Sotsiaalministri
24.09.2019 määrus nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ning analüüsimeetodid“
Lisa
Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid
1. Indikatiivdoosi arvutamine
Indikatiivdoos arvutatakse üldjuhul radionukliidide mõõdetud kontsentratsioonide ja
keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 45 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire
ja hindamise kord ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide
ning kiirgus- ja koefaktori väärtused“ lisas 4 esitatud doosikoefitsientide ning vee aastase
sissevõetud koguse põhjal (täiskasvanute puhul 730 l).
Kui kehtib võrratus:
𝑛
𝐶𝑖(𝑜𝑏𝑠)
∑ ≤1
𝐶𝑖(𝑑𝑒𝑟)
𝑖=1
kus:
Ci(obs) = radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon,
Ci(der) = radionukliidi i tuletatud kontsentratsioon (tabel 1) ja
n = määratud radionukliidide arv,
on indikatiivdoos väiksem kui kontrollväärtus 0,1 mSv.
Kui määratud radionukliidide tuletatud kontsentratsioonid on tabelis 1 esitatud, kuid võrratus
ei kehti, on indikatiivdoos leitav valemiga:
n
I = (Σ Ci(obs)/Ci(der))*0,1
i=1
Tabel 1. Olmevee radioaktiivsuse tuletatud kontsentratsioonid (Märkus 1)
Päritolu Nukliid Tuletatud
Kontsentratsioon
(Bq/l)
Looduslik U-238 Märkus 2 3,0
U-234 Märkus 2 2,8
Ra-226 0,5
Ra-228 0,2
Pb-210 0,2
Po-210 0,1
Tehislik C-14 240
Sr-90 4,9
Pu-239/Pu-240 0,6
Am-241 0,7
Co-60 40
Cs-134 7,2
Cs-137 11
I-131 6,2
Märkus 1. Tabelis on esitatud väärtused levinumate looduslike ja tehislike radionukliidide
kohta. Tegemist on täpsete väärtustega, mis on arvutatud, lähtudes doosist 0,1 mSv ja
aastasest sissevõtust 730 liitrit, kasutades keskkonnaministri määruse nr 45 lisas 4 esitatud
doosikoefitsiente, mida saab kasutada ka tabelis märkimata radionukliidide tuletatud
kontsentratsioonide arvutamiseks.
Märkus 2. Tabelis on arvestatud üksnes uraani radioloogilisi omadusi, mitte selle keemilist
mürgisust.
2. Analüüsimeetodid ja tulemuslikkuse kriteeriumid
Järgmiste parameetrite ja radionukliidide puhul, kui vastava parameetri või radionukliidi
määramine on nõutav, peab kasutatava analüüsimeetodiga olema võimalik mõõta vähemalt
tabelis 2 esitatud aktiivsuskontsentratsiooni.
Tabel 2. Aktiivsuskontsentratsioonide avastamispiirid
Avastamispiir (Bq/l)
Parameetrid ja radionukliidid Märkused
(märkused 1 ja 2)
Triitium 10 Märkus 3
Radoon 10 Märkus 3
Summaarne alfaradioaktiivsus 0,04 Märkus 4
Summaarne beetaradioaktiivsus 0,4 Märkus 4
U-238 0,02
U-234 0,02
Ra-226 0,04
Ra-228 0,02 Märkus 5
Pb-210 0,02
Po-210 0,01
C-14 20
Sr-90 0,4
Pu-239/Pu-240 0,04
Am-241 0,06
Co-60 0,5
Cs-134 0,5
Cs-137 0,5
I-131 0,5
Märkus 1. Avastamispiir arvutatakse vastavalt ISO standardile 11929: Iseloomulike
piirmäärade kindlaksmääramine (otsustuslävi, avastamispiir ja usaldusvahemik) ioniseeriva
kiirguse mõõtmiseks – Põhialused ja üldised rakendused, I ja II liiki mõõtemääramatuse
tõenäosusega 0,05.
Märkus 2. Mõõtemääramatus arvutatakse ja esitatakse standardmääramatuse või laiendatud
määramatusena, kasutades kattetegurit 1,96 vastavalt dokumendile „ISO Guide for the
Expression of Uncertainty in Measurement“ (ISO suunised mõõtemääramatuse
väljendamiseks).
Märkus 3. Triitiumi ja radooni avastamispiir on 10% selle kontrollväärtusest 100 Bq/l.
Märkus 4. Summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse avastamispiir
on 40% vastavatest kontrollväärtustest 0,1 ja 1,0 Bq/l.
Märkus 5. See avastamispiir kehtib ainult indikatiivdoosi esialgse kontrolli suhtes uue veeallika
puhul. Kui esialgne kontroll näitab, et ei ole tõenäoline, et Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon
ületab 0,04 Bq/l, võib tavapäraste Ra-228 mõõtmiste puhul avastamispiiri suurendada 0,08
Bq/l-ni, kuni nõutakse järgnevat täpsemat kontrolli.
Märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel sotsiaalministri määruse
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ juurde.
Asutus Märkus Arvestatud/mittearvestatud Kommentaar
Terviseamet Paragrahvi 13 lõige 3 Selgitatud Paragrahvi 13
(e-kiri) tuleks välja jätta. lõiget 3 pole vaja
Veeseadus ütleb välja jätta, sest
joogivee kohta ainult, et see ei sätesta
vesi peab vastama tervisele ohtliku
joogivee määruse vee edasise
nõuetele. kasutamise üle
Mahatõmmatud lause otsustamist, vaid
ütleb üheselt, et vesi kvaliteedinõuetele
peab vastama mittevastava
joogiveemääruse joogivee
nõuetele. Seega kasutamist. St, et
nõuetele mittevastav kui nt vesi ei vasta
vesi ei tohi mingil juhul raua
tarbijani jõuda. Olen piirsisaldusele,
ikka veel seisukohal, et siis selle
määruse varasemas ületamisel ei ole
versioonis toodud tekst koheselt ohtu
vastab reaalsele elule tervisele, ehk
paremini. Terviseamet saab
olenevalt ületuse
suurusest
otsustada,
milliseid
meetmeid võtta
tuleb. Kui aga nt
arseen või
enterokokid
ületavad, tuleb
võtta tõsisemaid
meetmeid.
Terviseamet Paragrahvi 14 lõige 3 Arvestatud
(e-kiri) tabeli viimane rida –
seal on „Akrüülamiid, ...“
kohta „ sisaldust
reguleeritakse....“. Ka
selle peaks asendama
„Sisaldust
kontrollitakse...“, nagu
on tehtud samade
ainete puhul lõikes 6.
Terviseamet Paragrahvi 14 lõike 6 Arvestatud
(e-kiri) tabeli teise kuni
kolmanda veeru päises
„piirväärtuse %“ ei ole
arusaadav ning tuleb
muuta „%
piirväärtusest“ nagu §
14 lõikes 3.
2
Eesti Vee- § 3 lg 3 sätestab: Arvestatud osaliselt. Sõnastust
ettevõtete Liit „(3) Joogiveele esitatud muudetud – ka
piirsisalduste või praegu kehtiva
parameetri korra kohaselt on
kontrollväärtuste abinõude
ületamisel korraldab programmi
Terviseamet terviseriski väljatöötamine
hindamise, vajaduse vajalik üksnes
korral koostöös tingimusel kui on
ekspertidega, ja inimese tervist
inimese tervise vaja kaitsta.
kaitsmise vajaduse Sõnastus on
korral abinõude viidud kooskõlla
programmi 01.10.2019
väljatöötamise, mille jõustuva
kulud katab joogivee veeseaduse
käitleja. Kui lubatust tekstiga, mille §
kõrgemate näitajate 92 lõike 2
puhul ei kaasne ohtu kohaselt katab
inimese tervisele, võib sama paragrahvi
seda vett kasutada lõike 1 punktis 10
joogivee otstarbeks.“ nimetatud
tegevuste kulud
Sarnase sõnastusega joogivee käitleja,
lõike tekst on määruses kui joogivee
juba 2005. aastast, kuid kvaliteedi
tekitab palju küsimusi ja halvenemine on
on vastuoluline. tingitud joogivee
Säte on sõnastatud käitleja
selliselt, et kui tegevusest.
analüüside tulemusel
selgub, et joogivesi ei
vasta nõuetele, siis
korraldab Terviseamet
(seega on kohustuslik)
abinõude programmi
koostamise, sh kaasab
vajadusel eksperte.
Kõik need kulud peab
praeguse sõnastuse
järgi katma joogivee
käitleja. Selline nõue ei
arvesta tegelikku
olukorda ja on selgelt
ebaõiglane. Kulud
peaks kandma see isik,
kes on probleemi
otsene põhjustaja,
hoolimata sellest, kas
seda tehakse tahtlikult
või tahtmatult. Kui
joogivee analüüs näitab
ületamisi, siis ei ole
selle põhjustaja
ilmtingimata joogivee
3
käitleja. Ka nt
kinnistuomaniku
hoolimatus torustiku
korrashoiul võib
põhjustada joogivee
kvaliteedi halvenemise.
Juhul, kui olukorra
põhjustajat ei ole
võimalik välja selgitada,
siis peaks programmi
koostamise kulud
kandma Terviseamet.
Segadust tekitab ka
ekspertide
kaasamisega tekkivate
kulude katmine. Kui
Terviseamet peab
vajalikuks koostööd
ekspertidega, siis ei
peaks see olema
määruse tasemel
reguleeritud.
Lisaks on sätet võimalik
tõlgendada selliselt, et
programm koostatakse
vaid vajadusel või, et
programm koostatakse
ka siis kui ei kaasne
ohtu inimeste tervisele.
Kui puudub hindamise
tulemus, siis tohib vett
jätkuvalt joogivee
otstarbeks kasutada.
Palun muuta sätte
sõnastust arvestades
eelnevat selgitust.
Omalt poolt teeme
ettepaneku sõnastada
lõige 3 järgmiselt:
„(3) Joogiveele esitatud
piirsisalduste või
parameetri
kontrollväärtuste
ületamisel korraldab
Terviseamet terviseriski
hindamise ja töötab
välja abinõude
programmi, kui see on
vajalik inimese tervise
kaitsmiseks. Programmi
väljatöötamisega
kaasnenud kulud katab
joogiveele esitatud
4
piirsisalduste või
parameetri
kontrollväärtuste
ületamise tahtlikult või
tahtmatult põhjustanud
isik või selle puudumisel
Terviseamet.
Terviseriski hindamise
tulemusel võib
Terviseamet lubada vee
kasutust joogiveeks ka
lubatust kõrgemate
näitajate puhul.“
Eesti Vee- Kloor on üks oluline Arvestatud osaliselt. Eelnõu
ettevõtete Liit komponent, mis aitab täiendatud.
(AS Tallinna tagada joogivee Jääkkloorile
Vesi) mikrobioloogilise kehtestatakse
kvaliteedi veevõrgus. kaks piirsisaldust -
Sooja veega väheneb „≤ 0,5 mg/l“ ja „≤ 1
see 0,5 mg/l vaba kloori mg/l“. Esimene
veevõrgus kiiresti ja ei kehtib tarbija
pruugi olla piisav kraanis, teine
kvaliteedi tagamiseks veetöötlusjaamast
(kaugemad tarbijad, või veevärgist
tupikud). Kloori kogus väljuvas vees.
jaamast väljuvas vees Sellise
peab olema kindlasti lahendusega saab
läbiräägitav. 2019 suvel joogivee käitleja
kaebuseid (lõhn, sõltuvalt
maitse) ei tulnud, erinevatest
soojas vees kloor mikrobioloogiat
reageerib kiiresti. mõjutavatest
Piirmäär ju indikaatoriks tingimustest (nt
võib olla, aga peab vee temperatuur)
olema läbiräägitav, sest kloori sisaldust
veekäitleja vastutab vee paremini
kvaliteedi eest ja optimeerida,
opereerimiseks on kloor samas aga on ka
oluline parameeter. Ja tarbijad kaitstud.
see kogus, mis on
kehtestatud jaamale on
tarbija juures kordades
madalam.
Sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks
tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 2019. aasta 1. oktoobril. Määrus
kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid
eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määruse eelnõu
tekst kordab sisuliselt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ teksti, milles võrreldes kehtiva korraga tehakse vaid
väikesed muudatused.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik
Ramon Nahkur (
[email protected]; tel 626 9149). Määruse koostamises osalesid
Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht (
[email protected];
tel 794 3525), keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns
(
[email protected]; tel 794 3536), Põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht Heleri
Soolmann (
[email protected]; tel 794 3727) ja Tartu labori laborijuhataja Mari
Reinik (
[email protected]; tel 5820 8617). Määruse on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]; tel 626 9320). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (
[email protected]; tel 626
9328).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud 30.01.2019 vastu võetud ja 01.10.2019 jõustuva veeseaduse terviktekstiga (RT
I, 22.02.2019, 1). Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2 alusel. Eelnõu ei ole seotud
isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb 15 paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja
jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohast määrust on
võrreldes sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded
ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi määrus nr 82) muudetud eelkõige keeleliselt ja normitehniliselt.
Sisulisi muudatusi selgitatakse allpool paragrahvide kaupa. Kehtiva määruse eri redaktsioonide
seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või
Sotsiaalministeeriumis.
Paragrahvi 2 lõikes 3 on õigusselguse huvides asendatud sõna „ühisveevärk“ sõnaga
„jaotusvõrk“, sest ühisveevärgi mõiste on kitsam ja selle alt võivad välja jääda teatud joogivee
käitlejad, näiteks majandustegevusega individuaalsed veevärgid (määruse § 1 lõike 2 punkti 3
tähenduses), kellel pole ühisveevärki, aga kes varustavad teenuse osutamise käigus tarbijaid oma
isiklikust puurkaevust pärineva joogiveega. Jaotusvõrgu mõiste hõlmab nii viimaseid kui ka
ühisveevärki. Õigusselguse põhimõttel võetakse jaotusvõrgu mõiste kogu määruse tekstis läbivalt
kasutusele. Samuti on mõiste kooskõlas veeseaduse ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee
kvaliteedi kohta (edaspidi joogivee direktiiv) terminoloogiaga. Praktilises elus muudatus olulist
mõju kaasa ei too. Pigem aitab muudatus tulevikus ära hoida võimalikke vaidlusi selle üle, kas
teatud ettevõttele või isikule kehtivad joogivee käitleja (sh ka joogivee kvaliteedi ja kontrolli)
nõuded. Sõna „jaotusvõrk“ on kooskõlas ka veeseadusega.
2
Paragrahvi 3 lõike 3 esimese lause lõppu lisatakse kehtiva korraga võrreldes lause „kui joogivee
kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest“. Veeseaduse § 92 lõike 1 punkt 10
sätestab analoogse sisu, mis määruse § 3 lõige 3, ent veeseaduse § 92 lõige 2 sätestab
täiendavalt, et paragrahvi 92 lõike 1 punktis 10 nimetatud tegevuste kulud katab joogivee käitleja,
kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Et oleks kooskõla
veeseaduse ja määruse vahel, täiendatakse ka määruse teksti sarnaselt veeseadusega.
Paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „ühisveevärk“ sõnaga „jaotusvõrk“. Selgitus on esitatud
§ 2 lõike 3 muudatuse juures.
Paragrahvi 4 lõike 1 tabelis kasutatakse edaspidi ühiku „PMÜ“ asemel ühikut „arv / 100 ml“.
Muudatuse tingib asjaolu, et vastavalt § 14 lõikele 1 on Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite
määramiseks ette nähtud kaks analüüsimeetodit (EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN ISO 9308-2),
kuid tulemused ühikute näol metoodikates erinevad. EN-ISO 9308-1 puhul on mõõtühikuks CFU
(colony forming unit) ja EN-ISO 9308-2 puhul MPN (most probable number). Seetõttu on kehtiva
korra kohaselt § 14 lõike 1 rakendamine küsimusi tekitav. Kasutades edaspidi ühikut „arv / 100 ml“,
katab see ära mõlemad analüüsimeetodid. Õigusselguse põhimõttel võetakse PMÜ asemel kogu
määruse tekstis läbivalt kasutusele „arv/ml“, mis on kasutusel ka joogivee direktiivis. Muudatuse
mõjul on Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite määramiseks võimalik § 14 lõiget 1 paremini
rakendada.
Paragrahvi 6 tabelis korrigeeritakse jääkkloori piirsisaldust. Kehtiva korra kohaselt on jääkkloori
piirsisalduseks ≥ 0,2 ja ≤ 0,5, kuid kavandatava korra kohaselt seatakse piirsisalduseks „≤ 0,5 ja ≤
1“. Alumine piir (≥0,2) eemaldatakse seoses asjaoluga, et joogivee käitlejatel on praktiliselt võimatu
tagada ≥ 0,2 mg/l jääkkloori kogu torustiku ulatuses ja kraani otsas, kuna see lahustub vees peale
0,5-tunnist kontakti. Tegemist on indikaatornäitajaga, mis iseloomustab veepuhastuse efektiivsust,
mitte terviseriski. Jääkkloori ülemine piir (0,5 mg/l) on seatud, pidades silmas tarbijale
vastuvõetavat lõhna ja maitset. Muudatuse mõju on positiivne, kuna joogivee käitlejatel ei teki
olukorda, kus jääkkloori alumise piiri mittesaavutamisega nõuete rikkumine tekiks. Uue korra
kohaselt on lisatud täiendav piirsisaldus „≤ 1„ mg/l. Täiendav piirsisaldus kehtib enne
veepuhastusjaamast või veevärgist väljuvale veele. Eelnimetatud piirsisaldus on vajalik, kuna
veepuhastusjaamas või veevärgis võib vee mikrobioloogiline koostis erinevatel tingimustel (nt vee
temperatuur) kergesti muutuda ning sellisel juhul võib olla suurema koguse kloori lisamine vajalik,
et hoida joogivesi erinevatest kahjulikest mikroobidest vaba. Lisaks eemaldatakse tabelist näitaja
„jääkosoon“. Terviseameti hinnangul ja andmetel pole jääkosooni määruse kehtima hakkamisest
saati laboris tehtud analüüsidega leitud ja praktiline väärtus näitaja määramiseks puudub.
Jääkosooni määramist ei nõua ka joogivee direktiiv. Muudatuste mõju on positiivne joogivee
käitlejatele, kes saavad sõltuvalt erinevatest tingimustest kloori taset suuremas ulatuses
optimeerida. Samuti ei pea joogivee käitlejad edaspidi jääkosooni vees määrama.
Paragrahvi 12 lõike 6 punktides 2 ja 3 (kehtiva korra kohaselt § 91 lõike 6 punktid 2 ja 3)
asendatakse sõna „väärtusest“ sõnaga „piirsisaldusest“, et vastavate punktide sõnastused oleksid
paremini kooskõlas §-des 4, 5 ja 6 esitatud mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate ning
indikaatoritele lubatud piirkontsentratsioonide sõnastusega.
Paragrahvi 14 lõike 3 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 3) sõnastuses asendatakse tekstiosa
„täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus““ tekstiosaga „analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja
„mõõtemääramatus““. Terviseameti keemialabori hinnangul on viimati nimetatud termin
laboratoorsete toimingute puhul arusaadavam.
Paragrahvi 14 lõike 3 tabeli teise veeru päises asendatakse kehtiva korraga võrreldes tekstiosa
„parameetri väärtuse %“ tekstiosaga „% piirsisaldusest“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus,
mis on esitatud § 12 lõike 6 punktide 2 ja 3 juures.
Paragrahvi 14 lõike 4 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 4) esimeses lauses asendatakse sõna
„täpsusnäitajad“ sõnadega „analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad“. Muudatuse kohta kehtib sama
selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 juures. Lisaks asendatakse sama lõike esimeses lauses sõna
3
„väärtusest“ sõnaga „piirsisaldusest“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 12
lõike 6 punktide 2 ja 3 juures.
Paragrahvi 14 lõike 6 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 6) sõnastuses asendatakse sõnad
„täpsuse miinimumnäitajad“ sõnadega „analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad“. Muudatuse kohta
kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 juures. Samas lõikes esitatud tabeli teises kuni
neljandas veerus asendatakse sõna „reguleeritakse“ sõnaga „kontrollitakse“, sest näitaja sisaldust
kontrollitakse, mitte ei reguleerita vastavalt toote spetsifikatsioonile.
Paragrahvi 14 lõike 7 märkuses 1 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõike 7 märkus 1) muudetakse
teise lause sõnastust, asendades sõnad „mõõtemääramatuse täpsusnäitaja“ sõnaga
„mõõtemääramatus“ ja sõnad „näitaja väärtusest“ sõnadega „näitaja piirsisaldusest“. Muudatuse
kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 ja § 12 lõike 6 punktide 2 ja 3 juures. Sama
lõike märkuses 4 asendatakse sõna „võrdlusproovi“ sõnaga „nullproovi“ ja märkuses 5 sõna
„järgida“ sõnaga „saavutada“.
Paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. oktoober 2019. a.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kehtiv määrus nr 82 on kooskõlas joogivee direktiiviga ning eelnõu sisuliselt kordab määruse nr
82 teksti. Eelnõukohased muudatused kehtiva määruse nr 82 tekstiga võrreldes joogivee
direktiiviga vastuollu ei lähe.
4. Määruse mõjud
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid sisuliselt ei muudeta ning olulist mõju eelnõuga ei kaasne.
Mõju omavaid muudatusi on hinnatud eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi punkti all. Eelnõu mõju on
positiivne, kuna määruse tekst saab olema õigusselgem.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid. Kuna joogivee
käitlejad ei pea edaspidi jääkosooni joogivees määrama, võivad kulutused neile väheneda.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja
Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti Vee-ettevõtete Liidule
(EVEL). Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
Terviseamet saatis kooskõlastuse vaikimisi. EVELi saadetud märkuseid on arvestatud või
selgitatud.
MINISTRI MÄÄRUS
24.09.2019 nr 61
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid1
Määrus on kehtestatud veeseaduse paragrahvi 85 lõike 2 alusel
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide
analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude
eest.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) looduslikule mineraalveele;
2) veele, mis on ravim ravimiseaduse tähenduses;
3) isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50
inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest
või avalik-õiguslikust tegevusest;
4) joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi,
seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet
asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta.
(3) Terviseamet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse
omanikke määruse nõuete kohaldamata jätmisest. Samuti teavitab Terviseamet viivitamata ja
nõustab tasuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse omanikke, kui
vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimese tervisele, ning annab nõu meetmete
kohta, mida on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest.
Sõit objektile ja tagasi, objekti külastamine, joogiveeproovide võtmine ja veeproovide
analüüsimine toimub rahvatervise seaduse § 21 lõike 5 alusel kehtestatud hinnakirja kohaselt.
2. peatükk
JOOGIVEE KÄITLEMINE JA KVALITEEDINÕUDED
§ 2. Joogivee käitleja ja käitlemise nõuded
(1) Joogivee käitleja on ettevõtja veeseaduse § 87 lõike 1 tähenduses.
(2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet
käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
2
(3) Jaotusvõrgu kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee
nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või
tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku
leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta
tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist.
(4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad
halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata.
(5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokku puutuvad veevarustussüsteemi seadmed, vahendid
ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega
kaudselt ning peavad olema kooskõlas ehitusseadustiku § 11 ja selle alusel kehtestatud
nõuetega ning kiirgusseaduse §-ga 22.
§ 3. Joogivee kvaliteet
(1) Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega
mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste
tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa käesoleva
määruse §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi.
(2) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid
(organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada
käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri
kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.
(3) Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab
Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise
kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee
käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui
lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada
joogivee otstarbeks.
(4) Parameetri kontrollväärtus käesoleva määruse tähenduses on radioloogilise näitaja
väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained
kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse
parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast
inimeste tervise kaitsmise nõuetele.
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad jaotusvõrgu, mahutite ja tsisternide kaudu
edastatavas joogivees on järgmised:
Näitaja Ühik Piirsisaldus
Escherichia coli
arv / 100 ml 0
Enterokokid arv / 100 ml 0
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on
järgmised:
3
Näitaja Ühik Piirsisaldus
Escherichia coli
arv / 250 ml 0
Enterokokid arv / 250 ml 0
Pseudomonas aeruginosa arv / 250 ml 0
Kolooniate arv 22 0C
arv/ml 100
0
Kolooniate arv 37 C
arv/ml 20
§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad
Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:
Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused
Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1
Antimon 5,0 µg/l
Arseen 10 µg/l
Benseen 1,0 µg/l
Benso(a)püreen 0,010 µg/l
Boor 1,0 mg/l
Bromaat 10 µg/l Märkus 2
1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l
Elavhõbe 1,0 µg/l
Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1
Fluoriid 1,5 mg/l
Kaadmium 5,0 µg/l
Kroom 50 µg/l
Nikkel 20 µg/l Märkus 9
Nitraat 50 mg/l Märkus 3
Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3
Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5
Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6
4
Plii 10 µg/l Märkus 9
Polütsüklilised
0,10 µg/l Määratakse ühendite
aromaatsed
summaarne sisaldus
süsivesinikud (PAH)
Märkus 7
Seleen 10 µg/l
Tetrakloroeteen ja 10 µg/l Määratakse ühendite
trikloroeteen summaarne sisaldus
Trihalometaanide 100 µg/l Määratakse ühendite
summa summaarne
sisaldus
Märkused 2 ja 8
Tsüaniid 50 µg/l
Vask 2,0 mg/l Märkus 9
Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1
Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna, lähtudes
Märkus
maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega.
1
Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema
Märkus
väiksema väärtuse poole.
2
Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:
Märkus
(NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1
3
(NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l.
Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l.
Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid,
Märkus
herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid,
4
pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite
metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused.
Järelevalvet kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide suhtes, mida võib asjaomases
veevarustuses leiduda.
Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja
Märkus
heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l.
5
Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat.
Märkus
6
Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen,
Märkus
benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.
7
Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja
Märkus
bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud
8
trihalometaanide sisalduse summat.
Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov võetakse
Märkus
selliselt, et see esindaks tarbijate poolt manustatavat keskmist nädalakogust.
9
§ 6. Indikaatorid
Indikaatorid joogivees on järgmised:
5
Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused
Alumiinium 200 µg/l
Ammoonium 0,5 mg/l
µS cm-1 20
Elektrijuhtivus 2500 Märkus 1
ºC juures
Jääkkloor ≤ 0,5 ja ≤ 1 mg/l Märkus 6
Kloriid 250 mg/l Märkus 1
Mangaan 50 µg/l
Naatrium 200 mg/l
mg/l O2
Oksüdeeritavus 5,0 Märkus 3
Orgaanilise süsiniku Ebaloomulike muutusteta Märkus 4
sisaldus (TOC)
Raud 200 µg/l
Sulfaat 250 mg/l Märkus 1
Vesinikioonide ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik Märkused 1
kontsentratsioon ja 2
Hägusus Tarbijale vastuvõetav, NTU Märkus 5
ebaloomulike muutusteta
Maitse Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike muutusteta
Lõhn Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike muutusteta
Värvus Tarbijale vastuvõetav,
ebaloomulike muutusteta
Clostridium
0 arv / 100 ml Märkus 7
perfringens (koos eostega)
Kolooniate arv 22 ºC Ebaloomulike muutusteta
Coli-laadsed bakterid 0 arv / 100 ml Märkus 8
Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokku puutuvate
Märkus
seadmete ja materjalide korrosiooni.
1
Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla tabelis esitatust
Märkus
väiksem, kuid mitte alla 4,5.
2
6
Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus.
Märkus
3
Näitajat ei uurita, kui jaotusvõrku suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m³.
Märkus
4
Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirsisaldus pärast veetöötlust
Märkus
1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut.
5
Näitaja piirsisaldust „≤ 0,5 mg/l“ kontrollitakse tarbija kraanist ja piirsisaldust „≤ 1“
Märkus
kontrollitakse veetöötlusjaamast väljuvas vees. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset
6
kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti
kloorimiseks kasutatud klooriühenditega.
Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi on pärit või mõjutatud pinnaveest.
Märkus
Clostridium perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring
7
teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.
Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks arv / 250 ml.
Märkus
8
§ 7. Radioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Indikatiivdoos käesoleva määruse tähenduses on aastasest sissevõtust tulenev oodatav
efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest
radionukliididest, välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga
lagunemissaadused.
(2) Indikatiivdoosi hindab Keskkonnaamet või ekspert kiirgusseaduse tähenduses.
(3) Joogivee radioloogilised kvaliteedinäitajad on järgmised:
Radioloogiline näitaja Parameetri kontrollväärtus Ühik Märkused
Triitium 100 Bq/l Märkus 1
Indikatiivdoos 0,10 mSv Märkused 2 ja 3
Radoon 100 Bq/l Märkus 4
Triitiumit tuleb joogivees määrata juhul, kui joogiveeks kasutatava vee valgalal on tehislikke
Märkus radionukliide emiteerida võiv rajatis.
1
Indikatiivdoosi seire toimub määruse lisas kehtestatud korra kohaselt.
Märkus
2
Efektiivdoosi hindamine toimub kiirgusseaduse alusel kehtestatud korras.
Märkus
3
Radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse
Märkus teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud.
4
§ 8. Indikatiivdoosi seire
Indikatiivdoosi seirel kasutatakse järgmist strateegiat:
7
1) Kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi või ordoviitsiumi veekihist pärineva joogivee ja
nende kihtide veega segatud muust veekihist pärineva joogivee korral määrab joogivee käitleja
joogivees raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 kontsentratsiooni;
2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata veekihtidest ja pinnaveest pärineva joogivee
korral indikatiivdoosi ei seirata;
3) kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil
põhjust eeldada, et indikatiivdoosi kujunemisel võivad olulist osa etendada ka punktis 1
nimetamata veekihtidest pärinev joogivesi või täiendavad radionukliidid, on joogivee käitlejal
kohustus Terviseameti nõudmisel vastavate radionukliidide kontsentratsioonid joogivees
määrata.
3. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED
§ 9. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine
(1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades:
1) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul
inimesele tarbimiseks kasutatavatest kraanidest. Kui joogivesi ei vasta nõuetele, rakendatakse
käesoleva määruse § 2 lõiget 3;
2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas;
3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne
pudelitesse villimist (villimiskohas);
4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas;
5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas.
(2) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele nende näitajate puhul, mis jaotusvõrgus
ebasoodsas suunas ei muutu, võib kontrollida veetöötlusjaamas või veevärgis.
(3) Vase, plii ja nikli vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta
enne joosta. Päevasel ajal võetakse juhuslik proov, mille maht on üks liiter.
(4) Mikrobioloogiliste näitajate vastavusproove võetakse ja neid käideldakse vastavalt
standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B.
(5) Proovivõtt jaotusvõrgus, välja arvatud proovivõtt tarbija kraanist, peab vastama standardile
ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste näitajate puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja
käitlemine vastama standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A.
(6) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad.
(7) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad
analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC
17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad
kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu
samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga.
§ 10. Joogivee kontroll
(1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva
joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele.
(2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise,
eriti desinfektsiooni tõhususe kohta.
8
(3) Tavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid:
Näitaja Uurimise nõuded
Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse
veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat
süvakontrolli käigus.
Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel
uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.
Värvus
Elektrijuhtivus
Escherichia coli
Vesinikioonide
kontsentratsioon pH
Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või selle ühendeid kasutatakse
veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat
süvakontrolli käigus.
Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel
uuritakse näitajat süvakontrolli käigus.
Lõhn
Pseudomonas
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest.
aeruginosa
Maitse
Kolooniate arv 22 ºC
juures
Coli-laadsed bakterid
Hägusus
Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel.
(4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse
§ 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust.
(5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse
§-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele.
(6) Joogivee käitleja peab joogivee tarbimisest saadava indikatiivdoosi määrama iga kümne
aasta tagant, välja arvatud käesoleva määruse § 8 punktis 3 esitatud tingimusel.
(7) Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatud, teavitab joogivee käitleja
sellest Terviseametit, kes otsustab proovivõtusageduse suurendamise vajaduse üle, et tagada
aasta keskmise kontrollväärtuse representatiivsus.
9
(8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu
edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud
radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
Jaotusvõrgu, mahutite, Tavakontrolli minimaalne Süvakontrolli minimaalne
tsisternide, kanistrite ja proovide arv aastas proovide arv aastas
pudelite kaudu edastatava (vt märkus 2) (vt märkus 2)
joogivee hulk m³/ööpäevas
(vt märkus 1)
kuni 100 1 1 kümne aasta jooksul
101 kuni 1000 4 1
1001 kuni 10 000 4 1
+ 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 4500
m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud
osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust
10 001 kuni 100 000 4 3
+ 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 10 000
m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud
osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust
üle 100 000 4 12
+ 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 25 000
m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud
osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust
Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse
kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu,
eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l.
Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 proovi (neli
proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta).
(9) Kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate
proovide arvu Terviseamet.
(10) Proovide arv peab jagunema aja ja koha järgi võrdselt niipalju kui võimalik.
§ 11. Joogivee kontrolli kavandamine
(1) Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava.
Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta tagant ja kooskõlastatakse
Terviseametiga.
(2) Joogivee kontrolli kavaga tuleb tagada, et inimese tervisele avalduvate riskide juhtimiseks
kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas alates valgalast kuni veevõtu,
vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni ning et nõuetele vastavuse kohas on vesi
tervislik ja puhas.
(3) Kvaliteedinäitajate valimisel joogivee kontrolli kavasse tuleb iga veevarustussüsteemi puhul
arvesse võtta kohalikke tingimusi.
10
(4) Kontrolli kavas peab olema esitatud:
1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus;
2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;
3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad, arvestades eraldi proovide võtmise vajadust
juhul, kui veekvaliteeti veevarustussüsteemis ei saa käsitleda umbes ühetaolisena;
4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku
jooksul.
(5) Kontrolli kava võib sisaldada järgmist:
1) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll;
2) valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll.
(6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud
riskihinnangul.
§ 12. Riskihindamine
(1) Joogivee käitleja võib teha erandeid §-s 10 esitatud tava- ja süvakontrolli näitajatest ja
proovivõtusagedustest, kui ta on koostanud riskihinnangu, mis kooskõlastatakse
Terviseametiga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskihinnang peab põhinema riskihindamise
üldpõhimõtetel, mis on sätestatud kooskõlas standardiga EVS-EN 15975-2 „Joogiveega
varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised”.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud joogivee kvaliteeti käsitlev riskihinnang peab
koosnema vähemalt järgmistest osadest:
1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus;
2) joogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine;
3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine;
4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine;
5) riskide haldamise tõendamine;
6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või määramata jätmise alused ja põhjendused.
(4) Riskihindamisel tuleb selliste veekogumite puhul, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja
mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 100 m³ vett, võtta arvesse veeseaduse § 53 lõike 1
kohaste veeseireprogrammide tulemusi.
(5) Riskihindamise tulemuste põhjal tuleb käesoleva määruse § 10 lõigetes 3 ja 5 esitatud
näitajate loetelu täiendada ja sama paragrahvi lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust
suurendada järgmistel juhtudel:
1) käesoleva määruse §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita
veeseaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi;
2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või
mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele;
3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuded.
(6) Riskihindamise tulemuste põhjal võib käesoleva määruse § 10 lõigetes 3 ja 5 esitatud
näitajate loetelu lühendada ja sama paragrahvi lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust
vähendada, kui on arvestatud järgmisi tingimusi:
1) määratakse proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle
kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse käesoleva
määruse § 2 lõiget 3, § 9 lõiget 1 ja § 13 lõiget 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 5;
2) käesoleva määruse § 10 lõike 8 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks
peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme
11
aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60%
näitaja piirsisaldusest;
3) näitaja väljajätmiseks käesoleva määruse § 10 lõigete 3 ja 5 kohasest seirega hõlmatud
loetelust peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt
kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla
30% näitaja piirsisaldusest;
4) käesoleva määruse § 10 lõigete 3 ja 5 kohasest seirega hõlmatud näitajate loetelust
konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud
joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee
mistahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on sätestatud käesoleva määruse §
1 lõikes 1;
5) proovivõtusagedust võib vähendada või näitaja loetelust välja jätta vastavalt käesoleva lõike
punktidele 2 ja 3 üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul
oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise.
(7) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata Escherichia coli suhtes, mille
proovivõtusagedus ei tohi olla väiksem kui käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud sagedus.
(8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud,
mis on riskihinnangu täiendamise aluseks.
(9) Joogivee käitleja teeb teabe riskihindamise läbiviimise kohta ja riskihindamise tulemused
avalikkusele kättesaadavaks.
(10) Riskihinnang tuleb ajakohastada juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu
usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et riskihinnang ei kajasta enam
tegelikku olukorda.
§ 13. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine
(1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele, peab joogivee
käitleja kohe:
1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ning andma elanikkonnale
asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks;
3) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu
asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist,
vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite
väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit.
(2) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-s 7 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja:
1) kohe uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud riskihindamise tulemustest sõltuvalt võtma
vajaduse korral parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab inimese
tervise kaitsmise nõuetele, teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ja
andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta
tervise kaitseks.
(3) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning veega varustamine ei ole võimalik muul viisil,
otsustab Terviseamet sellise vee edasise kasutamise vastavalt veeseadusele ja selle alusel
kehtestatud sotsiaalministri määruse nõuetele ning teavitab sellest veekäitlejaid ja tarbijaid.
4. peatükk
ANALÜÜSIMEETODID
§ 14. Analüüsimeetodid
12
(1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada alljärgnevaid
analüüsimeetodeid:
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid
Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed bakterid
EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-
EN ISO 9308-2
Enterokokid EVS-EN ISO 7899-2
Pseudomonas aeruginosa
EVS-EN ISO 16266
kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – EVS-EN ISO 6222
kolooniate loendamine 22 ºC juures
kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – EVS-EN ISO 6222
kolooniate loendamine 36 ºC juures
Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed)
EVS-EN ISO 14189
(2) Joogivee keemilised ja indikaatornäitajad, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse
kriteeriumid, on esitatud käesoleva määruse lõigetes 3 ja 6.
(3) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus”:
Näitaja Mõõtemääramatus (vt märkus 1) Märkused
% piirsisaldusest (v.a pH puhul)
Alumiinium 25
Ammoonium 40
Antimon 40
Arseen 30
Benso(a)püreen 50 vt märkus
5
Benseen 40
Boor 25
Bromaat 40
Kaadmium 25
Kloriid 15
Kroom 30
Elektrijuhtivus 20
13
Vask 25
Tsüaniid 30 vt märkus
6
1,2-dikloroetaan 40
Fluoriid 20
Vesinikuioonide kontsentratsioon 0,2 vt märkus
pH (pH ühikutes) 7
Raud 30
Plii 25
Mangaan 30
Elavhõbe 30
Nikkel 25
Nitraat 15
Nitrit 20
Oksüdeeritavus 50 vt märkus
8
Pestitsiidid 30 vt märkus
9
Polütsüklilised aromaatsed 50 vt märkus
süsivesinikud (PAH) 10
Seleen 40
Naatrium 15
Sulfaat 15
Tetrakloroeteen 30 vt märkus
11
Trikloroeteen 40 vt märkus
11
Trihalometaanid kokku 40 vt märkus
10
Orgaanilise süsiniku kogusisaldus 30 vt märkus
12
Hägusus 30 vt märkus
13
14
Akrüülamiid-, epikloorhüdriin ja Sisaldust kontrollitakse toote
vinüülkloriid spetsifikatsiooni alusel.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud näitajate puhul tähendavad ettenähtud
analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama
mõõta piirsisaldusele vastavaid kontsentratsioone, selle määramispiir peab olema 30% või
vähem asjaomasest piirsisalduse väärtusest ja mõõtemääramatus peab vastama lõikes 3
esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga kui käesoleva määruse
§-de 5 ja 6 kohased näitaja piirsisaldused.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui
käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud näitajate piirsisalduste lisahälvet.
(6) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad „tõesus”, „kordustäpsus” ja „avastamispiir”:
Näitaja Tõesus Kordustäpsus Avastamispiir Märkused
(vt märkus 2) (vt märkus 3) (vt märkus 4)
näitaja % näitaja % näitaja %
piirsisaldusest piirsisaldusest piirsisaldusest
(v.a pH puhul) (v.a pH puhul) (v.a pH puhul)
Alumiinium 10 10 10
Ammoonium 10 10 10
Antimon 25 25 25
Arseen 10 10 10
Benso(a)püreen 25 25 25
Benseen 25 25 25
Boor 10 10 10
Bromaat 25 25 25
Kaadmium 10 10 10
Kloriid 10 10 10
Kroom 10 10 10
Elektrijuhtivus 10 10 10
Vask 10 10 10
Tsüaniid 10 10 10 vt märkus 6
1,2-dikloroetaan 25 25 10
Fluoriidid 10 10 10
15
Vesinikioonide 0,2 0,2 vt märkus 7
kontsentratsioon pH
(pH ühikutes)
Raud 10 10 10
Plii 10 10 10
Mangaan 10 10 10
Elavhõbe 20 10 20
Nikkel 10 10 10
Nitraat 10 10 10
Nitrit 10 10 10
Oksüdeeritavus 25 25 10 vt märkus 8
Pestitsiidid 25 25 25 vt märkus 9
Polütsüklilised 25 25 25 vt märkus 10
aromaatsed
süsivesinikud
(PAH)
Seleen 10 10 10
Naatrium 10 10 10
Sulfaat 10 10 10
Tetrakloroeteen 25 25 10 vt märkus 11
Trikloroeteen 25 25 10 vt märkus 11
Trihalometaanid 25 25 10 vt märkus 10
kokku
Hägusus 25 25 25
Akrüülamiid, sisaldust sisaldust sisaldust
epikloorhüdriin ja kontrollitakse kontrollitakse kontrollitakse
vinüülkloriid toote toote toote
spetsifikatsiooni spetsifikatsiooni spetsifikatsiooni
alusel alusel alusel
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 esitatud märkused on järgmised:
Märkus 1
Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal
mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatus (k = 2) on lõikes 3 märgitud
protsent näitaja piirsisaldusest või parem. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse
mõõtemääramatust näitaja piirsisalduse tasemel.
16
Märkus 2
Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise
tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardisarjas EVS-
ISO 5725.
Märkus 3
Kordustäpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise
standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav kordustäpsus on kahekordne
suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardisarjas EVS-
ISO 5725.
Märkus 4
Avastamispiir on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne
standardhälve või nullproovi partii viiekordne suhteline standardhälve.
Märkus 5
Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik saavutada tuleks valida parim võimalik tehnika
(kuni 60%).
Märkus 6
Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust.
Märkus 7
Tõesuse, kordustäpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes.
Märkus 8
Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467
Märkus 9
Üksikute pestitsiidide analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi
puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada
suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%).
Märkus 10
Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25%
tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest.
Märkus 11
Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50%
tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest.
Märkus 12
Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb
kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse
määramise kohta (EVS-EN 1484).
Märkus 13
Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt
standardile EVS-EN ISO 7027-1.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav
analüütiline meetod puudub, tuleb tagada, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku
tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid.
17
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Määruse rakendamine
(1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a.
(2) Määruse § 14 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri
asemel võib kasutada § 14 lõike 6 kohast tõesust, kordustäpsust ja avastamispiiri kuni 31.
detsembrini 2019. a.
1
Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 05.12.1998, lk 32–54);
Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ
(olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 07.10.2015, lk 6–17).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Lisa. Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid