1/1
KÕRVALDAMISE ALUSED JA
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
Viitenumber: 210407
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise
riigihange Sotsiaalministeeriumile
KÕRVALDAMISE ALUSED
KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMISE KINNITUS
Pakkuja kinnitab, et tal ei esine RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid.
Pakkuja esitab sellekohase kinnituse vormil „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise
tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Esitada vormikohane kinnitus (Dokumendi vorm)
KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
TÄIDETUD LEPINGUTE NIMEKIRI
Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema osutanud toiduainete
ladustamise ja jagamise teenust kestusega kokku vähemalt 12 kuud, millest 6 kuud peab olema
teenust osutatud järjest. (Ladustamise ja jagamise teenuse all ei ole mõeldud toiduainete hulgi-
ja jaemüügi lepinguid ega ürituste toitlustamist.)
Pakkujal tuleb vormil „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kontrollimise andmete vorm“ esitada täidetud lepingute nimekiri. Nimekirjas tuleb loetleda
lepingud koos maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta (sh tellija
esindaja telefon, e-posti aadress) ning riigihanke korral riigihangete registri viitenumbrid.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Küsimused ettevõtjale:
1) Esitada vormikohased andmed. (Dokumendi vorm)
Koostatud 16.08.2019 10:15:54
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 210407
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile
Pakkumus: 232177
Ettevõtja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (90008867), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Teenuse lahendus ja tegevuskava
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 40%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on kirjas eraldi failis.
2. Riskianalüüs
Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav
Osakaal: 10%
Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on kirjas eraldi failis.
3. Pakkumuse maksumus (käibemaksuta)
Teenuse maksumus 1 kg annetatud toidu kohta
Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim
Osakaal: 50%
Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkumuse maksumuse kriteeriumi alusel saab maksimaalse arvu punkte madalaim teenuse maksumus 1 kg annetatud
toidu kohta (käibemaksuta), s.o. vähim on parim. Kõrgema pakkumuse maksumusega pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte, kasutades
valemit: pakutud madalaim maksumus jagatud konkreetse pakkumuse maksumus ja korrutatud 50-ga. Saadud tulemus ümardatakse kuni kahe komakohani.
Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused
1 kg 1,20 1,20 20 1,44 Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) ei ole
käibemaksukohuslane. See tähendab et käibemaks ei tule juurde.
Koostatud 16.08.2019 10:15:54 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
1582782/general-info
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta: 1,20
Maksumus kokku KM-ga: 1,44
Koostatud 16.08.2019 10:15:54 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
1582782/general-info
1/2
PAKKUMUS
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 210407
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise
riigihange Sotsiaalministeeriumile
Pakkumus: 232177
Ettevõtja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (90008867), roll: peapakkuja
PAKUTAVA TEENUSE KIRJELDUS
Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, milles esitatakse järgmised andmed:
pakutava teenuse lahendus, tegevuskava ja riskianalüüs.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Esitada nõutud sisuga teenuse kirjeldus. (Vabas vormis dokument)
Vastus: 1_1_Teenuse kirjeldus.docx
PROJEKTIJUHI TÖÖKOGEMUS
Pakkumus peab sisaldama hankelepingu täitmises vahetult osaleva projektijuhi vormikohast CV-
d, millest nähtub, et projektijuhil on vähemalt 1-aastane töökogemus projektijuhina toidu
ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel. CV peab olema allkirjastatud/digitaalselt
allkirjastatud projektijuhi poolt, allkirjastamisega kinnitab isik, et on andnud pakkujale nõusoleku
hankelepingu täitmisel osalemiseks.
Projektijuhi töökogemuse tõendamiseks on hankijal õigus nõuda pakkujalt töölepingu koopiat või
muude asjakohaste tõendite esitamist, samuti pöörduda CV-s nimetatud isikute, tööandjate või
muude asutuste, andmekogude ja registrite poole.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Esitada vormikohane CV. (Dokumendi vorm / CV projektijuht.docx)
Vastus: 2_1_CV projektijuht.asice
PAKKUJA ÕIGUSLIK VORM
Tulenevalt abifondi määruse 223/2014 art 2 p 3 peab pakkuja olema avaliku sektori asutus ja/või
mittetulundusühendus.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkuja on avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus? (Raadionupp valikutega
"Jah/Ei")
Vastus: Jah
ÄRISALADUS
Pakkuja peab märkima pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe
ärisaladuseks määramist (RHS § 111 lg 5). Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse
maksumust ega osamaksumusi, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbriliste
näitajate väärtusi, kuivõrd need kuuluvad avaldamisele vastavaks tunnistatud pakkujatele pärast
eduka pakkumuse tegemise otsust hankija poolt.
Koostatud 16.08.2019 10:15:54
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info
2/2
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas pakkumus sisaldab ärisaladust? Ärisaladuse korral esitada vastavad andmed. (Sisestusväli
(max pikkus 250 tähemärki))
Vastus: Ei ole
TEISE ISIKU VAHENDITELE TUGINEMINE
Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele
ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, siis peavad pakkuja
ja teine ettevõtja vastutama solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise
ettevõtja vahenditele tugineti. Pakkumus peab sisaldama kinnitust, et pakkuja ja teine ettevõtja
vastutavad solidaarselt selle hankelepingu osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja
vahenditele tugineti.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas tuginetakse teise isiku vahenditele? Tuginemisel esitada juurde fail nõutud kinnituse kohta.
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
ÜHISPAKKUMUS
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja ja esitavad koos pakkumusega ühispakkujate
esindajale antud volikirja.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas on ühispakkumus? Ühispakkumuse korral esitada juurde fail nõutud volikirja kohta.
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
ÜHISPAKKUJA VAHENDITELE TUGINEMINE
Kui ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse
tõendamiseks tuginevad teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt RHS § 103 lg 1-3 ja 7
sätestatud tingimustele, siis peab pakkumus sisaldama infot iga ühispakkuja poolt täidetava
hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas tuginetakse ühispakkuja vahenditele? Tuginemise korral esitada juurde fail nõutud
andmetega. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
TEISE ETTEVÕTJA KONTROLLIMISE ANDMETE VORM
Juhul kui pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks teise ettevõtja
vahenditele, peab pakkuja esitama ka selle ettevõtja kohta vormi „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“. Teisel ettevõtjal ei tohi
esineda RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kas tuginetakse teise isiku vahenditele? Tuginemise korral esitada juurde fail „Pakkuja
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“.
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Vastus: Ei
Koostatud 16.08.2019 10:15:54
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info
Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm Vastavalt RHS § 95 lg 1 kõrvaldatakse pakkuja: keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimk aubandusega seotud teo eest; kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukoh ariigi õigusaktide kohaselt; kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. K äesoleva dokumendi esitamisega k innitame, et pakkujal puuduvad riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alused. Pakkuja nimi SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) Toiduainete ladustamise ja jagamise lepingute andmed Leping (vajadusel riigihanke viitenr) Teine lepingupool (e-post, telefon) Lepingu alguse ja lõpu kuupäev Maksumus
Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm Vastavalt RHS § 95 lg 1 kõrvaldatakse pakkuja: keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimk aubandusega seotud teo eest; kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukoh ariigi õigusaktide kohaselt; kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. K äesoleva dokumendi esitamisega k innitame, et pakkujal puuduvad riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alused. Pakkuja nimi SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) Toiduainete ladustamise ja jagamise lepingute andmed Leping (vajadusel riigihanke viitenr) Teine lepingupool (e-post, telefon) Lepingu alguse ja lõpu kuupäev Maksumus Enim puudust kannatavate inimestele toiduabi ostmine ja jagamine 02-2015 nr 81-2/6707 Sotsiaalministeerium,
[email protected] , tel: 6269268 20.02. 2015 – 31.12 2018 248 994 euro Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine 2-2.2780-1 18.12.2018 Sotsiaalministeerium,
[email protected] , tel: 6269268 18.12.2018 – 31.12.2020 5% toidu ostukuludest Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium, Kertu Raassalu,
[email protected] 01.01.2017 – 31.12.2017 90 000 euro Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium,
[email protected] 01.01.2018 – 31.12.2018 90 000 euro Hasartmängumaksu nõukogu , nr 3-3/906-1 Sotsiaalministeerium,
[email protected] 01.01.2019 – 31.12.2019 90 000 euro Tegevus toetuse leping Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet,
[email protected] , tel: 6457808 01.01.2017 – 31.12.2017 43 600 euro Tegevus toetuse leping Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet,
[email protected] , tel: 6457808 01.01.2018 – 31.12.2018 73 600 euro T egevus toetuse leping 31.01.2019 nr 4-3/30 Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet ,
[email protected] , tel: 6457808 01.01.2019 – 31.12.2019 73 600 euro
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Hanke nimetus: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile Viitenumber: 210407 Pakkuja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood 90008867 Aadress: F.R. Faehlmanni 5-5, 10125 Tallinn Tel efon: 502 9788 E-post:
[email protected] Pakkuja kontaktisik: N imi: Pieter Boerefijn Tel efon: 502 9788 E-post :
[email protected] Eesti Toidupanga PAKKUMUS Eesti Toidupanga visioon FEAD ehk „Euroopa abifond enim puudustkanna ta vate isikute jaoks“ TOIDUABI JAGAMINE Käesolevaga esitab SA Eesti-H ollandi Heategevusfond all oleva teenuse lahenduse ja tegevuskava ning enda nägemuse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt väljakuulutatud riigihankel e „ Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile „ . Ülevaade Eesti Toidupangast 2010. aasta märtsis alustas Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, mille asutajaorganisatsiooniks oli SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ-na või mõne h eategevusorganisatsiooni juurde ja kellega on Eesti-Hollandi Heategevusfond sõlminud koostöölepingu. Kõik i Eestis tegutseva id toidupank u ühendab Eesti Toidupank , kes koordineerib kõikide toidupankade tööd. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on vastutav nii Tallinna Toidupanga kui ka Eesti Toidupanga toimimise eest, olles Eesti toidupankade katuseorganisatsiooniks ja tehes koostööd üle-eestiliste asutuste, organisatsioonide ja toidudoonoritega, korraldades toidukogumise päevi ning muid erinevaid sotsiaal- ja koostööprojekte. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond kogub ka raha kõikide toidupankade käigus hoidmiseks . Toiduabi jagamisel teevad toidupangad tihedat koostööd nii kohalike omavalitsustega (KOV) kui ka piirkonnas tegutsevate teiste heategevusorganisatsioonidega. Koostöö KOVidega on hädavajalik, sest reeglina on sotsiaaltöötajatel kõige parem ülevaade neist inimestest, kes konkreetses piirkonnas toiduabi vajavad. Igapäevatöö toidupankades toimub paljuski just sotsiaalosakondadelt saadud nimekirjade alusel. Toidupangad asuvad järgmistes Eesti linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru Puuetega Inimeste Koda), Järvamaa (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus), Viljandi (SA Perekodu), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Eesti Toidupank kuulub Euroopa toidupankade föderatsiooni (FEBA) ja Euroopa vaesuse vastu võitlemise võrgustikku Eestis (EAPN) ja FEAD võrgustikku. Neis võrgustikes osaledes on Eesti Toidupank teinud palju tööd nii välismaal kui Eestis, et juhtida enam avalikkuse ning poliitikute tähelepanu sellistele valulikele teemadele nagu vaesus, nälg, tõrjutus ja toidu raiskamine. Eesti toidupangad kogusid 2018 . aastal vaes uses elavate inimeste heaks 1,29 milj. kilo toiduaineid. Iganädalaselt viib Eesti Toidupank t oiduabi ligikaudu 8 000 abivajajale. Valdav osa tehtavast tööst tehakse ära vabatahtlike abiga, keda on nädalas keskmiselt 22 0 inimest ja kes aitavad koguda toidu annetusi, kontrollida toidu kvaliteeti ning toiduabi puudust kannatavatele peredele kohale toimetada. Kaks korda aastas toimuvate toidukogumispäevade ajal on vabatahtlike arv korda des suurem, ulatudes kuni 10 00 inimeseni. Ka FEAD programmi heaks kordaminekuks tuli kõikjal üle Eesti leida ja rakendada kümneid vabatahtlikke. Toiduannetuste kogumine ja jagamise teenus enim puudust kannatavatele isikutele Teenuseks on toiduabi jagamine majanduslikus eriolukorras olevatele inimestele, kellele on KOV-i eelarve vahenditest makstud perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimise toetusi. Ühele abivajajale jagatakse vähemalt kolme erineva toidugrupi tooteid ning toiduabi komplekt kaalub vähemalt 3 kg. Toiduabi komplekt koosneb kaubandus- ja tootmisettevõtete poolt annetatud toidust, mida need mingil põhjusel ei saa enam müüa, mis aga on tarbimiskõlbulik ja vastab Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljaantud Toiduohutus annetamisel juhendile. Abivajajatele jagatakse toitu 13 erinevast toidugrupist: Piim, piimatooted, munad (kõlblik kuni) Liha (kõlblik kuni) Kala (kõlblik kuni) Valmistoidud (kõlblik kuni) Pagari- ja kondiitri tooted (kõlblik kuni) Puu- ja köögiviljad Sai ja leib Jahu, pudru materjal , makaronid, riis Maiustused (küpsised, kommid) Pähklid, kuivatatud puuvili, krõpsud, konserveeritud puuviljad, nutella , moos,mesi Kohv, tee, kakao, joogipulbrid, joogid Soolased purgi- ja valmistoidud; konservtoidud Õli, maitseained ja kastmed Toiduabi komplekti kokkupanemisel jälgitakse, et abivajajale jagatav toiduabi oleks mitmekesine ja toitev. Toidupankades on üleval infostendid, mis informeerivad abisaajaid kaasnevatest meetmetest mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest. Üle-eestiline annetatud toiduabi jagamise süsteem Annetatud toiduabi jagamine toimuks maakonnapõhiselt ja vähemalt korra kuus. Igas maakonnas on üks keskladu, kus toimub toiduabi jagamise koordineerimine kohalikele omavalitsustele. Toidupankadel on laod 13-s maakonnas. Kahes maakonnas pole tänaseks asutatud Toidupanka, kuid seal on olemas partnerid, kes täidavad sama rolli, mis tähendab, et kõik Eesti maakonnad on kaetud Toidupanga või selle partnerite võrgustikega. Igas maakonnas on vähemalt üks ladu, kus jagatakse toidukaupa otse inimestele, kellel on õigus toiduabi saada. Eesti Toidupank planeerib annetatud toiduabi jagada vähemalt 16 jaotuspunktis üle Eesti: Toidupankade enda ladudes, mis asuvad järgmiselt: Tallinn, Rakvere, Jõhvi, Narva, Jõgeva, Türi, Tartu, Põlva, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu. Toidupanga partnerite ladudes Raplamaal ja Hiiumaal. Kui vahemaad on kaubale järele tulemiseks liiga pikad, jagatakse toidukaup kohalike omavalitsustega koostöö s. Nendega koos üritatakse abifondi annetatud toiduabi viia abivajajatele nii lähedale kui võimalik. Toidupangad/partnerid ning nende koordineeritavad piirkonnad: Maakondlik toidupank, juriidiline kuuluvus (sulgudes) Maakond Teenindatav piirkond (KOV, linn) Tallinna Toidupank, Punane 48A, Tallinn (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) Harjumaa Harjumaa MTÜ Tuulte tee, Mammimaja, Putkaste küla, Käina Osavald, Hiiumaa Vald Hiiumaa Hiiumaa Narva Toidupank, Kreenholmi 16a, Narva (MTÜ Päästearmee Eestis) Ida-Virumaa, idaosa Narva, Narva-Jõesuu, Jõhvi Toidupank, Kaare 7, Jõhvi (MTÜ Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda) Ida-Virumaa, lääneosa Alataguse, Jõhvi, Kohtla-Järve, Lüganuse, Toila, Sillamäe Jõgeva Toidupank, Piiri 6, Jõgeva (MTÜ Vooremaa) Jõgevamaa Jõgevamaa Järvam aa Toidupank, Aiavilja 13 , Paide (MTÜ Eesti Süda Sotsiaalkeskus) Järvamaa Järvamaa Haapsalu Toidupank, Jaama 11, Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank) Läänemaa Läänemaa Rakvere Toidupank, Kastani 12, Rakvere (MTÜ Rakvere Diakoonia Keskus) Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlva Toidupank, Andre küla, Põlva vald (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda) Põlvamaa Põlvamaa Pärnu Toidupank, Vase 2, Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank) Pärnumaa Pärnumaa Tallinna Toidupank, Punane 48A, Tallinn (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) Raplamaa Raplamaa Kuressaare Toidupank, Vete tn 2, Kuressaare (MTÜ Kaks Kala) Saaremaa Saaremaa Tartu Toidupank, Peetri 26, Tartu (MTÜ Iseseisev Elu) Tartumaa Tartumaa Valga Toidupank, Lembitu 2, Valga (MTÜ Valga Abikeskus) Valgamaa Valgamaa Viljandi Toidupank, Kase tee 2, Jämejala küla, Viljandi vald (SA Perekodu) Viljandimaa Viljandimaa Võru Toidupank, Põllu 4, Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus) Võrumaa Võrumaa Toiduabi jagamise koordineerimine Toiduabi jaotuse süsteem. Eesti Toidupan k koordineerib ja peab arvestust, et kõikidel toidupankadel oleks mida jagada. Annetatud toiduabi jagamist koordineerib Eesti Toidupangas projektijuht. Kohalikud toidupangad/partnerorganisatsioonid koordineerivad toiduabi jagamist oma piirkonnas, vastavalt kehtestatud reeglitele. Igas neist organisatsioonidest on leitud inimene, kes on toiduabi jagamise projektijuhi assistendiks kohalikus toidupangas ning kes vastutab oma maakonnas toiduabi jagamise õnnestumise eest. Jagamise keskel ja lõppedes annab Eesti Toidupank Sotsiaalministeeriumile üle andmed toiduabi saanute kohta Sotsiaalministeeriumiga kokkulepitud vormis ja tähtaegadel, seejuures tagades andmete õigsuse ja säilimise. Aruanded eelmise aasta kohta esitab projektijuht Sotsiaalministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks. Toiduannetuste jagamise meeskond Projektijuht: Kerttu Olõkainen Projektijuhi assistendid: 1. Harjumaa, Tallinna Toidupank: Agnes Ojakivi, Irina Nõgene 2. Hiiumaa, Tuulte tee: Ingrid Purge 3. Ida-Virumaa, Narva Toidupank: Mihhail Baglai 4. Ida-Virumaa, Jõhvi Toidupank: Kaia Kaldvee 5. Jõgevamaa, Jõgeva Toidupank: Rein Kaste 6. Järvamaa Toidupank: Tiina Larven 7. Läänemaa, Haapsalu Toidupank: Anu Haljaste-Sits 8. Lääne-Virumaa, Rakvere Toidupank: Anu Toomla 9. Põlvamaa, Põlva Toidupank: Kairit Numa 10. Pärnumaa, Pärnu Toidupank: Erika Kukk 11. Raplamaa, Tallinna Toidupank: Agnes Ojakivi, Irina Nõgene 12. Saaremaa, Kuressaare Toidupank: Sirli Kundrats 13 . Tartumaa, Tartu Toidupank: Kaur Koppel 14 . Valgamaa, Valga Toidupank: Teresa Sale 15 . Viljandimaa, Viljandi Toidupank: Heli Tamme 16 . Võrumaa, Võru Toidupank: Ove Palo Kõik Toidupangad tegutsevad vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud toidukäitlemise reeglitele. Tegevuskava Aeg Tegevus ja selgitus Organiseerib E simesel kuul KOV-idele uue toiduabi jagamise süsteemi, võimaluste ja kriteeri umite tutvustamine. KOV-ide sot s i aaltöötajatega koostöös maakondlike toiduabi saajate graafiku koostamine. KOV-idega nimekirjade koostamise, edastamise ja abivajajate informeerimise korra kokkuleppimine. Projektijuhi assi s tendid E simesel kuul Tellija esindajaga seirearuande jaoks kogutava info a n dmevormide ja nende esitamise sageduse kooskõlastamine. Proje ktijuht E simesel kuul Toiduabi saajate arvude põhjal toidu tarnete logistika paikapanek. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale i nimesele. Toidupankade 10-aastas e töökogemuse põhjal võib öelda, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Nendes kolmes linnas kogutakse tavaliselt 75% kogu Eestis an netatud toidust. Kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem. Seega on vajalik toimetada nendest linnadest kus toitu on roh k em nendesse piirkondadesse kus toitu ei ole piisavalt, et tagada jagatava toiduabi sarnasus toidugrupiti. Projektijuht Kõikidel kuudel Toiduan netused tarnitakse poodidest/toot jatelt ja tuuakse toidupankadesse. Iga toidupank kaalub ning sorteerib kogu sissetuleva ja välja mineva toidu. Toiduvastuvõtmisel ja väljastamisel kontrollitakse toidu kvaliteeti, et tagada toiduoh u tus. Projektijuhi assi s tendid Kõik idel kuudel Toiduabi väljastamine abivajajatele vastavalt kokkulepetele KOV-idega ja Sotsiaalministeeriumiga Projektijuhi assi s tendid Kõik idel kuudel Jagatavate koguste ja abisaajate andmete kogumine ning vastavalt kokkulepetele aruannete esitamine . Projektijuht Eesti toidupangad ja meie partnerid lähtuvad toiduabi jagamisel toiduabi jagamise üldistest põhimõtetest: Toiduabi jagamise üldised põhimõtted Toiduabi jagatakse KOV-ide nimekirja igas maakonnas vähemalt korra kuus. Toidupakile järgi tulles esitatakse isikut tõendav dokument või allkirjastatud volitus. Abivajajale antakse vähemalt 3 erinevat toidugrupi toodet ning komplekt kaalub vähemalt 3 kg. Kui kliendi asemel tuleb toiduabile järgi tema esindaja, saab viimane toiduabi kätte isikut tõendava dokumendi ja lihtkirjaliku volituse alusel. Lihtkirjalikul volitusel peab olema kirjas, et volitatud isik on volitatud just toiduabi kätte saama. Igale toiduabi saajale jagatakse infot kaasnevate meetmete kohta. 4 . Riskianalüüs Risk nr 1: Toidupangad ei leia piisavalt toitu, mida sihtrühmale jagada. Tegevus riskide maandamiseks Hea koostöö ja suhtlus jaekettide esindajate, toidutootjate ja hulgimüügiettevõtetega tagab selle, et meieni jõudev toiduvoog oleks regulaarne ja püsiv. Toidupangal on lepingud kõigi peamiste jaekaubanduskettidega. See garanteerib piisava toidukäibe olemasolu. Kuna endiselt on veel poode, kust toidupank toitu ei kogu, siis on olemas ka potentsiaal toidukäibe suurendamiseks. Risk nr 2: Väiksemad toidupangad ei leia piisavalt toitu või on toidu hulk mõnes toidugrupis ebapiisav, et neid sihtrühmale jagada. Tegevus riskide maandamiseks Toimub regulaarne toiduvedu suurematest toidupankadest väiksematesse ning pidev arvestus toidupankades selle üle, et toiduaineid kõikides toidugruppides oleks piisavalt. Sujuv ja aktiivne koostöö väiksemate toidupankade ja suuremate toidupankade vahel. Risk nr 3: Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekiri inimestest, kellele toidupank toitu jagab, on liiga lühike, sest sotsiaatöötajatel pole olnud piisavalt aega nimekirjade koostamiseks. Tegevus riskide maandamiseks Hea planeerimine, koostöö ning aktiivne suhtlus kohalike omavalitsustega garanteerivad selle, et meieni jõuab piisaval hulgal inimesi, kellel on õigus toidupakk saada. Risk nr 4: Peamise osa toidupanga poolt kogutud ja jagatavast toidust moodustab päästetud toit. Toiduabi saajad peavad mõnikord seda toitu söögikõlmatuks. Tegevus riskide maandamiseks Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Eesti Toidupangaga on loonud juhtnöörid toidu ohutuks annetamiseks („Toiduohutus annetamisel: juhend heategevusasutustele ja – organisatsioonidele“ ). Juhendis on välja toodud juhised selle kohta, millist toitu on ohutu inimeste jagada, kuidas toidupangad peavad hindama toidu tarbimiskõlblikkust ning juhend sätestab selged juhised selle kohta, mida meil on lubatud ja mida mitte annetajatelt vastu võtta. Toidupangad jagavad toiduabi saajatele nende teemade kohta informatsiooni. Seda saame teha läbi vastava teavitustöö kohalikes toidupankades informeerides abisaajaid nendest teemadest. Kuupäev: 15.august 2019 . a Pakkuja nimi ja andmed: Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Registrikood: 90008867, Aadress: Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pieter Boerefijn Juhatuse liige
CV , PROJEKTIJUHT Nimi: Kerttu Olõkainen Isikukood: 48304290308 Kontaktandmed:
[email protected] ; +372 56876263 (e-post, telefon ) Töökogemus Pro jektijuhil peab olema vähemalt 1 -aastane töökogemus projektijuhina toidu ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel Tööandja nimi Töötamise periood (kuu ja aasta täpsusega) Töökoha/ametikoha nimetus ja olulisemate tööülesannete kirjeldus Alpi Eesti OÜ 08. 2007- 05.2010 Logistik . Veokorraldus , klientidele hinnapakkumiste koostamine , erilahenduste leidmine ja jooksvate kiireloomuliste probleemide lahendamine . MTÜ Eesti Pimemassööride Ühing 03.2011-10.2013 Projektjuht . Uue massaažikeskuse loomine ja uute projektide algatamine ühingu tegevuse mitmekesistamiseks . Loodusvägi OÜ 10.2012-12.2014 Tootmisjuht . L ogistika ja tootmise juhtimine SA Eesti- Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) 02.2015- Eesti Toidupanga projektijuht ja Tallinna Toidupanga juhataja . FEAD toiduabi projetki juhtimine ja Tallinna Toidupanga igapäevase töö juhtimine . Vajadusel jätkata loetelu… *CV peab olema allkirjastatud / digitaalselt allkirjastatud meeskonnaliikme poolt , allkirjastamisega kinnitab isik , et on andnud pakkujale nõusoleku hankelepingu täitmisel osalemiseks
Hankeleping
Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn,), mida
esindab ministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud tellija)
ja
Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (registrikood 90008867, asukoht F.R Faehlmanni
5-5, Tallinn), mida esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi nimetatud töövõtja),
edaspidi ka koos nimetatud pooled ja eraldi pool,
on sõlminud hankelepingu alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Enim puudust
kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange
Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 210407) tulemusena riigihanke alusdokumentides
kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete alusel.
1.2. Teenust rahastatakse projektist nr 2014-2020.14.01.19-0003 „Enim puudust kannatavatele
inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“.
1.3. Hankelepinguga reguleeritakse poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust
hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamisel.
1.4. Hankelepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid ja hankija lisaselgitused
huvitatud isikute päringutele.
1.5. Hankelepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.5.1. Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus.
1.5.2. Lisa 2. Edukaks tunnistatud pakkumus
1.5.3. Lisa 3. Arve lisa vorm
1.6. Pooled käsitlevad hankelepingut ja selle lisasid jagamatu tervikuna ning tõlgendavad iga
dokumenti tervikust lähtudes.
2. Hankelepingu ese
2.1. Riigihanke eesmärgiks on annetatava toidu vastuvõtmine, ladustamine, transportimine
ning puudust kannatavatele isikutele laiali jagamine koos kaasnevate meetmete
tutvustamisega, mida pakuvad kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest
fondidest rahastatavate tegevuste raames, ning loetletud tegevuse koordineerimine töövõtja
poolt.
2.2. Täpsemad nõuded teenuse osutamisele on sätestatud hankelepingu lisas 1.
2.3. Teenust osutatakse alates hankelepingu sõlmimisest kuni 36 kuud.
3. Lepingu maksumus
3.1. Tellija tasub töövõtjale teenuse eest 1,20 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta. Hinnale
lisandub/ei lisandu käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras.
3.2. Punktis 3.1. nimetatud maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud teenuse
osutamiseks kogu lepinguperioodil, mh transport, ladustamine jms. Täiendavaid kulusid ei
hüvitata.
4. Arveldamise kord
4.1. Tellija tasub teenuse eest iga kolme kuu teenuse osutamise järel töövõtja esitatud arve
alusel. Arvele lisatakse arve lisa vorm (hankelepingu lisa 3).
4.2. Arve esitatakse e-arvena vastavalt rahandusministeeriumi poolt kehtestatud
masintöödeldava algdokumendi juhendile või e-arveldamise Euroopa standardile. E-arve
peab jõudma tellija e-arvete operaatori ostuarvete halduskeskkonda. E-arve loetakse
laekunuks ostuarvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast.
4.3. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 71 lg 3 on e-arve operaatoriks masintöödeldava
algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge ostja andmetes
juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris.
4.4. E-arve saatmise võimalused on:
4.4.1. Kui tellija on e-arvete operaatori klient, edastatakse e-arve oma e-arvete
operaatorile, kelle kaudu jõuab see tellijani.
4.4.2. E-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis
kasutaja konto, sisestada infosüsteemis konkreetne tellijale suunatud arve tellija e-
arvete operaatorile edastamiseks.
4.4.3. Kuni viis e-arvet kalendrikuus saab saata tasuta arved.ee infosüsteemi kaudu
(https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja
konto, sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
4.4.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-
vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
4.5. Arvele lisatakse riigihangete registri viitenumber 210407.
4.6. Tellija tasub arve 28 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates.
4.7. Kui tellija ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest
töövõtjat kirjalikult hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamist. Arvega osalise
nõustumise korral tuleb tellijal õigeaegselt tasuda arve osa, mille kohta tellijal ei ole
vastuväidet esitanud. Töövõtja kontrollib tellija avaldust ja teatab tellijale kontrolli
tulemustest 5 tööpäeva jooksul alates tellija avalduse kättesaamisest.
5. Teenuse osutamine
5.1. Teenust osutatakse vastavalt hankelepingu lisades 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
5.2. Töövõtja ülesandeks on ennekõike:
5.2.1. võtta vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest ja eraisikutelt annetatav toit
(annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik
inimeste tervisele).
5.2.2. komplekteerida toidupakid nii, et üks toidupakk sisaldab vähemalt kolme
erinevasse toidugrupp kuuluvat toodet ja kaalub vähemalt 3 kg.
5.2.3. transportida toitu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud
toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse põhimõttega,
et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu.
Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused,
munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise.
5.2.4. tagada toiduainete ladustamine ja jagamine vastavalt toiduseaduses ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
5.2.5. tagada toiduainete ladustamiseks vajalike ladude olemasolu ja kasutamine vastavalt
töövõtja logistikale.
5.2.6. teha koostööd kõigi kohalike omavalitsustega toiduabi saajate nimekirjade
koostamisel, sh selgitada kohalikule omavalitsusele abisaajate sihtrühma
kriteeriume ja leppida kokku nimekirjade töövõtjale edastamise viis ja tähtaeg.
5.2.7. jagada toiduained abisaajatele kohalikelt omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel
igas maakonnas vähemalt üks kord kuus. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega
võib toiduained jagada kohalik omavalitsus.
5.2.8. informeerida toiduabi saajaid kaasnevatest meetmetest, mida pakuvad kohalikud
omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste
raames. Kaasnevate meetmete kohta saab töövõtja infot tellijalt.
5.2.9. koguda andmeid abisaanute kohta vastavalt tellijaga kokku lepitud seirearuande
vormile.
5.2.10. tagada kogutud andmete õigsus ja säilimine abisaanute kohta ja edastada
seirearuanded eelmise kalendriaasta kohta tellijale hiljemalt iga aasta 31.
jaanuariks.
5.3. Töövõtja osutab teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hankelepingus, selle lisades
ning õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd kohalike omavalitsustega ja
tellijaga. Hankelepingus ja selle lisades määratlemata omaduste osas peab teenus olema
vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele
nõuetele.
5.4. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hankelepingus ja selle lisades
sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka.
5.5. Töövõtja osutab teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele,
kasutades hankelepingus sätestatud teenuse osutamisel/töö tegemisel tööjõudu, kelle
koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse/töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele.
5.6. Töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on
õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
5.7. Töövõtja tagab, et teenuse osutamise perioodil osalevad tema meeskonnas vahetult teenuse
osutamisel:
5.7.1. Pakkumuses nimetatud projektijuht, kellel on vähemalt 1-aastane töökogemus
projektijuhina toidu ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel.
5.7.2. projektijuhi assistendid, igas maakonnas, kes koordineerivad toidu ladustamise ja
jagamise tegevusi oma maakonnas, kelle kohta töövõtja esitab andmed enne
hankelepingu täitmisega alustamist.
Meeskonnaliikme vahetumisel esitab töövõtja tellijale andmed uue meeskonnaliikme
kohta, sh andmed selle kohta, et uus projektijuht vastab punktis 5.7.1 kehtestatud nõuetele.
5.8. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta
lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud
lepinguga seotud ülesannete täitmisesse.
5.9. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti ning saada lepingu
täitmise kohta teavet, sh pöörduda info saamiseks kohalike omavalitsuste ja abisaajate
poole.
5.10. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö
nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale
täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 tööpäeva jooksul neile põhjendatud
vastuväiteid.
5.11. Teenuse osutamisel järgitakse „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimusi“, https://www.sm.ee/et/euroopa-abifond-enim-puudust-
kannatavate-isikute-jaoks. Samuti „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 25
nõudeid.
6. Teabe vahetamine
6.1. Pooled on kohustatud üksteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh
e-posti teel) kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkulepitud
kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
6.2. Kõik hankelepingu täitmisega või sellest tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on
ametlikult esitatud, kui need on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teise poole
volitatud esindajale edastatud.
6.3. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele
edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu
rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise
kellaajal.
6.5. Pooled vastavad teadetele 3 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest.
7. Vastutus
7.1. Pooled vastutavad hankelepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või
täitmata jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste
teostamisel ja kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku
vastutust selle kahju ulatuses.
7.2. Pooled ei vastuta oma hankelepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest,
kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab
vääramatu jõuna.
7.3. Kui tellija viivitab arve õigeaegse tasumisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist
0,05% tasumata põhivõlgnevusest päevas, kuid mitte rohkem kui 5% hankelepingu
maksumusest.
7.4. Kui tellija viivitab teenuse osutamiseks vajalike tegevustega või vajalike dokumentide
üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% päevas, kuid mitte rohkem
kui 5% hankelepingu maksumusest.
7.5. Kui töövõtja ei osuta teenust hankelepingus sätestatud tingimuste kohaselt, sh kui töövõtja
ei kasuta teenuse osutamisel punktis 5.7.1 või 5.7.2. kirjeldatud meeskonnaliikmeid, on
tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 1% hankelepingu
maksumusest.
7.6. Teenuse osutamisega seotud tähtajast või hankelepingu alusel esitatud pretensioonis
määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi
0,05% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5%
hankelepingu maksumusest.
7.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.4 nimetatud isikute
poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast ja/või leping
erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
7.8. Kui töövõtja ei vasta tellija teabenõudele hiljemalt kolmandaks tööpäevaks pärast päringu
edastamist, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot iga viivitatud päeva eest.
7.9. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses hankelepingus kokku
lepitud teenuse eest tasumise nõudega.
7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks.
7.11. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi
või viivise 28 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest.
7.12. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi selleks õigustatud pool.
7.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
7.14. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust/tööd või
ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks
lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt
täidetud mahus tööd/teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile
kolmandatelt isikutelt tellitud töödele/teenusele kulunud summa ning hankelepingu
maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda.
7.15. Oluliseks rikkumiseks loetakse mh hankelepingu korduvat või püsivat rikkumist.
8. Pretensiooni esitamine
8.1. Kui pool leiab, et teine pool on rikkunud hankelepingu tingimusi, esitab ta pretensiooni 15
tööpäeva jooksul rikkumisest teada saamisest arvates.
8.2. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui
sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.
Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui
tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal
on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
9. Konfidentsiaalsus
9.1. Töövõtja kohustub hankelepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata
tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks
saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud
huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus
sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil
või kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist, sh isikuandmete töötlemisel.
9.5. Töövõtja on töö tegemisel isikuandmete volitatud töötleja.
9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja
infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms
eest ning sõlmib sellekohase lepingu isikuandmete vastutava töötlejaga.
9.7. Töövõtja kohustub töötlema isikuandmeid minimaalselt, eesmärgipäraselt ja ainult sellisel
määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Lepingu täitmisega seotud isikuandmeid ei ole
lubatud edastada kolmandatele isikutele, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik
hankelepingu täitmiseks.
9.8. Töövõtja võib isikuandmete töötlemisel teist volitatud töötlejat kaasata hankelepingu
täitmisse tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Teise volitatud töötleja kaasamisel
kohalduvad teisele volitatud töötlejale hankelepingus sätestatud isikuandmete töötlemise
nõuded. Töövõtja vastutab teise volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse
eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks sellekohase kirjaliku
lepingu.
9.9. Töövõtja ja teine volitatud töötleja kohustub kustutama pärast hankelepingu täitmiseks
vajalike andmete käitlemise vajaduse äralangemist enda käsutuses olevad isikuandmed ja
isikuandmeid sisaldavad koopiad.
9.10. Töövõtja võimaldab vajadusel kohalikele omavalitsustele ligipääsu ja õiguse
isikuandmete käitlemise kontrollimiseks.
9.11. Töövõtja kohustub teavitama tellijat võimalikust isikuandmete käitlemisega seotud
rikkumisest esimesel võimalusel.
10. Volitatud esindajad
10.1. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on Merle
Ploompuu, tel 662 9628 , e-post
[email protected]
10.2. Töövõtja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on Kerttu
Olõkainen, tel 568 6263, e-post
[email protected]
10.3. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral hankelepingu täitmise käigus volitatud
esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete
muutmist ei käsitleta hankelepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest
teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele
lepingus märgitud kontaktandmetel.
11. Lepingu kehtivus ja muutmine
11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseni.
11.2. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 sätestatud tingimustel.
11.3. Hankelepingu muudatused vormistatakse hankelepingu lisana.
12. Muud sätted
12.1. Töövõtja võib kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmisse kolmandaid isikuid
üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kolmanda isiku tegevuse eest lepingu
täitmisel vastutab töövõtja nagu enda tegevuse eest.
12.2. Kui töövõtja annab oma lepingujärgsed kohustused üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal
õigus hankeleping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustatud hüvitama tellijale
tekkinud kahju (sh kulutused, mis tekivad tellijal uue täitja leidmise tõttu) ning tasuma
tellijale tema nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot.
12.3. Pooled juhinduvad omavahelistes suhetes hankelepingust ja selle lisadest ning
hankelepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest, eelkõige
võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatust.
12.4. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
12.5. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
12.6. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, sh suhtlus tellijaga toimub eesti keeles.
12.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
Poolte allkirjad
Tellija: Töövõtja:
Marika Priske Pieter Boerefijn
Kantsler juhatuse liige
Tehniline kirjeldus
Partnerorganisatsiooni ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale (edaspidi
ka abisaaja) ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest meetmetest.
Partnerorganisatsioon (edaspidi PO) võib olla (abifondi määruse 223/2014 art 2 p 3) avaliku
sektori asutus ja/või mittetulundusühendus, kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni
kaudu toiduabi. Riigihanke tulemusel sõlmitakse leping 36 kuuks.
Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine
PO võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava toidu, samuti eraisikute
annetatud toidu. Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaega peatselt ületav, kuid ei tohi olla
ohtlik inimese tervisele. Toiduabi ladustatakse PO enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele
vastavates ruumides, mis vastavad „Toiduseaduses“ ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud nõuetele. Suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka
teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle,
sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha-
ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. Jagatav toiduabi peab
olema üle Eesti toidugrupiti sarnane.
Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale
Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas laiali vähemalt üks kord kuus.
Infot abi saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale PO või kohalik omavalitsus
(edaspidi KOV). Toiduabi jagatakse üldjuhul PO ruumides. PO ja KOV-i kokkuleppel võib
abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV.
Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid,
mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste
raames. PO ülesanne on vahendada sihtrühmale sellekohast infot.
Abisaajate sihtrühm on:
Perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud
KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes on majanduslikus eriolukorras.
KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne
rahalise toetuse. KOV-i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste
saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on õigus saada
KOV-i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul.
Teenuse sisu
PO kohustused:
võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest ja eraisikutelt annetatava toidu (annetatav toit
võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele).
komplekteerib toidupakid nii, et üks toidupakk sisaldaks vähemalt kolme erinevasse
toidugruppi kuuluvat toodet ja kaaluks vähemalt 3 kilogrammi.
transpordib toidu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud toiduaineid
tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup
toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti
riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende
nõuetekohase säilimise.
tagab toiduainete ladustamiseks vajalikud laod. Ladude asukoht ja hulk sõltub PO logistikast
toiduainete abisaajateni toimetamisel.
lepib iga KOV-iga kokku abisaajatele toiduabi koju viimise ja abisaajate informeerimise
korralduse.
teeb koostööd KOV-idega toiduabi saajate nimekirjade koostamisel, sh selgitab KOV-idele
sihtrühma kriteeriume ja lepib kokku nimekirjade edastamise viisi ja aja.
jagab toiduained abisaajatele KOV-idelt saadud nimekirjade alusel. Erandkorras,
vastavasisulise kokkuleppe olemasolul KOV-ga võib seda teha PO asemel KOV.
informeerib toiduabi saajaid kaasnevatest meetmetest mida pakuvad KOV-id, Eesti
Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Vastavasisulist infot
annab PO-le Sotsiaalministeerium.
kogub andmeid abisaanute kohta Sotsiaalministeeriumiga kokkulepitud seirearuande vormis.
tagab kogutud andmete õigsuse ja säilimise abisaanute kohta ja edastab seirearuande eelmise
kalendriaasta kohta Sotsiaalministeeriumile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
Teenuse osutamisel järgitakse „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste
kogumise ja jagamise tingimusi“, https://www.sm.ee/et/euroopa-abifond-enim-puudust-
kannatavate-isikute-jaoks. Samuti „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 25
nõudeid.
Teenuse eest tasumine
Sotsiaalministeerium tasub teenuse eest vastavalt pakkumuses esitatud 1 kg annetatud toidu
ühikuhinnale.
Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumine ja jagamine.
Lisa arvele nr:
Teenuse osutamise Maakond Jaotatud toidu Komplekteeritud Abi saanud
kuu ja aasta kogus (kg) toidupakkide arv inimeste arv
KOKKU: