dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis

Sotsiaalministeerium · 24. september 2019
Viit
58
Registreeritud
24. september 2019
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2019
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎58 24.09.2019 Ministri üldkäskkiri.bdoc2667 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 4 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ PROGRAMMILEPINGUS KINDLAKS MÄÄRATUD PROJEKTI VASTAVUSHINDAMISE KONTROLL-LEHT Projekti nimetus Projekti number Projekti elluviija Projekti kontaktisik Nr Nõue Selgitus/kommentaar Vastavus- hinnang Projektikirjeldus ja detailne eelarvetabel on esitatud 1 kehtestatud vormil, täies ulatuses täidetud ja allkirjaõigust omava isiku poolt allkirjastatud Projektitoetuse summa ja 2 toetuse määr on samad, mis programmilepingus sätestatud Projekti tegevused ei ole veel alanud, projekti kestus ning 3 tegevuste algus ja lõpp jäävad programmilepingus sätestatud ajaperioodi sisse Projekti eelarve, eesmärgid, 4 tulemused ja tegevused vastavad programmilepingus kokkulepitule Projekti eesmärgid ja 5 tulemused on seatud realistlikult, arvestades projekti ajakava ja rahalisi vahendeid Projekti valitud otsesed ja 6 teisesed sihtrühmad on projekti sekkumistegevuste elluviimiseks kohased Projekti tulemus- ja 7 väljundiindikaatorid panustavad programmi eesmärkide saavutamisse Projekti meeskonnal on piisav 8 kvalifikatsioon ja oskused tegevuste edukaks elluviimiseks Projektil on / ei ole tegevusi, mis langevad vähese 9 tähtsusega riigiabi alla vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1407/2013 artiklile 3 10 Projekt ei teeni projekti- tegevuste elluviimisega tulu Projektis on ette nähtud minimaalselt 2 (üle 500 000 eurose toetuse puhul minimaalselt 3) teavitamisega avalikustamisega seotud üritust 11 (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ja projektil on oma veebilehekülg, kus jagatakse projektiga seonduvat päevakajalist infot eesti ja inglise keeles Projekt on realistlikult 12 kirjeldanud saavutatud tulemuste jätkusuutlikkust Projektikirjelduses kajastatud 13 riskianalüüsi järeldused on pädevad ja asjakohased Projekti abikõlblikud kulud 14 vastavad finantsmehhanismide rakendusmääruse 8. peatükis sätestatule Projekti juhtimiskulud moodustavad mõistliku osa projekti eelarvest. Kui 15 juhtimiskulude osakaal on üle 15%, siis on toetuse saaja esitanud põhjendatud selgituse juhtimiskulude osakaalu kohta Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) on kuni 15% 16 projekti otsestest personalikuludest (projektijuhi, assistendi ja projekti sisuekspertide tööjõukulu) Projekti partneriteks on projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse tõhusalt panustavad organisatsioonid, mille esmane asukohamaa on Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, 17 Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa.* Samuti on partneritel toetuse saajaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse selle projekti rakendamise teel (* Island, Liechtenstein, Kreeka ja Bulgaaria on abikõlblikud partnerid vaid Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist rahastatud projekti korral) Projekti elluviija on sõlminud või sõlmib projekti partneri(te)ga 18 partnerluslepingu, mis vastab finantsmehhanismide rakendusmääruse artiklis 7.7.2 sätestatule. Programmioperaatori kokkuvõtlik hinnang: Toetuse saaja on projekti tegevuste elluviimiseks vajalike eeltingimustega arvestanud. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Programmioperaatori esindaja Rakendusüksuse esindaja Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014– 2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 2 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Projekti nimi Projekti elluviimise periood mitu kuud on projekti kestus ja orienteeruvalt mis ajavahemikul pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa seda ellu viiakse Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija (nimi) Projekti partner(id) (nimi) SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS..................................................................................................................................... 4 1.1. PROJEKTI SEOS RIIKLIKE/VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 4 1.2. PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE/PROGRAMMIDEGA................................................................. 4 1.3. PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 4 1.4. PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................ 4 1.5. PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................... 4 1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 4 1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................... 5 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ................................................................................................... 6 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE.............................................................................................................. 7 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................................................................................ 8 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES .......................................................................................................... 8 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................. 9 8. LISAD ...................................................................................................................................................................... 11 Projekti „projekti nimi“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES (Palun kirjeldage peamisi projekti sisuvaldkonna mõisteid) PO – programmioperaator, Sotsiaalministeerium RÜ – rakendusüksus, Riigi Tugiteenuste Keskus 3 1. Projektikirjeldus 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega 1.3. Projekti eesmärk (Projekti eesmärk on kaugem siht, mille saavutamisele projekti on suunatud, kuid milleni jõudmiseks võib vajalik olla mitmete projektide koosmõju.) 1.4. Projekti tulemus (Projekti tulemus on konkreetne olukord, mida soovite toetuse abil projekti lõpuks saavutada.) 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus (Kirjeldage lühidalt olemasolevat olukorda ja probleeme, mille lahendamisele on projekt suunatud. Samuti põhjendage, miks kavandatav projekt nende lahendamiseks vajalik on. Max 2–3 lk) 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 15% 3 Omafinantseering 4 Eelarve kokku 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad (Palun kirjeldage projekti tegevustega mõjutatavaid otseseid ja kaudseid sihtrühmi. Mil moel (kui üldse) on tagatud sihtrühmade otsene ja aktiivne osalus projekti eri etappides.) 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks (Kirjeldage loogilises järjestuses projekti elluviimise tegevusi täpsemalt, st kuidas ja milliste meetoditega projektis kavandatavad tulemused saavutatakse. Samuti tuleb tegevuse täpsustuse juures tuua välja, milliseid ülesandeid täidab projekti elluviija või tema partner ja millised on kavas hankida kolmandatelt osapooltelt) 2.3. Tegevus 1 (kirjeldus) 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon 2.3.2. Sihtrühmad 2.3.3. Saavutatavad tulemused 2.4. Tegevus 2 (kirjeldus) 2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon 2.4.2. Sihtrühmad 2.4.3. Saavutatavad tulemused 2.5. Tegevus 3 (kirjeldus) 2.5.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon 2.5.2. Sihtrühmad 2.5.3. Saavutatavad tulemused Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) 5 3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile) Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2017) (2022 / 2023) Tulemusindikaator (indikaator) (outcome indicator) Väljundiindikaator Tegevus 1 nimetus (output indicator) (indikaator) Tegevus 2 nimetus (indikaator) Tegevus 3 nimetus (indikaator) 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Selgitus: Mõju keskkonnahoiule jah ei Selgitus: Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Selgitus: Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Selgitus: Mõju võrdsete võimaluste edendamisele1 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus: Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) 5. Projekti jätkusuutlikkus (Kirjeldage, mis saab projekti käigus loodust projekti järel, sh kuidas on tagatud vara säilimine ja haldamine projekti eesmärkidele vastavalt vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist, kuidas kaetakse loodu püsikulud.) 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles (Kirjeldage lühidalt (maks 500 tähemärki), lihtsalt ja löövalt projekti vajalikkust, eesmärke ja tegevusi. Kokkuvõte avaldatakse programmi ja rahastajate kodulehtedel.) 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“ Lisa 1 Avatud taotlusvooru „taotlusvooru nimetus“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Avatud taotlusvooru „taotlusvooru nimetus“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „……“ raames korraldatavale Kommenteerinud [ÜV1]: Palun lisa õige Outcome nimetus avatud taotlusvoorule „taotlusvooru nimetus“ (edaspidi taotlusvoor). 1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi. 2. Terminid 2.1. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kes esindavad vastavalt nii riiklikku poliitikakujundajat kui ka programmi doonorriikide partnerorganisatsioone (Norra terviseamet, Norra rahvatervise instituut, Norra muinsuskaitseamet). 2.2. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide saavutamise eest vastutav asutus. 2.3. Projekti partner – füüsiline või juriidiline isik, mis on aktiivselt seotud projekti Kommenteerinud [ÜV2]: üksnes meetmes 4.1 2 rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa, sealhulgas kannab omafinantseeringu kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi. 2.4. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust. 2.5. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Norra või Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi Kommenteerinud [ÜV3]: Vali õige programmitasandi kaasfinantseeringust. 2.6. Toetuse saaja – Eestis registreeritud juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon, mille toetuse taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Norra või Euroopa Majanduspiirkonna perioodi Kommenteerinud [ÜV4]: Vali õige 2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti. 2.7. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest, poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena. 2.8. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid. 2.9. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse palkades toimunud muutusi. 2.10. …. Kommenteerinud [ÜV5]: Lisa taotlusvooru spetsiifiliste terminite definitsioonid tähestikulises järjekorras. Muuda numeratsiooni vastavalt vajadusele. 3. Rakendusüksus ja programmioperaator Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 4. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 2. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused 5.1. Toetuse andmise eesmärk on.… 5.2. Toetuse andmise väljundinäitaja on…. Kommenteerinud [ÜV6]: Palun lisa õige Output sihttase / sihttasemed. 5.3. Toetuse andmise tulemusena …. Kommenteerinud [ÜV7]: Palun lisa õige Outcome sihttase. 3 6. Toetatavad tegevused ja nende jätkusuutlikkuse nõuded 6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on… 6.2. Enne projekti algust peab….. Kommenteerinud [ÜV8]: Taotlusvooru kehtestatavad eeltingimused, enne kui projekt saab abikõlblike tegevustega alustada. Näiteks seadusandlik, rahaline vms. 7. Abikõlblikkuse periood 7.1. Programmi abikõlblikkuse periood on 13.09.2019 – 31.12.2024. 7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti abikõlblik kulu. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse poolt. 7.3. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt arv kuud ja kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt dd.mm.yyyy. 7.4. Projekti tegevused peavad algama hiljemalt arv kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast arvates. Kommenteerinud [ÜV9]: Näide. Kasutada soovi korral. 8. Toetuse osakaal ja piirsumma 8.1. Taotlusvooru maht kokku on summa eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on summa eurot ja suurim summa summa eurot. 8.2. Toetuse maksimaalne määr on: 8.2.1 100% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus; 8.2.2 90% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon; 8.2.3 85% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on punktides 8.2.1 ja 8..2.2 nimetamata isik. 8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on abikõlblikest kuludest: 8.3.1 10% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon; 8.3.2 15% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja vastab punktile 8.2.3. Kommenteerinud [ÜV10]: Täpsustada vastavalt sihtrühmale. 8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud projektide puhul on lubatud omafinantseeringuna kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise panusena kuni 50% ulatuses projekti omafinantseeringu määrast. 8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi. 9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4 9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 9.6. Rahvusvahelise organisatsiooni või selle asutuse või allasutuse poolt rakendatava projekti toetuse rahuldamise otsus võib sisaldada erisätteid seoses kulude abikõlblikkusega. 9.7. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti Kommenteerinud [ÜV11]: Palun mõelge läbi, kas projektid eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu hakkavad tulevikus tulu teenima. Kui jah, siis on vaja esitada taotlemisel ka finantsanalüüs ja sellevõrra väheneb projektile tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. antav toetus. (Regulatsiooni art 6.4.2) 9.8. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka Kommenteerinud [ÜV12]: Norra finantsmehhanismi puhul raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu palun kustutada viide Islandile, Liechtensteinile. audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele / Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), Kommenteerinud [ÜV13]: Norra finantsmehhanismi puhul riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. palun kustutada viide Euroopa Majanduspiirkonnale. 10. Projekti abikõlblikud otsekulud 10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: Kommenteerinud [ÜV14]: Kui kohaldub, siis palun lisada. 10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.3; „Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on 10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste 10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud“ vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja Kommenteerinud [ÜV15]: Alus „Töölähetuse kulude lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, alammäär, maksmise tingimused ja kord tulemusi jne; https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015048 Kommenteerinud [ÜV16]: Kui toetust saadakse kuni 500 000 EUR, siis võib piirduda 2 informatsioonilise üritusega avalikkusele 5 10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 10.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest; 10.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 10.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 10.2.8 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 10.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 10.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 10.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 10.3.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 10.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 10.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 10.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.3.1–10.3.5 nimetatud kuludelt. 10.4. Otsene personalikulu võib moodustada projekti abikõlblikest kuludest arv %. Kommenteerinud [ÜV17]: Kasutada soovi korral. 11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 11.3.1 raamatupidamine; 11.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 11.3.3 juriidiline nõustamine; 11.3.4 vara haldamine; 11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 11.3.6 muu abistav töö. 11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide 6 koristamisele; 11.4.5 ruumide rendikulud; 11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 11.4.7 maamaks; 11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 11.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. 12. Mitteabikõlblikud kulud Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 12.4 valuutakursi muutuste kahjum; 12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 12.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 12.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 12.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 12.10 …. 13. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Kommenteerinud [ÜV18]: NB! Palun korrigeerida kogu peatükk vastavalt konkreetse taotlusvooru riigiabi analüüsi tulemustele. 13.1. Toetust võidakse käsitada vähese tähtsusega riigiabina, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise KonkS kohaselt (teavitamiskohustus VTAst - § 33 lg 41) peab lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, abi andja vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist abi 24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi andmisest ning komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL) suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni nr 360/2012 sätestatud üldpõhimõtetest. Kui vähese tähtsusega abi antakse abikava raames, piisab, kui abi andja määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite sätestab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris 360/2012 sätestatud üldpõhimõtted abikavas (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54). 13.2. Toetust võidakse käsitleda riigiabina, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui punktis 13.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi ülemmäär on täitunud ning toetuse andmine vastab komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 sätestatule. 13.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. 13.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ja riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui nimetatud ülemmäära ning ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse 7 käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. 13.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri. 13.6. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes 2 sätestatud piirmäära. 13.7. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2 teises lauses sätestatud piirmäära. 13.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 13.9. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 13.10. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1 alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja tegevustele. 13.11. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses. 13.12. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva toetuse andmise tingimuste alusel anti viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi. 3. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE 14. Nõuded taotlejale ja partnerile 14.1. Taotleja võib olla: 14.1.1 Eestis registreeritud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, valitsusväline organisatsioon; 14.1.2 Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon. Kommenteerinud [ÜV19]: Kitsenduste korral palun asendada õige sihtrühmaga. 14.2. Taotlejal peavad olema teadmised, oskused, kogemused ja majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks ning projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks. 8 14.3. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille esmane asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa. Kommenteerinud [ÜV20]: Tegemist on EMP toetuste riikide loeteluga. Norra toetuste riikide puhul ei ole kaasatud Island, 14.4. Lisaks punktis 14.3 sätestatule on partneritel toetuse taotlejaga ühine majanduslik või Liechtenstein, Kreeka ja Portugal), s.t. need tuleb kustutada. sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. 14.5. Taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel on selgelt kindlaks määratud. Selle tagamiseks on toetuse taotleja kohustatud enne projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamist sõlmima partnerluslepingud kõigi oma projekti partneritega. 14.6. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab. 14.7. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas), mis ei ole ajatatud. Kommenteerinud [ÜV21]: Kasutada soovi korral. Sõltub seatavatest nõuetest taotlejale. 15. Nõuded taotlusele 15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos nõutud dokumentidega; 15.1.2 taotlus sisaldab käesolevas korras nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 15.1.3 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 15.1.4 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele; 15.1.5 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule; 15.1.6 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid toetatavaid tegevusi; 15.1.7 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 15.1.8 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse sihttasemesse; 15.1.9 taotluses on kirjeldatud, milline mõju on projekti tulemusel regionaalarengu, keskkonnahoiu ja kliima, võrdsete võimaluste, riigivalitsemise või infoühiskonna eesmärkide edendamisele; Kommenteerinud [ÜV22]: Kasutada vajaduse korral. Sõltub 15.1.10 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis; taotlusvooru iseloomust. 15.1.11 taotluses on kirjeldatud projekti jätkusuutlikkust ja selle tagamisega seotud kulude katmise allikaid; 15.1.12 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud teisest riigisisesest allikast või muudest välisabi vahenditest; 15.1.13 muudele käesolevas korras sätestatud nõuetele. 15.2. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 15.2.1 projekti partneri nõusolek projektis osalemise kohta (lisa 1 „Projektipartneri kinnituskirja vorm“); 15.2.2 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest; 15.2.3 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 15.2.4 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 9 15.2.5 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse projekti eelarve osana; 15.2.6 taotleja ja projekti partner nõustuvad andma vajaduse tekkimisel rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldama viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 15.2.7 taotleja ja projekti partner kinnitavad, et nende suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, nende tegevus ei ole peatunud ning neid ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises. 15.3. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama ka volikirja. 15.4. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 4. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 16. Taotlusvooru avamine 16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve. 16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva. 17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu. 17.2. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse. 17.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE 18. Taotluse menetlemine 18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse. 18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast Kommenteerinud [ÜV23]: Enne oligi nii, aga keeletoimetaja rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste muutis ära. Numbrid 1-10 kirjutatakse välja sõnadega. kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 10 18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni arv tööpäeva. 18.4. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvesta rakendusüksus muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste kõrvaldamiseks. 18.5. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. 19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele. 19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi alljärgnevatest asjaoludest: 19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. 19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord 20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. 20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab programmioperaator. 20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. 20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil ja lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: Kommenteerinud [ÜV24]: Näide. Vajalik eraldiseisev hindamisleht koos täpsemalt lahti kirjutatud hindeskaaladega. 20.4.1 kriteerium X – maksimaalselt N punkti; 20.4.2 kriteerium Y – maksimaalselt N punkti; 11 20.4.3 kriteerium Z – maksimaalselt N punkti; 20.4.4 jne Kommenteerinud [ÜV25]: Näide: 1) projekti tegevuste mõju programmi meetme eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt N punkti; 20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt arv tööpäeva 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt N punkti; jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Kui 3) taotleja ja partnerite pädevus suutlikkus projekti ellu kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%, viia – maksimaalselt N punkti; 4) projekti tegevuste metoodika tõhusus – maksimaalselt valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe N punkti; lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad. Kahe eksperdi 5) projekti sihtrühmade ja kasusaajate valik – hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel moodustatakse maksimaalselt N punkti; 6) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt N punkti; projektide pingerida. 7) projekti riskianalüüs – maksimaalselt N punkti; 8) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt N punkti; 9) Kahepoolseste suhete edendamine doonorriikidega – 20.6. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt maksimaalselt N punkti. moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava 10) jne valdkonna ministeeriumi ja programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjonil Kommenteerinud [ÜV26]: Näiteks 5 või 10 tööpäeva. on argumenteeritud ja põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta Kommenteerinud [LM27R26]: See ei saa olla periood. või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Seega see Ülari näide on vale. Lause ülesehitus viitab, et see peaks sisaldama seda n-ö viimast tööpäeva mitme jooksul 20.7. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, hindamine toimub. eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu Kommenteerinud [ÜV28R26]: Muutsin teksti. 5 VÕI 10. määraga taotlust. 20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumite „projekti põhjendatus“ ja „taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia“ punktisumma on suurem. Kommenteerinud [ÜV29]: Näide. Kasutada soovi kohaselt.. 20.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide, partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte. Kommenteerinud [ÜV30]: Üldjuhul kohustuslik, ent argumenteeritud juhtudel võib välja. 20.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastatakse hindamisleht koos ettepanekuga, milliseid projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada. 21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine 21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest. 21.2. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50% maksimumtulemusest või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, Kommenteerinud [ÜV31]: Palun analüüsida, kas / kuidas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. see kriteerium võib mõjutada rahastatavaid projekte. Kui ei ole asjakohane, siis palun kustutada. 21.3. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses märgitakse muu hulgas: 21.3.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 21.3.2 projekti elluviimise tingimused; 21.3.3 projekti abikõlblikkuse periood; 21.3.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga; 21.3.5 projekti aruandluse tingimused; 21.3.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused; 21.3.7 teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 21.3.8 projekti elluviimise perioodil projektitegevuste tulemusena teenitav tulu; Kommenteerinud [ÜV32]: Palun mõelge läbi, kas projektid 21.3.9 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega. hakkavad tulevikus tulu teenima. Kui jah, siis on vaja esitada taotlemisel ka finantsanalüüs ja sellevõrra väheneb projektile antav toetus. (Regulatsiooni art 6.4.2) 12 21.4. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. 21.5. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 21.5.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva korra punktidele 14 ja 15; 21.5.2 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 21.5.3 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada; 21.5.4 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 21.2 sätestatud lävendit; 21.5.5 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada; 21.5.6 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra punktile 22. 21.6. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja suhtes negatiivse otsuse. 21.7. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 22. Taotluse osaline rahuldamine 22.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel: 22.1.1 projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 22.1.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. 22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. 6. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 13 23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 7. peatükk ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 25. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine 25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 25.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande. 25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu. 25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 25.5. Aruanne esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. 25.6. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 25.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 25.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 14 25.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 25.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 25.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 25.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 25.6.7 hinnang partnerluse toimimisele; 25.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 26. Toetuse maksmise tingimused Kommenteerinud [ÜV33]: Maksete teostamine: -Taotlusvoorude otsustada, kas kulude tagantjärele hüvitamine või ettemaksed 26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses -Kui ettemaksed, siis esimene ettemaks max 20% sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. kogueelarvest - Riigiasutustel ettemakset ei ole, tuleb võtta sild.fin-i -Järgmist ettemakset võimalik taotleda siis, kui 70% 26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti eelmisest ettemaksest on kasutatud / heaks kiidetud partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude -Lõppmakseks saab kinni hoida kuni 15%, mis tasutakse aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. peale lõpparuande kinnitamist Finantsaruandluse ettepanekud: 26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on -Projekti elluviija esitab kuludokumentide aruande RÜ-le võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib SFOS-i kaudu jooksvalt min 1 kuu ja max 3 kuu kulude kohta. moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on -Võrdlevate pakkumiste kohustuse alampiir alates 2 000 toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on projekti EUR -Kuludok valimis min 25% kuludok summast ja eri tüüpi väljamaksetaotlustega rakendusüksuse poolt heaks kiidetud. kulusid -Kontrollitakse kõiki arveid alates 10 000 EUR (kui lepingut 26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste ei ole juba enne kontrollitud) -Kontrollitakse ka kõiki hankemenetlusi alates 30 000 EUR. keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. -Kui leitakse mitteabikõlblikke kulusid, siis kontrollitakse kindlasti edaspidi samatüübilisi kulusid 26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. -Ka SoM ise peab doonoritele esitama programmi finantsaruanded 2xaastas. Sinna lähevad maksed, mida on Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks tehtud programmi poolt projektidele, mitte projektide kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. kulutused. 26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 15 26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 8. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 27. Toetuse saaja ja partneri kohustused 27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2000 eurot või rohkem; 27.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 27.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud 16 tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. Kui projekti toetus on 500 000 eurot või vähem, võib toetuse saaja piirduda kahe avaliku üritusega. Kommenteerinud [ÜV34]: Kui ei kohaldu, palun kustutada. 27.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 27.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 27.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 27.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. Kommenteerinud [ÜV35]: Kasutada soovi korral. See on oluline info alles toetuse rahuldamise otsuse faasis. 27.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama …. Kommenteerinud [ÜV36]: Taotlusvooru kehtestatavad jätkusuutlikkuse tingimused elluviidavatele projektidele. Näiteks: 27.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. - Teenuste jätkumine min 5 aastat; - Projekti väljundite sihtotstarbeline kasutus min 5 aastat; 28. Toetuse saaja ja partneri õigused - avalik ligipääs projektiga saavutatud tulemustele min 5 aastat; - Projekti tulemustega mitte tulu teenimine min 5 aastat. 28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja - jne nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 29. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud: 29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise; 29.3 menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata; 29.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise; 29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse; 29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks; 29.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid. 30. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 3. peatüki 12. jaole, sealhulgas: 30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 17 30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on Kommenteerinud [ÜV37]: Struktuuritoetuste seaduse § 48 kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise lg 4 otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360- päevane periood; 30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise Kommenteerinud [ÜV38]: Struktuuritoetuste seaduse § 49 arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva lg 1 tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus. MINISTRI KÄSKKIRI 24.09.2019 nr 58 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel: kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid koos lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister KINNITATUD sotsiaalministri 24.09.2019 käskkirjaga nr 58 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid I Lühendid ja mõisted ministeerium – Sotsiaalministeerium (SoM) minister – sotsiaalminister HTM – Haridus- ja Teadusministeerium JuM – Justiitsministeerium KuM – Kultuuriministeerium PO – programmioperaator ehk ministeeriumi nutika arengu toetamise osakond RÜ – programmi rakendusüksus ehk Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond KO – programmi koordinaator ehk ministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite peaspetsialist FMO – finantsmehhanismide kantselei (ingl Financial Mechanism Office) DELTA – ministeeriumi dokumendihaldussüsteem SFOS – struktuurifondide operatsioonisüsteem ehk registri infosüsteem, mida kasutatakse projektide registreerimiseks ja menetlemiseks ning maksete tegemiseks NATO – ministeeriumi nutika arengu toetamise osakond ÕO – ministeeriumi õigusosakond tp – tööpäev riiklik kontaktasutus – Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakond toetuse andja – Norra Kuningriik, Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, keda finantsmehhanismi rakendamisel esindab finantsmehhanismide kantselei (FMO) II Üldosa Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid (edaspidi kord) on kehtestatud eesmärgiga tagada Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) kui programmioperaatori ülesannete korrektne täitmine Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel 9. mail 2017 sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite (edaspidi EMP ja Norra toetused 2014– 2021) tagastamatust abist (edaspidi toetus) rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ (edaspidi programm) elluviimisel. Tööprotsesside reguleerimise eesmärk on tagada toimingute tegemise kord, määrata kindlaks osalejate vastutus ja ülesanded ning tähtajad. Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määrusega nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ on ministeerium nimetatud programmi programmioperaatoriks. Lisaks programmioperaatorile osalevad programmi rakendamises riigisisesed programmipartnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium vastavalt programmilepingus kokku lepitud valdkondadele. Peamine ja üldine vastutus programmi tegevuste elluviimisel ja tulemuste saavutamisel lasub programmioperaatori ülesandeid täitva ministeeriumi nutika arengu toetamise osakonnal (osakonna koosseisus on ette nähtud programmi koordinaator). Poliitikavaldkondade eest vastutavate osakondadena on kaasatud ministeeriumi rahvatervise osakond, tervisesüsteemi arendamise osakond, võrdsuspoliitikate osakond ning laste heaolu osakond. 2(11) 3 Vastutus programmi sisutegevuste eest, avatud taotlusvoorude juhendmaterjalide ja hindamiskriteeriumide eest lasub Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi poliitikakujundamise osakondadel. Programmi rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond. RÜ korraldab tehniliselt programmi raames elluviidavaid avatud taotlusvoore, abistab programmioperaatorit saabunud projektitaotluste hindamisel ja langetab toetuse rahuldamise otsused. RÜ teeb ka EMP ja Norra toetustest 2014–2021 rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse, vahe- ja lõpparuannete kontrolli, väljamaksetaotluste kontrolli ja teeb projektidele toetuse väljamakseid. RÜ teeb kohapealse kontrolli toiminguid, tuvastab ja menetleb rikkumisi ning vastutab mitteabikõlbliku toetuse tagasinõudmise eest. RÜ protsesse käesolev kord ei käsitle (niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri käesolev kord) ja neid on kirjeldatud eraldiseisvates protseduurireeglites. III Õigusraamistik Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 rakendamist reguleerivad järgmised õigusaktid: 1) Norra Kuningriigi Välisministeeriumi poolt 23.09.2016 kehtestatud 2014–2021 Norra finantsmehhanismi 2009–2014 rakendusmäärus (Regulation on the Implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021); 2) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee poolt 08.09.2016 kehtestatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärus (Regulation on the Implementation of the European Economic Area (EEA) Financial Mechanism 2014–2021); 3) Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“; 4) Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“; 5) Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ leping; 6) Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“; 7) Sotsiaalministeeriumi asjaajamiskord (kinnitatud sotsiaalministri 22. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 228); 8) Sotsiaalministeeriumi dokumentide loetelu (kinnitatud kantsleri 4. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 1); 9) Sotsiaalministeeriumi kantsleri 3. septembri 2017. a käskkiri nr 39 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamiseks koostöökomisjoni moodustamine“. 3(11) IV Protsesside kirjeldus Toimingu Toimingute eest Toimingus Protsessid ja protsesside Toimingute korrektsuse vastutav ametnik loodavad doku- toimingute kirjeldus täitmise tähtaeg täitmise (osakond) mendid kontrollmeede AVATUD TAOTLUSVOORUDE KORRALDAMINE (suuremahulised projektitoetused, väikeprojektide toetusskeem) 1 Avatud taotlusvoorude ettevalmistamine ja väljakuulutamine 1.1 Poliitikavaldkonna eest SoM/HTM/JuM/KuM Tulenevalt a) taotlusvooru Avatud vastutav ministeerium + KO + RÜ programmi juhend; taotlusvooru valmistab koostöös KO ja ajakavast b) riigiabi juhend, toetuse RÜ-ga ette avatud analüüs; eraldamisega taotlusvooru juhendi c) hindamis- seotud riigiabi etteantud vormil (lisa 1) kriteeriumid analüüs ja koos riigiabi analüüsi ja hindamiskriteeriu hindamiskriteeriumidega mid on koostatud ja valmis tõlkimiseks inglise keelde 1.2 Poliitikavaldkonna eest SoM/HTM/JuM/KuM Tulenevalt Taotlusvooru Dokumentatsioon vastutav ministeerium programmi dokumentatsiooni on NATO-le edastab PO-le kirjalikku ajakavast kinnitatud ja esitatud taasesitamist võimaldavas allkirjastatud vormis taotlusvooru lõppversioon juhendi, riigiabi analüüsi ja hindamiskriteeriumide ametliku lõppversiooni 1.3 KO edastab avatud KO 2 tp jooksul peale Töödokumendid Avatud taotlusvooru juhendi ja eestikeelsete inglise keeles taotlusvooru hindamiskriteeriumide töödokumentide juhend, töödokumendid tõlkimiseks valmimist taotlusvorm ja inglise keelde hindamiskriteeriu mid on tõlgitud inglise keelde ning valmis edastamiseks programmi koostöökomitee liikmetele 1.4 KO edastab avatud KO 2 tp jooksul peale Koostöökomitee Koostöökomitee taotlusvooru juhendi ja töödokumentide liikmete heakskiit liikmete heakskiit hindamiskriteeriumid ingliskeelsete e-kirja teel 10 taotlusvooru ülevaatamiseks ja tõlgete valmimist tööpäeva jooksul tingimuste ja kinnitamiseks programmi hindamiskriteeriu koostöökomiteele mide kohta on saavutatud 1.5 KO informeerib FMO-d KO 2 tp jooksul peale E-kiri koos FMO on avatud taotlusvoorust, heakskiidu ingliskeelsete taotlusvooru esitades neile vähemalt 2 saamist töödokumentideg tingimused ja nädalat enne taotlusvooru koostöökomitee a vastava hindamiskriteeriu väljakuulutamist vooru liikmetelt ja programmi mid heaks kiitnud juhendi ja vähemalt 2 koordinaatorile hindamiskriteeriumide nädalat enne FMO-s ingliskeelse versiooni taotlusvooru planeeritud avamist 4(11) 5 1.6 KO valmistab vajaduse KO 2 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled korral ette avatud heakskiidu dokumendi on DELTA taotlusvooru dokumendid saamist elektrooniline dokumendi (ministri käskkirja eelnõu) ja koostöökomitee kooskõlastusring kooskõlastanud esituskirja, et edastada liikmetelt ja need EIS-i vähemalt 2 kooskõlastamiseks nädalat enne ministeeriumidele1, kui taotlusvooru eelnõus on neile ette planeeritud nähtud kohustusi või kui avamist esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid, ning lisab need DELTA-sse elektroonilisele kooskõlastusringile järgmiselt: a) välisvahendite juht; b) NATO juhataja; c) asekantsler (ainult ministeeriumi valdkonna taotlusvooru korral); d) ÕO õigusnõunik; e) e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler; f) kantsler; g) ministri nõunik; h) minister (allkirjastaja) 1.7 KO lisab allkirjastatud KO 2 tp jooksul peale EIS-i dokumendi Kõik osapooled käskkirja eelnõu ja käskkirja eelnõu elektrooniline on taotlusvooru esituskirja eelnõude ja esituskirja kooskõlastusring dokumentatsiooni infosüsteemi EIS allkirjastamist kooskõlastanud kooskõlastamiseks RÜ-le ja ministri poolt taotlusvooru sisuga puutumuses olevatele ministeeriumidele või ametiasutustele 1.8 KO valmistab ette avatud KO 2 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled taotlusvooru ministri kooskõlastuse dokumendi on DELTA käskkirja ja seletuskirja lõpptähtaega EIS- elektrooniline dokumendi ning lisab need DELTA-sse is kooskõlastusring kooskõlastanud elektroonilisele kooskõlastusringile järgmiselt: a) välisvahendite juht; b) NATO juhataja; c) asekantsler (ainult ministeeriumi valdkonna taotlusvooru korral); d) ÕO õigusnõunik; e) e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler; f) kantsler; g) ministri nõunik; h) minister (allkirjastaja)2 1 Rakendusüksusega kooskõlastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 2 Kui taotlusvooru dokumentide kooskõlastamine ei ole vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile vajalik, siis alapunktides 1.6 ja 1.7 sätestatud protsesside kirjelduste tegevusi ei tehta. 5(11) 6 1.9 Minister allkirjastab avatud Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on taotlusvooru käskkirja, kooskõlastusringi taotlusvooru käskkirja seletuskirja ja selle lisad lõppemisel väljakuulutamise allkirjastanud kohta 1.10 KO edastab allkirjastatud KO + RÜ 3 tp jooksul peale Sihtrühmade Käskkiri on taotlusvooru käskkirja RÜ- taotlusvooru laiaulatuslik taotlusvooru le taotlusvooru ametlikuks käskkirja informeerimine avamiseks RÜ-le avamiseks. RÜ tellib allkirjastamist taotlusvooru edastatud reklaami taotlusvooru poliitikavaldkonna avamise kohta vähemalt eest vastutava ühes ülevabariigilise ministeeriumi ja levikuga ajalehes ja levitab RÜ poolt (e-kirjad infot valdkondlike valdkondlikele võrgustike kaudu. võrgustikele, Taotlusvoor peab olema kodulehe info, avatud minimaalselt 2 kuud reklaam ajalehes) 1.11 KO avalikustab info avatud KO 1 tp jooksul peale Eesti- ja taotlusvooru kohta taotlusvooru ingliskeelne info programmi kodulehel eesti väljakuulutamist avatud ja inglise keeles ning RÜ poolt taotlusvooru sotsiaalmeedia kontol kohta on avaldatud aadressil http://www.sm.ee/ et/norra-toetused- 2014-2021 ja sotsiaalmeedias 2 Projektitaotluste hindamine 2.1 Projektitaotluste haldus- ja RÜ + eksperdid RÜ abikõlblikkuse Ekspertide antud abikõlblikkuskriteeriume kontroll-leht; punktide hindab RÜ, kes ekspertide aritmeetilise organiseerib ka iga erapooletuse keskmise projektitaotluse hindamist deklaratsioonid, punktisumma kahe erapooletu ja hindamislehed ja alusel on valdkonna eksperdi poolt punktiskoorid moodustunud projektide paremusjärjestus 2.2 KO valmistab ette avatud KO Ekspertide DELTA Kõik osapooled taotlusvooru hinnangute alusel dokumendi on DELTA hindamiskomisjoni käskkirja moodustunud elektrooniline dokumendi ja lisab selle DELTA-sse projektide kooskõlastusring kooskõlastanud elektroonilisele paremus- kooskõlastusringile järjestuse järgmiselt: selgumisel a) välisvahendite juht; b) NATO juhataja; c) asekantsler (ainult ministeeriumi valdkonna taotlusvooru korral); d) ÕO õigusnõunik; e) e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler; f) kantsler; g) ministri nõunik; h) minister (allkirjastaja) 2.3 Minister allkirjastab avatud Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on taotlusvooru kooskõlastusringi avatud käskkirja hindamiskomisjoni käskkirja lõppemisel taotlusvooru allkirjastanud hindamis- komisjoni 6(11) 7 moodustamise kohta 2.4 Hindamiskomisjon kinnitab Hindamiskomisjon + 15 tp jooksul Hindamis- Hindamis- rahastamiseks soovitatud KO peale ekspertide komisjoni komisjoni projektide loetelu ja esitab hinnangute alusel protokoll allkirjastatud selle PO kaaskirjaga RÜ-le moodustunud protokoll koos PO rahastusotsuste projektide kaaskirjaga on langetamiseks. paremusjärjestus RÜ-le edastatud Hindamiskomisjon võib e selgumist põhjendatud juhtudel ekspertide hinnangute alusel moodustunud projektide paremusjärjestust muuta, esitades üksikasjaliku muudatuste põhjenduse hindamiskomisjoni koosoleku protokollis 2.5 KO edastab KO Hiljemalt 14 E-kiri programmi Hindamis- hindamiskomisjoni päeva peale koordinaatorile komisjoni koosoleku protokolli hindamiskomisjon FMO-s koosoleku ingliskeelse tõlke i koosoleku protokoll on programmi koordinaatorile toimumist koordinaatorile FMO-s FMO-s edastatud 3 Eelnevalt kindlaks määratud projekti toetuse rahuldamise otsuse tegemine ja muutmine 3.1 Programmilepingus Toetuse saaja Tulenevalt Projektikirjeldus Täiemahuline kindlaks määratud projekti programmi koos detailse projektikirjeldus elluviija (toetuse saaja) ajakavast eelarvejaotusega koos detailse esitab PO-le ametliku eelarvejaotusega kaaskirjaga täiemahulise on PO-le esitatud projektikirjelduse koos detailse eelarvejaotusega etteantud vormidel (lisad 2 ja 3) 3.2 KO ja RÜ spetsialist teevad KO + RÜ 10 tp jooksul PO vastavus- Programmi- projekti vastavushindamise peale hindamise ja lepingus kindlaks vastavalt kehtestatud projektikirjelduse partnerluslepingu määratud projekt reeglitele (lisa 4), kaasa saamist kontroll-lehed vastab arvatud projekti kehtestatud partnerluslepingute reeglitele vastavus finantsmehhanismide rakendusmääruse artikli 7.7.2 nõuetele (lisa 5) 3.2.1 Ebakõlade või reeglitele KO PO kontroll-leht Programmi- mittevastavuse korral lepingus kindlaks annab KO toetuse saajale määratud projekt mõistliku tähtaja puuduste vastab likvideerimiseks. kehtestatud reeglitele. 7(11) 8 3.3 KO valmistab ette KO 5 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled programmilepingus vastavus- dokumendi on DELTA kindlaks määratud projekti hindamise elektrooniline dokumendi toetuse rahuldamise otsuse positiivset kooskõlastusring kooskõlastanud käskkirja ja lisab selle hinnangut DELTA-sse elektroonilisele kooskõlastusringile järgmiselt: a) välisvahendite juht; b) NATO juhataja c) asekantsler (ainult ministeeriumi valdkonna projekti korral); d) ÕO õigusnõunik; e) e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler; f) kantsler; g) ministri nõunik; h) minister (allkirjastaja). Toetuse rahuldamise otsus on võrdsustatud projektilepinguga ja vastab finantsmehhanismide rakendusmääruse artikli 7.6.3 nõuetele 3.4 Minister allkirjastab Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on programmilepingus kooskõlastusringi toetuse käskkirja kindlaks määratud projekti lõppemisel rahuldamise allkirjastanud toetuse rahuldamise otsuse kohta 3.5 KO edastab info toetuse KO + RÜ 3 tp jooksul peale Teavituskiri Teavituskiri on rahuldamise otsuse kohta toetuse toetuse saajale, edastatud toetuse saajale, projekti rahuldamise projekti eest eest vastutavale otsuse käskkirja vastutavale ministeeriumile ja RÜ-le allkirjastamist ministeeriumile ja ministri poolt RÜ-le RÜ sisestab andmed rahastatud projekti ja toetuse saaja kohta SFOS-i ning lisab projekti lehele ka toetuse rahuldamise otsuse koopia. Otsuse muutmise korral lisab RÜ SFOS-i projekti lehele vastava muudatuste koopia ning teeb SFOS-i projekti lehel parandused projekti andmetes (näiteks eelarve muutmise korral) 3.6 KO avalikustab info KO 5 tp jooksul peale Eesti- ja Programmi rahastatud projektide ja toetuse ingliskeelne info kodulehte on toetuse saajate kohta rahuldamise rahastatud uuendatud ja info programmi veebilehel otsuse käskkirja projekti ja toetuse rahastatud allkirjastamist saaja kohta projekti kohta on ministri poolt programmi lisatud kodulehel aadressil http://www.sm.ee/ et/norra-toetused- 2014-2021 8(11) 9 3.7 Toetuse saaja poolt KO + RÜ 10 tp jooksul Projekti muutmise Projekti muutmise koostatud projekti peale muudatuse taotlus taotlus on muudatuse taotluse taotluse kontrollitud ja saabumisel PO-le kontrollib saabumist Toetuse toetuse KO eeldatavat mõju projekti rahuldamise rahuldamise eesmärkide saavutamisele otsuse käskkirja otsuse käskkirja ja toetuse vahendite muudatuse muudatuse eesmärgipärast kasutamist. eelnõu eelnõu on ette Vajaduse korral valmistatud konsulteerib KO ka RÜ spetsialistiga. Puuduste ilmnemise korral palub KO toetuse saajalt täiendavaid selgitusi ja paranduste tegemist mõistliku tähtaja jooksul 3.8 Programmilepingus KO 5 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled kindlaks määratud projekti positiivset dokumendi on DELTA toetuse rahuldamise otsuse hinnangut elektrooniline dokumendi muutmise protseduur on muudatus- kooskõlastusring. kooskõlastanud samane põhidokumendi taotlusele menetlemise protseduuriga 4 Programmi finantsvahearuannete, aastaaruannete ja lõpparuande koostamine ning esitamine 4.1 KO koostab programmi KO Hiljemalt 15 tp Kuludokumentide KO on vahearuandeperioodi pärast aruandlus- tabel PO kulude kuludokumentide kuludokumentide loetelu perioodi lõppu kohta tabeli koostanud PO enda kulude vahearuandlus- ja allkirjastanud (juhtimiskulud) kohta ja perioodil allkirjastab selle koos vastava väljavõttega PO raamatupidamis- programmist 4.2 KO sisestab programmi KO + NATO juhataja Hiljemalt 15 tp Kuludokumentide Kuludokumentide vahearuandeperioodi pärast aruandlus- tabel PO kulude tabel on SFOS-i kuludokumentide loetelu perioodi lõppu kohta sisestatud, SFOS- SFOS-i ning suunab selle vahearuandlus- is NATO juhataja NATO juhatajale perioodil poolt allkirjastatud allkirjastamiseks ja RÜ-le ning suunatud kontrollimiseks RÜ-le 4.3 KO koondab RÜ-le KO + RÜ Vastavalt RÜ Programmi kulu-, Programmi kulu-, kontrollimiseks küsitud esitatud valimile makse- ja makse- ja programmi kulu-, makse- ja ja tähtajale täiendavate täiendavate täiendavate alusdokumentide alusdokumentide alusdokumentide (lepingud, koopiad koopiad ning aktid, osalejate nimekirjad, täiendavad hangete dokumendid jne) selgitused on RÜ- koopiad ning edastab need le kontrolliks RÜ-le. Samuti koondab ja esitatud edastab KO PO vastused RÜ täiendavatele arupärimistele 4.4 KO sisestab programmi KO Hiljemalt 30 Infosüsteemi Aruanne on vahefinantsaruande ja kalendripäeva sisestatud infosüsteemis programmi sihtindikaatorite pärast aruandlus- programmi avaldatud täitmise info toetuse andja perioodi lõppu vahefinants- loodud programmi aruanne veebipõhisesse infosüsteemi ning esitab selle riiklikule kontaktasutusele koos kinnitusega, et kajastatud 9(11) 10 kulud on tehtud kooskõlas finantsmehhanismide õiguslikku raamistikku kuuluvate õigusaktide, lepingute ja juhenditega 4.5 KO koondab info SoM/HTM/JuM/KuM Hiljemalt 30 Infosüsteemi Aruanne on programmi + KO kalendripäeva sisestatud infosüsteemis sekkumisvaldkondade enne selle toetuse programmi avaldatud edenemise ja indikaatorite andjale saatmise aastaaruanne saavutamise kohta ning tähtpäeva sisestab programmi aastaaruande programmi toetuse andja loodud programmide veebipõhisesse infosüsteemi ja esitab selle riiklikule kontaktasutusele 4.6 KO koondab info SoM/HTM/JuM/KuM Hiljemalt 45 Infosüsteemi Aruanne on programmi + KO kalendripäeva sisestatud infosüsteemis sekkumisvaldkondade pärast viimase programmi avaldatud tulemuste ja indikaatorite projekti lõpparuanne saavutamise kohta ning lõpparuande esitab programmi kinnitamist ja lõpparuande programmi lõppmakse toetuse andja loodud tegemist programmide veebipõhisesse infosüsteemi ja esitab selle riiklikule kontaktasutusele 4.7 KO valmistab ette toetuse KO 3 tp jooksul peale Vastava aruande Aruanne on andja infosüsteemi vastava aruande edastamise allkirjastatud ja sisestatud programmi sisestamist dokument koos riiklikule vastava aruande (väljatrükk infosüsteemi kaaskirjaga kontaktasutusele süsteemist) koos edastatud kaaskirjaga ning suunab DELTA-s elektroonilisele kooskõlastusringile järgmiselt: a) välisvahendite juht; b) NATO juhataja; c) e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler (allkirjastaja) Aruanne esitatakse riiklikule kontaktasutusele 5 Kohapealne kontroll 5.1 Projektide kohapealset RÜ ja KO Vastavalt RÜ Kohapealse Kohapealse kontrolli teeb RÜ, kaasates riskianalüüsile ja kontrolli kontroll- kontrolli tegijate kontrollitoimingutesse KO järelevalve- leht ja kontroll-akt kontroll-leht on ja vajaduse korral vastava plaanile (RÜ vormid) SFOS-is vastava valdkonna spetsialiste projekti lehele lisatud 5.2 KO teeb koostöös RÜ-ga KO + RÜ Vastavalt toetuse Taasesitamist Puudused on järelevalvet toetuse saaja saajale esitatud võimaldavas kõrvaldatud poolt kohapealse kontrolli tähtajale vormis puuduste kõrvaldamise ja dokumendid, mis soovituste rakendamise üle kinnitavad ning edastab vastava puuduste informatsiooni RÜ-le kõrvaldamist ja 10(11) 11 soovituste rakendamist V Dokumentatsiooni säilitamine Protsesside käigus loodavaid dokumente säilitatakse vastavalt Sotsiaalministeeriumi asjaajamiskorrale ja Sotsiaalministeeriumi dokumentide loetelule spetsiaalselt iga programmi tarvis loodud NATO sarja kaustas vähemalt kolm aastat pärast programmi lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt, ent vähemalt kuni 31.12.2028. VI Vastutus korra rikkumisel 1. Protsessides osalevad ametnikud ja töötajad vastutavad toimingute täpse ja õigeaegse täitmise ning protseduurireegli rikkumise eest Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. Ettepaneku vastutuse kohaldamiseks teeb ametniku või töötaja vahetu juht. 2. Kui protseduuris nimetatud toimingu eest vastutav ametnik ei saa korruptsioonivastase seaduse §-s 11 sätestatud huvide konfliktist tulenevalt toimingut teha, teavitab ta sellest viivitamata oma vahetut juhti ja esitab tema asendamist otsustavale isikule kirjaliku avalduse toimingu tegemisest kõrvaldamiseks. Ametniku ühekordseks asendamiseks toimingute tegemisel määratakse teine ametnik vastavalt Sotsiaalministeeriumi põhimääruses, osakonna põhimääruses või ametijuhendis ametniku asendamist reguleerivatele sätetele. VII Korra muutmine Rakendamise korra ajakohasus vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord aastas. Protseduurireegli ajakohasuse ja muutmise eest vastutab NATO juhataja. VIII Lisad Lisa 1. Avatud taotlusvooru juhendi vorm Lisa 2. Programmilepingus kindlaks määratud projekti projektikirjelduse vorm Lisa 3. Programmilepingus kindlaks määratud projekti eelarvevorm Lisa 4. Programmilepingus kindlaks määratud projekti vastavushindamise kontroll-leht Lisa 5. Programmilepingus kindlaks määratud projekti partnerluslepingu kontroll-leht 11(11)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel