Lembit Sünt Meie: 05.04.2019 nr 7-1/2018-270-15
Elektrilevi OÜ
Kadaka tee 63
12915, Tallinn
Kiri edastatud digitaalselt aadressil:
[email protected],
[email protected],
[email protected],
[email protected]
Konkurentsiameti seisukoht Merikülas asuva võrgu kasutusse andmiseks
Austatud härra Sünt
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) pöördus Konkurentsiameti poole 2. mai 2018. a
kirjaga nr 1.11-10/891-1, saamaks selgitust PPA ja OÜ Elektrilevi vahelise kokkuleppe
tingimuste kohta Merikülas elektripaigaldise üleandmise küsimuses. PPA palub
Konkurentsiameti seisukohta nimetatud kokkuleppe ja OÜ Elektrilevi poolt seatud tingimuste
õiguspärasuse osas ning soovib võrguettevõtjale tegevus- ja arenduskohustuse panemist
selliselt, et PPA-l tekiks õigus üle anda kogu tema omandis olev elektripaigaldis Meriküla,
Tilgu tee Elektrilevi OÜ-le selliselt, et elektripaigaldise üleandmisel ei tekiks kolmandatel
isikutel, kellega PPA on sõlminud elektrienergia tarbimislepingud õigustamata kohustusi ja
kulusid.
1. PPA poolt esitatud asjaolud
PPA pöördumise kohaselt on nad pidanud läbirääkimisi võrguettevõtjaga Elektrilevi OÜ
elektripaigaldise üleandmiseks kuni tarbijate peakaitsmeteni, kuid Elektrilevi OÜ on nõus
Meriküla, Tilgu tee elektripaigaldise PPA-lt vastu võtma vaid osaliselt.
1.1 PPA pöördumise kohaselt on neil Merikülas elektripaigaldis, mis on võimaldanud senini
tarbijatel elektrienergia tarbimist. Kunagine elektripaigaldis on välja ehitatud ametipindade
elektrienergiaga varustamiseks. Hilisemalt ametipinnad erastati. Elektripaigaldis on välja
ehitatud nõukogude aegse süsteemi ja materjalidega, mis on osaliselt asendatud kaasaegsemate
materjalidega. Elektrienergia ja vee tarbimisepingud on sõlmitud enamasti 2003.-ndal aastal.
1.2 PPA on pöördumisele lisanud:
1.2.1 Elektripaigaldise registreerimisnumbriga EP-0078667 erakorralise auditi 31. augusti
2017. a protokolli nr. ELV-17-07863.
Protokolli kohaselt on elektripaigaldise audit läbiviidud vastavalt Elektrilevi OÜ
sisedokumendis P36 kirjeldatud protseduurile. Valdaja poolt käidukorraldajat määratud ei ole.
Pärast võrkude võõrandamist jaotusvõrgule saab käidukorraldajaks jaotusvõrgu poolt määratud
pädev isik.
Kilpidel puudub tähised, aga skeemide ja aadresside järgi on kogu võrk identifitseeritav.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
Kilpides kaitsejuhi ühendus kestaga kontrollitud visuaalselt.
Kuna palju elemente elektrivõrgust on ehitatud/paigaldatud enne 2000. aastat, on auditi
perioodsuseks määratud 5 aastat.
Auditiga on tuvastatud järgnevad mittevastavused:
1. Tilgu tee 45 tarbija toitekaabli isolatsioon vananenud ja juhtmeilt koorumas. (SeOS §4)
2. Mitmes kohas kasutatud kaablit PPJ, mis ei ole välitingimuste eest kaitstud (info tootja
kataloogist: Välipaigaldusel on vajalik kaabel kaitsta otseste päikesekiirte eest).
3. Auditiks esitamata eelmise kontrolli dokumendid, MKM määrus nr 86.
Auditi otsuse kohaselt elektripaigaldis või selle osa vastab kehtestatud ohutusnõuetele ja seda
võib ettenähtud otstarbel kasutada.
1.2.2 Elektrienergia ja vee tarbimisleping aadressile Tilgu tee 41, mis on sõlmitud 31. jaanuaril
2013. a, kui näidis PPA ja Merikülas asuvate elamute valdajate vahel sõlmitud lepingutest.
Esitatud PPA ja tarbija vahel sõlmitud elektrienergia ja vee tarbimislepingu kohaselt on lepingu
esemeks PPA-le kuuluva alajaama kaudu elektrienergia kasutamise võimaldamine.
1.2.2.1 Lepingu punkti 4.2.2. kohaselt on PPA-l elektriliinide remondikohustus kuni tarbija
peakaitsmeni.
1.2.2.2 Lepingu punkti 3.1. kohaselt on tarbija kohustatud kandma kasutatava hoone siseste
elektrisüsteemide korrashoiu kulud st hoone peakilbis asuvast peakaitsmest alates.
1.2.2.3 Lepingu punkti 3.4. kohaselt pidi tarbija lubama oma eluruumi müüja töötajaid avariide
ja rikete likvideerimiseks ning elamu arveldussüsteemide regulaarseks kontrollimiseks.
1.2.3 Geodeesiakskus Geopoint poolt 20. mail 2016. a koostatud töö nr 15-07 Muraste PVK
kaablite kaardistamise teostusjoonis.
Teostusjoonisel on kujutatud Tilgu tee 49 alajaamast elektriühendused Tilgu tee28, Tilgu tee
28c, Tilgu tee 31, Merekindluse tee 1, Merekindluse tee 3, Laheääre tee 3, Merekindluse tee 2,
Laheääre tee 1, Tilgu tee 45, Tilgu tee 43 ja Tilgu tee 41 elektriühendused.
1.2.4 PPA elektripaigaldise skeem, kus skemaatiliselt ära näidatud Merikülas asuva
elektripaigaldise osad. Punasega tähistatud osa Elektrilevi OÜ ei pea elektrivõrguks, mustaga
tähistatud osa on Elektrilevi OÜ nõus üle võtma.
1.3 Konkurentsiamet pöördus 21. mail 2018. a PPA poole e-kirjaga, paludes täiendavaid
selgitusi tarbijatele arvete esitamise, mõõtepunktide ning Elektrilevi OÜ nõudmiste kohta.
PPA vastas 22. mail 2018. a, et võrguteenuse eest tasumiseks esitab arveid tarbijatele Riigi
Tugiteenuste Keskus, PPA poolt esitatud andmete alusel. Tarbijate mõõtepunktid on kõigi
tarbijate juures hoones sees ja jaotuskilpides lisaks.
Elektrilevi OÜ on koheselt nõus vastu võtma lisatud skeemil (vt punkt 1.2.4) mustaga tähistatud
elektrivõrgu. Punasega tähistatud osa on Elektrilevi OÜ nõus vastu võtma ainult
Konkurentsiameti poolse kohustusega. Punasega osa ei pea Elektrilevi OÜ otseselt vastavaks
elektrivõrgu mõistele. PPA on huvitatud et kogu elektripaigaldis kuuluks Elektrilevi OÜ –le ja
kogu võrgu kaasajastamine (investeering/ümberehitus) lasuks Elektrilevi OÜ –l.
1.4 Konkurentsiamet pöördus PPA poole 11. juunil 2018. a e-kirjaga soovides täiendavat teavet
Meriküla elektripaigaldise kohta.
Konkurentsiamet palus PPA seisukohata, kus asub Elektrilevi OÜ võrgu ja PPA
elektripaigaldise liitumispunkt.
Konkurentsiamet palus selgitust, miks on võrgulepingu nr 5855643881 pooleks Riigi
Kinnisvara AS.
Konkurentsiamet soovis teada, kas PPA Merikülas asuv elektripaigaldis on rajatud enne 2003.
aasta 1. jaanuarit, kui jah, siis palus Konkurentsiamet lisada ka dokumendid, mis seda
kinnitaksid.
2 (10)
1.5 PPA vastas Konkurentsiameti pöördumisele, et PPA–l on Merikülas (endine Muraste) Tilgu
tee piirkonnas Eesti Piirivalve aegadest elektrivõrk mille kaudu ostab elektrienergiat
Riigikinnisvara AS (võrgulepingu nr 5855643881, mis on sõlmitud 28. novembril 2013. a Riigi
Kinnisvara AS-ga).
RKAS ja Elektrilevi OÜ vahelises lepingus on elektripaigaldise liitumispunkt „Ostja toitekaabli
kingadel alajaama 0,4 KV jaotusseadmes“. Kahjuks pole säilinud varasem piiritlusakt mille
järgi saaks varasemat tuvastada. Samas on vana alajaam uuendatud ja rajatud uus alajaam
umbes 2014 aastal.
Mis puudutab PPA-poolt esitatud elektripaigaldise registreerimisnumbriga EP-0078667
erakorralise auditi 31. augusti 2017. a protokollis nr ELV-17-07863 on märgitud
liitumisdokumendiks võrguleping nr 5855643881 liitumispunktiks/toitepunktiks 116645LK
siis audiitor on leidnud ilmselt seni teadmata dokumendi.
Võrgulepingu nr 5855643881 pooleks on RKAS elektrienergia ühisostu eesmärgil.
PPA Merikülas asuv elektripaigaldis on rajatud enne 2003. aasta 1. jaanuarit, selle kinnituseks
PPA esitanud väljatrüki raamatupidamise väikevara kaardist.
1.6. PPA edastas 25. veebruaril 2019. a kõik tarbijatega sõlmitud lepingute koopiad.
Merekindluse 1-1, Merekindluse 2, Merekindluse 3, Tilgu tee 37, Tilgu tee 39, Tilgu tee 41,
Tilgu tee 43, Tilgu tee 47, Lahe tee 1 elektrienergia lepingud on sõlmitud 31. jaanuar 2003. a.
ning hiljem on sõlmitud Merekindluse 1-2 , Lahe tee 3, Tilgu tee 45, Tilgu tee 28 elektrienergia
lepingud. Maa-amet on PPA-le teatanud, et ei soovi lepingu sõlmimist kinnistule aadressiga
Tilgu tee 32.
Esitatud lepingud on samasuguste sätetega, kui varasemalt esitatud Tilgu te 41 leping (vt punkt
1.2.2)
1.7 PPA esitas 28. märtsil 2019. a Piiritusakti nr 12, mis on koostatud 12. veebruaril 2002.a
ning millega piiritletakse vastutuse piir Jaotusvõrgu ja PPA elektriseadmete vahel Volta
10/04kV alajaamas.
2. Elektrilevi OÜ poolt esitatud asjaolud
Konkurentsiamet palus 24. mail 2018. a Elektrilevi OÜ-lt selgitust, mis põhjustel Elektrilevi
OÜ ei ole nõus osa elektripaigaldisest vastu võtma ja milliseid tingimusi on PPA-le
elektripaigaldise ülevõtmiseks esitatud.
2.1 Elektrilevi OÜ 30. mail 2018. a e-kirjaga antud selgituse kohaselt soovivad PPA alltarbijad,
et liitumispunktid jääksid eramute peakilpidesse, kuid Elektrilevi OÜ peab põhjendatuks
liitumispunktid määrata võrgueeskirja § 34 lg 3 alusel.
Sellest tulenevalt on Elektrilevi OÜ valmis omandama transiitkilpideni kulgevad liinid.
Transiitkilbist väljuvaid kaableid (mis osaliselt kulgevad hoonete sees) käsitab Elektrilevi OÜ
tarbijate elektripaigaldiste osana, mitte elektrijaotusvõrguna.
Lisaks on transiitkilpidest väljuvate kaablitena on mitmes kohas kasutatud PPJ tüüpi kaablit,
mis ei ole välitingimuste eest kaitstud.
Senises praktikas on Elektrilevi eristanud elektripaigaldise nõuetekohasust (puudutab
elektripaigaldist üldisemalt) ning kas elektripaigaldis või selle osa on käsitatav võrguna.
Hoonete seintel ja hoonetes paiknevat elektripaigaldise osi ei ole Elektrilevi OÜ võrguna
käsitanud ega neid omandanud. Võrguettevõtja seisukohast on nende edasine käitamine ja
arenduskohustuse raames uuendamine problemaatiline.
2.2 Elektrilevi OÜ esitas 5. juunil 2018. a e-kirjaga Meriküla elamute võrguteenuse osutamise
kohta võrgulepingu nr 5855643881, mis on sõlmitud 28. novembril 2013. a Riigi Kinnisvara
AS-ga (RKAS). Lepingu kohaselt paikneb liitumispunkt ostja toitekaabli kingadel alajaama 0,4
kV jaotusseadmes.
2.3 Elektrilevi OÜ esitas 8. juunil 2018. a e-kirjaga Konkurentsiameti päringule täiendavad
selgitused.
3 (10)
Elektrilevi OÜ ei oska kommenteerida, miks on võrgulepingu nr 5855643881 pooleks RKAS.
Elektrivõrgud kuuluvad(kuulusid) Siseministeeriumile ning antud piirkonnas on elektrivõrkude
haldajaks praegu PPA. Tegu on arvatavasti RKASi, Siseministeeriumi ja PPA vahelise
kokkuleppega.
Elektripaigaldise registreerimisnumbriga EP-0078667 erakorralise auditi 31. augusti 2017. a
protokollis nr ELV-17-07863 on märgitud liitumisdokumendiks võrguleping nr 5855643881
liitumispunktiks/toitepunktiks 116645LK.
Konkurentsiamet soovis teada, mida mõeldakse tähistuse 116645LK all ja kuidas on see seotud
võrgulepingu nr 5855643881 sätestatud liitumispunkti paiknemise ja kirjeldusega?
Elektrilevi OÜ vastas, et tegemist on kilbi tähistusega, mis asub alajaama kõrval ja milles asub
võrgulepingu nr 5855643881 mõõtepunkt.
Konkurentsiamet küsis, et kuna PPA-lt saadud teabe kohaselt on Meriküla elamute (alltarbijate)
mõõtepunktid hoonetes sees ja jaotuskilpides, kas see asjaolu omab Elektrilevi OÜ jaoks
elektripaigaldise ülevõtmisel mingit tähendust?
Elektrilevi OÜ vastas, et ei oma, liitumispunkt ja mõõtepunkt ei pea tingimata ühtima.
Elektrilevi OÜ on varasemalt välja toonud mõned põhjendused, nt kaabli paiknemine ehitise
seinal, ebasobiv kaabel mõnes lõigus, miks PPA elektripaigaldist ei saa üle võtta.
Konkurentsiamet küsis, kas elektripaigaldise ülevõtmisest keeldumiseks PPA-poolt pakutud
ulatuses on veel põhjuseid, nt tehnilised parameetrid, on see ebamõistlikult koormav (kui jah,
siis miks).
Elektrilevi OÜ vastas, et muude põhjuste hulgas oli Tilgu tee 37; 39 ja 41 ühise liitumispunkti
peakaitsme suurus (transiitkilbis), mis ei vastanud elektrivõrgu läbilaskevõimele - tänaseks on
see puudus PPA poolt likvideeritud.
3. Konkurentsiameti initsiatiivil toimus 26. juunil 2018. a kokkusaamine PPA ja Elektrilevi
OÜ-ga. Kokkusaamise tulemusena kavandati:
1) Elektrilevi OÜ koostöös PPA-ga teavitavad tarbijaid võrgu üleandmise võimalikest
lahendustest, vajadusel selgitatakse eelnevalt välja maa erastamisega seonduv.
Võimalik et tegemist on kinnisasjade oluliste osadega.
2) Konsulteeritakse Laheääre tee 3 kinnistu omanikuga võimaliku liitumispunkti osas.
3) Selgitatakse välja PPA võrgu omandit kinnitav dokumentatsioon. Võimalik et tegemist
on peremehetu varaga, mis nõuab valla poolset sekkumist.
Eeldatavalt on eelnev teave olemas augustiks, seejärel saab otsustada kokkusaamise vajaduse
üle.
Konkurentsiametit teavitatakse, kui lisandub uut teavet.
PPA teavitas 18. jaanuaril 2019. a, et kokkulepet PPA, Elektrilevi ja Meriküla kõigi
elektritarbijate vahel ei ole saavutatud ning paluti uuesti kohustada Elektrilevi OÜ-d üle
võtma PPA elektripaigaldis.
Konkurentsiamet pöördus 25. jaanuaril 2019. a Elektrilevi OÜ poole, selgitamaks välja
milliseid lahendusi näeb Elektrilevi OÜ.
Elektrilevi OÜ oma 25. jaanuari 2019. a vastuses pidas võimalikus PPA võrk võtta üle osas,
kus tarbijatega vaidlus liitumispunkti osas puudub. Elektrilevile jäi 05.12.2018. a kohtumisel
mulje, et Tilgu tee 43, 45 ja 47 omanikel pretensioone liitumispunkti asukoha suhtes ei ole.
Küll aga soovivad Tilgu tee 37, 39 ja 41 kinnistute omanikud, et Elektrilevi omandaks kaabli,
mis ei vasta võrgu definitsioonile või rajaks uued liitumiskilbid kinnistu vahetus lähedusse.
Olemasolev elektripaigaldis on küll välja ehitatud enne 1. juulit 2003. aastat, kuid võrgu
rajamise aastaks loeme aastat 2004, mil toimus kinnistute esmakinnistamine. Kolme uue
liitumispunkti rajamise ehituskulu on ca 7 000 eurot.
4 (10)
4. Elektrilevi OÜ esitas täiendava selgituse 12. märtsil 2019. a. Elektrilevi OÜ (ELV) esitas
oma seisukohad, võttes arvesse ELTS § 64 mõtet ning seda, et elektripaigaldis Merikülas on
välja ehitatud enne 01.07.2003, kuid esmakinnistamine toimus peale 2004. a.
Olulisemad Elektrilevi OÜ seisukohad:
4.1 Hinnates asjaolu, et elektripaigaldis ehitati enne 2003. a, kuid kinnisasjade
esmakinnistamine toimus peale 2003. a 1. juulit (antud juhul erinevad perioodid alates 2004.
a), siis ei saa ELV Meriküla elektripaigaldisi koos kaablikogumitega käsitada võrguna ELTS
§ 64 suhtes. Eelkõige põhjusel, et alles peale esmakinnistamist on selge, kas kaablikogumit ja
elektripaigaldist kasutatakse ühe kinnisasja piires või mitme kinnisasja üleselt. Kinnistamise
järgselt on üheselt näha, millisel eesmärgil elektripaigaldist kasutatakse.
4.2 ELV pöördus ELTS § 64 tõlgendamise osas selgitustaotlusega 30.10.2018. a Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole. Selgitustaotluse sisuks oli välja selgitada,
millised toimingud on käsitatavad võrgu rajamisena ning millised kulud on pärast 2003. a 1.
juulit rajatud võrgu võrguettevõtja kasutusse andmisega seonduvate kuludena.
MKM on sarnaselt ELV-ga seisukohal, et kogum kaableid ühe kinnistu või hoone piires ei ole
(elektri)võrk, vaid tarbija elektripaigaldis. Kui selline kinnistu jaotati või jaotatakse hiljem
väiksemateks kinnistuteks, muutub senine tarbija elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses
võrguks. Ka siis, kui võrku ei ehitata, toimub sellisel juhul elektrituruseaduse kohase võrgu
rajamine. Kui sellise võrgu külge hiljem jooksul uusi tarbijaid liidetakse, on samuti tegemist
võrgu rajamisega: toimub võrgu etapiviisiline rajamine. Eeltoodud seisukohta toetab ka ELTS
§ 3 p 29, mille kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia
edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.
5. Konkurentsiameti selgitus
ELTS § 64 lõige 1 sätestab, et juhul kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu
võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on
asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud
võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.
Majandustegevuse registri andmetel1 ei ole PPA tegevusluba omav võrguettevõtja. Seda asjaolu
on kinnitanud ka PPA oma 02. mai. 2018. a pöördumises.
PPA-l on seega ELTS § 64 lõikest 1 tulenevalt kohustus anda tema omandis olev võrk
tegevusluba omava võrguettevõtja kasutusse ning tegevusluba omaval võrguettevõtjal
Elektrilevi OÜ-l on kohustus võtta võrk enda kasutusse.
PPA ja Elektrilevi OÜ vahel ei ole vaidlust selle üle, et tegevusloata elektrivõrgu omanik peab
andma võrgu üle tegevusloaga võrguettevõtjale ning tegevusloaga võrguettevõtjal on kohustus
üleantav võrk enda kasutusse võtta.
PPA ja Elektrilevi OÜ vahel on vaidlus, kuidas piiritleda kasutusse antavat võrku ja tarbijate
elektripaigaldisi, ehk kus asub PPA võrgu ja tarbija elektripaigaldise liitumispunkt.
Esmalt selgitab Konkurentsiamet liitumispunkti asukoha määramist.
Seejärel selgitab Konkurentsiamet võrgu kasutusse andmisega seonduvate kulude kandmist.
5.1 Võrguettevõtja võrgu ja tarbija liitumispunkti määratlus
Elektrienergia tootmist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi
majanduslikku ja tehnilist juhtimist reguleerib ELTS.
ELTS § 5 alusel on turuosalised elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja.
Elektriettevõtjateks on ELTS § 6 järgi tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja.
1
Päring Majandustegevuse registrisse tehtud 13. juunil 2018
5 (10)
ELTS § 8 lõikest 1 tulenevalt on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu
kaudu. Jaotusvõrguettevõtja on vastavalt ELTS § 8 lõikele 3 elektriettevõtja, kes osutab
võrguteenust jaotusvõrgu kaudu.
ELTS § 12 lõige 1 sätestab, et tarbija on elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik.
ELTS § 3 punkti 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks,
muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja
tarvikute paigaldatud talitluslik kogum.
Võrk on ELTS § 3 punkti 29 alusel elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud
elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini.
Liitumispunkt on ELTS § 3 punktist 15 tulenevalt turuosalise elektripaigaldise täpselt
määratletud ühenduskoht võrguga.
Võrguettevõtja peab osutatava võrguteenuse raames tagama pinge liitumispunktis, peale
liitumispuntki paikneva tarbimispaigaldise korrashoiu eest vastutab selle omanik.
5.2 Elektrilevi OÜ ja PPA võrgu liitumispunkt
Eelnevast punktist toodust tulenevalt on Elektrilevi OÜ vastutus võrguettevõtjana võrgu eest
kuni liitumispunktini. Liitumispunktist algab PPA tarbijapaigaldis mille ülalhoidmisse ja selle
kaudu elektrienergia edastamise eest oma tarbijatele vastutab PPA.
Liitumispunkti olemasolu kohta on Elektrilevi OÜ esitanud 5. juunil 2018. a e-kirjaga
Meriküla elamute võrguteenuse osutamise kohta võrgulepingu nr 5855643881, mis on
sõlmitud 28. novembril 2013. a Riigi Kinnisvara AS-ga.
Lepingu kohaselt paikneb liitumispunkt ostja toitekaabli kingadel alajaama 0,4 kV
jaotusseadmes.
PPA on esitanud 2. mai 2018. a kirja nr 1.11-10/891-1 lisana elektripaigaldise
registreerimisnumbriga EP-0078667 erakorralise auditi 31. augusti 2017. a protokoll nr. ELV-
17-07863.
Auditi protokolli osas on märgitud liitumisdokumendiks võrguleping nr 5855643881
liitumispunktiks/toitepunktiks 116645LK.
Elektrilevi OÜ selgituse kohaselt tähistab 116645LK kilpi, mis asub alajaama kõrval ja milles
asub võrgulepingu nr 5855643881 mõõtepunkt.
Seega võrgulepingu kohaselt paikneb Elektrilevi OÜ ja PPA elektripaigaldise liitumispunkt
ostja toitekaabli kingadel alajaama 0,4 kV jaotusseadmes, alajaama kõrval asuvas kilbis
tähistusega 116645LK paikneb mõõtepunkt.
Varasemalt on PPA ja Elektrilevi OÜ vahelise võrgu piiritlemisel lähtutud Piiritusaktist nr 12,
mis on koostatud 12. veebruaril 2002. a ning millega piiritletakse vastutuse piir Jaotusvõrgu ja
PPA elektriseadmete vahel Volta 10/04kV alajaamas.
Võttes arvesse eeltoodut, on Konkurentsiamet seisukohal, et Elektrilevi OÜ-ga liitumispunkti
asukohana on määratletav alajaama kõrval kilbis tähistusega 116645LK asuv punkt. Nimetatud
kilbis asub võrgulepingu nr 5855643881 järgi ka mõõtepunkt.
PPA elektripaigaldise ja Elektrilevi OÜ vahelise võrgu liitumispunkti osas pooltel vaidlus
puudub.
5.3 Tarbija elektripaigaldise ja PPA võrgu liitumispunkt.
5.3.1 Konkurentsiametile on esitatud esmalt koopiana elektrienergia ja vee tarbimisleping
aadressile Tilgu tee 41, mis on sõlmitud 31. jaanuaril 2003. a (edaspidi leping) kui näidis PPA
ja Merikülas asuvate elamute valdajate vahel sõlmitud lepingutest. Hilisemalt esitatud lepingud
on samade sätetega (vt punkt 1.6).
Esitatud PPA ja tarbija vahel sõlmitud lepingu kohaselt on lepingu esemeks PPA-le kuuluva
alajaama kaudu elektrienergia kasutamise võimaldamine. Samas lepingu punkti 4.2.2. kohaselt
on PPA-l elektriliinide remondikohustus kuni tarbija peakaitsmeni.
Lepingu punkti 3.1. kohaselt on tarbija kohustatud kandma kasutatava hoone siseste
elektrisüsteemide korrashoiu kulud st hoone peakilbis asuvast peakaitsmest alates.
6 (10)
Lepingu punkti 3.4. kohaselt pidi tarbija lubama oma eluruumi müüja (PPA) töötajaid avariide
ja rikete likvideerimiseks ning elamu arveldussüsteemide regulaarseks kontrollimiseks.
5.3.2 Liitumispunkti määramisel tuleb lähtuda PPA ja tarbija vahel lepingu sõlmimise ajal
kehtinud õigusaktidest (so tuleb lähtuda 31. jaanuaril 2003. a kehtinud energiaseadusest) ja
sõlmitud kokkuleppest.
Energiaseaduse § 16 lõike 4 kohaselt on liitumispunkt energiaseadme või -seadmete
ühenduskoht võrguga, millest lähtudes määratakse võrgu teeninduspiir ning võrguga liituja
(tarbija või energiaettevõtja) ja võrguettevõtja vastutus, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
Tarbija poolt on vastutuse piir määratud lepingu punktist 3.1 tulenevalt läbi elektrisüsteemi
kulude kandmise kohustuse ja teisalt PPA vastutuse piir punktist 4.2.2 läbi elektriliinide
remondikohustuse ning mõlemal poolel kohustuste piir algab või lõpeb tarbija hoone peakilbis
asuva peakaitse juures.
Sellele seisukohale annab kinnitust ka lepingu punkt 3.4., mille kohaselt tarbija peab lubama
oma eluruumi PPA töötajaid avariide ja rikete kõrvaldamiseks. PPA töötajaid saavad aga
kõrvaldada üksnes selliseid avariisid ja rikkeid, mis on seotud nende vastutusel oleva
elektriliiniga.
Lähtuvalt 31. jaanuaril 2003.a kehtinud Siseministri 24.04.1997. a määrusega nr 62 kinnitatud
Piirivalveameti põhimääruse punktidest 9 kuni 12 ei olnud PPA tegevusvaldkonnaks 3-ndatele
isikutele elektritööde osutamine. Seega ei saanud pooled kokku leppida, et PPA osutab tarbijale
kui kolmandale isikule kuuluvate tehnovõrkude korrashoiu ja remondi teenust.
Lähtuvalt energiaseaduse § 16 lõikest 4 ning PPA ja tarbija vahel 31. jaanuaril 2003. a sõlmitud
lepingu punktidest 3.1. ja 4.2.2 on määratud tarbija ja võrguettevõtja vastutuspiiriks hoone
peakilbis asuv peakaitse.
5.3.3 Elektrilevi OÜ 30. mail 2018. a e-kirjaga antud selgituse kohaselt soovivad PPA
alltarbijad, et liitumispunktid jääksid eramute peakilpidesse, kuid Elektrilevi OÜ peab
põhjendatuks liitumispunktid määrata võrgueeskirja § 34 lg 3 alusel.
Elektrilevi OÜ valmis omandama transiitkilpideni kulgevad liinid. Transiitkilbist väljuvaid
kaableid (mis osaliselt kulgevad hoonete sees) käsitab Elektrilevi OÜ tarbijate
elektripaigaldiste osana, mitte elektrijaotusvõrguna.
Transiitkilpidest väljuvate kaablitena on mitmes kohas kasutatud PPJ tüüpi kaablit, mis ei ole
välitingimuste eest kaitstud.
Elektrilevi OÜ poolt väljatoodud, et senises praktikas on Elektrilevi OÜ eristanud
elektripaigaldise nõuetekohasust (puudutab elektripaigaldist üldisemalt) ning kas
elektripaigaldis või selle osa on käsitatav võrguna. Hoonete seintel ja hoonetes paiknevat
elektripaigaldise osi ei ole Elektrilevi OÜ võrguna käsitanud ega neid omandanud.
5.3.4 Konkurentsiamet leiab, et ELTS Elektrilevi OÜ poolt soovitud lähenemist ei toeta. ELTS
§ 64 lõike 1 tähenduses peab tegevusloaga ettevõtja kasutusse võtma tegevusloata
võrguomaniku võrgu. ELTS § 3 punkti 29 kohaselt on võrk – elektripaigaldis või selle osa, mis
on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Seega võrgu
piiritlemisel lähtutakse üksnes liitumispunktist, mitte sellest kuidas Elektrilevi OÜ käsitleb
elektripaigaldise osa mis paikneb hoone seinal või hoones, võrguna.
Liitumispunkt aga tuleb määrata lepingu sõlmimise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt.
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/35522, https://www.riigiteataja.ee/akt/86167,
https://www.riigiteataja.ee/akt/134513,
7 (10)
5.3.5 Elektrilevi OÜ ei ole 8. juuni 2018. a vastuses Konkurentsiametile kinnitanud, et võrgu
ülevõtmine PPA poolt soovitud ulatuses oleks Elektrilevi OÜ-le ülemäära koormav või esineks
ebamõistlikke tehnilisi tingimusi.
Elektrilevi OÜ on leidnud, et hoonete seintel ja hoonetes paiknevat elektripaigaldise osade
edasine käitamine ja arenduskohustuse raames uuendamine on võrguettevõtjale
problemaatiline.
ELTS § 64 lõike 11 kohaselt võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, peab jätkama tarbijale võrguteenuste
osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu tehnoseisundit
ja läbilaskevõimet.
ELTS 64 lõike 12 kohaselt ELTS § 64 lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja kannab ELTS § 64
lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse
võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle
võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.
Seega kui Elektrilevi OÜ leiab, et olemasoleva PPA võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt
võimalik või otstarbekas, sh põhjusel et kasutusse võetava võrgu osad paiknevad hoonete
seintel ning hoonetes, peab ta omal kulul ühendama senised tarbijad Elektrilevi OÜ võrguga.
5.3.6 PPA võrgu rajamise aeg
ELTS § 1113 kohaselt kohaldatakse ELTS § 64 lõiget 1 vaid juhul, kui võrk on rajatud enne
2003. aasta 1. juulit.
PPA on 19. juuni 2018. a vastuskirjas esitanud väljavõtte Väikevara arvestuskaardist nr
210000358 Muraste alajaama elektrivõrgu kohta. Kirjelduse kohaselt asub elektrivõrk Murastes
17 elamu juures. Soetuskuupäevaks on kaardil märgitud 12. detsember 1994. a.
PPA võrgu olemasolu enne 2003. a 1. juulit kinnitab ka Piiritusakt nr 12, mis on koostatud 12.
veebruaril 2002. a ning millega piiritletakse vastutuse piir Jaotusvõrgu ja PPA elektriseadmete
vahel Volta 10/04kV alajaamas.
Konkurentsiametile esitatud Elektripaigaldise registreerimisnumbriga EP-0078667 erakorralise
auditi 31. augusti 2017. a protokolli nr. ELV-17-07863 kohaselt on elektripaigaldise audit
läbiviidud vastavalt Elektrilevi OÜ sisedokumendis P36 kirjeldatud protseduurile. Protokolli
kohaselt, kuna palju elemente elektrivõrgust on ehitatud / paigaldatud enne 2000. aastat on
auditi perioodsuseks määratud 5 aastat.
Elektrilevi OÜ 25. jaanuari 2019. a vastuses Konkurentsiametile leidis, et olemasolev PPA
elektripaigaldis on küll välja ehitatud enne 1. juulit 2003. aastal, kuid võrgu rajamise aastaks
loevad nad aastat 2004, mil toimus kinnistute esmakinnistamine.
Elektrilevi OÜ 12. märtsi 2019. a esitas seisukoha, et elektripaigaldis Merikülas on välja
ehitatud enne 01.07.2003. a, kuid esmakinnistamine toimus peale 2004. a.
Konkurentsiamet ei nõustu Elektrilevi OÜ seisukohtadega, et võrgu rajamise ajana tuleb
käsitleda maa esmakinnistamist (p 4.1).
Maa kinnistamine muutis seal asuvate ehitiste õiguslikku režiimi, st ehitus kui vallasasi muutus
maatüki oluliseks osaks ja oli edaspidi tsiviilkäibes koos kinnisasjaga.
AÕSRakS § § 152 lõike 1 kohaselt on kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat
tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist.
AÕS § 158 lõike 1 kohaselt on tehnovõrk ja -rajatis kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitis.
Seega AÕSRakS on juba ette näinud, et elektrivõrk võib olemas olla (rajatud) enne
esmakinnistamist (taluma olemasolevevat tehnovõrku ja rajatist) ning kinnistamise järgselt
kohustus seda taluma.
8 (10)
Kuna võrgu üleandmise nõue tuleneb kehtivast ELTS §-st 64, siis tuleb ka võrgu määratlemisel
lähtuda elektrituruseadusest.
Elektrituruseadus ei sätesta, mis ei ole võrk, vaid lähtub võrgu määratlemisel funktsioonist:
võrk – elektripaigaldis mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini.
Seega võrgu määratlemisel ei ole elektrituruseaduse kohaselt oluline paiknemine ühe kinnisasja
või ehitise piires, vaid oluline on liitumispunkt. Liitumispunkti määrati 31. jaanuari 2003. a ja
hilisemate PPA ja tarbijate vahel sõlmitud lepingutega.
Isegi kui võrgu määratlemisel lähtuda 31. jaanuaril 2003. a kehtinud energiaseadusest (kehtis
kuni 30. juunini 2003), ei sõltu võrgu määratlus maa esmakinnistamisest.
Energiaseaduse § 14 lõike 11 kohaselt ei loeta võrguks käesoleva seaduse tähenduses ehitisse
paigaldatud omavahel ühendatud seadmeid, elektriliine või torustikku (ja nendega ühendatud
seadmeid), mille kaudu jaotatakse energiat või võrgugaasi ühe kinnisasja või vallasasjaks oleva
ehitise ja selle teenindamiseks vajaliku maa piires.
Energiaseadus ei käsitlenud võrgu määramisel ainult kinnistuid vaid ka vallasasjaks olevaid
ehitisi. Seega ei selgunud alles kinnistamisel see, kas mõnda nö juhtmekogumit sai määratleda
võrguna või mitte, vaid sai lähtuda ka vallasasjaks olevast ehitisest.
Seega ei ole õige lähtuda võrgu määratlemisel vaid kinnistu piiridest, vaid võrgu määramisel
saab lähtuda ka sellest, kas elektripaigaldis on vaid ehitise kui vallasasja piires kasutamiseks.
Samas määratles võrgu piiri ära ka liitumispunkt. Energiaseaduse § 16 lõike 4 kohaselt on
liitumispunkt energiaseadme või -seadmete ühenduskoht võrguga, millest lähtudes määratakse
võrgu teeninduspiir ning võrguga liituja (tarbija või energiaettevõtja) ja võrguettevõtja vastutus.
Konkurentsiamet ei pea Elektrilevi OÜ poolt punktis 4.2 toodud selgitusi asjakohaseks.
Mööname, et võrk võib tekkida MKM-i vastuses käsitletud viisil, kuid ELTS § 64 kontekstis
on eelkõige oluline võrgu rajamise aeg.
MKM loetleb küll tegevusi, mida või nimetada võrgu rajamiseks, kuid ei selgita üldisemalt,
millise tegevuse järgselt saab öelda, et võrk on rajatud.
Konkurentsiamet on seisukohal, et PPA võrk on rajatud enne 1. juulit 2003. a. Seda kinnitab nii
PPA poolt esitatud väljavõte Väikevara arvestuskaardist nr 210000358 ning ka Elektrilevi OÜ
25. jaanuari 2019. a vastus. Seejuures on ekslik Elektrilevi OÜ seisukoht, et rajamise aastaks
tuleb lugeda aastat, millal toimus esmakinnistamine.
Maa kinnistamisel muutub ehitis maatüki oluliseks osaks, aga samas ei muutu ehitise
püstitamise aeg. Vastupidisel seiskohal olles saaks väita, et nt Tallinna vanalinn on rajatud 20.
–ndal ja 21.-l sajandil.
5.3.7 PPA võrgu kasutuselevõtmise kulud peab kandma Elektrilevi OÜ.
ELTS sätestab selgelt, et enne 1. juulit 2003. a rajatud võrgu kasutusse võtmise kulud kannab
võrguettevõtja ning kui võrgu kasutusse võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas,
ühendab võrguettevõtja omal kulul selle võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma
võrguga.
ELTS § 64 koos § 1113 lõikega 5 sätestavad, et ELTS § 64 lõiget 1 kohaldatakse vaid juhul,
kui võrk on rajatud enne 2003. aasta 1. juulit.
ELTS § 64 lõike 1 kohaselt, kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu
võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on
asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud
võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.
ELTS § 64 lõike 11 kohaselt peab võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrguga varem liitunud tarbija asub, jätkama tarbijale
võrguteenuste osutamist samadel tehnilistel tingimustel, arvestades tema kasutusse antud võrgu
tehnoseisundit ja läbilaskevõimet.
ELTS § 64 lõike 12 kohaselt kannab käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud võrguettevõtja
lõikes 1 nimetatud võrgu enda kasutusse võtmisega seonduvad kulud. Kui võrgu kasutusse
9 (10)
võtmine ei ole tehniliselt võimalik või otstarbekas, ühendab võrguettevõtja omal kulul selle
võrguga ühendatud tarbija elektripaigaldise oma võrguga.
Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et PPA võrk on piiritletud ning Elektrilevi
OÜ on kohustatud selle kasutusse võtma.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Kasepalu
energeetika- ja postiosakonna juhataja
Koopia: Politsei- ja Piirivalveamet
Kiur Põld
667 2590
[email protected]
10 (10)