1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Siim Pukk
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 3
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Pammana II
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 9.90
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0714 Saaremaa vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Pammana
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 783
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Kruus, 140 tuh m³
ehituskruus
Liiv, ehitusliiv 140 tuh m³
Liiv, täitepinnas 140 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 5
Puuraukude arv 0
Uuringukaeveõõnte arv 20
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala
topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Pammana_II_GULT_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Pammana_II_GULT_.asice
Muud lisad Lisa 3: Pammana_II_piir.dgn
Pammana II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri
1. Geoloogilise uuringu eesmärk
Geoloogilise uuringu luba Pammana II uuringuruumis pindalaga 9,90 ha taotleb ettevõte Verston
Eesti OÜ Saare maakonnas riigiomandisse kuuluval kinnistul Karjalasma metskond 26 (tunnus
40301:001:0238).
Taotletav uuringuruum kattub Pammana kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reservvaruga ja
osaliselt kunagise Metsküla kruusliivakarjääriga. Maardlat on uuritud varasemalt mitmetel
kordadel ning eeldused maavara esinemiseks taotletava uuringuruumi piires on varasemate
uuringute andmete alusel olemas. Kavandatava uuringu eesmärk on täpsustada kruusa levikut,
maavara kvaliteeti ja varu kogust ning kaevandamistingimusi. Positiivsete uuringu tulemuste
korral (maavara esinemise korral) on hiljem soov alale taotleda keskkonnaluba maavara
kaevandamiseks.
Verston Eesti OÜ põhitegevuseks on teede ja rajatiste ehitamine, korrashoid ja remont. Samuti
tegeleb ettevõte teede ehituseks vajaliku maavara kaevandamisega ja karjääride haldamisega.
Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätkusuutlik areng ja
ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus.
Pammana II uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega
alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus
Taotletav Pammana II uuringuruum teenindusala pindalaga 9,90 ha asub Saare maakonna
põhjaservas Murika küla territooriumil ja jääb riigile kuuluvale kinnistule Karjalasma
metskond 26 (tunnus 40301:001:0238). Kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa.
Tegemist on osaliselt raiesmikuga ja osaliselt metsamaaga. Uuringuruumi keskosas paikneb
1987. a Saaremaa MM-le eraldatud Metsküla kruusliivakarjäär, kus on kruusa kaevandatud. Ala
maapinnareljeef on valdavalt abs kõrgusel 13 - 17 m, vana karjääri osas 11 - 12 m.
Taotletavast uuringuruumist edelas kulgeb riigi kõrvalmaantee Metsküla-Meiuste tee (nr 21128),
mille kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei ole. Lähim majapidamine asub ~100 m kaugusel
loodes Sügise kinnistul (tunnus 71401:001:3450).
Taotletav uuringuruum külgneb idast III kaitsekategooria liigi hiireviu (Buteo buteo) elupaigaga.
Uuringuruumist vahetult kagus paikneb metsa vääriselupaik VEP207665 ja lõunas ~150 m
kaugusel VEP208950. Lähiümbrusesse jäävad veel III kaitsekategooria liikide Gymnadenia
conopsea (harilik käoraamat) ja Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) leiukohad. Taotletavast
uuringuruumist kagus ja lõunas on I kaitsekategooria liigi Buxbaumia viridis (roheline hiidkupar)
leiukoht.
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Pammana kruusamaardla (registrikaart nr
783) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 6. Maardla pindala on 50,14 ha ja maavarade
registri põhjal on seisuga 30.09.2024. a arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru 5,97 tuh m3,
aktiivset reservvaru 576 tuh m3 ja prognoosvaru 197 tuh m3 ning ehitusliiva aktiivset tarbevaru
4,54 tuh m3 ja aktiivset reservvaru 179 tuh m3. Pammana kruusamaardlas on üks kehtiv
mäeeraldis Metsküla II kruusakarjäär, kus kaevandab Saaremaa Vallavalitsus keskkonnaloa nr
L.MK/324665 alusel (kehtivusaeg 11.03.2014 - 11.03.2029). Mäeeraldis paikneb taotletavast
uuringuruumist ~1,1 km kaugusel edelas.
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja
lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir-
väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu
Taotletav uuringuruum jääb osaliselt Pammana kruusamaardla (registrikaart nr 783) piiresse.
Maardla registrikaardi alusel on maardlas uuringuid tehtud 4 korral, millest kaks on taotletava
Pammana II uuringuruumi mõistes olulisemad.
Taotletav Pammana II uuringuruum jääb 1976. a geoloogiliste otsingutööde Pammana
perspektiivalale (Saadre, 1976; EGF 3420). Perspektiivalal kontuuriti plokk (jääb väljapoole
taotletavat uuringuruumi) kuue puurauguga, millest kaks puurauku (PA-15 ja PA-16) jäävad
Pammana II uuringuruumist ~140 m kaugusele läände ja ~250 m kaugusele kagusse. Ploki piires
levis karbonaatse koostisega kruus, mis hästi ümardunud, terade läbimõõt oli valdavalt 1 - 2 cm.
Kasuliku kihi paksus oli keskmiselt 1,4 m ja kattekihil 0,3 m. Maavara varu hinnati C2
kategoorias (reservvaru) pindalal 30,9 ha mahus 431,9 tuh m3. Varu lasus ülalpool põhjavee taset.
1988. a otsingulis-hinnangulised tööd viidi läbi liiva- ja kruusliiva leiukohtade ning tegutsevate
karjääride varu laiendamise võimaluste väljaselgitamiseks (Sinisalu, 1988; EGF 4292). Puuriti
kokku 1028 puurauku üldmetraažiga 4651 m. Liiva ja kruusliiva C2 kategoorias (reservvaru)
arvati tookord 12 878,2 tuh m³, mis sobis puistematerjaliks ja osaliselt ehitusmaterjaliks.
Pammana maardla tööd viidi läbi maardla põhjaosas 1987. a Saaremaa MM-le vormistatud
Metsküla kruusliivakarjääri laiendusvõimaluste uurimiseks (Joonis 2.1). Rajati 30 puurauku (pa
117 - 147), 3 surfi ja 1 seinapuhastus, milledest võeti 30 kruusliiva proovi. Antud uuringu 13
puurauku ja 3 šurfi jäävad taotletava Pammana II uuringuruumi alale ning vahetusse lähedusse.
Joonis 2.1. Väljavõte 1988. a otsingulis-hinnangulise töö graafilisest lisast 14 (EGF 4292).
Pammana maardla piires eraldati lisaks 1976. a. uuringu tulemusena väljaeraldatutele 2 varude
plokki,plokid 1 ja 2, millest plokk 1 kattub taotletava Pammana II uuringuruumiga (maavarade
registris arvel plokk 6 aR). Plokk 1 ümbritses Metsküla kruusliivakarjääri. Ploki ida-, lõuna- ja
läänepoolne külg külgnes moreentasandikuga, põhjapoolsel alal maapind langes, algas
sootasandik. Vastavalt alale jäävate puuraukude ja karjääri seinapuhastusele moodustas kasuliku
kihi kruusliiv, mille lamamiks liivsavimoreen. Kruusa (fr >5 mm) sisaldus oli 35,2%, kruus
granulomeetriliselt peen (osakesed Ø 20 mm), savi- ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 11,1%.
Kasvukihi keskmine paksus on 0,3 m ja kasuliku kihi 1,6 m. Kruusliiva varud arvutati väljapool
Metsküla karjääri C2 kategoorias pindalal 13,5 ha aritmeetilise keskmise meetodil kokku
216 tuh m3. Varu lasus ülalpool põhjavee taset.
Pammana maardla kujutab endast aluspõhjalise astangu servale kuhjunud kirde-edela suunalist
Litoriinamere rannavalli, mis koosneb põhiliselt klibukruusast. Rannavalli jalamil levib väikeses
paksuses Limneamere keskmiseteraline liiv (R. Sinisalu, 2003).
Varasemate uuringu tulemuste põhjal moodustavad kasuliku kihi taotletavas uuringuruumis
erineva terajämedusega kruusasegused kruusad ja liivad. Kruusaterad sh rahnud on valdavalt
karbonaatsed ja vähekulutatud. Samas võib esineda ka tardkivimilisi rahne maapinnal.
Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed ja vähekulutatud. Kattekihi paksus on 0,1 - 0,4 m ja
kasuliku kihi paksused võivad uuringuruumis varieeruda vahemikus 1,1 - 2,4 m. Kasulik kiht
asub ülalpool põhjaveetaset. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen ja Alam-Siluri ladestiku
Jaani lademe lubjakivi.
Eeldades, et Pammana II uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,6 m ja see levib
~9 ha pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks 140 tuh m3.
Uuringuruumis esinevat materjali saab kasutada olenevalt kvaliteedist teede ehitamiseks ja
remondiks, ehitussegudes ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala
saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist.
3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“.
Kuigi taotletavas uuringuruumis on tehtud 1988. a geoloogiline uuring piisavalt tiheda võrguga,
hindamaks maavara aktiivse tarbevaruna, siis maavara kvaliteet tänase kehtiva korra järgi ei ole
teada. Sellest tulenevalt on vajalik teha täiendav geoloogiline uuring.
Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud rajada ühtlase võrguga kuni 20 kaevandit
materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse
vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu
uuringuaukude vahekaugus üle 200 m, planeeritud on kaevandite vahekauguseks ~100 m.
Uurimissügavus ei ületa tõenäoliselt 2 meetrit, kuid on arvestatud maksimaalselt kuni 5 meetriga.
Kaevandid rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Kaevandite
rajamiseks kasutatakse roomikekskavaatorit.
Rajatud uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse
korral lamamisetteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa
laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, kruusa fraktsioonist
füüsikalis-mehaanilised näitajad, liiva filtratsiooni omadused). Proovid võetakse intervalliga
keskmiselt 1 - 2 m. Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava
kaaluni. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis.
Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse veetasemed kaevandites põhjavee ilmnemisel ning
ümbruskonna kraavides ja veekogudes. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda
ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel
topograafiline plaan.
4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende
vähendamise meetmed
Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata
keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta
põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on
läbinud tehnilise ülevaatuse.
Kaevandite asukohad valitakse võimalikult lihtsaima juurdepääsu teega. Juhul kui metsas võib
kaevandite asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik puude langetamine, toimub tegevus
kooskõlas seadusega ja maaomaniku nõusolekul.
Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel
ajal. Uuringuaugud likvideeritakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist
ning uuringuruumi teenindusala korrastatakse.
Geoloogilise uuringu käigus ei mõjutata uuringuala läheduses olevaid kaitsealuseid taimeliike
ning ei kahjustata kohalike teid. Välitööd ei takista liikumist kohalikel teedel mitte mingil määral.
Kavandatav uuring viiakse läbi ekskavaatoriga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega
kütuseenergiat. Tööde tegemisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub
ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-,
soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad
müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate
masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu
käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub
välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki
ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise
ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et
oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku
kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide
ohtu ei ole.
5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-
jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus
Kaevandid rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt
keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 (Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded
ning maa korrastamise akti sisu ja vorm) nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast
kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike
kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali
kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse
mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna
looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste
tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt,
mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse
keskkonnaametiga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete
ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel
käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine,
puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on
vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse
võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse
rajatakse kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused.
Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik
laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus
liiva puhul on ~5 kg ja kruusa puhul 10 - 20 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev
proovikogus liiva puhul on ~20 kg.
6. Töö ajakava
- Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal;
- Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat;
- Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal;
- Laboratoorsed tööd – 1 kuu;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud;
KOKKU – 6 kuud
Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul.
Seletuskiri koostatud 11.09.2025
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Uuringuruumi piiripunktide
koordinaadid
40
Tuhkanamäe Leesika
30
Ku
40301:001:0272 40301:001:0026
Nr X Y
Ad
1:
ress 01:
Hellamaa
00
1 6 496 031,91 413 985,93
ra
40
40301:001:0948
1:
aa
2 6 496 043,03 414 223,25
403
3
02
rem
3 6 495 928,37 414 279,16
98
H
01:
Käina
00
403
um
4 6 495 775,06 414 280,14
et
71401:001:3449 147
001
1:
sko
5 6 495 705,40 414 319,41
al
01:
16
Ra
00
a
146
:
6 6 495 651,31 414 341,93
nd
000
33
129
001
nna 255
Tuhkana Š-3
7 6 495 627,98 414 319,08
12
2
7
:
130 1 134
0
40301:001:0162
8
8 6 495 646,93 414 253,73 133
9 6 495 724,05 414 183,60 Sügise
10 6 495 765,82 414 126,02 71401:001:3450 128 6 496 000
16
11 6 495 817,70 414 019,21 118 131
N 227 132
12 6 495 815,32 413 999,83
15 3
13 6 495 798,21 413 989,93 127
Plokk 6 aR 145
14 6 495 859,98 413 900,38 Plokk 124 Š-1
135
15 6 495 927,28 413 906,93 5 aR 119
Karjalasma metskond 26
16 6 495 971,98 413 957,33 125 126 40301:001:0238
15
14
136
Pindala 9,90 ha
11 4
13
Katendi Kasuliku 120 10 Kaardileht nr 5233 Leisi
Pa nr X Y paksus, kihi pak- 5
9
m sus, m 21128 Metsküla-Meiuste tee
40301:001:0141 Š-2
EGF 4292 6
118 6495954,54 413772,51 0,4 0,8 122 144
119 6495849,80 413772,51 0,3 2,6
121 8 143
7 1
120 6495719,82 413776,26 0,3 1,7 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number
121 6495602,43 413716,95 0,3 2,4 142
138 141
139 137
122 6495609,72 413661,84 0,3 1,2 Ploki piir (aR - aktiivne reservvaru)
124 6495877,09 413881,60 0,3 2,4
6 495 500 Maardla piir (asendiplaanil)
125 6495847,79 413979,94 0,3 1,3 Käina
Katastriüksuse piir, tunnus ja nimi
414 000
414 500
126 6495826,86 414131,98 0,3 1,7 71401:001:3449
140
127 6495905,00 414115,24 0,2 1,8 Planeeritav uuringuauk
128 6495979,66 414099,20 0,2 1,8 Karjalasma metskond 25
40301:001:0436 120 1987-1988. a uuringu puurauk, EGF 4292
129 6496079,47 414080,64 0,3 1,0
130 6496040,51 413974,74 0,3 1,7 Karjalasma metskond 26 Š-2 1987-1988. a uuringu šurf, EGF 4292
131 6495951,75 413993,19 0,3 1,5 40301:001:0238
15 1976. a uuringu puurauk, EGF 3420
132 6495947,76 413833,48 0,2 1,2
133 6496032,31 413899,82 0,3 1,9
134 6496041,65 414194,27 0,3 1,5 Vääriselupaik
135 6495888,99 414229,51 0,3 1,5
136 6495794,89 414276,94 0,3 2,2
137 6495527,68 414270,89 0,4 1,1 III kaitsekategooria alused liigid
138 6495536,86 414188,39 0,1 1,4
0 250 500 m
139 6495530,87 414139,77 0,4 0,0
140 6495430,80 414275,27 0,2 0,4 Tee kaitsevöönd
141 6495535,66 414329,87 0,1 0,0
142 6495545,23 414598,87 0,4 1,0
143 6495597,86 414429,50 0,2 0,4 Märkused:
144 6495632,94 414348,20 0,3 1,2
145 6495918,10 414282,92 0,3 1,2 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
146 6496086,08 414338,88 0,2 0,8 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
147 6496115,24 414275,34 0,2 0,0 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Š-1 6495875,37 414020,17 0,3 1,2 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 09.09.2025); Pammana II uuringuruum Uuringuruumi teenindusala
Š-2 6495644,74 414272,26 0,2 1,5 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 29.08.2025); Pammana kruusamaardla plaan
Š-3 6496064,14 414278,00 0,2 1,4 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 03.09.2025); Saaremaa vald, Saare maakond
EGF 3420 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.09.2025);
15 6495843,25 413771,76 0,1 2,8 - Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/1
16 6496104,05 413716,78 0,2 1,3 (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3420); Pärnu tn 128, Paide 72720
Siim Pukk
227 6495944,06 413690,49 1,0 1,0 - Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (1986. a. projekt),
[email protected] Mõõtkava 1 : 5000
/Allkirjastatud digitaalselt/
EGF 3420 ja EGF 4292 andmestikus ei olnud uuringu- (Geoloogia Valitsus, 1986, EGF 4292).
punktide abs ega ka suhtelisi kõrgusi välja toodud. 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Kaja Paat
Koostas Kuupäev 09.09.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Karel Pettai
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5300
/Allkirjastatud digitaalselt/