Sotsiaalministeerium · 24. september 2019
Sisu (failidest)
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“
Lisa 4
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismid 2014–2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
PROGRAMMILEPINGUS KINDLAKS MÄÄRATUD PROJEKTI
VASTAVUSHINDAMISE KONTROLL-LEHT
Projekti nimetus
Projekti number
Projekti elluviija
Projekti
kontaktisik
Nr Nõue Selgitus/kommentaar Vastavus-
hinnang
Projektikirjeldus ja detailne
eelarvetabel on esitatud
1 kehtestatud vormil, täies
ulatuses täidetud ja
allkirjaõigust omava isiku poolt
allkirjastatud
Projektitoetuse summa ja
2 toetuse määr on samad, mis
programmilepingus sätestatud
Projekti tegevused ei ole veel
alanud, projekti kestus ning
3 tegevuste algus ja lõpp jäävad
programmilepingus sätestatud
ajaperioodi sisse
Projekti eelarve, eesmärgid,
4 tulemused ja tegevused
vastavad programmilepingus
kokkulepitule
Projekti eesmärgid ja
5 tulemused on seatud
realistlikult, arvestades projekti
ajakava ja rahalisi vahendeid
Projekti valitud otsesed ja
6 teisesed sihtrühmad on projekti
sekkumistegevuste
elluviimiseks kohased
Projekti tulemus- ja
7 väljundiindikaatorid panustavad
programmi eesmärkide
saavutamisse
Projekti meeskonnal on piisav
8 kvalifikatsioon ja oskused
tegevuste edukaks
elluviimiseks
Projektil on / ei ole tegevusi,
mis langevad vähese
9 tähtsusega riigiabi alla
vastavalt Euroopa Komisjoni
määruse (EÜ) nr 1407/2013
artiklile 3
10 Projekt ei teeni projekti-
tegevuste elluviimisega tulu
Projektis on ette nähtud
minimaalselt 2 (üle 500 000
eurose toetuse puhul
minimaalselt 3) teavitamisega
avalikustamisega seotud üritust
11 (näiteks ava- ja lõpuseminar,
pressikonverents,
uuringututvustus jne) ja projektil
on oma veebilehekülg, kus
jagatakse projektiga seonduvat
päevakajalist infot eesti ja
inglise keeles
Projekt on realistlikult
12 kirjeldanud saavutatud
tulemuste jätkusuutlikkust
Projektikirjelduses kajastatud
13 riskianalüüsi järeldused on
pädevad ja asjakohased
Projekti abikõlblikud kulud
14 vastavad finantsmehhanismide
rakendusmääruse 8. peatükis
sätestatule
Projekti juhtimiskulud
moodustavad mõistliku osa
projekti eelarvest. Kui
15 juhtimiskulude osakaal on üle
15%, siis on toetuse saaja
esitanud põhjendatud selgituse
juhtimiskulude osakaalu kohta
Projekti abikõlblikud kaudsed
kulud (üldkulud) on kuni 15%
16 projekti otsestest
personalikuludest (projektijuhi,
assistendi ja projekti
sisuekspertide tööjõukulu)
Projekti partneriteks on projekti
rakendamisse aktiivselt
kaasatud ja sellesse tõhusalt
panustavad organisatsioonid,
mille esmane asukohamaa on
Eesti, Norra, Island,
Liechtenstein, mõni teine
abisaajariik (Bulgaaria,
Horvaatia, Küpros, Tšehhi,
Kreeka, Ungari, Läti, Leedu,
17 Malta, Poola, Portugal,
Rumeenia, Slovakkia,
Sloveenia) või Venemaa.*
Samuti on partneritel toetuse
saajaga ühine majanduslik või
sotsiaalne eesmärk, mis
saavutatakse selle projekti
rakendamise teel
(* Island, Liechtenstein, Kreeka ja Bulgaaria
on abikõlblikud partnerid vaid Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismist
rahastatud projekti korral)
Projekti elluviija on sõlminud
või sõlmib projekti
partneri(te)ga
18 partnerluslepingu, mis vastab
finantsmehhanismide
rakendusmääruse artiklis 7.7.2
sätestatule.
Programmioperaatori kokkuvõtlik hinnang:
Toetuse saaja on projekti tegevuste elluviimiseks vajalike eeltingimustega arvestanud.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Programmioperaatori esindaja Rakendusüksuse esindaja
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi
„Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine
Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–
2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise
protseduurireeglid“
Lisa 2
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021
Programm „Local Development and Poverty Reduction“
Projekti nimi
Projekti elluviimise periood
mitu kuud on projekti kestus ja orienteeruvalt mis ajavahemikul pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa seda ellu
viiakse
Programmioperaator
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Projekti elluviija
(nimi)
Projekti partner(id)
(nimi)
SISUKORD
1. PROJEKTIKIRJELDUS..................................................................................................................................... 4
1.1. PROJEKTI SEOS RIIKLIKE/VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 4
1.2. PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE/PROGRAMMIDEGA................................................................. 4
1.3. PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 4
1.4. PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................ 4
1.5. PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................... 4
1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 4
1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 4
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ........................................................................................... 5
3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ................................................................................................... 6
4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE.............................................................................................................. 7
5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ................................................................................................................................ 8
6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES .......................................................................................................... 8
7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................. 9
8. LISAD ...................................................................................................................................................................... 11
Projekti „projekti nimi“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme
agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021
rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area
Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel
2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut.
MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES
(Palun kirjeldage peamisi projekti sisuvaldkonna mõisteid)
PO – programmioperaator, Sotsiaalministeerium
RÜ – rakendusüksus, Riigi Tugiteenuste Keskus
3
1. Projektikirjeldus
1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega
1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega
1.3. Projekti eesmärk
(Projekti eesmärk on kaugem siht, mille saavutamisele projekti on suunatud, kuid milleni jõudmiseks
võib vajalik olla mitmete projektide koosmõju.)
1.4. Projekti tulemus
(Projekti tulemus on konkreetne olukord, mida soovite toetuse abil projekti lõpuks saavutada.)
1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus
(Kirjeldage lühidalt olemasolevat olukorda ja probleeme, mille lahendamisele on projekt suunatud.
Samuti põhjendage, miks kavandatav projekt nende lahendamiseks vajalik on. Max 2–3 lk)
1.6. Projekti eelarve
Summa Osakaal
1 EMP/Norra toetus 85%
2 Riiklik kaasfinantseering 15%
3 Omafinantseering
4 Eelarve kokku 100%
1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad
(Palun kirjeldage projekti tegevustega mõjutatavaid otseseid ja kaudseid sihtrühmi.
Mil moel (kui üldse) on tagatud sihtrühmade otsene ja aktiivne osalus projekti eri etappides.)
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
(Kirjeldage loogilises järjestuses projekti elluviimise tegevusi täpsemalt, st kuidas ja milliste
meetoditega projektis kavandatavad tulemused saavutatakse. Samuti tuleb tegevuse täpsustuse juures
tuua välja, milliseid ülesandeid täidab projekti elluviija või tema partner ja millised on kavas hankida
kolmandatelt osapooltelt)
2.3. Tegevus 1
(kirjeldus)
2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
2.3.2. Sihtrühmad
2.3.3. Saavutatavad tulemused
2.4. Tegevus 2
(kirjeldus)
2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
2.4.2. Sihtrühmad
2.4.3. Saavutatavad tulemused
2.5. Tegevus 3
(kirjeldus)
2.5.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon
2.5.2. Sihtrühmad
2.5.3. Saavutatavad tulemused
Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija
ja lõppkuupäev (organisatsioon
ja/või ekspert)
5
3. Indikaatorid (vastavalt Concept Note’ile)
Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus
(2017) (2022 / 2023)
Tulemusindikaator (indikaator)
(outcome indicator)
Väljundiindikaator Tegevus 1 nimetus
(output indicator)
(indikaator)
Tegevus 2 nimetus
(indikaator)
Tegevus 3 nimetus
(indikaator)
4. Projekti mõju läbivatele teemadele
Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust
argumenteeritult põhjendada):
Mõju regionaalsele arengule jah ei
Selgitus:
Mõju keskkonnahoiule jah ei
Selgitus:
Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei
Selgitus:
Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei
Selgitus:
Mõju võrdsete võimaluste edendamisele1
Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)2
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
Tegevuste kirjeldus:
Võrdne kohtlemine
jah ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
2
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud:
a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest
või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus,
usuline veendumus või seksuaalne sättumus)
5. Projekti jätkusuutlikkus
(Kirjeldage, mis saab projekti käigus loodust projekti järel, sh kuidas on tagatud vara säilimine ja
haldamine projekti eesmärkidele vastavalt vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist,
kuidas kaetakse loodu püsikulud.)
6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles
(Kirjeldage lühidalt (maks 500 tähemärki), lihtsalt ja löövalt projekti vajalikkust, eesmärke ja
tegevusi. Kokkuvõte avaldatakse programmi ja rahastajate kodulehtedel.)
7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine
Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks
MÕJU TÕENÄOSUS ASTE
Riskikategooriad:
A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi
sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne).
B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid.
C. Projekti juhtimisalased riskid.
D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid.
E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid.
Mõju hindamise skaala 1–4:
1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad)
2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb)
3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud)
4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata)
Tõenäosuse skaala 1–4:
1 = üliharv
2 = vähetõenäoline
3 = tõenäoline
4 = väga tõenäoline / vältimatu
Riski ASTE (mõju x tõenäosus):
1–2 = väheoluline risk
3–6 = madal risk
7–11 = tingimuslik risk
12–16 = kriitiline risk
8. Lisad
1. Projekti detailne eelarve
2. Projekti partnerluslepingud
Sotsiaalministri 24. septembri 2019 käskkirjaga nr 58
„Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ kinnitatud „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamise protseduurireeglid“
Lisa 1
Avatud taotlusvooru „taotlusvooru nimetus“ elluviimiseks toetuse andmise
tingimused ja kord
Avatud taotlusvooru „taotlusvooru nimetus“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
(edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra
finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise
memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra
Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel
2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli
2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist
ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi
2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „……“ raames korraldatavale Kommenteerinud [ÜV1]: Palun lisa õige Outcome nimetus
avatud taotlusvoorule „taotlusvooru nimetus“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
kolmest taotlusvooru valdkondliku pädevusega inimesest, kes esindavad vastavalt nii
riiklikku poliitikakujundajat kui ka programmi doonorriikide partnerorganisatsioone (Norra
terviseamet, Norra rahvatervise instituut, Norra muinsuskaitseamet).
2.2. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus.
2.3. Projekti partner – füüsiline või juriidiline isik, mis on aktiivselt seotud projekti Kommenteerinud [ÜV2]: üksnes meetmes 4.1
2
rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa, sealhulgas kannab omafinantseeringu
kulud või rahastab mittetoetatavaid tegevusi.
2.4. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi
rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad
muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise
otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist,
kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide
seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.5. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks
mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Norra või Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi Kommenteerinud [ÜV3]: Vali õige
programmitasandi kaasfinantseeringust.
2.6. Toetuse saaja – Eestis registreeritud juriidiline isik või valitsusväline organisatsioon või
Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon, mille toetuse taotlus on saanud
rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Norra või Euroopa Majanduspiirkonna perioodi Kommenteerinud [ÜV4]: Vali õige
2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti.
2.7. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis
on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest,
poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei
käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.8. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse
rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja
makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab
sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt
tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel
rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest
väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
2.9. Ühikuhind – vabatahtliku töö arvestuslik alus ehk sama töö eest Eestis tavapäraselt
füüsilisele isikule makstav töötasu või määratud kuupalk, sealhulgas nõutud
sotsiaalkindlustusmaksed. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö tehakse,
ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse projekti rakendamise ajal korrigeerida, et
võtta arvesse palkades toimunud muutusi.
2.10. …. Kommenteerinud [ÜV5]: Lisa taotlusvooru spetsiifiliste
terminite definitsioonid tähestikulises järjekorras. Muuda
numeratsiooni vastavalt vajadusele.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused
5.1. Toetuse andmise eesmärk on.…
5.2. Toetuse andmise väljundinäitaja on…. Kommenteerinud [ÜV6]: Palun lisa õige Output sihttase /
sihttasemed.
5.3. Toetuse andmise tulemusena ….
Kommenteerinud [ÜV7]: Palun lisa õige Outcome sihttase.
3
6. Toetatavad tegevused ja nende jätkusuutlikkuse nõuded
6.1. Taotlusvooru raames toetatavad tegevused on…
6.2. Enne projekti algust peab….. Kommenteerinud [ÜV8]: Taotlusvooru kehtestatavad
eeltingimused, enne kui projekt saab abikõlblike tegevustega
alustada. Näiteks seadusandlik, rahaline vms.
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Programmi abikõlblikkuse periood on 13.09.2019 – 31.12.2024.
7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise
otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti
abikõlblik kulu. Taotlusvoorust rahastatavate projektide tegevused ja kulud muutuvad
abikõlblikuks alates projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamisest rakendusüksuse
poolt.
7.3. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt arv kuud ja kõik
projekti tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt dd.mm.yyyy.
7.4. Projekti tegevused peavad algama hiljemalt arv kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse
kuupäevast arvates. Kommenteerinud [ÜV9]: Näide. Kasutada soovi korral.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Taotlusvooru maht kokku on summa eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on
summa eurot ja suurim summa summa eurot.
8.2. Toetuse maksimaalne määr on:
8.2.1 100% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
8.2.2 90% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.2.3 85% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on punktides 8.2.1 ja 8..2.2 nimetamata
isik.
8.3. Omafinantseeringu minimaalne määr on abikõlblikest kuludest:
8.3.1 10% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on valitsusväline organisatsioon;
8.3.2 15% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja vastab punktile 8.2.3. Kommenteerinud [ÜV10]: Täpsustada vastavalt
sihtrühmale.
8.4. Valitsusväliste organisatsioonide või riiklike sotsiaalpartnerite poolt rakendatud projektide
puhul on lubatud omafinantseeringuna kajastada vabatahtlikku tööd mitterahalise
panusena kuni 50% ulatuses projekti omafinantseeringu määrast.
8.5. Punktis 8.4 sätestatud omafinantseeringu määra arvestamisel peavad vabatahtliku töö
ühikuhinnad vastama Eestis sellise töö eest tavaliselt makstavale töötasule, sealhulgas
nõutud sotsiaalkindlustusmaksetele. Hinnad võivad erineda sõltuvalt piirkonnast, kus töö
tehakse, ja vabatahtliku töö liigist, ning seda võidakse programmi rakendamise ajal
korrigeerida, et võtta arvesse töötasudes toimunud muutusi.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
4
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on
asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate
maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
9.4. Üldkulu ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti
partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa
kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks.
9.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama
projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
9.6. Rahvusvahelise organisatsiooni või selle asutuse või allasutuse poolt rakendatava projekti
toetuse rahuldamise otsus võib sisaldada erisätteid seoses kulude abikõlblikkusega.
9.7. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti Kommenteerinud [ÜV11]: Palun mõelge läbi, kas projektid
eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu hakkavad tulevikus tulu teenima. Kui jah, siis on vaja esitada
taotlemisel ka finantsanalüüs ja sellevõrra väheneb projektile
tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. antav toetus. (Regulatsiooni art 6.4.2)
9.8. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel.
Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka Kommenteerinud [ÜV12]: Norra finantsmehhanismi puhul
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu palun kustutada viide Islandile, Liechtensteinile.
audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele / Norra
finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of
the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), Kommenteerinud [ÜV13]: Norra finantsmehhanismi puhul
riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. palun kustutada viide Euroopa Majanduspiirkonnale.
10. Projekti abikõlblikud otsekulud
10.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner
eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele
konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab
seetõttu otse projekti kuludena kirjendada.
10.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud
kriteeriumitele:
Kommenteerinud [ÜV14]: Kui kohaldub, siis palun lisada.
10.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.3; „Riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on
10.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste
10.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks,
kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud“
vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja
Kommenteerinud [ÜV15]: Alus „Töölähetuse kulude
lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha
projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, alammäär, maksmise tingimused ja kord
tulemusi jne; https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015048
Kommenteerinud [ÜV16]: Kui toetust saadakse kuni
500 000 EUR, siis võib piirduda 2 informatsioonilise üritusega
avalikkusele
5
10.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea
jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti
tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks;
10.2.5 kinnisasja ostmine, mis võib moodustada kuni 10% projekti abikõlblikest kuludest;
10.2.6 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud
projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks;
10.2.7 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev
kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva
korraga;
10.2.8 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad
kulud.
10.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud:
10.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu;
10.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse
nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud
ajaga;
10.3.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt
projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud;
10.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
10.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud
hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga
10.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 10.3.1–10.3.5 nimetatud kuludelt.
10.4. Otsene personalikulu võib moodustada projekti abikõlblikest kuludest arv %. Kommenteerinud [ÜV17]: Kasutada soovi korral.
11. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)
11.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei
saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada
tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile
omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid.
11.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad 15%
otsestest abikõlblikest personalikuludest.
11.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud
tegevuste kulud:
11.3.1 raamatupidamine;
11.3.2 sekretäri- ja personalitöö;
11.3.3 juriidiline nõustamine;
11.3.4 vara haldamine;
11.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus;
11.3.6 muu abistav töö.
11.4. Lisaks punktis 11.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks
järgmised üldkulud:
11.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud;
11.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja
abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti-
ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele;
11.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise
ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
11.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide
6
koristamisele;
11.4.5 ruumide rendikulud;
11.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine;
11.4.7 maamaks;
11.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu;
11.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel.
12. Mitteabikõlblikud kulud
Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena:
12.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised;
12.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses
rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja
kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele;
12.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
12.4 valuutakursi muutuste kahjum;
12.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha
arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel;
12.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;
12.7 trahvid ja muud rahalised karistused;
12.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik
projekti tulemuste saavutamiseks;
12.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks.
12.10 ….
13. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Kommenteerinud [ÜV18]: NB! Palun korrigeerida kogu
peatükk vastavalt konkreetse taotlusvooru riigiabi analüüsi
tulemustele.
13.1. Toetust võidakse käsitada vähese tähtsusega riigiabina, mida antakse kooskõlas
komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise KonkS kohaselt (teavitamiskohustus VTAst - § 33 lg 41) peab
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, abi andja vähese tähtsusega abi andmise korral on abi andja
enne vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemist abi
24.12.2013, lk 1–8), komisjoni määrusega (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse saajat teavitama kavandatavast vähese tähtsusega abi
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi andmisest ning komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL)
suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), või komisjoni nr 360/2012 sätestatud üldpõhimõtetest. Kui vähese
tähtsusega abi antakse abikava raames, piisab, kui abi andja
määrusega (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite sätestab komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013 või (EL) nr
107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris 360/2012 sätestatud üldpõhimõtted abikavas
(ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54).
13.2. Toetust võidakse käsitleda riigiabina, mida antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL)
nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki
abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), juhul, kui
punktis 13.1 nimetatud komisjoni määrustes sätestatud vähese tähtsusega abi
ülemmäär on täitunud ning toetuse andmine vastab komisjoni määruses (EL) nr
651/2014 sätestatule.
13.3. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos programmi alusel taotletava abiga ei tohi jooksva
majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli
3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.
13.4. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud vähese
tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi
jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud
määruse artikli 3 lõikes 3a sätestatud ülemmäära ja riigile kehtestatud abi ülempiiri, kui
nimetatud ülemmäära ning ülempiiri rakendamine on maaelu ja põllumajandusturu
korraldamise seaduses lubatud. Kui eelnimetatud ülemmäära ja ülempiiri rakendamine
ei ole maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud, rakendatakse
7
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud
ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.
13.5. Ühele ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud vähese tähtsusega
abi koos käesoleva seaduse alusel taotletava abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja
kahe eelneva majandusaasta jooksul ületada viidatud määruse artikli 3 lõikes 2
sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 riigile kehtestatud abi ülempiiri.
13.6. Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja
komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 kohaselt jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi
alusel taotletava toetusega ületada komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 artikli 2 lõikes
2 sätestatud piirmäära.
13.7. Kui teenust osutatakse maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest
kaupu vedavale ettevõtjale, ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva
majandusaasta jooksul talle antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos programmi
alusel taotletava abiga ületada komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõike 2
teises lauses sätestatud piirmäära.
13.8. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud,
kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
13.9. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr
1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi
kumuleerimisreegleid.
13.10. Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 punkti 1
alapunktides c - e, komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 1 punktis 1 ega
komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artikli 1 punktis 1 nimetatud valdkondadele ja
tegevustele.
13.11. Riigiabi ei anta raskustes olevale ettevõtjale komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli
2 punkti 18 tähenduses.
13.12. Abi andja säilitab vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümne
aasta jooksul alates päevast, mil käesoleva toetuse andmise tingimuste alusel anti
viimast korda vähese tähtsusega abi või riigiabi.
3. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
14. Nõuded taotlejale ja partnerile
14.1. Taotleja võib olla:
14.1.1 Eestis registreeritud avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, valitsusväline
organisatsioon;
14.1.2 Eestis tegutsev valitsustevaheline organisatsioon. Kommenteerinud [ÜV19]: Kitsenduste korral palun
asendada õige sihtrühmaga.
14.2. Taotlejal peavad olema teadmised, oskused, kogemused ja majanduslik suutlikkus
projekti elluviimiseks ning projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks.
8
14.3. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse
tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille
esmane asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik
(Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola,
Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa. Kommenteerinud [ÜV20]: Tegemist on EMP toetuste riikide
loeteluga.
Norra toetuste riikide puhul ei ole kaasatud Island,
14.4. Lisaks punktis 14.3 sätestatule on partneritel toetuse taotlejaga ühine majanduslik või Liechtenstein, Kreeka ja Portugal), s.t. need tuleb kustutada.
sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel.
14.5. Taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel on selgelt kindlaks
määratud. Selle tagamiseks on toetuse taotleja kohustatud enne projekti toetuse
rahuldamise otsuse langetamist sõlmima partnerluslepingud kõigi oma projekti
partneritega.
14.6. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest
toetuse saajale arve esitab.
14.7. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla
riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas),
mis ei ole ajatatud. Kommenteerinud [ÜV21]: Kasutada soovi korral. Sõltub
seatavatest nõuetest taotlejale.
15. Nõuded taotlusele
15.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
15.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna (edaspidi e-toetuste
keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos nõutud dokumentidega;
15.1.2 taotlus sisaldab käesolevas korras nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja
õige;
15.1.3 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
15.1.4 toetust taotletakse käesolevas korras sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele
tegevustele;
15.1.5 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
15.1.6 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid
toetatavaid tegevusi;
15.1.7 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
15.1.8 projekti tegevuse väljundinäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
15.1.9 taotluses on kirjeldatud, milline mõju on projekti tulemusel regionaalarengu,
keskkonnahoiu ja kliima, võrdsete võimaluste, riigivalitsemise või infoühiskonna
eesmärkide edendamisele; Kommenteerinud [ÜV22]: Kasutada vajaduse korral. Sõltub
15.1.10 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis; taotlusvooru iseloomust.
15.1.11 taotluses on kirjeldatud projekti jätkusuutlikkust ja selle tagamisega seotud kulude
katmise allikaid;
15.1.12 toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud teisest riigisisesest allikast
või muudest välisabi vahenditest;
15.1.13 muudele käesolevas korras sätestatud nõuetele.
15.2. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
15.2.1 projekti partneri nõusolek projektis osalemise kohta (lisa 1 „Projektipartneri kinnituskirja
vorm“);
15.2.2 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest;
15.2.3 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
15.2.4 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse
rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
9
15.2.5 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse
projekti eelarve osana;
15.2.6 taotleja ja projekti partner nõustuvad andma vajaduse tekkimisel rakendusüksusele ja
programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise
kohta ning võimaldama viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel
kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
15.2.7 taotleja ja projekti partner kinnitavad, et nende suhtes ei ole käimas sundlõpetamist,
likvideerimist ega pankrotimenetlust, nende tegevus ei ole peatunud ning neid ei ole
süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses
või kuritegelikus ühenduses osalemises.
15.3. Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama ka
volikirja.
15.4. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja
esitama sellekohase teabe.
4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
16. Taotlusvooru avamine
16.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
16.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt
ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
16.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
17. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
17.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna kaudu.
17.2. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
17.3. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
5. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
18. Taotluse menetlemine
18.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist
ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning
tagastatakse.
18.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast Kommenteerinud [ÜV23]: Enne oligi nii, aga keeletoimetaja
rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste muutis ära. Numbrid 1-10 kirjutatakse välja sõnadega.
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
10
18.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist,
kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates
ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või
lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni arv tööpäeva.
18.4. Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust vaid rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks. Taotluse vastavuse kontrollimisel ei arvesta rakendusüksus
muudatustega, mida toetuse taotleja teeb lisaks rakendusüksuse osutatud puuduste
kõrvaldamiseks.
18.5. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat
ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei
suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.
19. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
19.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva korra punktis 14 sätestatud nõuetele.
19.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
19.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 15 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
19.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei
osutanud;
19.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
19.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
20. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
20.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
20.2. Igat taotlust hindab kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei
või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos
või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle
karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
20.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja
erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud
informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru
esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga,
kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama
ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus
projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
20.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil
ja lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel: Kommenteerinud [ÜV24]: Näide. Vajalik eraldiseisev
hindamisleht koos täpsemalt lahti kirjutatud hindeskaaladega.
20.4.1 kriteerium X – maksimaalselt N punkti;
20.4.2 kriteerium Y – maksimaalselt N punkti;
11
20.4.3 kriteerium Z – maksimaalselt N punkti;
20.4.4 jne Kommenteerinud [ÜV25]: Näide:
1) projekti tegevuste mõju programmi meetme
eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt N punkti;
20.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt arv tööpäeva 2) projekti põhjendatus – maksimaalselt N punkti;
jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Kui 3) taotleja ja partnerite pädevus suutlikkus projekti ellu
kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%, viia – maksimaalselt N punkti;
4) projekti tegevuste metoodika tõhusus – maksimaalselt
valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe N punkti;
lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad. Kahe eksperdi 5) projekti sihtrühmade ja kasusaajate valik –
hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel moodustatakse maksimaalselt N punkti;
6) projekti kuluefektiivsus – maksimaalselt N punkti;
projektide pingerida. 7) projekti riskianalüüs – maksimaalselt N punkti;
8) projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt N punkti;
9) Kahepoolseste suhete edendamine doonorriikidega –
20.6. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt maksimaalselt N punkti.
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kuhu kuuluvad vastava 10) jne
valdkonna ministeeriumi ja programmi doonorpartnerite esindajad. Hindamiskomisjonil Kommenteerinud [ÜV26]: Näiteks 5 või 10 tööpäeva.
on argumenteeritud ja põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta Kommenteerinud [LM27R26]: See ei saa olla periood.
või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Seega see Ülari näide on vale. Lause ülesehitus viitab, et see
peaks sisaldama seda n-ö viimast tööpäeva mitme jooksul
20.7. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, hindamine toimub.
eelistatakse võrdse koondhindega taotluste korral kõrgema omafinantseeringu Kommenteerinud [ÜV28R26]: Muutsin teksti. 5 VÕI 10.
määraga taotlust.
20.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk ja
taotluste omafinantseeringu määr on võrdne, eelistatakse taotlust, mille
hindamiskriteeriumite „projekti põhjendatus“ ja „taotleja ja partnerite suutlikkus projekti
ellu viia“ punktisumma on suurem. Kommenteerinud [ÜV29]: Näide. Kasutada soovi kohaselt..
20.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide,
partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös
tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte. Kommenteerinud [ÜV30]: Üldjuhul kohustuslik, ent
argumenteeritud juhtudel võib välja.
20.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastatakse hindamisleht koos
ettepanekuga, milliseid projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada.
21. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
21.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
21.2. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, Kommenteerinud [ÜV31]: Palun analüüsida, kas / kuidas
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. see kriteerium võib mõjutada rahastatavaid projekte. Kui ei ole
asjakohane, siis palun kustutada.
21.3. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
21.3.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
21.3.2 projekti elluviimise tingimused;
21.3.3 projekti abikõlblikkuse periood;
21.3.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
21.3.5 projekti aruandluse tingimused;
21.3.6 väljamaksetaotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
21.3.7 teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi
andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;
21.3.8 projekti elluviimise perioodil projektitegevuste tulemusena teenitav tulu; Kommenteerinud [ÜV32]: Palun mõelge läbi, kas projektid
21.3.9 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega. hakkavad tulevikus tulu teenima. Kui jah, siis on vaja esitada
taotlemisel ka finantsanalüüs ja sellevõrra väheneb projektile
antav toetus. (Regulatsiooni art 6.4.2)
12
21.4. Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
21.5. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
21.5.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva
korra punktidele 14 ja 15;
21.5.2 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
21.5.3 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
21.5.4 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus punktis 21.2 sätestatud lävendit;
21.5.5 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
21.5.6 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra
punktile 22.
21.6. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja
suhtes negatiivse otsuse.
21.7. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
22. Taotluse osaline rahuldamine
22.1. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
22.1.1 projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust
väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
22.1.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
22.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
6. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
23.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
23.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses
projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid
vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
23.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
23.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
23.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
13
23.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
23.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
23.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
23.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
23.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
23.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise
menetluse algatamist omaalgatusel.
24. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
24.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
24.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
24.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
24.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
24.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
24.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
24.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud
toetus tagastada.
7. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
25. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
25.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande
vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande
esitamise korra.
25.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja
rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande.
25.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu.
25.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
25.5. Aruanne esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu.
25.6. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
25.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti
number, toetuse saaja nimi jne;
25.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
14
25.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
25.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine;
25.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
25.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;
25.6.7 hinnang partnerluse toimimisele;
25.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri.
25.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise
käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti
aruande viie tööpäeva jooksul.
25.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
26. Toetuse maksmise tingimused Kommenteerinud [ÜV33]: Maksete teostamine:
-Taotlusvoorude otsustada, kas kulude tagantjärele
hüvitamine või ettemaksed
26.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses -Kui ettemaksed, siis esimene ettemaks max 20%
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. kogueelarvest
- Riigiasutustel ettemakset ei ole, tuleb võtta sild.fin-i
-Järgmist ettemakset võimalik taotleda siis, kui 70%
26.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti eelmisest ettemaksest on kasutatud / heaks kiidetud
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude -Lõppmakseks saab kinni hoida kuni 15%, mis tasutakse
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. peale lõpparuande kinnitamist
Finantsaruandluse ettepanekud:
26.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on -Projekti elluviija esitab kuludokumentide aruande RÜ-le
võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib SFOS-i kaudu jooksvalt min 1 kuu ja max 3 kuu kulude
kohta.
moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on -Võrdlevate pakkumiste kohustuse alampiir alates 2 000
toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on projekti EUR
-Kuludok valimis min 25% kuludok summast ja eri tüüpi
väljamaksetaotlustega rakendusüksuse poolt heaks kiidetud. kulusid
-Kontrollitakse kõiki arveid alates 10 000 EUR (kui lepingut
26.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste ei ole juba enne kontrollitud)
-Kontrollitakse ka kõiki hankemenetlusi alates 30 000 EUR.
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. -Kui leitakse mitteabikõlblikke kulusid, siis kontrollitakse
kindlasti edaspidi samatüübilisi kulusid
26.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. -Ka SoM ise peab doonoritele esitama programmi
finantsaruanded 2xaastas. Sinna lähevad maksed, mida on
Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks tehtud programmi poolt projektidele, mitte projektide
kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. kulutused.
26.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
26.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
26.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
26.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
26.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
26.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli.
Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude
kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu
aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning
hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud
hangetele riigihangete registris.
15
26.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
26.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
26.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
26.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
26.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
26.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
26.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei
ole lõplikult tagasi makstud;
26.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
26.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
26.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
26.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste
elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus
on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast.
8. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
27. Toetuse saaja ja partneri kohustused
27.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
27.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta,
mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud
(osalejate nimekirjad allkirjadega);
27.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
27.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
27.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral
erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
27.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui
teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2000 eurot või
rohkem;
27.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 tähenduses;
27.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt
infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata
auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega
seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
27.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
27.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud
16
tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. Kui projekti toetus on 500 000 eurot või
vähem, võib toetuse saaja piirduda kahe avaliku üritusega. Kommenteerinud [ÜV34]: Kui ei kohaldu, palun kustutada.
27.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja:
27.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja
jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil;
27.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt
kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul
pärast projekti lõpetamist ja;
27.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast
projekti lõpetamist. Kommenteerinud [ÜV35]: Kasutada soovi korral. See on
oluline info alles toetuse rahuldamise otsuse faasis.
27.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama …. Kommenteerinud [ÜV36]: Taotlusvooru kehtestatavad
jätkusuutlikkuse tingimused elluviidavatele projektidele.
Näiteks:
27.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. - Teenuste jätkumine min 5 aastat;
- Projekti väljundite sihtotstarbeline kasutus min 5 aastat;
28. Toetuse saaja ja partneri õigused - avalik ligipääs projektiga saavutatud tulemustele min 5
aastat;
- Projekti tulemustega mitte tulu teenimine min 5 aastat.
28.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja - jne
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
28.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui
projekti käik seda nõuab.
28.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
28.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
28.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
28.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
28.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
29. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
29.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
29.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
29.3 menetlema väljamaksetaotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
29.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
29.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
29.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
29.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
30. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate
kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ 3. peatüki 12. jaole, sealhulgas:
30.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
17
30.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
30.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse
alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on Kommenteerinud [ÜV37]: Struktuuritoetuste seaduse § 48
kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise lg 4
otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood;
30.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise Kommenteerinud [ÜV38]: Struktuuritoetuste seaduse § 49
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva lg 1
tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
30.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
MINISTRI KÄSKKIRI
24.09.2019 nr 58
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra
finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel:
kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud
programmi „Local Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid koos
lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
KINNITATUD
sotsiaalministri 24.09.2019 käskkirjaga nr 58
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021
rahastatud programmi „Local Development and Poverty Reduction“
rakendamise protseduurireeglid
I Lühendid ja mõisted
ministeerium – Sotsiaalministeerium (SoM)
minister – sotsiaalminister
HTM – Haridus- ja Teadusministeerium
JuM – Justiitsministeerium
KuM – Kultuuriministeerium
PO – programmioperaator ehk ministeeriumi nutika arengu toetamise osakond
RÜ – programmi rakendusüksus ehk Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakond
KO – programmi koordinaator ehk ministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna välisvahendite
peaspetsialist
FMO – finantsmehhanismide kantselei (ingl Financial Mechanism Office)
DELTA – ministeeriumi dokumendihaldussüsteem
SFOS – struktuurifondide operatsioonisüsteem ehk registri infosüsteem, mida kasutatakse projektide
registreerimiseks ja menetlemiseks ning maksete tegemiseks
NATO – ministeeriumi nutika arengu toetamise osakond
ÕO – ministeeriumi õigusosakond
tp – tööpäev
riiklik kontaktasutus – Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakond
toetuse andja – Norra Kuningriik, Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, keda finantsmehhanismi
rakendamisel esindab finantsmehhanismide kantselei (FMO)
II Üldosa
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ rakendamise protseduurireeglid (edaspidi kord) on kehtestatud
eesmärgiga tagada Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) kui programmioperaatori ülesannete
korrektne täitmine Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi, Islandi Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel
9. mail 2017 sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide rakendamist aastatel
2014–2021 käsitlevate vastastikuse mõistmise memorandumite (edaspidi EMP ja Norra toetused 2014–
2021) tagastamatust abist (edaspidi toetus) rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ (edaspidi programm) elluviimisel. Tööprotsesside reguleerimise eesmärk on tagada
toimingute tegemise kord, määrata kindlaks osalejate vastutus ja ülesanded ning tähtajad.
Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määrusega nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja
kord“ on ministeerium nimetatud programmi programmioperaatoriks. Lisaks programmioperaatorile
osalevad programmi rakendamises riigisisesed programmipartnerid Haridus- ja Teadusministeerium,
Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium vastavalt programmilepingus kokku lepitud valdkondadele.
Peamine ja üldine vastutus programmi tegevuste elluviimisel ja tulemuste saavutamisel lasub
programmioperaatori ülesandeid täitva ministeeriumi nutika arengu toetamise osakonnal (osakonna
koosseisus on ette nähtud programmi koordinaator). Poliitikavaldkondade eest vastutavate
osakondadena on kaasatud ministeeriumi rahvatervise osakond, tervisesüsteemi arendamise osakond,
võrdsuspoliitikate osakond ning laste heaolu osakond.
2(11)
3
Vastutus programmi sisutegevuste eest, avatud taotlusvoorude juhendmaterjalide ja
hindamiskriteeriumide eest lasub Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi,
Justiitsministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi poliitikakujundamise osakondadel.
Programmi rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise
osakond. RÜ korraldab tehniliselt programmi raames elluviidavaid avatud taotlusvoore, abistab
programmioperaatorit saabunud projektitaotluste hindamisel ja langetab toetuse rahuldamise otsused.
RÜ teeb ka EMP ja Norra toetustest 2014–2021 rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse, vahe- ja
lõpparuannete kontrolli, väljamaksetaotluste kontrolli ja teeb projektidele toetuse väljamakseid. RÜ teeb
kohapealse kontrolli toiminguid, tuvastab ja menetleb rikkumisi ning vastutab mitteabikõlbliku toetuse
tagasinõudmise eest. RÜ protsesse käesolev kord ei käsitle (niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri käesolev
kord) ja neid on kirjeldatud eraldiseisvates protseduurireeglites.
III Õigusraamistik
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 rakendamist reguleerivad
järgmised õigusaktid:
1) Norra Kuningriigi Välisministeeriumi poolt 23.09.2016 kehtestatud 2014–2021 Norra
finantsmehhanismi 2009–2014 rakendusmäärus (Regulation on the Implementation of the
Norwegian Financial Mechanism 2014–2021);
2) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee poolt 08.09.2016 kehtestatud Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärus (Regulation on the
Implementation of the European Economic Area (EEA) Financial Mechanism 2014–2021);
3) Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määrus nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja
kord“;
4) Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“;
5) Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019 sõlmitud programmi „Local
Development and Poverty Reduction“ leping;
6) Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“;
7) Sotsiaalministeeriumi asjaajamiskord (kinnitatud sotsiaalministri 22. detsembri 2008. a käskkirjaga
nr 228);
8) Sotsiaalministeeriumi dokumentide loetelu (kinnitatud kantsleri 4. jaanuari 2016. a käskkirjaga nr 1);
9) Sotsiaalministeeriumi kantsleri 3. septembri 2017. a käskkiri nr 39 „Euroopa Majanduspiirkonna ja
Norra finantsmehhanismidest 2014–2021 rahastatud programmi „Local Development and Poverty
Reduction“ rakendamiseks koostöökomisjoni moodustamine“.
3(11)
IV Protsesside kirjeldus
Toimingu
Toimingute eest Toimingus
Protsessid ja protsesside Toimingute korrektsuse
vastutav ametnik loodavad doku-
toimingute kirjeldus täitmise tähtaeg täitmise
(osakond) mendid
kontrollmeede
AVATUD TAOTLUSVOORUDE KORRALDAMINE (suuremahulised projektitoetused, väikeprojektide toetusskeem)
1 Avatud taotlusvoorude ettevalmistamine ja väljakuulutamine
1.1 Poliitikavaldkonna eest SoM/HTM/JuM/KuM Tulenevalt a) taotlusvooru Avatud
vastutav ministeerium + KO + RÜ programmi juhend; taotlusvooru
valmistab koostöös KO ja ajakavast b) riigiabi juhend, toetuse
RÜ-ga ette avatud analüüs; eraldamisega
taotlusvooru juhendi c) hindamis- seotud riigiabi
etteantud vormil (lisa 1) kriteeriumid analüüs ja
koos riigiabi analüüsi ja hindamiskriteeriu
hindamiskriteeriumidega mid on koostatud
ja valmis
tõlkimiseks inglise
keelde
1.2 Poliitikavaldkonna eest SoM/HTM/JuM/KuM Tulenevalt Taotlusvooru Dokumentatsioon
vastutav ministeerium programmi dokumentatsiooni on NATO-le
edastab PO-le kirjalikku ajakavast kinnitatud ja esitatud
taasesitamist võimaldavas allkirjastatud
vormis taotlusvooru lõppversioon
juhendi, riigiabi analüüsi ja
hindamiskriteeriumide
ametliku lõppversiooni
1.3 KO edastab avatud KO 2 tp jooksul peale Töödokumendid Avatud
taotlusvooru juhendi ja eestikeelsete inglise keeles taotlusvooru
hindamiskriteeriumide töödokumentide juhend,
töödokumendid tõlkimiseks valmimist taotlusvorm ja
inglise keelde hindamiskriteeriu
mid on tõlgitud
inglise keelde
ning valmis
edastamiseks
programmi
koostöökomitee
liikmetele
1.4 KO edastab avatud KO 2 tp jooksul peale Koostöökomitee Koostöökomitee
taotlusvooru juhendi ja töödokumentide liikmete heakskiit liikmete heakskiit
hindamiskriteeriumid ingliskeelsete e-kirja teel 10 taotlusvooru
ülevaatamiseks ja tõlgete valmimist tööpäeva jooksul tingimuste ja
kinnitamiseks programmi hindamiskriteeriu
koostöökomiteele mide kohta on
saavutatud
1.5 KO informeerib FMO-d KO 2 tp jooksul peale E-kiri koos FMO on
avatud taotlusvoorust, heakskiidu ingliskeelsete taotlusvooru
esitades neile vähemalt 2 saamist töödokumentideg tingimused ja
nädalat enne taotlusvooru koostöökomitee a vastava hindamiskriteeriu
väljakuulutamist vooru liikmetelt ja programmi mid heaks kiitnud
juhendi ja vähemalt 2 koordinaatorile
hindamiskriteeriumide nädalat enne FMO-s
ingliskeelse versiooni taotlusvooru
planeeritud
avamist
4(11)
5
1.6 KO valmistab vajaduse KO 2 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled
korral ette avatud heakskiidu dokumendi on DELTA
taotlusvooru dokumendid saamist elektrooniline dokumendi
(ministri käskkirja eelnõu) ja koostöökomitee kooskõlastusring kooskõlastanud
esituskirja, et edastada liikmetelt ja
need EIS-i vähemalt 2
kooskõlastamiseks nädalat enne
ministeeriumidele1, kui taotlusvooru
eelnõus on neile ette planeeritud
nähtud kohustusi või kui avamist
esitatav eelnõu puudutab
nende valitsemisala või
ülesandeid, ning lisab need
DELTA-sse elektroonilisele
kooskõlastusringile
järgmiselt:
a) välisvahendite juht;
b) NATO juhataja;
c) asekantsler (ainult
ministeeriumi valdkonna
taotlusvooru korral);
d) ÕO õigusnõunik;
e) e-teenuste arengu ja
innovatsiooni
asekantsler;
f) kantsler;
g) ministri nõunik;
h) minister (allkirjastaja)
1.7 KO lisab allkirjastatud KO 2 tp jooksul peale EIS-i dokumendi Kõik osapooled
käskkirja eelnõu ja käskkirja eelnõu elektrooniline on taotlusvooru
esituskirja eelnõude ja esituskirja kooskõlastusring dokumentatsiooni
infosüsteemi EIS allkirjastamist kooskõlastanud
kooskõlastamiseks RÜ-le ja ministri poolt
taotlusvooru sisuga
puutumuses olevatele
ministeeriumidele või
ametiasutustele
1.8 KO valmistab ette avatud KO 2 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled
taotlusvooru ministri kooskõlastuse dokumendi on DELTA
käskkirja ja seletuskirja lõpptähtaega EIS- elektrooniline dokumendi
ning lisab need DELTA-sse is kooskõlastusring kooskõlastanud
elektroonilisele
kooskõlastusringile
järgmiselt:
a) välisvahendite juht;
b) NATO juhataja;
c) asekantsler (ainult
ministeeriumi valdkonna
taotlusvooru korral);
d) ÕO õigusnõunik;
e) e-teenuste arengu ja
innovatsiooni
asekantsler;
f) kantsler;
g) ministri nõunik;
h) minister (allkirjastaja)2
1
Rakendusüksusega kooskõlastamine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2
Kui taotlusvooru dokumentide kooskõlastamine ei ole vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile vajalik, siis
alapunktides 1.6 ja 1.7 sätestatud protsesside kirjelduste tegevusi ei tehta.
5(11)
6
1.9 Minister allkirjastab avatud Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on
taotlusvooru käskkirja, kooskõlastusringi taotlusvooru käskkirja
seletuskirja ja selle lisad lõppemisel väljakuulutamise allkirjastanud
kohta
1.10 KO edastab allkirjastatud KO + RÜ 3 tp jooksul peale Sihtrühmade Käskkiri on
taotlusvooru käskkirja RÜ- taotlusvooru laiaulatuslik taotlusvooru
le taotlusvooru ametlikuks käskkirja informeerimine avamiseks RÜ-le
avamiseks. RÜ tellib allkirjastamist taotlusvooru edastatud
reklaami taotlusvooru poliitikavaldkonna
avamise kohta vähemalt eest vastutava
ühes ülevabariigilise ministeeriumi ja
levikuga ajalehes ja levitab RÜ poolt (e-kirjad
infot valdkondlike valdkondlikele
võrgustike kaudu. võrgustikele,
Taotlusvoor peab olema kodulehe info,
avatud minimaalselt 2 kuud reklaam ajalehes)
1.11 KO avalikustab info avatud KO 1 tp jooksul peale Eesti- ja
taotlusvooru kohta taotlusvooru ingliskeelne info
programmi kodulehel eesti väljakuulutamist avatud
ja inglise keeles ning RÜ poolt taotlusvooru
sotsiaalmeedia kontol kohta on
avaldatud
aadressil
http://www.sm.ee/
et/norra-toetused-
2014-2021 ja
sotsiaalmeedias
2 Projektitaotluste hindamine
2.1 Projektitaotluste haldus- ja RÜ + eksperdid RÜ abikõlblikkuse Ekspertide antud
abikõlblikkuskriteeriume kontroll-leht; punktide
hindab RÜ, kes ekspertide aritmeetilise
organiseerib ka iga erapooletuse keskmise
projektitaotluse hindamist deklaratsioonid, punktisumma
kahe erapooletu ja hindamislehed ja alusel on
valdkonna eksperdi poolt punktiskoorid moodustunud
projektide
paremusjärjestus
2.2 KO valmistab ette avatud KO Ekspertide DELTA Kõik osapooled
taotlusvooru hinnangute alusel dokumendi on DELTA
hindamiskomisjoni käskkirja moodustunud elektrooniline dokumendi
ja lisab selle DELTA-sse projektide kooskõlastusring kooskõlastanud
elektroonilisele paremus-
kooskõlastusringile järjestuse
järgmiselt: selgumisel
a) välisvahendite juht;
b) NATO juhataja;
c) asekantsler (ainult
ministeeriumi valdkonna
taotlusvooru korral);
d) ÕO õigusnõunik;
e) e-teenuste arengu ja
innovatsiooni
asekantsler;
f) kantsler;
g) ministri nõunik;
h) minister (allkirjastaja)
2.3 Minister allkirjastab avatud Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on
taotlusvooru kooskõlastusringi avatud käskkirja
hindamiskomisjoni käskkirja lõppemisel taotlusvooru allkirjastanud
hindamis-
komisjoni
6(11)
7
moodustamise
kohta
2.4 Hindamiskomisjon kinnitab Hindamiskomisjon + 15 tp jooksul Hindamis- Hindamis-
rahastamiseks soovitatud KO peale ekspertide komisjoni komisjoni
projektide loetelu ja esitab hinnangute alusel protokoll allkirjastatud
selle PO kaaskirjaga RÜ-le moodustunud protokoll koos PO
rahastusotsuste projektide kaaskirjaga on
langetamiseks. paremusjärjestus RÜ-le edastatud
Hindamiskomisjon võib e selgumist
põhjendatud juhtudel
ekspertide hinnangute
alusel moodustunud
projektide
paremusjärjestust muuta,
esitades üksikasjaliku
muudatuste põhjenduse
hindamiskomisjoni
koosoleku protokollis
2.5 KO edastab KO Hiljemalt 14 E-kiri programmi Hindamis-
hindamiskomisjoni päeva peale koordinaatorile komisjoni
koosoleku protokolli hindamiskomisjon FMO-s koosoleku
ingliskeelse tõlke i koosoleku protokoll on
programmi koordinaatorile toimumist koordinaatorile
FMO-s FMO-s edastatud
3 Eelnevalt kindlaks määratud projekti toetuse rahuldamise otsuse tegemine ja muutmine
3.1 Programmilepingus Toetuse saaja Tulenevalt Projektikirjeldus Täiemahuline
kindlaks määratud projekti programmi koos detailse projektikirjeldus
elluviija (toetuse saaja) ajakavast eelarvejaotusega koos detailse
esitab PO-le ametliku eelarvejaotusega
kaaskirjaga täiemahulise on PO-le esitatud
projektikirjelduse koos
detailse eelarvejaotusega
etteantud vormidel (lisad 2
ja 3)
3.2 KO ja RÜ spetsialist teevad KO + RÜ 10 tp jooksul PO vastavus- Programmi-
projekti vastavushindamise peale hindamise ja lepingus kindlaks
vastavalt kehtestatud projektikirjelduse partnerluslepingu määratud projekt
reeglitele (lisa 4), kaasa saamist kontroll-lehed vastab
arvatud projekti kehtestatud
partnerluslepingute reeglitele
vastavus
finantsmehhanismide
rakendusmääruse artikli
7.7.2 nõuetele (lisa 5)
3.2.1 Ebakõlade või reeglitele KO PO kontroll-leht Programmi-
mittevastavuse korral lepingus kindlaks
annab KO toetuse saajale määratud projekt
mõistliku tähtaja puuduste vastab
likvideerimiseks. kehtestatud
reeglitele.
7(11)
8
3.3 KO valmistab ette KO 5 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled
programmilepingus vastavus- dokumendi on DELTA
kindlaks määratud projekti hindamise elektrooniline dokumendi
toetuse rahuldamise otsuse positiivset kooskõlastusring kooskõlastanud
käskkirja ja lisab selle hinnangut
DELTA-sse elektroonilisele
kooskõlastusringile
järgmiselt:
a) välisvahendite juht;
b) NATO juhataja
c) asekantsler (ainult
ministeeriumi valdkonna
projekti korral);
d) ÕO õigusnõunik;
e) e-teenuste arengu ja
innovatsiooni
asekantsler;
f) kantsler;
g) ministri nõunik;
h) minister (allkirjastaja).
Toetuse rahuldamise otsus
on võrdsustatud
projektilepinguga ja vastab
finantsmehhanismide
rakendusmääruse artikli
7.6.3 nõuetele
3.4 Minister allkirjastab Minister Elektroonilise Ministri käskkiri Minister on
programmilepingus kooskõlastusringi toetuse käskkirja
kindlaks määratud projekti lõppemisel rahuldamise allkirjastanud
toetuse rahuldamise otsuse kohta
3.5 KO edastab info toetuse KO + RÜ 3 tp jooksul peale Teavituskiri Teavituskiri on
rahuldamise otsuse kohta toetuse toetuse saajale, edastatud
toetuse saajale, projekti rahuldamise projekti eest
eest vastutavale otsuse käskkirja vastutavale
ministeeriumile ja RÜ-le allkirjastamist ministeeriumile ja
ministri poolt RÜ-le
RÜ sisestab andmed
rahastatud projekti ja
toetuse saaja kohta SFOS-i
ning lisab projekti lehele ka
toetuse rahuldamise otsuse
koopia. Otsuse muutmise
korral lisab RÜ SFOS-i
projekti lehele vastava
muudatuste koopia ning
teeb SFOS-i projekti lehel
parandused projekti
andmetes (näiteks eelarve
muutmise korral)
3.6 KO avalikustab info KO 5 tp jooksul peale Eesti- ja Programmi
rahastatud projektide ja toetuse ingliskeelne info kodulehte on
toetuse saajate kohta rahuldamise rahastatud uuendatud ja info
programmi veebilehel otsuse käskkirja projekti ja toetuse rahastatud
allkirjastamist saaja kohta projekti kohta on
ministri poolt programmi lisatud
kodulehel
aadressil
http://www.sm.ee/
et/norra-toetused-
2014-2021
8(11)
9
3.7 Toetuse saaja poolt KO + RÜ 10 tp jooksul Projekti muutmise Projekti muutmise
koostatud projekti peale muudatuse taotlus taotlus on
muudatuse taotluse taotluse kontrollitud ja
saabumisel PO-le kontrollib saabumist Toetuse toetuse
KO eeldatavat mõju projekti rahuldamise rahuldamise
eesmärkide saavutamisele otsuse käskkirja otsuse käskkirja
ja toetuse vahendite muudatuse muudatuse
eesmärgipärast kasutamist. eelnõu eelnõu on ette
Vajaduse korral valmistatud
konsulteerib KO ka RÜ
spetsialistiga. Puuduste
ilmnemise korral palub KO
toetuse saajalt täiendavaid
selgitusi ja paranduste
tegemist mõistliku tähtaja
jooksul
3.8 Programmilepingus KO 5 tp jooksul peale DELTA Kõik osapooled
kindlaks määratud projekti positiivset dokumendi on DELTA
toetuse rahuldamise otsuse hinnangut elektrooniline dokumendi
muutmise protseduur on muudatus- kooskõlastusring. kooskõlastanud
samane põhidokumendi taotlusele
menetlemise protseduuriga
4 Programmi finantsvahearuannete, aastaaruannete ja lõpparuande koostamine ning esitamine
4.1 KO koostab programmi KO Hiljemalt 15 tp Kuludokumentide KO on
vahearuandeperioodi pärast aruandlus- tabel PO kulude kuludokumentide
kuludokumentide loetelu perioodi lõppu kohta tabeli koostanud
PO enda kulude vahearuandlus- ja allkirjastanud
(juhtimiskulud) kohta ja perioodil
allkirjastab selle koos
vastava väljavõttega PO
raamatupidamis-
programmist
4.2 KO sisestab programmi KO + NATO juhataja Hiljemalt 15 tp Kuludokumentide Kuludokumentide
vahearuandeperioodi pärast aruandlus- tabel PO kulude tabel on SFOS-i
kuludokumentide loetelu perioodi lõppu kohta sisestatud, SFOS-
SFOS-i ning suunab selle vahearuandlus- is NATO juhataja
NATO juhatajale perioodil poolt allkirjastatud
allkirjastamiseks ja RÜ-le ning suunatud
kontrollimiseks RÜ-le
4.3 KO koondab RÜ-le KO + RÜ Vastavalt RÜ Programmi kulu-, Programmi kulu-,
kontrollimiseks küsitud esitatud valimile makse- ja makse- ja
programmi kulu-, makse- ja ja tähtajale täiendavate täiendavate
täiendavate alusdokumentide alusdokumentide
alusdokumentide (lepingud, koopiad koopiad ning
aktid, osalejate nimekirjad, täiendavad
hangete dokumendid jne) selgitused on RÜ-
koopiad ning edastab need le kontrolliks
RÜ-le. Samuti koondab ja esitatud
edastab KO PO vastused
RÜ täiendavatele
arupärimistele
4.4 KO sisestab programmi KO Hiljemalt 30 Infosüsteemi Aruanne on
vahefinantsaruande ja kalendripäeva sisestatud infosüsteemis
programmi sihtindikaatorite pärast aruandlus- programmi avaldatud
täitmise info toetuse andja perioodi lõppu vahefinants-
loodud programmi aruanne
veebipõhisesse
infosüsteemi ning esitab
selle riiklikule
kontaktasutusele koos
kinnitusega, et kajastatud
9(11)
10
kulud on tehtud kooskõlas
finantsmehhanismide
õiguslikku raamistikku
kuuluvate õigusaktide,
lepingute ja juhenditega
4.5 KO koondab info SoM/HTM/JuM/KuM Hiljemalt 30 Infosüsteemi Aruanne on
programmi + KO kalendripäeva sisestatud infosüsteemis
sekkumisvaldkondade enne selle toetuse programmi avaldatud
edenemise ja indikaatorite andjale saatmise aastaaruanne
saavutamise kohta ning tähtpäeva
sisestab programmi
aastaaruande programmi
toetuse andja loodud
programmide
veebipõhisesse
infosüsteemi ja esitab selle
riiklikule kontaktasutusele
4.6 KO koondab info SoM/HTM/JuM/KuM Hiljemalt 45 Infosüsteemi Aruanne on
programmi + KO kalendripäeva sisestatud infosüsteemis
sekkumisvaldkondade pärast viimase programmi avaldatud
tulemuste ja indikaatorite projekti lõpparuanne
saavutamise kohta ning lõpparuande
esitab programmi kinnitamist ja
lõpparuande programmi lõppmakse
toetuse andja loodud tegemist
programmide
veebipõhisesse
infosüsteemi ja esitab selle
riiklikule kontaktasutusele
4.7 KO valmistab ette toetuse KO 3 tp jooksul peale Vastava aruande Aruanne on
andja infosüsteemi vastava aruande edastamise allkirjastatud ja
sisestatud programmi sisestamist dokument koos riiklikule
vastava aruande (väljatrükk infosüsteemi kaaskirjaga kontaktasutusele
süsteemist) koos edastatud
kaaskirjaga ning suunab
DELTA-s elektroonilisele
kooskõlastusringile
järgmiselt:
a) välisvahendite juht;
b) NATO juhataja;
c) e-teenuste arengu ja
innovatsiooni
asekantsler
(allkirjastaja)
Aruanne esitatakse
riiklikule kontaktasutusele
5 Kohapealne kontroll
5.1 Projektide kohapealset RÜ ja KO Vastavalt RÜ Kohapealse Kohapealse
kontrolli teeb RÜ, kaasates riskianalüüsile ja kontrolli kontroll- kontrolli tegijate
kontrollitoimingutesse KO järelevalve- leht ja kontroll-akt kontroll-leht on
ja vajaduse korral vastava plaanile (RÜ vormid) SFOS-is vastava
valdkonna spetsialiste projekti lehele
lisatud
5.2 KO teeb koostöös RÜ-ga KO + RÜ Vastavalt toetuse Taasesitamist Puudused on
järelevalvet toetuse saaja saajale esitatud võimaldavas kõrvaldatud
poolt kohapealse kontrolli tähtajale vormis
puuduste kõrvaldamise ja dokumendid, mis
soovituste rakendamise üle kinnitavad
ning edastab vastava puuduste
informatsiooni RÜ-le kõrvaldamist ja
10(11)
11
soovituste
rakendamist
V Dokumentatsiooni säilitamine
Protsesside käigus loodavaid dokumente säilitatakse vastavalt Sotsiaalministeeriumi asjaajamiskorrale ja
Sotsiaalministeeriumi dokumentide loetelule spetsiaalselt iga programmi tarvis loodud NATO sarja
kaustas vähemalt kolm aastat pärast programmi lõpparuande kinnitamist toetuse andja poolt, ent vähemalt
kuni 31.12.2028.
VI Vastutus korra rikkumisel
1. Protsessides osalevad ametnikud ja töötajad vastutavad toimingute täpse ja õigeaegse täitmise ning
protseduurireegli rikkumise eest Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. Ettepaneku vastutuse
kohaldamiseks teeb ametniku või töötaja vahetu juht.
2. Kui protseduuris nimetatud toimingu eest vastutav ametnik ei saa korruptsioonivastase seaduse §-s 11
sätestatud huvide konfliktist tulenevalt toimingut teha, teavitab ta sellest viivitamata oma vahetut juhti ja
esitab tema asendamist otsustavale isikule kirjaliku avalduse toimingu tegemisest kõrvaldamiseks.
Ametniku ühekordseks asendamiseks toimingute tegemisel määratakse teine ametnik vastavalt
Sotsiaalministeeriumi põhimääruses, osakonna põhimääruses või ametijuhendis ametniku asendamist
reguleerivatele sätetele.
VII Korra muutmine
Rakendamise korra ajakohasus vaadatakse üle vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem üks kord aastas.
Protseduurireegli ajakohasuse ja muutmise eest vastutab NATO juhataja.
VIII Lisad
Lisa 1. Avatud taotlusvooru juhendi vorm
Lisa 2. Programmilepingus kindlaks määratud projekti projektikirjelduse vorm
Lisa 3. Programmilepingus kindlaks määratud projekti eelarvevorm
Lisa 4. Programmilepingus kindlaks määratud projekti vastavushindamise kontroll-leht
Lisa 5. Programmilepingus kindlaks määratud projekti partnerluslepingu kontroll-leht
11(11)