dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 30. september 2019
Viit
61
Registreeritud
30. september 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎61 30.09.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc2110 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD sotsiaalministri 30.09.2019 käskkirjaga nr 61 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.08.2015–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Eesti Töötukassa SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS ................................................................................................................................................................. 3 1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ......................................................................................................................................................... 3 1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ......................................................................................................................................................... 3 1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ........................................................................................................................................ 3 1.1.3. MEETME NIMETUS ............................................................................................................................................................. 3 1.1.4. MEETME EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 3 1.2. TAT ................................................................................................................................................................................... 3 1.2.1. TAT EESMÄRK ................................................................................................................................................................... 3 1.2.2. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 3 1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .............................................................................................................................................. 3 1.2.4. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 4 1.2.5. MÕISTED .......................................................................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ....................................................................................................... 5 2.1. TÖÖTURUTEENUSED VÄHENENUD TÖÖVÕIMEGA ISIKUTELE ............................................................................................................ 5 2.2. TÖÖANDJA TOETAMINE ........................................................................................................................................................ 11 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 13 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE .............................................................................................................................. 13 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ......................................... 15 6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA..................................................................................................................... 16 7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 17 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 17 7.2. ABIKÕLBLIKUD JA MITTEABIKÕLBLIKUD KULUD ........................................................................................................................... 17 7.3. RIIGIABI JA VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI ....................................................................................................................................... 19 7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 21 7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 22 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 23 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................................................................................................... 24 8. RISKIDE HINDAMINE ...................................................................................................................................................... 24 2 Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) kirjeldus on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. 1. TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga 1.1.1. Prioriteetne suund Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine. 1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud. TAT panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajatesse: 1) töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel peale hindamist; 2) mittetöötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel peale hindamist. 1.1.3. Meetme nimetus Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine. 1.1.4. Meetme eesmärk Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine. 1.2. TAT 1.2.1. TAT eesmärk TAT tegevuste eesmärk on vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine ja seal püsimise toetamine, inimeste olemasoleva töövõime säilitamine ja parandamine, vähenenud töövõimega inimeste töötuks jäämise ennetamine aktiivsete tööturumeetmete abil. 1.2.2. TAT tulemus TAT tulemusena on aktiivsete tööturumeetmete abil vähenenud töövõimega inimesi tööturule aidatud ja toetatud nende tööturul püsimist ning säilitatud ja parandatud nende töövõimet. 1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus 2016. aastast rakendatava töövõimereformi eesmärk on suurendada pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimeste osalemist tööturul, pakkudes senisest rohkem tuge töötamiseks ja igapäevaelus toimetulekuks. Uue töövõime toetamise süsteemi loomise ajendiks oli ühelt poolt tööealiste pikaajalise 3 tervisekahjustusega ja puudega inimeste madal tööhõivemäär ja kõrge mitteaktiivsuse määr (2013. a oli sihtrühma tööhõivemäär Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel 43%, mitteaktiivseid oli 49%, tööd otsis 8%, sh neist vaid 2% otsis tööd aktiivselt töötukassa abil). Teisalt kasvas püsiva töövõime kaotusega ja sellega seoses töövõimetuspensioni saavate 16–62-aastaste arv, ulatudes töövõimereformi rakendamise eel enam kui 98 000 inimeseni (üle 11% samaealisest elanikkonnast). Kuigi püsiv töövõime kaotus määrati ka enne 2016. aasta töövõimereformi tähtajaliselt, jäi süsteemist väljumine tagasihoidlikuks. Püsiva töövõimetuse korral makstavate hüvitiste adekvaatse taseme ja jätkusuutliku rahastamise tagamiseks oli vältimatult vajalik süsteemi reformida. Töövõimereformiga muudeti töövõime hindamise põhimõtteid ja vähenenud töövõime korral makstava rahalise toetuse tingimusi. Töövõime hindamise metoodika alusel hinnatakse kehtivas süsteemis tööealistel pikaajalise tervisekahjustusega ja puudega inimestel püsiva töövõime kaotuse asemel säilinud töövõimet (töövõime võib olla täielik, osaline või puuduv). Töövõimetuspensioni asemel makstakse töövõimetoetust, mille saamise õigus on osalise töövõimega inimestel seotud aktiivsusnõuete (õppimine, töötamine, töö otsimine jms) täitmisega. Sihtrühma tööturule aitamiseks on laiendatud nii tööturumeetmete kui ka sotsiaalteenuste valikut ja kättesaadavust, mille tulemusel on kasvanud vähenenud töövõimega inimeste aktiivsus tööturul. 2018. aastaks on vähenenud töövõimega inimeste tööhõivemäär kasvanud 51%ni ja töötus 12,5%ni. 2019. aasta esimesel poolaastal (kuus keskmiselt) oli töötuna arvel 11 460 vähenenud töövõimega töötut. Töötukassa prognoosi järgi suureneb vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv mõnevõrra kuni 2021. aastani, mil lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. 2021. aastal on kuus keskmiselt arvel ligi 13 500 vähenenud töövõimega registreeritud töötut. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal 13 400, 2023. aastal 13 100), kuid on jätkuvalt suur. Seega on sihtrühmale tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik, et toetada sihtrühma töölerakendumist. Käesoleva TAT alusel osutatakse vähenenud töövõimega inimeste töölerakendamiseks ja töötamise toetamiseks nii kõiki olemasolevaid kui ka uusi tööturuteenuseid. Vähenenud töövõimega inimesed, kes on seoses töövõimereformiga töötukassa uus kliendirühm, saavad vastavalt vajadusele kasutada kõiki tööturuteenuseid, mida töötukassa osutab registreeritud töötutele, tööotsijatele ja töötajatele. Teiste sihtrühmadega võrreldes osutatakse vähenenud töövõimega inimestele soodsamatel tingimustel palgatoetuse teenust, varasemast soodsamaks on muudetud ka tööruumide ja -vahendite kohandamise ning tugiisikuga töötamise teenuse tingimusi. Uute teenustena katsetatakse TAT raames mobiilset nõustamist koolist tööle liikumise toetamiseks, kogemusnõustamist, tööalast rehabilitatsiooni, kaitstud töö teenust, töölesõidu toetust ja saatja sõidukulu hüvitamist. Lisaks pakutakse tööandjatele nõustamist vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks ja töötamise toetamiseks ettevõttes. 1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 110 000 666 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 0 0 3 Omafinantseering 19 411 882 15% 4 TAT eelarve kokku 129 412 548 100% 1.2.5. Mõisted Vähenenud töövõimega isik on isik, - kellel on tuvastatud osaline töövõime või töövõime puudumine töövõimetoetuse seaduse alusel või 4 - kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik, kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele, või - kellel on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas (edaspidi töötukassa) tööotsijana arvele võetud. Koondamisteatega tööotsija on isik, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud. Õppiv tööotsija on isik, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes (kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas tööotsijana arvele võetud. Töötu on isik, kes ei tööta ning on töötukassas töötuna arvele võetud. Õppiv töötu on isik, kes ei tööta, õpib täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes (kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibiv isik) ning on töötukassas töötuna arvele võetud. Töötaja on isik, kes on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega. Töötamine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega hõivatud olemine. Tööleasumine on TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega alustamine. 2. Tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Tööturuteenused vähenenud töövõimega isikutele Vähenenud töövõimega isikutele osutatakse järgmisi tööturuteenuseid: 2.1.1. Koolist tööle liikumise toetamine 2.1.1.1. Mobiilne nõustamine koolist tööle liikumise toetamiseks Mobiilne nõustamine (MOBI) on suunatud vähenenud töövõimega õppijatele kutse- või kõrgkoolis eesmärgiga toetada nende sujuvat liikumist koolist tööle. MOBI sisuks on õppijate tööotsingualane teavitamine ja nõustamine, neile tööturu olukorra, kohalike tööandjate võimaluste ja töötukassa töölesaamist toetavate teenuste tutvustamine. MOBI sessiooni sisu ja ülesehitus sõltub osalejate vajadustest. Lisaks korraldatakse MOBI raames vajaduse korral individuaalset või grupinõustamist (näiteks karjäärinõustamine). Vastavalt vajadusele kaasatakse õppijatega kohtumistesse teisi spetsialiste, kohaliku omavalitsuse esindajaid, tööandjaid jt. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes õpivad kutse- või kõrgkoolis 2.1.2. Tööalaste teadmiste ja oskuste arendamine 2.1.2.1. Tööturukoolitus 5 Tööturukoolitus on tööalaste teadmiste ja oskuste andmine või täiendamine, et soodustada tööleasumist. Töötukassa tellib vajaliku koolituse või võimaldab koolitust koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavate koolituste seast. 2.1.2.2. Kvalifikatsiooni saamise toetamine Kvalifikatsiooni saamise toetamine on kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kandmine. Sihtrühm (tegevused 2.1.2.1–2.1.2.2): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega tööotsijad 2.1.2.3. Tööpraktika Tööpraktika on töölesaamiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töökogemuse andmine tööandja juures. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad töötud) või koondamisteatega tööotsijad Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.1 või 2.1.2.2 nimetatud tööturuteenust saama, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel. Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud punktis 2.1.2.3 nimetatud tööturuteenust saama, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolul. Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud punktides 2.1.2.1–2.1.2.3 nimetatud tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. 2.1.3. Ettevõtluse toetamine 2.1.3.1. Ettevõtluse alustamise toetus Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline toetus oma ettevõtte loomiseks. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega tööotsijad Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal esitanud avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks, võib taotletud toetust anda ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. 2.1.3.2. Ettevõtluse toetamise teenus 6 Ettevõtluse toetamise teenus on ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis eesmärgiga toetada tema äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest. Töötukassa toetuseta ettevõtlusega alustanud vähenenud töövõimega isikule osutatakse teenust kahe aasta jooksul ettevõtlusega alustamisest, juhul kui isik on ettevõtlusega alustamisele eelnenud kuuekuulise ajavahemiku sees olnud töötuna arvel ja töötuna arvelolek on lõpetatud. Ettevõtlusega alustamiseks loetakse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist äriregistris. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on saanud TAT alusel ettevõtluse alustamise toetust või on alustanud ettevõtlusega töötukassa toetuseta 2.1.4. Töövõime ja töötamise toetamine 2.1.4.1. Tööalane rehabilitatsioon Tööalane rehabilitatsioon on vähenenud töövõimega isiku tööeluks ettevalmistamine, tema tööle asumise või töötamise toetamine. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse vastavalt vähenenud töövõimega isiku individuaalsetele vajadustele eelkõige, kui: 1) tal on tegutsemisel puude või terviseseisundi tõttu mitmeid takistusi (näiteks liikumisel, suhtlemisel, nägemisel) ning ta vajab korraga mitme spetsialisti ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi; 2) tema töölesaamise või töötamise takistusi ei ole võimalik ületada teiste, üksikute tööturu-, sotsiaal- või tervishoiuteenuste osutamisega. Tööalane rehabilitatsioon hõlmab eelkõige: 1) puude või tervisehäirega toimetulekuks vajalike oskuste ja töövõime arendamist (näiteks liikumine, suhtlemine, igapäevaelu korraldamine ja toimingud, sümptomite kontroll, abivahendite kasutamine) ning nõustamist (näiteks motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine, puude või tervisehäirega kohanemine), et valmistada isikut ette tööotsinguteks ja tööeluks; 2) töölesaamist ja töötamist toetavaid tegevusi (näiteks sobiva töö väljaselgitamine, töökoha kohandamise või abivahendite vajaduse hindamine ja lahenduste pakkumine, tööeluga kohanemise toetamine, töövõtete õpetamine vastavalt puudele või tervisehäirele, tööandja, juhtide ja töökollektiivi nõustamine), et suurendada isiku töövõimet ja töötamise väljavaateid või aidata hoida töökohta. Tööalase rehabilitatsioonina pakutakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivaid tegevusi (need on füsioterapeudi, tegevusterapeudi, loovterapeudi, logopeedi, eripedagoogi, kogemusnõustaja, psühholoogi, sotsiaaltöötaja ja õe individuaal- ja grupiteenused ning arsti individuaalteenus), mis on vajalikud vähenenud töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks. Tööalase rehabilitatsiooni kestus sõltub isiku individuaalsetest vajadustest, kuid on üldjuhul kuni üks aasta. Sihtrühm: vähenenud töövõimega (v.a puuduva töövõimega) isikud, kes - on arvele võetud töötuna (sh õppiv töötu) või - on arvele võetud tööotsijana ning töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust või - ei ole arvele võetud töötu või tööotsijana, kuid töötavad või omandavad põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust 7 Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata isikule, kes on noorem kui 16-aastane, jõudnud vanaduspensioniikka või saab ennetähtaegset vanaduspensioni või vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, ega isikule, kellel on õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust või kellele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. 2.1.4.2. [KEHTETU alates 01.01.2020] 2.1.4.3. Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine Töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine on sellise abivahendi võimaldamine, milleta isikul ei ole puudest või terviseseisundist tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest või terviseseisundist olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või on isikule vajalik igapäevaeluga toimetulekuks. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad 2.1.4.4. [KEHTETU alates 01.01.2020] 2.1.4.5. Tugiisikuga töötamine Tugiisikuga töötamine on abi ja juhendamine töötamisel tulenevalt isiku puudest või terviseseisundist. Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse vähenenud töövõimega isikule, kes asub tööle või töötab. Tugiisikuga töötamise teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse kasutamise alustamisest arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. Teenust osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: - 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes; - 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; - 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad 2.1.5. Töölesaamise takistuste kõrvaldamine 2.1.5.1. Nõustamisteenused 2.1.5.1.1. Tööklubi Tööklubi on tööotsingunõustamine eesmärgiga valmistada osalejaid ette töö otsimiseks ja tööeluks, anda ülevaade tööturu olukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis osalemine võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge teistelt tööotsijatelt ja juhendajalt. Tööklubi tegevusi juhendab sobiva ettevalmistusega tööklubi juhendaja. Tööklubi tegevusteks on näiteks kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste tutvustamine; töö otsimise kanalite tutvustamine ja juhendamine nende kasutamisel; tööle kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamise õpetamine ning tööle kandideerimise harjutamine; 8 nõustamine tööalaste valikute tegemisel; sotsiaalsete oskuste ja isikuomaduste arendamine (sealhulgas meeskonnatöö, stressiga toimetulek, enesekindlus); tööandjatega kohtumine ja ettevõtete külastamine. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud 2.1.5.1.2. Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine Psühholoogiline, võla- või sõltuvusnõustamine on nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste, võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks eesmärgiga toetada töö otsimist, tööturuteenuste kasutamist ja töölesaamist. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või koondamisteatega tööotsijad Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud tööturuteenust saama, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 2–7 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel. Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal suunatud käesolevas punktis nimetatud tööturuteenust saama, osutatakse seda tööturuteenust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. 2.1.5.1.3. Kogemusnõustamine Kogemusnõustamine on sarnase puude või tervisehäirega isikute vahel toimuv teadmiste ja kogemuste vahetus ning nõustamine eesmärgiga toetada puude või tervisehäirega toimetulekut, suurendada motivatsiooni ja enesekindlust ning valmistada ette tööotsinguteks ja tööeluks. Töötukassa tellib isikule vajaliku kogemusnõustamise teenuse või võimaldab tal valida sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad, õppivad tööotsijad või töötajad 2.1.5.2. Individuaalsed lahendused Individuaalsed lahendused on tööturuteenusel osalemise, tööleasumise või töötamise jätkamisega seotud täiendavate kulude, sealhulgas hoolduskulu ja isiku erivajadusest tingitud kulu hüvitamine või tasumine. Individuaalse lahendusena võib: - vähenenud töövõimega töötule hüvitada või tema eest tasuda tööturuteenuse kasutamisega ja tööleasumisega seotud täiendavad kulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu; - vähenenud töövõimega töötajale hüvitada või tema eest tasuda töötamise jätkamisega seotud puudest või terviseseisundist tingitud lisakulud; - tööandjale hüvitada vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu). Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või töötajad, kelle töölesaamine või töötamise jätkamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu; tööandjad, kelle juures töötavad vähenenud töövõimega isikud 9 2.1.6. Töövalmiduse toetamine 2.1.6.1. Proovitöö Töövahenduse teenuse osutamisel võib töötukassa leppida tööandjaga kokku tööle kandideeriva vähenenud töövõimega isiku osalemise proovitöös. Proovitöö annab isikule võimaluse pakutaval töökohal töötamist järele proovida ning tööandjal tema sobivuses veenduda. Proovitööl täidab vähenenud töövõimega isik selle ametikoha tööülesandeid, millele ta kandideerib, ning tutvub ettevõtte töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga. Proovitöö maksimaalne kestus on üks päev. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud) või tööotsijad (sh õppivad ja koondamisteatega tööotsijad) 2.1.6.2. Tööharjutus Tööharjutus hõlmab tööharjumuse taastamist või esmase tööharjumuse omandamist, ettevalmistust tööotsinguteks ja töölkäimiseks. Tööharjutus koosneb üldjuhul tööotsingule keskendunud grupitööst (näiteks motiveerimine, sotsialiseerimine, töö otsimist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste õpetamine) ning praktilistest tegevustest, mis ei nõua erialaseid teadmisi ja milleks vajalikud oskused omandatakse tööharjutuse käigus. Tööharjutuse kestus on kuni kuus kuud. 2.1.6.3. Vabatahtlik töö Vabatahtlikus töös osalemine annab uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi, arendab sotsiaalseid suhteid ning aitab ette valmistada tööeluks. Vabatahtlik töö võib hõlmata osalemist tegevustes, mida viiakse ellu peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks (näiteks kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse, ühistegevuse või muus avaliku huviga seotud valdkonnas). Vabatahtlik töö võib olla ka ettevõtete korraldatud heategevuslikes tegevustes osalemine. 2.1.6.4. [KEHTETU alates 01.01.2020] Sihtrühm (tegevused 2.1.6.2–2.1.6.3): vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a õppivad töötud) 2.1.6.5. Kaitstud töö Kaitstud töö eesmärk on vähenenud töövõimega isiku ettevalmistamine avatud tööturule tööle saamiseks (iseseisvalt või tugiisikuga), toetamine tööle asumisel ja avatud tööturul töötamise algusperioodil. Töötamine kaitstud tingimustes tähendab, et vähenenud töövõimega isikul võimaldatakse teha võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos. Isikule tagatakse sealjuures vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja abi. Töötukassa kaudu korraldatava kaitstud töö teenuse kestus on kuni kaks aastat, mis jaguneb etappideks. I etapis toimub vähenenud töövõimega isiku töösuutlikkuse hindamine, tööoskuste õpetamine ja harjutamine, sobivate tööde leidmine. II etapis töötab vähenenud töövõimega isik kaitstud tingimustes, kuid samal ajal nõustatakse ja toetatakse teda, et ta leiaks töö avatud tööturul. III etapis liigub vähenenud töövõimega isik kaitstud tingimustega töölt avatud tööturule, teenuseosutaja tugi väheneb järk-järgult. 10 Vähenenud töövõimega isiku eest, kes on eelnevalt töötanud kaitstud tingimustes, makstakse tööandjale avatud tööturule töölerakendamisel palgatoetust vastavalt punktile 2.2.1. Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (v.a kui töövõime puudub) Isik, kes on suunatud kaitstud tööle ja kellel teenuse saamise ajal tuvastatakse puuduv töövõime, võib jätkuvalt saada kaitstud töö teenust. 2.1.7. Rahalised toetused tööturuteenustes osalemiseks ja tööleasumiseks 2.1.7.1. Stipendium Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes - on töötud ja osalevad tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud töö teenuse I etapis; - on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolitusel 2.1.7.2. Sõidu- ja majutustoetus Sihtrühm: vähenenud töövõimega isikud, kes - osalevad tööalase rehabilitatsiooni teenusel; - on töötud ja osalevad tööturukoolituse, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööpraktika, tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise, proovitöö, tööharjutuse, vabatahtliku töö või kaitstud töö (I etapp) teenusel; - on õppivad töötud ja osalevad tööturukoolituse, kvalifikatsiooni saamise toetamise, tööklubi, psühholoogilise, võla- või sõltuvusnõustamise, kogemusnõustamise või proovitöö teenusel 2.1.7.3. Töölesõidu toetus Töölesõidu toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada töölesõiduga seotud lisakulud, mis on vähenenud töövõimega isikul tingitud sellest, et ta ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl käimiseks ühistransporti (v.a taksot). Töölesõiduga seotud lisakulud hüvitatakse, kui see on vajalik vähenenud töövõimega isiku tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks. Sihtrühm: vähenenud töövõimega töötajad, kes ei saa puude või terviseseisundi tõttu kasutada tööl käimiseks ühistransporti (v.a taksot) 2.1.7.4. [KEHTETU alates 01.01.2020] 2.1.8. Tegevuse 2.1 üldajaraam 1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023; 2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015– 31.12.2023. 2.2. Tööandja toetamine Tööandjale, kes võtab või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku, osutatakse järgmisi vähenenud töövõimega isiku töötamist toetavaid tööturuteenuseid: 2.2.1. Palgatoetus 11 Palgatoetus on tööandjale vähenenud töövõimega isiku töölerakendamiseks makstav toetus. Lisaks TTTS § 18 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatule makstakse tööandjale palgatoetust sellise vähenenud töövõimega töötu töölerakendamisel, kes on olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud. Lisaks makstakse palgatoetust tööandjale, kes avatud tööturu tingimustes rakendab tööle vähenenud töövõimega isiku, kes on eelnevalt töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes. Palgatoetust ei maksta kaitstud töö II etapi tegevustes osalemisel. Sihtrühm: tööandjad, kes võtavad tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu alusel tööle vähenenud töövõimega isiku, kes on: - töötu ja kes on vahetult enne tööleasumist töötuna arvel olnud järjest vähemalt kuus kuud või - vahetult enne avatud tööturule tööleasumist töötanud käesoleva TAT punktis 2.1.6.5 nimetatud või sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktis 2.1.1 sätestatud kaitstud tingimustes või - nimetatud TTTS § 18 lõike 2 punktides 3–4 2.2.2. Tööruumide ja -vahendite kohandamine Tööruumide ja -vahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi vähenenud töövõimega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises. Töökohaks võib olla ka isiku eluruum, kui see on kokku lepitud tema töötegemise kohana ning kohandus on vajalik töö tegemiseks. Tööruumide ja -vahendite kohandamise teenust osutatakse, kui vähenenud töövõimega isik asub tööle või töötab tähtajatult või tähtajaliselt, kestusega vähemalt kaks aastat. Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada korduvalt, kohaldamata TTTS § 20 lõikes 6 sätestatud kolmeaastast piirangut. Sihtrühm: - tööandjad, kes võtavad või on tööle võtnud vähenenud töövõimega isiku; - vähenenud töövõimega isikud, kes on töötud (sh õppivad töötud), koondamisteatega tööotsijad, õppivad tööotsijad, töötajad 2.2.3. [KEHTETU alates 01.01.2020] 2.2.4. Tööandja teavitamine ja nõustamine Tööandjatele teavitusürituste ja nõustamise korraldamine vähenenud töövõimega isikute töötamise toetamise võimalustest. Tööandja nõustamine vähenenud töövõimega isikute tööülesannete kohandamisel ja ümberkujundamisel vastavalt töötaja töövõimele. Sihtrühm: tööandjad 2.2.5. Tegevuse 2.2 üldajaraam 12 1) tööturuteenuste osutamine 01.01.2016–31.12.2023; 2) ettevalmistavad tegevused, sh tööturuteenuste hangete ettevalmistamine ja tegemine 01.08.2015– 31.12.2023. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus (viide Baas- Sihttase Sihttase Selgitus TAT punktile, tase (2018) (2023) missugusest tegevusest kujuneb) Rakenduskava Vähenenud töövõimega 0 20 770 39 281 Tegevuste 2.1 väljundnäitajad (TAT inimesed, kes on (meetmes (meetmes ja 2.2 tulemusnäitaja) saanud töövõimereformi kokku 31 420) kokku 54 181) tulemusnäitaja vahendusel teenuseid TAT-spetsiifilised Tegevused 2.1 ja 2.2. Tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele ning väljundi- ja tööandjate toetamine tulemusnäitajad Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega 0 20 770 39 281 Panustab inimesed, kes on otseselt saanud töövõimereformi rakenduska vahendusel teenuseid va väljundinäit ajasse Tulemusnäitaja Töötavad inimesed, 0 1458 5 773 Panustab kelle töövõimet hinnati otseselt osaliseks ning kes on rakenduska säilitanud oma töökoha va 12 kuu möödumisel tulemusnäit peale hindamist1 ajasse Tulemusnäitaja Mittetöötavad inimesed, 0 4 927 13 291 Panustab kelle töövõimet hinnati otseselt osaliseks ning kes on rakenduska liikunud hõivesse 12 kuu va möödumisel peale tulemusnäit hindamist2 ajasse 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Regionaalareng jah ei 1 Kuna võrreldavad andmed puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. Sarnaselt on tulemusnäitajad kajastatud rakenduskavas ning tähtaja osas on kokkulepe saavutatud Euroopa Komisjoniga. 2 Kuna võrreldavad andmed puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtrühmadele osutatud), selgitatakse baas- ja sihttase välja 30.11.2016. Sarnaselt on tulemusnäitajad kajastatud rakenduskavas ning tähtaja osas on kokkulepe saavutatud Euroopa Komisjoniga. 13 Selgitus: TAT tegevused toetavad kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. Töövõimetuspensionäride arv maakondades on erinev. Nendes piirkondades, kus töövõimetuspensionäride arv on suurem, on ka mitteaktiivsete inimeste arv suurem ja seega ka tööeas ülalpeetavate hulk suurem3. TAT tegevused aitavad tööle rakenduda vähenenud töövõimega isikutel, kellel seni on tööturul osalemine olnud raskendatud, vähendades seeläbi mitteaktiivsust ja aidates kaasa maakondade majandusliku ja sotsiaalse toimetulekuvõime paranemisele. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Selgitus: TAT tegevused ei mõjuta keskkonnahoidu ja kliimat ega oma keskkonnahoiule toetavat mõju, samuti ei ole ette nähtud tegevustega keskkonnaseisundi muutust, s.o paranemist või halvenemist. Infoühiskond jah ei Selgitus: TAT alusel osutatavad teenused mõjutavad kaudselt infoühiskonda. TAT alusel osutatakse tööturukoolituse teenust, mille raames ei ole välistatud vähenenud töövõimega isikute IKT oskusi arendavad koolitused. Samuti arendatakse töötukassa infotehnoloogilisi lahendusi. Riigivalitsemine jah ei Selgitus: TAT toetavad tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Praegune töövõimetuspensionite maksmise süsteemi ülesehitus on ebaefektiivne. Töövõimetutele inimestele rakendatakse üksnes passiivseid meetmeid, makstakse hüvitisi ja võimaldatakse soodustusi. Uues töövõime toetamise süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu. Töövõime arendamisega seonduvad teenused koonduvad osaliselt töötukassa pädevusse, mis omakorda võimaldab terviklikku lähenemist – nii töövõime hindamine, sobiva töö leidmise toetamine teenuste osutamisega kui ka toetuse maksmine toimub ühes asutuses. Võrdsed võimalused4 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)5 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse jah ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega6 TAT-de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse jah ei Selgitus, kuidas on TAT-s rakendatud sooküsimuste lõimimist: TAT raames pakutavad teenused on soostereotüüpidest vabad. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel võetakse arvesse meeste ja naiste erinevat olukorda, vajadusi ja huve. Võrdne kohtlemine jah ei 3 Statistikaameti andmebaas 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 5 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 6 Programmi ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus. 14 Kirjeldada, kuidas on TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine TAT alusel osutatakse tööturuteenuseid erinevas vanuses inimestele. Üldjuhul on teenused tööealistele (16–vanaduspensioniiga), kuid töötavatele inimestele mõeldud teenuseid osutatakse vanusest sõltumata. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, kas ja milliseid tegevusi võetakse TAT-s ette puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks Käesoleva TAT kõik tegevused on suunatud puudega inimeste toetamiseks. Neile osutatakse TAT alusel tööturuteenuseid, mis toetavad nende töövõimet ja aktiivset ühiskonnas osalemist. Olemasolevatele tööturuteenustele on lisaks välja töötatud uued tööturuteenused, nagu tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, töölesõidu toetus ja saatja sõidukulu hüvitamine ning kogemusnõustamine, mis on kõik suunatud puudest ja tervisehäirest tingitud töötamise takistuste kõrvaldamisele või leevendamisele. Lisaks tagatakse puudega inimestele vajaduse korral töötamiseks vajalik abivahend, tugiisik, tööruumide ja - vahendite kohandamine, tööintervjuul abistamine. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest7. Kõiki inimesi koheldakse võrdselt ega diskrimineerita sõltumata tema soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. TAT sihtrühmale osutatakse tööturuteenuseid nende individuaalsetest vajadustest lähtuvalt. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Käesolev TAT on otseselt seotud: a) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. Mõlemad TAT-d panustavad töövõimereformi elluviimisse ja edukasse rakendamisse. TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ alusel arendatakse ja katsetatakse töövõime hindamise metoodikat ja koolitatakse spetsialiste metoodika kasutusele võtmiseks. Samuti arendatakse nimetatud TAT alusel andmevahetust erinevate organisatsioonide infosüsteemide vahel. Lisaks korraldatakse TAT alusel teavitustegevust, mis on oluline vähenenud töövõimega isikute, tööandjate ja ühiskonna informeerimiseks töövõimereformist ning positiivsete hoiakute kujundamiseks vähenenud töövõimega inimeste töötamise suhtes; b) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.12.2014 käskkirjaga nr 219 "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. Nimetatud TAT eesmärk on tööandjate ja töötajate teavitamine töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest ning nende toetamine töökeskkonna edendamisel teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu, ennetades tööl tervisekahjustuste tekkimist või süvenemist ning seeläbi töövõime vähenemist; c) meetme 3.1 sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 115 „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega, milleks on vähenenud töövõimega inimestele vajadustele vastavate isiklike abivahendite võimaldamine ja viipekeele tõlgi teenuse arendamine ning pikaajalise kaitstud töö teenuse pakkumine. Kui vähenenud töövõimega inimestele on õigel ajal tagatud nende vajadustele vastavad isiklikud abivahendid või viipekeele tõlgi teenuse kättesaadavus, toetab see 7 Tegevuste kirjelduses tuua välja tunnus (sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 15 nende iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust, sealhulgas tööotsinguid ja tööleasumist. Pikaajaline kaitstud töö on võimalus tööelus osaleda neile vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole suutelised töötama avatud tööturu tingimustes. Nimetatud TAT täiendab ja toetab töötukassa tegevusi vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamiseks, võimaldades seostada hoolekande- ja tööturuteenuseid vastavalt individuaalsetele vajadustele. TAT on kaudselt seotud meetme 2.3 tervise- ja tööministri 09.01.2015 käskkirjaga nr 5 "Kainem ja tervem Eesti" kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevustega. TAT tegevuste eesmärk on vähendada alkoholi liigtarvitavate inimeste osakaalu tööealise elanikkonna hulgas. TAT alusel rakendatavate tegevustega ennetatakse alkoholi liigtarvitamist, mis on üheks suureks töövõime languse põhjustajaks. TAT alusel osutatakse inimestele abi, mille tulemusel on nad võimelised tööd otsima ja tööturule suunduma. Meetme 2.2 sotsiaalkaitseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused toetavad erivajadustega ja vähenenud töövõimega isikute igapäevaeluga hakkamasaamist ja osalemist tööturul. TAT alusel osutatud integreeritud tugiteenused toetavad tööturule suundumist ja seal püsimist. Nendeks tugiteenusteks on nt abivahendi- ja keskkonna kohandamise alane nõustamine ja rehabilitatsiooniprogrammid. Ilma vajalike sotsiaalteenusteta ei ole käesoleva TAT sihtrühm võimeline ühiskonnas aktiivne olema ega ka tööd otsima ja tööturule suunduma. Samuti toetavad töövõime langusega inimeste tööhõivet meetme 3.2 tervise- ja tööministri 04.12.2014 käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes nimetatud tegevused. Tegevustest täidavad seda eesmärki noortele, sh vähenenud töövõimega noortele suunatud tegevused. Lisaks on TAT eesmärk vanaduspensioniealiste tööotsijate töölesaamise toetamine, mh neile tööruumide ja -vahendite kohandamine ning tööks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine. Meetme 3.2 raames planeeritud avatud taotlusvoor on suunatud halva kvalifikatsiooniga isikute oskuste parandamisele, pikemat aega tööturult eemal olevate isikute kaasamisele ja multiprobleemidega isikute tööturule aitamisele. Avatud taotlusvooru projektides pakutavad tegevused on oluliseks täienduseks TAT tegevustele, et aidata tööturul nõrgemas positsioonis inimesi, kes pole veel töötukassa vaatevälja jõudnud ja kes võivad olla vähenenud töövõimega. 6. Seos valdkondlike arengukavadega Euroopa 2020 on Euroopa Liidu strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks, kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üheks viiest seatud eesmärgiks, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud. Konkurentsivõime kavas Eesti 2020 on seatud mitmeid hõivega seotud eesmärke, mille saavutamisse käesoleva TAT tegevused panustavad. Käesoleva TAT tegevused panustavad eelkõige tööjõus osalemise määra suurendamisse (vanuserühmas 15–64) 75%-ni. Eesti 2020 konkurentsivõime kavas on eesmärgiks võetud töövõimetuse süsteemi reform, mis tagaks süsteemi jätkusuutlikkuse – sealjuures säilitaks ja parandaks tööealise elanikkonna töövõimet, ennetaks töötust ja töövõime vähenemist ning toetaks inimese tööturule naasmist. Selle eesmärgi saavutamist toetab käesolev TAT otseselt, kuna kirjeldatud tegevusi kasutatakse nimetatud reformi sihtrühmale tööle aitamiseks. Samuti on konkurentsivõime kava eesmärk ennetada töötust ning lühendada töötuse kestust aktiivsete tööturumeetmete mõju suurendamise abil, mida TAT tegevused toetavad. 16 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ); 7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.4 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist. 7.2. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele. 7.2.3. TAT alusel osutatakse teenuseid ja makstakse toetusi TTTS-s ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui TAT-s ei ole sätestatud teisiti. 7.2.4. Muu hulgas on abikõlblikud kulud: 7.2.4.1 tegevuste 2.1 ja 2.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule või tööandjale TTTS §- des 13, 15, 17–21, 23, 34 ja 36 nimetatud ja tingimustel tehtud kulud ning §-s 21 nimetatud teenuse osutamisega seotud kulud (eelkõige eksperdihinnangute koostamise, abivahendite transpordi, seadistuse, paigalduse, hoolduse, remondi kulud); 7.2.4.2 tegevuse 2.1.2.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule koolituskaardi alusel võimaldatava koolituse kulu kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kahe aasta jooksul; 7.2.4.3 tegevuse 2.1.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku eest makstav kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõidukijuhi juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu; 7.2.4.4 tegevuse 2.1.3.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule makstav ettevõtluse alustamise toetus kuni 4474 eurot, välja arvatud maa ja kinnisvara ostuks; 7.2.4.5 tegevuse 2.1.3.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatav koolituse ja individuaalse mentorluse kulu kokku kuni 2500 eurot (koos käibemaksuga), sealhulgas individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot (koos käibemaksuga), ning isikule osutatava mentorklubi teenuse kulu; 17 7.2.4.6 tegevuse 2.1.4.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule võimaldatava tööalase rehabilitatsiooni kulu kuni 1800 eurot (koos käibemaksuga) ühe isiku kohta kalendriaastas. Põhjendatud juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem tööalase rehabilitatsiooni vajadus, võib tööalase rehabilitatsiooni kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud rehabilitatsioonivajaduse kulu mõistlikkusest; 7.2.4.7 [KEHTETU alates 01.01.2020] 7.2.4.8 tegevuse 2.1.4.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tugiisikuga töötamise teenuse eest TTTS § 23 lõike 6 kohaselt kehtestatud tunnitasu määra alusel makstav tasu. Teenuse tasu arvestatakse vähenenud töövõimega isiku iga töötatud päeva eest, korrutades tunnitasu määra kaheksaga (keskmine töötundide arv päevas täistööajaga töötamisel) ning teenuse osutamise halduslepingus kindlaks määratud vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) ja talle osutatava teenuse mahuga (50, 75 või 100%). Vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Teenuse tasu ei maksta rohkem kui 22 päeva eest ühes kalendrikuus; 7.2.4.9 tegevuse 2.1.5.1.1 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava tööklubi teenuse kulu; 7.2.4.10 tegevuse 2.1.5.1.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava psühholoogilise, sõltuvus- ja võlanõustamise teenuse osutamise kulu; 7.2.4.11 tegevuse 2.1.5.1.3 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule osutatava kogemusnõustamise teenuse kulu. Kui isik valib talle sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate nimekirjast, hüvitatakse kogemusnõustamise teenuse kulu kuni 40 eurot ühe nõustamiskorra eest, kokku kuni kümne nõustamiskorra ulatuses kalendriaastas. Põhjendatud juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem kogemusnõustamise vajadus, võib kogemusnõustamise kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud nõustamise vajaduse kulu mõistlikkusest; 7.2.4.12 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule hüvitatavad või tema eest tasutavad tööturuteenuse kasutamiseks, tööleasumiseks või töötamise jätkamiseks vajalikud täiendavad kulud, sealhulgas erivajadusest tingitud kulu ja hoolduskulu; 7.2.4.13 tegevuse 2.1.5.2 sihtrühma kuuluvale tööandjale hüvitatav vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulu, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist; 7.2.4.14 tegevuse 2.1.6.2 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kuuekuulise kestusega tööharjutuse teenuse osutamise kulu; 7.2.4.15 tegevuse 2.1.6.5 sihtrühma kuuluvale vähenenud töövõimega isikule kuni kaheaastase kestusega kaitstud töö teenuse osutamise kulu; 7.2.4.16 TAT punktis 2.1.7.1 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud töö teenuse I etapis osalemise korral makstav stipendium TTTS § 35 alusel kehtestatud määras; 7.2.4.17 TAT punktis 2.1.7.2 nimetatud sihtrühmale tööturukoolitusel, kvalifikatsiooni saamise toetamisel, tööpraktikal, tööalasel rehabilitatsioonil, tööklubis, psühholoogilisel, võla- või sõltuvusnõustamisel, kogemusnõustamisel, proovitööl, tööharjutusel, vabatahtlikus töös või kaitstud töö I etapis osalemise korral makstav sõidu- ja majutustoetus TTTS § 37 alusel kehtestatud määras; 7.2.4.18 TAT punktis 2.1.7.3 nimetatud vähenenud töövõimega isikule sõidukulu hüvitamiseks makstav töölesõidu toetus standardiseeritud ühikuhinna alusel määras 0,93 eurot kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem 26 eurot ühe päeva eest ning kõige rohkem 300 eurot kuus. Sõidukulu hüvitatakse vähenenud töövõimega isiku tööle asumisest või töötamise korral vajaduse tekkimisest kuni 12 kuu eest kolme aasta jooksul. Sõidukulu hüvitamiseks arvestatakse töölesõidu toetust iga töötatud päeva eest vähenenud töövõimega isiku elu- ja töökoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Vahemaad alla 500 meetri ei arvestata. Töötukassa ei hüvita vähenenud töövõimega isiku töölesõidu kulu osas, mille isikule hüvitab kohalik omavalitsus. Töötukassa kontrollib kohalikust omavalitsusest, kas ja millises määras on isikule töölesõidu kulu hüvitatud; 7.2.4.19 [KEHTETU alates 01.01.2020] 18 7.2.4.20 TAT punktis 2.2.1 nimetatud vähenenud töövõimega isiku tööle võtmisel makstakse palgatoetust 12 kuu eest töötaja tööle asumisest arvates, vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepingu korral töösuhte kestusest poole aja vältel, kuid kõige rohkem 12 kuu eest. Palgatoetuse suuruseks on 50% töötaja palgakulust, kuid kõige rohkem 50% palgatoetuse halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 24 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Töötukassa nõuab palgatoetuse täies ulatuses tagasi, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel; 7.2.4.21 tegevuse 2.2.2 sihtrühma kuuluva vähenenud töövõimega isiku tööruumide ja -vahendite kohandamisel tööandjale hüvitatav kulu 50–100% kohanduse maksumusest. Tööruumide ja -vahendite kohanduse maksumuse arvestamisel lähtutakse vähenenud töövõimest tingitud töötamise takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest. Töötukassa nõuab töökoha kohandamise kulu täies ulatuses tagasi, kui: 7.2.4.21.1 tööle asunud vähenenud töövõimega töötu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist nimetatud töötamise alustamisest või 7.2.4.21.2 vähenenud töövõimega töötaja tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist tööruumide ja –vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest või 7.2.4.21.3 vähenenud töövõimega töötaja tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel, või kui muu TTTS § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tähtajaline töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui tähtajalise töö- või teenistussuhte või muu tähtajalise töötamise lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise halduslepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat; 7.2.4.22 [KEHTETU alates 01.01.2020]; 7.2.4.23 tegevuse 2.2.4 sihtrühma kuuluva tööandja teavitamise ja nõustamise kulud. 7.3. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi 7.3.1. TAT punktis 2.1.3 nimetatud ettevõtluse alustamise toetuse ja ettevõtluse toetamise, punktis 2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.1.5.2 nimetatud tööandjale individuaalsete lahenduste, punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), ning komisjoni määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 19 7.3.2. TAT punktis 2.1.4.5 nimetatud tugiisikuga töötamise, punktis 2.2.1 nimetatud palgatoetuse ning punktis 2.2.2 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) artiklitega 32 ja 34 juhul, kui: 1) punktis 7.3.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ja 2) isik, kelle tööle asumise või töö säilimise toetamiseks abi antakse, vastab TAT punktides 2.1.4.5 ja 2.2.2 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 3 sätestatule ning TAT punktis 2.2.1 sätestatud tööturuteenuse osutamisel komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 4 sätestatule. 7.3.3. Riigiabi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. 7.3.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 3 sätestatuga. 7.3.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 4 sätestatuga. 7.3.6. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 5 sätestatuga. 7.3.7. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 8 sätestatuga. 7.3.8. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 7 sätestatuga. 7.3.9. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 7.3.10. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 7.3.11. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ega tegevustele. 7.3.12. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7.3.13. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva TAT alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi. 20 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, arvestades ühendmääruse § 14 lõigetes 2–6 sätestatut, või ühendmääruse § 18 lõike 1 punktide 1 ja 2 või lõike 2 alusel, arvestades ühendmääruse § 18 lõigetes 2–3 ja 5–13 sätestatut. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia hankekorrast; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil. Esimesele maksetaotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide koopiad. Kui esimene taotlus on ettemaksetaotlus, siis lisatakse esimese ettemakse kasutamise aruandega kõik konkreetse ettemakse kasutamise aruande aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. 7.4.7. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui määratud toetuse summa. 7.4.8 RÜ-l on õigus maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.8.1 maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes esineb puudusi; 7.4.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.8.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.9. Kui maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus või ettemakse kasutamise aruanne on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 21 7.4.10. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse või ettemakse kasutamise aruande menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.11. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise või ettemakse kasutamise aruandes nimetatud kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Kui toetuse saajale on toetus välja makstud ettemaksena, esitatakse ettemakse kasutamise aruanne koos nõutud kulu- ja maksedokumentidega hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4.13. Ettemaksete tegemisel ei või ettemaksetena välja maksta viimast 5 protsenti määratud toetusest. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RA ja RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. 7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta järgmist: 22 7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi eelarve) esitamine; 7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumine aastate kaupa tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 7.5.10. RA vaatab punktis 7.1.1 nimetatud eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 7.5.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 7.5.11. Eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja võrra. 7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui: 7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% ja 7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 23 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 8. Riskide hindamine Riskid: Tegevused riskide maandamiseks: 1. Selliste tööturuteenuste pakkujate 1. Enne TAT jõustumist potentsiaalsete vähesus, kes suudavad vajalikus teenuseosutajatega mahus ja üle Eesti tööturuteenuseid koostöökohtumised, mille raames osutada vähenenud töövõimega selgitatakse uute tööturuteenuste sisu isikutele. ja eesmärke, et teenusepakkujad 2. Selliste ekspertide vähesus, kellelt oleksid valmis nimetatud teenuseid tellida töötamiseks vajaliku osutama. Ettevalmistavat koostööd abivahendi vajaduse ja/või tehakse teenusepakkujatega üle Eesti tööruumide ja ja valmistatakse teenuseturgu -vahendite kohandamise vajaduse võimalikult laialdaselt ette. hinnangut, ekspertiisi. 2. Enne TAT jõustumist aktiivne koostöö 3. Tööandjate vähene valmisolek eri valdkondade spetsialistide ja vähenenud töövõimega isikuid tööle asutustega üle Eesti, et tagada nende võtta. valmisolek töötukassale 4. Pikka aega tööturult eemal olnud eksperdihinnangut pakkuda. vähenenud töövõimega isikute 3. Tööandjate teadlikkuse suurendamine vähene valmisolek suunduda ja informeerimine töötukassa tööturule. pakutavatest toetavatest teenustest. Aktiine koostöö tööandjatega uute koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, töömessidel info jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös vähenenud töövõimega isikutele töökohti leida. 4. Vähenenud töövõimega isikutega tegelevad juhtumiskorraldajad, kes on hästi ette valmistatud, koolitatud, teadlikud sihtrühmast ja nende eripärast ning oskavad inimesi motiveerida tööturule suunduma, 24 aitavad kindlaks teha vähenenud töövõimega inimese tugevad ja nõrgad küljed ning leida ja pakkuda neile sobivaid töökohti. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B 25 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT) muudetakse ja TAT kehtivust pikendatakse 2023. aasta 31. detsembrini. Tuginedes töövõimereformi rakendamise senistele kogemustele kohandatakse TAT alusel osutatavate tööturuteenuste paketti, et see vastaks paremini sihtrühma vajadustele. Tugiisikuga töötamise ning tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse tingimusi muudetakse soodsamaks ning kasutamist paindlikumaks ja lihtsamaks. Ettevõtluse toetamise teenuse saajate ringi laiendatakse ning suurendatakse teenuse raames hüvitatavate kulude piirmäära. Kogemusnõustamise teenuse pakkumise korraldust muudetakse selliselt, et vähenenud töövõimega inimesed saavad ise valida endale sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures, mis võimaldab senisest kiiremini ja sujuvamalt pakkuda individuaalsetele vajadustele vastavat kogemusnõustamist. Samas lõpetatakse individuaalse töölerakendamise, talgutöö ja tööandjale koolituskulu hüvitamise teenuse osutamine, kuna praktikas on vajadus nende teenuste järele ära langenud. Samuti lõpetatakse TAT alusel tööintervjuul abistamise ja saatja sõidukulu hüvitamise eraldi teenusena osutamine. Kuna nende teenuste kasutajaid on olnud väga vähe, on otstarbekam vajaduse korral vastavad kulud klientidele hüvitada või nende eest tasuda individuaalsete lahenduste raames. Teenuste paketi muudatused lähtuvad Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) 2018. aasta jooksul erivajadustega inimeste organisatsioonide ja tööandjate esindajate, teenuseosutajate ja töötukassa spetsialistidega korraldatud aruteludelt kogutud ettepanekutest. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul (tel 626 9734, [email protected]), töövõimepoliitika juht Arne Kailas (tel 626 9721, [email protected]), nõunik Sabina Trankmann (tel 626 9188, [email protected]); nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]); analüüsi ja statistika osakonna analüütik Heleene Suija (tel 626 9726, [email protected]), nõunik Deisi Pohlak (tel 626 9195, [email protected]) ning töötukassa juhatuse liige Pille Liimal (tel 614 8500, [email protected]); töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kull (tel 614 8511, [email protected]); tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets (tel 614 8599, [email protected]); ettevõtlustoetuse osakonna juhataja Indrek Kaiv (tel 614 8543, [email protected]); juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp (tel 614 8520, [email protected]), juhataja asetäitja Irina Borozdina (tel 614 8644, [email protected]) ja jurist Marge Mägi (tel 614 8534, [email protected]); vanemanalüütik Angela Poolakese (tel 614 8547, [email protected]); finantsjuht Vilma Mand (tel 614 8589, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 6269 333, [email protected]). Käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva käskkirja seletuskirja 4. punktis. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktiga 1 täiendatakse TAT punkti 7.3, mis sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) kohaldamise reeglid, VTA andmise üldpõhimõtetega tulenevalt konkurentsiseaduses sätestatust. Kuna TAT alusel võidakse anda toetust teatud juhtudel ka komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi ka üldine grupierandi määrus) alusel, täiendatakse punkti 7.3 ka üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi andmise üldpõhimõtetega. TAT punktis 7.3.1. tehakse tehnilised parandused ning punkti 7.3.2 lisatakse üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi osas täpne viide vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja artiklile. VTA piirmäärade kohaldamiseks on otstarbekas TAT-s piirmäärade väljatoomise asemel viidata tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatule, kus on konkreetses valdkonnas antava VTA puhul viidatud vastavale komisjoni määruse sättele või sätetele, mille alusel need on kehtestatud. Komisjoni määrustes piirmäärade muutmise korral on nii võimalik uusi määrasid rakendada kohe ilma TAT-d muutmata. Tööturuteenuste ja -toetuste seadusele viitamine tagab ühtse lähenemise töötukassa üleselt, sest kui riigisiseselt muutuvad seaduse alusel antava VTA piirmäärad, muutuvad automaatselt ka TAT alusel antava VTA piirmäärad. Näiteks võib see omada tähtsust olukorras, kus komisjoni määruses on antud riigile volitused kehtestada määruses sätestatud ülemmäärast kõrgem ülempiir. Näiteks põllumajanduslikku VTA-d on alates 14.03.2019 võimalik anda senisest (15 000 eurot kolme aasta kohta) kõrgemas määras (20 000 eurot kolme aasta kohta) ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), muudatuse tulemusena on liikmesriikidel võimalik põllumajandusliku VTA ülemmäära veelgi tõsta (kuni 25 000 euroni kolme aasta kohta). Vastav muudatus sõltub riigisisesest otsusest ning Eestis peab ülempiiri rakendamine olema maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Töötukassa ülene ühtne lähenemine on oluline, sest töötukassa pakub tööturumeetmeid lisaks seadusele veel kolmel alusel: Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määrus nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“, tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused, sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimused. Kõigis neis on teenuseid, mida antakse VTA-na. VTA piirmäärasid on töötukassal võimalik (infotehnoloogilist arendust arvestades) rakendada selliselt, et see kohaldub samal ajal kõigi vastavate teenuste ja sihtrühmade suhtes. Oluline on ka asjaolu, et VTA piirmäärade alusel vaba VTA jäägi kontroll on töötukassa infosüsteemide ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri vahel üles ehitatud selliselt, et töötukassa saab ilma täiendavate kuludeta piirmäära n-ö süsteemse parameetrina muuta (sh eraldi põllumajandusliku, kalanduse ja üldise VTA osas). Seega ei too piirmäärade muutumine (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel) töötukassale kaasa täiendavaid arenduskulusid. Kuid oluline on, et kõrgem piirmäär kohalduks korraga kõikides õigusaktides, sest töötukassa infosüsteemis ei ole praegu võimalik samale abi liigile (nt põllumajanduslik VTA) seada vastavalt õiguslikule alusele (seadus, Vabariigi Valitsuse määrus, ministri käskkiri) erinevaid piirmäärasid. Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 12 lõikele 1 ning komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, 1408/2013 ja 717/2014 artikli 6 lõikele 4 tuleb säilitada abikava käsitlevaid andmeid 10 aastat alates kuupäevast, mil abikava alusel anti viimast korda abi. Arvestades eeltoodut, täiendatakse TAT-d punktiga 7.3.13, kus tuuakse ära abi andmisega seotud dokumentide säilitamise nõuded. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused TAT-s tehtud muudatuste kohta. Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kolme aasta võrra. Pikendamine on võimalik, kuna vähenenud töövõimega registreeritud töötuid on olnud algselt prognoositust vähem (rohkem osalise töövõimega inimesi töötab või vastab muudele aktiivsustingimustele) ja teenuste kulu on aastatel 2016–2019 olnud eeldatust väiksem. Eelarve jääk võimaldab TAT alusel vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamist jätkata ka aastatel 2021–2023. Uuendatakse TAT punktis 1.2.3 kirjeldatud TAT vajalikkuse põhjendatust. Töötukassa prognoosib vähenenud töövõimega registreeritud töötute arvu suurenemist 2021. aastani, mil lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal on kuus keskmiselt arvel 13 400, 2023. aastal 13 100), kuid on jätkuvalt suur, mistõttu on tööle saamist ja tööl püsimist toetavate tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik. Muudetakse TAT punktis 1.2.4 sätestatud eelarvet. TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 142 603 892 eurot) vähendatakse kokku 13 191 345 euro võrra (sh Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetust 11 212 643 euro võrra ja omafinantseeringut 1 978 702 euro võrra), tuginedes Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsusele ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 muudatustele. TAT eelarve perioodiks 2020–2023 on kokku 129 412 548 eurot (sh ESFi toetus 110 000 666 eurot ja omafinantseering 19 411 882 eurot). Omafinantseering kaetakse töötuskindlustuse vahenditest. Lõpetatakse TAT alusel järgmiste teenuste osutamine: ▪ tööintervjuul abistamine (TAT p 2.1.4.2) Enamasti abistab vähenenud töövõimega tööotsijat tööintervjuul töötukassa juhtumikorraldaja osana oma tavapärasest klienditööst ning sellega ei kaasne otseseid täiendavaid kulusid. Ainult üksikutel juhtudel (2018. aastal kokku neljal korral) on olnud tööintervjuule vaja kaasata tasu eest teist spetsialisti. Viimasel kuuel aastal on selleks spetsialistiks alati olnud viipekeeletõlk. Kordagi pole olnud vaja tööintervjuule kaasata vabatahtlikku abistajat ega hüvitada talle sõidukulu. Edaspidi tööintervjuul abistamist eraldi teenusena enam ei osutata. Harvadel juhtudel, kui tööintervjuul abistamisega peaks kaasnema lisakulu (spetsialisti tasu, vabatahtliku sõidukulu hüvitis), on võimalik seda hüvitada individuaalsete lahenduste teenuse (TAT p 2.1.5.2) raames. ▪ individuaalne töölerakendamine (TAT p 2.1.4.4, p 7.2.4.7, p 7.2.4.17) Individuaalne töölerakendamine hõlmab individuaalset juhendamist ja tuge töö otsimisel, tööleasumisel ja töötamisel inimestele, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu. Teenust on osutanud töötukassa lepingulised partnerid. Käesolevaks ajaks on töötukassa juhtumikorraldajatel piisavalt oskusi ja ressurssi, et nimetatud sihtrühma kuuluvaid kliente ise individuaalse töölerakendamise põhimõtetel (sh võrgustikku kaasates) toetada nii tööle saamisel kui tööl püsimisel ning puudub vajadus teenust hankega osta. Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020“ (edaspidi VV tööhõiveprogramm 2017–2020) muudatusega lõpetatakse alates 01.01.2020 individuaalse töölerakendamise teenuse raames juhendamise ja erinevate tugitegevuste pakkumine sisseostetava teenusena ka töötutele, kelle töövõime ei ole vähenenud. ▪ talgutöö (TAT p 2.1.6.4, p 7.2.4.17) Talgutöö toetamise võimalus loodi töötukassa meetmena suure tööpuuduse olukorras (2009– 2010), kus oli oluline hoida inimeste aktiivsust. Tänaseks on see vajadus ära langenud. Lisaks korraldab talgutööd tavapäraselt kogukond talgutööl osaleda soovija kodu lähedal, mistõttu puudub vajadus hüvitada sõidukulu. Teiste töötukassa kliendirühmade puhul lõpetati talgutöö toetamine juba alates 01.06.2018, kui jõustus vastav VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 muudatus. ▪ saatja sõidukulu hüvitamine (TAT p 2.1.7.4, p 7.2.4.19) Alates 01.01.2016 on saatja sõidukulu hüvitamist taotletud üksnes kahel korral, mistõttu on otstarbekas selle osutamine eraldi teenusena lõpetada. Kui vähenenud töövõimega inimene vajab saatja teenust, on põhjendatud juhul võimalik sellega kaasnevad kulud hüvitada või tasuda individuaalsete lahenduste teenuse (TAT p 2.1.5.2) raames või korraldada abistamine koostöös kohaliku omavalitsusega. ▪ tööandjale koolituskulu hüvitamine (TAT p 2.2.3, p 7.2.4.22) Alates 2016. aastast on nimetatud teenuse raames tööandjale koolituskulu hüvitatud vaid kahel juhul ning käesolevaks ajaks kattub teenus töötust ennetavate meetmetega. 01.05.2017 alates saavad töötajad, kellel on terviseprobleemide tõttu raskusi senisel töökohal töötamist jätkata, osaleda töötukassa toel täiendkoolitusel (koolituskaardiga) või asuda tasemeõppe toetusega omandama uut eriala kutse- või kõrgkoolis. Neid uusi võimalusi on terviseprobleemidega töötajad ka juba üsna aktiivselt kasutanud, moodustades kolmandiku kõigist täienduskoolitusel osalejatest ning viiendiku tasemeõppes osalemise toetuse saajatest. Lisaks saab tööandja taotleda eelnevalt pikka aega tööta olnud vähenenud töövõimega töötaja oskuste arendamiseks koolitustoetust. Meetmeid pakutakse VV tööhõiveprogrammi 2017– 2020 alusel. TAT tegevuste kirjeldust (p 2.1.1.1, p 2.1.2.1, p 2.1.4.1, p 2.1.4.3, p 2.1.5.1.1, p 2.1.6.1, p 2.1.6.2, p 2.1.6.3, p 2.1.7.3, p 2.2.1, p 2.2.4) täiendatakse seoses TAT lisa 1 vormi A (tegevuste detailne kirjeldus) kehtetuks tunnistamisega. Tegevuste sisu ei muutu. TAT punktis 2.1.3.1 sätestatud koondamisteatega vähenenud töövõimega tööotsijale ettevõtluse alustamise toetuse andmise tingimused muudetakse paindlikumaks. Muudatuse kohaselt võib koondamisteatega tööotsijale, kes taotles ettevõtluse alustamise toetust enne töö- või teenistussuhte lõppemist, anda taotletud toetust ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist, ilma et ta peaks olema end vahepeal töötuna arvele võtnud. Kehtiva TAT kohaselt, kui taotleja töö- ja teenistussuhe lõpeb enne toetuse andmise otsuse tegemist (äriplaani menetlemiseks on ette nähtud 30 tööpäeva), saab talle toetust määrata ja maksta üksnes juhul, kui ta on end vahepeal töötuna registreerinud. Vastasel korral ei ole töötukassal võimalik äriplaani menetlemist jätkata ega toetust anda. Koondamisteatega tööotsijate puhul on eesmärk toetada nende töölt tööle või ettevõtlusesse liikumist vahepealse töötuseta. Töötuna arvele võtmise nõue (millega kaasneb ka kohustus aktiivselt tööd otsida) üksnes ettevõtluse alustamise toetuse väljamakse saamiseks ei ole põhjendatud, kui tööotsija on otsustanud hakata ettevõtjaks (taotlenud toetust ja tema äriplaan on menetluses) ega vaja töötukassalt muud tuge. Koondamise tagajärjel töö kaotanud ja koondamishüvitist saanud inimestel ei teki kohe õigust ka töötuskindlustushüvitisele, kuna neile kehtib 30- või 60-päevane ooteaeg. VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 muudatusega, mis jõustub samuti 01.01.2020, luuakse sama võimalus ka koondamisteatega tööotsijatele, kelle töövõime ei ole vähenenud. TAT punktis 2.1.3.2 sätestatud ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühma laiendatakse, muudetakse teenuse sisu ja selle raames hüvitatavate kulude piirmäära. ▪ Sihtrühma hõlmatakse ka vähenenud töövõimega töötud, kes hakkavad ettevõtjaks (liiguvad hõivesse) töötukassa ettevõtluse alustamise toetuseta. Neile osutatakse teenust kahe aasta jooksul ettevõtlusega alustamisest juhul, kui nad on sellele eelnenud kuuekuulise ajavahemiku sees olnud töötuna arvel (sõltumata töötuna arveloleku kestusest) ja tema töötuna arvelolek on lõpetatud (sõltumata arveloleku lõpetamise põhjusest). Ettevõtlusega alustamiseks loetakse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtjana registreerimist äriregistris. Enamik töötust ettevõtjaks hakanud vähenenud töövõimega inimestest teeb seda töötukassa ettevõtluse alustamise toetust kasutamata, kuna alati ei nõua ettevõtlusega alustamine olulisi investeeringuid. 2018. aasta lõpu seisuga oli töövõimereformi algusest (01.07.2016) arvates vähenenud töövõimega töötute arvelolek lõpetatud seoses ettevõtjaks hakkamisega 471 korral, sh 367 korral alustati ettevõtlusega töötukassa rahalise toetuseta. Vähenenud töövõimega alustavad ettevõtjad vajavad siiski täiendavat tuge – võimalust osaleda mentorklubis, saada täiendkoolitust ja individuaalset mentorlust. Järelteenuste osutamine, sõltumata rahalise toetuse andmisest, on põhjendatud, kuna vähenenud töövõimega inimestel võib terviseseisundit arvestades olla endale töökoha loomine sobivaim võimalus hõives osaleda. ▪ Teenuse raames lõpetatakse individuaalse nõustamise kulu hüvitamine, kuna sisuliselt katab vajaduse alustavatele ettevõtjatele võimaldatav individuaalne mentorlus. Kehtiva TAT kohaselt on ettevõtluse toetamise teenuse sisuks alustavate ettevõtjate koolitamine, individuaalne nõustamine ja individuaalne mentorlus ning nõustamine mentorklubis eesmärgiga toetada äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust. Individuaalse nõustamise võimalust on alustavad ettevõtjad kasutanud väga tagasihoidlikult. Tagasiside kohaselt vajatakse pigem individuaalset mentorlust, mis oleks pikemaajaline. Praktikas on individuaalne nõustamine ja mentorlus ka sageli omavahel põimunud ning neid ei ole võimalik sisuliselt eristada. ▪ Kulude hüvitamise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.5, mida muudetakse. Teenuse kasutamine muudetakse paindlikumaks ning hüvitatavate kulude piirmäära suurendatakse kokku 2500 euroni, millest individuaalse mentorluse kulu hüvitatakse kuni 1250 eurot. Kehtiva TAT alusel hüvitatakse alustavale ettevõtjale koolituse kulu kokku kuni 959 eurot, individuaalse nõustamise kulu kokku kuni 150 eurot ja individuaalse mentorluse kulu kuni 959 euro ulatuses. Muudatus võimaldab alustaval ettevõtjal ise otsustada, kas ta kasutab pigem koolitust või individuaalset mentorlust, samuti on tal võimalik vastavalt oma vajadustele kahte teenust kombineerida. Mentorluseks kasutatav summa on piiratud 50%-ga hüvitise maksimummäärast, et soodustada oskuste arendamist (st et kogu summat ei kasutataks individuaalseks mentorluseks). Lisaks on alustaval ettevõtjal võimalik osaleda mentorklubis, mida töötukassa vajaduse korral hankega sisse ostab ja maksab ise teenuseosutajale tasu osalejate eest. Kehtivad piirmäärad (nii koolituse kui mentorluse puhul kuni 959 eurot) on olnud muutmata 2010. aastast ega kata enam tegelikke kulusid. Praktikas on kliendid osa kuludest ise kandnud või loobunud teenuste kasutamisest, eriti olukorras, kus on vaja läbida mitu koolitust, et omandada kutsetunnistus. Näiteks ehitusvaldkonnas ehitusinseneride täiendkoolitus maksab 780 eurot, millele lisaks tuleb läbida spetsialiseerumise koolitus, mis näiteks ventilatsioonitööde puhul maksab 528 eurot (kulu kokku 1308 eurot). Kehtiv piirmäär ei kata enamasti erinevate tehnoloogiate õpet (nt nahaaksessuaaride valmistamise koolitus maksab 1200 eurot), finants- ja konsultatsiooniteenuste koolitusi jms. Individuaalse mentorluse puhul katab kehtiv piirmäär 959 eurot vaid ühe-kahe nõustamiskorra kulu. Pikemaajalised, kuni kuuekuulised mentorlusprogrammid, mis on sisulisemad ja tulemuslikumad, maksavad ligikaudu 1000–1200 eurot ega ole seetõttu alustavatele ettevõtjatele kättesaadavad. Piirmäär 2500 eurot kehtib praegu koolituskaardi alusel töötutele ja töötajatele võimaldatavate koolituste eest tasumisel. Samast piirmäärast lähtumine on põhjendatud ka alustavatele ettevõtjatele mõeldud järelteenuste kulude hüvitamise puhul, kuna ka nemad valivad sobiva täiendkoolituse nn avatud turu koolituste seast ehk hinnatase ja kulutused on võrreldavad. Individuaalse nõustamise kulu hüvitamine lõpetatakse, täiendkoolikoolituse ja individuaalse mentorluse teenuse kasutamine muudetakse paindlikumaks ning hüvitatavate kulude piirmäära suurendatakse kokku 2500 euroni ka teiste sihtrühmade puhul, kellele osutatakse ettevõtluse toetamise teenust VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 või tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi tööturul osalemiseks 2019–2021“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel, kus nimetatud muudatused jõustuvad samuti 01.01.2020. TAT tekstis (p 2.1.4.1, p 2.1.6, p 2.1.7.1, p 7.2.4.2) tehakse redaktsioonilised parandused. TAT punktis 2.1.4.5 sätestatud tugiisikuga töötamise teenuse osutamise põhimõtteid ja tingimusi muudetakse järgmiselt: ▪ Teenust osutatakse sõltumata töötamise vormist ja töösuhte pikkusest, st kõigil juhtudel, kui vähenenud töövõimega isik alustab või on hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega (kehtiva TAT alusel osutatakse teenust üksnes tähtajatu või vähemalt kuuekuulise kestusega töölepingulise või teenistussuhte korral). Vähenenud töövõimega inimestele on terviseseisundist tulenevalt sageli jõukohasemad paindlikumad töövormid ja lühemaajalised töösuhted. Muudatus võimaldab tugiisikuga töötamise teenust osutada vastavalt individuaalsetele vajadustele. ▪ Teenust osutatakse isikule kuni 12 kuu jooksul teenuse alustamisest arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib isikule teenust osutada korduvalt, sealhulgas sama tööandja juures ja samal ametikohal töötamiseks. Kehtiva TAT alusel võimaldatud teenuse jätkamisest pärast 12 kuu möödumist loobutakse, kuna praktikas on selle rakendamine osutunud keeruliseks. Samuti ei ole teenuse jätkamise korral seni võimaldatav tugiisiku abi 25% ulatuses vähenenud töövõimega töötaja tööajast sageli erivajadusi arvestades piisav. ▪ Teenuse osutamisel loobutakse vajaduse hindamise määramisest tundides. Teenust osutatakse isiku eeldatavast töötamise ajast järgmises mahus: - 50% ulatuses, kui isik vajab abi igal töönädalal paljudes tegevustes; - 75% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval enamikus tegevustes; - 100% ulatuses, kui isik vajab abi igal tööpäeval kõigis tegevustes. Kehtiva praktika kohaselt hinnatakse tugiisikuga töötamise teenuse vajadust tundides (kuni 1000 tundi aastas), kuid tunni täpsusega on seda keeruline teha. Tugiisikuga töötamise teenuse puhul on osaliselt tegemist n-ö valmisolekuteenusega – tugiisik peab olema olemas ja valmis erivajadusega inimesele tuge pakkuma paindlikult vastavalt vajadusele. Vajaduse ulatuse hindamisel saab töötukassa juhtumikorraldaja tugineda töövõime hindamise tulemustele, tööalase rehabilitatsiooni meeskonna hinnangule, töökeskse nõustamise käigus kliendilt ja tööandjalt saadud informatsioonile jms. ▪ Teenuse eest tasu maksmise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.8, mida muudetakse. Tugiisikuga töötamise teenuse eest makstakse tasu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 23 lõike 6 alusel, mille kohaselt kehtestatakse tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2020. aastaks kavandatud tunnitasu määr on sarnaselt 2019. aastaga 2,78 eurot. Teenuseosutajale arvestatakse ja makstakse tasu vähenenud töövõimega töötaja iga töötatud päeva eest, kuna teenuse tegeliku osutamise üle tunni täpsusega igapäevase arvestuse pidamine on keeruline ja koormav nii teenuseosutaja (kelleks on enamasti tööandja) kui töötukassa jaoks. See ei ole ka sisuliselt põhjendatud, arvestades teenuse iseloomu (nn valmisoleku teenus – tugiisik peab olema olemas ja valmis erivajadusega inimesele tuge pakkuma paindlikult vastavalt vajadusele). Ühe päeva eest väljamakstav tasu on kaheksakordne (keskmine töötundide arv päevas täistööajaga töötamisel) tunnitasu määr, mis korrutatakse teenuse halduslepingus kindlaks määratud vähenenud töövõimega isiku tööaja (töökoormuse) ja talle osutatava teenuse mahuga (50, 75 või 100%). Vähenenud töövõimega isiku tööaja (koormuse) arvutamisel lähtutakse sellest, et täistööajaga töötamise aeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tasu makstakse iga kuu vähenenud töövõimega isiku töötatud päevade eest, mida tõendab tööandja, kuid kõige rohkem 22 päeva eest ühes kalendrikuus. Väljamaksmisele kuuluvate päevade arv on piiratud maksimumtööpäevade arvudega kuus, mis on oluline eelkõige selliste isikute puhul, kes ei ole töölepingulises või teenistussuhtes ning kelle tööaeg ei ole seetõttu reguleeritud. Näide: osalise tööajaga (0,4) töötav vähenenud töövõimega inimene vajab tugiisiku abi kuni 75% ulatuses oma tööajast. Tugiisikuga töötamise teenuse osutajale makstakse tasu iga vähenenud töövõimega isiku tööl käidud päeva eest 2,78 eurot (teenuse tunnitasu määr) x 8 (tundi) x 0,4 (tööaeg/töökoormus) x 0,75 (abivajaduse ulatus) = 6,67 eurot (päeva eest makstav tasu ümardatakse kahe kohani pärast koma). Arvestades, et tasu makstakse iga kuu kuni 22 päeva eest, tuleb teenuse tasuks käesoleva näite puhul sõltuvalt töötatud päevadest kuni 146,74 eurot kuus. TAT punktis 2.1.5.1.3 sätestatud kogemusnõustamise teenuse osutamise viise täiendatakse, lisades teenuse hankega korraldamisele võimaluse isikul valida sobiv kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures. Töötukassa leiab kogemusnõustamise teenuse osutajad hankega ja uue võimalusena kvalifitseerimiskonkursi teel. Sarnaselt koolituskaardi koolitajate leidmise konkursiga kinnitab kogemusnõustamise teenuse osutajate kvalifitseerimistingimused ja koostööpõhimõtted töötukassa. Teenust vahetult osutaval isikul, st kogemusnõustajal, peab kindlasti olema nõustatavaga sarnane puue või tervisehäire, samuti peab ta olema läbinud nõuetekohase kogemusnõustaja koolituse, omama vastavat töökogemust ning talle peab olema tagatud supervisioon. Kvalifitseeritud kogemusnõustamise teenuse pakkujate nimekiri, kust isik saab kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kogemusnõustaja, avaldatakse töötukassa kodulehel. Kogemusnõustamise korralduse mudeli muutus võimaldab klientidele pakkuda kiiremini ja paindlikumalt nende vajadusele vastavat teenust. Kuna kogemusnõustamise puhul on tegemist väga individuaalse teenusega, on üksnes hankemenetlust kasutades osutunud seda praktikas keeruliseks korraldada. Igal üksikul juhtumil on vaja leida kliendile sobiva erivajadusega nõustaja, kuid hanke võitnud pakkujal ei pruugi olla just sellist nõustajat ning kliendil puudub valikuvõimalus. Hankimisega seotud tähtajad ei võimalda ka alati pakkuda teenust klientidele nii kiiresti, kui vaja. Lisaks on hangetel olnud vähe pakkujaid, sest organisatsioonidel, kes koondavad enda alla kogemusnõustajaid, puudub hangetes osalemise kogemus ja ressurss pakkumiste koostamiseks. Teenuse eest tasumise tingimused on sätestatud TAT punktis 7.2.4.11, mida täiendatakse. Kui isik valib talle sobiva kogemusnõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutajate nimekirjast, tasutakse teenuseosutajale ühe nõustamiskorra eest kuni 40 eurot. Kokku võimaldatakse ühele isikule kogemusnõustamist kuni kümme korda kalendriaastas. Töötukassa kehtivate kogemusnõustamise lepingute puhul jääb kogemusnõustamise ühe korra hind vahemikku 20–60 eurot, teenuse keskmine hind on ligi 32 eurot. Kogemusnõustamist osutatakse töötukassa klientidele ka tööalase rehabilitatsiooni raames, mispuhul jääb ühe nõustamiskorra hind enamikul juhtudel vahemikku 35–50 eurot (teenuse osutamise keskmine hind on 38,5 eurot). Piirkondades, kus kohalikke pakkujaid ei ole (nt Valgamaa, Narva), võib lisanduda kuni 20% maksumusest teenuseosutaja transpordikulude tõttu. Eeltoodut ja prognoositavat palgakasvu arvesse võttes on põhjendatud seada kogemusnõustamise ühe nõustamiskorra tasu piirmääraks 40 eurot. Põhjendatud juhul, kui isikul on puudest või tervisehäirest tingitult suurem kogemusnõustamise vajadus, võib kogemusnõustamise kulu hüvitada suuremas ulatuses, lähtuvalt puudest või tervisehäirest tingitud nõustamise vajaduse kulu mõistlikkusest. TAT punktis 2.1.7.2 sätestatud sõidu- ja majutustoetusele õigust andvate teenuste loetelust jäetakse välja talgutöö ja individuaalne töölerakendamine, kuna nende teenuste osutamine lõpetatakse. TAT punktis 2.1.8 sätestatud tegevuste üldajaraami pikendatakse kuni 31.12.2023. Pikendamine on võimalik, kuna perioodil 2016–2019 on sihtrühm ja teenuste vajadus olnud prognoositust väiksem ning eelarve jääk võimaldab TAT alusel teenuste osutamist jätkata ka 2023. aastal. TAT punktis 2.2.2 sätestatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse tingimusi muudetakse: ▪ Teenust osutatakse tähtajatu või vähemalt kahe aasta pikkuse tähtajalise töösuhte korral. Kehtiva TAT alusel on nõutav tähtajatu või vähemalt kolmeaastane töötamine. Nõude leevendamine on põhjendatud, kuna vähenenud töövõimega inimeste puhul on nende terviseseisundit arvestades tõenäoline pigem lühemaajalisem töötamine. Tingimuse leevendamine võib julgustada tööandjaid vähenenud töövõimega inimesi värbama ja tegema kohandusi töötukassa toel. ▪ Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada korduvalt. Seega, erinevalt TTTS § 20 lõikest 6, mille kohaselt ei osutata töötule teenust tihedamini kui üks kord kolme aasta jooksul, TAT alusel teenuse osutamise kordi ei piirata. Kui isik soovib töökohta vahetada või töötada samal ajal mitme tööandja juures, peab olema võimalik kõiki töökohti vajaduse korral kohandada (kui kulu on tööülesandeid ja töökoormust arvestades mõistlik ja põhjendatud). ▪ Kulu hüvitamise määr on sätestatud TAT punktis 7.2.4.21, mida muudetakse. Muudatuse kohaselt hüvitatakse tööandjale tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu 50 kuni 100% ulatuses, sõltumata sellest, kas tegemist on tööle asuva või juba töötava inimesega, samuti sõltumata töötamise vormist ning tööruumi asukohast. Muudatuse eesmärk on teenusevajajate võrdne kohtlemine. Kuna praegu kohaldub tööandjale juba töötava inimese puhul 25% omaosalus, viivitatakse seetõttu praktikas vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisega. Samuti on praktikas olnud olukordi, kus kohanduse vajadus selgub pärast tööle asumist (sh ka vahetult pärast tööle asumist), kuid tööandja ei ole valmis teenust kasutama omaosaluse tõttu, mis halvimal juhul võib viia töösuhte katkemiseni. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on 25% omaosalus suure tõenäosusega üle jõu käiv. TAT punktis 2.2.5 sätestatud tegevuste üldajaraami pikendatakse kuni 31.12.2023. Pikendamine on võimalik, kuna perioodil 2016–2019 on sihtrühm ja teenuste vajadus olnud prognoositust väiksem ning eelarve jääk võimaldab TAT alusel teenuste osutamist jätkata ka 2023. aastal. TAT punktis 3 esitatud näitajate tabelisse lisatakse tulemusnäitajad vastavalt 2018. aastaks saavutatud sihttasemetele ning 2023. aastaks prognoositud sihttasemetele. Väljundinäitaja sõnastus viiakse vastavusse rakenduskavas olevaga. TAT punktides 7.1.1, 7.1.4 ja 7.1.6 jäetakse välja viited tegevuste detailsele kirjeldusele (lisa 1 vorm A). Muudatused tulenevad TAT lisa 1 vormi A kehtetuks tunnistamisest, kuna kõiki tegevusi kirjeldatakse ammendavalt TAT-s ja edaspidi puudub vajadus koostada aastate kaupa eraldi tegevuskava. TAT punktis 7.1.5 sätestatud igakuise eelarve täitmise aruande rakendusasutusele esitamise tähtaega muudetakse, mis on nüüd iga kuu 10. kuupäev. Muudatusega viiakse nimetatud aruande esitamise tähtaeg kooskõlla teistes töötukassa poolt rakendatavates TAT-des sätestatuga. TAT punktis 7.2.4 sätestatud abikõlblikke kulusid ja nende tegemise tingimusi täpsustatakse, arvestades TAT teenuste paketis tehtud muudatusi, sh: - TAT punktide 7.2.4.5, 7.2.4.8, 7.2.4.11 ja 7.2.4.21 muudatuste kohta on täpsemad selgitused TAT punktide 2.1.3.2, 2.1.4.5, 2.1.5.1.3 ja 2.2.2 muudatuste selgituste juures eespool. - TAT punktis 7.2.4.12 sätestatud hooldusteenuse kulu hüvitamise tingimused ja piirmäärad tunnistatakse kehtetuks. Hooldusteenuse kulu hüvitamine eraldi teenusena lõpetatakse, vajaduse korral otsustatakse hoolduskulu hüvitamine kliendile individuaalsete lahenduste raames. Tegemist on töötukassa kaalutlusotsusega nagu ka muude erivajadusest tingitud kulude hüvitamise vajaduse puhul. Kehtivas TAT-s on sätestatud hoolduskulu hüvitamiseks eraldi tingimused, mille kohaselt võib hooldusteenuse kulu hüvitada või tasuda tööturuteenuse kasutamise ajal ja töötamise kolmel esimesel kuul töötu eest, kes kasvatab kuni 7-aastast last või hooldab eakat või puudega inimest. Samuti on kehtestatud hoolduskulu hüvitamise piirmäärad: kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe hooldatava kohta; kohatasuga teenuse puhul kuni 352 eurot ühe kuu eest ühe hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduste korral võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas summas. Muudatus annab töötukassale võimaluse otsustada igal konkreetsel hoolduskohustuse juhtumil, millist tuge ja millises ulatuses pakkuda. Muudatusega ühtlustatakse vähenenud töövõimega inimestele hoolduskulu hüvitamise tingimused teiste töötute suhtes VV tööhõiveprogrammis 2017–2020 sätestatud tingimustega, mis on alates 01.06.2018 soodsamad. - TAT punktis 7.2.4.17 sätestatud kulude loetelust arvatakse välja sõidu- ja majutustoetuse kulu talgutöö ja individuaalse töölerakendamise teenuse kasutamise korral, kuna nende teenuste osutamine lõpetatakse. - Loobutakse TAT punktis 7.2.4.18 sätestatud nõudest, mille kohaselt peab töötukassa enne vähenenud töövõimega isikule töölesõidu toetuse määramist ja maksmist kontrollima, et Sotsiaalkindlustusamet ei hüvitaks talle samal ajal töölesõidu kulu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel riigieelarve vahenditest. Kehtiva sätte mõte on olnud vältida samal ajal TAT alusel töölesõidu toetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel töötamistoetuse maksmist. Töötamistoetus, mida maksti töötavale puudega inimesele puudest tingitud töötamisega seotud lisakulude, sh sõidukulude osaliseks hüvitamiseks tunnistati küll kehtetuks juba 01.01.2016, kuid üleminekusätte kohaselt jätkati töötamistoetuse maksmist isikutele, kellele oli toetus määratud enne 01.01.2016 või kelle töötamisega seotud kulud tekkisid enne 01.01.2016 ning nad esitasid töötamistoetuse taotluse pärast nimetatud kuupäeva, kuni määratud tähtaja lõpuni. Arvestades, et maksimaalselt sai toetuse määrata kolmeks aastaks, ei ole käesolevaks ajaks jäänud enam ühtegi töötamistoetuse saajat, mistõttu puudub vajadus Sotsiaalkindlustusametile vastavate päringute tegemiseks. TAT punkti 7.2.4.21, mis reguleerib tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse abikõlblikkuse tingimusi, täiendatakse kohandamise kulu tööandjalt tagasi nõudmise alustega. Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötu töölepinguga tööle võtmiseks või ametikohale nimetamiseks, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötu muus vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud) töötamise alustamiseks, nõutakse kohandamise kulu tagasi, kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist. Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötaja töölepinguga töötamise või teenistuse jätkamiseks, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui tähtajatu töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne kahe aasta möödumist tööruumide ja -vahendite kohandamise lepingu sõlmimisest. Kohandamise kulu ei nõuta tagasi, kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötaja muus vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud) töötamise jätkamiseks, nõutakse kohandamise kulu tagasi, kui töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne kahe aasta möödumist kohandamise lepingu sõlmimisest. Kui töökoht kohandati vähenenud töövõimega töötajale, kellel on tähtajaline töö- või teenistussuhe, nõuab töötukassa tööandjalt kohandamise kulu tagasi, kui tähtajaline töö- või teenistussuhe lõpeb tööandja algatusel enne tähtaja saabumist, v.a juhul, kui töö- või teenistussuhte lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise lepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat või kui töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel või ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1, § 93 lõike 1 või § 94 lõike 1 alusel. Samuti nõuab töötukassa kohanduse kulu tagasi, kui muus vormis (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud) tähtajaline töötamine lõpeb mõjuva põhjuseta enne tähtaja saabumist, välja arvatud juhul, kui töötamise lõpetamise ajal on tööruumide ja -vahendite kohandamise lepingu sõlmimisest möödunud enam kui kaks aastat. TAT punktis 7.3.1 sätestatud VTA-na antavate teenuste loetelust jäetakse välja tööandja koolituskulu hüvitamine, kuna selle teenuse osutamine lõpetatakse (vt lähemalt selgitus käskkirja § 1 punkti 5 kohta). TAT tegevuste kirjeldus (lisa 1 vorm A) tunnistatakse kehtetuks, kuna tegevuste sisu on ammendavalt kirjeldatud TAT tekstis. TAT eelarve (lisa 1 vorm B) asendatakse käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsuse ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 muudatuste ning teenuste paketi muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve. Käskkirja punkti 3 kohaselt rakendatakse käskkirja punkti 1 üldises korras ning käskkirja punkti 2 ja seega TAT uut tervikteksti koos selles tehtud muudatustega alates 01.01.2020. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; 3) komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 4) komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 5) komisjoni määrus (EL) nr 2019/316, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris; 6) komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris. 4. TAT muudatuste mõjud Muudatus 1: TAT abikõlblikkuse perioodi pikendatakse kolme aasta võrra, st 2023. aasta lõpuni. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega registreeritud töötud Mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna pikendatakse juba eksisteerivat tööle asumist ja tööl püsimist toetavate teenuste saamise perioodi, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna vähenenud töövõimega registreeritud töötuid on olnud algselt prognoositust vähem, sest rohkem osalise töövõimega inimesi töötab või vastab muudele aktiivsustingimustele, mistõttu puudub neil vajadus pakutavate teenuste järele. 2018. aastaks oli prognoositud vähenenud töövõimega inimeste arv kuus keskmiselt 28 764, kuid tegelikkuses oli neid kuu jooksul töötukassas arvel 11 734 ehk üle poole prognoositust vähem. Prognoosi eelduseks oli see, et osalise töövõimega inimestest töötab veidi üle 40%, kuid käesoleval hetkel on töötavate sihtrühma osatähtsus üle 60%. Töötukassa prognoosib vähenenud töövõimega registreeritud töötute arvu suurenemist 2021. aastani, mil lõpeb töövõimereformi üleminekuperiood. Alates 2022. aastast hakkab vähenenud töövõimega registreeritud töötute arv küll mõnevõrra vähenema (2022. aastal on keskmiselt arvel 13 400 ja 2023. aastal 13 100 töötut kuus), kuid on jätkuvalt suur, mistõttu on tööle saamist ja tööl püsimist toetavate tööturuteenuste osutamise jätkamine vajalik. Muudatusel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatusel on positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sest jätkub sihtrühma kuuluvate inimeste tööle aitamine ning nende tööl püsimise toetamine pikema aja vältel, mis tähendab, et tööturule suundub ja jääb rohkem töötajaid, mis mõjub hästi inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna, kuid need mõjud on üldkokkuvõttes ebaolulised. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus on väike, kuna pikendatakse juba eksisteerivat tööle asumist ja tööl püsimist toetavate teenuste osutamise perioodi ning arvestades töötukassa olemasolevaid ressursse ei ole vaja teenuste osutamise ajalise perioodi pikenemise tõttu viia ellu täiendavaid tegevusi muutusega kohanemiseks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna töötukassa puutub muudatuse tagajärgedega ehk tööle asumist ja tööl püsimist soodustavate teenuste osutamisega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vaid töötukassat ja selle teenuste osutamisega seotud töötajaid ning tööandjaid ja teenusepakkujaid, kellega töötukassa nimetatud teenuste raames koostööd teeb. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, kuna sihtrühm jätkab juba olemasolevate teenuste osutamist. Seega on muudatusel positiivne mõju, sest töötukassa saab kasutada taotletud välisvahendeid pikema aja vältel, kuid selle mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline. Muudatus 2: kaotatakse nõue, mille kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetust taotlenud koondamisteatega tööotsija juhul, kui ta töö- ja teenistussuhe lõpeb enne toetuse andmise otsuse tegemist, registreerima end toetuse saamiseks töötuna. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega koondamisteatega tööotsija Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku üks kord. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna praktikas ei ole selliseid juhtumeid veel esinenud. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju, sest vähenenud töövõimega koondamisteatega tööotsijate jaoks muutub ettevõtluse alustamise toetuse taotlemine lihtsamaks, mis soodustab hõives püsimist ning tähendab, et ettevõtlusega on võimalik tegelema hakata kiiremini, mis omakorda mõjub hästi inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna. Muudatuse mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle töötajaid. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju. Teatud hulk inimesi ei ole sunnitud end enam ajutiselt töötuks registreerima, mistõttu väheneb töötukassa halduskoormus. Kuna aga selliseid inimesi pole praktikas veel esinenud, on ka mõju üldkokkuvõttes ebaoluline. Muudatus 3: ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühma laiendatakse, ettevõtluse toetamise teenuse paketist individuaalse nõustamise kulu hüvitamine lõpetatakse ning hüvitatavate kulude (individuaalne mentorlus ja koolitus) piirmäära suurendatakse kokku 2500 euroni. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega töötud, kes hakkavad ettevõtjaks Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks, sest ettevõtluse toetamise teenus muutub paindlikumaks – muudatus võimaldab alustaval ettevõtjal ise otsustada, kas ta kasutab pigem koolitust või individuaalset mentorlust, samuti on tal võimalik vastavalt oma vajadustele kahte teenust kombineerida. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Enamik töötust ettevõtjaks hakanud vähenenud töövõimega inimestest teeb seda töötukassa ettevõtluse alustamise toetust kasutamata, 2018. aasta lõpu seisuga oli töövõimereformi algusest (01.07.2016) arvates vähenenud töövõimega töötute arvelolek lõpetatud seoses ettevõtjaks hakkamisega 471 korral, sh 367 korral alustati ettevõtlusega töötukassa rahalise toetuseta. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda individuaalse nõustamise kulu hüvitamise lõpetamisega. Sisuliselt katab individuaalse nõustamise vajaduse alustavatele ettevõtjatele võimaldatav individuaalne mentorlus. Individuaalse nõustamise võimalust on alustavad ettevõtjad kasutanud väga tagasihoidlikult (alates 2016. aastast käesoleva ajani kaheksa inimest). Sihtrühma tagasiside kohaselt vajatakse pigem individuaalset mentorlust, mis oleks pikemaajaline. Praktikas on individuaalne nõustamine ja mentorlus sageli omavahel põimunud ning neid ei ole võimalik sisuliselt eristada. Kokkuvõttes ebasoovitavad mõjud puuduvad. Seega on muudatusel positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sest see laiendab vähenenud töövõimega inimeste tööalaseid valikuid, soodustades iseendale töökoha loomist, mis võib terviseseisundit arvestades olla sobivaim võimalus hõives osalemiseks. Teenuste paindlikum osutamine ja suuremas ulatuses kulude hüvitamine võimaldab saada individuaalset mentorlust või täiendkoolitust vastavalt vajadusele, mis toetab paremini ettevõtte ellujäämist. See omakorda mõjub positiivselt inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna. Muudatuste mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle töötajaid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike ja on seotud muudatuse negatiivse mõjuga töötukassa halduskoormusele seoses sihtrühma laienemise ning teenuse kasutamise paindlikumaks muutmisega. Seega on kaasnevad mõjud üldkokkuvõttes ebaolulised. Muudatus 4: tugiisikuga töötamise teenuse osutamise ja rahastamise tingimused muudetakse soodsamaks. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: tööandjad Teenuse korraldus, sh aruandlus ja tasustamise tingimused, muutuvad sihtrühma jaoks soodsamaks, küll aga on mõju ulatus tööandjatele väike. Eeldatavasti motiveerib muudatus tööandjaid enam tööle võtma vähenenud töövõimega inimesi, kes vajavad psüühiliste erivajaduste tõttu tööellu sisseelamisel ja töötamisel tavapärasest rohkem tuge ja juhendamist. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – alates 2016. aastast on olnud 472 ettevõtet, kelle juures töötab inimene tugiisiku toel. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna töötukassa andmetel on enamikul juhtudel võtud tugiisikuga tööle üks inimene ja viiendikul juhtudel kaks inimest, mistõttu ei avaldu mõju regulaarselt ega tihedalt. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega on kokkuvõttes muudatuse majanduslik mõju tööandjatele ebaoluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Teenuse osutamise ja rahastamise tingimuste muutmisel on väike, kuid ebaoluline mõju töötukassa töökorraldusele ja kuludele. Muudatus on seotud teenusevajaduse mahu hindamise ja tasustamise põhimõtete muutusest tingitud töötukassa kulude suurenemisega. Muudatus 5: võetakse kasutusele kogemusnõustamise teenuse uus korraldusmudel. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning majandusele. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega töötud, kes vajavad kogemusnõustamise teenust Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuigi kasvav – 2016. aastal hakkas teenust kasutama 14 inimest, 2017. aastal 81 inimest, 2018. aastal 182 inimest ning 2019. aasta esimesel poolel 173 inimest. Töötukassa prognooside kohaselt kasvab teenuse kasutamine veelgi ning aastatel 2020–2023 hakkab teenust kasutama keskmiselt 370–380 inimest aastas. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei kaasne ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude teenusega on harv ning muudatusel ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Seega on muudatusel positiivne mõju, kuna võimaldab pakkuda sihtrühmale kiiremini ja paindlikumalt individuaalsetele vajadustele vastavat teenust, mis mõjub hästi inimeste toimetulekule, kuid see mõju on üldkokkuvõttes ebaoluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Töötukassa töökoormus võib seoses võimalike teenusepakkujate kvalifitseerimistingimuste ja koostööpõhimõtete kinnitamisega suureneda, kuid mõju ulatus töötukassa töökorraldusele on väike. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vaid töötukassat, selle teenuste osutamisega seotud töötajaid ning tööandjaid ja teenuseosutajaid, kellega töötukassa nimetatud teenuste raames koostööd teeb. Kokkuvõttes on kaasnevad mõjud töötukassale ebaolulised. Muudatus 6: tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitatakse soodsamatel tingimustel. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: teenuseosutajad ehk tööandjad ja teenusesaajad ehk vähenenud töövõimega inimesed, kelle jaoks on oluline tööruumide ja -vahendite kohandamine nende töö juures Muudatus võib julgustada tööandjaid senisest rohkem vähenenud töövõimega inimesi tööle värbama ja tegema töötukassa toel kohandusi, kuna tööandjal aidatakse töökoha kohandamise kulu katta ka vähenenud töövõimega töötaja lühemaajalisel tööle võtmisel (kuni kaheks aastaks senise kolme asemel) ning hüvitamise määr on 50–100% sõltumata sellest, kas tegemist on tööle asuva või juba töötava inimesega, samuti sõltumata töötamise vormist. Põhjendatud vajaduse korral võib ühele vähenenud töövõimega isikule teenust osutada ka korduvalt, seega on muudatuse eesmärk teenusevajajate võrdne kohtlemine. Kuna praegu on tööandjale juba töötava inimese puhul ette nähtud 25% omaosalust, viivitatakse praktikas vähenenud töövõimega inimese tööle võtmisega. Samuti on praktikas olnud olukordi, kus kohanduse vajadus selgub pärast tööle asumist, kuid tööandja ei ole valmis teenust kasutama omaosaluse tõttu, mis halvimal juhul võib viia töösuhte katkemiseni. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele on 25%-line omaosalus suure tõenäosusega üle jõu käiv. Niisiis mõjub muudatus positiivselt nii tööandjate kui töövõtjate toimetulekule kui ka riigi majandusele tervikuna. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatuse mõju ei avaldu regulaarselt ega tihedalt, vaid sõltub töötaja erivajadusest, ametikohast ning töökeskkonnast. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna teenust on perioodil 2016–2019 juuni kasutatud 23 juhul, sealhulgas aastal 2018 vaid kaheksal juhul. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmadele ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõjud on ebaolulised. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, hõlmates vaid töötukassat ja selle teenuste osutamisega seotud töötajaid. Töötukassa mõningane töökoormuse kasv võib kaasneda seoses kohandamise kulude hüvitamist vajavate teenusekasutajate kasvuga.. Lisaks mõjub hüvitamise määra tõstmine negatiivselt töötukassa eelarvele. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatuse tagajärgedega puututakse kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Üldkokkuvõttes on mõjud töötukassale ebaolulised. Muudatus 7: individuaalse töölerakendamise teenuse osutamine lõpetatakse. Muudatusel puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Muudatusel on ebaoluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, ebaoluline mõju majandusele ning ebaoluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu Mõju ulatus on väike, kuna töötukassa lepinguliste partnerite asemel hakkavad sama teenust osutama töötukassa enda juhtumikorraldajad. Seetõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega kokku harva. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – individuaalse töölerakendamise teenuse kasutajaid on perioodil 2016–2019 juuni olnud 414, sealhulgas on vajadus teenuse järele järjest vähenenud, sest kui aastal 2018 oli teenuse kasutajaid veel 98, siis 2019. aastal seni ainult üks. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, sest sihtrühmale jätkatakse vajalike teenuste osutamist. Seega on muudatusel kokkuvõttes positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju, sest jätkub sihtrühma kuuluvate inimeste nõustamine ja toetus nii tööle saamisel kui tööl püsimisel, mis tähendab, et tööturule suundub ja jääb rohkem töötajaid, mis mõjub positiivselt inimeste toimetulekule ning ka riigi majandusele tervikuna. Muudatusel on üldkokkuvõttes ebaoluline mõju. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: töötukassa Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna hõlmab vaid töötukassat ja selle teenuste osutamisega seotud töötajaid. Mõju ulatus on väike, kuna töötukassa juhtumikorraldajatel on käesolevaks ajaks piisavalt oskusi ja ressursse, et nimetatud teenust sihtrühma kuuluvatele klientidele ise pakkuda, mistõttu ei kaasne muudatusega sihtrühma käitumisele erilisi muutusi ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sihtrühm puutub muudatuse tagajärgedega ehk teenuse osutamisega kokku regulaarselt ja reeglipäraselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju töötukassa juhtumikorraldajate töökoormuse suurenemisele ebaoluline. Muudatus 8: tööintervjuul abistamine eraldi teenusena lõpetatakse. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: vähenenud töövõimega tööotsija, kes vajab abistamist tööintervjuul Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna ainult üksikutel juhtudel (2018. aastal kokku neljal korral) on olnud tööintervjuule vaja kaasata tasu eest teist spetsialisti ning kordagi pole olnud vaja tööintervjuule kaasata vabatahtlikku abistajat ega hüvitada talle sõidukulu. Mõju ulatus on väike, kuna enamasti abistab vähenenud töövõimega tööotsijat tööintervjuul töötukassa juhtumikorraldaja osana oma tavapärasest klienditööst, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud, sest sihtrühmale jätkatakse vajalike teenuste osutamist ning kui tööintervjuul abistamisega peaks kaasnema vähenenud töövõimega tööotsijale lisakulu, hüvitatakse see individuaalsete lahenduste teenuse raames. Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muudatus 9: talgutöö teenuse osutamine lõpetatakse. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu Mõjutatud sihtrühma suurus on väike – talgutöö teenuse kasutajaid oli perioodil 2016–2019 juuni kokku 45, sealhulgas pole käesoleval aastal talgutöö teenuse kasutajaid veel olnud ning 2018. aastal oli neid seitse. Mõju ulatus on väike, kuna talgutöö toetamise võimalus loodi töötukassa meetmena suure tööpuuduse olukorras (2009–2010), kus oli oluline hoida inimeste aktiivsust, kuid tänaseks on see vajadus ära langenud, mistõttu sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Kuna talgutööd korraldab tavapäraselt kogukond talgutööl osaleda soovija kodu lähedal, puudub vajadus hüvitada sõidukulu. Muudatusel on kokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muudatus 10: saatja sõidukulu hüvitamine lõpetatakse. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: inimesed, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, erivajaduste või muude eriliste takistuste tõttu Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna alates 01.01.2016 on saatja sõidukulu hüvitamist taotletud üksnes kahel korral. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest kui vähenenud töövõimega inimene vajab saatja teenust, korraldatakse abistamine koostöös kohaliku omavalitsusega või hüvitatakse kulu individuaalsete lahenduste raames. Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Muudatus 11: tööandjale koolituskulu hüvitamine lõpetatakse. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju ning majanduslik mõju Mõju sihtrühm: tööandjad ning terviseprobleemidega töötajad Mõjutatud sihtrühma suurus on väike, kuna alates 2016. aastast on nimetatud teenuse raames tööandjale koolituskulu hüvitatud vaid kahel juhul. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, sest käesolevaks ajaks kattub teenus töötust ennetavate meetmetega. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna sihtrühma kokkupuude muutuste tagajärgedega on harv. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna vajaduse katavad töötajate oskuste arendamist toetavad meetmed (täienduskoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, tööandja koolitustoetus), mida töötukassa pakub alates 01.05.2017 VV tööhõiveprogrammi 2017–2020 alusel. Seega on muudatusel üldkokkuvõttes ebaoluline sotsiaalne ja majanduslik mõju. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames osutatakse erinevaid teenuseid vähenenud töövõimega inimestele, et soodustada nende tööturule jõudmist ja seal püsimist. Teenuseid pakub ja sihtrühmaga tegeleb töötukassa, kes on ka toetuse saaja. Töötukassa töötleb isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks ja seaduste alusel. Andmed kogutakse inimestelt endilt või teistest riigi infosüsteemidest. Kõikidele isikuandmetega seotud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni (EK) juhendites (2014– 2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi juhendmaterjal ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D – andmete kogumise ja valideerimise praktiline juhis) ning täpsem töökorraldus korraldusasutuse juhendis „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. EK andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse saaja nendelt osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses koondama EK andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva kuu teise nädala lõpuks. TAT muudatuse tulemusel laieneb mõnevõrra sihtrühm, ent andmekorje reeglites ja protseduurides muudatusi ei ole, mistõttu võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Aastateks 2016–2020 kinnitatud TAT eelarve maht on 142,6 miljonit eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele1 kärbitakse eelarvet 11 764 706 euro võrra (sh ESF 10 mln ja OF 1 764 706). Lisaks kärbiti eelmisel aastal Brexitiga seoses Euroopa Komisjoni otsusega rakenduskava kõigi meetmete Euroopa Liidu toetuse eelarveid 1% võrra, mille tõttu vähenes käesoleva TAT eelarve täiendavalt 1 426 639 euro võrra2. Kärbete järel on kogu eelarve maht vähenenud töövõimega inimestele teenuste osutamiseks, mis on 85% ulatuses finantseeritav ESFi vahenditest ja 15% ulatuses kaasfinantseeritud töötuskindlustusvahenditest, 129 412 548 eurot. Aastatel 2016–2018 osutati vähenenud töövõimega inimestele teenuseid 33,3 miljoni euro eest, millest ESFi vahendid moodustasid 28,3 miljonit ja töötuskindlustusvahendid ligi 5 miljonit eurot. 2019. aasta eelarve on 21,3 miljonit eurot3. Eelarvelisi vahendeid aastateks 2020–2023 on seega 74,8 miljonit. Eelarve vähendamine ei too kaasa TAT raames elluviidavates tegevustes sisulisi muudatusi, kuna sihtrühm ja vajadus pakutavate teenuste järele on osutunud väiksemaks kui esialgu prognoositi. Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse jäägi arvelt kolme aasta võrra (2023. aasta lõpuni). 2020. aastal on prognoositav kulu vähenenud töövõimega inimestele osutatavatele teenustele kokku 21 894 553 eurot, 2021. aastal 23 568 969 eurot, 2022. aastal 24 268 019 eurot, millest 85% finantseeritakse ESFi vahenditest ja 15% töötuskindlustusvahenditest. Prognoosi järgi on 2023. aastaks TAT eelarvest alles 5 043 904 eurot, mille ulatuses teenuste osutamist jätkata. 1 Vabariigi Valitsuse 26.04.2018 istungil riigi eelarvestrateegia 2019–2022 ja stabiilsusprogrammi 2018 vastuvõtmise raames tehtud otsus 2 Ühtekuuluspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 tehniline kohendus (-1%) 3 Kärpekavaga seoses on 2019. aasta eelarvet vähendatud 10 865 674 euro võrra. Tabel 1. TAT teenuste muudatuste mõjud4 Kokku 2020- 2020 2021 2022 2023 2023 TUGIISIKUGA TÖÖTAMISE TEENUS (muudatus 4) praegune korraldus 405 371 431 900 443 467 447 716 1 728 454 uus korraldus 800 204 1 030 106 1 123 617 1 178 885 4 132 811 muudatuse mõju 394 833 598 206 680 150 731 168 2 404 357 ETTEVÕTLUSE TOETAMISE TEENUSED (muudatus 3) praegune sihtrühm ja korraldus 22 376 26 625 31 031 31 645 111 677 uus sihtrühm ja korraldus 49 400 66 112 66 912 66 590 249 014 muudatuse mõju 27 024 39 487 35 881 34 945 137 337 TÖÖRUUMIDE JA -VAHENDITE KOHANDAMINE (muudatus 6) praegune sihtrühm ja korraldus 158 436 207 947 252 554 279 266 898 203 uus sihtrühm ja korraldus 211 248 277 263 336 739 372 354 1 197 604 muudatuse mõju 52 812 69 316 84 185 93 089 299 401 Muudatuste mõju kokku 474 669 707 009 800 215 859 201 2 841 095 Muudatuste osa eelarves 2,2% 3,0% 3,3% 3,5% 3,0% Alates 2020. aastast mõjutavad mõnevõrra teenusesaajate arvu ja kulu eelkõige järgmised muudatused TAT teenuste paketis (tabel 1): - suureneb teenuse maht ja selle eest tasumine arvestab senisest enam individuaalset abivajadust ning lihtsustub teenuse kasutamise aruandlus (teenuse kasutamist märgitakse päevade, mitte enam tundide kaupa), mis võib muuta teenuse kasutamise tööandjatele atraktiivsemaks; - laieneb ettevõtluse toetamise teenuse sihtrühm – teenust saavad kasutada ka need töötuna arvel olnud töötud, kes hakkasid ettevõtjaks töötukassa ettevõtluse alustamise toetuseta. Ettevõtluse toetamise teenuse kasutajate arv võib suureneda ka seetõttu, et teenuse raames koolituse ja individuaalse mentorluse kulu hüvitamine muutub paindlikumaks ja kulu hüvitatakse suuremas määras; - tööruumide ja -vahendite (füüsilise) kohandamise vajadust esineb pigem harva, mistõttu on kohandamise kulu hüvitamise tingimuste soodsamaks muutmisel väike mõju teenuse kasutajate koguarvule. Kuivõrd selle teenuse kulu ühe osaleja kohta on võrdlemisi suur, mõjutab teenuse tingimuste soodsamaks muutmine TAT kogukulusid, kuid arvestades TAT kogukulude mahtu, on mõju siiski tagasihoidlik. Tugiisikuga töötamise teenuse muudatustega kulud rohkem kui kahekordistuvad. Peamine kulukasv on tingitud teenusevajaduse mahu hindamise ja tasustamise põhimõtete muutusest. Lisaks mõjutab kulude suurenemist aruandluse lihtsustumine (teenuse osutamise üle ei pea arvestust pidama töötatud tundide, vaid töötatud päevade põhjal), mis toob eeldatavasti kaasa teenusekasutajate arvu kasvu. Tööruumide ja -vahendite kohandamise puhul näitab prognoos, et tingimuste muutmise tõttu kasvavad kulud veerandi võrra. Ettevõtluse toetamise teenuse kulude kasv on seotud sihtrühma laienemisega ning teenuse paindlikuma kasutamisega, 4 Tabelis on välja toodud kogu 2023. aastaks prognoositud kulu, millest vaid osa finantseeritakse ESFi vahenditest ESFi vahendite lõppemise tõttu. mistõttu kasvab ka osalejate arv. Lisaks mõjutab kulude kasvu suurem hüvitatav kulu osalemise kohta. Kogemusnõustamise korralduse muudatus kulusid oluliselt ei suurenda. Tööintervjuul abistamise, saatja sõidukulu hüvitamise, talgutöö, individuaalse töölerakendamise, tööandjale koolituskulu hüvitamise teenuse osutamine lõpetatakse, kuid oluline mõju kuludele puudub, kuna praktikas on neid teenuseid kasutatud väga tagasihoidlikult. Muudatuste rakendamiseks vajalike infosüsteemi arenduste kulu kaetakse töötukassa tegevuskulude eelarvest. Kokkuvõttes kasvab muudatuste tulemusel TAT eelarve perioodil 2020–2023 kokku 2,2% kuni 3,5% võrra (vaata tabelit 1). 6. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. Käskkirja punkti 1 rakendatakse üldises korras ning punkti 2 alates 01.01.2020. 7. TAT muudatuste kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Käskkirja eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Sihtasutusele Innove, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Rahandusministeerium ja Eesti Töötukassa kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega olulises osas arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Sihtasutus Innove kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. MINISTRI KÄSKKIRI 30.09.2019 nr 61 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel: 1. Muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Töötututeenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi järgmiselt: 1.1. Asendan punktis 7.3.1 lauseosad „toetamise teenus“, „töötamine“, „individuaalsed lahendused tööandjale“ lauseosaega vastavalt „ettevõtluse toetamise“, „töötamise“ ja „tööandjale individuaalsete lahenduste“. 1.2. Asendan punktis 7.3.2 sõna „määrusega“ sõnaga „määruse“ ning täiendan punkti 7.2 pärast lauseosa „(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78)“ lauseosaga „artiklitega 32 ja 34“. 1.3. Täiendan punkti 7.3 punktidega 7.3.4–7.3.13 järgmises sõnastuses: „7.3.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 3 sätestatuga. 7.3.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 4 sätestatuga. 7.3.6. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga peab olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 5 sätestatuga. 7.3.7. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, peab talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva TAT alusel taotletava toetusega olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 8 sätestatuga. 7.3.8. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, peab talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos TAT alusel taotletava abiga olema kooskõlas TTTS § 24 lõikes 7 sätestatuga. 2 7.3.9. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 7.3.10. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 7.3.11. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c–e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ega tegevustele. 7.3.12. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. 7.3.13. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva TAT alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi “. 2. Muudan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 57 „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ kinnitatud toetuse andmise tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud). 3. Käskkirja rakendamine 3.1. Käskkirja punkti 1 rakendatakse üldises korras. 3.2. Käskkirja punkti 2 rakendatakse alates 01.01.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel