KINNITATUD
sotsiaalministri 30.09.2019
käskkirjaga nr 61
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale
Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
01.08.2015–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
SA Innove
Toetuse saaja
Eesti Töötukassa
SISUKORD
1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................................................................................ 3
1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3
1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3
1.2. TAT ................................................................................................................................................................................... 3
1.2.1. TAT EESMÄRK ................................................................................................................................................................... 3
1.2.2. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 3
1.2.4. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 4
1.2.5. MÕISTED .......................................................................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................................... 5
2.1. TÖÖTURUTEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA ISIKUTELE ............................................................................................................ 5
2.2. TÖÖANDJA TOETAMINE ........................................................................................................................................................ 11
3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 13
4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 13
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ......................................... 15
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA..................................................................................................................... 16
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 17
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 17
7.2. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD ........................................................................................................................... 17
7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 19
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 21
7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 22
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 23
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................................................................................................... 24
8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 24
2
Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna
töövõime vähenemine on pidurdunud.
TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse:
1) töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu
möödumisel peale hindamist;
2) mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu
möödumisel peale hindamist.
1.1.3. Meetme nimetus
Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine.
1.1.4. Meetme eesmärk
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel,
vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise
ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. TAT
1.2.1. TAT eesmärk
TAT tegevuste eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise
toetamine, inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine, vähenenud töövõimega inimeste
töötuks jäämise ennetamine aktiivsete tööturumeetmete abil.
1.2.2. TAT tulemus
TAT tulemusena on aktiivsete tööturumeetmete abil vähenenud töövõimega inimesi tööturule aidatud ja
toetatud nende tööturul püsimist ning säilitatud ja parandatud nende töövõimet.
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
2016. aastast rakendatava töövõimereformi eesmärk on suurendada pikaajalise tervisekahjustusega ja
puudega inimeste osalemist tööturul, pakkudes senisest rohkem tuge töötamiseks ja igapäevaelus
toimetulekuks. Uue töövõime toetamise süsteemi loomise ajendiks oli ühelt poolt tööealiste pikaajalise
3
tervisekahjustusega ja puudega inimeste madal tööhõivemäär ja kõrge mitteaktiivsuse määr (2013. a oli
sihtrühma tööhõivemäär Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel 43%, mitteaktiivseid oli 49%, tööd otsis
8%, sh neist vaid 2% otsis tööd aktiivselt töötukassa abil). Teisalt kasvas püsiva töövõime kaotusega ja
sellega seoses töövõimetuspensioni saavate 16–62-aastaste arv, ulatudes töövõimereformi
rakendamise eel enam kui 98 000 inimeseni (üle 11% samaealisest elanikkonnast). Kuigi püsiv töövõime
kaotus määrati ka enne 2016. aasta töövõimereformi tähtajaliselt, jäi süsteemist väljumine
tagasihoidlikuks. Püsiva töövõimetuse korral makstavate hüvitiste adekvaatse taseme ja jätkusuutliku
rahastamise tagamiseks oli vältimatult vajalik süsteemi reformida.
Töövõimereformiga muudeti töövõime hindamise põhimõtteid ja vähenenud töövõime korral makstava
rahalise toetuse tingimusi. Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse kehtivas süsteemis
tööealistel pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestel püsiva töövõime kaotuse asemel säilinud
töövõimet (töövõime võib olla täielik, osaline või puuduv). Töövõimetuspensioni asemel makstakse
töövõimetoetust, mille saamise õigus on osalise töövõimega inimestel seotud aktiivsusnõuete (õppimine,
töötamine, töö otsimine jms) täitmisega. Sihtrühma tööturule aitamiseks on laiendatud nii
tööturumeetmete kui ka sotsiaalteenuste valikut ja kättesaadavust, mille tulemusel on kasvanud
vähenenud töövõimega inimeste aktiivsus tööturul.
2018. aastaks on vähenenud töövõimega inimeste tööhõivemäär kasvanud 51%ni ja töötus 12,5%ni.
2019. aasta esimesel poolaastal (kuus keskmiselt) oli töötuna arvel 11 460 vähenenud töövõimega töötut.
Töötukassa prognoosi järgi suureneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv mõnevõrra kuni
2021. aastani, mil lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. 2021. aastal on kuus keskmiselt arvel ligi
13 500 vähenenud töövõimega registreeritud töötut. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega
registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal 13 400, 2023. aastal 13 100), kuid on
jätkuvalt suur. Seega on sihtrühmale tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik, et toetada sihtrühma
töölerakendumist.
Käesoleva TAT alusel osutatakse vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamiseks ja töötamise
toetamiseks nii kõiki olemasolevaid kui ka uusi tööturuteenuseid. Vähenenud töövõimega inimesed,
kes on seoses töövõimereformiga töötukassa uus kliendirühm, saavad vastavalt vajadusele kasutada
kõiki tööturuteenuseid, mida töötukassa osutab registreeritud töötutele, tööotsijatele ja töötajatele. Teiste
sihtrühmadega võrreldes osutatakse vähenenud töövõimega inimestele soodsamatel tingimustel
palgatoetuse teenust, varasemast soodsamaks on muudetud ka tööruumide ja -vahendite kohandamise
ning tugiisikuga töötamise teenuse tingimusi. Uute teenustena katsetatakse TAT raames mobiilset
nõustamist koolist tööle liikumise toetamiseks, kogemusnõustamist, tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud
töö teenust, töölesõidu toetust ja saatja sõidukulu hüvitamist. Lisaks pakutakse tööandjatele nõustamist
vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja töötamise toetamiseks ettevõttes.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 110 000 666 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 0 0
3 Omafinantseering 19 411 882 15%
4 TAT eelarve kokku 129 412 548 100%
1.2.5. Mõisted
Vähenenud töövõimega isik on isik,
- kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või
4
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik,
kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale
töövõimetusele, või
- kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) tööotsijana arvele võetud.
Koondamisteatega tööotsija on isik, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta
koondamise tõttu ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud.
Õppiv tööotsija on isik, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes (kaasa
arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud.
Töötu on isik, kes ei tööta ning on töötukassas töötuna arvele võetud.
Õppiv töötu on isik, kes ei tööta, õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes (kaasa
arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas töötuna arvele võetud.
Töötaja on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud tegevusega.
Töötamine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega hõivatud olemine.
Tööleasumine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega alustamine.
2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Tööturuteenused vähenenud töövõimega isikutele
Vähenenud töövõimega isikutele osutatakse järgmisi tööturuteenuseid:
2.1.1. Koolist tööle liikumise toetamine
2.1.1.1. Mobiilne nõustamine koolist tööle liikumise toetamiseks
Mobiilne nõustamine (MOBI) on suunatud vähenenud töövõimega õppijatele kutse- või kõrgkoolis
eesmärgiga toetada nende sujuvat liikumist koolist tööle.
MOBI sisuks on õppijate tööotsingualane teavitamine ja nõustamine, neile tööturu olukorra, kohalike
tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine. MOBI sessiooni sisu
ja ülesehitus sõltub osalejate vajadustest. Lisaks korraldatakse MOBI raames vajaduse korral
individuaalset või grupinõustamist (näiteks karjäärinõustamine). Vastavalt vajadusele kaasatakse
õppijatega kohtumistesse teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes õpivad kutse- või kõrgkoolis
2.1.2. Tööalaste teadmiste ja oskuste arendamine
2.1.2.1. Tööturukoolitus
5
Tööturukoolitus on tööalaste teadmiste ja oskuste andmine või täiendamine, et soodustada tööleasumist.
Töötukassa tellib vajaliku koolituse või võimaldab koolitust koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel
valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse
töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate koolituste seast.
2.1.2.2. Kvalifikatsiooni saamise toetamine
Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või
pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja
riigilõivu kulu kandmine.
Sihtrühm (tegevused 2.1.2.1–2.1.2.2): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud)
või koondamisteatega tööotsijad
2.1.2.3. Tööpraktika
Tööpraktika on töölesaamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töökogemuse andmine tööandja
juures.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.1 või 2.1.2.2 nimetatud tööturuteenust
saama, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna
arvelolek on lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7
alusel.
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.3 nimetatud tööturuteenust saama,
jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on
lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul.
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud punktides 2.1.2.1–2.1.2.3
nimetatud tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte
lõppemist.
2.1.3. Ettevõtluse toetamine
2.1.3.1. Ettevõtluse alustamise toetus
Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline toetus oma ettevõtte loomiseks.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal esitanud avalduse ettevõtluse
alustamise toetuse saamiseks, võib taotletud toetust anda ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
2.1.3.2. Ettevõtluse toetamise teenus
6
Ettevõtluse toetamise teenus on ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse ja individuaalse
mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis eesmärgiga toetada tema äriplaani
elluviimist ja jätkusuutlikkust.
Teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. Töötukassa
toetuseta ettevõtlusega alustanud vähenenud töövõimega isikule osutatakse teenust kahe aasta jooksul
ettevõtlusega alustamisest, juhul kui isik on ettevõtlusega alustamisele eelnenud kuuekuulise
ajavahemiku sees olnud töötuna arvel ja töötuna arvelolek on lõpetatud. Ettevõtlusega alustamiseks
loetakse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist äriregistris.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust või
on alustanud ettevõtlusega töötukassa toetuseta
2.1.4. Töövõime ja töötamise toetamine
2.1.4.1. Tööalane rehabilitatsioon
Tööalane rehabilitatsioon on vähenenud töövõimega isiku tööeluks ettevalmistamine, tema tööle
asumise või töötamise toetamine.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt vähenenud töövõimega isiku individuaalsetele
vajadustele eelkõige, kui:
1) tal on tegutsemisel puude või terviseseisundi tõttu mitmeid takistusi (näiteks liikumisel, suhtlemisel,
nägemisel) ning ta vajab korraga mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi;
2) tema töölesaamise või töötamise takistusi ei ole võimalik ületada teiste, üksikute tööturu-, sotsiaal- või
tervishoiuteenuste osutamisega.
Tööalane rehabilitatsioon hõlmab eelkõige:
1) puude või tervisehäirega toimetulekuks vajalike oskuste ja töövõime arendamist (näiteks liikumine,
suhtlemine, igapäevaelu korraldamine ja toimingud, sümptomite kontroll, abivahendite kasutamine) ning
nõustamist (näiteks motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine, puude või tervisehäirega
kohanemine), et valmistada isikut ette tööotsinguteks ja tööeluks;
2) töölesaamist ja töötamist toetavaid tegevusi (näiteks sobiva töö väljaselgitamine, töökoha
kohandamise või abivahendite vajaduse hindamine ja lahenduste pakkumine, tööeluga kohanemise
toetamine, töövõtete õpetamine vastavalt puudele või tervisehäirele, tööandja, juhtide ja töökollektiivi
nõustamine), et suurendada isiku töövõimet ja töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta.
Tööalase rehabilitatsioonina pakutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud
rehabiliteerivaid tegevusi (need on füsioterapeudi, tegevusterapeudi, loovterapeudi, logopeedi,
eripedagoogi, kogemusnõustaja, psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja õe individuaal- ja grupiteenused ning
arsti individuaalteenus), mis on vajalikud vähenenud töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise
jätkamiseks.
Tööalase rehabilitatsiooni kestus sõltub isiku individuaalsetest vajadustest, kuid on üldjuhul kuni üks
aasta.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega (v.a puuduva töövõimega) isikud, kes
- on arvele võetud töötuna (sh õppiv töötu) või
- on arvele võetud tööotsijana ning töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust või
- ei ole arvele võetud töötu või tööotsijana, kuid töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või
kõrgharidust
7
Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata isikule, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud
vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva
päästeteenistuja toetust, ega isikule, kellel on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kellele
osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
2.1.4.2. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.4.3. Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine
Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine on sellise abivahendi võimaldamine, milleta
isikul ei ole puudest või terviseseisundist tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks
abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest või terviseseisundist olenemata vajalik tööülesannete
täitmiseks või on isikule vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.4.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.4.5. Tugiisikuga töötamine
Tugiisikuga töötamine on abi ja juhendamine töötamisel tulenevalt isiku puudest või terviseseisundist.
Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse vähenenud töövõimega isikule, kes asub tööle või töötab.
Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest
arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja
juures ja samal ametikohal töötamiseks.
Teenust osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus:
- 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes;
- 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes;
- 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.5. Töölesaamise takistuste kõrvaldamine
2.1.5.1. Nõustamisteenused
2.1.5.1.1. Tööklubi
Tööklubi on tööotsingunõustamine eesmärgiga valmistada osalejaid ette töö otsimiseks ja tööeluks, anda
ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis
osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge teistelt tööotsijatelt ja juhendajalt. Tööklubi
tegevusi juhendab sobiva ettevalmistusega tööklubi juhendaja.
Tööklubi tegevusteks on näiteks kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste
tutvustamine; töö otsimise kanalite tutvustamine ja juhendamine nende kasutamisel; tööle
kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamise õpetamine ning tööle kandideerimise harjutamine;
8
nõustamine tööalaste valikute tegemisel; sotsiaalsete oskuste ja isikuomaduste arendamine (sealhulgas
meeskonnatöö, stressiga toimetulek, enesekindlus); tööandjatega kohtumine ja ettevõtete külastamine.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud
2.1.5.1.2. Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine
Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine on nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud
psühholoogiliste, võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks eesmärgiga toetada töö otsimist,
tööturuteenuste kasutamist ja töölesaamist.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega
tööotsijad
Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud tööturuteenust saama,
jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on
lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel.
Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud
tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist.
2.1.5.1.3. Kogemusnõustamine
Kogemusnõustamine on sarnase puude või tervisehäirega isikute vahel toimuv teadmiste ja kogemuste
vahetus ning nõustamine eesmärgiga toetada puude või tervisehäirega toimetulekut, suurendada
motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada ette tööotsinguteks ja tööeluks.
Töötukassa tellib isikule vajaliku kogemusnõustamise teenuse või võimaldab tal valida sobiva
kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega
tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad
2.1.5.2. Individuaalsed lahendused
Individuaalsed lahendused on tööturuteenusel osalemise, tööleasumise või töötamise jätkamisega
seotud täiendavate kulude, sealhulgas hoolduskulu ja isiku erivajadusest tingitud kulu hüvitamine või
tasumine.
Individuaalse lahendusena võib:
- vähenenud töövõimega töötule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja
tööleasumisega seotud täiendavad kulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud
muu kulu;
- vähenenud töövõimega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud puudest
või terviseseisundist tingitud lisakulud;
- tööandjale hüvitada vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on
tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu).
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või töötajad, kelle
töölesaamine või töötamise jätkamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste
takistuste tõttu; tööandjad, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega isikud
9
2.1.6. Töövalmiduse toetamine
2.1.6.1. Proovitöö
Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku tööle kandideeriva
vähenenud töövõimega isiku osalemise proovitöös. Proovitöö annab isikule võimaluse pakutaval
töökohal töötamist järele proovida ning tööandjal tema sobivuses veenduda. Proovitööl täidab
vähenenud töövõimega isik selle ametikoha tööülesandeid, millele ta kandideerib, ning tutvub ettevõtte
töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga. Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või tööotsijad (sh õppivad
ja koondamisteatega tööotsijad)
2.1.6.2. Tööharjutus
Tööharjutus hõlmab tööharjumuse taastamist või esmase tööharjumuse omandamist, ettevalmistust
tööotsinguteks ja töölkäimiseks.
Tööharjutus koosneb üldjuhul tööotsingule keskendunud grupitööst (näiteks motiveerimine,
sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine) ning praktilistest
tegevustest, mis ei nõua erialaseid teadmisi ja milleks vajalikud oskused omandatakse tööharjutuse
käigus. Tööharjutuse kestus on kuni kuus kuud.
2.1.6.3. Vabatahtlik töö
Vabatahtlikus töös osalemine annab uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, arendab sotsiaalseid suhteid ning
aitab ette valmistada tööeluks. Vabatahtlik töö võib hõlmata osalemist tegevustes, mida viiakse ellu
peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks (näiteks kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse,
ühistegevuse või muus avaliku huviga seotud valdkonnas). Vabatahtlik töö võib olla ka ettevõtete
korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine.
2.1.6.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
Sihtrühm (tegevused 2.1.6.2–2.1.6.3): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad
töötud)
2.1.6.5. Kaitstud töö
Kaitstud töö eesmärk on vähenenud töövõimega isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks
(iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil.
Töötamine kaitstud tingimustes tähendab, et vähenenud töövõimega isikul võimaldatakse teha
võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos. Isikule tagatakse
sealjuures vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi.
Töötukassa kaudu korraldatava kaitstud töö teenuse kestus on kuni kaks aastat, mis jaguneb etappideks.
I etapis toimub vähenenud töövõimega isiku töösuutlikkuse hindamine, tööoskuste õpetamine ja
harjutamine, sobivate tööde leidmine. II etapis töötab vähenenud töövõimega isik kaitstud tingimustes,
kuid samal ajal nõustatakse ja toetatakse teda, et ta leiaks töö avatud tööturul. III etapis liigub vähenenud
töövõimega isik kaitstud tingimustega töölt avatud tööturule, teenuseosutaja tugi väheneb järk-järgult.
10
Vähenenud töövõimega isiku eest, kes on eelnevalt töötanud kaitstud tingimustes, makstakse tööandjale
avatud tööturule töölerakendamisel palgatoetust vastavalt punktile 2.2.1.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a kui töövõime puudub)
Isik, kes on suunatud kaitstud tööle ja kellel teenuse saamise ajal tuvastatakse puuduv töövõime, võib
jätkuvalt saada kaitstud töö teenust.
2.1.7. Rahalised toetused tööturuteenustes osalemiseks ja tööleasumiseks
2.1.7.1. Stipendium
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes
- on töötud ja osalevad tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud töö
teenuse I etapis;
- on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolitusel
2.1.7.2. Sõidu- ja majutustoetus
Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes
- osalevad tööalase rehabilitatsiooni teenusel;
- on töötud ja osalevad tööturukoolituse, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööpraktika, tööklubi,
psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise, proovitöö, tööharjutuse,
vabatahtliku töö või kaitstud töö (I etapp) teenusel;
- on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolituse, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööklubi,
psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise või proovitöö teenusel
2.1.7.3. Töölesõidu toetus
Töölesõidu toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada töölesõiduga seotud lisakulud, mis on vähenenud
töövõimega isikul tingitud sellest, et ta ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl käimiseks
ühistransporti (v.a taksot). Töölesõiduga seotud lisakulud hüvitatakse, kui see on vajalik vähenenud
töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks.
Sihtrühm: vähenenud töövõimega töötajad, kes ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl
käimiseks ühistransporti (v.a taksot)
2.1.7.4. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.1.8. Tegevuse 2.1 üldajaraam
1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023;
2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015–
31.12.2023.
2.2. Tööandja toetamine
Tööandjale, kes võtab või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku, osutatakse järgmisi vähenenud
töövõimega isiku töötamist toetavaid tööturuteenuseid:
2.2.1. Palgatoetus
11
Palgatoetus on tööandjale vähenenud töövõimega isiku töölerakendamiseks makstav toetus.
Lisaks TTTS § 18 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatule makstakse tööandjale palgatoetust sellise
vähenenud töövõimega töötu töölerakendamisel, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud.
Lisaks makstakse palgatoetust tööandjale, kes avatud tööturu tingimustes rakendab tööle vähenenud
töövõimega isiku, kes on eelnevalt töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes. Palgatoetust ei maksta kaitstud töö II etapi
tegevustes osalemisel.
Sihtrühm: tööandjad, kes võtavad tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu alusel tööle
vähenenud töövõimega isiku, kes on:
- töötu ja kes on vahetult enne tööleasumist töötuna arvel olnud järjest vähemalt kuus kuud või
- vahetult enne avatud tööturule tööleasumist töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes või
- nimetatud TTTS § 18 lõike 2 punktides 3–4
2.2.2. Tööruumide ja -vahendite kohandamine
Tööruumide ja -vahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi
vähenenud töövõimega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku
eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ning kohandus on vajalik töö tegemiseks.
Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui vähenenud töövõimega isik asub tööle
või töötab tähtajatult või tähtajaliselt, kestusega vähemalt kaks aastat.
Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada korduvalt,
kohaldamata TTTS § 20 lõikes 6 sätestatud kolmeaastast piirangut.
Sihtrühm:
- tööandjad, kes võtavad või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku;
- vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad,
õppivad tööotsijad, töötajad
2.2.3. [KEHTETU alates 01.01.2020]
2.2.4. Tööandja teavitamine ja nõustamine
Tööandjatele teavitusürituste ja nõustamise korraldamine vähenenud töövõimega isikute töötamise
toetamise võimalustest. Tööandja nõustamine vähenenud töövõimega isikute tööülesannete
kohandamisel ja ümberkujundamisel vastavalt töötaja töövõimele.
Sihtrühm: tööandjad
2.2.5. Tegevuse 2.2 üldajaraam
12
1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023;
2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015–
31.12.2023.
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Sihttase Sihttase Selgitus
TAT punktile, tase (2018) (2023)
missugusest
tegevusest kujuneb)
Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 39 281 Tegevuste 2.1
väljundnäitajad (TAT inimesed, kes on (meetmes (meetmes ja 2.2
tulemusnäitaja) saanud töövõimereformi kokku 31 420) kokku 54 181) tulemusnäitaja
vahendusel teenuseid
TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning
väljundi- ja tööandjate toetamine
tulemusnäitajad
Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 39 281 Panustab
inimesed, kes on otseselt
saanud töövõimereformi rakenduska
vahendusel teenuseid va
väljundinäit
ajasse
Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 5 773 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
säilitanud oma töökoha va
12 kuu möödumisel tulemusnäit
peale hindamist1 ajasse
Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 13 291 Panustab
kelle töövõimet hinnati otseselt
osaliseks ning kes on rakenduska
liikunud hõivesse 12 kuu va
möödumisel peale tulemusnäit
hindamist2 ajasse
4. TAT mõju läbivatele teemadele
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
1 Kuna võrreldavad andmed puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), selgitatakse baas- ja sihttase
välja 30.11.2016. Sarnaselt on tulemusnäitajad kajastatud rakenduskavas ning tähtaja osas on kokkulepe saavutatud Euroopa
Komisjoniga.
2 Kuna võrreldavad andmed puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), selgitatakse baas- ja sihttase
välja 30.11.2016. Sarnaselt on tulemusnäitajad kajastatud rakenduskavas ning tähtaja osas on kokkulepe saavutatud Euroopa
Komisjoniga.
13
Selgitus: TAT tegevused toetavad kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. Töövõimetuspensionäride
arv maakondades on erinev. Nendes piirkondades, kus töövõimetuspensionäride arv on suurem, on ka
mitteaktiivsete inimeste arv suurem ja seega ka tööeas ülalpeetavate hulk suurem3. TAT tegevused
aitavad tööle rakenduda vähenenud töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud
raskendatud, vähendades seeläbi mitteaktiivsust ja aidates kaasa maakondade majandusliku ja
sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Selgitus: TAT tegevused ei mõjuta keskkonnahoidu ja kliimat ega oma keskkonnahoiule toetavat mõju,
samuti ei ole ette nähtud tegevustega keskkonnaseisundi muutust, s.o paranemist või halvenemist.
Infoühiskond jah ei
Selgitus: TAT alusel osutatavad teenused mõjutavad kaudselt infoühiskonda. TAT alusel osutatakse
tööturukoolituse teenust, mille raames ei ole välistatud vähenenud töövõimega isikute IKT oskusi
arendavad koolitused. Samuti arendatakse töötukassa infotehnoloogilisi lahendusi.
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus: TAT toetavad tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Praegune
töövõimetuspensionite maksmise süsteemi ülesehitus on ebaefektiivne. Töövõimetutele inimestele
rakendatakse üksnes passiivseid meetmeid, makstakse hüvitisi ja võimaldatakse soodustusi. Uues
töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on
suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja
suureneb riigi maksutulu. Töövõime arendamisega seonduvad teenused koonduvad osaliselt töötukassa
pädevusse, mis omakorda võimaldab terviklikku lähenemist – nii töövõime hindamine, sobiva töö
leidmise toetamine teenuste osutamisega kui ka toetuse maksmine toimub ühes asutuses.
Võrdsed võimalused4
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)5 jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega6 TAT-de
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei
Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad teenused on
soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste
erinevat olukorda, vajadusi ja huve.
Võrdne kohtlemine jah ei
3 Statistikaameti andmebaas
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
5 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides
eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi
ja mehi.
6 Programmi ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning
hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele
kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
14
Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine
TAT alusel osutatakse tööturuteenuseid erinevas vanuses inimestele. Üldjuhul on teenused tööealistele
(16–vanaduspensioniiga), kuid töötavatele inimestele mõeldud teenuseid osutatakse vanusest
sõltumata.
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks
Käesoleva TAT kõik tegevused on suunatud puudega inimeste toetamiseks. Neile osutatakse TAT alusel
tööturuteenuseid, mis toetavad nende töövõimet ja aktiivset ühiskonnas osalemist. Olemasolevatele
tööturuteenustele on lisaks välja töötatud uued tööturuteenused, nagu tööalane rehabilitatsioon, kaitstud
töö, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine ning kogemusnõustamine, mis on kõik suunatud
puudest ja tervisehäirest tingitud töötamise takistuste kõrvaldamisele või leevendamisele. Lisaks
tagatakse puudega inimestele vajaduse korral töötamiseks vajalik abivahend, tugiisik, tööruumide ja -
vahendite kohandamine, tööintervjuul abistamine.
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest
või veendumusest või seksuaalsest sättumusest7.
Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ega diskrimineerita sõltumata tema soost, rassist, rahvuslikust
kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. TAT sihtrühmale
osutatakse tööturuteenuseid nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Käesolev TAT on otseselt seotud:
a) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime
süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. Mõlemad
TAT-d panustavad töövõimereformi elluviimisse ja edukasse rakendamisse. TAT „Töövõime süsteemi
toetavad tegevused“ alusel arendatakse ja katsetatakse töövõime hindamise metoodikat ja koolitatakse
spetsialiste metoodika kasutusele võtmiseks. Samuti arendatakse nimetatud TAT alusel andmevahetust
erinevate organisatsioonide infosüsteemide vahel. Lisaks korraldatakse TAT alusel teavitustegevust, mis
on oluline vähenenud töövõimega isikute, tööandjate ja ühiskonna informeerimiseks töövõimereformist
ning positiivsete hoiakute kujundamiseks vähenenud töövõimega inimeste töötamise suhtes;
b) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet
hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud
tegevustega. Nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja
säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-,
koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu, ennetades tööl tervisekahjustuste tekkimist või süvenemist ning
seeläbi töövõime vähenemist;
c) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud
toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega, milleks on vähenenud töövõimega inimestele
vajadustele vastavate isiklike abivahendite võimaldamine ja viipekeele tõlgi teenuse arendamine ning
pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkumine. Kui vähenenud töövõimega inimestele on õigel ajal tagatud
nende vajadustele vastavad isiklikud abivahendid või viipekeele tõlgi teenuse kättesaadavus, toetab see
7 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
15
nende iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust, sealhulgas tööotsinguid ja tööleasumist. Pikaajaline kaitstud
töö on võimalus tööelus osaleda neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama
avatud tööturu tingimustes. Nimetatud TAT täiendab ja toetab töötukassa tegevusi vähenenud
töövõimega inimeste tööleaitamiseks, võimaldades seostada hoolekande- ja tööturuteenuseid vastavalt
individuaalsetele vajadustele.
TAT on kaudselt seotud meetme 2.3 tervise- ja tööministri 09.01.2015 käskkirjaga nr 5 "Kainem ja tervem
Eesti" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. TAT tegevuste eesmärk on
vähendada alkoholi liigtarvitavate inimeste osakaalu tööealise elanikkonna hulgas. TAT alusel
rakendatavate tegevustega ennetatakse alkoholi liigtarvitamist, mis on üheks suureks töövõime languse
põhjustajaks. TAT alusel osutatakse inimestele abi, mille tulemusel on nad võimelised tööd otsima ja
tööturule suunduma.
Meetme 2.2 sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused toetavad
erivajadustega ja vähenenud töövõimega isikute igapäevaeluga hakkamasaamist ja osalemist tööturul.
TAT alusel osutatud integreeritud tugiteenused toetavad tööturule suundumist ja seal püsimist. Nendeks
tugiteenusteks on nt abivahendi- ja keskkonna kohandamise alane nõustamine ja
rehabilitatsiooniprogrammid. Ilma vajalike sotsiaalteenusteta ei ole käesoleva TAT sihtrühm võimeline
ühiskonnas aktiivne olema ega ka tööd otsima ja tööturule suunduma.
Samuti toetavad töövõime langusega inimeste tööhõivet meetme 3.2 tervise- ja tööministri 04.12.2014
käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused. Tegevustest täidavad seda eesmärki
noortele, sh vähenenud töövõimega noortele suunatud tegevused. Lisaks on TAT eesmärk
vanaduspensioniealiste tööotsijate töölesaamise toetamine, mh neile tööruumide ja -vahendite
kohandamine ning tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine.
Meetme 3.2 raames planeeritud avatud taotlusvoor on suunatud halva kvalifikatsiooniga isikute oskuste
parandamisele, pikemat aega tööturult eemal olevate isikute kaasamisele ja multiprobleemidega isikute
tööturule aitamisele. Avatud taotlusvooru projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT
tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kes pole veel töötukassa vaatevälja
jõudnud ja kes võivad olla vähenenud töövõimega.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist
tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge
tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud
eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud.
Konkurentsivõime kavas Eesti 2020 on seatud mitmeid hõivega seotud eesmärke, mille saavutamisse
käesoleva TAT tegevused panustavad. Käesoleva TAT tegevused panustavad eelkõige tööjõus
osalemise määra suurendamisse (vanuserühmas 15–64) 75%-ni. Eesti 2020 konkurentsivõime kavas on
eesmärgiks võetud töövõimetuse süsteemi reform, mis tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse – sealjuures
säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet, ennetaks töötust ja töövõime vähenemist ning
toetaks inimese tööturule naasmist. Selle eesmärgi saavutamist toetab käesolev TAT otseselt, kuna
kirjeldatud tegevusi kasutatakse nimetatud reformi sihtrühmale tööle aitamiseks. Samuti on
konkurentsivõime kava eesmärk ennetada töötust ning lühendada töötuse kestust aktiivsete
tööturumeetmete mõju suurendamise abil, mida TAT tegevused toetavad.
16
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja
kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade
kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul
rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast vormi
B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT
kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist.
7.2. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi TTTS-s ning selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti.
7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.4.1 tegevuste 2.1 ja 2.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule või tööandjale TTTS §-
des 13, 15, 17–21, 23, 34 ja 36 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud ning §-s 21 nimetatud teenuse
osutamisega seotud kulud (eelkõige eksperdihinnangute koostamise, abivahendite transpordi,
seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud);
7.2.4.2 tegevuse 2.1.2.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule koolituskaardi alusel
võimaldatava koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul;
7.2.4.3 tegevuse 2.1.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku eest makstav kvalifikatsiooni
tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust
tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu;
7.2.4.4 tegevuse 2.1.3.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule makstav ettevõtluse
alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks;
7.2.4.5 tegevuse 2.1.3.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatav koolituse ja
individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas individuaalse
mentorluse kulu kuni 1250 eurot (koos käibemaksuga), ning isikule osutatava mentorklubi teenuse kulu;
17
7.2.4.6 tegevuse 2.1.4.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule võimaldatava tööalase
rehabilitatsiooni kulu kuni 1800 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kalendriaastas. Põhjendatud
juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib
tööalase rehabilitatsiooni kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud
rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest;
7.2.4.7 [KEHTETU alates 01.01.2020]
7.2.4.8 tegevuse 2.1.4.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tugiisikuga
töötamise teenuse eest TTTS § 23 lõike 6 kohaselt kehtestatud tunnitasu määra alusel makstav tasu.
Teenuse tasu arvestatakse vähenenud töövõimega isiku iga töötatud päeva eest, korrutades tunnitasu
määra kaheksaga (keskmine töötundide arv päevas täistööajaga töötamisel) ning teenuse osutamise
halduslepingus kindlaks määratud vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) ja talle osutatava
teenuse mahuga (50, 75 või 100%). Vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) arvutamisel
lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Teenuse tasu ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus;
7.2.4.9 tegevuse 2.1.5.1.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tööklubi
teenuse kulu;
7.2.4.10 tegevuse 2.1.5.1.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava
psühholoogilise, sõltuvus- ja võlanõustamise teenuse osutamise kulu;
7.2.4.11 tegevuse 2.1.5.1.3 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava
kogemusnõustamise teenuse kulu. Kui isik valib talle sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud
teenuseosutajate nimekirjast, hüvitatakse kogemusnõustamise teenuse kulu kuni 40 eurot ühe
nõustamiskorra eest, kokku kuni kümne nõustamiskorra ulatuses kalendriaastas. Põhjendatud juhul, kui
isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem kogemusnõustamise vajadus, võib
kogemusnõustamise kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud
nõustamise vajaduse kulu mõistlikkusest;
7.2.4.12 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatavad või tema eest
tasutavad tööturuteenuse kasutamiseks, tööleasumiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud täiendavad
kulud, sealhulgas erivajadusest tingitud kulu ja hoolduskulu;
7.2.4.13 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale tööandjale hüvitatav vähenenud töövõimega töötaja
tööalase koolitusega seotud lisakulu, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist;
7.2.4.14 tegevuse 2.1.6.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kuuekuulise
kestusega tööharjutuse teenuse osutamise kulu;
7.2.4.15 tegevuse 2.1.6.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kaheaastase
kestusega kaitstud töö teenuse osutamise kulu;
7.2.4.16 TAT punktis 2.1.7.1 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel,
vabatahtlikus töös või kaitstud töö teenuse I etapis osalemise korral makstav stipendium TTTS § 35
alusel kehtestatud määras;
7.2.4.17 TAT punktis 2.1.7.2 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel,
tööpraktikal, tööalasel rehabilitatsioonil, tööklubis, psühholoogilisel, võla- või sõltuvusnõustamisel,
kogemusnõustamisel, proovitööl, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud töö I etapis osalemise
korral makstav sõidu- ja majutustoetus TTTS § 37 alusel kehtestatud määras;
7.2.4.18 TAT punktis 2.1.7.3 nimetatud vähenenud töövõimega isikule sõidukulu hüvitamiseks makstav
töölesõidu toetus standardiseeritud ühikuhinna alusel määras 0,93 eurot kilomeetri kohta, kuid kõige
rohkem 26 eurot ühe päeva eest ning kõige rohkem 300 eurot kuus. Sõidukulu hüvitatakse vähenenud
töövõimega isiku tööle asumisest või töötamise korral vajaduse tekkimisest kuni 12 kuu eest kolme aasta
jooksul. Sõidukulu hüvitamiseks arvestatakse töölesõidu toetust iga töötatud päeva eest vähenenud
töövõimega isiku elu- ja töökoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei
arvestata. Töötukassa ei hüvita vähenenud töövõimega isiku töölesõidu kulu osas, mille isikule hüvitab
kohalik omavalitsus. Töötukassa kontrollib kohalikust omavalitsusest, kas ja millises määras on isikule
töölesõidu kulu hüvitatud;
7.2.4.19 [KEHTETU alates 01.01.2020]
18
7.2.4.20 TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku tööle võtmisel makstakse palgatoetust
12 kuu eest töötaja tööle asumisest arvates, vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu korral töösuhte
kestusest poole aja vältel, kuid kõige rohkem 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja
palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast
töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa
nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta
möödumist töölepingu sõlmimisest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja
algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse
§ 88 lõike 1 alusel;
7.2.4.21 tegevuse 2.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku tööruumide ja -vahendite
kohandamisel tööandjale hüvitatav kulu 50–100% kohanduse maksumusest. Tööruumide ja -vahendite
kohanduse maksumuse arvestamisel lähtutakse vähenenud töövõimest tingitud töötamise takistuse
kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. Töötukassa nõuab töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi,
kui:
7.2.4.21.1 tööle asunud vähenenud töövõimega töötu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel
enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul,
kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest
avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike
5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud
töötamise alustamisest või
7.2.4.21.2 vähenenud töövõimega töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne
kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud
juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati
teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu
TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta
möödumist tööruumide ja –vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest või
7.2.4.21.3 vähenenud töövõimega töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel
enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike
1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94
lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tähtajaline töötamine lõpeb mõjuva
põhjuseta enne tähtaja saabumist. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui tähtajalise töö- või
teenistussuhte või muu tähtajalise töötamise lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise
halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat;
7.2.4.22 [KEHTETU alates 01.01.2020];
7.2.4.23 tegevuse 2.2.4 sihtrühma kuuluva tööandja teavitamise ja nõustamise kulud.
7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
7.3.1. TAT punktis 2.1.3 nimetatud ettevõtluse alustamise toetuse ja ettevõtluse toetamise, punktis
2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.1.5.2 nimetatud tööandjale individuaalsete lahenduste,
punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite
kohandamise teenuse osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni
määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL)
nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni
määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk
45–54).
19
7.3.2. TAT punktis 2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning
punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamine on riigiabi, mida
antakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78)
artiklitega 32 ja 34 juhul, kui:
1) punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud
ja
2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab TAT punktides 2.1.4.5 ja
2.2.2 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3
sätestatule ning TAT punktis 2.2.1 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule.
7.3.3. Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi
tagasimaksmiseks.
7.3.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 3 sätestatuga.
7.3.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 4 sätestatuga.
7.3.6. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 5 sätestatuga.
7.3.7. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid
osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel,
peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi
kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 8
sätestatuga.
7.3.8. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu
vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava
abiga olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 7 sätestatuga.
7.3.9. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on
omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.3.10. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis
5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
7.3.11. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr
717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ega tegevustele.
7.3.12. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punkti 18 tähenduses.
7.3.13. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta
jooksul alates päevast, mil käesoleva TAT alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi.
20
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, arvestades ühendmääruse
§ 14 lõigetes 2–6 sätestatut, või ühendmääruse § 18 lõike 1 punktide 1 ja 2 või lõike 2 alusel, arvestades
ühendmääruse § 18 lõigetes 2–3 ja 5–13 sätestatut.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia hankekorrast;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud
korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad.
Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik
konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate
dokumentide koopiad.
7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.8 RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult
peatada, kui:
7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi;
7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on
maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus,
mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude
täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue
täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on
esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
21
7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse
või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes
4 nimetatud juhtudel.
7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes
nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse
maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on
toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja
maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide
alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta järgmist:
22
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi
eelarve) esitamine;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa tingimusel, et
TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös
esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks
järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise
tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna
kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb
tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine
tööpäev peale vea kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul
RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
23
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le
kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande
vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
8. Riskide hindamine
Riskid: Tegevused riskide maandamiseks:
1. Selliste tööturuteenuste pakkujate 1. Enne TAT jõustumist potentsiaalsete
vähesus, kes suudavad vajalikus teenuseosutajatega
mahus ja üle Eesti tööturuteenuseid koostöökohtumised, mille raames
osutada vähenenud töövõimega selgitatakse uute tööturuteenuste sisu
isikutele. ja eesmärke, et teenusepakkujad
2. Selliste ekspertide vähesus, kellelt oleksid valmis nimetatud teenuseid
tellida töötamiseks vajaliku osutama. Ettevalmistavat koostööd
abivahendi vajaduse ja/või tehakse teenusepakkujatega üle Eesti
tööruumide ja ja valmistatakse teenuseturgu
-vahendite kohandamise vajaduse võimalikult laialdaselt ette.
hinnangut, ekspertiisi. 2. Enne TAT jõustumist aktiivne koostöö
3. Tööandjate vähene valmisolek eri valdkondade spetsialistide ja
vähenenud töövõimega isikuid tööle asutustega üle Eesti, et tagada nende
võtta. valmisolek töötukassale
4. Pikka aega tööturult eemal olnud eksperdihinnangut pakkuda.
vähenenud töövõimega isikute 3. Tööandjate teadlikkuse suurendamine
vähene valmisolek suunduda ja informeerimine töötukassa
tööturule. pakutavatest toetavatest teenustest.
Aktiine koostöö tööandjatega uute
koostöökokkulepete sõlmimiseks,
teavitusürituste korraldamine,
töömessidel info jagamine. Tööandjate
teenusekonsultantide rolli
suurendamine nende töös vähenenud
töövõimega isikutele töökohti leida.
4. Vähenenud töövõimega isikutega
tegelevad juhtumiskorraldajad, kes on
hästi ette valmistatud, koolitatud,
teadlikud sihtrühmast ja nende
eripärast ning oskavad inimesi
motiveerida tööturule suunduma,
24
aitavad kindlaks teha vähenenud
töövõimega inimese tugevad ja nõrgad
küljed ning leida ja pakkuda neile
sobivaid töökohti.
Lisa:
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
25
Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi
2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“
muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimusi (edaspidi TAT) muudetakse ja TAT kehtivust pikendatakse 2023. aasta
31. detsembrini.
Tuginedes töövõimereformi rakendamise senistele kogemustele kohandatakse TAT alusel
osutatavate tööturuteenuste paketti, et see vastaks paremini sihtrühma vajadustele.
Tugiisikuga töötamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse tingimusi
muudetakse soodsamaks ning kasutamist paindlikumaks ja lihtsamaks. Ettevõtluse
toetamise teenuse saajate ringi laiendatakse ning suurendatakse teenuse raames
hüvitatavate kulude piirmäära. Kogemusnõustamise teenuse pakkumise korraldust
muudetakse selliselt, et vähenenud töövõimega inimesed saavad ise valida endale sobiva
kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures, mis võimaldab senisest
kiiremini ja sujuvamalt pakkuda individuaalsetele vajadustele vastavat kogemusnõustamist.
Samas lõpetatakse individuaalse töölerakendamise, talgutöö ja tööandjale koolituskulu
hüvitamise teenuse osutamine, kuna praktikas on vajadus nende teenuste järele ära
langenud. Samuti lõpetatakse TAT alusel tööintervjuul abistamise ja saatja sõidukulu
hüvitamise eraldi teenusena osutamine. Kuna nende teenuste kasutajaid on olnud väga vähe,
on otstarbekam vajaduse korral vastavad kulud klientidele hüvitada või nende eest tasuda
individuaalsete lahenduste raames.
Teenuste paketi muudatused lähtuvad Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) 2018. aasta
jooksul erivajadustega inimeste organisatsioonide ja tööandjate esindajate, teenuseosutajate
ja töötukassa spetsialistidega korraldatud aruteludelt kogutud ettepanekutest.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit
Rammul (tel 626 9734,
[email protected]), töövõimepoliitika juht Arne Kailas (tel 626 9721,
[email protected]), nõunik Sabina Trankmann (tel 626 9188,
[email protected]);
nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]); analüüsi ja statistika osakonna analüütik Heleene Suija (tel 626 9726,
[email protected]), nõunik Deisi Pohlak (tel 626 9195,
[email protected]) ning
töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8500,
[email protected]); töövõime
hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull (tel 614 8511,
[email protected]); tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin
Liivamets (tel 614 8599,
[email protected]); ettevõtlustoetuse osakonna juhataja
Indrek Kaiv (tel 614 8543,
[email protected]); juriidilise osakonna juhataja Ira
Songisepp (tel 614 8520,
[email protected]), juhataja asetäitja Irina Borozdina (tel
614 8644,
[email protected]) ja jurist Marge Mägi (tel 614 8534,
[email protected]); vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547,
[email protected]); finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (tel 6269 333,
[email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320,
[email protected]).
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva käskkirja seletuskirja 4. punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkirja punktiga 1 täiendatakse TAT punkti 7.3, mis sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega
abi (edaspidi VTA) kohaldamise reeglid, VTA andmise üldpõhimõtetega tulenevalt
konkurentsiseaduses sätestatust. Kuna TAT alusel võidakse anda toetust teatud juhtudel ka
komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi ka üldine grupierandi määrus) alusel,
täiendatakse punkti 7.3 ka üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi andmise
üldpõhimõtetega.
TAT punktis 7.3.1. tehakse tehnilised parandused ning punkti 7.3.2 lisatakse üldise grupierandi
määruse alusel antava riigiabi osas täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja
artiklile.
VTA piirmäärade kohaldamiseks on otstarbekas TAT-s piirmäärade väljatoomise asemel
viidata tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatule, kus on konkreetses valdkonnas
antava VTA puhul viidatud vastavale komisjoni määruse sättele või sätetele, mille alusel need
on kehtestatud. Komisjoni määrustes piirmäärade muutmise korral on nii võimalik uusi
määrasid rakendada kohe ilma TAT-d muutmata. Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele
viitamine tagab ühtse lähenemise töötukassa üleselt, sest kui riigisiseselt muutuvad seaduse
alusel antava VTA piirmäärad, muutuvad automaatselt ka TAT alusel antava VTA piirmäärad.
Näiteks võib see omada tähtsust olukorras, kus komisjoni määruses on antud riigile volitused
kehtestada määruses sätestatud ülemmäärast kõrgem ülempiir. Näiteks põllumajanduslikku
VTA-d on alates 14.03.2019 võimalik anda senisest (15 000 eurot kolme aasta kohta)
kõrgemas määras (20 000 eurot kolme aasta kohta) ning komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist
vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17),
muudatuse tulemusena on liikmesriikidel võimalik põllumajandusliku VTA ülemmäära veelgi
tõsta (kuni 25 000 euroni kolme aasta kohta). Vastav muudatus sõltub riigisisesest otsusest
ning Eestis peab ülempiiri rakendamine olema maaelu ja põllumajandusturu korraldamise
seaduses lubatud.
Töötukassa ülene ühtne lähenemine on oluline, sest töötukassa pakub tööturumeetmeid lisaks
seadusele veel kolmel alusel: Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määrus nr 130
„Tööhõiveprogramm 2017–2020“, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga
nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“
kinnitatud toetuse andmise tingimused, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri
27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“
kinnitatud toetuse andmise tingimused. Kõigis neis on teenuseid, mida antakse VTA-na. VTA
piirmäärasid on töötukassal võimalik (infotehnoloogilist arendust arvestades) rakendada
selliselt, et see kohaldub samal ajal kõigi vastavate teenuste ja sihtrühmade suhtes. Oluline
on ka asjaolu, et VTA piirmäärade alusel vaba VTA jäägi kontroll on töötukassa infosüsteemide
ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri vahel üles ehitatud selliselt, et töötukassa saab
ilma täiendavate kuludeta piirmäära n-ö süsteemse parameetrina muuta (sh eraldi
põllumajandusliku, kalanduse ja üldise VTA osas). Seega ei too piirmäärade muutumine
(tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel) töötukassale kaasa täiendavaid arenduskulusid.
Kuid oluline on, et kõrgem piirmäär kohalduks korraga kõikides õigusaktides, sest töötukassa
infosüsteemis ei ole praegu võimalik samale abi liigile (nt põllumajanduslik VTA) seada
vastavalt õiguslikule alusele (seadus, Vabariigi Valitsuse määrus, ministri käskkiri) erinevaid
piirmäärasid.
Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 12 lõikele 1 ning komisjoni määruse (EL)
nr 1407/2013, 1408/2013 ja 717/2014 artikli 6 lõikele 4 tuleb säilitada abikava käsitlevaid
andmeid 10 aastat alates kuupäevast, mil abikava alusel anti viimast korda abi. Arvestades
eeltoodut, täiendatakse TAT-d punktiga 7.3.13, kus tuuakse ära abi andmisega seotud
dokumentide säilitamise nõuded.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused
TAT-s tehtud muudatuste kohta.
Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kolme aasta võrra. Pikendamine
on võimalik, kuna vähenenud töövõimega registreeritud töötuid on olnud algselt prognoositust
vähem (rohkem osalise töövõimega inimesi töötab või vastab muudele aktiivsustingimustele)
ja teenuste kulu on aastatel 2016–2019 olnud eeldatust väiksem. Eelarve jääk võimaldab TAT
alusel vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamist jätkata ka aastatel 2021–2023.
Uuendatakse TAT punktis 1.2.3 kirjeldatud TAT vajalikkuse põhjendatust. Töötukassa
prognoosib vähenenud töövõimega registreeritud töötute arvu suurenemist 2021. aastani, mil
lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud
töövõimega registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal on kuus
keskmiselt arvel 13 400, 2023. aastal 13 100), kuid on jätkuvalt suur, mistõttu on tööle saamist
ja tööl püsimist toetavate tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik.
Muudetakse TAT punktis 1.2.4 sätestatud eelarvet. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite
summa on 142 603 892 eurot) vähendatakse kokku 13 191 345 euro võrra (sh Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) toetust 11 212 643 euro võrra ja omafinantseeringut 1 978 702 euro
võrra), tuginedes Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja
stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsusele ning ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 muudatustele. TAT eelarve perioodiks 2020–2023 on kokku
129 412 548 eurot (sh ESFi toetus 110 000 666 eurot ja omafinantseering 19 411 882 eurot).
Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest.
Lõpetatakse TAT alusel järgmiste teenuste osutamine:
▪ tööintervjuul abistamine (TAT p 2.1.4.2)
Enamasti abistab vähenenud töövõimega tööotsijat tööintervjuul töötukassa juhtumikorraldaja
osana oma tavapärasest klienditööst ning sellega ei kaasne otseseid täiendavaid kulusid.
Ainult üksikutel juhtudel (2018. aastal kokku neljal korral) on olnud tööintervjuule vaja kaasata
tasu eest teist spetsialisti. Viimasel kuuel aastal on selleks spetsialistiks alati olnud
viipekeeletõlk. Kordagi pole olnud vaja tööintervjuule kaasata vabatahtlikku abistajat ega
hüvitada talle sõidukulu. Edaspidi tööintervjuul abistamist eraldi teenusena enam ei osutata.
Harvadel juhtudel, kui tööintervjuul abistamisega peaks kaasnema lisakulu (spetsialisti tasu,
vabatahtliku sõidukulu hüvitis), on võimalik seda hüvitada individuaalsete lahenduste
teenuse (TAT p 2.1.5.2) raames.
▪ individuaalne töölerakendamine (TAT p 2.1.4.4, p 7.2.4.7, p 7.2.4.17)
Individuaalne töölerakendamine hõlmab individuaalset juhendamist ja tuge töö otsimisel,
tööleasumisel ja töötamisel inimestele, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse,
erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu. Teenust on osutanud töötukassa lepingulised
partnerid. Käesolevaks ajaks on töötukassa juhtumikorraldajatel piisavalt oskusi ja ressurssi,
et nimetatud sihtrühma kuuluvaid kliente ise individuaalse töölerakendamise põhimõtetel (sh
võrgustikku kaasates) toetada nii tööle saamisel kui tööl püsimisel ning puudub vajadus
teenust hankega osta.
Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“
(edaspidi VV tööhõiveprogramm 2017–2020) muudatusega lõpetatakse alates 01.01.2020
individuaalse töölerakendamise teenuse raames juhendamise ja erinevate tugitegevuste
pakkumine sisseostetava teenusena ka töötutele, kelle töövõime ei ole vähenenud.
▪ talgutöö (TAT p 2.1.6.4, p 7.2.4.17)
Talgutöö toetamise võimalus loodi töötukassa meetmena suure tööpuuduse olukorras (2009–
2010), kus oli oluline hoida inimeste aktiivsust. Tänaseks on see vajadus ära langenud. Lisaks
korraldab talgutööd tavapäraselt kogukond talgutööl osaleda soovija kodu lähedal, mistõttu
puudub vajadus hüvitada sõidukulu. Teiste töötukassa kliendirühmade puhul lõpetati talgutöö
toetamine juba alates 01.06.2018, kui jõustus vastav VV tööhõiveprogrammi 2017–2020
muudatus.
▪ saatja sõidukulu hüvitamine (TAT p 2.1.7.4, p 7.2.4.19)
Alates 01.01.2016 on saatja sõidukulu hüvitamist taotletud üksnes kahel korral, mistõttu on
otstarbekas selle osutamine eraldi teenusena lõpetada. Kui vähenenud töövõimega inimene
vajab saatja teenust, on põhjendatud juhul võimalik sellega kaasnevad kulud hüvitada või
tasuda individuaalsete lahenduste teenuse (TAT p 2.1.5.2) raames või korraldada
abistamine koostöös kohaliku omavalitsusega.
▪ tööandjale koolituskulu hüvitamine (TAT p 2.2.3, p 7.2.4.22)
Alates 2016. aastast on nimetatud teenuse raames tööandjale koolituskulu hüvitatud vaid
kahel juhul ning käesolevaks ajaks kattub teenus töötust ennetavate meetmetega. 01.05.2017
alates saavad töötajad, kellel on terviseprobleemide tõttu raskusi senisel töökohal töötamist
jätkata, osaleda töötukassa toel täiendkoolitusel (koolituskaardiga) või asuda tasemeõppe
toetusega omandama uut eriala kutse- või kõrgkoolis. Neid uusi võimalusi on
terviseprobleemidega töötajad ka juba üsna aktiivselt kasutanud, moodustades kolmandiku
kõigist täienduskoolitusel osalejatest ning viiendiku tasemeõppes osalemise toetuse saajatest.
Lisaks saab tööandja taotleda eelnevalt pikka aega tööta olnud vähenenud töövõimega töötaja
oskuste arendamiseks koolitustoetust. Meetmeid pakutakse VV tööhõiveprogrammi 2017–
2020 alusel.
TAT tegevuste kirjeldust (p 2.1.1.1, p 2.1.2.1, p 2.1.4.1, p 2.1.4.3, p 2.1.5.1.1, p 2.1.6.1, p
2.1.6.2, p 2.1.6.3, p 2.1.7.3, p 2.2.1, p 2.2.4) täiendatakse seoses TAT lisa 1 vormi A
(tegevuste detailne kirjeldus) kehtetuks tunnistamisega. Tegevuste sisu ei muutu.
TAT punktis 2.1.3.1 sätestatud koondamisteatega vähenenud töövõimega tööotsijale
ettevõtluse alustamise toetuse andmise tingimused muudetakse paindlikumaks. Muudatuse
kohaselt võib koondamisteatega tööotsijale, kes taotles ettevõtluse alustamise toetust enne
töö- või teenistussuhte lõppemist, anda taotletud toetust ka pärast töö- või teenistussuhte
lõppemist, ilma et ta peaks olema end vahepeal töötuna arvele võtnud. Kehtiva TAT kohaselt,
kui taotleja töö- ja teenistussuhe lõpeb enne toetuse andmise otsuse tegemist (äriplaani
menetlemiseks on ette nähtud 30 tööpäeva), saab talle toetust määrata ja maksta üksnes
juhul, kui ta on end vahepeal töötuna registreerinud. Vastasel korral ei ole töötukassal võimalik
äriplaani menetlemist jätkata ega toetust anda.
Koondamisteatega tööotsijate puhul on eesmärk toetada nende töölt tööle või ettevõtlusesse
liikumist vahepealse töötuseta. Töötuna arvele võtmise nõue (millega kaasneb ka kohustus
aktiivselt tööd otsida) üksnes ettevõtluse alustamise toetuse väljamakse saamiseks ei ole
põhjendatud, kui tööotsija on otsustanud hakata ettevõtjaks (taotlenud toetust ja tema äriplaan
on menetluses) ega vaja töötukassalt muud tuge. Koondamise tagajärjel töö kaotanud ja
koondamishüvitist saanud inimestel ei teki kohe õigust ka töötuskindlustushüvitisele, kuna
neile kehtib 30- või 60-päevane ooteaeg.
VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 muudatusega, mis jõustub samuti 01.01.2020, luuakse
sama võimalus ka koondamisteatega tööotsijatele, kelle töövõime ei ole vähenenud.
TAT punktis 2.1.3.2 sätestatud ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühma laiendatakse,
muudetakse teenuse sisu ja selle raames hüvitatavate kulude piirmäära.
▪ Sihtrühma hõlmatakse ka vähenenud töövõimega töötud, kes hakkavad ettevõtjaks (liiguvad
hõivesse) töötukassa ettevõtluse alustamise toetuseta. Neile osutatakse teenust kahe aasta
jooksul ettevõtlusega alustamisest juhul, kui nad on sellele eelnenud kuuekuulise ajavahemiku
sees olnud töötuna arvel (sõltumata töötuna arveloleku kestusest) ja tema töötuna arvelolek
on lõpetatud (sõltumata arveloleku lõpetamise põhjusest). Ettevõtlusega alustamiseks
loetakse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist äriregistris.
Enamik töötust ettevõtjaks hakanud vähenenud töövõimega inimestest teeb seda töötukassa
ettevõtluse alustamise toetust kasutamata, kuna alati ei nõua ettevõtlusega alustamine olulisi
investeeringuid. 2018. aasta lõpu seisuga oli töövõimereformi algusest (01.07.2016) arvates
vähenenud töövõimega töötute arvelolek lõpetatud seoses ettevõtjaks hakkamisega 471
korral, sh 367 korral alustati ettevõtlusega töötukassa rahalise toetuseta.
Vähenenud töövõimega alustavad ettevõtjad vajavad siiski täiendavat tuge – võimalust
osaleda mentorklubis, saada täiendkoolitust ja individuaalset mentorlust. Järelteenuste
osutamine, sõltumata rahalise toetuse andmisest, on põhjendatud, kuna vähenenud
töövõimega inimestel võib terviseseisundit arvestades olla endale töökoha loomine sobivaim
võimalus hõives osaleda.
▪ Teenuse raames lõpetatakse individuaalse nõustamise kulu hüvitamine, kuna sisuliselt katab
vajaduse alustavatele ettevõtjatele võimaldatav individuaalne mentorlus. Kehtiva TAT kohaselt
on ettevõtluse toetamise teenuse sisuks alustavate ettevõtjate koolitamine, individuaalne
nõustamine ja individuaalne mentorlus ning nõustamine mentorklubis eesmärgiga toetada
äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Individuaalse nõustamise võimalust on alustavad
ettevõtjad kasutanud väga tagasihoidlikult. Tagasiside kohaselt vajatakse pigem individuaalset
mentorlust, mis oleks pikemaajaline. Praktikas on individuaalne nõustamine ja mentorlus ka
sageli omavahel põimunud ning neid ei ole võimalik sisuliselt eristada.
▪ Kulude hüvitamise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.5, mida muudetakse.
Teenuse kasutamine muudetakse paindlikumaks ning hüvitatavate kulude piirmäära
suurendatakse kokku 2500 euroni, millest individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 1250
eurot. Kehtiva TAT alusel hüvitatakse alustavale ettevõtjale koolituse kulu kokku kuni 959
eurot, individuaalse nõustamise kulu kokku kuni 150 eurot ja individuaalse mentorluse kulu
kuni 959 euro ulatuses. Muudatus võimaldab alustaval ettevõtjal ise otsustada, kas ta kasutab
pigem koolitust või individuaalset mentorlust, samuti on tal võimalik vastavalt oma vajadustele
kahte teenust kombineerida. Mentorluseks kasutatav summa on piiratud 50%-ga hüvitise
maksimummäärast, et soodustada oskuste arendamist (st et kogu summat ei kasutataks
individuaalseks mentorluseks). Lisaks on alustaval ettevõtjal võimalik osaleda mentorklubis,
mida töötukassa vajaduse korral hankega sisse ostab ja maksab ise teenuseosutajale tasu
osalejate eest.
Kehtivad piirmäärad (nii koolituse kui mentorluse puhul kuni 959 eurot) on olnud muutmata
2010. aastast ega kata enam tegelikke kulusid. Praktikas on kliendid osa kuludest ise kandnud
või loobunud teenuste kasutamisest, eriti olukorras, kus on vaja läbida mitu koolitust, et
omandada kutsetunnistus. Näiteks ehitusvaldkonnas ehitusinseneride täiendkoolitus maksab
780 eurot, millele lisaks tuleb läbida spetsialiseerumise koolitus, mis näiteks
ventilatsioonitööde puhul maksab 528 eurot (kulu kokku 1308 eurot). Kehtiv piirmäär ei kata
enamasti erinevate tehnoloogiate õpet (nt nahaaksessuaaride valmistamise koolitus maksab
1200 eurot), finants- ja konsultatsiooniteenuste koolitusi jms. Individuaalse mentorluse puhul
katab kehtiv piirmäär 959 eurot vaid ühe-kahe nõustamiskorra kulu. Pikemaajalised, kuni
kuuekuulised mentorlusprogrammid, mis on sisulisemad ja tulemuslikumad, maksavad
ligikaudu 1000–1200 eurot ega ole seetõttu alustavatele ettevõtjatele kättesaadavad.
Piirmäär 2500 eurot kehtib praegu koolituskaardi alusel töötutele ja töötajatele võimaldatavate
koolituste eest tasumisel. Samast piirmäärast lähtumine on põhjendatud ka alustavatele
ettevõtjatele mõeldud järelteenuste kulude hüvitamise puhul, kuna ka nemad valivad sobiva
täiendkoolituse nn avatud turu koolituste seast ehk hinnatase ja kulutused on võrreldavad.
Individuaalse nõustamise kulu hüvitamine lõpetatakse, täiendkoolikoolituse ja individuaalse
mentorluse teenuse kasutamine muudetakse paindlikumaks ning hüvitatavate kulude
piirmäära suurendatakse kokku 2500 euroni ka teiste sihtrühmade puhul, kellele osutatakse
ettevõtluse toetamise teenust VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 või tervise- ja tööministri
4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid
võimalusi tööturul osalemiseks 2019–2021“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel, kus
nimetatud muudatused jõustuvad samuti 01.01.2020.
TAT tekstis (p 2.1.4.1, p 2.1.6, p 2.1.7.1, p 7.2.4.2) tehakse redaktsioonilised parandused.
TAT punktis 2.1.4.5 sätestatud tugiisikuga töötamise teenuse osutamise põhimõtteid ja
tingimusi muudetakse järgmiselt:
▪ Teenust osutatakse sõltumata töötamise vormist ja töösuhte pikkusest, st kõigil juhtudel, kui
vähenenud töövõimega isik alustab või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6
lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega (kehtiva TAT alusel osutatakse teenust üksnes
tähtajatu või vähemalt kuuekuulise kestusega töölepingulise või teenistussuhte korral).
Vähenenud töövõimega inimestele on terviseseisundist tulenevalt sageli jõukohasemad
paindlikumad töövormid ja lühemaajalised töösuhted. Muudatus võimaldab tugiisikuga
töötamise teenust osutada vastavalt individuaalsetele vajadustele.
▪ Teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse alustamisest arvates. Põhjendatud
vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja
samal ametikohal töötamiseks. Kehtiva TAT alusel võimaldatud teenuse jätkamisest pärast 12
kuu möödumist loobutakse, kuna praktikas on selle rakendamine osutunud keeruliseks.
Samuti ei ole teenuse jätkamise korral seni võimaldatav tugiisiku abi 25% ulatuses vähenenud
töövõimega töötaja tööajast sageli erivajadusi arvestades piisav.
▪ Teenuse osutamisel loobutakse vajaduse hindamise määramisest tundides. Teenust
osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus:
- 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes;
- 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes;
- 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes.
Kehtiva praktika kohaselt hinnatakse tugiisikuga töötamise teenuse vajadust tundides (kuni
1000 tundi aastas), kuid tunni täpsusega on seda keeruline teha. Tugiisikuga töötamise
teenuse puhul on osaliselt tegemist n-ö valmisolekuteenusega – tugiisik peab olema olemas
ja valmis erivajadusega inimesele tuge pakkuma paindlikult vastavalt vajadusele. Vajaduse
ulatuse hindamisel saab töötukassa juhtumikorraldaja tugineda töövõime hindamise
tulemustele, tööalase rehabilitatsiooni meeskonna hinnangule, töökeskse nõustamise käigus
kliendilt ja tööandjalt saadud informatsioonile jms.
▪ Teenuse eest tasu maksmise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.8, mida
muudetakse. Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstakse tasu tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse § 23 lõike 6 alusel, mille kohaselt kehtestatakse tugiisikuga töötamise teenuse
osutamise eest makstav tunnitasu määr igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2020. aastaks
kavandatud tunnitasu määr on sarnaselt 2019. aastaga 2,78 eurot.
Teenuseosutajale arvestatakse ja makstakse tasu vähenenud töövõimega töötaja iga töötatud
päeva eest, kuna teenuse tegeliku osutamise üle tunni täpsusega igapäevase arvestuse
pidamine on keeruline ja koormav nii teenuseosutaja (kelleks on enamasti tööandja) kui
töötukassa jaoks. See ei ole ka sisuliselt põhjendatud, arvestades teenuse iseloomu (nn
valmisoleku teenus – tugiisik peab olema olemas ja valmis erivajadusega inimesele tuge
pakkuma paindlikult vastavalt vajadusele). Ühe päeva eest väljamakstav tasu on
kaheksakordne (keskmine töötundide arv päevas täistööajaga töötamisel) tunnitasu määr, mis
korrutatakse teenuse halduslepingus kindlaks määratud vähenenud töövõimega isiku tööaja
(töökoormuse) ja talle osutatava teenuse mahuga (50, 75 või 100%).
Vähenenud töövõimega isiku tööaja (koormuse) arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga
töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tasu makstakse iga kuu
vähenenud töövõimega isiku töötatud päevade eest, mida tõendab tööandja, kuid kõige
rohkem 22 päeva eest ühes kalendrikuus. Väljamaksmisele kuuluvate päevade arv on piiratud
maksimumtööpäevade arvudega kuus, mis on oluline eelkõige selliste isikute puhul, kes ei ole
töölepingulises või teenistussuhtes ning kelle tööaeg ei ole seetõttu reguleeritud.
Näide: osalise tööajaga (0,4) töötav vähenenud töövõimega inimene vajab tugiisiku abi kuni
75% ulatuses oma tööajast. Tugiisikuga töötamise teenuse osutajale makstakse tasu iga
vähenenud töövõimega isiku tööl käidud päeva eest 2,78 eurot (teenuse tunnitasu määr) x 8
(tundi) x 0,4 (tööaeg/töökoormus) x 0,75 (abivajaduse ulatus) = 6,67 eurot (päeva eest
makstav tasu ümardatakse kahe kohani pärast koma). Arvestades, et tasu makstakse iga kuu
kuni 22 päeva eest, tuleb teenuse tasuks käesoleva näite puhul sõltuvalt töötatud päevadest
kuni 146,74 eurot kuus.
TAT punktis 2.1.5.1.3 sätestatud kogemusnõustamise teenuse osutamise viise
täiendatakse, lisades teenuse hankega korraldamisele võimaluse isikul valida sobiv
kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.
Töötukassa leiab kogemusnõustamise teenuse osutajad hankega ja uue võimalusena
kvalifitseerimiskonkursi teel. Sarnaselt koolituskaardi koolitajate leidmise konkursiga kinnitab
kogemusnõustamise teenuse osutajate kvalifitseerimistingimused ja koostööpõhimõtted
töötukassa. Teenust vahetult osutaval isikul, st kogemusnõustajal, peab kindlasti olema
nõustatavaga sarnane puue või tervisehäire, samuti peab ta olema läbinud nõuetekohase
kogemusnõustaja koolituse, omama vastavat töökogemust ning talle peab olema tagatud
supervisioon. Kvalifitseeritud kogemusnõustamise teenuse pakkujate nimekiri, kust isik saab
kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kogemusnõustaja, avaldatakse töötukassa kodulehel.
Kogemusnõustamise korralduse mudeli muutus võimaldab klientidele pakkuda kiiremini ja
paindlikumalt nende vajadusele vastavat teenust. Kuna kogemusnõustamise puhul on
tegemist väga individuaalse teenusega, on üksnes hankemenetlust kasutades osutunud seda
praktikas keeruliseks korraldada. Igal üksikul juhtumil on vaja leida kliendile sobiva
erivajadusega nõustaja, kuid hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just sellist nõustajat ning
kliendil puudub valikuvõimalus. Hankimisega seotud tähtajad ei võimalda ka alati pakkuda
teenust klientidele nii kiiresti, kui vaja. Lisaks on hangetel olnud vähe pakkujaid, sest
organisatsioonidel, kes koondavad enda alla kogemusnõustajaid, puudub hangetes osalemise
kogemus ja ressurss pakkumiste koostamiseks.
Teenuse eest tasumise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.11, mida täiendatakse.
Kui isik valib talle sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate
nimekirjast, tasutakse teenuseosutajale ühe nõustamiskorra eest kuni 40 eurot. Kokku
võimaldatakse ühele isikule kogemusnõustamist kuni kümme korda kalendriaastas.
Töötukassa kehtivate kogemusnõustamise lepingute puhul jääb kogemusnõustamise ühe
korra hind vahemikku 20–60 eurot, teenuse keskmine hind on ligi 32 eurot.
Kogemusnõustamist osutatakse töötukassa klientidele ka tööalase rehabilitatsiooni raames,
mispuhul jääb ühe nõustamiskorra hind enamikul juhtudel vahemikku 35–50 eurot (teenuse
osutamise keskmine hind on 38,5 eurot). Piirkondades, kus kohalikke pakkujaid ei ole (nt
Valgamaa, Narva), võib lisanduda kuni 20% maksumusest teenuseosutaja transpordikulude
tõttu. Eeltoodut ja prognoositavat palgakasvu arvesse võttes on põhjendatud seada
kogemusnõustamise ühe nõustamiskorra tasu piirmääraks 40 eurot. Põhjendatud juhul, kui
isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem kogemusnõustamise vajadus, võib
kogemusnõustamise kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest
tingitud nõustamise vajaduse kulu mõistlikkusest.
TAT punktis 2.1.7.2 sätestatud sõidu- ja majutustoetusele õigust andvate teenuste loetelust
jäetakse välja talgutöö ja individuaalne töölerakendamine, kuna nende teenuste osutamine
lõpetatakse.
TAT punktis 2.1.8 sätestatud tegevuste üldajaraami pikendatakse kuni 31.12.2023.
Pikendamine on võimalik, kuna perioodil 2016–2019 on sihtrühm ja teenuste vajadus olnud
prognoositust väiksem ning eelarve jääk võimaldab TAT alusel teenuste osutamist jätkata ka
2023. aastal.
TAT punktis 2.2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse tingimusi
muudetakse:
▪ Teenust osutatakse tähtajatu või vähemalt kahe aasta pikkuse tähtajalise töösuhte korral.
Kehtiva TAT alusel on nõutav tähtajatu või vähemalt kolmeaastane töötamine. Nõude
leevendamine on põhjendatud, kuna vähenenud töövõimega inimeste puhul on nende
terviseseisundit arvestades tõenäoline pigem lühemaajalisem töötamine. Tingimuse
leevendamine võib julgustada tööandjaid vähenenud töövõimega inimesi värbama ja tegema
kohandusi töötukassa toel.
▪ Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada
korduvalt. Seega, erinevalt TTTS § 20 lõikest 6, mille kohaselt ei osutata töötule teenust
tihedamini kui üks kord kolme aasta jooksul, TAT alusel teenuse osutamise kordi ei piirata. Kui
isik soovib töökohta vahetada või töötada samal ajal mitme tööandja juures, peab olema
võimalik kõiki töökohti vajaduse korral kohandada (kui kulu on tööülesandeid ja töökoormust
arvestades mõistlik ja põhjendatud).
▪ Kulu hüvitamise määr on sätestatud TAT punktis 7.2.4.21, mida muudetakse. Muudatuse
kohaselt hüvitatakse tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100%
ulatuses, sõltumata sellest, kas tegemist on tööle asuva või juba töötava inimesega, samuti
sõltumata töötamise vormist ning tööruumi asukohast. Muudatuse eesmärk on
teenusevajajate võrdne kohtlemine. Kuna praegu kohaldub tööandjale juba töötava inimese
puhul 25% omaosalus, viivitatakse seetõttu praktikas vähenenud töövõimega inimese tööle
võtmisega. Samuti on praktikas olnud olukordi, kus kohanduse vajadus selgub pärast tööle
asumist (sh ka vahetult pärast tööle asumist), kuid tööandja ei ole valmis teenust kasutama
omaosaluse tõttu, mis halvimal juhul võib viia töösuhte katkemiseni. Väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtetele on 25% omaosalus suure tõenäosusega üle jõu käiv.
TAT punktis 2.2.5 sätestatud tegevuste üldajaraami pikendatakse kuni 31.12.2023.
Pikendamine on võimalik, kuna perioodil 2016–2019 on sihtrühm ja teenuste vajadus olnud
prognoositust väiksem ning eelarve jääk võimaldab TAT alusel teenuste osutamist jätkata ka
2023. aastal.
TAT punktis 3 esitatud näitajate tabelisse lisatakse tulemusnäitajad vastavalt 2018. aastaks
saavutatud sihttasemetele ning 2023. aastaks prognoositud sihttasemetele. Väljundinäitaja
sõnastus viiakse vastavusse rakenduskavas olevaga.
TAT punktides 7.1.1, 7.1.4 ja 7.1.6 jäetakse välja viited tegevuste detailsele kirjeldusele (lisa
1 vorm A). Muudatused tulenevad TAT lisa 1 vormi A kehtetuks tunnistamisest, kuna kõiki
tegevusi kirjeldatakse ammendavalt TAT-s ja edaspidi puudub vajadus koostada aastate
kaupa eraldi tegevuskava.
TAT punktis 7.1.5 sätestatud igakuise eelarve täitmise aruande rakendusasutusele esitamise
tähtaega muudetakse, mis on nüüd iga kuu 10. kuupäev. Muudatusega viiakse nimetatud
aruande esitamise tähtaeg kooskõlla teistes töötukassa poolt rakendatavates TAT-des
sätestatuga.
TAT punktis 7.2.4 sätestatud abikõlblikke kulusid ja nende tegemise tingimusi täpsustatakse,
arvestades TAT teenuste paketis tehtud muudatusi, sh:
- TAT punktide 7.2.4.5, 7.2.4.8, 7.2.4.11 ja 7.2.4.21 muudatuste kohta on täpsemad selgitused
TAT punktide 2.1.3.2, 2.1.4.5, 2.1.5.1.3 ja 2.2.2 muudatuste selgituste juures eespool.
- TAT punktis 7.2.4.12 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitamise tingimused ja piirmäärad
tunnistatakse kehtetuks. Hooldusteenuse kulu hüvitamine eraldi teenusena lõpetatakse,
vajaduse korral otsustatakse hoolduskulu hüvitamine kliendile individuaalsete lahenduste
raames. Tegemist on töötukassa kaalutlusotsusega nagu ka muude erivajadusest tingitud
kulude hüvitamise vajaduse puhul.
Kehtivas TAT-s on sätestatud hoolduskulu hüvitamiseks eraldi tingimused, mille kohaselt võib
hooldusteenuse kulu hüvitada või tasuda tööturuteenuse kasutamise ajal ja töötamise kolmel
esimesel kuul töötu eest, kes kasvatab kuni 7-aastast last või hooldab eakat või puudega
inimest. Samuti on kehtestatud hoolduskulu hüvitamise piirmäärad: kuni 16 eurot ühe päeva
eest ühe hooldatava kohta; kohatasuga teenuse puhul kuni 352 eurot ühe kuu eest ühe
hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduste korral võib
hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas summas. Muudatus annab töötukassale võimaluse
otsustada igal konkreetsel hoolduskohustuse juhtumil, millist tuge ja millises ulatuses pakkuda.
Muudatusega ühtlustatakse vähenenud töövõimega inimestele hoolduskulu hüvitamise
tingimused teiste töötute suhtes VV tööhõiveprogrammis 2017–2020 sätestatud tingimustega,
mis on alates 01.06.2018 soodsamad.
- TAT punktis 7.2.4.17 sätestatud kulude loetelust arvatakse välja sõidu- ja majutustoetuse
kulu talgutöö ja individuaalse töölerakendamise teenuse kasutamise korral, kuna nende
teenuste osutamine lõpetatakse.
- Loobutakse TAT punktis 7.2.4.18 sätestatud nõudest, mille kohaselt peab töötukassa enne
vähenenud töövõimega isikule töölesõidu toetuse määramist ja maksmist kontrollima, et
Sotsiaalkindlustusamet ei hüvitaks talle samal ajal töölesõidu kulu puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse alusel riigieelarve vahenditest. Kehtiva sätte mõte on olnud vältida
samal ajal TAT alusel töölesõidu toetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
töötamistoetuse maksmist. Töötamistoetus, mida maksti töötavale puudega inimesele puudest
tingitud töötamisega seotud lisakulude, sh sõidukulude osaliseks hüvitamiseks tunnistati küll
kehtetuks juba 01.01.2016, kuid üleminekusätte kohaselt jätkati töötamistoetuse maksmist
isikutele, kellele oli toetus määratud enne 01.01.2016 või kelle töötamisega seotud kulud
tekkisid enne 01.01.2016 ning nad esitasid töötamistoetuse taotluse pärast nimetatud
kuupäeva, kuni määratud tähtaja lõpuni. Arvestades, et maksimaalselt sai toetuse määrata
kolmeks aastaks, ei ole käesolevaks ajaks jäänud enam ühtegi töötamistoetuse saajat,
mistõttu puudub vajadus Sotsiaalkindlustusametile vastavate päringute tegemiseks.
TAT punkti 7.2.4.21, mis reguleerib tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse
abikõlblikkuse tingimusi, täiendatakse kohandamise kulu tööandjalt tagasi nõudmise alustega.
Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötu töölepinguga tööle võtmiseks või
ametikohale nimetamiseks, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui töö- või
teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest
või ametikohale nimetamisest. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui töötaja tööleping öeldi
üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku
teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Kui töökoht kohandati
vähenenud töövõimega töötu muus vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud) töötamise alustamiseks, nõutakse kohandamise kulu tagasi, kui
töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist.
Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötaja töölepinguga töötamise või teenistuse
jätkamiseks, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui tähtajatu töö- või
teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite
kohandamise lepingu sõlmimisest. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui töötaja tööleping
öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku
teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Kui töökoht kohandati
vähenenud töövõimega töötaja muus vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5
punktides 3–51 nimetatud) töötamise jätkamiseks, nõutakse kohandamise kulu tagasi, kui
töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist kohandamise lepingu
sõlmimisest.
Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötajale, kellel on tähtajaline töö- või
teenistussuhe, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui tähtajaline töö- või
teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, v.a juhul, kui töö- või
teenistussuhte lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise lepingu sõlmimisest
möödunud enam kui kaks aastat või kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88
lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93
lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Samuti nõuab töötukassa kohanduse kulu tagasi, kui muus
vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud) tähtajaline
töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötamise
lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise lepingu sõlmimisest möödunud
enam kui kaks aastat.
TAT punktis 7.3.1 sätestatud VTA-na antavate teenuste loetelust jäetakse välja tööandja
koolituskulu hüvitamine, kuna selle teenuse osutamine lõpetatakse (vt lähemalt selgitus
käskkirja § 1 punkti 5 kohta).
TAT tegevuste kirjeldus (lisa 1 vorm A) tunnistatakse kehtetuks, kuna tegevuste sisu on
ammendavalt kirjeldatud TAT tekstis.
TAT eelarve (lisa 1 vorm B) asendatakse käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve
kulukohtade kaupa“. Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022
ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsuse ja ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava 2014–2020 muudatuste ning teenuste paketi muudatuste tulemusena
muutub ka TAT eelarve.
Käskkirja punkti 3 kohaselt rakendatakse käskkirja punkti 1 üldises korras ning käskkirja
punkti 2 ja seega TAT uut tervikteksti koos selles tehtud muudatustega alates 01.01.2020.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006;
3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;
4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris;
6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris.
4. TAT muudatuste mõjud
Muudatus 1: TAT abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kolme aasta võrra, st 2023. aasta
lõpuni.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega registreeritud töötud
Mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna pikendatakse juba eksisteerivat tööle asumist ja tööl
püsimist toetavate teenuste saamise perioodi, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei
toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna vähenenud töövõimega registreeritud töötuid on
olnud algselt prognoositust vähem, sest rohkem osalise töövõimega inimesi töötab või vastab
muudele aktiivsustingimustele, mistõttu puudub neil vajadus pakutavate teenuste järele.
2018. aastaks oli prognoositud vähenenud töövõimega inimeste arv kuus keskmiselt 28 764,
kuid tegelikkuses oli neid kuu jooksul töötukassas arvel 11 734 ehk üle poole prognoositust
vähem. Prognoosi eelduseks oli see, et osalise töövõimega inimestest töötab veidi üle 40%,
kuid käesoleval hetkel on töötavate sihtrühma osatähtsus üle 60%. Töötukassa prognoosib
vähenenud töövõimega registreeritud töötute arvu suurenemist 2021. aastani, mil lõpeb
töövõimereformi üleminekuperiood. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega
registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal on keskmiselt arvel 13 400
ja 2023. aastal 13 100 töötut kuus), kuid on jätkuvalt suur, mistõttu on tööle saamist ja tööl
püsimist toetavate tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik.
Muudatusel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatusel on positiivne sotsiaalne ja
majanduslik mõju, sest jätkub sihtrühma kuuluvate inimeste tööle aitamine ning nende tööl
püsimise toetamine pikema aja vältel, mis tähendab, et tööturule suundub ja jääb rohkem
töötajaid, mis mõjub hästi inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna, kuid need
mõjud on üldkokkuvõttes ebaolulised.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõju ulatus on väike, kuna pikendatakse juba eksisteerivat tööle asumist ja tööl püsimist
toetavate teenuste osutamise perioodi ning arvestades töötukassa olemasolevaid ressursse
ei ole vaja teenuste osutamise ajalise perioodi pikenemise tõttu viia ellu täiendavaid tegevusi
muutusega kohanemiseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna töötukassa puutub
muudatuse tagajärgedega ehk tööle asumist ja tööl püsimist soodustavate teenuste
osutamisega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike,
hõlmates vaid töötukassat ja selle teenuste osutamisega seotud töötajaid ning tööandjaid ja
teenusepakkujaid, kellega töötukassa nimetatud teenuste raames koostööd teeb.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, kuna sihtrühm jätkab juba olemasolevate teenuste
osutamist.
Seega on muudatusel positiivne mõju, sest töötukassa saab kasutada taotletud välisvahendeid
pikema aja vältel, kuid selle mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline.
Muudatus 2: kaotatakse nõue, mille kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust taotlenud
koondamisteatega tööotsija juhul, kui ta töö- ja teenistussuhe lõpeb enne toetuse andmise
otsuse tegemist, registreerima end toetuse saamiseks töötuna.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega koondamisteatega tööotsija
Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna
sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku üks kord. Mõjutatud sihtrühma suurus on
väike, kuna praktikas ei ole selliseid juhtumeid veel esinenud. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise riski ei tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju, sest vähenenud
töövõimega koondamisteatega tööotsijate jaoks muutub ettevõtluse alustamise toetuse
taotlemine lihtsamaks, mis soodustab hõives püsimist ning tähendab, et ettevõtlusega on
võimalik tegelema hakata kiiremini, mis omakorda mõjub hästi inimeste toimetulekule ning ka
riigi majandusele tervikuna. Muudatuse mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine,
kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle töötajaid.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju. Teatud hulk
inimesi ei ole sunnitud end enam ajutiselt töötuks registreerima, mistõttu väheneb töötukassa
halduskoormus. Kuna aga selliseid inimesi pole praktikas veel esinenud, on ka mõju
üldkokkuvõttes ebaoluline.
Muudatus 3: ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühma laiendatakse, ettevõtluse toetamise
teenuse paketist individuaalse nõustamise kulu hüvitamine lõpetatakse ning hüvitatavate
kulude (individuaalne mentorlus ja koolitus) piirmäära suurendatakse kokku 2500 euroni.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega töötud, kes hakkavad ettevõtjaks
Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks, sest ettevõtluse toetamise teenus muutub
paindlikumaks – muudatus võimaldab alustaval ettevõtjal ise otsustada, kas ta kasutab pigem
koolitust või individuaalset mentorlust, samuti on tal võimalik vastavalt oma vajadustele kahte
teenust kombineerida. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub
muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on
väike. Enamik töötust ettevõtjaks hakanud vähenenud töövõimega inimestest teeb seda
töötukassa ettevõtluse alustamise toetust kasutamata, 2018. aasta lõpu seisuga oli
töövõimereformi algusest (01.07.2016) arvates vähenenud töövõimega töötute arvelolek
lõpetatud seoses ettevõtjaks hakkamisega 471 korral, sh 367 korral alustati ettevõtlusega
töötukassa rahalise toetuseta.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda
individuaalse nõustamise kulu hüvitamise lõpetamisega. Sisuliselt katab individuaalse
nõustamise vajaduse alustavatele ettevõtjatele võimaldatav individuaalne mentorlus.
Individuaalse nõustamise võimalust on alustavad ettevõtjad kasutanud väga tagasihoidlikult
(alates 2016. aastast käesoleva ajani kaheksa inimest). Sihtrühma tagasiside kohaselt
vajatakse pigem individuaalset mentorlust, mis oleks pikemaajaline. Praktikas on individuaalne
nõustamine ja mentorlus sageli omavahel põimunud ning neid ei ole võimalik sisuliselt
eristada. Kokkuvõttes ebasoovitavad mõjud puuduvad.
Seega on muudatusel positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sest see laiendab vähenenud
töövõimega inimeste tööalaseid valikuid, soodustades iseendale töökoha loomist, mis võib
terviseseisundit arvestades olla sobivaim võimalus hõives osalemiseks. Teenuste paindlikum
osutamine ja suuremas ulatuses kulude hüvitamine võimaldab saada individuaalset mentorlust
või täiendkoolitust vastavalt vajadusele, mis toetab paremini ettevõtte ellujäämist. See
omakorda mõjub positiivselt inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna.
Muudatuste mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine,
kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle töötajaid.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ja on seotud muudatuse negatiivse mõjuga
töötukassa halduskoormusele seoses sihtrühma laienemise ning teenuse kasutamise
paindlikumaks muutmisega. Seega on kaasnevad mõjud üldkokkuvõttes ebaolulised.
Muudatus 4: tugiisikuga töötamise teenuse osutamise ja rahastamise tingimused muudetakse
soodsamaks.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: tööandjad
Teenuse korraldus, sh aruandlus ja tasustamise tingimused, muutuvad sihtrühma jaoks
soodsamaks, küll aga on mõju ulatus tööandjatele väike. Eeldatavasti motiveerib muudatus
tööandjaid enam tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi, kes vajavad psüühiliste
erivajaduste tõttu tööellu sisseelamisel ja töötamisel tavapärasest rohkem tuge ja juhendamist.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – alates 2016. aastast on olnud 472 ettevõtet, kelle juures
töötab inimene tugiisiku toel. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna töötukassa andmetel
on enamikul juhtudel võtud tugiisikuga tööle üks inimene ja viiendikul juhtudel kaks inimest,
mistõttu ei avaldu mõju regulaarselt ega tihedalt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega
on kokkuvõttes muudatuse majanduslik mõju tööandjatele ebaoluline.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Teenuse osutamise ja rahastamise tingimuste muutmisel on väike, kuid ebaoluline mõju
töötukassa töökorraldusele ja kuludele. Muudatus on seotud teenusevajaduse mahu
hindamise ja tasustamise põhimõtete muutusest tingitud töötukassa kulude suurenemisega.
Muudatus 5: võetakse kasutusele kogemusnõustamise teenuse uus korraldusmudel.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule ning majandusele. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas
demograafiline mõju, ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega töötud, kes vajavad kogemusnõustamise
teenust
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuigi kasvav – 2016. aastal hakkas teenust kasutama
14 inimest, 2017. aastal 81 inimest, 2018. aastal 182 inimest ning 2019. aasta esimesel poolel
173 inimest. Töötukassa prognooside kohaselt kasvab teenuse kasutamine veelgi ning
aastatel 2020–2023 hakkab teenust kasutama keskmiselt 370–380 inimest aastas. Mõju ulatus
on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei kaasne ning puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna
sihtrühma kokkupuude teenusega on harv ning muudatusel ebasoovitavaid mõjusid ei
tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju, kuna võimaldab pakkuda sihtrühmale
kiiremini ja paindlikumalt individuaalsetele vajadustele vastavat teenust, mis mõjub hästi
inimeste toimetulekule, kuid see mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Töötukassa töökoormus võib seoses võimalike teenusepakkujate kvalifitseerimistingimuste ja
koostööpõhimõtete kinnitamisega suureneda, kuid mõju ulatus töötukassa töökorraldusele on
väike. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse
tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike,
hõlmates vaid töötukassat, selle teenuste osutamisega seotud töötajaid ning tööandjaid ja
teenuseosutajaid, kellega töötukassa nimetatud teenuste raames koostööd teeb. Kokkuvõttes
on kaasnevad mõjud töötukassale ebaolulised.
Muudatus 6: tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse soodsamatel
tingimustel.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: teenuseosutajad ehk tööandjad ja teenusesaajad ehk vähenenud
töövõimega inimesed, kelle jaoks on oluline tööruumide ja -vahendite kohandamine
nende töö juures
Muudatus võib julgustada tööandjaid senisest rohkem vähenenud töövõimega inimesi tööle
värbama ja tegema töötukassa toel kohandusi, kuna tööandjal aidatakse töökoha
kohandamise kulu katta ka vähenenud töövõimega töötaja lühemaajalisel tööle võtmisel (kuni
kaheks aastaks senise kolme asemel) ning hüvitamise määr on 50–100% sõltumata sellest,
kas tegemist on tööle asuva või juba töötava inimesega, samuti sõltumata töötamise vormist.
Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada ka
korduvalt, seega on muudatuse eesmärk teenusevajajate võrdne kohtlemine. Kuna praegu on
tööandjale juba töötava inimese puhul ette nähtud 25% omaosalust, viivitatakse praktikas
vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisega. Samuti on praktikas olnud olukordi, kus
kohanduse vajadus selgub pärast tööle asumist, kuid tööandja ei ole valmis teenust kasutama
omaosaluse tõttu, mis halvimal juhul võib viia töösuhte katkemiseni. Väikestele ja keskmise
suurusega ettevõtetele on 25%-line omaosalus suure tõenäosusega üle jõu käiv. Niisiis mõjub
muudatus positiivselt nii tööandjate kui töövõtjate toimetulekule kui ka riigi majandusele
tervikuna.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatuse mõju ei avaldu regulaarselt ega tihedalt,
vaid sõltub töötaja erivajadusest, ametikohast ning töökeskkonnast. Mõjutatud sihtrühma
suurus on väike, kuna teenust on perioodil 2016–2019 juuni kasutatud 23 juhul, sealhulgas
aastal 2018 vaid kaheksal juhul. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmadele ei tuvastatud.
Kokkuvõttes on mõjud on ebaolulised.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vaid töötukassat ja selle teenuste osutamisega
seotud töötajaid. Töötukassa mõningane töökoormuse kasv võib kaasneda seoses
kohandamise kulude hüvitamist vajavate teenusekasutajate kasvuga.. Lisaks mõjub
hüvitamise määra tõstmine negatiivselt töötukassa eelarvele. Mõju avaldumise sagedus on
keskmine, kuna muudatuse tagajärgedega puututakse kokku regulaarselt ja reeglipäraselt.
Üldkokkuvõttes on mõjud töötukassale ebaolulised.
Muudatus 7: individuaalse töölerakendamise teenuse osutamine lõpetatakse.
Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju,
ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse,
erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu
Mõju ulatus on väike, kuna töötukassa lepinguliste partnerite asemel hakkavad sama teenust
osutama töötukassa enda juhtumikorraldajad. Seetõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei
toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju
avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku harva.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – individuaalse töölerakendamise teenuse kasutajaid on
perioodil 2016–2019 juuni olnud 414, sealhulgas on vajadus teenuse järele järjest vähenenud,
sest kui aastal 2018 oli teenuse kasutajaid veel 98, siis 2019. aastal seni ainult üks.
Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, sest sihtrühmale jätkatakse vajalike teenuste osutamist.
Seega on muudatusel kokkuvõttes positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sest jätkub
sihtrühma kuuluvate inimeste nõustamine ja toetus nii tööle saamisel kui tööl püsimisel, mis
tähendab, et tööturule suundub ja jääb rohkem töötajaid, mis mõjub positiivselt inimeste
toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna. Muudatusel on üldkokkuvõttes ebaoluline
mõju.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju sihtrühm: töötukassa
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle teenuste
osutamisega seotud töötajaid. Mõju ulatus on väike, kuna töötukassa juhtumikorraldajatel on
käesolevaks ajaks piisavalt oskusi ja ressursse, et nimetatud teenust sihtrühma kuuluvatele
klientidele ise pakkuda, mistõttu ei kaasne muudatusega sihtrühma käitumisele erilisi muutusi
ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise
sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega ehk teenuse
osutamisega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei
tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju töötukassa juhtumikorraldajate töökoormuse suurenemisele
ebaoluline.
Muudatus 8: tööintervjuul abistamine eraldi teenusena lõpetatakse.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega tööotsija, kes vajab abistamist tööintervjuul
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna ainult üksikutel juhtudel (2018. aastal kokku neljal
korral) on olnud tööintervjuule vaja kaasata tasu eest teist spetsialisti ning kordagi pole olnud
vaja tööintervjuule kaasata vabatahtlikku abistajat ega hüvitada talle sõidukulu. Mõju ulatus on
väike, kuna enamasti abistab vähenenud töövõimega tööotsijat tööintervjuul töötukassa
juhtumikorraldaja osana oma tavapärasest klienditööst, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju
avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud, sest
sihtrühmale jätkatakse vajalike teenuste osutamist ning kui tööintervjuul abistamisega peaks
kaasnema vähenenud töövõimega tööotsijale lisakulu, hüvitatakse see individuaalsete
lahenduste teenuse raames. Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja
majanduslik mõju.
Muudatus 9: talgutöö teenuse osutamine lõpetatakse.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse,
erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – talgutöö teenuse kasutajaid oli perioodil 2016–2019
juuni kokku 45, sealhulgas pole käesoleval aastal talgutöö teenuse kasutajaid veel olnud ning
2018. aastal oli neid seitse. Mõju ulatus on väike, kuna talgutöö toetamise võimalus loodi
töötukassa meetmena suure tööpuuduse olukorras (2009–2010), kus oli oluline hoida inimeste
aktiivsust, kuid tänaseks on see vajadus ära langenud, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju
avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on
ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Kuna
talgutööd korraldab tavapäraselt kogukond talgutööl osaleda soovija kodu lähedal, puudub
vajadus hüvitada sõidukulu. Muudatusel on kokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik
mõju.
Muudatus 10: saatja sõidukulu hüvitamine lõpetatakse.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse,
erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna alates 01.01.2016 on saatja sõidukulu hüvitamist
taotletud üksnes kahel korral. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma
kokkupuude muutuste tagajärgedega on harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on
väike, sest kui vähenenud töövõimega inimene vajab saatja teenust, korraldatakse abistamine
koostöös kohaliku omavalitsusega või hüvitatakse kulu individuaalsete lahenduste raames.
Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik mõju.
Muudatus 11: tööandjale koolituskulu hüvitamine lõpetatakse.
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: tööandjad ning terviseprobleemidega töötajad
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna alates 2016. aastast on nimetatud teenuse raames
tööandjale koolituskulu hüvitatud vaid kahel juhul. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma
käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt
kohanemisraskusi, sest käesolevaks ajaks kattub teenus töötust ennetavate meetmetega.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on
harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna vajaduse katavad töötajate
oskuste arendamist toetavad meetmed (täienduskoolitus, tasemeõppes osalemise toetus,
tööandja koolitustoetus), mida töötukassa pakub alates 01.05.2017 VV tööhõiveprogrammi
2017–2020 alusel. Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik
mõju.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, et soodustada
nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmaga tegeleb
töötukassa, kes on ka toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete
täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi
infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud
juurdepääsupiirang.
Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate
andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014–
2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa
Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa
ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete
kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis
„Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020
struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse
saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis
on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest
registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga
tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed
etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks.
TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm, ent andmekorje reeglites ja
protseduurides muudatusi ei ole, mistõttu võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Aastateks 2016–2020 kinnitatud TAT eelarve maht on 142,6 miljonit eurot. Vastavalt Vabariigi
Valitsuse otsusele1 kärbitakse eelarvet 11 764 706 euro võrra (sh ESF 10 mln ja OF
1 764 706). Lisaks kärbiti eelmisel aastal Brexitiga seoses Euroopa Komisjoni otsusega
rakenduskava kõigi meetmete Euroopa Liidu toetuse eelarveid 1% võrra, mille tõttu vähenes
käesoleva TAT eelarve täiendavalt 1 426 639 euro võrra2. Kärbete järel on kogu eelarve maht
vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks, mis on 85% ulatuses finantseeritav
ESFi vahenditest ja 15% ulatuses kaasfinantseeritud töötuskindlustusvahenditest,
129 412 548 eurot. Aastatel 2016–2018 osutati vähenenud töövõimega inimestele teenuseid
33,3 miljoni euro eest, millest ESFi vahendid moodustasid 28,3 miljonit ja
töötuskindlustusvahendid ligi 5 miljonit eurot. 2019. aasta eelarve on 21,3 miljonit eurot3.
Eelarvelisi vahendeid aastateks 2020–2023 on seega 74,8 miljonit.
Eelarve vähendamine ei too kaasa TAT raames elluviidavates tegevustes sisulisi muudatusi,
kuna sihtrühm ja vajadus pakutavate teenuste järele on osutunud väiksemaks kui esialgu
prognoositi. Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse jäägi arvelt kolme aasta võrra (2023. aasta
lõpuni).
2020. aastal on prognoositav kulu vähenenud töövõimega inimestele osutatavatele teenustele
kokku 21 894 553 eurot, 2021. aastal 23 568 969 eurot, 2022. aastal 24 268 019 eurot, millest
85% finantseeritakse ESFi vahenditest ja 15% töötuskindlustusvahenditest. Prognoosi järgi on
2023. aastaks TAT eelarvest alles 5 043 904 eurot, mille ulatuses teenuste osutamist jätkata.
1 Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogrammi 2018
vastuvõtmise raames tehtud otsus
2
Ühtekuuluspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 tehniline kohendus (-1%)
3 Kärpekavaga seoses on 2019. aasta eelarvet vähendatud 10 865 674 euro võrra.
Tabel 1. TAT teenuste muudatuste mõjud4
Kokku
2020-
2020 2021 2022 2023 2023
TUGIISIKUGA TÖÖTAMISE
TEENUS (muudatus 4)
praegune korraldus 405 371 431 900 443 467 447 716 1 728 454
uus korraldus 800 204 1 030 106 1 123 617 1 178 885 4 132 811
muudatuse mõju 394 833 598 206 680 150 731 168 2 404 357
ETTEVÕTLUSE TOETAMISE
TEENUSED (muudatus 3)
praegune sihtrühm ja korraldus 22 376 26 625 31 031 31 645 111 677
uus sihtrühm ja korraldus 49 400 66 112 66 912 66 590 249 014
muudatuse mõju 27 024 39 487 35 881 34 945 137 337
TÖÖRUUMIDE JA -VAHENDITE
KOHANDAMINE (muudatus 6)
praegune sihtrühm ja korraldus 158 436 207 947 252 554 279 266 898 203
uus sihtrühm ja korraldus 211 248 277 263 336 739 372 354 1 197 604
muudatuse mõju 52 812 69 316 84 185 93 089 299 401
Muudatuste mõju kokku 474 669 707 009 800 215 859 201 2 841 095
Muudatuste osa eelarves 2,2% 3,0% 3,3% 3,5% 3,0%
Alates 2020. aastast mõjutavad mõnevõrra teenusesaajate arvu ja kulu eelkõige järgmised
muudatused TAT teenuste paketis (tabel 1):
- suureneb teenuse maht ja selle eest tasumine arvestab senisest enam individuaalset
abivajadust ning lihtsustub teenuse kasutamise aruandlus (teenuse kasutamist
märgitakse päevade, mitte enam tundide kaupa), mis võib muuta teenuse kasutamise
tööandjatele atraktiivsemaks;
- laieneb ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühm – teenust saavad kasutada ka need
töötuna arvel olnud töötud, kes hakkasid ettevõtjaks töötukassa ettevõtluse alustamise
toetuseta. Ettevõtluse toetamise teenuse kasutajate arv võib suureneda ka seetõttu, et
teenuse raames koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine muutub
paindlikumaks ja kulu hüvitatakse suuremas määras;
- tööruumide ja -vahendite (füüsilise) kohandamise vajadust esineb pigem harva,
mistõttu on kohandamise kulu hüvitamise tingimuste soodsamaks muutmisel väike
mõju teenuse kasutajate koguarvule. Kuivõrd selle teenuse kulu ühe osaleja kohta on
võrdlemisi suur, mõjutab teenuse tingimuste soodsamaks muutmine TAT kogukulusid,
kuid arvestades TAT kogukulude mahtu, on mõju siiski tagasihoidlik.
Tugiisikuga töötamise teenuse muudatustega kulud rohkem kui kahekordistuvad. Peamine
kulukasv on tingitud teenusevajaduse mahu hindamise ja tasustamise põhimõtete muutusest.
Lisaks mõjutab kulude suurenemist aruandluse lihtsustumine (teenuse osutamise üle ei pea
arvestust pidama töötatud tundide, vaid töötatud päevade põhjal), mis toob eeldatavasti kaasa
teenusekasutajate arvu kasvu. Tööruumide ja -vahendite kohandamise puhul näitab prognoos,
et tingimuste muutmise tõttu kasvavad kulud veerandi võrra. Ettevõtluse toetamise teenuse
kulude kasv on seotud sihtrühma laienemisega ning teenuse paindlikuma kasutamisega,
4 Tabelis on välja toodud kogu 2023. aastaks prognoositud kulu, millest vaid osa finantseeritakse ESFi
vahenditest ESFi vahendite lõppemise tõttu.
mistõttu kasvab ka osalejate arv. Lisaks mõjutab kulude kasvu suurem hüvitatav kulu
osalemise kohta. Kogemusnõustamise korralduse muudatus kulusid oluliselt ei suurenda.
Tööintervjuul abistamise, saatja sõidukulu hüvitamise, talgutöö, individuaalse
töölerakendamise, tööandjale koolituskulu hüvitamise teenuse osutamine lõpetatakse, kuid
oluline mõju kuludele puudub, kuna praktikas on neid teenuseid kasutatud väga
tagasihoidlikult. Muudatuste rakendamiseks vajalike infosüsteemi arenduste kulu kaetakse
töötukassa tegevuskulude eelarvest.
Kokkuvõttes kasvab muudatuste tulemusel TAT eelarve perioodil 2020–2023 kokku 2,2% kuni
3,5% võrra (vaata tabelit 1).
6. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Käskkirja punkti 1 rakendatakse üldises korras ning punkti 2 alates 01.01.2020.
7. TAT muudatuste kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Käskkirja eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti
Töötukassale, Sihtasutusele Innove, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Tööandjate
Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Rahandusministeerium ja Eesti Töötukassa
kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega olulises osas arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus,
Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sihtasutus Innove kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti
Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
MINISTRI KÄSKKIRI
30.09.2019 nr 61
Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja
tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57
„Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi
sihtrühmale“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel:
1. Muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr
57 „Töötututeenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimusi järgmiselt:
1.1. Asendan punktis 7.3.1 lauseosad „toetamise teenus“, „töötamine“, „individuaalsed
lahendused tööandjale“ lauseosaega vastavalt „ettevõtluse toetamise“, „töötamise“ ja
„tööandjale individuaalsete lahenduste“.
1.2. Asendan punktis 7.3.2 sõna „määrusega“ sõnaga „määruse“ ning täiendan punkti 7.2
pärast lauseosa „(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78)“ lauseosaga „artiklitega 32 ja 34“.
1.3. Täiendan punkti 7.3 punktidega 7.3.4–7.3.13 järgmises sõnastuses:
„7.3.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS §
24 lõikes 3 sätestatuga.
7.3.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS §
24 lõikes 4 sätestatuga.
7.3.6. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS §
24 lõikes 5 sätestatuga.
7.3.7. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L
114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr
1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel
taotletava toetusega olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 8 sätestatuga.
7.3.8. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest
kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT
alusel taotletava abiga olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 7 sätestatuga.
2
7.3.9. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
7.3.10. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
7.3.11. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse
(EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ega tegevustele.
7.3.12. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses.
7.3.13. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne
aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva TAT alusel anti viimast korda vähese tähtsusega
abi või riigiabi “.
2. Muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr
57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise
tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud).
3. Käskkirja rakendamine
3.1. Käskkirja punkti 1 rakendatakse üldises korras.
3.2. Käskkirja punkti 2 rakendatakse alates 01.01.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
Lisa: lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“