MINISTRI MÄÄRUS
24.09.2019 nr 60
Uuringueetika komitee moodustamine, selle
töökord, liikmete arv ja määramise kord ning
uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad
Määrus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõike 5 ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse § 594 lõike 6 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse alusel moodustatava uuringueetika komitee töökord, liikmete arv ja nende määramise
kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad.
(2) Määrus ei reguleeri hinnangu andmist väljaspool määruses nimetatud pädevusvaldkondi,
sealhulgas hinnangu andmist ravimi ja meditsiiniseadme kliinilisele uuringule.
§ 2. Uuringueetika komitee nimetus
(1) Uuringueetika komitee on Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ning valdkonna eest
vastutava ministri loodud sõltumatu komitee, mille nimetus on Eesti bioeetika ja inimuuringute
nõukogu (edaspidi nõukogu).
(2) Nõukogu ingliskeelne nimetus on Estonian Committee on Bioethics and Human Research.
(3) Nõukogu lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, valdkonnale kehtestatud
eetikanormidest, heast teadustavast ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), samuti eriseadustes
sätestatud põhimõtetest.
2. peatükk
NÕUKOGU PÄDEVUS JA KOOSSEIS NING
AASTAARUANDE ESITAMINE
§ 3. Nõukogu pädevus
2
(1) Nõukogu ülesanne on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele
rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste
kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
(2) Nõukogu annab hinnangu geenivaramu töötlemisele inimgeeniuuringute seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
(3) Nõukogu hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks
isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust.
(4) Uuringule eetilise hinnangu andmisel lähtub nõukogu muu hulgas isikuandmete kaitse
seaduse §-s 6 sätestatud tingimustest, eetiliste riskide suurusest ja uuringu tegija taustast,
leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel.
§ 4. Nõukogu liikmete arv ja liikmete määramise kord
(1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline isik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis.
Nõukogu liige peab olema oma valdkonna tunnustatud asjatundja, kellel on nõukogu liikme
kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon.
(2) Nõukogu koosseisu kuulub vähemalt 11 liiget, kes esindavad järgmisi valdkondi:
1) arstiteadus;
2) loodusteadus;
3) psühholoogia;
4) sotsiaalteadus;
5) biotehnoloogia,
6) infotehnoloogia;
7) usuteadus;
8) õigusteadus;
9) praktiline filosoofia;
10) andmekaitse.
(3) Nõukogul on õigus kaasata oma töösse teiste valdkondade asjatundjaid.
(4) Nõukogu liikmed, asendusliikmed, esimehe, aseesimehe ja teadussekretäri määrab
valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga viieks aastaks.
(5) Nõukogu tehnilise teeninduse tagab Sotsiaalministeerium, korraldades dokumentatsiooni
haldamise, säilitamise ja arhiveerimise, koosolekute pidamise võimaluse ja veebilehe
majutuse.
§ 5. Teadussekretär
Nõukogu tehnilise töö korraldab teadussekretär, kes täidab peamiselt järgmisi ülesandeid:
1) nõukogu sisulise ja tehnilise teenindamise tagamine;
2) nõukogu eesmärkide saavutamiseks avalikkuse teadlikkuse suurendamisele suunatud
tegevuste koordineerimine ja asjakohase teabe avaldamise korraldamine.
§ 6. Nõukogu tegevuste aastaaruanne
Nõukogu esimees esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta esimeses kvartalis
kirjaliku aruande nõukogu eelmise aasta tegevuste kohta. Aruanne avaldatakse nõukogu
veebilehel.
3. peatükk
NÕUKOGU TÖÖKORRALDUS, UURINGU TAOTLUSE MENETLUS
3
JA UURINGU TAOTLUSE LÄBIVAATAMISE TASU
1. jagu
Nõukogu töökorraldus
§ 7. Nõukogu esimees
Nõukogu esimehe ülesanne on korraldada nõukogu igapäevatööd, kutsuda kokku koosolekuid
ja tegutseda nõukogu esindajana. Nõukogu esimeest asendab vajaduse korral aseesimees.
§ 8. Nõukogu liikme õigused ja kohustused
(1) Nõukogu liikmel on kohustus tutvuda nõukogule esitatud uuringutaotluste ja muude
materjalidega, osaleda koosolekul, informeerida nõukogu esimeest huvide konfliktist
dokumentide menetlemisel ning järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet. Nõukogu liige ei tohi
avaldada avaldamisele mittekuuluvat teavet nii nõukogu töös osalemise ajal kui ka pärast
seda.
(2) Kui nõukogu liige ei saa koosolekul osaleda on ta kohustatud teavitama oma puudumisest
nõukogu esimeest hiljemalt kümme päeva enne järgmist koosolekut. Sellisel juhul on nõukogu
liikmel kohustus esitada oma kirjalikud seisukohad menetletavate dokumentide kohta
eelnevalt. Kui nõukogu liige on teatanud oma puudumisest ette, võib talle määrata tema
äraoleku ajaks asendusliikme. Asendusliikme volituste kehtivuse ajaks asendatava liikme
volitused peatatakse.
(3) Nõukogu liikmel on õigus tõstatada küsimusi nõukogu töökorra ja menetletavate
dokumentide kohta ning tutvuda kõikide nõukogule laekunud dokumentidega.
(4) Nõukogu liikmel on kohustus taandada end taotluse menetlemisest ja otsuse tegemisest,
kui ta ei saa oma tegevuses olla sõltumatu või kui konkreetse menetluse puhul esineb huvide
konflikt. Huvide konfliktiks loetakse eelkõige järgmist asjaolu:
1) nõukogu liikme sugulus või hõimlus taotlejaga, kelle taotlusele hinnangut antakse;
2) nõukogu liikme isiklik majanduslik huvi taotluse hinnangu lõpptulemuste suhtes;
3) nõukogu liikme tööalane seotus taotlejaga, kelle taotlusele hinnang antakse;
4) avaldub mistahes muu asjaolu, mille tulemusel võib tekkida põhjendatud kahtlus nõukogu
liikme objektiivsuses.
(5) Kui nõukogu liige ei ole nõukogu töös osalenud kauem kui kuus kuud, arvatakse ta
valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga nõukogust välja.
(6) Nõukogu liikmele, eksperdile ja teistele nõukogu töösse kaasatud isikutele võib maksta
nõukogu töös osalemise eest tasu Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
§ 9. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvemini kui kuus korda kalendriaastas. Nõukogu teeb koosolekute toimumise ajad
teatavaks kuue kuu kaupa nõukogu veebilehel.
(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Koosolekuteatele lisatakse
päevakord, mis saadetakse nõukogu liikmetele hiljemalt seitse päeva enne koosoleku
toimumist.
(3) Nõukogul on õigus pidada koosolekuid elektroonselt.
4
(4) Nõukogu töökorralduse täpsemaks reguleerimiseks koostab ja kinnitab nõukogu
kodukorra.
(5) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole nõukogu koosseisust,
sealhulgas andmekaitsevaldkonda esindav nõukogu liige. Elektroonsel koosolekul peavad
osalema kõik nõukogu liikmed, välja arvatud liige, kes on teavitanud oma äraolekust vastavalt
käesoleva määruse § 8 lõikele 2.
(6) Nõukogu annab hinnanguid üldjuhul konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata
toimub hääletamine häälteenamuse põhimõttel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab
nõukogu esimehe hääl.
(7) Nõukogu koosolekud ja antud hinnangud protokollitakse. Protokolli koostamise ja vajadusel
kolmanda osapoole teavitamise hinnangust, tagab teadussekretär.
§ 10. Nõukogu erakorraline koosolek
(1) Vähemalt kolmel nõukogu liikmel on õigus kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek.
Koosoleku teade tuleb saata vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
(2) Erakorralise koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse koosoleku päevakord ja
koosoleku kokkukutsumise põhjendus.
2. jagu
Uuringu taotluse menetlus, vastutava uurija kohustused,
nõukogu hinnangu tühistamine ja uuringu taotluse läbivaatamise tasu
§ 11. Uuringu taotluse menetlus
(1) Nõuetekohane taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme kalendripäeva enne nõukogu
koosoleku toimumist. Nõukogu avaldab uuringu taotluse esitamise ja koosoleku toimumise
tähtaja nõukogu veebilehel.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) uuringu nimetus;
2) vastutava uurija ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
3) uuringu tegijate ees- ja perekonnanimed ning kontaktandmed;
4) vastutava uurija asutuse volitatud esindaja allkiri ning uuringuga seotud teiste asutuste
volitatud esindajate allkirjad;
5) uuringu finantseerimise allikas, uurimistöö üldmaksumus, uuritavatele kompensatsiooni
maksmise ja uuritavate kindlustamise tingimused;
6) lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni kaks lehekülge);
7) planeeritava uuringu põhjendus (kuni kaks lehekülge);
8) uuringu läbiviimise aeg (kuu ja aasta täpsusega);
9) uuritavate ja nende värbamise viisi täpne kirjeldus (kui palju inimesi uuritakse, kuidas ja
kelle hulgast toimub uuritavate valik, mida ja kui sageli uuritakse, põhjendus kontrollgruppide
ja platseebo kasutamise või mittekasutamise kohta);
10) uurimismetoodika ja valimi kirjeldus, sealhulgas uuringus kasutatavate ankeetide,
küsitluste ja testide vormid;
11) kui uuring põhineb andmekogude andmetel, tuleb esitada vastava andmekogu nimetus
ning teave isikuandmete töötlemise eesmärkide, andmekoosseisu ja isikute kohta, kelle
andmeid soovitakse, samuti rakendatavate isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus,
sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta;
12) uuringu eetiliste aspektide analüüs;
13) teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta;
14) uuritavate isikute informeerimise ja nõusoleku vormid, kui uuring põhineb nõusolekul;
5
15) maksekorralduse koopia uuringu taotluse läbivaatamise tasu maksmise kohta vastavalt
käesoleva määruse §-s 16 sätestatud tingimustele.
(3) Esitatud dokumendid peavad vastama eesti kirjakeele normile, sõnastus peab olema selge,
ühetähenduslik ja täpne. Rahvusvahelise uuringu dokumendid võivad olla inglise keeles.
(4) Nõuetekohane taotlus esitatakse nõukogule elektroonselt või paberil. Taotlus peab olema
allkirjastatud.
(5) Nõukogu annab taotlusele hinnangu, milles peab ära tooma vähemalt järgmise:
1) läbiviidava uuringu üldine eesmärk;
2) töödeldavate andmekategooriate vajalikkus ja andmekoosseis nimetatud eesmärgi
saavutamiseks;
3) sihtgrupp ja selle valimi suurus, keda andmetöötlus puudutab;
4) andmete allikad (andmeandjad);
5) lõplik hinnang taotlusele ja vajaduse korral täiendavad tingimused konkreetse uuringu
läbiviimiseks.
§ 12. Uuringu projekti muutmine peale nõukogult hinnangu saamist
(1) Kui vastutav uurija soovib pärast nõukogult hinnangu saamist teha esialgses uuringus
sisulisi muudatusi või täiendusi, tuleb uuringu taotlus esitada nõukogule muudetud kujul uueks
hindamiseks.
(2) Hinnangu saamiseks esitatakse nõukogule taotlus käesoleva määruse § 11 lõikes 1
nimetatud andmetega ja kavandatud muudatuste põhjendustega.
§ 13. Vastutava uurija kohustused uuringu tegemisel
Vastutav uurija on kohustatud teavitama pädevat asutust uuringu tegemise käigus ilmnenud
asjaoludest iga sellise tegevuse kohta, mis ohustab uuringus osalevate uuritavate isikute elu
ja tervist või riivab nende õigusi ja vabadusi.
§ 14. Uuringu lõppraporti esitamine nõukogule
(1) Positiivse hinnangu saanud uuringu lõppemise järel on nõukogul õigus nõuda vastutavalt
uurijalt lõppraportit kuue kuu jooksul uuringu lõppemisest.
(2) Lõppraportis esitatakse kokkuvõte uuringu käigus rakendatud isikuandmete hoidmise,
säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta ning info uuringu tegemise käigus toimunud
ohujuhtumite ja rakendatud abinõude kohta.
§ 15. Nõukogu hinnangu tühistamine
Kui nõukogule saab teatavaks, et esitatud andmed ei vasta tõele või taotluse andmetes
kirjeldatut on rikutud, võib nõukogu oma hinnangu tühistada. Nõukogul on õigus pädevat
asutust sellest märgukirjaga teavitada.
§ 16. Uuringu taotluse läbivaatamise tasu
(1) Juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega uuringule ja
rakendusuuringule rakendatakse uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu ei
rakendata avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele.
(2) Nõukogul on õigus uuringu taotluse läbivaatamise tasu vähendada või nõuetele vastava
uuringu taotluse korral taotluse läbivaatamise tasust vabastada, hinnates järgmist:
6
1) esitatud dokumentide hulka, uuringu keerukust ja nõukogu eelduslik töökoormust;
2) uurija rahalise või muu kasu saamist seoses konkreetse uuringuga;
3) heakskiitva hinnangu saanud ja muudetava uuringu tegemise protsesse, uuringu tegijate
või muude andmete muudatuste mahtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Sotsiaalministri määruse „Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete
arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad“
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministri määrusega „Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja
määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad“ kehtestatakse
inimgeeniuuringute seaduse (edaspidi IGUS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
(edaspidi TTKS) alusel moodustatava uuringueetika komitee töökord, liikmete arv ja määramise
kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäär.
Seoses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega tehti IGUS-s ja TTKS-is
muudatused, mille tulemusena kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
uuringueetika komitee moodustamise korra, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning
uuringu läbivaatamise tasumäärad. Uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärade kehtestamine on
võrreldes kehtiva õigusliku regulatsiooniga uus, samas üsna levinud praktika komiteede
uuringutaotluste läbivaatamise menetlustes (nii Eestis kui mujal). Selle vajalikkust on põhjalikumalt
kajastatud ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse seletuskirjas1.
Määruse rakendamisega kaasnevad kulutused on marginaalsed. Tegemist on suures osas juba
kehtiva õiguse ja praktikaga, lihtsalt seni oli õigusruum erinevate õigusaktide vahel killustunud.
Muudatus võimaldab koondada soovitud kompetentsi, ühtlustada tervisevaldkonna eriliigiliste
andmete töötlemispõhimõtted, kujundada ühtsed eetikapõhimõtted ning anda välja valdkondlikke
suuniseid uuringute läbipaistvuse ja isikute õiguste tagamisel.
Määrus jõustub üldises korras.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna
nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168;
[email protected]) ja Kristel Niidas (tel 626 9729,
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338;
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Andmekaitselaane mõjuhinnang esitatakse seletuskirja 4. punktis.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
WHO definitsiooni järgi2 on uuringueetika komitee rühm inimesi, kelle ülesanne on inimestega
seotud uuringute tegemise ja kokkulepitud eetiliste printsiipide järgimise eetiline hindamine.
1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1
2 Vt http://www.who.int/hac/techguidance/tools/ethics_basic_concepts_eng.pdf?ua=1
2
Eetikakomitee loomise ja selle tegevuse alusprintsiibid on pluralism, interdistsiplinaarsus ja
sõltumatus.
Osalemine inimuuringutes, mis ei ole läbinud põhjalikku eetilist analüüsi, võib kaasa tuua elu,
tervist, väärikust, vabadust ja isikupuutumatust käsitlevate põhiõiguste riive (nt Eesti Vabariigi
põhiseaduse §-d 19, 18, 26, 28).
Vältimaks kahju, on inimuuringutes saanud tavaks, et uurimisprojektid või -tegevused peavad
eelnevalt läbima eetilise analüüsi. Esimene teadaolev kliiniliste uuringute keskus loodi USA-s
1964. aastal riikliku terviseinstituudi (National Institute of Health) juurde, mille järel loodi üleriigiline
eetikakomiteede süsteem inimesel tehtavate biomeditsiiniliste teadusuuringute eetilise lubatavuse,
teadusliku põhjendatuse ja otstarbekuse hindamiseks.
1970ndatel levis selline praktika Euroopas ja teistes riikides. WHO Helsingi deklaratsiooni 1975. a
redaktsioonis on nõue, et uuringuid peab eelnevalt hindama sõltumatu eetikakomitee:
15. Uuringu protokoll tuleb enne uuringu algust esitada eetikakomiteele arutamiseks,
kommenteerimiseks, juhindumiseks ja heakskiidu saamiseks. Eetikakomitee peab olema
uurijast, sponsorist ja muudest liigsetest mõjutustest sõltumatu. Komitee peab arvestama
selle riigi seaduste ja eeskirjadega, kus uuringut läbi viiakse, samuti kehtivate
rahvusvaheliste normide ja standarditega, kuid need ei tohi vähendada ega tühistada ühtegi
käesoleva deklaratsiooniga inimese kaitseks kehtestatud nõuet. Komiteel on õigus
uuringute pidevaks järelevalveks. Uurija on kohustatud esitama komiteele seireteavet, eriti
aga tõsiste kõrvaltoimete kohta. Protokolli ei või muuta ilma komitee läbivaatamise ja
heakskiiduta.
Tänapäeval on üldtunnustatud reegel, et kõik biomeditsiinilised teadusuuringud peavad olema
heaks kiidetud eetikakomitee poolt. ÜRO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni3 artikkel 19
osutab vajadusele sõltumatute, multidistsiplinaarsete ja pluralistlike uuringueetika komiteede
järele.
Eetikakomiteedele leiab viite ka andmekaitse üldmäärusest, milles rõhutatakse eetikanormide
olulisust.4 Eetikakomiteede regulatsioon oli kajastatud ka kehtinud isikuandmete kaitse seaduses
(vt § 16) ning sarnane regulatsioon jäi kehtima ka uues isikuandmete kaitse seaduses (vt § 6).
Seega on eetikakomiteede olulisust hinnatud ka teadusuuringute tegemisel andmekaitse
kontekstis. Kuna tervise infosüsteemis ja geenivaramus on ühed delikaatsemad andmed, on nii
IGUS-es kui ka TTKS-is rakendatud eetikakomiteede funktsiooni nende andmekogude loomisest
alates. Käesoleva määrusega vaid ühtlustatakse kahe komitee tegevus ja töökorraldus.
Määrusega korrastatakse Sotsiaalministeeriumi valdkonnas olevate uuringueetika komitee ning
bioeetika ja inimuuringute nõukogu tegevust. Selle tulemusena luuakse Eesti bioeetika ja
inimuuringute nõukogu (edaspidi ka nõukogu), mille pädevuses on:
a) anda hinnang geenivaramu andmete töötlemisele;
b) anda hinnang tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete
väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele;
c) ühtlustada uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtted, et kindlustada uuritavate
õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
Määrus koosneb 16 paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõikes 2 täpsustatakse, et määruse
reguleerimisalast jääb välja ravimi ja meditsiiniseadme kliinilisele uuringule eetilise hinnangu
andmine. Põhjuseks on asjaolu, et tegemist on uuringutega, millele eetilise hinnangu andmine on
reguleeritud vastavalt ravimiseaduses ja meditsiiniseadme seaduses. Samuti jäävad määruse
3 Vt http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=31058&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html
4 Vt nt põhjenduspunkt 33.
3
reguleerimisalast välja muud uuringud, millel on olemas oma regulatsioon mõnes teise valdkonna
õigusaktis.
Paragrahvis 2 sätestatakse uuringueetika komitee nimetus. Lõiked 1 ja 2 sätestavad nõukogu
nimetuse eesti ja inglise keeles. Lõikes 3 tuuakse välja põhilised õigusaktid, millest nõukogu oma
tegevuses juhindub. Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud tervise infosüsteemi
eetikakomitee ning Eesti bioeetika nõukogu tegevus ühtlustatakse. Üks reorganiseerimise põhjus
oli see, et mõlema eetikakomitee liikmete kattuvus oli 80%. Komitee tegevus katab edaspidi ära
nii TTKS-i ja IGUS-e alusel reguleeritud komitee töö kui ka senise nõuandva kogu tegevused (Eesti
Bioeetika Nõukogu, Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel), kellel on olnud üldine
nõuandev ja suunav roll. Seetõttu nimetatakse komiteed edaspidi kui nõukogu.
Paragrahviga 3 kehtestatakse nõukogu pädevus ja koosseis.
Lõikes 1 nimetatakse nõukogu ülesanne, milleks on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine,
uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate õiguste
kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida.
Lõike 2 kohaselt annab nõukogu hinnangu geenivaramu töötlemisele IGUS-es sätestatud
tingimustel ja korras. Vastavalt IGUS § 29 lõikele 2 tegeleb uuringueetika komitee isikute
põhiõiguste ennetava kaitse tagamisega, uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete
ühtlustamisega, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid
järgida. Muu hulgas annab nõukogu hinnangu sellele, kas koeproovide säilitamine väljaspool Eesti
Vabariigi territooriumi on kooskõlas IGUS-es sätestatud tingimustega. Lisaks annab nõukogu
vastutavale töötlejale nõusoleku geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning
tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või
kontrollimiseks (IGUS § 24 lõike 2 punkt 4). Oluline on märkida, et geenidoonoriks saamisel ei kata
isiku poolt antav tahteavaldus kõiki olukordi, milleks võib geenidoonori koeproove, DNA kirjeldusi
ja terviseseisundi kirjeldusi kasutada. Selleks ongi vaja nõukogu, mis annab eetilise hinnangu ka
nendele olukordadele.
bLõike 3 kohaselt annab nõukogu hinnangu tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika
vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele. Varem kehtinud
regulatsiooni kohaselt läbis tervise infosüsteemis olevate andmete alusel tehtav teadusuuring kaks
eetilist hindamist kahes erinevas eetikakomitees. Uue regulatsiooni kohaselt pole see enam
vajalik. Uuring esitatakse hindamiseks Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule, kes seejärel
annab hinnangu nii uuringule endale kui ka tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika
vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele.
Lõikes 4 tehakse viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 6, mis reguleerib isikuandmete töötlemist
teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks. Paragrahvi ennast määruses täies
mahus ei esitata ning isikuandmete kaitse seadus kohaldub niivõrd, kuivõrd eriseadus ei sätesta
teisiti.
Paragrahvis 4 sätestatakse nõukogu liikmete arv ja nende määramise kord.
Lõike 1 kohaselt peab nõukogu liige olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on
Eesti Vabariigis. Nõukogu liige peab olema oma valdkonna tunnustatud asjatundja, kellel on
nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon.
Lõikes 2 loetletakse, milliste valdkondade esindajad nõukogusse kuuluvad. Need on:
1) arstiteadus;
2) loodusteadus;
3) psühholoogia;
4) sotsiaalteadus;
5) biotehnoloogia,
6) infotehnoloogia;
4
7) usuteadus;
8) õigusteadus;
9) praktiline filosoofia;
10) andmekaitse.
Nõukogu moodustatakse reeglina isikupõhiselt, kuid jälgitakse, et tulevased liikmed esindavad
osaliselt Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti
Advokatuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni või on olnud eespool nimetatud institutsioonidega
eelnevalt seotud.
Lõikes 3 antakse nõukogule õigus kaasata nõukogu töösse vajaduse korral muude valdkondade
eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed.
Lõikes 4 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga nõukogu liikmed,
asendusliikmed, esimehe, aseesimehe ja teadussekretäri. Nõukogu liikmete volitus kestab viis
aastat.
Lõikega 5 pannakse paika, et nõukogu tehnilise teenindamise tagab Sotsiaalministeerium.
Paragrahvis 5 sätestatakse teadussekretäri pädevus. Tema peamine ülesanne on nõukogu
tehnilise töö korraldamine.
Paragrahvis 6 sätestatakse nõukogu esimehe kohustus esitada valdkonna eest vastutavale
ministrile iga aasta esimeses kvartalis kirjalik aruanne nõukogu eelmise aasta tegevuse kohta.
Põhiliselt peab see aruanne kajastama infot hinnatud uuringuprojektide ja esitatud arvamuste
kohta.
Paragrahvis 7 sätestatakse nõukogu esimehe minimaalsed kohustused, milleks on korraldada
nõukogu igapäevast tööd, kutsuda kokku koosolekuid ning tegutseda nõukogu esindajana.
Paragrahviga 8 reguleeritakse nõukogu liikmete õigusi ja kohustusi.
Lõikes 1 sätestatakse nõukogu liikme kohustused, milleks on kohustus tutvuda nõukogule esitatud
uuringutaotlustega, mitte puududa koosolekult mõjuva põhjuseta, informeerida nõukogu esimeest
huvide konfliktist dokumentide menetlemisel ning järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet.
Lõikes 2 täpsustakse nõukogu liikme kohustusi nõukogu koosolekult puudumise korral.
Lõikes 3 on reguleeritud nõukogu liikme õigused.
Lõikes 4 on reguleeritud nõukogu liikme kohustused huvide konflikti korral.
Lõikega 5 reguleeritakse nõukogu liikme väljaarvamine nõukogust, kui ta pole osalenud nõukogu
töös vähemalt kuus kuud järjest.
Lõikega 6 sätestatakse, et nõukogu liikmele võib maksta tema osaluse eest ka tasu.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõukogu koosoleku pidamise põhilised reeglid. Samuti annab § 9
nõukogule õiguse kinnitada oma töö paremaks korraldamiseks kodukord ning pidada oma
koosolekuid ka elektroonselt. Täpsem töökorraldus tuuakse viidatud kodukorras.
Paragrahvis 10 sätestatakse nõukogu erakorralise koosoleku minimaalsed korralduslikud reeglid.
Ka nende osas saab kodukord tingimusi täpsustada, võimaldades arvestada kaasnevaid
muudatusi paindlikult.
Paragrahviga 11 reguleeritakse uuringu taotluse menetlust nõukogus.
5
Lõikes 1 sätestatakse, et nõuetekohane taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme kalendripäeva enne
nõukogu koosoleku toimumist. Nõukogu avaldab uuringu taotluse esitamise tähtaja ja koosoleku
toimumise aja veebilehel.
Lõikes 2 esitatakse selliste dokumentide ja andmete loetelu, mis tuleb esitada uuringu taotluse
läbivaatamiseks.
Lõike 3 kohaselt peavad esitatud dokumendid vastama eesti kirjakeele normile, sõnastus peab
olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Rahvusvahelise uuringu dokumendid võivad olla inglise
keeles.
Lõike 4 kohaselt esitatakse nõuetekohane taotlus nõukogule elektroonselt või paberil ning taotlus
peab olema allkirjastatud.
Lõige 5 sätestab miinimuminfo, mida nõukogu hinnang peab sisaldama. Esitatud loetelus on
minimaalne vajalik info, mida andmekogu vastutav töötleja andmete väljastamise otsustamisel
vajab. Sisu loetelu vajalikkust on näidanud ka varasem praktika, kus eri osapooltele esitatud
materjal täies ulatuses ei ühti (näiteks on vastutavale töötlejale esitatud taotluses soovitud
andmekoosseis laiem kui see, mis esitati eetilise hinnangu saamiseks eetikakomiteele).
Paragrahvis 12 täpsustatakse, et kui vastutav uurija soovib pärast nõukogult hinnangu saamist
teha esialgsesse projekti sisulisi muudatusi või täiendusi, tuleb uuringu taotlus esitada nõukogule
muudetud kujul uueks hindamiseks. Uus taotlus esitatakse nõukogule käesoleva määruse § 11
lõikes 1 nimetatud andmetega ning kavandatud muudatuste põhjendustega (st kohalduvad samad
tingimused, lisaks tuleb ära märkida muutuv sisu ja seda põhjendada).
Paragrahvis 13 sätestatakse vastutava uurija kohustus teavitada pädevat asutust uuringu
tegemise käigus ilmnenud asjaoludest iga sellise tegevuse kohta, mis ohustab uuringus osalevate
uuritavate isikute elu ja tervist või riivab nende õigusi ja vabadusi. Nendeks pädevateks asutusteks
võivad olla Andmekaitse Inspektsioon, kui uuringu käigus rikuti eriliiki andmete töötlemise ja
säilitamise tingimusi, samuti Ravimiamet ja Terviseamet.
Paragrahvis 14 sätestatakse nõukogu õigus nõuda kuue kuu jooksul uuringu lõppemisest
vastutavalt uurijalt lõppraportit. Lõppraportis esitatakse kokkuvõte uuringu käigus rakendatud
isikuandmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, info uuringu tegemise käigus
toimunud ohujuhtumite ja rakendatud abinõude kohta.
Paragrahv 15 reguleerib olukorda, kus nõukogule saab teatavaks, et esitatud andmed ei vasta
tõele või on taotluse andmetes kirjeldatut rikutud. Sellistel juhtudel võib nõukogu oma hinnangu
kehtetuks tunnistada. Samuti on nõukogul õigus sellest pädevat asutust märgukirjaga teavitada.
Jällegi sõltub konkreetsest rikkumisest, millist pädevat asutust sellest teavitatakse.
Paragrahvis 16 kehtestatakse juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega
uuringule ja rakendusuuringule uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu ei rakendata
avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele ja üliõpilastele. Uuringu projektidele eetilise
hinnangu andmine on tegevus, mis peab olema selle tegijatele kuidagi kompenseeritud. Nõukogul
on õigus läbivaatamise tasu vähendada või selle võtmisest loobuda.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusega reguleeritav teema ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise
suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste
töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele.
6
Muu mõjuna saab välja tuua, et juriidiliste isikute, rahvusvaheliste mitme keskusega ja
rakendusuuringute projektidele rakendatakse uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu
ei rakendata avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele. Kuni siiani oli Eestis tasuline ravimi
ja meditsiiniseadme kliinilise uuringu projekti eetiline hindamine. Edaspidi rakendatakse ka TTKS-
i ja IGUS-i alusel hindamise tasu. Tegemist on üsna tavapärase praktikaga.
Andmekaitselane mõjuhinnang
Muudatuse sisuline vahe kehtinud õigusruumiga piirdub suuresti komiteede tegevuse
konsolideerimise ja ümberkorraldamisega, mitte andmetöötluspõhimõtete muutmisega. Loodava
komitee - ehk Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu - sisuline töö võrreldes varasemaga ei
muutu. Pigem tagab reorganiseerimine menetletavate hinnangute kvaliteetsema sisu, muudab
protseduurid läbipaistvamaks ning tagab rakendatavate põhimõtete ühtsuse. Seega puudub
muudatusel negatiivne mõju andmesubjektidele (korraldus jääb sisuliselt samaks), küll peaks
tõhustuma taotluste menetlus ning läbipaistvus uuringute tegijatele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse jõustumisel ei kaasne märkimisväärseid kulutusi. Tegemist on juba kehtiva õiguse
rakendamisega, mille käigus reorganiseeritakse Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud
tervise infosüsteemi eetikakomitee ning Eesti bioeetika nõukogu tegevus. Mõlema eelnimetatud
institutsiooni tegevust finantseeriti Sotsiaalministeeriumi majandus- ja tegevuskuludest. Kahe
eetikakomitee reorganiseerimise tulemusena luuakse üks Eesti bioeetika ja inimuuringute
nõukogu. Sotsiaalministeeriumi eelarves on ette nähtud 10 000 eurot Eesti bioeetika ja
inimuuringute nõukogu tegevuse toetamiseks. Tulenevalt IGUS-se muudatustest rakendatakse
samu liikmeid, et anda hinnang geenivaramu ja geeniandmete töötlemisele. Muudatus võimaldab
koondada tervisevaldkonna komiteede tegevuse ning seeläbi ühtlustada andmetöötluspraktikat ja
rakendatavaid põhimõtteid.
Juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega uuringule ja rakendusuuringule
uuringu taotluse läbivaatamise tasu on 250 eurot. Tasu ei rakendata avalik-õiguslikele teadus- ja
arendusasutustele ja üliõpilastele. Uuringu projektidele eetilise hinnangu andmine on tegevus, mis
peab olema selle tegijatele kuidagi kompenseeritud. Uuringu taotluse läbivaatamise tasu tuleb
käsitleda Sotsiaalministeeriumi tuluna majandustegevusest osutatud teenuse eest. Sellele viitab
ka Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning
riigieelarve vahendite ülekandmise kord § 6 punkt 6, mille kohaselt majandustegevusest saadav
tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks. Kaugem eesmärk
on, et saadud uuringu läbivaatamise tasudest saaks kaetud kogu nõukogu tegevus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ning
saadeti arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile kui geenivaramu vastutavale töötlejale, Tallinna
Ülikoolile, Tervise Arengu Instituudile ja Tallinna Tehnikaülikoolile. Määruse kooskõlastas
märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid määruse
vaikimisi. Arvamust avaldas Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.