Saatja: Mart Jesse (EKSL) <
[email protected]>
Saadetud: 26.09.2019 08:26
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>; Martin Helme <
[email protected]>; Taavi Aas
<
[email protected]>; Raivo Aeg <
[email protected]>
Koopia: SM Info <
[email protected]>
Teema: Kogumispensioni süsteemi reformist
Lp. sotsiaalminister Tanel Kiik 26.09.2019 nr 703
Lp. rahandusminister Martin Helme
Lp. justiitsminister Raivo Aeg
Lp. majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Kogumispensioni süsteemi reformist
Teadaolevalt on valitsus ette valmistamas kogumispensioni süsteemi reformi, mille käigus muudetakse
kohustuslik kogumispension vabatahtlikuks. Käesolev kiri ei analüüsi reformi laiemat mõju, vaid käsitleb
muudatust täna kindlustusandjate poolt sõlmitud kehtivate pensionilepingute kontekstis.
Hetkel kuuluvad inimese poolt pensionifondi kogutud rahalised vahendid väljamaksmisele eluaegsete
maksetena, kui nende summa ületab 50 rahvapensioni määra. Tänaseks on neid lepinguid sõlmitud 7843.
Kindlustusandjad on lepinguid sõlminud ja rahalisi vahendeid investeerinud seadusega kehtestatud väga
rangeid piiranguid järgides. Arvesse võttes piirangute iseloomu, tegeleb eluaegsete pensionilepingute
sõlmimisega tänaseks üksnes kolm kindlustusandjat – Compensa Elukindlustus, ERGO ning SEB Elu- ja
Pensionikindlustus. Teenus ei ole olnud kindlustusandjatele kasumlik, kuid kindlustusandjad on teinud
investeeringud pikemat perspektiivi silmas pidades. Eesti Kindlustusseltside Liit on üle kümne aasta
rõhutanud vajadust kogumispensioni süsteemi muuta, ennekõike sellesse paindlikkust lisades, kuid kahjuks
ei ole meie üleskutsed langenud viljakasse pinda. Nendest mitmega, näiteks pensioni investeerimiskontoga,
on kaasa tuldud kaasa alles nüüd, kohustusliku kogumispensioni lõpu eelõhtul.
Kuigi kogumispensionide seaduse muutmise muutmise projekt ei ole veel avalik, on meile saanud
teatavaks, et muudatus ei laiene mitte üksnes kogumisfaasile, vaid ka täna kehtivatele pensionilepingutele.
Meile teadaoleva info kohaselt on plaanis muuta seadust selliselt, et kindlustusandjatele ja
kindlustusvõtjatele antakse õigus täna kehtivad lepingud ühepoolselt üles öelda. Samuti oleme mõistnud,
et tingimused pigem soodustavad lepingute katkestamist kui jätkamist. Meile teatavaks tehtud
tagastamisväärtuse arvestamise põhimõtted lubavad järeldada isegi seda, et tagastamisväärtus võib olla
ka suurem vahenditest, mis kindlustusandjale on üldse laekunud. Lisaks ei arvesta muudatus
kindlustusandjatele kaasnevate erakorraliste kuludega, näiteks investeeringutest väljumisel ja klientide
teenindamisel. Võiksime probleemsete aspektide loetelu jätkata veel pikalt. Oleme veendunud, et
ettevalmistatavad muudatused, millega kavatsetakse kindlustusandjatele ja kindlustusvõtjatele anda
kehtivate pensionilepingute korralise ülesütlemise õigus, on vastuolus põhiseaduse aluspõhimõtteks oleva
õiguskindluse põhimõttega. Täpsemalt on tegu usalduskaitse põhimõtte osaks oleva õiguspärase ootuse
põhimõtte ja ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeluga. Soovi korral põhjendame oma seisukohti teile
lähemalt.
Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku täiendada kogumispensionide vabatahtlikuks muutmise
põhimõtteid selliselt, et kindlustusandjad, kes ei soovi muudatuse järel jätkata pensionilepingute täitmist ja
uute sõlmimist, võivad nõuda lepingute portfelli üleandmist riigile, kes võtab klientide teenindamise seejärel
üle. Peame seda muudatust nii pensionikogujate, riigi kui ka kindlustusandjate seisukohalt väga mõistlikuks
ja õiglaseks lahenduseks:
1) Kui pensionikoguja soovib jätkata lepingu edasist täitmist, saab ta vastaspoolena suhelda üksnes
riigiasutusega, mis teostab ka riikliku pensioni väljamakseid. Kui pensionikoguja soovib lepingu lõpetada,
on mõistlik korraldada asjaajamine riigi poolt, kes on lepingu lõpetamise võimaluse ise ette näinud. Samuti
on põhjust uskuda, et kui pensionäri poolt lepingu katkestamise soov on tingitud tema vähesest usaldusest
kogumispensioni süsteemi suhtes, mõjuks riigi kui kolmanda osapoole poolt lepingu lõpetamise tingimuste
tutvustamine usaldusväärsemana, kui seda teeks lepingu sõlminud kindlustusandja.
2) Võttes üle pensionilepingute portfelli, samuti korraldades vajadusel lepingute lõpetamise ning
väljamaksed, näitaks riik end kodanikule kindla partnerina, keda saab pensionisüsteemi korraldajana
usaldada. Samuti saaks kindlustuslepingute portfelli ülevõtmisel olla riik veendunud, et lepingute lõpetamine
toimub tema kontrolli all ja ühegi pensionikoguja õigusi lepingute lõpetamise protsessi käigus ei rikuta.
3) Kuna avalikkuse usaldus on täna toimuva taustal kogumispensioni süsteemi suhtes madal ning meile
teadaolevad lepingute ülesütlemise tingimused pigem soodustavad lepingute lõpetamist ning kogutud
vahendite pensionisüsteemist väljaviimist, siis eeldame suurema osa kehtivate pensionilepingute
lõpetamist. Arvestades, et kindlustusandjad on investeerinud miljoneid eurosid pensionilepingute
sõlmimisse, tehes kõike seadusega ranges kooskõlas, on äärmiselt ebaõiglane eeldada ja nõuda
kindlustusandjatelt täiendavate kulude tegemist kehtivate lepingute lõpetamise organiseerimiseks, samuti
jätkata väheste allesjäävate lepingute teenindamist. Sellistel asjaoludel peab riik looma mehhanismi
kehtivate lepingute teenindamise ja lõpetamise üleandmiseks.
4) Kogumispensionide seaduse muutmine plaanitud kujul kahjustaks püsivalt kindlustusandjate usku
investeerida uute kindlustusteenuste arendamisse. See omab aga märkimisväärset mõju nii riigi
sotsiaalkindlustuse süsteemi kui ka majanduse arengule tervikuna. Kui riik võtaks enda kanda lisanduvad
kulud ja vastutuse kliendisuhtluse eest, aitaks see maandada tänaste poliitiliste otsustega kaasnevat riski
ja sellega seotud pikaajalisi majanduslikke mõjusid. Kindlustusandjad ei ole süüdi riigi eelnevas väheses
huvipuuduses kogumispensioni süsteemi arendamisel, paindumatus regulatsioonis ja ka keskpankade
negatiivsete intresside poliitikas, mis on kogumis viimas kogumispensioni süsteemi kokkukukkumiseni.
5) Kui kindlustusandja soovib jätkata kehtivate lepingute teenindamist ja uute pensionilepingute sõlmimist
ning pensionisaaja soovib jätkata lepingu täitmist, ei muutu mitte midagi.
Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada kogumispensionide seaduse muutmist meie ettepandud
kujul. Samuti teeme ettepaneku kohtumiseks, et arutada muudatusi ministrite tasandil täpsemalt. Jääme
ootama teie ettepanekuid võimaliku kohtumisaja osas.
Lugupidamisega
Mart Jesse
Juhatuse esimees
Eesti Kindlustusseltside Liit