Hr Tanel Kiik Sotsalministeerium info@ sm .ee 20 . september 201 9 e-postiga Ettepanek ravikindlustusseaduse § 59 lõike 1 1 rakendamise muutmiseks Austatud sotsiaalminister MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti Hematoloogide Seltsiga pöördub juba kolmandat korda Sotsiaalministeeriumi poole, et muuta ravikindlustuse seaduse § 59 lõiget 1 1 või sätte rakendamist selliselt, et sellest oleks abi kõikidel ravijuht ud el, kui lapse raviks kasutatakse keemiaravi või luuüdi siirdamist , mistõttu nii ravi pikkuse kui keerukuse tõttu on samaväärselt pahaloomulise kasvajaga lapsevanemal põhjendatud 60-päeva ne hooldushüvit is, et viibida lapse kõrval ja osaleda lapsega koos raviprotsessis . Vaatamata Eesti Hematoloogide Seltsi ettepanekule ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu poolt esitatud ettepanekule, sh Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe arupärimisele , ei ole kumbki mittetulundusühing tänanseni Sotsiaalministeeriumist sisulist vastust saanud . Ettepaneku eiramine on üha kummalisem , kuna ettepanekule juhiti tähelepanu nii Eesti Päevalehes kui ka Delfi TV debatis „Teises toas räägiti“, milles osales toonane minister Riina Sikkut , kes sõltumata eelnevast teavitamise st ei olnud EVLVLi ega EHSi ettepanekuga kursis , ning suunas debati hoopis hooldusteenuse probleemidele . Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ettepanekut saab kahtlemata pidada märgukirjaks MSVS § 2 lg 1 p 1 tähenduses, millele tuleb sama seaduse § 6 kohaselt vastata viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul selle registreerimisest. Eelnimetatud ettepanekud on sotsiaalministeeriumis registreeritud, kuid Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ei ole tänanseni Sotsiaalministeeriumilt vastust saanud. EVLVL leiab, et MSVSst tulenevad kohustused kohalduvad ka Sotsiaalministeeriumile ning jääb jätkuvalt lootma ministeeriumi õiguskuulekusele. MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tegi 20.01.2014 ja 21.11.2014 Sotsiaalministeeriumile ettepaneku ravikindlustuse seaduse muutmiseks, et tagada kindlustatud isikule hoolduslehe alusel õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas. Esitatud ettepaneku põhjal tegi Sotsiaalministeerium 2015. aasta alguses Riigikogule ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (818 SE) teise lugemise käigus ettepaneku pikendada pahaloomuliste kasvajate korral alla 12-aastase lapse hooldamisel kindlustatud isiku h ooldushüvitise arvestamise perioodi. Eesti Vähihaigete Laste Vanema t e Liidu ettepaneku alusel muudetud ravikindlustuse seaduse § 59 lõiget 1 1 (RT I, 11.03.2015, 2) rakendatakse alates 01.07.2015. Hooldushüvitise saamise õiguse pikendamine on suureks toeks paljudele kirjeldatud olukorda sattunud lapsevanematele, kes on pidanud oma senise elukorralduse ootamatult ümber seadma ja keskenduma lapse ravile ja tervenemisele. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit juhib tähelepanu, et pahaloomuliste kasvajatega samasugust raviskeemi (keemiaravi või luuüdi transplantatsiooni) rakendatakse lisaks teiste kasvajate ja üksikute haiguste korral, mille ravi on sarnaselt keemiaraviga väga pikaaegne, seda teostavad samuti onko loogid ja hematoloogid ning raviprotsessis on lapsevanema osalemine sama oluline kui pahaloomulise kasvaja korral. Seejuures ei erista Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ka liitu koondavate liikmete puhul, kas kuuluvuse aluseks on paha- või healoomuline kasvaja või muu haigus, mille raviks on vajalik pahaloomulise kasvajaga sarnaselt keemiaravi või luuüdi transplantatsioon. Iga laps, kes on sattunud ravile Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia -onkoloogiakliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonda või Tallinna Lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, kus ravitakse neid lapsi eelkirjeldatud raviviisidega , kuuluvad meie kogukon da ning võivad astuda meie liidu liikmeks. Ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 1 1 (RT I, 11.03.2015, 2) s eletuskirja (818 SE) kohaselt on kuni 60-kalendripäevase hooldushüvitise õigusega hõlmatud diagnoosid C00-C97 (pahaloomulised kasvajad ( Neoplasmata maligna , C00-C972 Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-10 järgi) ning D00-D09 (kasvajad in situ ) ja D37-D48 (ebaselge või teadmata loomusega kasvajad). Ettepanek ja selle sisulised põhjendused Eesti Vähihaigete Laste V anemate Liit toeta s 20.11.2018 ja toetab ka täna Eesti Hematoloogide Seltsi (EHS) 02.05.2016 ettepanekut Sotsiaalministeeriumile , mille kohaselt laiendatakse ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 1 1 kohaldamisala lisaks ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas 818 SE loetletud diagnoosidele ka järgmistele diagnoosidele : (1) aplastilise aneemia (muud aplastilised aneemiad D61, RHK-10 alusel) ; (2) hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi (D76.1, RHK-10 alusel) (3) Langerhans rakkude histiotsütoosi (D76.0, RHK-10 järgi) diagnoosiga laste ravile. Aplastiline aneemia (D61) on harvaesinev haigus, mille esinemissagedus on 2:1 000 000 elaniku kohta aastas. Aplastilise aneemia põhjuseks on vereloome tüviraku kahjustus ning selle tulemusena on vähenenud kõikide vereloome rakkude – erütrotsüütide, leukotsüütide ja trombotsüütide arv ning tekib pantsütopeenia . Aplastilise aneemia ravi on pikaajaline ja seda teostatakse haiglas. Laste ja noorte ravis on esmavalikuna allogeensete vereloometüvirakkude siirdamine, millele eelneb keemiaravi. Kui sugulasdoonor puudub , on näidustatud immuunsupressiivne ravi, mis saab alguse haiglas. Toetavas ravis tehakse erütrotsüütide ja trombotsüütide ülekandeid. Eeltoodu kohaselt on tegemist väga keerulise, kindlaksmääratud plaani alusel tehtava pikaajalise raviga, mis võib ulatuda aastani. Ravi on seotud suurte riskidega, milleks on eeskätt infektsioonid, verejooksud ja ka siiriku reaktsioon peremehe vastu. Hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoos ( D76.1 ) on harvaesinev immuundüsfunktsiooni põhjustav häire valdavalt alla 18-kuustel lastel. Sekundaarse vormi puhul on sageli aluseks mõni immuunsüsteemi haarav haigus (leukeemia, lümfoom, reumatoidartriit , nodoosne polüarteriit , Sjögreni sündroom, Kawasaki haigus). Olemuselt on tegemist T-rakkude regulatsiooni häirega, mille tagajärjeks on tsütokiinide ületootmine ning aktiveeritud T-rakkude ja makrofaagide kogunemine eri organeis. Ka selle haiguse raviks kasutatakse kemoteraapiat ja vereloometüvirakkude siirdamist. Ravi on pikaajaline haiglaravi, mida viib läbi lastehematoloog . Lisaks on kasutusel immuunravi, kortikosteroidid ja infektsioonivastased ravimid. Langerhans rakkude histiotsütoos (D76.0) on samuti harvaesinev haigus, mille puhul liigsed Langerhans i rakud võivad koguneda erinevates organismi osades, moodustades kasvajalisi moodustisi või kahjustada organeid. Haigus võib esineda igas eas, ent on sagedasim vanuses 1-3 aastat. Haiguse kulg võib olla healoomuline ja vähesümptoomne või haarata paljusid organsüsteeme (20-30%, ägeda leukeemia sarnane kliiniline pilt): nahka (50% juhtudest), skeletti (78%), lümfisõlmi (30%), maksa, kopsu (20-30%), põrna, aju, ajuripatsit ja luuüdi. Sarnaselt seletuskirjas (818 SE) viidatud diagnoosidele on ka aplastilise aneemia (D61) , hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi ( D76.1 ) ja Langerhans rakkude histiotsütoosi (D76.0) ravi väga pikaajaline (ulatudes kuni 12. kuuni), ravi toimub kindlate raviprotokollide alusel ning viidatud diagnooside ravi olemus sarnaneb eelnõu seletuskirjas toodud pahaloomuliste kasvajaliste ravile. Aplastilise aneemia (D61) , hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi ( D76.1 ) ja Langerhans rakkude histiotsütoosi (D76.0) ravi koosneb nii keemiaravist ning ravimeetodiks võib olla ka vereloome tüvirakkude siirdamine . R avi teostatakse üksnes hematoloogide poolt. Aplastilise aneemia (D61) , hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi ( D76.1 ) ja Langerhans rakkude histiotsütoosi (D76.0) diagnoosiga laste vanema osalemine raviprotsessis on äärmiselt oluline, vanemad osalevad samamoodi lapse igapäevastes ravitoimingutes ning jälgivad ööpäevaringselt lapse tervislikku seisundit, et kiiresti reageerida võimalike ravist tingitud kõrvaltoimete või vastureaktsioonide korral ja kutsuda hädaolukorras abi. Tulenevalt ravi spetsiifikast tuleb ööpäevaringselt jälgida lapse terviseseisundit, kuna raviga on erinevate tüsistuste (kopsupõletik, sepsis) kaasnemise risk väga kõrge , millega omakorda kaasneb kiire palavikutõus ja tõsine oht elule, mis vajab kohest reageerimist. Samuti peab lapsevanem viibima koos lapsega karantiinis nii pärsitud immuunsuse korral või luuüdi siirdamisel, välistades mis tahes kontakte võimalike infektsioonide tekitajatega (palatisse lubatakse valitud haiglapersonali üksnes rangete sanitaarnõuete rakendamisel jms) ja jälgides lapse seisundit. Luuüdi siirdamise järgselt võib karantiinis viibimise aeg ulatuda 6-9 kuuni. Lisaks eelnevale on lapsevanema kohalolu ja psühholoogiline toetus kriitilises seisundis olevale lapsele hädavajalik, kuna raviga kaasnevad äärmiselt kõrged riskid. Lisaks eelnimetatud diagnoosidele teeb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koostöös Eesti Hematoloogide Seltsiga uuesti ettepaneku täiendada Eesti Hematoloogide Seltsi 02.05.2016 ettepanekut neljanda diagnoosiga: (4) luuüditransplantaadi [siirikluuüdi] peremehevastase reaktsiooni [haigus] (T86.0, RHK-10 alusel) diagnoosiga laste ravile. Transplantaat (siirik) peremehevastane haigus (reaktsioon) on üheks oluliseks s iirdamisjärgseks tüsistuseks. See reaktsioon tuleneb doonori ja patsiendi rakkude vahelisest immunoloogilisest sobimatusest. Kuigi siirdamiseelselt püütakse leida patsiendile parim sobiv doonor, ei suuda siirdamiseelsed sobivusproovid siiski kõiki probleeme ära hoida. Transplantaat peremehevastase reaktsiooni puhul tunnistavad koos vereloome tüvirakkudega ülekantavad doonori T - lümfotsüüdid patsiendi organism i võõraks ning püüavad seda kahjustada. Samas on need ülekantavad doonori T- lümfotsüüdid vajalikud võimalike keemiaravi üleelanud kasvajarakkude hävitamiseks . Lisaks pahaloomuliste kasvajaliste ravile peab kuni 60-kalendripäevase hooldushüvitise õigus laienema ka diagnoosikoodi T86.0 (RHK-10) korral, et vereloome tüvirakkude siirdamisel oleks tagatud alla 12-aastase lapse puhul vanema tugi ning 24-tunnine järelevalve ja hooldus, kui ravi on näinud ette siirdamise ja patsient peab pikaajaliselt viibima haigla isolatsioonpalatis. Seetõttu toetab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit sisuliselt Eesti Hematoloogide Seltsi 02.05.2016 põhimõttelist ettepanekut, mille kohaselt 60-päevase hooldushüvitise kriteeriumid ei peaks olema kehtestatud rangelt diagnoosipõhiselt, kuna vereloome tüvirakkude siirdamine on näidustatud lisaks pahaloomulistele kasvajatele veel mitme erineva diagnoosi korral (näiteks kaasasündinud ainevahetuse häired jmt). Diagnooside korral, mil lastele teostatakse vereloome tüvirakkude siirdamist, vajavad lapsed samamoodi pikaajalist haiglaravi ja lapsevanema roll raviprotsessis on võrdne eelkirjeldatuga. Vereloome tüvirakkude siirdamine on näidustatud nii pahaloomuliste kasvajate kui teiste diagnooside korral ning raviprotseduuriga kaasnevad riskid ja lapsevanema olulisus raviprotsessis ei sõltu diagnoosist, vaid ravist. Ettepanek RakS § 59 lõike 1 1 rakendamise või sõnastuse muutmiseks Tulenevalt eelnevast teeb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti Hematoloogide Seltsiga ettepaneku laiendada ravikindlustuse seaduse § 59 lõikes 1 1 sätestatud kindlustatud isiku hooldushüvitise õigust alla 12-aastase lapse põetamisel lisaks seletuskirjas loetletud diagnoosidele ka aplastilise aneemia (muud aplastilised aneemiad, D61), hemofagotsütaarse lümfohistiotsütoosi (D76.1) ja Langerhans rakkude histiotsütoosi (D76.0) ja luuüditransplantaadi [siirikluuüdi] peremehevastase reaktsiooni [haigus] (T86.0) diagnoosidele ning tagada seeläbi viidatud sätte rakendamine vereloome tüvirakkude siirdamise korral sõltumata, kas siirdamise põhjustajaks on hea- või pahaloomuline kasvaja või muu haigus, mille ravi hõlmab nii keemiaravi kui vereloome tüvirakkude siirdamist. Juhul, kui seletuskirjas RakS § 59 lg 1 1 rakendamise loetelu ei ole võimalik praktikas eelnimetatud diagnoosidele rakendada ilma ravikindlustuse seaduse muudatuseta, teeb Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti Hematoloogide Seltsiega ettepaneku ravikindlustuse seaduse (RT I, 13.03.2019, 136 ) muutmiseks ja sõnastamiseks järgmiselt: 1) paragrahvi 59 lõige t 1 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1 1 ) Hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja või raviks kasutatakse keemiaravi või vereloome tüvirakkude siirdami st ja lapse ravi algab haiglas.“ Ettepaneku kohaselt rakendatakse ravikindlustuse seaduse § 59 lõiget 1 1 ka juhtudel, kui lapse diagnoosiks on aplastiline aneemia , hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos ja Langerhans rakkude histiotsütoos ja luuüditransplantaadi [siirikluuüdi] peremehevastase reaktsiooni [haigus] (T86.0) või vereloome tüvirakkude siirdamine ja sellega kaasneda võivad hilisemad siirdamise järgsed komplikatsioonid . Seetõttu võrdsustatakse eelkirjeldatud diagnooside pahaloomulise kasvajaga ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) seletuskirjas esitatud diagnooside mõistes ning muudatust kohaldatakse lisaks vereloome tüvirakkude siirdamise korral. Ettepanekus kirjeldatud diagnooside ravi sarnaneb pahaloomulise kasvaja ravile, mille korral pikaajaline hooldushüvitis on põhjendatud , ning lapsevanema osalemine kogu raviprotsessis ja 24-tunnine järelevalve on ka kirjeldatud juhtudel äärmiselt oluline. Käesolev ettepanek on kooskõlas ravikindlustuse seaduse ( RakS ) §-de 54 ja 59 muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse punktis 6 seatud eesmärgiga sätestada pikaajaliselt rasket haigust põdevate laste vanematele praegu kehtivast pikem hooldushüvitise maksmise periood . Seejuures juhib Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tähelepanu, et Sotsiaalministeerium on lubanud oma 20.07.2016 vastuses Eesti Hematoloogide Seltsile esitatud ettepaneku 2016. aasta sügisel üle vaadata ning anda tagasisidet, millisele tulemusele on jõutud. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ei ole saanud oma ettepanekule seni Sotsiaalministeeriumilt mingisugust tagasisidet ning Eesti Hematoloogide Se lts ei ole saanud sisulist vastust, kuigi v ahepealse tel aastatel on Sotsiaalministeerium algatanud mitmeid ettepanekuid ravikindlustuse seaduse muutmiseks , kuid ilma käesoleva muudatuseta . Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ja Eesti Hematoloogide Selts looda vad , et Sotsiaalministeerium käitub sõnapidajalikult , arvestab 2016. aastal ravikindlustuse seaduse väljatöötamiskavatuses punktis 6 seatud eesmärgiga sätestada pikaajaliselt rasket haigust põdevate laste vanematele praegu kehtivast pikem hooldushüvitise maksmise periood , kuna p õetusperioodi pikendamine suurendab haige lapse heaolu, paraneb pere materiaalne olukord . Seetõttu loodab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ja Eesti Hematolooogide Selts jätkuvalt Sotsiaalministeeriumi sõnapidajalikkusele, et käesolevat ettepanekut arvestatakse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Lellep Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit j uhatuse esimees 507 8373
[email protected] (allkirjastatud digitaalselt) Ain Kaare Eesti Hematolooogide Selts juhatuse esimees 731 9562
[email protected]
Saatja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit <
[email protected]>
Saadetud: 24.09.2019 15:28
Adressaat: Tanel Kiik <
[email protected]>
Koopia: Maris Jesse <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: RaKS muudatusettepaneku esitamine koos Eesti Hematoloogide Seltsiga
Manused: image002.png; 20190918-EVLVLi-ettepanek-RakS-59-lg-1-prim-muuutmiseks.asice
Austatud sotsiaalminister
Austatud terviseala asekantsler
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti Hematoloogide Seltsiga esitab kolmandat korda
ettepaneku Ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 1 prim muutmiseks, millele seni ministeeriumi poolt
tagasiside puudub.
Muudatus on ajendatud nii Sotsiaalministeeriumis 13.05.2014 toimunud ümarlauast, kus koos liiduga
osalesid sotsiaalminister Helmen Kütt, tervise- ja töövaldkonna minister Urmas Kruuse, Haigekassa
juhatuse esimees Tanel Ross ja mitmed ametnikud ministeeriumi rahvatervise osakonnast eesotsas
juhataja Heli Palustega ning kus selgitati, et Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu toonane ettepanek
60-päevase hooldushüvituse võimaldamiseks on esimene samm, mida tulevikus laiendatakse ka teistele
rasketele diagnoosidele.
Ministeeriumi kavatsus kajastub ka 2014. aastal Sotsiaalministeeriumi RakS Ravikindlustuse seaduse
(RaKS) §-de 54 ja 59 muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuses.
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koos Eesti Hematoloogide Seltsiga jääb lootma seekorda
ministeeriumi tagasisidele, loodetavasti positiivsele tagasisidele.
Heade soovidega
Kaili Lellep
juhatuse esimees
MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
+372 507 8373
[email protected]
www.vahilapsed.ee
Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.
www.avast.com