegevuse tõttu põhjaveele avalduva koormuse kirjeldamine; 7) põhjavee seisundit ohustavate saasteainete kindlaksmääramine; 8) põhjaveevaru arvutamine; 9) põhjaveevaru kasutamise mõju hindamine olemasolevatele veehaaretele, sealhulgas üksikmajapidamiste kaevudele, ehitistele ning põhjaveest sõltuvatele vee- ja maismaaökosüsteemidele; 10) põhjavee ja sellest sõltuvate vee- ja maismaaökosüsteemide seisundi jälgimiseks seirenõuete määramine; 11) põhjaveevaru kasutamise soovituste väljatöötamine; 12) keskkonnaeesmärkide täitmise tagamise meetmete määramine; 13) põhjaveevaru hindamise uuringuaruande koostamine. (3) Põhjaveevaru hindamiseks tehtud hüdrogeoloogiline uuring peab tõendama, et põhjaveevaru kasutamise aja jooksul ei toimu põhjavee liigvähendamist ega halvene põhjavee seisund. (4) Põhjaveevaru arvutatakse kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusajaga 10–30 aastat. (5) Põhjaveevaru arvutatakse eraldi põhjavee kasutamise eesmärgi - joogivesi, tootmisvesi, põllumajandustootmises kasutatav vesi, mineraalvesi - järgi. 2 § 5. Pumpamiskatsed (1) Lisaks käesoleva määruse § 4 lõikes 2 sätestatule tuleb põhjavee tarbevaru hindamiseks teha pumpamiskatseid, kui pole piisavalt andmeid põhjaveevaru hindamiseks. Pumpamiskatsed dokumenteeritakse ja tulemused lisatakse uuringuaruandele. (2) Pumpamiskatse kestus peab olema piisav põhjaveevaruga ala põhjavee hüdrogeoloogiliste parameetrite usaldusväärseks hindamiseks. § 6. Veeproovide võtmine (1) Kui põhjaveevaru hindamiseks ei ole piisavalt andmeid põhjavee kvaliteedi kohta, tuleb võtta täiendavaid veeproove. (2) Veeproovid võetakse põhjavee keemilise tüübi määramiseks, põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtuste ja põhjavees sisalduvate saasteainete määramiseks. (3) Kui põhjaveevaru hinnatakse joogivee või mineraalvee tarbeks, tuleb võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatutele veeproovid, arvestades joogivee ja mineraalvee kvaliteedinõudeid. (4) Kui põhjavee tarbevaru hinnatakse tootmisvee saamiseks, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näitajatele võtta veeproovid tootmisvee kohta esitatud nõuete kohaselt. (5) Põhjaveevaru hindamiseks kasutatavate viimaste veeanalüüside tulemustest ei tohi olla möödunud rohkem kui kaks aastat. § 7. Üldnõuded uuringuaruande kohta (1) Hüdrogeoloogilise uuringu tulemused esitatakse uuringuaruandes, mis koosneb tekstist ning teksti- ja graafilistest lisadest. (2) Uuringuaruanne peab sisaldama töö tellija ja tegija kohta vähemalt järgmist teavet: 1) põhjaveevaru hindamise tellija nimi ja kontaktandmed; 2) põhjaveevaru hindaja nimi ja kontaktandmed; 3) põhjaveevaru hindaja hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa number ja loa andmise aeg; 4) kui põhjaveevaru hindamiseks on võetud veeproove, siis veeproovivõtja nimi ja kontaktandmed ning veeproovivõtja atesteerimistunnistuse number ja andmise aeg; 5) põhjaveevaru hindamise lähteülesanne ja põhjavee kasutamise otstarve. (3) Uuringuaruanne peab sisaldama vähemalt käesoleva määruse §-s 4 sätestatud uuringute kokkuvõtet ja tulemusi. Kui põhjaveevaru hindamiseks võeti veeproove, siis ka nende analüüsitulemusi. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab uuringuaruanne sisaldama põhjaveevaru arvutamise metoodika kirjeldust ja arvutuskäiku. Hüdrogeoloogilise modelleerimise teel tehtud arvutuse korral peab uuringuaruanne sisaldama ka mudeli parameetrite kirjeldust, kasutatud tarkvara nimetust, arvutuste ning prognooside usaldusväärsuse analüüsi. 3 (5) Uuringuaruandele lisatakse põhjaveevarude jaotuse tabel, mis on koostatud põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseisu põhjal. § 8. Täiendavad nõuded uuringuaruande kohta (1) Uuringuaruandes peavad olema lisaks käesoleva määruse §-s 7 nõutud teabele järgmised andmed ja osad: 1) sissejuhatus; 2) kehtivad põhjaveevarud ja veevõtt; 3) põhjaveevaru vajadus uuritaval alal; 4) piirkonna hüdrogeoloogilised tingimused; 5) ülevaade varem tehtud hüdrogeoloogilistest uuringutest ja põhjaveevaru uurituse hinnang, sealhulgas hinnang varasemate tööde kohta; 6) põhjaveevaru uuringu käigus tehtud tööde kirjeldused; 7) olemasolevate veehaarete kirjeldused ja nende seisukorra hinnang; 8) veekihi hüdrogeoloogiliste parameetrite määramise või täpsustamise metoodika kirjeldus ja arvutuskäik ning tulemused; 9) uuringu käigus võetud veeproovide tulemused; 10) põhjavee kvaliteedi iseloomustus, kokkuvõte põhjavee keemilistest näitajatest ja põhjavee keemilises koostises toimunud muutustest ning põhjavee kvaliteedi muutuste prognoos kehtestatud veevarude kohasel veevõtul; 11)põhjaveevaru arvutamiseks koostatud põhjaveemudeli kirjeldus ja asjakohane informatsioon, et tõestada koostatud põhjaveemudeli sobivust põhjaveevaru arvutuse vajadusteks; 12) põhjaveevaru arvutus; 13) veetasemete muutuste prognoos kehtestatud veevarude kohasel veevõtul ja veevõtu mõju hinnang teistele veehaaretele; 14) ettepanekud veehaarete jätkusuutlikkuse tagamiseks ja seireks ning soovitused veehaarete kasutamiseks; 15) sanitaarkaitseala ja toiteala kirjeldus; 16) põhjaveevaru kehtestamise ettepanek; 17) kokkuvõte koos soovituste ja ettepanekutega; 18) kasutatud trükiste ja käsikirjaliste materjalide loetelu. (2) Uuringuaruandele lisatakse vajaduse korral sanitaarkaitseala suurendamise projekt või toiteala sanitaarkaitseala projekt. § 9. Põhjaveevaru hindamise kord (1) Uuringuaruanne esitatakse põhjaveekomisjonile läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks elektrooniliselt. (2) Põhjaveekomisjoni istungil, kus vaadatakse läbi uuringuaruanne, osaleb ka aruande koostaja. (3) Põhjaveekomisjon vaatab uuringuaruande läbi ja kontrollib põhjaveevaru hindamiseks kasutatud meetodi ja esitatud põhjaveevarude jaotamise põhjendatust 30 päeva jooksul aruande esitamisest arvates. 4 (4) Kui uuringuaruanne ei ole koostatud nõuetekohaselt, tagastab põhjaveekomisjon selle koostajale ja annab vähemalt 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui puuduseid tähtaja jooksul ei kõrvaldata, jätab põhjaveekomisjon uuringuaruande heaks kiitmata. (5) Põhjaveekomisjon teeb uuringuruande alusel põhjaveevaru kehtestamise ettepaneku keskkonnaministrile kümne tööpäeva jooksul põhjaveekomisjoni sellekohase otsuse tegemisest. (6) Põhjaveevaru hindamise uuringuaruanne esitatakse koos lisadega kümne tööpäeva jooksul pärast põhjaveevaru kehtestamise otsuse tegemist Keskkonnaagentuurile, kes kannab selle asjakohasesse registrisse kümne tööpäeva jooksul. § 10. Põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis Põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis on järgmine: 1) põhjaveevaruga ala; 2) põhjaveekiht; 3) puurkaevu keskkonnaregistri number; 4) põhjavee kasutamise otstarve; 5) põhjaveevaru kogus kuupmeetrites ööpäevas; 6) põhjaveevaru arvutuslik kasutusaeg. § 11. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2019. aasta 1.oktoobril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler 5 Keskkonnaministri määruse „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 204 lõike 7 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina seoses uue veeseaduse jõustumisega 1. oktoobril 2019. Võrreldes keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a määrusega nr 9 „Põhjaveevaru hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 9) ei ole määruse teksti sisuliselt muudetud. Tehtud on üksnes normitehnilisi ja keelelisi muudatusi. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Keskkonnaministeeriumis. Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kersti Türk (626 2809, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määruse sisu (eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist) ei ole võrreldes kehtiva määrusega oluliselt muutunud ning sisu on kirjeldatud seletuskirjades, mida on võimalik vaadata sissejuhatuses märgitud veebilehel või Keskkonnaministeeriumis. Määruse uute sätete eesmärk on tagada põhjaveevaru uuringuaruannete ja põhjaveevaru hindamise ühtlaselt hea kvaliteet. Selle kaudu tagatakse ka põhjavee hea seisundi säilimine ja põhjavee jätkusuutlik kasutamine. Eriti oluline on see piirkondades, kus põhjavee looduslik ressurss on juba täna piiratud (näiteks Tallinna linn ja seda ümbritsevad vallad ning Kirde- Eesti). Kehtivas terviktekstis ega selle seletuskirjas ei ole eesmärki sõnastatud. Põhjaveevaru hindamise uuringuaruande peatükkide täpsemad kirjeldused ja hindamise arvutuslikud meetodid ning valemid on ASi Maves 2017. a koostatud põhjaveevaru hindamise juhendis „Põhjaveevaru hindamise juhend“, mis on kättesaadav Keskkonnaministeeriumi kodulehel https://www.envir.ee/sites/default/files/pohjaveevaru_hindamise_juhend_0.pdf. Eelnõukohase määruse § 5 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamiseks tehtavate pumpamiskatsete kohta. Kui põhjaveevaru uuringuks sobib mõni olemasolev töötav puurkaev, siis kasutatakse uuringus töötava puurkaevu veevõtu ja veetaseme andmeid ning pumpamiskatseid tegema ei pea. Pumpamiskatsed tehakse siis, kui jääb arvutusteks puudu hüdrogeoloogilisi parameetreid (kihi veejuhtivuskoefitsient, piesojuhtivuskoefitsient jne) ja varasemates uuringutes neid tehtud pole. Pumpamiskatseid võib teha nii tarbekaevudes (olemasolevas töötavates kaevudes) kui ka uuringukaevudes. Katsetulemuste järgi hüdrogeoloogiliste näitajate leidmisel on oluline õige arvutusskeemi valimine (surveline või survetu veekiht, kas avatakse terve veekiht või ainult osa sellest, milline on veekihi eeldatav anisotroopsus, kaevu omatakistusest johtuv mõõdetud ja tegeliku veetaseme erinevus jne). Katsete arvutustulemustest saadakse reeglina vaadeldava veekihi filtratsioonikoefitsient k, kihi veejuhtivus km, vaatluspuuraugu andmetest vabapinnalises põhjaveekihis veeand või survelise veekihis rõhuveeand. 1 Põhjaveevaru arvutusel on veekihi veeand või rõhuveeand vajalikud eeskätt põhjaveetaseme muutuste prognoosimiseks ajas põhjaveevaru arvutuslikul kasutusperioodil. Vaid filtratsiooni- koefitsiendi k määramisega võib piirduda maapinnalähedase põhjaveekihi veehaarde paikne- misel veekihiga hüdrauliliselt seotud pinnaveekogude juures (kui need määravad veehaarde mõjuraadiuse). Eelnõukohase määruse § 6 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamiseks tehtavate veeanalüüside kohta. Näiteks kui puudub töötav puurkaev, mille veeloa kohase seire tulemusi saaks uuringus kasutada, tuleb põhjaveevaru hindamiseks võtta veeproovid. Määruses on täpsustatud, et joogivee ja mineraalvee kvaliteedinäitajate määramiseks võetakse veeproovid ainult siis, kui hinnatakse põhjavee prognoos- või tarbevaru kasutamist joogi- või mineraalveena. Tavaliselt kasutatakse piirkonna kohta olemasolevaid riikliku põhjaveeseire ja keskkonnalubade nõuete seire tulemusi. Põhjaveevaru hindamisel kasutatavad viimaste veeproovide analüüsitulemused ei tohi olla vanemad kui kaks aastat, kuna vastasel juhul ei iseloomusta need hindamise hetkel põhjavee kvaliteeti. Eelnõukohase määruse § 7 täiendab kehtivat tervikteksti nõuetega põhjaveevaru hindamise uuringuaruande kohta. Aruandes peavad olema kajastatud kõik põhjaveevaru hindamise etapid, mis on sätestatud eelnõukohase määruse §-s 4. Samuti andmed, mis on vajalikud põhjaveekomisjonile põhjaveevaru uuringu tulemuste tõepärasuse hindamiseks ja asjakohaste arvutuste kontrollimiseks. Näiteks tuleb aruandes esitada ka kõik andmed inimtegevuse tulemusena põhjaveevaruga alale avalduvate koormusallikate kohta – potentsiaalselt ohtlike saasteallikate, saastunud pinnase ja põhjaveega alade, veevõtu, maa ning maapõue kasutamise ja muude koormuste andmed ning nendest tulenevate ohtude kirjeldused. Veeseaduse tasandile on viidud põhjaveevaru mõiste ja põhjaveevaru jagunemine uurituse detailsusest lähtuvalt prognoosvaruks ja tarbevaruks. Praegu on põhjaveevaru definitsioon sätestatud määruse nr 9 §-s 1 ja põhjaveevaru jagunemine kehtestatud sama määruse §-ga 3. Veeseaduse tasandile on viidud põhjaveevaru ümberhindamise tingimused. Praegu on põhjaveevaru ümberhindamise tingimused kehtestatud määruse nr 9 §-ga 6. Võrreldes kehtiva määrusega on muudetud põhjaveevaru arvutuslikku kasutusaega. Põhjaveevaru hindamise arvutused tehakse edaspidi kasutusajaga 10–30 aastat. Määruses nr 9 on, et põhjaveevaru arvutatakse kuupmeetrites ööpäevas arvutusliku kasutusaja 10 000 ööpäeva (reeglina) kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus ei käsitle Euroopa Liidu õigusega reguleeritud valdkondi. Tegemist on riigisisese õigusega, mille vastavust Euroopa Liidu õigusele ei hinnata. 4. Määruse mõju Kuna määruse sisu ei muutu, siis on määruse mõju sama, mis kehtival terviktekstil. Seega uut mõju määruse kehtestamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega tulusid. 2 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub ühel ajal veeseadusega, 1. oktoobril 2019. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Maaeluministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Määrus kehtestatakse uuesti seoses uue veeseaduse jõustumisega 1.10.2019 ja seetõttu avalikku konsultatsiooni ei korraldata. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/19-0916 - Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.09.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5052157b-6a9f-4e36-8316- 45f0395a7c00 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5052157b-6a9f-4e36-8316- 45f0395a7c00?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel