dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid

Sotsiaalministeerium · 24. september 2019
Viit
61
Registreeritud
24. september 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Ramon Nahkur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎61 24.09.2019 Ministri määrus.bdoc1873 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ Lisa Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid 1. Indikatiivdoosi arvutamine Indikatiivdoos arvutatakse üldjuhul radionukliidide mõõdetud kontsentratsioonide ja keskkonnaministri 26.05.2005 määruse nr 45 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsientide ning kiirgus- ja koefaktori väärtused“ lisas 4 esitatud doosikoefitsientide ning vee aastase sissevõetud koguse põhjal (täiskasvanute puhul 730 l). Kui kehtib võrratus: 𝑛 𝐶𝑖(𝑜𝑏𝑠) ∑ ≤1 𝐶𝑖(𝑑𝑒𝑟) 𝑖=1 kus: Ci(obs) = radionukliidi i mõõdetud kontsentratsioon, Ci(der) = radionukliidi i tuletatud kontsentratsioon (tabel 1) ja n = määratud radionukliidide arv, on indikatiivdoos väiksem kui kontrollväärtus 0,1 mSv. Kui määratud radionukliidide tuletatud kontsentratsioonid on tabelis 1 esitatud, kuid võrratus ei kehti, on indikatiivdoos leitav valemiga: n I = (Σ Ci(obs)/Ci(der))*0,1 i=1 Tabel 1. Olmevee radioaktiivsuse tuletatud kontsentratsioonid (Märkus 1) Päritolu Nukliid Tuletatud Kontsentratsioon (Bq/l) Looduslik U-238 Märkus 2 3,0 U-234 Märkus 2 2,8 Ra-226 0,5 Ra-228 0,2 Pb-210 0,2 Po-210 0,1 Tehislik C-14 240 Sr-90 4,9 Pu-239/Pu-240 0,6 Am-241 0,7 Co-60 40 Cs-134 7,2 Cs-137 11 I-131 6,2 Märkus 1. Tabelis on esitatud väärtused levinumate looduslike ja tehislike radionukliidide kohta. Tegemist on täpsete väärtustega, mis on arvutatud, lähtudes doosist 0,1 mSv ja aastasest sissevõtust 730 liitrit, kasutades keskkonnaministri määruse nr 45 lisas 4 esitatud doosikoefitsiente, mida saab kasutada ka tabelis märkimata radionukliidide tuletatud kontsentratsioonide arvutamiseks. Märkus 2. Tabelis on arvestatud üksnes uraani radioloogilisi omadusi, mitte selle keemilist mürgisust. 2. Analüüsimeetodid ja tulemuslikkuse kriteeriumid Järgmiste parameetrite ja radionukliidide puhul, kui vastava parameetri või radionukliidi määramine on nõutav, peab kasutatava analüüsimeetodiga olema võimalik mõõta vähemalt tabelis 2 esitatud aktiivsuskontsentratsiooni. Tabel 2. Aktiivsuskontsentratsioonide avastamispiirid Avastamispiir (Bq/l) Parameetrid ja radionukliidid Märkused (märkused 1 ja 2) Triitium 10 Märkus 3 Radoon 10 Märkus 3 Summaarne alfaradioaktiivsus 0,04 Märkus 4 Summaarne beetaradioaktiivsus 0,4 Märkus 4 U-238 0,02 U-234 0,02 Ra-226 0,04 Ra-228 0,02 Märkus 5 Pb-210 0,02 Po-210 0,01 C-14 20 Sr-90 0,4 Pu-239/Pu-240 0,04 Am-241 0,06 Co-60 0,5 Cs-134 0,5 Cs-137 0,5 I-131 0,5 Märkus 1. Avastamispiir arvutatakse vastavalt ISO standardile 11929: Iseloomulike piirmäärade kindlaksmääramine (otsustuslävi, avastamispiir ja usaldusvahemik) ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks – Põhialused ja üldised rakendused, I ja II liiki mõõtemääramatuse tõenäosusega 0,05. Märkus 2. Mõõtemääramatus arvutatakse ja esitatakse standardmääramatuse või laiendatud määramatusena, kasutades kattetegurit 1,96 vastavalt dokumendile „ISO Guide for the Expression of Uncertainty in Measurement“ (ISO suunised mõõtemääramatuse väljendamiseks). Märkus 3. Triitiumi ja radooni avastamispiir on 10% selle kontrollväärtusest 100 Bq/l. Märkus 4. Summaarse alfaradioaktiivsuse ja summaarse beetaradioaktiivsuse avastamispiir on 40% vastavatest kontrollväärtustest 0,1 ja 1,0 Bq/l. Märkus 5. See avastamispiir kehtib ainult indikatiivdoosi esialgse kontrolli suhtes uue veeallika puhul. Kui esialgne kontroll näitab, et ei ole tõenäoline, et Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon ületab 0,04 Bq/l, võib tavapäraste Ra-228 mõõtmiste puhul avastamispiiri suurendada 0,08 Bq/l-ni, kuni nõutakse järgnevat täpsemat kontrolli. Märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ juurde. Asutus Märkus Arvestatud/mittearvestatud Kommentaar Terviseamet Paragrahvi 13 lõige 3 Selgitatud Paragrahvi 13 (e-kiri) tuleks välja jätta. lõiget 3 pole vaja Veeseadus ütleb välja jätta, sest joogivee kohta ainult, et see ei sätesta vesi peab vastama tervisele ohtliku joogivee määruse vee edasise nõuetele. kasutamise üle Mahatõmmatud lause otsustamist, vaid ütleb üheselt, et vesi kvaliteedinõuetele peab vastama mittevastava joogiveemääruse joogivee nõuetele. Seega kasutamist. St, et nõuetele mittevastav kui nt vesi ei vasta vesi ei tohi mingil juhul raua tarbijani jõuda. Olen piirsisaldusele, ikka veel seisukohal, et siis selle määruse varasemas ületamisel ei ole versioonis toodud tekst koheselt ohtu vastab reaalsele elule tervisele, ehk paremini. Terviseamet saab olenevalt ületuse suurusest otsustada, milliseid meetmeid võtta tuleb. Kui aga nt arseen või enterokokid ületavad, tuleb võtta tõsisemaid meetmeid. Terviseamet Paragrahvi 14 lõige 3 Arvestatud (e-kiri) tabeli viimane rida – seal on „Akrüülamiid, ...“ kohta „ sisaldust reguleeritakse....“. Ka selle peaks asendama „Sisaldust kontrollitakse...“, nagu on tehtud samade ainete puhul lõikes 6. Terviseamet Paragrahvi 14 lõike 6 Arvestatud (e-kiri) tabeli teise kuni kolmanda veeru päises „piirväärtuse %“ ei ole arusaadav ning tuleb muuta „% piirväärtusest“ nagu § 14 lõikes 3. 2 Eesti Vee- § 3 lg 3 sätestab: Arvestatud osaliselt. Sõnastust ettevõtete Liit „(3) Joogiveele esitatud muudetud – ka piirsisalduste või praegu kehtiva parameetri korra kohaselt on kontrollväärtuste abinõude ületamisel korraldab programmi Terviseamet terviseriski väljatöötamine hindamise, vajaduse vajalik üksnes korral koostöös tingimusel kui on ekspertidega, ja inimese tervist inimese tervise vaja kaitsta. kaitsmise vajaduse Sõnastus on korral abinõude viidud kooskõlla programmi 01.10.2019 väljatöötamise, mille jõustuva kulud katab joogivee veeseaduse käitleja. Kui lubatust tekstiga, mille § kõrgemate näitajate 92 lõike 2 puhul ei kaasne ohtu kohaselt katab inimese tervisele, võib sama paragrahvi seda vett kasutada lõike 1 punktis 10 joogivee otstarbeks.“ nimetatud tegevuste kulud Sarnase sõnastusega joogivee käitleja, lõike tekst on määruses kui joogivee juba 2005. aastast, kuid kvaliteedi tekitab palju küsimusi ja halvenemine on on vastuoluline. tingitud joogivee Säte on sõnastatud käitleja selliselt, et kui tegevusest. analüüside tulemusel selgub, et joogivesi ei vasta nõuetele, siis korraldab Terviseamet (seega on kohustuslik) abinõude programmi koostamise, sh kaasab vajadusel eksperte. Kõik need kulud peab praeguse sõnastuse järgi katma joogivee käitleja. Selline nõue ei arvesta tegelikku olukorda ja on selgelt ebaõiglane. Kulud peaks kandma see isik, kes on probleemi otsene põhjustaja, hoolimata sellest, kas seda tehakse tahtlikult või tahtmatult. Kui joogivee analüüs näitab ületamisi, siis ei ole selle põhjustaja ilmtingimata joogivee 3 käitleja. Ka nt kinnistuomaniku hoolimatus torustiku korrashoiul võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. Juhul, kui olukorra põhjustajat ei ole võimalik välja selgitada, siis peaks programmi koostamise kulud kandma Terviseamet. Segadust tekitab ka ekspertide kaasamisega tekkivate kulude katmine. Kui Terviseamet peab vajalikuks koostööd ekspertidega, siis ei peaks see olema määruse tasemel reguleeritud. Lisaks on sätet võimalik tõlgendada selliselt, et programm koostatakse vaid vajadusel või, et programm koostatakse ka siis kui ei kaasne ohtu inimeste tervisele. Kui puudub hindamise tulemus, siis tohib vett jätkuvalt joogivee otstarbeks kasutada. Palun muuta sätte sõnastust arvestades eelnevat selgitust. Omalt poolt teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 järgmiselt: „(3) Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise ja töötab välja abinõude programmi, kui see on vajalik inimese tervise kaitsmiseks. Programmi väljatöötamisega kaasnenud kulud katab joogiveele esitatud 4 piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamise tahtlikult või tahtmatult põhjustanud isik või selle puudumisel Terviseamet. Terviseriski hindamise tulemusel võib Terviseamet lubada vee kasutust joogiveeks ka lubatust kõrgemate näitajate puhul.“ Eesti Vee- Kloor on üks oluline Arvestatud osaliselt. Eelnõu ettevõtete Liit komponent, mis aitab täiendatud. (AS Tallinna tagada joogivee Jääkkloorile Vesi) mikrobioloogilise kehtestatakse kvaliteedi veevõrgus. kaks piirsisaldust - Sooja veega väheneb „≤ 0,5 mg/l“ ja „≤ 1 see 0,5 mg/l vaba kloori mg/l“. Esimene veevõrgus kiiresti ja ei kehtib tarbija pruugi olla piisav kraanis, teine kvaliteedi tagamiseks veetöötlusjaamast (kaugemad tarbijad, või veevärgist tupikud). Kloori kogus väljuvas vees. jaamast väljuvas vees Sellise peab olema kindlasti lahendusega saab läbiräägitav. 2019 suvel joogivee käitleja kaebuseid (lõhn, sõltuvalt maitse) ei tulnud, erinevatest soojas vees kloor mikrobioloogiat reageerib kiiresti. mõjutavatest Piirmäär ju indikaatoriks tingimustest (nt võib olla, aga peab vee temperatuur) olema läbiräägitav, sest kloori sisaldust veekäitleja vastutab vee paremini kvaliteedi eest ja optimeerida, opereerimiseks on kloor samas aga on ka oluline parameeter. Ja tarbijad kaitstud. see kogus, mis on kehtestatud jaamale on tarbija juures kordades madalam. Sotsiaalministri määruse „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse uue terviktekstina veeseaduse ning selles sätestatud volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu ning seoses uue veeseaduse jõustumisega 2019. aasta 1. oktoobril. Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Määruse eelnõu tekst kordab sisuliselt sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ teksti, milles võrreldes kehtiva korraga tehakse vaid väikesed muudatused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]; tel 626 9149). Määruse koostamises osalesid Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albreht ([email protected]; tel 794 3525), keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Lauri Liepkalns ([email protected]; tel 794 3536), Põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht Heleri Soolmann ([email protected]; tel 794 3727) ja Tartu labori laborijuhataja Mari Reinik ([email protected]; tel 5820 8617). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; tel 626 9320). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]; tel 626 9328). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 30.01.2019 vastu võetud ja 01.10.2019 jõustuva veeseaduse terviktekstiga (RT I, 22.02.2019, 1). Määrus kehtestatakse veeseaduse § 85 lõike 2 alusel. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane määrus koosneb 15 paragrahvist. Seoses uue veeseaduse vastuvõtmise ja jõustumisega on vaja kehtestada uuesti veeseaduse alamaktid. Eelnõukohast määrust on võrreldes sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1“ (edaspidi määrus nr 82) muudetud eelkõige keeleliselt ja normitehniliselt. Sisulisi muudatusi selgitatakse allpool paragrahvide kaupa. Kehtiva määruse eri redaktsioonide seletuskirjad on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/ või Sotsiaalministeeriumis. Paragrahvi 2 lõikes 3 on õigusselguse huvides asendatud sõna „ühisveevärk“ sõnaga „jaotusvõrk“, sest ühisveevärgi mõiste on kitsam ja selle alt võivad välja jääda teatud joogivee käitlejad, näiteks majandustegevusega individuaalsed veevärgid (määruse § 1 lõike 2 punkti 3 tähenduses), kellel pole ühisveevärki, aga kes varustavad teenuse osutamise käigus tarbijaid oma isiklikust puurkaevust pärineva joogiveega. Jaotusvõrgu mõiste hõlmab nii viimaseid kui ka ühisveevärki. Õigusselguse põhimõttel võetakse jaotusvõrgu mõiste kogu määruse tekstis läbivalt kasutusele. Samuti on mõiste kooskõlas veeseaduse ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (edaspidi joogivee direktiiv) terminoloogiaga. Praktilises elus muudatus olulist mõju kaasa ei too. Pigem aitab muudatus tulevikus ära hoida võimalikke vaidlusi selle üle, kas teatud ettevõttele või isikule kehtivad joogivee käitleja (sh ka joogivee kvaliteedi ja kontrolli) nõuded. Sõna „jaotusvõrk“ on kooskõlas ka veeseadusega. 2 Paragrahvi 3 lõike 3 esimese lause lõppu lisatakse kehtiva korraga võrreldes lause „kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest“. Veeseaduse § 92 lõike 1 punkt 10 sätestab analoogse sisu, mis määruse § 3 lõige 3, ent veeseaduse § 92 lõige 2 sätestab täiendavalt, et paragrahvi 92 lõike 1 punktis 10 nimetatud tegevuste kulud katab joogivee käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Et oleks kooskõla veeseaduse ja määruse vahel, täiendatakse ka määruse teksti sarnaselt veeseadusega. Paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõna „ühisveevärk“ sõnaga „jaotusvõrk“. Selgitus on esitatud § 2 lõike 3 muudatuse juures. Paragrahvi 4 lõike 1 tabelis kasutatakse edaspidi ühiku „PMÜ“ asemel ühikut „arv / 100 ml“. Muudatuse tingib asjaolu, et vastavalt § 14 lõikele 1 on Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite määramiseks ette nähtud kaks analüüsimeetodit (EVS-EN ISO 9308-1 või EVS-EN ISO 9308-2), kuid tulemused ühikute näol metoodikates erinevad. EN-ISO 9308-1 puhul on mõõtühikuks CFU (colony forming unit) ja EN-ISO 9308-2 puhul MPN (most probable number). Seetõttu on kehtiva korra kohaselt § 14 lõike 1 rakendamine küsimusi tekitav. Kasutades edaspidi ühikut „arv / 100 ml“, katab see ära mõlemad analüüsimeetodid. Õigusselguse põhimõttel võetakse PMÜ asemel kogu määruse tekstis läbivalt kasutusele „arv/ml“, mis on kasutusel ka joogivee direktiivis. Muudatuse mõjul on Escherichia coli ja coli-laadsete bakterite määramiseks võimalik § 14 lõiget 1 paremini rakendada. Paragrahvi 6 tabelis korrigeeritakse jääkkloori piirsisaldust. Kehtiva korra kohaselt on jääkkloori piirsisalduseks ≥ 0,2 ja ≤ 0,5, kuid kavandatava korra kohaselt seatakse piirsisalduseks „≤ 0,5 ja ≤ 1“. Alumine piir (≥0,2) eemaldatakse seoses asjaoluga, et joogivee käitlejatel on praktiliselt võimatu tagada ≥ 0,2 mg/l jääkkloori kogu torustiku ulatuses ja kraani otsas, kuna see lahustub vees peale 0,5-tunnist kontakti. Tegemist on indikaatornäitajaga, mis iseloomustab veepuhastuse efektiivsust, mitte terviseriski. Jääkkloori ülemine piir (0,5 mg/l) on seatud, pidades silmas tarbijale vastuvõetavat lõhna ja maitset. Muudatuse mõju on positiivne, kuna joogivee käitlejatel ei teki olukorda, kus jääkkloori alumise piiri mittesaavutamisega nõuete rikkumine tekiks. Uue korra kohaselt on lisatud täiendav piirsisaldus „≤ 1„ mg/l. Täiendav piirsisaldus kehtib enne veepuhastusjaamast või veevärgist väljuvale veele. Eelnimetatud piirsisaldus on vajalik, kuna veepuhastusjaamas või veevärgis võib vee mikrobioloogiline koostis erinevatel tingimustel (nt vee temperatuur) kergesti muutuda ning sellisel juhul võib olla suurema koguse kloori lisamine vajalik, et hoida joogivesi erinevatest kahjulikest mikroobidest vaba. Lisaks eemaldatakse tabelist näitaja „jääkosoon“. Terviseameti hinnangul ja andmetel pole jääkosooni määruse kehtima hakkamisest saati laboris tehtud analüüsidega leitud ja praktiline väärtus näitaja määramiseks puudub. Jääkosooni määramist ei nõua ka joogivee direktiiv. Muudatuste mõju on positiivne joogivee käitlejatele, kes saavad sõltuvalt erinevatest tingimustest kloori taset suuremas ulatuses optimeerida. Samuti ei pea joogivee käitlejad edaspidi jääkosooni vees määrama. Paragrahvi 12 lõike 6 punktides 2 ja 3 (kehtiva korra kohaselt § 91 lõike 6 punktid 2 ja 3) asendatakse sõna „väärtusest“ sõnaga „piirsisaldusest“, et vastavate punktide sõnastused oleksid paremini kooskõlas §-des 4, 5 ja 6 esitatud mikrobioloogiliste ja keemiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatoritele lubatud piirkontsentratsioonide sõnastusega. Paragrahvi 14 lõike 3 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 3) sõnastuses asendatakse tekstiosa „täpsuse miinimumnäitaja „mõõtemääramatus““ tekstiosaga „analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus““. Terviseameti keemialabori hinnangul on viimati nimetatud termin laboratoorsete toimingute puhul arusaadavam. Paragrahvi 14 lõike 3 tabeli teise veeru päises asendatakse kehtiva korraga võrreldes tekstiosa „parameetri väärtuse %“ tekstiosaga „% piirsisaldusest“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 12 lõike 6 punktide 2 ja 3 juures. Paragrahvi 14 lõike 4 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 4) esimeses lauses asendatakse sõna „täpsusnäitajad“ sõnadega „analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 juures. Lisaks asendatakse sama lõike esimeses lauses sõna 3 „väärtusest“ sõnaga „piirsisaldusest“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 12 lõike 6 punktide 2 ja 3 juures. Paragrahvi 14 lõike 6 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõige 6) sõnastuses asendatakse sõnad „täpsuse miinimumnäitajad“ sõnadega „analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 juures. Samas lõikes esitatud tabeli teises kuni neljandas veerus asendatakse sõna „reguleeritakse“ sõnaga „kontrollitakse“, sest näitaja sisaldust kontrollitakse, mitte ei reguleerita vastavalt toote spetsifikatsioonile. Paragrahvi 14 lõike 7 märkuses 1 (kehtiva korra kohaselt § 11 lõike 7 märkus 1) muudetakse teise lause sõnastust, asendades sõnad „mõõtemääramatuse täpsusnäitaja“ sõnaga „mõõtemääramatus“ ja sõnad „näitaja väärtusest“ sõnadega „näitaja piirsisaldusest“. Muudatuse kohta kehtib sama selgitus, mis on esitatud § 14 lõike 3 ja § 12 lõike 6 punktide 2 ja 3 juures. Sama lõike märkuses 4 asendatakse sõna „võrdlusproovi“ sõnaga „nullproovi“ ja märkuses 5 sõna „järgida“ sõnaga „saavutada“. Paragrahvi 15 lõikes 1 sätestatakse määruse jõustumise aeg, mis on 1. oktoober 2019. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kehtiv määrus nr 82 on kooskõlas joogivee direktiiviga ning eelnõu sisuliselt kordab määruse nr 82 teksti. Eelnõukohased muudatused kehtiva määruse nr 82 tekstiga võrreldes joogivee direktiiviga vastuollu ei lähe. 4. Määruse mõjud Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudeid sisuliselt ei muudeta ning olulist mõju eelnõuga ei kaasne. Mõju omavaid muudatusi on hinnatud eelnõu sisu ja võrdleva analüüsi punkti all. Eelnõu mõju on positiivne, kuna määruse tekst saab olema õigusselgem. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, täiendavaid kulusid ega tulusid. Kuna joogivee käitlejad ei pea edaspidi jääkosooni joogivees määrama, võivad kulutused neile väheneda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Maaeluministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja Eesti Vee-ettevõtete Liidule (EVEL). Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Terviseamet saatis kooskõlastuse vaikimisi. EVELi saadetud märkuseid on arvestatud või selgitatud. MINISTRI MÄÄRUS 24.09.2019 nr 61 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid1 Määrus on kehtestatud veeseaduse paragrahvi 85 lõike 2 alusel 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. (2) Määrust ei kohaldata: 1) looduslikule mineraalveele; 2) veele, mis on ravim ravimiseaduse tähenduses; 3) isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest; 4) joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi, seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta. (3) Terviseamet teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse omanikke määruse nõuete kohaldamata jätmisest. Samuti teavitab Terviseamet viivitamata ja nõustab tasuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud veevarustuse omanikke, kui vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimese tervisele, ning annab nõu meetmete kohta, mida on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Sõit objektile ja tagasi, objekti külastamine, joogiveeproovide võtmine ja veeproovide analüüsimine toimub rahvatervise seaduse § 21 lõike 5 alusel kehtestatud hinnakirja kohaselt. 2. peatükk JOOGIVEE KÄITLEMINE JA KVALITEEDINÕUDED § 2. Joogivee käitleja ja käitlemise nõuded (1) Joogivee käitleja on ettevõtja veeseaduse § 87 lõike 1 tähenduses. (2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 2 (3) Jaotusvõrgu kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist. (4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata. (5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokku puutuvad veevarustussüsteemi seadmed, vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas ehitusseadustiku § 11 ja selle alusel kehtestatud nõuetega ning kiirgusseaduse §-ga 22. § 3. Joogivee kvaliteet (1) Joogivett loetakse tervislikuks ja puhtaks, kui see ei sisalda mikroorganisme, parasiite ega mis tahes aineid sellisel arvul ega sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele ning kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa käesoleva määruse §-des 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi. (2) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel. (3) Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogivee käitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. (4) Parameetri kontrollväärtus käesoleva määruse tähenduses on radioloogilise näitaja väärtus, mille ületamise korral hinnatakse, kas joogivees sisalduvad radioaktiivsed ained kujutavad inimese tervisele sellist ohtu, mis nõuab tegutsemist, ning vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab kiirguskaitse seisukohast inimeste tervise kaitsmise nõuetele. § 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad jaotusvõrgu, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli arv / 100 ml 0 Enterokokid arv / 100 ml 0 (2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised: 3 Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli arv / 250 ml 0 Enterokokid arv / 250 ml 0 Pseudomonas aeruginosa arv / 250 ml 0 Kolooniate arv 22 0C arv/ml 100 0 Kolooniate arv 37 C arv/ml 20 § 5. Keemilised kvaliteedinäitajad Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Akrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1 Antimon 5,0 µg/l Arseen 10 µg/l Benseen 1,0 µg/l Benso(a)püreen 0,010 µg/l Boor 1,0 mg/l Bromaat 10 µg/l Märkus 2 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1 Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Märkus 9 Nitraat 50 mg/l Märkus 3 Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3 Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5 Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6 4 Plii 10 µg/l Märkus 9 Polütsüklilised 0,10 µg/l Määratakse ühendite aromaatsed summaarne sisaldus süsivesinikud (PAH) Märkus 7 Seleen 10 µg/l Tetrakloroeteen ja 10 µg/l Määratakse ühendite trikloroeteen summaarne sisaldus Trihalometaanide 100 µg/l Määratakse ühendite summa summaarne sisaldus Märkused 2 ja 8 Tsüaniid 50 µg/l Vask 2,0 mg/l Märkus 9 Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1 Piirsisaldus näitab monomeeride jääksisaldust vees, arvutatuna, lähtudes Märkus maksimaalse eraldumise spetsifikatsioonidest vastava polümeeri kokkupuutel veega. 1 Võimaluse korral, desinfitseerimist kahjustamata, peaksid joogivee käitlejad püüdlema Märkus väiksema väärtuse poole. 2 Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: Märkus (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 3 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, Märkus herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, 4 pestitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused. Järelevalvet kohaldatakse üksnes nende pestitsiidide suhtes, mida võib asjaomases veevarustuses leiduda. Piirsisaldus kehtib iga üksiku pestitsiidi kohta. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja Märkus heptakloorepoksiidi puhul on piirsisaldus 0,030 μg/l. 5 Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. Märkus 6 Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, Märkus benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. 7 Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja Märkus bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud 8 trihalometaanide sisalduse summat. Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov võetakse Märkus selliselt, et see esindaks tarbijate poolt manustatavat keskmist nädalakogust. 9 § 6. Indikaatorid Indikaatorid joogivees on järgmised: 5 Näitaja Piirsisaldus Ühik Märkused Alumiinium 200 µg/l Ammoonium 0,5 mg/l µS cm-1 20 Elektrijuhtivus 2500 Märkus 1 ºC juures Jääkkloor ≤ 0,5 ja ≤ 1 mg/l Märkus 6 Kloriid 250 mg/l Märkus 1 Mangaan 50 µg/l Naatrium 200 mg/l mg/l O2 Oksüdeeritavus 5,0 Märkus 3 Orgaanilise süsiniku Ebaloomulike muutusteta Märkus 4 sisaldus (TOC) Raud 200 µg/l Sulfaat 250 mg/l Märkus 1 Vesinikioonide ≥ 6,5 ja ≤ 9,5 pH ühik Märkused 1 kontsentratsioon ja 2 Hägusus Tarbijale vastuvõetav, NTU Märkus 5 ebaloomulike muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Clostridium 0 arv / 100 ml Märkus 7 perfringens (koos eostega) Kolooniate arv 22 ºC Ebaloomulike muutusteta Coli-laadsed bakterid 0 arv / 100 ml Märkus 8 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokku puutuvate Märkus seadmete ja materjalide korrosiooni. 1 Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla tabelis esitatust Märkus väiksem, kuid mitte alla 4,5. 2 6 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. Märkus 3 Näitajat ei uurita, kui jaotusvõrku suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m³. Märkus 4 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirsisaldus pärast veetöötlust Märkus 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. 5 Näitaja piirsisaldust „≤ 0,5 mg/l“ kontrollitakse tarbija kraanist ja piirsisaldust „≤ 1“ Märkus kontrollitakse veetöötlusjaamast väljuvas vees. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset 6 kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega. Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi on pärit või mõjutatud pinnaveest. Märkus Clostridium perfringens’i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring 7 teiste patogeensete mikroorganismide suhtes. Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks arv / 250 ml. Märkus 8 § 7. Radioloogilised kvaliteedinäitajad (1) Indikatiivdoos käesoleva määruse tähenduses on aastasest sissevõtust tulenev oodatav efektiivdoos, mis saadakse kõigist joogivees avastatud tehislikest ja looduslikest radionukliididest, välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lühikese poolestusajaga lagunemissaadused. (2) Indikatiivdoosi hindab Keskkonnaamet või ekspert kiirgusseaduse tähenduses. (3) Joogivee radioloogilised kvaliteedinäitajad on järgmised: Radioloogiline näitaja Parameetri kontrollväärtus Ühik Märkused Triitium 100 Bq/l Märkus 1 Indikatiivdoos 0,10 mSv Märkused 2 ja 3 Radoon 100 Bq/l Märkus 4 Triitiumit tuleb joogivees määrata juhul, kui joogiveeks kasutatava vee valgalal on tehislikke Märkus radionukliide emiteerida võiv rajatis. 1 Indikatiivdoosi seire toimub määruse lisas kehtestatud korra kohaselt. Märkus 2 Efektiivdoosi hindamine toimub kiirgusseaduse alusel kehtestatud korras. Märkus 3 Radooni tuleb joogivees määrata juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse Märkus teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et kontrollväärtus võib olla ületatud. 4 § 8. Indikatiivdoosi seire Indikatiivdoosi seirel kasutatakse järgmist strateegiat: 7 1) Kambriumi-vendi, ordoviitsiumi-kambriumi või ordoviitsiumi veekihist pärineva joogivee ja nende kihtide veega segatud muust veekihist pärineva joogivee korral määrab joogivee käitleja joogivees raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 kontsentratsiooni; 2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata veekihtidest ja pinnaveest pärineva joogivee korral indikatiivdoosi ei seirata; 3) kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et indikatiivdoosi kujunemisel võivad olulist osa etendada ka punktis 1 nimetamata veekihtidest pärinev joogivesi või täiendavad radionukliidid, on joogivee käitlejal kohustus Terviseameti nõudmisel vastavate radionukliidide kontsentratsioonid joogivees määrata. 3. peatükk JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED § 9. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine (1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades: 1) jaotusvõrgu kaudu antava vee puhul ruumi või rajatise selles paigas, kus see väljub üldjuhul inimesele tarbimiseks kasutatavatest kraanidest. Kui joogivesi ei vasta nõuetele, rakendatakse käesoleva määruse § 2 lõiget 3; 2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas; 3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas); 4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas; 5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas. (2) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele nende näitajate puhul, mis jaotusvõrgus ebasoodsas suunas ei muutu, võib kontrollida veetöötlusjaamas või veevärgis. (3) Vase, plii ja nikli vastavust nõuetele kontrollitakse tarbija kraanist, kusjuures vett ei lasta enne joosta. Päevasel ajal võetakse juhuslik proov, mille maht on üks liiter. (4) Mikrobioloogiliste näitajate vastavusproove võetakse ja neid käideldakse vastavalt standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile B. (5) Proovivõtt jaotusvõrgus, välja arvatud proovivõtt tarbija kraanist, peab vastama standardile ISO 5667-5. Mikrobioloogiliste näitajate puhul peab jaotusvõrgus proovide võtmine ja käitlemine vastama standardis EVS-EN ISO 19458 osutatud proovivõtueesmärgile A. (6) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad. (7) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris, kus vastavuse tõendamiseks kasutatavad analüüsimeetodid on valideeritud ja dokumenteeritud kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud laborid ja nende alltöövõtjad kohaldavad kvaliteedijuhtimise süsteemi tavasid kooskõlas standardiga EVS-EN ISO/IEC 17025 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardiga. § 10. Joogivee kontroll (1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedi ja joogivee töötlemise, eriti desinfektsiooni tõhususe kohta. 8 (3) Tavakontrolli käigus tuleb joogivees uurida järgmisi näitajaid: Näitaja Uurimise nõuded Alumiinium Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Ammoonium Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Värvus Elektrijuhtivus Escherichia coli Vesinikioonide kontsentratsioon pH Raud Näitajat tuleb uurida, kui rauda või selle ühendeid kasutatakse veepuhastuskemikaalidena. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Nitrit Näitajat tuleb uurida, kui kasutatakse kloorimist. Muudel juhtudel uuritakse näitajat süvakontrolli käigus. Lõhn Pseudomonas Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. aeruginosa Maitse Kolooniate arv 22 ºC juures Coli-laadsed bakterid Hägusus Jääkkloor Näitajat tuleb uurida joogivee kloorimisel. (4) Tavakontrolli käigus määratakse täiendavad näitajad, kui see tuleneb käesoleva määruse § 12 lõike 1 alusel koostatud riskihinnangust. (5) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud kvaliteedinäitajatele. (6) Joogivee käitleja peab joogivee tarbimisest saadava indikatiivdoosi määrama iga kümne aasta tagant, välja arvatud käesoleva määruse § 8 punktis 3 esitatud tingimusel. (7) Kui konkreetses proovis on parameetri kontrollväärtus ületatud, teavitab joogivee käitleja sellest Terviseametit, kes otsustab proovivõtusageduse suurendamise vajaduse üle, et tagada aasta keskmise kontrollväärtuse representatiivsus. 9 (8) Tava- ja süvakontrolli käigus jaotusvõrgu, mahutite, tsisternide, kanistrite või pudelite kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine: Jaotusvõrgu, mahutite, Tavakontrolli minimaalne Süvakontrolli minimaalne tsisternide, kanistrite ja proovide arv aastas proovide arv aastas pudelite kaudu edastatava (vt märkus 2) (vt märkus 2) joogivee hulk m³/ööpäevas (vt märkus 1) kuni 100 1 1 kümne aasta jooksul 101 kuni 1000 4 1 1001 kuni 10 000 4 1 + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 4500 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust 10 001 kuni 100 000 4 3 + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 10 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust üle 100 000 4 12 + 3 iga täiendava 1000 + 1 iga täiendava 25 000 m³/ööpäevas ja ülejäänud m³/ööpäevas ja ülejäänud osa kohta kogumahust osa kohta kogumahust Märkus 1. Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena. Miinimumsageduse kindlaksmääramiseks võib vee hulga asemel kasutada veevarustussüsteemi elanike arvu, eeldades inimese ööpäevaseks veetarbimiseks 200 l. Märkus 2. Osutatud sagedus arvutatakse järgmiselt: nt 4300 m³/ööpäevas = 16 proovi (neli proovi esimese 1000 m³/ööpäevas kohta + 12 proovi ülejäänud 3300 m³/ööpäevas kohta). (9) Kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu Terviseamet. (10) Proovide arv peab jagunema aja ja koha järgi võrdselt niipalju kui võimalik. § 11. Joogivee kontrolli kavandamine (1) Joogivee käitleja peab koostama ja Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli kava ajakohastatakse vähemalt iga viie aasta tagant ja kooskõlastatakse Terviseametiga. (2) Joogivee kontrolli kavaga tuleb tagada, et inimese tervisele avalduvate riskide juhtimiseks kehtivad meetmed toimivad tõhusalt kogu veevarustusahelas alates valgalast kuni veevõtu, vee puhastamise ja säilitamise kaudu jaotuseni ning et nõuetele vastavuse kohas on vesi tervislik ja puhas. (3) Kvaliteedinäitajate valimisel joogivee kontrolli kavasse tuleb iga veevarustussüsteemi puhul arvesse võtta kohalikke tingimusi. 10 (4) Kontrolli kavas peab olema esitatud: 1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus; 2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi; 3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad, arvestades eraldi proovide võtmise vajadust juhul, kui veekvaliteeti veevarustussüsteemis ei saa käsitleda umbes ühetaolisena; 4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul. (5) Kontrolli kava võib sisaldada järgmist: 1) seadmete funktsionaalsust ja korrasolekut käsitlevate kannete kontroll; 2) valgala, veevõtu-, töötlemis-, säilitamis- ja jaotustaristu kontroll. (6) Joogivee kontrolli kava võib põhineda käesoleva määruse § 12 lõikes 1 nimetatud riskihinnangul. § 12. Riskihindamine (1) Joogivee käitleja võib teha erandeid §-s 10 esitatud tava- ja süvakontrolli näitajatest ja proovivõtusagedustest, kui ta on koostanud riskihinnangu, mis kooskõlastatakse Terviseametiga. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskihinnang peab põhinema riskihindamise üldpõhimõtetel, mis on sätestatud kooskõlas standardiga EVS-EN 15975-2 „Joogiveega varustamise turvalisus. Riski- ja kriisijuhtimise juhised”. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud joogivee kvaliteeti käsitlev riskihinnang peab koosnema vähemalt järgmistest osadest: 1) joogivee veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) joogivee veevarustussüsteemi võimalike ohtude ja ohtlike sündmuste kindlakstegemine; 3) joogivee veevarustussüsteemi riskide hindamine; 4) joogivee veevarustussüsteemi riskide ohjamine; 5) riskide haldamise tõendamine; 6) joogivee kvaliteedinäitajate määramise või määramata jätmise alused ja põhjendused. (4) Riskihindamisel tuleb selliste veekogumite puhul, mida kasutatakse joogivee võtmiseks ja mis annavad ööpäevas keskmiselt üle 100 m³ vett, võtta arvesse veeseaduse § 53 lõike 1 kohaste veeseireprogrammide tulemusi. (5) Riskihindamise tulemuste põhjal tuleb käesoleva määruse § 10 lõigetes 3 ja 5 esitatud näitajate loetelu täiendada ja sama paragrahvi lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust suurendada järgmistel juhtudel: 1) käesoleva määruse §-s 10 loetletud näitajad või sagedused ei ole piisavad, et täita veeseaduse § 87 lõikes 2 sätestatud kohustusi; 2) veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 11 kohaldamise tulemusel on leitud aineid või mikroorganisme, mis kujutavad potentsiaalset ohtu inimese tervisele; 3) on vaja tagada käesoleva määruse § 11 lõikes 2 sätestatud nõuded. (6) Riskihindamise tulemuste põhjal võib käesoleva määruse § 10 lõigetes 3 ja 5 esitatud näitajate loetelu lühendada ja sama paragrahvi lõikes 8 esitatud proovivõtusagedust vähendada, kui on arvestatud järgmisi tingimusi: 1) määratakse proovi võtmise koht ja sagedus vastavalt näitaja päritolule, samuti selle kontsentratsiooni muutumine ja pikaajalised suundumused, võttes arvesse käesoleva määruse § 2 lõiget 3, § 9 lõiget 1 ja § 13 lõiget 1 ning veeseaduse § 92 lõike 1 punkti 5; 2) käesoleva määruse § 10 lõike 8 kohase proovivõtu miinimumsageduse vähendamiseks peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme 11 aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 60% näitaja piirsisaldusest; 3) näitaja väljajätmiseks käesoleva määruse § 10 lõigete 3 ja 5 kohasest seirega hõlmatud loetelust peavad kogu veevarustussüsteemi esindavatest proovi võtmise kohtadest vähemalt kolme aasta jooksul korrapäraste ajavahemike järel kogutud proovide tulemused olema alla 30% näitaja piirsisaldusest; 4) käesoleva määruse § 10 lõigete 3 ja 5 kohasest seirega hõlmatud näitajate loetelust konkreetse näitaja väljajätmine põhineb riskihindamise tulemustel, milles on arvesse võetud joogiveeallikate seire tulemusi ja mis kinnitavad, et inimeste tervis on kaitstud joogivee mistahes saastatusest tuleneva kahjulik mõju eest, nagu on sätestatud käesoleva määruse § 1 lõikes 1; 5) proovivõtusagedust võib vähendada või näitaja loetelust välja jätta vastavalt käesoleva lõike punktidele 2 ja 3 üksnes juhul, kui riskihindamine kinnitab, et ei ole ühtegi tegurit, mille puhul oleks põhjust eeldada, et see võib põhjustada joogivee kvaliteedi halvenemise. (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 6 ei kohaldata Escherichia coli suhtes, mille proovivõtusagedus ei tohi olla väiksem kui käesoleva määruse § 10 lõikes 8 esitatud sagedus. (8) Riskihinnangu koostamisel võetakse arvesse asjakohased ja usaldusväärsed uuringud, mis on riskihinnangu täiendamise aluseks. (9) Joogivee käitleja teeb teabe riskihindamise läbiviimise kohta ja riskihindamise tulemused avalikkusele kättesaadavaks. (10) Riskihinnang tuleb ajakohastada juhul, kui uute teadusuuringute andmete või muu usaldusväärse teabe alusel on Terviseametil põhjust eeldada, et riskihinnang ei kajasta enam tegelikku olukorda. § 13. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine (1) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja kohe: 1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ning andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks; 3) rakendama vajalikke abinõusid parameetrite mittevastavuse vähendamiseks, nagu asjakohased puhastusmeetodid, et muuta vee omadusi enne selle jaotusvõrku suunamist, vähendades või likvideerides seeläbi riski, et vesi pärast jaotusvõrgu läbimist parameetrite väärtustele ei vasta, ning teavitama sellest tarbijaid ja Terviseametit. (2) Kui joogivesi ei vasta käesoleva määruse §-s 7 sätestatud nõuetele, peab joogivee käitleja: 1) kohe uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi; 2) käesoleva määruse § 3 lõikes 3 sätestatud riskihindamise tulemustest sõltuvalt võtma vajaduse korral parandusmeetmeid vee kvaliteedi viimiseks tasemele, mis vastab inimese tervise kaitsmise nõuetele, teavitama asjaomast elanikkonda võimalikust ohust tervisele ja andma elanikkonnale asjakohast nõu täiendavate ettevaatusabinõude kohta, mida võtta tervise kaitseks. (3) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning veega varustamine ei ole võimalik muul viisil, otsustab Terviseamet sellise vee edasise kasutamise vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nõuetele ning teavitab sellest veekäitlejaid ja tarbijaid. 4. peatükk ANALÜÜSIMEETODID § 14. Analüüsimeetodid 12 (1) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada alljärgnevaid analüüsimeetodeid: Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad Analüüsimeetodid Escherichia coli (E. coli) ja coli-laadsed bakterid EVS-EN ISO 9308-1 või EVS- EN ISO 9308-2 Enterokokid EVS-EN ISO 7899-2 Pseudomonas aeruginosa EVS-EN ISO 16266 kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – EVS-EN ISO 6222 kolooniate loendamine 22 ºC juures kultiveeritavate mikroorganismide loendamine – EVS-EN ISO 6222 kolooniate loendamine 36 ºC juures Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) EVS-EN ISO 14189 (2) Joogivee keemilised ja indikaatornäitajad, mille jaoks nähakse ette tulemuslikkuse kriteeriumid, on esitatud käesoleva määruse lõigetes 3 ja 6. (3) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitaja „mõõtemääramatus”: Näitaja Mõõtemääramatus (vt märkus 1) Märkused % piirsisaldusest (v.a pH puhul) Alumiinium 25 Ammoonium 40 Antimon 40 Arseen 30 Benso(a)püreen 50 vt märkus 5 Benseen 40 Boor 25 Bromaat 40 Kaadmium 25 Kloriid 15 Kroom 30 Elektrijuhtivus 20 13 Vask 25 Tsüaniid 30 vt märkus 6 1,2-dikloroetaan 40 Fluoriid 20 Vesinikuioonide kontsentratsioon 0,2 vt märkus pH (pH ühikutes) 7 Raud 30 Plii 25 Mangaan 30 Elavhõbe 30 Nikkel 25 Nitraat 15 Nitrit 20 Oksüdeeritavus 50 vt märkus 8 Pestitsiidid 30 vt märkus 9 Polütsüklilised aromaatsed 50 vt märkus süsivesinikud (PAH) 10 Seleen 40 Naatrium 15 Sulfaat 15 Tetrakloroeteen 30 vt märkus 11 Trikloroeteen 40 vt märkus 11 Trihalometaanid kokku 40 vt märkus 10 Orgaanilise süsiniku kogusisaldus 30 vt märkus 12 Hägusus 30 vt märkus 13 14 Akrüülamiid-, epikloorhüdriin ja Sisaldust kontrollitakse toote vinüülkloriid spetsifikatsiooni alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud näitajate puhul tähendavad ettenähtud analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad, et kasutatav analüüsimeetod peab vähemalt võimaldama mõõta piirsisaldusele vastavaid kontsentratsioone, selle määramispiir peab olema 30% või vähem asjaomasest piirsisalduse väärtusest ja mõõtemääramatus peab vastama lõikes 3 esitatule. Tulemus tuleb esitada vähemalt sama tüvenumbrite arvuga kui käesoleva määruse §-de 5 ja 6 kohased näitaja piirsisaldused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud mõõtemääramatust ei tohi kasutada kui käesoleva määruse §-des 4–6 sätestatud näitajate piirsisalduste lisahälvet. (6) Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad „tõesus”, „kordustäpsus” ja „avastamispiir”: Näitaja Tõesus Kordustäpsus Avastamispiir Märkused (vt märkus 2) (vt märkus 3) (vt märkus 4) näitaja % näitaja % näitaja % piirsisaldusest piirsisaldusest piirsisaldusest (v.a pH puhul) (v.a pH puhul) (v.a pH puhul) Alumiinium 10 10 10 Ammoonium 10 10 10 Antimon 25 25 25 Arseen 10 10 10 Benso(a)püreen 25 25 25 Benseen 25 25 25 Boor 10 10 10 Bromaat 25 25 25 Kaadmium 10 10 10 Kloriid 10 10 10 Kroom 10 10 10 Elektrijuhtivus 10 10 10 Vask 10 10 10 Tsüaniid 10 10 10 vt märkus 6 1,2-dikloroetaan 25 25 10 Fluoriidid 10 10 10 15 Vesinikioonide 0,2 0,2 vt märkus 7 kontsentratsioon pH (pH ühikutes) Raud 10 10 10 Plii 10 10 10 Mangaan 10 10 10 Elavhõbe 20 10 20 Nikkel 10 10 10 Nitraat 10 10 10 Nitrit 10 10 10 Oksüdeeritavus 25 25 10 vt märkus 8 Pestitsiidid 25 25 25 vt märkus 9 Polütsüklilised 25 25 25 vt märkus 10 aromaatsed süsivesinikud (PAH) Seleen 10 10 10 Naatrium 10 10 10 Sulfaat 10 10 10 Tetrakloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trikloroeteen 25 25 10 vt märkus 11 Trihalometaanid 25 25 10 vt märkus 10 kokku Hägusus 25 25 25 Akrüülamiid, sisaldust sisaldust sisaldust epikloorhüdriin ja kontrollitakse kontrollitakse kontrollitakse vinüülkloriid toote toote toote spetsifikatsiooni spetsifikatsiooni spetsifikatsiooni alusel alusel alusel (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 esitatud märkused on järgmised: Märkus 1 Mõõtemääramatus on mittenegatiivne parameeter, mis iseloomustab kasutatud teabe põhjal mõõtesuurusele omistatud väärtuste hajuvust. Mõõtemääramatus (k = 2) on lõikes 3 märgitud protsent näitaja piirsisaldusest või parem. Kui ei ole ette nähtud teisiti, hinnatakse mõõtemääramatust näitaja piirsisalduse tasemel. 16 Märkus 2 Tõesus on süstemaatilise vea suurus, st erinevus suure hulga korratud mõõtmiste keskmise tulemuse ja tegeliku väärtuse vahel. Täiendavad üksikasjad on esitatud standardisarjas EVS- ISO 5725. Märkus 3 Kordustäpsus on juhusliku vea suurus ning seda väljendatakse üldjuhul tulemuste keskmise standardhälbena (partii piires ja partiide vahel). Aktsepteeritav kordustäpsus on kahekordne suhteline standardhälve. Seda mõistet on täiendavalt selgitatud standardisarjas EVS- ISO 5725. Märkus 4 Avastamispiir on parameetrit väikeses koguses sisaldava loodusliku proovi partii kolmekordne standardhälve või nullproovi partii viiekordne suhteline standardhälve. Märkus 5 Kui mõõtemääramatuse väärtust ei ole võimalik saavutada tuleks valida parim võimalik tehnika (kuni 60%). Märkus 6 Meetod peab võimaldama tuvastada mis tahes vormis tsüaniidi üldkogust. Märkus 7 Tõesuse, kordustäpsuse ja mõõtemääramatuse väärtused esitatakse pH ühikutes. Märkus 8 Võrdlusmeetod: EVS-EN ISO 8467 Märkus 9 Üksikute pestitsiidide analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad on indikatiivsed. Mitme pestitsiidi puhul on võimalik saavutada mõõtemääramatus 30%, paljude pestitsiidide puhul võib lubada suuremat mõõtemääramatust (kuni 80%). Märkus 10 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 25% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 11 Analüüsimeetodi suutlikkusnäitajad kehtivad üksikute ainete kohta ning on määratud 50% tasemel § 5 kohasest näitaja piirsisaldusest. Märkus 12 Mõõtemääramatust tuleks hinnata orgaanilise süsiniku üldsisalduse 3 mg/l juures. Tuleb kasutada Euroopa Standardikomitee suuniseid orgaanilise ja lahustunud süsiniku üldsisalduse määramise kohta (EVS-EN 1484). Märkus 13 Mõõtemääramatust tuleks hinnata 1,0 NTU (nefelomeetriline hägususühik) puhul vastavalt standardile EVS-EN ISO 7027-1. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 esitatud tulemuslikkuse kriteeriumidele vastav analüütiline meetod puudub, tuleb tagada, et seire tegemisel kasutatakse parimat võimalikku tehnikat, millega ei kaasne ülemäära kulusid. 17 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 15. Määruse rakendamine (1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2019. a. (2) Määruse § 14 lõikes 3 osutatud mõõtemääramatuse ja lõikes 4 osutatud määramispiiri asemel võib kasutada § 14 lõike 6 kohast tõesust, kordustäpsust ja avastamispiiri kuni 31. detsembrini 2019. a. 1 Nõukogu direktiiv 98/83/ EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 05.12.1998, lk 32–54); Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2015/1787, millega muudetakse nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) II ja III lisa (ELT L 260, 07.10.2015, lk 6–17). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa. Indikatiivdoosi arvutamine ja analüüside tulemuslikkuse kriteeriumid
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →