dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad“

Sotsiaalministeerium · 24. september 2019
Viit
60
Registreeritud
24. september 2019
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2019
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎60 24.09.2019 Ministri määrus.bdoc908 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 24.09.2019 nr 60 Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad Määrus kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse § 29 lõike 5 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 594 lõike 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel moodustatava uuringueetika komitee töökord, liikmete arv ja nende määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad. (2) Määrus ei reguleeri hinnangu andmist väljaspool määruses nimetatud pädevusvaldkondi, sealhulgas hinnangu andmist ravimi ja meditsiiniseadme kliinilisele uuringule. § 2. Uuringueetika komitee nimetus (1) Uuringueetika komitee on Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ning valdkonna eest vastutava ministri loodud sõltumatu komitee, mille nimetus on Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (edaspidi nõukogu). (2) Nõukogu ingliskeelne nimetus on Estonian Committee on Bioethics and Human Research. (3) Nõukogu lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, valdkonnale kehtestatud eetikanormidest, heast teadustavast ja rahvusvahelistest konventsioonidest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88), samuti eriseadustes sätestatud põhimõtetest. 2. peatükk NÕUKOGU PÄDEVUS JA KOOSSEIS NING AASTAARUANDE ESITAMINE § 3. Nõukogu pädevus 2 (1) Nõukogu ülesanne on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine ja uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate isikute õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. (2) Nõukogu annab hinnangu geenivaramu töötlemisele inimgeeniuuringute seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Nõukogu hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust. (4) Uuringule eetilise hinnangu andmisel lähtub nõukogu muu hulgas isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud tingimustest, eetiliste riskide suurusest ja uuringu tegija taustast, leides tasakaalu põhiõiguste kaitse ja uuringu otstarbekuse vahel. § 4. Nõukogu liikmete arv ja liikmete määramise kord (1) Nõukogu liige peab olema teovõimeline isik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Nõukogu liige peab olema oma valdkonna tunnustatud asjatundja, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon. (2) Nõukogu koosseisu kuulub vähemalt 11 liiget, kes esindavad järgmisi valdkondi: 1) arstiteadus; 2) loodusteadus; 3) psühholoogia; 4) sotsiaalteadus; 5) biotehnoloogia, 6) infotehnoloogia; 7) usuteadus; 8) õigusteadus; 9) praktiline filosoofia; 10) andmekaitse. (3) Nõukogul on õigus kaasata oma töösse teiste valdkondade asjatundjaid. (4) Nõukogu liikmed, asendusliikmed, esimehe, aseesimehe ja teadussekretäri määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga viieks aastaks. (5) Nõukogu tehnilise teeninduse tagab Sotsiaalministeerium, korraldades dokumentatsiooni haldamise, säilitamise ja arhiveerimise, koosolekute pidamise võimaluse ja veebilehe majutuse. § 5. Teadussekretär Nõukogu tehnilise töö korraldab teadussekretär, kes täidab peamiselt järgmisi ülesandeid: 1) nõukogu sisulise ja tehnilise teenindamise tagamine; 2) nõukogu eesmärkide saavutamiseks avalikkuse teadlikkuse suurendamisele suunatud tegevuste koordineerimine ja asjakohase teabe avaldamise korraldamine. § 6. Nõukogu tegevuste aastaaruanne Nõukogu esimees esitab valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta esimeses kvartalis kirjaliku aruande nõukogu eelmise aasta tegevuste kohta. Aruanne avaldatakse nõukogu veebilehel. 3. peatükk NÕUKOGU TÖÖKORRALDUS, UURINGU TAOTLUSE MENETLUS 3 JA UURINGU TAOTLUSE LÄBIVAATAMISE TASU 1. jagu Nõukogu töökorraldus § 7. Nõukogu esimees Nõukogu esimehe ülesanne on korraldada nõukogu igapäevatööd, kutsuda kokku koosolekuid ja tegutseda nõukogu esindajana. Nõukogu esimeest asendab vajaduse korral aseesimees. § 8. Nõukogu liikme õigused ja kohustused (1) Nõukogu liikmel on kohustus tutvuda nõukogule esitatud uuringutaotluste ja muude materjalidega, osaleda koosolekul, informeerida nõukogu esimeest huvide konfliktist dokumentide menetlemisel ning järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet. Nõukogu liige ei tohi avaldada avaldamisele mittekuuluvat teavet nii nõukogu töös osalemise ajal kui ka pärast seda. (2) Kui nõukogu liige ei saa koosolekul osaleda on ta kohustatud teavitama oma puudumisest nõukogu esimeest hiljemalt kümme päeva enne järgmist koosolekut. Sellisel juhul on nõukogu liikmel kohustus esitada oma kirjalikud seisukohad menetletavate dokumentide kohta eelnevalt. Kui nõukogu liige on teatanud oma puudumisest ette, võib talle määrata tema äraoleku ajaks asendusliikme. Asendusliikme volituste kehtivuse ajaks asendatava liikme volitused peatatakse. (3) Nõukogu liikmel on õigus tõstatada küsimusi nõukogu töökorra ja menetletavate dokumentide kohta ning tutvuda kõikide nõukogule laekunud dokumentidega. (4) Nõukogu liikmel on kohustus taandada end taotluse menetlemisest ja otsuse tegemisest, kui ta ei saa oma tegevuses olla sõltumatu või kui konkreetse menetluse puhul esineb huvide konflikt. Huvide konfliktiks loetakse eelkõige järgmist asjaolu: 1) nõukogu liikme sugulus või hõimlus taotlejaga, kelle taotlusele hinnangut antakse; 2) nõukogu liikme isiklik majanduslik huvi taotluse hinnangu lõpptulemuste suhtes; 3) nõukogu liikme tööalane seotus taotlejaga, kelle taotlusele hinnang antakse; 4) avaldub mistahes muu asjaolu, mille tulemusel võib tekkida põhjendatud kahtlus nõukogu liikme objektiivsuses. (5) Kui nõukogu liige ei ole nõukogu töös osalenud kauem kui kuus kuud, arvatakse ta valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga nõukogust välja. (6) Nõukogu liikmele, eksperdile ja teistele nõukogu töösse kaasatud isikutele võib maksta nõukogu töös osalemise eest tasu Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu. § 9. Nõukogu koosolek (1) Nõukogu töövorm on koosolek. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kuus korda kalendriaastas. Nõukogu teeb koosolekute toimumise ajad teatavaks kuue kuu kaupa nõukogu veebilehel. (2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees. Koosolekuteatele lisatakse päevakord, mis saadetakse nõukogu liikmetele hiljemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. (3) Nõukogul on õigus pidada koosolekuid elektroonselt. 4 (4) Nõukogu töökorralduse täpsemaks reguleerimiseks koostab ja kinnitab nõukogu kodukorra. (5) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole nõukogu koosseisust, sealhulgas andmekaitsevaldkonda esindav nõukogu liige. Elektroonsel koosolekul peavad osalema kõik nõukogu liikmed, välja arvatud liige, kes on teavitanud oma äraolekust vastavalt käesoleva määruse § 8 lõikele 2. (6) Nõukogu annab hinnanguid üldjuhul konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata toimub hääletamine häälteenamuse põhimõttel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab nõukogu esimehe hääl. (7) Nõukogu koosolekud ja antud hinnangud protokollitakse. Protokolli koostamise ja vajadusel kolmanda osapoole teavitamise hinnangust, tagab teadussekretär. § 10. Nõukogu erakorraline koosolek (1) Vähemalt kolmel nõukogu liikmel on õigus kutsuda kokku erakorraline nõukogu koosolek. Koosoleku teade tuleb saata vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist. (2) Erakorralise koosoleku kokkukutsumise teatele lisatakse koosoleku päevakord ja koosoleku kokkukutsumise põhjendus. 2. jagu Uuringu taotluse menetlus, vastutava uurija kohustused, nõukogu hinnangu tühistamine ja uuringu taotluse läbivaatamise tasu § 11. Uuringu taotluse menetlus (1) Nõuetekohane taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme kalendripäeva enne nõukogu koosoleku toimumist. Nõukogu avaldab uuringu taotluse esitamise ja koosoleku toimumise tähtaja nõukogu veebilehel. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) uuringu nimetus; 2) vastutava uurija ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 3) uuringu tegijate ees- ja perekonnanimed ning kontaktandmed; 4) vastutava uurija asutuse volitatud esindaja allkiri ning uuringuga seotud teiste asutuste volitatud esindajate allkirjad; 5) uuringu finantseerimise allikas, uurimistöö üldmaksumus, uuritavatele kompensatsiooni maksmise ja uuritavate kindlustamise tingimused; 6) lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni kaks lehekülge); 7) planeeritava uuringu põhjendus (kuni kaks lehekülge); 8) uuringu läbiviimise aeg (kuu ja aasta täpsusega); 9) uuritavate ja nende värbamise viisi täpne kirjeldus (kui palju inimesi uuritakse, kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik, mida ja kui sageli uuritakse, põhjendus kontrollgruppide ja platseebo kasutamise või mittekasutamise kohta); 10) uurimismetoodika ja valimi kirjeldus, sealhulgas uuringus kasutatavate ankeetide, küsitluste ja testide vormid; 11) kui uuring põhineb andmekogude andmetel, tuleb esitada vastava andmekogu nimetus ning teave isikuandmete töötlemise eesmärkide, andmekoosseisu ja isikute kohta, kelle andmeid soovitakse, samuti rakendatavate isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta; 12) uuringu eetiliste aspektide analüüs; 13) teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta; 14) uuritavate isikute informeerimise ja nõusoleku vormid, kui uuring põhineb nõusolekul; 5 15) maksekorralduse koopia uuringu taotluse läbivaatamise tasu maksmise kohta vastavalt käesoleva määruse §-s 16 sätestatud tingimustele. (3) Esitatud dokumendid peavad vastama eesti kirjakeele normile, sõnastus peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Rahvusvahelise uuringu dokumendid võivad olla inglise keeles. (4) Nõuetekohane taotlus esitatakse nõukogule elektroonselt või paberil. Taotlus peab olema allkirjastatud. (5) Nõukogu annab taotlusele hinnangu, milles peab ära tooma vähemalt järgmise: 1) läbiviidava uuringu üldine eesmärk; 2) töödeldavate andmekategooriate vajalikkus ja andmekoosseis nimetatud eesmärgi saavutamiseks; 3) sihtgrupp ja selle valimi suurus, keda andmetöötlus puudutab; 4) andmete allikad (andmeandjad); 5) lõplik hinnang taotlusele ja vajaduse korral täiendavad tingimused konkreetse uuringu läbiviimiseks. § 12. Uuringu projekti muutmine peale nõukogult hinnangu saamist (1) Kui vastutav uurija soovib pärast nõukogult hinnangu saamist teha esialgses uuringus sisulisi muudatusi või täiendusi, tuleb uuringu taotlus esitada nõukogule muudetud kujul uueks hindamiseks. (2) Hinnangu saamiseks esitatakse nõukogule taotlus käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud andmetega ja kavandatud muudatuste põhjendustega. § 13. Vastutava uurija kohustused uuringu tegemisel Vastutav uurija on kohustatud teavitama pädevat asutust uuringu tegemise käigus ilmnenud asjaoludest iga sellise tegevuse kohta, mis ohustab uuringus osalevate uuritavate isikute elu ja tervist või riivab nende õigusi ja vabadusi. § 14. Uuringu lõppraporti esitamine nõukogule (1) Positiivse hinnangu saanud uuringu lõppemise järel on nõukogul õigus nõuda vastutavalt uurijalt lõppraportit kuue kuu jooksul uuringu lõppemisest. (2) Lõppraportis esitatakse kokkuvõte uuringu käigus rakendatud isikuandmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta ning info uuringu tegemise käigus toimunud ohujuhtumite ja rakendatud abinõude kohta. § 15. Nõukogu hinnangu tühistamine Kui nõukogule saab teatavaks, et esitatud andmed ei vasta tõele või taotluse andmetes kirjeldatut on rikutud, võib nõukogu oma hinnangu tühistada. Nõukogul on õigus pädevat asutust sellest märgukirjaga teavitada. § 16. Uuringu taotluse läbivaatamise tasu (1) Juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega uuringule ja rakendusuuringule rakendatakse uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu ei rakendata avalik-õiguslikule teadus- ja arendusasutusele. (2) Nõukogul on õigus uuringu taotluse läbivaatamise tasu vähendada või nõuetele vastava uuringu taotluse korral taotluse läbivaatamise tasust vabastada, hinnates järgmist: 6 1) esitatud dokumentide hulka, uuringu keerukust ja nõukogu eelduslik töökoormust; 2) uurija rahalise või muu kasu saamist seoses konkreetse uuringuga; 3) heakskiitva hinnangu saanud ja muudetava uuringu tegemise protsesse, uuringu tegijate või muude andmete muudatuste mahtu. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Sotsiaalministri määruse „Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri määrusega „Uuringueetika komitee moodustamine, selle töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärad“ kehtestatakse inimgeeniuuringute seaduse (edaspidi IGUS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) alusel moodustatava uuringueetika komitee töökord, liikmete arv ja määramise kord ning uuringu taotluse läbivaatamise tasumäär. Seoses isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadusega tehti IGUS-s ja TTKS-is muudatused, mille tulemusena kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega uuringueetika komitee moodustamise korra, selle töökorra, liikmete arvu ja määramise korra ning uuringu läbivaatamise tasumäärad. Uuringu taotluse läbivaatamise tasumäärade kehtestamine on võrreldes kehtiva õigusliku regulatsiooniga uus, samas üsna levinud praktika komiteede uuringutaotluste läbivaatamise menetlustes (nii Eestis kui mujal). Selle vajalikkust on põhjalikumalt kajastatud ka isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse seletuskirjas1. Määruse rakendamisega kaasnevad kulutused on marginaalsed. Tegemist on suures osas juba kehtiva õiguse ja praktikaga, lihtsalt seni oli õigusruum erinevate õigusaktide vahel killustunud. Muudatus võimaldab koondada soovitud kompetentsi, ühtlustada tervisevaldkonna eriliigiliste andmete töötlemispõhimõtted, kujundada ühtsed eetikapõhimõtted ning anda välja valdkondlikke suuniseid uuringute läbipaistvuse ja isikute õiguste tagamisel. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; [email protected]) ja Kristel Niidas (tel 626 9729, [email protected]). Määruse ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitselaane mõjuhinnang esitatakse seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs WHO definitsiooni järgi2 on uuringueetika komitee rühm inimesi, kelle ülesanne on inimestega seotud uuringute tegemise ja kokkulepitud eetiliste printsiipide järgimise eetiline hindamine. 1 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus 778 SE. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9d1420bb-b516-4ab1-b337-17b2c83eedb1 2 Vt http://www.who.int/hac/techguidance/tools/ethics_basic_concepts_eng.pdf?ua=1 2 Eetikakomitee loomise ja selle tegevuse alusprintsiibid on pluralism, interdistsiplinaarsus ja sõltumatus. Osalemine inimuuringutes, mis ei ole läbinud põhjalikku eetilist analüüsi, võib kaasa tuua elu, tervist, väärikust, vabadust ja isikupuutumatust käsitlevate põhiõiguste riive (nt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 19, 18, 26, 28). Vältimaks kahju, on inimuuringutes saanud tavaks, et uurimisprojektid või -tegevused peavad eelnevalt läbima eetilise analüüsi. Esimene teadaolev kliiniliste uuringute keskus loodi USA-s 1964. aastal riikliku terviseinstituudi (National Institute of Health) juurde, mille järel loodi üleriigiline eetikakomiteede süsteem inimesel tehtavate biomeditsiiniliste teadusuuringute eetilise lubatavuse, teadusliku põhjendatuse ja otstarbekuse hindamiseks. 1970ndatel levis selline praktika Euroopas ja teistes riikides. WHO Helsingi deklaratsiooni 1975. a redaktsioonis on nõue, et uuringuid peab eelnevalt hindama sõltumatu eetikakomitee: 15. Uuringu protokoll tuleb enne uuringu algust esitada eetikakomiteele arutamiseks, kommenteerimiseks, juhindumiseks ja heakskiidu saamiseks. Eetikakomitee peab olema uurijast, sponsorist ja muudest liigsetest mõjutustest sõltumatu. Komitee peab arvestama selle riigi seaduste ja eeskirjadega, kus uuringut läbi viiakse, samuti kehtivate rahvusvaheliste normide ja standarditega, kuid need ei tohi vähendada ega tühistada ühtegi käesoleva deklaratsiooniga inimese kaitseks kehtestatud nõuet. Komiteel on õigus uuringute pidevaks järelevalveks. Uurija on kohustatud esitama komiteele seireteavet, eriti aga tõsiste kõrvaltoimete kohta. Protokolli ei või muuta ilma komitee läbivaatamise ja heakskiiduta. Tänapäeval on üldtunnustatud reegel, et kõik biomeditsiinilised teadusuuringud peavad olema heaks kiidetud eetikakomitee poolt. ÜRO bioeetika ja inimõiguste ülddeklaratsiooni3 artikkel 19 osutab vajadusele sõltumatute, multidistsiplinaarsete ja pluralistlike uuringueetika komiteede järele. Eetikakomiteedele leiab viite ka andmekaitse üldmäärusest, milles rõhutatakse eetikanormide olulisust.4 Eetikakomiteede regulatsioon oli kajastatud ka kehtinud isikuandmete kaitse seaduses (vt § 16) ning sarnane regulatsioon jäi kehtima ka uues isikuandmete kaitse seaduses (vt § 6). Seega on eetikakomiteede olulisust hinnatud ka teadusuuringute tegemisel andmekaitse kontekstis. Kuna tervise infosüsteemis ja geenivaramus on ühed delikaatsemad andmed, on nii IGUS-es kui ka TTKS-is rakendatud eetikakomiteede funktsiooni nende andmekogude loomisest alates. Käesoleva määrusega vaid ühtlustatakse kahe komitee tegevus ja töökorraldus. Määrusega korrastatakse Sotsiaalministeeriumi valdkonnas olevate uuringueetika komitee ning bioeetika ja inimuuringute nõukogu tegevust. Selle tulemusena luuakse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu (edaspidi ka nõukogu), mille pädevuses on: a) anda hinnang geenivaramu andmete töötlemisele; b) anda hinnang tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele; c) ühtlustada uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtted, et kindlustada uuritavate õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. Määrus koosneb 16 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Lõikes 2 täpsustatakse, et määruse reguleerimisalast jääb välja ravimi ja meditsiiniseadme kliinilisele uuringule eetilise hinnangu andmine. Põhjuseks on asjaolu, et tegemist on uuringutega, millele eetilise hinnangu andmine on reguleeritud vastavalt ravimiseaduses ja meditsiiniseadme seaduses. Samuti jäävad määruse 3 Vt http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=31058&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html 4 Vt nt põhjenduspunkt 33. 3 reguleerimisalast välja muud uuringud, millel on olemas oma regulatsioon mõnes teise valdkonna õigusaktis. Paragrahvis 2 sätestatakse uuringueetika komitee nimetus. Lõiked 1 ja 2 sätestavad nõukogu nimetuse eesti ja inglise keeles. Lõikes 3 tuuakse välja põhilised õigusaktid, millest nõukogu oma tegevuses juhindub. Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud tervise infosüsteemi eetikakomitee ning Eesti bioeetika nõukogu tegevus ühtlustatakse. Üks reorganiseerimise põhjus oli see, et mõlema eetikakomitee liikmete kattuvus oli 80%. Komitee tegevus katab edaspidi ära nii TTKS-i ja IGUS-e alusel reguleeritud komitee töö kui ka senise nõuandva kogu tegevused (Eesti Bioeetika Nõukogu, Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel), kellel on olnud üldine nõuandev ja suunav roll. Seetõttu nimetatakse komiteed edaspidi kui nõukogu. Paragrahviga 3 kehtestatakse nõukogu pädevus ja koosseis. Lõikes 1 nimetatakse nõukogu ülesanne, milleks on isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamine, uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamine, et kindlustada uuritavate õiguste kaitsemeetmed ning uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. Lõike 2 kohaselt annab nõukogu hinnangu geenivaramu töötlemisele IGUS-es sätestatud tingimustel ja korras. Vastavalt IGUS § 29 lõikele 2 tegeleb uuringueetika komitee isikute põhiõiguste ennetava kaitse tagamisega, uuringutele rakendatavate hindamispõhimõtete ühtlustamisega, et kindlustada õiguste kaitsemeetmed ja uurijate kohustused neid kaitsemeetmeid järgida. Muu hulgas annab nõukogu hinnangu sellele, kas koeproovide säilitamine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi on kooskõlas IGUS-es sätestatud tingimustega. Lisaks annab nõukogu vastutavale töötlejale nõusoleku geenidoonori tuvastamiseks, temaga ühenduse võtmiseks ning tema kirjalikul nõusolekul terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks, täiendamiseks või kontrollimiseks (IGUS § 24 lõike 2 punkt 4). Oluline on märkida, et geenidoonoriks saamisel ei kata isiku poolt antav tahteavaldus kõiki olukordi, milleks võib geenidoonori koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi kasutada. Selleks ongi vaja nõukogu, mis annab eetilise hinnangu ka nendele olukordadele. bLõike 3 kohaselt annab nõukogu hinnangu tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele. Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt läbis tervise infosüsteemis olevate andmete alusel tehtav teadusuuring kaks eetilist hindamist kahes erinevas eetikakomitees. Uue regulatsiooni kohaselt pole see enam vajalik. Uuring esitatakse hindamiseks Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule, kes seejärel annab hinnangu nii uuringule endale kui ka tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkusele ja põhjendatusele. Lõikes 4 tehakse viide isikuandmete kaitse seaduse §-le 6, mis reguleerib isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks. Paragrahvi ennast määruses täies mahus ei esitata ning isikuandmete kaitse seadus kohaldub niivõrd, kuivõrd eriseadus ei sätesta teisiti. Paragrahvis 4 sätestatakse nõukogu liikmete arv ja nende määramise kord. Lõike 1 kohaselt peab nõukogu liige olema teovõimeline Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eesti Vabariigis. Nõukogu liige peab olema oma valdkonna tunnustatud asjatundja, kellel on nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon. Lõikes 2 loetletakse, milliste valdkondade esindajad nõukogusse kuuluvad. Need on: 1) arstiteadus; 2) loodusteadus; 3) psühholoogia; 4) sotsiaalteadus; 5) biotehnoloogia, 6) infotehnoloogia; 4 7) usuteadus; 8) õigusteadus; 9) praktiline filosoofia; 10) andmekaitse. Nõukogu moodustatakse reeglina isikupõhiselt, kuid jälgitakse, et tulevased liikmed esindavad osaliselt Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Advokatuuri ja Andmekaitse Inspektsiooni või on olnud eespool nimetatud institutsioonidega eelnevalt seotud. Lõikes 3 antakse nõukogule õigus kaasata nõukogu töösse vajaduse korral muude valdkondade eksperte, kes ei ole nõukogu liikmed. Lõikes 4 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab käskkirjaga nõukogu liikmed, asendusliikmed, esimehe, aseesimehe ja teadussekretäri. Nõukogu liikmete volitus kestab viis aastat. Lõikega 5 pannakse paika, et nõukogu tehnilise teenindamise tagab Sotsiaalministeerium. Paragrahvis 5 sätestatakse teadussekretäri pädevus. Tema peamine ülesanne on nõukogu tehnilise töö korraldamine. Paragrahvis 6 sätestatakse nõukogu esimehe kohustus esitada valdkonna eest vastutavale ministrile iga aasta esimeses kvartalis kirjalik aruanne nõukogu eelmise aasta tegevuse kohta. Põhiliselt peab see aruanne kajastama infot hinnatud uuringuprojektide ja esitatud arvamuste kohta. Paragrahvis 7 sätestatakse nõukogu esimehe minimaalsed kohustused, milleks on korraldada nõukogu igapäevast tööd, kutsuda kokku koosolekuid ning tegutseda nõukogu esindajana. Paragrahviga 8 reguleeritakse nõukogu liikmete õigusi ja kohustusi. Lõikes 1 sätestatakse nõukogu liikme kohustused, milleks on kohustus tutvuda nõukogule esitatud uuringutaotlustega, mitte puududa koosolekult mõjuva põhjuseta, informeerida nõukogu esimeest huvide konfliktist dokumentide menetlemisel ning järgida konfidentsiaalsuse põhimõtet. Lõikes 2 täpsustakse nõukogu liikme kohustusi nõukogu koosolekult puudumise korral. Lõikes 3 on reguleeritud nõukogu liikme õigused. Lõikes 4 on reguleeritud nõukogu liikme kohustused huvide konflikti korral. Lõikega 5 reguleeritakse nõukogu liikme väljaarvamine nõukogust, kui ta pole osalenud nõukogu töös vähemalt kuus kuud järjest. Lõikega 6 sätestatakse, et nõukogu liikmele võib maksta tema osaluse eest ka tasu. Paragrahvis 9 sätestatakse nõukogu koosoleku pidamise põhilised reeglid. Samuti annab § 9 nõukogule õiguse kinnitada oma töö paremaks korraldamiseks kodukord ning pidada oma koosolekuid ka elektroonselt. Täpsem töökorraldus tuuakse viidatud kodukorras. Paragrahvis 10 sätestatakse nõukogu erakorralise koosoleku minimaalsed korralduslikud reeglid. Ka nende osas saab kodukord tingimusi täpsustada, võimaldades arvestada kaasnevaid muudatusi paindlikult. Paragrahviga 11 reguleeritakse uuringu taotluse menetlust nõukogus. 5 Lõikes 1 sätestatakse, et nõuetekohane taotlus tuleb esitada hiljemalt kümme kalendripäeva enne nõukogu koosoleku toimumist. Nõukogu avaldab uuringu taotluse esitamise tähtaja ja koosoleku toimumise aja veebilehel. Lõikes 2 esitatakse selliste dokumentide ja andmete loetelu, mis tuleb esitada uuringu taotluse läbivaatamiseks. Lõike 3 kohaselt peavad esitatud dokumendid vastama eesti kirjakeele normile, sõnastus peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Rahvusvahelise uuringu dokumendid võivad olla inglise keeles. Lõike 4 kohaselt esitatakse nõuetekohane taotlus nõukogule elektroonselt või paberil ning taotlus peab olema allkirjastatud. Lõige 5 sätestab miinimuminfo, mida nõukogu hinnang peab sisaldama. Esitatud loetelus on minimaalne vajalik info, mida andmekogu vastutav töötleja andmete väljastamise otsustamisel vajab. Sisu loetelu vajalikkust on näidanud ka varasem praktika, kus eri osapooltele esitatud materjal täies ulatuses ei ühti (näiteks on vastutavale töötlejale esitatud taotluses soovitud andmekoosseis laiem kui see, mis esitati eetilise hinnangu saamiseks eetikakomiteele). Paragrahvis 12 täpsustatakse, et kui vastutav uurija soovib pärast nõukogult hinnangu saamist teha esialgsesse projekti sisulisi muudatusi või täiendusi, tuleb uuringu taotlus esitada nõukogule muudetud kujul uueks hindamiseks. Uus taotlus esitatakse nõukogule käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud andmetega ning kavandatud muudatuste põhjendustega (st kohalduvad samad tingimused, lisaks tuleb ära märkida muutuv sisu ja seda põhjendada). Paragrahvis 13 sätestatakse vastutava uurija kohustus teavitada pädevat asutust uuringu tegemise käigus ilmnenud asjaoludest iga sellise tegevuse kohta, mis ohustab uuringus osalevate uuritavate isikute elu ja tervist või riivab nende õigusi ja vabadusi. Nendeks pädevateks asutusteks võivad olla Andmekaitse Inspektsioon, kui uuringu käigus rikuti eriliiki andmete töötlemise ja säilitamise tingimusi, samuti Ravimiamet ja Terviseamet. Paragrahvis 14 sätestatakse nõukogu õigus nõuda kuue kuu jooksul uuringu lõppemisest vastutavalt uurijalt lõppraportit. Lõppraportis esitatakse kokkuvõte uuringu käigus rakendatud isikuandmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, info uuringu tegemise käigus toimunud ohujuhtumite ja rakendatud abinõude kohta. Paragrahv 15 reguleerib olukorda, kus nõukogule saab teatavaks, et esitatud andmed ei vasta tõele või on taotluse andmetes kirjeldatut rikutud. Sellistel juhtudel võib nõukogu oma hinnangu kehtetuks tunnistada. Samuti on nõukogul õigus sellest pädevat asutust märgukirjaga teavitada. Jällegi sõltub konkreetsest rikkumisest, millist pädevat asutust sellest teavitatakse. Paragrahvis 16 kehtestatakse juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega uuringule ja rakendusuuringule uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu ei rakendata avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele ja üliõpilastele. Uuringu projektidele eetilise hinnangu andmine on tegevus, mis peab olema selle tegijatele kuidagi kompenseeritud. Nõukogul on õigus läbivaatamise tasu vähendada või selle võtmisest loobuda. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusega reguleeritav teema ei ole reguleeritud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. 6 Muu mõjuna saab välja tuua, et juriidiliste isikute, rahvusvaheliste mitme keskusega ja rakendusuuringute projektidele rakendatakse uuringu taotluse läbivaatamise tasu 250 eurot. Tasu ei rakendata avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele. Kuni siiani oli Eestis tasuline ravimi ja meditsiiniseadme kliinilise uuringu projekti eetiline hindamine. Edaspidi rakendatakse ka TTKS- i ja IGUS-i alusel hindamise tasu. Tegemist on üsna tavapärase praktikaga. Andmekaitselane mõjuhinnang Muudatuse sisuline vahe kehtinud õigusruumiga piirdub suuresti komiteede tegevuse konsolideerimise ja ümberkorraldamisega, mitte andmetöötluspõhimõtete muutmisega. Loodava komitee - ehk Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu - sisuline töö võrreldes varasemaga ei muutu. Pigem tagab reorganiseerimine menetletavate hinnangute kvaliteetsema sisu, muudab protseduurid läbipaistvamaks ning tagab rakendatavate põhimõtete ühtsuse. Seega puudub muudatusel negatiivne mõju andmesubjektidele (korraldus jääb sisuliselt samaks), küll peaks tõhustuma taotluste menetlus ning läbipaistvus uuringute tegijatele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisel ei kaasne märkimisväärseid kulutusi. Tegemist on juba kehtiva õiguse rakendamisega, mille käigus reorganiseeritakse Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsenud tervise infosüsteemi eetikakomitee ning Eesti bioeetika nõukogu tegevus. Mõlema eelnimetatud institutsiooni tegevust finantseeriti Sotsiaalministeeriumi majandus- ja tegevuskuludest. Kahe eetikakomitee reorganiseerimise tulemusena luuakse üks Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu. Sotsiaalministeeriumi eelarves on ette nähtud 10 000 eurot Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu tegevuse toetamiseks. Tulenevalt IGUS-se muudatustest rakendatakse samu liikmeid, et anda hinnang geenivaramu ja geeniandmete töötlemisele. Muudatus võimaldab koondada tervisevaldkonna komiteede tegevuse ning seeläbi ühtlustada andmetöötluspraktikat ja rakendatavaid põhimõtteid. Juriidilise isiku uuringule, rahvusvahelisele mitme keskusega uuringule ja rakendusuuringule uuringu taotluse läbivaatamise tasu on 250 eurot. Tasu ei rakendata avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele ja üliõpilastele. Uuringu projektidele eetilise hinnangu andmine on tegevus, mis peab olema selle tegijatele kuidagi kompenseeritud. Uuringu taotluse läbivaatamise tasu tuleb käsitleda Sotsiaalministeeriumi tuluna majandustegevusest osutatud teenuse eest. Sellele viitab ka Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord § 6 punkt 6, mille kohaselt majandustegevusest saadav tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks. Kaugem eesmärk on, et saadud uuringu läbivaatamise tasudest saaks kaetud kogu nõukogu tegevus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ning saadeti arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile kui geenivaramu vastutavale töötlejale, Tallinna Ülikoolile, Tervise Arengu Instituudile ja Tallinna Tehnikaülikoolile. Määruse kooskõlastas märkusteta Haridus- ja Teadusministeerium. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid määruse vaikimisi. Arvamust avaldas Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel