dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 24. september 2019
Viit
2-2.2/93-1
Registreeritud
24. september 2019
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2/2
Vastutaja
Tea Varrak (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎2-2.2996-1 24.09.2019 Muu leping (1).bdoc1073 KB

Sisu (failidest)

1/1 KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 210407 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile KÕRVALDAMISE ALUSED KÕRVALDAMISE ALUSTE PUUDUMISE KINNITUS Pakkuja kinnitab, et tal ei esine RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluseid. Pakkuja esitab sellekohase kinnituse vormil „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“. Kehtib: Kogu hanke kohta Küsimused ettevõtjale: 1) Esitada vormikohane kinnitus (Dokumendi vorm) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus TÄIDETUD LEPINGUTE NIMEKIRI Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema osutanud toiduainete ladustamise ja jagamise teenust kestusega kokku vähemalt 12 kuud, millest 6 kuud peab olema teenust osutatud järjest. (Ladustamise ja jagamise teenuse all ei ole mõeldud toiduainete hulgi- ja jaemüügi lepinguid ega ürituste toitlustamist.) Pakkujal tuleb vormil „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“ esitada täidetud lepingute nimekiri. Nimekirjas tuleb loetleda lepingud koos maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta (sh tellija esindaja telefon, e-posti aadress) ning riigihanke korral riigihangete registri viitenumbrid. Kehtib: Kogu hanke kohta Küsimused ettevõtjale: 1) Esitada vormikohased andmed. (Dokumendi vorm) Koostatud 16.08.2019 10:15:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 210407 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile Pakkumus: 232177 Ettevõtja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (90008867), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Teenuse lahendus ja tegevuskava Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 40% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on kirjas eraldi failis. 2. Riskianalüüs Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 10% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika on kirjas eraldi failis. 3. Pakkumuse maksumus (käibemaksuta) Teenuse maksumus 1 kg annetatud toidu kohta Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 50% Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkumuse maksumuse kriteeriumi alusel saab maksimaalse arvu punkte madalaim teenuse maksumus 1 kg annetatud toidu kohta (käibemaksuta), s.o. vähim on parim. Kõrgema pakkumuse maksumusega pakkumused saavad proportsionaalselt vähem punkte, kasutades valemit: pakutud madalaim maksumus jagatud konkreetse pakkumuse maksumus ja korrutatud 50-ga. Saadud tulemus ümardatakse kuni kahe komakohani. Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 kg 1,20 1,20 20 1,44 Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) ei ole käibemaksukohuslane. See tähendab et käibemaks ei tule juurde. Koostatud 16.08.2019 10:15:54 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 1582782/general-info Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 1,20 Maksumus kokku KM-ga: 1,44 Koostatud 16.08.2019 10:15:54 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 1582782/general-info 1/2 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 210407 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile Pakkumus: 232177 Ettevõtja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (90008867), roll: peapakkuja PAKUTAVA TEENUSE KIRJELDUS Pakkumus peab sisaldama pakutava teenuse kirjeldust, milles esitatakse järgmised andmed: pakutava teenuse lahendus, tegevuskava ja riskianalüüs. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Esitada nõutud sisuga teenuse kirjeldus. (Vabas vormis dokument) Vastus: 1_1_Teenuse kirjeldus.docx PROJEKTIJUHI TÖÖKOGEMUS Pakkumus peab sisaldama hankelepingu täitmises vahetult osaleva projektijuhi vormikohast CV- d, millest nähtub, et projektijuhil on vähemalt 1-aastane töökogemus projektijuhina toidu ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel. CV peab olema allkirjastatud/digitaalselt allkirjastatud projektijuhi poolt, allkirjastamisega kinnitab isik, et on andnud pakkujale nõusoleku hankelepingu täitmisel osalemiseks. Projektijuhi töökogemuse tõendamiseks on hankijal õigus nõuda pakkujalt töölepingu koopiat või muude asjakohaste tõendite esitamist, samuti pöörduda CV-s nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Esitada vormikohane CV. (Dokumendi vorm / CV projektijuht.docx) Vastus: 2_1_CV projektijuht.asice PAKKUJA ÕIGUSLIK VORM Tulenevalt abifondi määruse 223/2014 art 2 p 3 peab pakkuja olema avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkuja on avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah ÄRISALADUS Pakkuja peab märkima pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuseks määramist (RHS § 111 lg 5). Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbriliste näitajate väärtusi, kuivõrd need kuuluvad avaldamisele vastavaks tunnistatud pakkujatele pärast eduka pakkumuse tegemise otsust hankija poolt. Koostatud 16.08.2019 10:15:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info 2/2 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas pakkumus sisaldab ärisaladust? Ärisaladuse korral esitada vastavad andmed. (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Ei ole TEISE ISIKU VAHENDITELE TUGINEMINE Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, siis peavad pakkuja ja teine ettevõtja vastutama solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Pakkumus peab sisaldama kinnitust, et pakkuja ja teine ettevõtja vastutavad solidaarselt selle hankelepingu osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tuginetakse teise isiku vahenditele? Tuginemisel esitada juurde fail nõutud kinnituse kohta. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei ÜHISPAKKUMUS Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja ja esitavad koos pakkumusega ühispakkujate esindajale antud volikirja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas on ühispakkumus? Ühispakkumuse korral esitada juurde fail nõutud volikirja kohta. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei ÜHISPAKKUJA VAHENDITELE TUGINEMINE Kui ühispakkujad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tuginevad teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt RHS § 103 lg 1-3 ja 7 sätestatud tingimustele, siis peab pakkumus sisaldama infot iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu kohta. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tuginetakse ühispakkuja vahenditele? Tuginemise korral esitada juurde fail nõutud andmetega. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei TEISE ETTEVÕTJA KONTROLLIMISE ANDMETE VORM Juhul kui pakkuja tugineb kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks teise ettevõtja vahenditele, peab pakkuja esitama ka selle ettevõtja kohta vormi „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“. Teisel ettevõtjal ei tohi esineda RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tuginetakse teise isiku vahenditele? Tuginemise korral esitada juurde fail „Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm“. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei Koostatud 16.08.2019 10:15:54 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1582782/general-info Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm Vastavalt RHS § 95 lg 1 kõrvaldatakse pakkuja: keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimk aubandusega seotud teo eest; kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukoh ariigi õigusaktide kohaselt; kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. K äesoleva dokumendi esitamisega k innitame, et pakkujal puuduvad riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alused. Pakkuja nimi SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) Toiduainete ladustamise ja jagamise lepingute andmed Leping (vajadusel riigihanke viitenr) Teine lepingupool (e-post, telefon) Lepingu alguse ja lõpu kuupäev Maksumus Pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimise andmete vorm Vastavalt RHS § 95 lg 1 kõrvaldatakse pakkuja: keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimk aubandusega seotud teo eest; kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukoh ariigi õigusaktide kohaselt; kes või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. K äesoleva dokumendi esitamisega k innitame, et pakkujal puuduvad riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alused. Pakkuja nimi SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) Toiduainete ladustamise ja jagamise lepingute andmed Leping (vajadusel riigihanke viitenr) Teine lepingupool (e-post, telefon) Lepingu alguse ja lõpu kuupäev Maksumus Enim puudust kannatavate inimestele toiduabi ostmine ja jagamine 02-2015 nr 81-2/6707 Sotsiaalministeerium, [email protected] , tel: 6269268 20.02. 2015 – 31.12 2018 248 994 euro Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine 2-2.2780-1 18.12.2018 Sotsiaalministeerium, [email protected] , tel: 6269268 18.12.2018 – 31.12.2020 5% toidu ostukuludest Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium, Kertu Raassalu, [email protected] 01.01.2017 – 31.12.2017 90 000 euro Hasartmängumaksu nõukogu Sotsiaalministeerium, [email protected] 01.01.2018 – 31.12.2018 90 000 euro Hasartmängumaksu nõukogu , nr 3-3/906-1 Sotsiaalministeerium, [email protected] 01.01.2019 – 31.12.2019 90 000 euro Tegevus toetuse leping Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet, [email protected] , tel: 6457808 01.01.2017 – 31.12.2017 43 600 euro Tegevus toetuse leping Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet, [email protected] , tel: 6457808 01.01.2018 – 31.12.2018 73 600 euro T egevus toetuse leping 31.01.2019 nr 4-3/30 Tallinna Sotsiaal- ja Terviseamet , [email protected] , tel: 6457808 01.01.2019 – 31.12.2019 73 600 euro Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Hanke nimetus: Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile Viitenumber: 210407 Pakkuja: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood 90008867 Aadress: F.R. Faehlmanni 5-5, 10125 Tallinn Tel efon: 502 9788 E-post: [email protected] Pakkuja kontaktisik: N imi: Pieter Boerefijn Tel efon: 502 9788 E-post : [email protected] Eesti Toidupanga PAKKUMUS Eesti Toidupanga visioon FEAD ehk „Euroopa abifond enim puudustkanna ta vate isikute jaoks“ TOIDUABI JAGAMINE Käesolevaga esitab SA Eesti-H ollandi Heategevusfond all oleva teenuse lahenduse ja tegevuskava ning enda nägemuse Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt väljakuulutatud riigihankel e „ Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile „ . Ülevaade Eesti Toidupangast 2010. aasta märtsis alustas Eesti esimese toidupangana tööd Tallinna Toidupank, mille asutajaorganisatsiooniks oli SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Tänaseks on Eestis 14 toidupanka, mis kõik on asutatud sõltumatu MTÜ-na või mõne h eategevusorganisatsiooni juurde ja kellega on Eesti-Hollandi Heategevusfond sõlminud koostöölepingu. Kõik i Eestis tegutseva id toidupank u ühendab Eesti Toidupank , kes koordineerib kõikide toidupankade tööd. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on vastutav nii Tallinna Toidupanga kui ka Eesti Toidupanga toimimise eest, olles Eesti toidupankade katuseorganisatsiooniks ja tehes koostööd üle-eestiliste asutuste, organisatsioonide ja toidudoonoritega, korraldades toidukogumise päevi ning muid erinevaid sotsiaal- ja koostööprojekte. SA Eesti-Hollandi Heategevusfond kogub ka raha kõikide toidupankade käigus hoidmiseks . Toiduabi jagamisel teevad toidupangad tihedat koostööd nii kohalike omavalitsustega (KOV) kui ka piirkonnas tegutsevate teiste heategevusorganisatsioonidega. Koostöö KOVidega on hädavajalik, sest reeglina on sotsiaaltöötajatel kõige parem ülevaade neist inimestest, kes konkreetses piirkonnas toiduabi vajavad. Igapäevatöö toidupankades toimub paljuski just sotsiaalosakondadelt saadud nimekirjade alusel. Toidupangad asuvad järgmistes Eesti linnades: Tartu (operaator: MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (MTÜ Päästearmee Eestis), Jõhvi (MTÜ Ida-Viru Puuetega Inimeste Koda), Järvamaa (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi), Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus), Viljandi (SA Perekodu), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank), Kuressaare (MTÜ Kaks Kala), Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank) ja Tallinnas (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond). Eesti Toidupank kuulub Euroopa toidupankade föderatsiooni (FEBA) ja Euroopa vaesuse vastu võitlemise võrgustikku Eestis (EAPN) ja FEAD võrgustikku. Neis võrgustikes osaledes on Eesti Toidupank teinud palju tööd nii välismaal kui Eestis, et juhtida enam avalikkuse ning poliitikute tähelepanu sellistele valulikele teemadele nagu vaesus, nälg, tõrjutus ja toidu raiskamine. Eesti toidupangad kogusid 2018 . aastal vaes uses elavate inimeste heaks 1,29 milj. kilo toiduaineid. Iganädalaselt viib Eesti Toidupank t oiduabi ligikaudu 8 000 abivajajale. Valdav osa tehtavast tööst tehakse ära vabatahtlike abiga, keda on nädalas keskmiselt 22 0 inimest ja kes aitavad koguda toidu annetusi, kontrollida toidu kvaliteeti ning toiduabi puudust kannatavatele peredele kohale toimetada. Kaks korda aastas toimuvate toidukogumispäevade ajal on vabatahtlike arv korda des suurem, ulatudes kuni 10 00 inimeseni. Ka FEAD programmi heaks kordaminekuks tuli kõikjal üle Eesti leida ja rakendada kümneid vabatahtlikke. Toiduannetuste kogumine ja jagamise teenus enim puudust kannatavatele isikutele Teenuseks on toiduabi jagamine majanduslikus eriolukorras olevatele inimestele, kellele on KOV-i eelarve vahenditest makstud perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimise toetusi. Ühele abivajajale jagatakse vähemalt kolme erineva toidugrupi tooteid ning toiduabi komplekt kaalub vähemalt 3 kg. Toiduabi komplekt koosneb kaubandus- ja tootmisettevõtete poolt annetatud toidust, mida need mingil põhjusel ei saa enam müüa, mis aga on tarbimiskõlbulik ja vastab Veterinaar- ja Toiduameti poolt väljaantud Toiduohutus annetamisel juhendile. Abivajajatele jagatakse toitu 13 erinevast toidugrupist: Piim, piimatooted, munad (kõlblik kuni) Liha (kõlblik kuni) Kala (kõlblik kuni) Valmistoidud (kõlblik kuni) Pagari- ja kondiitri tooted (kõlblik kuni) Puu- ja köögiviljad Sai ja leib Jahu, pudru materjal , makaronid, riis Maiustused (küpsised, kommid) Pähklid, kuivatatud puuvili, krõpsud, konserveeritud puuviljad, nutella , moos,mesi Kohv, tee, kakao, joogipulbrid, joogid Soolased purgi- ja valmistoidud; konservtoidud Õli, maitseained ja kastmed Toiduabi komplekti kokkupanemisel jälgitakse, et abivajajale jagatav toiduabi oleks mitmekesine ja toitev. Toidupankades on üleval infostendid, mis informeerivad abisaajaid kaasnevatest meetmetest mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest. Üle-eestiline annetatud toiduabi jagamise süsteem Annetatud toiduabi jagamine toimuks maakonnapõhiselt ja vähemalt korra kuus. Igas maakonnas on üks keskladu, kus toimub toiduabi jagamise koordineerimine kohalikele omavalitsustele. Toidupankadel on laod 13-s maakonnas. Kahes maakonnas pole tänaseks asutatud Toidupanka, kuid seal on olemas partnerid, kes täidavad sama rolli, mis tähendab, et kõik Eesti maakonnad on kaetud Toidupanga või selle partnerite võrgustikega. Igas maakonnas on vähemalt üks ladu, kus jagatakse toidukaupa otse inimestele, kellel on õigus toiduabi saada. Eesti Toidupank planeerib annetatud toiduabi jagada vähemalt 16 jaotuspunktis üle Eesti: Toidupankade enda ladudes, mis asuvad järgmiselt: Tallinn, Rakvere, Jõhvi, Narva, Jõgeva, Türi, Tartu, Põlva, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu. Toidupanga partnerite ladudes Raplamaal ja Hiiumaal. Kui vahemaad on kaubale järele tulemiseks liiga pikad, jagatakse toidukaup kohalike omavalitsustega koostöö s. Nendega koos üritatakse abifondi annetatud toiduabi viia abivajajatele nii lähedale kui võimalik. Toidupangad/partnerid ning nende koordineeritavad piirkonnad: Maakondlik toidupank, juriidiline kuuluvus (sulgudes) Maakond Teenindatav piirkond (KOV, linn) Tallinna Toidupank, Punane 48A, Tallinn (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) Harjumaa Harjumaa MTÜ Tuulte tee, Mammimaja, Putkaste küla, Käina Osavald, Hiiumaa Vald Hiiumaa Hiiumaa Narva Toidupank, Kreenholmi 16a, Narva (MTÜ Päästearmee Eestis) Ida-Virumaa, idaosa Narva, Narva-Jõesuu, Jõhvi Toidupank, Kaare 7, Jõhvi (MTÜ Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda) Ida-Virumaa, lääneosa Alataguse, Jõhvi, Kohtla-Järve, Lüganuse, Toila, Sillamäe Jõgeva Toidupank, Piiri 6, Jõgeva (MTÜ Vooremaa) Jõgevamaa Jõgevamaa Järvam aa Toidupank, Aiavilja 13 , Paide (MTÜ Eesti Süda Sotsiaalkeskus) Järvamaa Järvamaa Haapsalu Toidupank, Jaama 11, Haapsalu (MTÜ Läänemaa Toidupank) Läänemaa Läänemaa Rakvere Toidupank, Kastani 12, Rakvere (MTÜ Rakvere Diakoonia Keskus) Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Põlva Toidupank, Andre küla, Põlva vald (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda) Põlvamaa Põlvamaa Pärnu Toidupank, Vase 2, Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank) Pärnumaa Pärnumaa Tallinna Toidupank, Punane 48A, Tallinn (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) Raplamaa Raplamaa Kuressaare Toidupank, Vete tn 2, Kuressaare (MTÜ Kaks Kala) Saaremaa Saaremaa Tartu Toidupank, Peetri 26, Tartu (MTÜ Iseseisev Elu) Tartumaa Tartumaa Valga Toidupank, Lembitu 2, Valga (MTÜ Valga Abikeskus) Valgamaa Valgamaa Viljandi Toidupank, Kase tee 2, Jämejala küla, Viljandi vald (SA Perekodu) Viljandimaa Viljandimaa Võru Toidupank, Põllu 4, Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus) Võrumaa Võrumaa Toiduabi jagamise koordineerimine Toiduabi jaotuse süsteem. Eesti Toidupan k koordineerib ja peab arvestust, et kõikidel toidupankadel oleks mida jagada. Annetatud toiduabi jagamist koordineerib Eesti Toidupangas projektijuht. Kohalikud toidupangad/partnerorganisatsioonid koordineerivad toiduabi jagamist oma piirkonnas, vastavalt kehtestatud reeglitele. Igas neist organisatsioonidest on leitud inimene, kes on toiduabi jagamise projektijuhi assistendiks kohalikus toidupangas ning kes vastutab oma maakonnas toiduabi jagamise õnnestumise eest. Jagamise keskel ja lõppedes annab Eesti Toidupank Sotsiaalministeeriumile üle andmed toiduabi saanute kohta Sotsiaalministeeriumiga kokkulepitud vormis ja tähtaegadel, seejuures tagades andmete õigsuse ja säilimise. Aruanded eelmise aasta kohta esitab projektijuht Sotsiaalministeeriumile hiljemalt järgmise aasta 31. jaanuariks. Toiduannetuste jagamise meeskond Projektijuht: Kerttu Olõkainen Projektijuhi assistendid: 1. Harjumaa, Tallinna Toidupank: Agnes Ojakivi, Irina Nõgene 2. Hiiumaa, Tuulte tee: Ingrid Purge 3. Ida-Virumaa, Narva Toidupank: Mihhail Baglai 4. Ida-Virumaa, Jõhvi Toidupank: Kaia Kaldvee 5. Jõgevamaa, Jõgeva Toidupank: Rein Kaste 6. Järvamaa Toidupank: Tiina Larven 7. Läänemaa, Haapsalu Toidupank: Anu Haljaste-Sits 8. Lääne-Virumaa, Rakvere Toidupank: Anu Toomla 9. Põlvamaa, Põlva Toidupank: Kairit Numa 10. Pärnumaa, Pärnu Toidupank: Erika Kukk 11. Raplamaa, Tallinna Toidupank: Agnes Ojakivi, Irina Nõgene 12. Saaremaa, Kuressaare Toidupank: Sirli Kundrats 13 . Tartumaa, Tartu Toidupank: Kaur Koppel 14 . Valgamaa, Valga Toidupank: Teresa Sale 15 . Viljandimaa, Viljandi Toidupank: Heli Tamme 16 . Võrumaa, Võru Toidupank: Ove Palo Kõik Toidupangad tegutsevad vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti poolt kehtestatud toidukäitlemise reeglitele. Tegevuskava Aeg Tegevus ja selgitus Organiseerib E simesel kuul KOV-idele uue toiduabi jagamise süsteemi, võimaluste ja kriteeri umite tutvustamine. KOV-ide sot s i aaltöötajatega koostöös maakondlike toiduabi saajate graafiku koostamine. KOV-idega nimekirjade koostamise, edastamise ja abivajajate informeerimise korra kokkuleppimine. Projektijuhi assi s tendid E simesel kuul Tellija esindajaga seirearuande jaoks kogutava info a n dmevormide ja nende esitamise sageduse kooskõlastamine. Proje ktijuht E simesel kuul Toiduabi saajate arvude põhjal toidu tarnete logistika paikapanek. Toidupanga tegevus algas lokaalsele printsiibile toetudes – kohalikust kaubandusvõrgust kohalikule puuduses elavale i nimesele. Toidupankade 10-aastas e töökogemuse põhjal võib öelda, et toidukauba ülejäägid Tallinnas, Tartus ja Pärnus on palju suuremad kui ülejäänud Eestis. Nendes kolmes linnas kogutakse tavaliselt 75% kogu Eestis an netatud toidust. Kõige enam toidukaupa jääb üle maakondades, kus vaesuse probleem on võrreldes ülejäänud Eestiga väiksem. Seega on vajalik toimetada nendest linnadest kus toitu on roh k em nendesse piirkondadesse kus toitu ei ole piisavalt, et tagada jagatava toiduabi sarnasus toidugrupiti. Projektijuht Kõikidel kuudel Toiduan netused tarnitakse poodidest/toot jatelt ja tuuakse toidupankadesse. Iga toidupank kaalub ning sorteerib kogu sissetuleva ja välja mineva toidu. Toiduvastuvõtmisel ja väljastamisel kontrollitakse toidu kvaliteeti, et tagada toiduoh u tus. Projektijuhi assi s tendid Kõik idel kuudel Toiduabi väljastamine abivajajatele vastavalt kokkulepetele KOV-idega ja Sotsiaalministeeriumiga Projektijuhi assi s tendid Kõik idel kuudel Jagatavate koguste ja abisaajate andmete kogumine ning vastavalt kokkulepetele aruannete esitamine . Projektijuht Eesti toidupangad ja meie partnerid lähtuvad toiduabi jagamisel toiduabi jagamise üldistest põhimõtetest: Toiduabi jagamise üldised põhimõtted Toiduabi jagatakse KOV-ide nimekirja igas maakonnas vähemalt korra kuus. Toidupakile järgi tulles esitatakse isikut tõendav dokument või allkirjastatud volitus. Abivajajale antakse vähemalt 3 erinevat toidugrupi toodet ning komplekt kaalub vähemalt 3 kg. Kui kliendi asemel tuleb toiduabile järgi tema esindaja, saab viimane toiduabi kätte isikut tõendava dokumendi ja lihtkirjaliku volituse alusel. Lihtkirjalikul volitusel peab olema kirjas, et volitatud isik on volitatud just toiduabi kätte saama. Igale toiduabi saajale jagatakse infot kaasnevate meetmete kohta. 4 . Riskianalüüs Risk nr 1: Toidupangad ei leia piisavalt toitu, mida sihtrühmale jagada. Tegevus riskide maandamiseks Hea koostöö ja suhtlus jaekettide esindajate, toidutootjate ja hulgimüügiettevõtetega tagab selle, et meieni jõudev toiduvoog oleks regulaarne ja püsiv. Toidupangal on lepingud kõigi peamiste jaekaubanduskettidega. See garanteerib piisava toidukäibe olemasolu. Kuna endiselt on veel poode, kust toidupank toitu ei kogu, siis on olemas ka potentsiaal toidukäibe suurendamiseks. Risk nr 2: Väiksemad toidupangad ei leia piisavalt toitu või on toidu hulk mõnes toidugrupis ebapiisav, et neid sihtrühmale jagada. Tegevus riskide maandamiseks Toimub regulaarne toiduvedu suurematest toidupankadest väiksematesse ning pidev arvestus toidupankades selle üle, et toiduaineid kõikides toidugruppides oleks piisavalt. Sujuv ja aktiivne koostöö väiksemate toidupankade ja suuremate toidupankade vahel. Risk nr 3: Sotsiaaltöötajate poolt koostatud nimekiri inimestest, kellele toidupank toitu jagab, on liiga lühike, sest sotsiaatöötajatel pole olnud piisavalt aega nimekirjade koostamiseks. Tegevus riskide maandamiseks Hea planeerimine, koostöö ning aktiivne suhtlus kohalike omavalitsustega garanteerivad selle, et meieni jõuab piisaval hulgal inimesi, kellel on õigus toidupakk saada. Risk nr 4: Peamise osa toidupanga poolt kogutud ja jagatavast toidust moodustab päästetud toit. Toiduabi saajad peavad mõnikord seda toitu söögikõlmatuks. Tegevus riskide maandamiseks Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Eesti Toidupangaga on loonud juhtnöörid toidu ohutuks annetamiseks („Toiduohutus annetamisel: juhend heategevusasutustele ja – organisatsioonidele“ ). Juhendis on välja toodud juhised selle kohta, millist toitu on ohutu inimeste jagada, kuidas toidupangad peavad hindama toidu tarbimiskõlblikkust ning juhend sätestab selged juhised selle kohta, mida meil on lubatud ja mida mitte annetajatelt vastu võtta. Toidupangad jagavad toiduabi saajatele nende teemade kohta informatsiooni. Seda saame teha läbi vastava teavitustöö kohalikes toidupankades informeerides abisaajaid nendest teemadest. Kuupäev: 15.august 2019 . a Pakkuja nimi ja andmed: Eesti-Hollandi Heategevusfond SA Registrikood: 90008867, Aadress: Faehlmanni 5-5, Tallinn 10125 /Allkirjastatud digitaalselt/ Pieter Boerefijn Juhatuse liige CV , PROJEKTIJUHT Nimi: Kerttu Olõkainen Isikukood: 48304290308 Kontaktandmed: [email protected] ; +372 56876263 (e-post, telefon ) Töökogemus Pro jektijuhil peab olema vähemalt 1 -aastane töökogemus projektijuhina toidu ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel Tööandja nimi Töötamise periood (kuu ja aasta täpsusega) Töökoha/ametikoha nimetus ja olulisemate tööülesannete kirjeldus Alpi Eesti OÜ 08. 2007- 05.2010 Logistik . Veokorraldus , klientidele hinnapakkumiste koostamine , erilahenduste leidmine ja jooksvate kiireloomuliste probleemide lahendamine . MTÜ Eesti Pimemassööride Ühing 03.2011-10.2013 Projektjuht . Uue massaažikeskuse loomine ja uute projektide algatamine ühingu tegevuse mitmekesistamiseks . Loodusvägi OÜ 10.2012-12.2014 Tootmisjuht . L ogistika ja tootmise juhtimine SA Eesti- Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank) 02.2015- Eesti Toidupanga projektijuht ja Tallinna Toidupanga juhataja . FEAD toiduabi projetki juhtimine ja Tallinna Toidupanga igapäevase töö juhtimine . Vajadusel jätkata loetelu… *CV peab olema allkirjastatud / digitaalselt allkirjastatud meeskonnaliikme poolt , allkirjastamisega kinnitab isik , et on andnud pakkujale nõusoleku hankelepingu täitmisel osalemiseks Hankeleping Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn,), mida esindab ministeeriumi põhimääruse alusel kantsler Marika Priske (edaspidi nimetatud tellija) ja Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond (registrikood 90008867, asukoht F.R Faehlmanni 5-5, Tallinn), mida esindab juhatuse liige Pieter Boerefijn (edaspidi nimetatud töövõtja), edaspidi ka koos nimetatud pooled ja eraldi pool, on sõlminud hankelepingu alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankeleping sõlmitakse sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumise ja jagamise riigihange Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 210407) tulemusena riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete alusel. 1.2. Teenust rahastatakse projektist nr 2014-2020.14.01.19-0003 „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“. 1.3. Hankelepinguga reguleeritakse poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust hankelepingu esemeks oleva teenuse osutamisel. 1.4. Hankelepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid ja hankija lisaselgitused huvitatud isikute päringutele. 1.5. Hankelepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus. 1.5.2. Lisa 2. Edukaks tunnistatud pakkumus 1.5.3. Lisa 3. Arve lisa vorm 1.6. Pooled käsitlevad hankelepingut ja selle lisasid jagamatu tervikuna ning tõlgendavad iga dokumenti tervikust lähtudes. 2. Hankelepingu ese 2.1. Riigihanke eesmärgiks on annetatava toidu vastuvõtmine, ladustamine, transportimine ning puudust kannatavatele isikutele laiali jagamine koos kaasnevate meetmete tutvustamisega, mida pakuvad kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames, ning loetletud tegevuse koordineerimine töövõtja poolt. 2.2. Täpsemad nõuded teenuse osutamisele on sätestatud hankelepingu lisas 1. 2.3. Teenust osutatakse alates hankelepingu sõlmimisest kuni 36 kuud. 3. Lepingu maksumus 3.1. Tellija tasub töövõtjale teenuse eest 1,20 EUR/ 1 kg annetatud toidu kohta. Hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks õigusaktidega ettenähtud korras. 3.2. Punktis 3.1. nimetatud maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud teenuse osutamiseks kogu lepinguperioodil, mh transport, ladustamine jms. Täiendavaid kulusid ei hüvitata. 4. Arveldamise kord 4.1. Tellija tasub teenuse eest iga kolme kuu teenuse osutamise järel töövõtja esitatud arve alusel. Arvele lisatakse arve lisa vorm (hankelepingu lisa 3). 4.2. Arve esitatakse e-arvena vastavalt rahandusministeeriumi poolt kehtestatud masintöödeldava algdokumendi juhendile või e-arveldamise Euroopa standardile. E-arve peab jõudma tellija e-arvete operaatori ostuarvete halduskeskkonda. E-arve loetakse laekunuks ostuarvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. 4.3. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 71 lg 3 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge ostja andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 4.4. E-arve saatmise võimalused on: 4.4.1. Kui tellija on e-arvete operaatori klient, edastatakse e-arve oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu jõuab see tellijani. 4.4.2. E-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto, sisestada infosüsteemis konkreetne tellijale suunatud arve tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 4.4.3. Kuni viis e-arvet kalendrikuus saab saata tasuta arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto, sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 4.4.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üle-Euroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF- vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 4.5. Arvele lisatakse riigihangete registri viitenumber 210407. 4.6. Tellija tasub arve 28 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest arvates. 4.7. Kui tellija ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest töövõtjat kirjalikult hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast arve kättesaamist. Arvega osalise nõustumise korral tuleb tellijal õigeaegselt tasuda arve osa, mille kohta tellijal ei ole vastuväidet esitanud. Töövõtja kontrollib tellija avaldust ja teatab tellijale kontrolli tulemustest 5 tööpäeva jooksul alates tellija avalduse kättesaamisest. 5. Teenuse osutamine 5.1. Teenust osutatakse vastavalt hankelepingu lisades 1 ja 2 sätestatud tingimustele. 5.2. Töövõtja ülesandeks on ennekõike: 5.2.1. võtta vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest ja eraisikutelt annetatav toit (annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimeste tervisele). 5.2.2. komplekteerida toidupakid nii, et üks toidupakk sisaldab vähemalt kolme erinevasse toidugrupp kuuluvat toodet ja kaalub vähemalt 3 kg. 5.2.3. transportida toitu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. 5.2.4. tagada toiduainete ladustamine ja jagamine vastavalt toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5.2.5. tagada toiduainete ladustamiseks vajalike ladude olemasolu ja kasutamine vastavalt töövõtja logistikale. 5.2.6. teha koostööd kõigi kohalike omavalitsustega toiduabi saajate nimekirjade koostamisel, sh selgitada kohalikule omavalitsusele abisaajate sihtrühma kriteeriume ja leppida kokku nimekirjade töövõtjale edastamise viis ja tähtaeg. 5.2.7. jagada toiduained abisaajatele kohalikelt omavalitsustelt saadud nimekirjade alusel igas maakonnas vähemalt üks kord kuus. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega võib toiduained jagada kohalik omavalitsus. 5.2.8. informeerida toiduabi saajaid kaasnevatest meetmetest, mida pakuvad kohalikud omavalitsused, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Kaasnevate meetmete kohta saab töövõtja infot tellijalt. 5.2.9. koguda andmeid abisaanute kohta vastavalt tellijaga kokku lepitud seirearuande vormile. 5.2.10. tagada kogutud andmete õigsus ja säilimine abisaanute kohta ja edastada seirearuanded eelmise kalendriaasta kohta tellijale hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. 5.3. Töövõtja osutab teenust tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hankelepingus, selle lisades ning õigusaktides sätestatud tingimustega, mh tehes koostööd kohalike omavalitsustega ja tellijaga. Hankelepingus ja selle lisades määratlemata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele teenustele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 5.4. Töövõtja teostab kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hankelepingus ja selle lisades sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. 5.5. Töövõtja osutab teenust vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades hankelepingus sätestatud teenuse osutamisel/töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse/töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 5.6. Töövõtjal on olemas kõik vajalikud litsentsid, load ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 5.7. Töövõtja tagab, et teenuse osutamise perioodil osalevad tema meeskonnas vahetult teenuse osutamisel: 5.7.1. Pakkumuses nimetatud projektijuht, kellel on vähemalt 1-aastane töökogemus projektijuhina toidu ladustamise ja jagamisega seotud teenuste osutamisel. 5.7.2. projektijuhi assistendid, igas maakonnas, kes koordineerivad toidu ladustamise ja jagamise tegevusi oma maakonnas, kelle kohta töövõtja esitab andmed enne hankelepingu täitmisega alustamist. Meeskonnaliikme vahetumisel esitab töövõtja tellijale andmed uue meeskonnaliikme kohta, sh andmed selle kohta, et uus projektijuht vastab punktis 5.7.1 kehtestatud nõuetele. 5.8. Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisesse. 5.9. Tellijal on õigus kontrollida teenuse osutamise käiku ja kvaliteeti ning saada lepingu täitmise kohta teavet, sh pöörduda info saamiseks kohalike omavalitsuste ja abisaajate poole. 5.10. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita 3 tööpäeva jooksul neile põhjendatud vastuväiteid. 5.11. Teenuse osutamisel järgitakse „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimusi“, https://www.sm.ee/et/euroopa-abifond-enim-puudust- kannatavate-isikute-jaoks. Samuti „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 25 nõudeid. 6. Teabe vahetamine 6.1. Pooled on kohustatud üksteist teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (sh e-posti teel) kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada kokkulepitud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 6.2. Kõik hankelepingu täitmisega või sellest tulenevate vaidlustega seotud teated ja info on ametlikult esitatud, kui need on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teise poole volitatud esindajale edastatud. 6.3. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 6.5. Pooled vastavad teadetele 3 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest. 7. Vastutus 7.1. Pooled vastutavad hankelepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise eest, sealhulgas isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. Otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 7.2. Pooled ei vastuta oma hankelepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 7.3. Kui tellija viivitab arve õigeaegse tasumisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tasumata põhivõlgnevusest päevas, kuid mitte rohkem kui 5% hankelepingu maksumusest. 7.4. Kui tellija viivitab teenuse osutamiseks vajalike tegevustega või vajalike dokumentide üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 5% hankelepingu maksumusest. 7.5. Kui töövõtja ei osuta teenust hankelepingus sätestatud tingimuste kohaselt, sh kui töövõtja ei kasuta teenuse osutamisel punktis 5.7.1 või 5.7.2. kirjeldatud meeskonnaliikmeid, on tellijal õigus nõuda igakordse rikkumise korral leppetrahvi kuni 1% hankelepingu maksumusest. 7.6. Teenuse osutamisega seotud tähtajast või hankelepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% hankelepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% hankelepingu maksumusest. 7.7. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise eest töövõtja või punktis 9.4 nimetatud isikute poolt, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 7.8. Kui töövõtja ei vasta tellija teabenõudele hiljemalt kolmandaks tööpäevaks pärast päringu edastamist, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot iga viivitatud päeva eest. 7.9. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada vastavas ulatuses hankelepingus kokku lepitud teenuse eest tasumise nõudega. 7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 7.11. Leppetrahvi või viivise maksmiseks kohustatud pool on kohustatud tasuma leppetrahvi või viivise 28 kalendripäeva jooksul õigustatud poolelt sellekohase nõude saamisest. 7.12. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi selleks õigustatud pool. 7.13. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 7.14. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega teenust/tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd/teenused kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele/teenusele kulunud summa ning hankelepingu maksumuse vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või leping erakorraliselt üles öelda. 7.15. Oluliseks rikkumiseks loetakse mh hankelepingu korduvat või püsivat rikkumist. 8. Pretensiooni esitamine 8.1. Kui pool leiab, et teine pool on rikkunud hankelepingu tingimusi, esitab ta pretensiooni 15 tööpäeva jooksul rikkumisest teada saamisest arvates. 8.2. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 9. Konfidentsiaalsus 9.1. Töövõtja kohustub hankelepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist, sh isikuandmete töötlemisel. 9.5. Töövõtja on töö tegemisel isikuandmete volitatud töötleja. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest ning sõlmib sellekohase lepingu isikuandmete vastutava töötlejaga. 9.7. Töövõtja kohustub töötlema isikuandmeid minimaalselt, eesmärgipäraselt ja ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Lepingu täitmisega seotud isikuandmeid ei ole lubatud edastada kolmandatele isikutele, välja arvatud ulatuses, mis on vajalik hankelepingu täitmiseks. 9.8. Töövõtja võib isikuandmete töötlemisel teist volitatud töötlejat kaasata hankelepingu täitmisse tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Teise volitatud töötleja kaasamisel kohalduvad teisele volitatud töötlejale hankelepingus sätestatud isikuandmete töötlemise nõuded. Töövõtja vastutab teise volitatud töötleja tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks sellekohase kirjaliku lepingu. 9.9. Töövõtja ja teine volitatud töötleja kohustub kustutama pärast hankelepingu täitmiseks vajalike andmete käitlemise vajaduse äralangemist enda käsutuses olevad isikuandmed ja isikuandmeid sisaldavad koopiad. 9.10. Töövõtja võimaldab vajadusel kohalikele omavalitsustele ligipääsu ja õiguse isikuandmete käitlemise kontrollimiseks. 9.11. Töövõtja kohustub teavitama tellijat võimalikust isikuandmete käitlemisega seotud rikkumisest esimesel võimalusel. 10. Volitatud esindajad 10.1. Tellija volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on Merle Ploompuu, tel 662 9628 , e-post [email protected] 10.2. Töövõtja volitatud esindajaks hankelepingu täitmisega seotud küsimustes on Kerttu Olõkainen, tel 568 6263, e-post [email protected] 10.3. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral hankelepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel ning kontaktandmete muutmist ei käsitleta hankelepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 11. Lepingu kehtivus ja muutmine 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. 11.2. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 sätestatud tingimustel. 11.3. Hankelepingu muudatused vormistatakse hankelepingu lisana. 12. Muud sätted 12.1. Töövõtja võib kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmisse kolmandaid isikuid üksnes tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Kolmanda isiku tegevuse eest lepingu täitmisel vastutab töövõtja nagu enda tegevuse eest. 12.2. Kui töövõtja annab oma lepingujärgsed kohustused üle ilma tellija nõusolekuta, on tellijal õigus hankeleping ühepoolselt üles öelda ning töövõtja on kohustatud hüvitama tellijale tekkinud kahju (sh kulutused, mis tekivad tellijal uue täitja leidmise tõttu) ning tasuma tellijale tema nõudmisel leppetrahvi 5000 eurot. 12.3. Pooled juhinduvad omavahelistes suhetes hankelepingust ja selle lisadest ning hankelepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest, eelkõige võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatust. 12.4. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.5. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 12.6. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, sh suhtlus tellijaga toimub eesti keeles. 12.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: Marika Priske Pieter Boerefijn Kantsler juhatuse liige Tehniline kirjeldus Partnerorganisatsiooni ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale (edaspidi ka abisaaja) ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest meetmetest. Partnerorganisatsioon (edaspidi PO) võib olla (abifondi määruse 223/2014 art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus, kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi. Riigihanke tulemusel sõlmitakse leping 36 kuuks. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine PO võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava toidu, samuti eraisikute annetatud toidu. Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaega peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele. Toiduabi ladustatakse PO enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad „Toiduseaduses“ ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise. Jagatav toiduabi peab olema üle Eesti toidugrupiti sarnane. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas laiali vähemalt üks kord kuus. Infot abi saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale PO või kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Toiduabi jagatakse üldjuhul PO ruumides. PO ja KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV. Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. PO ülesanne on vahendada sihtrühmale sellekohast infot. Abisaajate sihtrühm on: Perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud, kes on majanduslikus eriolukorras. KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. KOV-i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on õigus saada KOV-i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul. Teenuse sisu PO kohustused:  võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest ja eraisikutelt annetatava toidu (annetatav toit võib olla realiseerimistähtaja peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele).  komplekteerib toidupakid nii, et üks toidupakk sisaldaks vähemalt kolme erinevasse toidugruppi kuuluvat toodet ja kaaluks vähemalt 3 kilogrammi.  transpordib toidu üle-eestiliselt, pidades silmas, et suuremates linnades kogutud toiduaineid tuleb jagamiseks transportida ka teistesse maakondadesse põhimõttega, et kogutud toidukaup toimetatakse sealt kus seda on üle, sinna kus sellest on puudu. Sh tuleb edasi saata ka kiiresti riknev toit (juur- ja puuviljad, liha- ja piimasaadused, munad jne), tagades nende nõuetekohase säilimise.  tagab toiduainete ladustamiseks vajalikud laod. Ladude asukoht ja hulk sõltub PO logistikast toiduainete abisaajateni toimetamisel.  lepib iga KOV-iga kokku abisaajatele toiduabi koju viimise ja abisaajate informeerimise korralduse.  teeb koostööd KOV-idega toiduabi saajate nimekirjade koostamisel, sh selgitab KOV-idele sihtrühma kriteeriume ja lepib kokku nimekirjade edastamise viisi ja aja.  jagab toiduained abisaajatele KOV-idelt saadud nimekirjade alusel. Erandkorras, vastavasisulise kokkuleppe olemasolul KOV-ga võib seda teha PO asemel KOV.  informeerib toiduabi saajaid kaasnevatest meetmetest mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa ja riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Vastavasisulist infot annab PO-le Sotsiaalministeerium.  kogub andmeid abisaanute kohta Sotsiaalministeeriumiga kokkulepitud seirearuande vormis.  tagab kogutud andmete õigsuse ja säilimise abisaanute kohta ja edastab seirearuande eelmise kalendriaasta kohta Sotsiaalministeeriumile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks. Teenuse osutamisel järgitakse „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimusi“, https://www.sm.ee/et/euroopa-abifond-enim-puudust- kannatavate-isikute-jaoks. Samuti „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse“ § 25 nõudeid. Teenuse eest tasumine  Sotsiaalministeerium tasub teenuse eest vastavalt pakkumuses esitatud 1 kg annetatud toidu ühikuhinnale. Enim puudust kannatavatele isikutele toiduannetuste kogumine ja jagamine. Lisa arvele nr: Teenuse osutamise Maakond Jaotatud toidu Komplekteeritud Abi saanud kuu ja aasta kogus (kg) toidupakkide arv inimeste arv KOKKU:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel