dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 26. september 2019
Viit
4.2-1/2366-1
Registreeritud
26. september 2019
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kindlustusseltside Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-1 Sotsiaalkindlustuse kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-1/2019
Vastutaja
Ulla Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. oktoober 2019

Failid

  • 📎E-kiri.pdf218 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Mart Jesse (EKSL) <[email protected]> Saadetud: 26.09.2019 08:26 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]>; Martin Helme <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]>; Raivo Aeg <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: Kogumispensioni süsteemi reformist Lp. sotsiaalminister Tanel Kiik 26.09.2019 nr 703 Lp. rahandusminister Martin Helme Lp. justiitsminister Raivo Aeg Lp. majandus- ja taristuminister Taavi Aas Kogumispensioni süsteemi reformist Teadaolevalt on valitsus ette valmistamas kogumispensioni süsteemi reformi, mille käigus muudetakse kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Käesolev kiri ei analüüsi reformi laiemat mõju, vaid käsitleb muudatust täna kindlustusandjate poolt sõlmitud kehtivate pensionilepingute kontekstis. Hetkel kuuluvad inimese poolt pensionifondi kogutud rahalised vahendid väljamaksmisele eluaegsete maksetena, kui nende summa ületab 50 rahvapensioni määra. Tänaseks on neid lepinguid sõlmitud 7843. Kindlustusandjad on lepinguid sõlminud ja rahalisi vahendeid investeerinud seadusega kehtestatud väga rangeid piiranguid järgides. Arvesse võttes piirangute iseloomu, tegeleb eluaegsete pensionilepingute sõlmimisega tänaseks üksnes kolm kindlustusandjat – Compensa Elukindlustus, ERGO ning SEB Elu- ja Pensionikindlustus. Teenus ei ole olnud kindlustusandjatele kasumlik, kuid kindlustusandjad on teinud investeeringud pikemat perspektiivi silmas pidades. Eesti Kindlustusseltside Liit on üle kümne aasta rõhutanud vajadust kogumispensioni süsteemi muuta, ennekõike sellesse paindlikkust lisades, kuid kahjuks ei ole meie üleskutsed langenud viljakasse pinda. Nendest mitmega, näiteks pensioni investeerimiskontoga, on kaasa tuldud kaasa alles nüüd, kohustusliku kogumispensioni lõpu eelõhtul. Kuigi kogumispensionide seaduse muutmise muutmise projekt ei ole veel avalik, on meile saanud teatavaks, et muudatus ei laiene mitte üksnes kogumisfaasile, vaid ka täna kehtivatele pensionilepingutele. Meile teadaoleva info kohaselt on plaanis muuta seadust selliselt, et kindlustusandjatele ja kindlustusvõtjatele antakse õigus täna kehtivad lepingud ühepoolselt üles öelda. Samuti oleme mõistnud, et tingimused pigem soodustavad lepingute katkestamist kui jätkamist. Meile teatavaks tehtud tagastamisväärtuse arvestamise põhimõtted lubavad järeldada isegi seda, et tagastamisväärtus võib olla ka suurem vahenditest, mis kindlustusandjale on üldse laekunud. Lisaks ei arvesta muudatus kindlustusandjatele kaasnevate erakorraliste kuludega, näiteks investeeringutest väljumisel ja klientide teenindamisel. Võiksime probleemsete aspektide loetelu jätkata veel pikalt. Oleme veendunud, et ettevalmistatavad muudatused, millega kavatsetakse kindlustusandjatele ja kindlustusvõtjatele anda kehtivate pensionilepingute korralise ülesütlemise õigus, on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtteks oleva õiguskindluse põhimõttega. Täpsemalt on tegu usalduskaitse põhimõtte osaks oleva õiguspärase ootuse põhimõtte ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeluga. Soovi korral põhjendame oma seisukohti teile lähemalt. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku täiendada kogumispensionide vabatahtlikuks muutmise põhimõtteid selliselt, et kindlustusandjad, kes ei soovi muudatuse järel jätkata pensionilepingute täitmist ja uute sõlmimist, võivad nõuda lepingute portfelli üleandmist riigile, kes võtab klientide teenindamise seejärel üle. Peame seda muudatust nii pensionikogujate, riigi kui ka kindlustusandjate seisukohalt väga mõistlikuks ja õiglaseks lahenduseks: 1) Kui pensionikoguja soovib jätkata lepingu edasist täitmist, saab ta vastaspoolena suhelda üksnes riigiasutusega, mis teostab ka riikliku pensioni väljamakseid. Kui pensionikoguja soovib lepingu lõpetada, on mõistlik korraldada asjaajamine riigi poolt, kes on lepingu lõpetamise võimaluse ise ette näinud. Samuti on põhjust uskuda, et kui pensionäri poolt lepingu katkestamise soov on tingitud tema vähesest usaldusest kogumispensioni süsteemi suhtes, mõjuks riigi kui kolmanda osapoole poolt lepingu lõpetamise tingimuste tutvustamine usaldusväärsemana, kui seda teeks lepingu sõlminud kindlustusandja. 2) Võttes üle pensionilepingute portfelli, samuti korraldades vajadusel lepingute lõpetamise ning väljamaksed, näitaks riik end kodanikule kindla partnerina, keda saab pensionisüsteemi korraldajana usaldada. Samuti saaks kindlustuslepingute portfelli ülevõtmisel olla riik veendunud, et lepingute lõpetamine toimub tema kontrolli all ja ühegi pensionikoguja õigusi lepingute lõpetamise protsessi käigus ei rikuta. 3) Kuna avalikkuse usaldus on täna toimuva taustal kogumispensioni süsteemi suhtes madal ning meile teadaolevad lepingute ülesütlemise tingimused pigem soodustavad lepingute lõpetamist ning kogutud vahendite pensionisüsteemist väljaviimist, siis eeldame suurema osa kehtivate pensionilepingute lõpetamist. Arvestades, et kindlustusandjad on investeerinud miljoneid eurosid pensionilepingute sõlmimisse, tehes kõike seadusega ranges kooskõlas, on äärmiselt ebaõiglane eeldada ja nõuda kindlustusandjatelt täiendavate kulude tegemist kehtivate lepingute lõpetamise organiseerimiseks, samuti jätkata väheste allesjäävate lepingute teenindamist. Sellistel asjaoludel peab riik looma mehhanismi kehtivate lepingute teenindamise ja lõpetamise üleandmiseks. 4) Kogumispensionide seaduse muutmine plaanitud kujul kahjustaks püsivalt kindlustusandjate usku investeerida uute kindlustusteenuste arendamisse. See omab aga märkimisväärset mõju nii riigi sotsiaalkindlustuse süsteemi kui ka majanduse arengule tervikuna. Kui riik võtaks enda kanda lisanduvad kulud ja vastutuse kliendisuhtluse eest, aitaks see maandada tänaste poliitiliste otsustega kaasnevat riski ja sellega seotud pikaajalisi majanduslikke mõjusid. Kindlustusandjad ei ole süüdi riigi eelnevas väheses huvipuuduses kogumispensioni süsteemi arendamisel, paindumatus regulatsioonis ja ka keskpankade negatiivsete intresside poliitikas, mis on kogumis viimas kogumispensioni süsteemi kokkukukkumiseni. 5) Kui kindlustusandja soovib jätkata kehtivate lepingute teenindamist ja uute pensionilepingute sõlmimist ning pensionisaaja soovib jätkata lepingu täitmist, ei muutu mitte midagi. Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada kogumispensionide seaduse muutmist meie ettepandud kujul. Samuti teeme ettepaneku kohtumiseks, et arutada muudatusi ministrite tasandil täpsemalt. Jääme ootama teie ettepanekuid võimaliku kohtumisaja osas. Lugupidamisega Mart Jesse Juhatuse esimees Eesti Kindlustusseltside Liit
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel