Konkurentsiamet · 29. aprill 2019
Sisu (failidest)
Konkurentsiamet
Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade
arvutamise metoodika
Tallinn 2019
Sisukord
Eessõna ....................................................................................................................................... 3
1. Metoodika lähtekohad ........................................................................................................... 4
2. Mõisted .................................................................................................................................. 6
3. Ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise põhimõtted ............................................ 8
4. Tegevusalade eristamine raamatupidamises ........................................................................ 10
5. Võrguteenuste hindade kujundamine ................................................................................... 11
6. Valitud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse meetodiga .................... 18
7. Müügikogus .......................................................................................................................... 22
8. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud ..................................................................................... 23
9. Muutuvkulud ........................................................................................................................ 23
10. Tegevuskulud ..................................................................................................................... 23
11. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum ................................................................... 26
12. Põhjendatud tulukus ........................................................................................................... 29
13. Avalikustamine süsteemihalduri poolt ............................................................................... 30
2
Eessõna
Vastavalt maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lg 41 töötab Konkurentsiamet (edaspidi ka
amet) välja võrguteenuste hindade arvutamise ühtse metoodika, lähtudes MGS §-des 23 ja 232
sätestatud nõuetest. MGS § 23 lg 42 sätestab, et Konkurentsiamet avalikustab1 võrguteenuse
hinna arvutamise ühtse metoodika ning lähtub sellest võrguteenuste hinna kooskõlastamisel.
MGS § 23 lg 1 järgi on võrguteenus käesoleva seaduse tähenduses võrgu kaudu gaasi ülekande
või jaotamise teenuse osutamine.
MGS § 23 lg-tes 2, 3, 31 ja 32 on sätestatud võrguteenuse hinnakujundamise alused ning § 232 lg-
tes 1-9 on sätestatud võrguteenuse hinna arvutamise põhimõtted, milliseid kirjeldatakse
täpsemalt käesoleva metoodika vastavates peatükkides.
MGS § 23 lg 4 alusel peab võrguettevõtja esitama võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise
alused Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade
moodustumist.
MGS § 23 lg 5 järgi menetleb Konkurentsiamet paragrahvi lõikes 4 sätestatud hinnataotlust MGS
§ 10 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.
Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 11.01.2018 kirjale nr 1.15-5/2017/288
tuleb Eestis rakendada Euroopa Komisjoni otsekohalduvaid gaasi määrusi hiljemalt 2020.aasta
lõpuks (erandist loobumine).
Seetõttu tuleb käesoleva metoodika (hakkab kehtima hiljemalt 2020.aastast) koostamisel lähtuda
ka Euroopa Komisjoni Määrusest (EL) 2017/460, millega kehtestatakse võrgueeskiri gaasi
ülekandetasude ühtlustatud ülesehituse põhimõtete kohta (edaspidi määrus 2017/460). Määrus
2017/460 on koostatud põhimõttel, et võrgukasutajatel peaks olema arusaadav, milliste kulude
alusel ülekandetasud kujunevad, et neid oleks võimalik piisaval määral prognoosida.
Määruse 2017/460 artikkel 26 sätestab lähtehinna vormi ja konsulteerimise korra
huvirühmadega. Artikkel 27 sätestab, et enne metoodika lõplikku vastuvõtmist Konkurentsiamet
konsulteerib koostööametiga (ACER)2 kasutades vastavat online malli. Täpsemalt
konsulteerimistest peatükis 13 (Avalikustamine süsteemihalduri poolt).
Tulenevalt haldusmenetluse seadusest (HMS) on ametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel
menetlustoimingu vorm. Amet töötab välja ja avaldab oma veebilehel maagaasi ülekande
võrguteenuse hindade taotlemise vormid ehk küsimustikud MS Exceli tabelite kujul.
Küsimustikud on välja töötatud lähtuvalt MGS-st, Euroopa Liidu õigusaktidest ja
konkurentsiseadusest ning täidetult sisaldavad andmeid, mis võimaldavad ametil kontrollida, et
taotletud hinna aluseks võetud hinnakomponendid sisaldaks üksnes põhjendatud kulusid ja
põhjendatud tulukust.
MGS § 23 lg 6 sätestab, et ülekandeteenust osutav võrguettevõtja avalikustab võrguteenuse
kooskõlastatud hinnad oma veebilehel ning teavitab tarbijat ja jaotusvõrguettevõtjat uutest
hindadest vähemalt kolm kuud ette.
1
Konkurentsiamet avalikustab metoodika veebilehel www.konkurentsiamet.ee.
2
ACER – Agency for the Cooperation of Energy Regulators
3
Käesolev metoodika selgitab ja sisustab MGS-is ja Määruses 2017/460 toodud gaasi ülekande
võrguteenuste hindade kujundamise ja arvutamise põhimõtted.
1. Metoodika lähtekohad
MGS § 23 lõike 4 kohaselt peab võrguettevõtja võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise
alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja Konkurentsiameti nõudel põhjendama
hindade moodustumist.
Sellest ning määrusest 2017/460 tulenevalt rakendatakse Eestis hinnalaega reguleerimiskorda
(price cap regime).
Rakendatava hinnalaega reguleerimiskorra (price cap regime) eripäraks on fikseeritud ülekande
võrguteenuste hindade kooskõlastamine Konkurentsiameti poolt. Süsteemihaldur võib igal
ajahetkel esitada taotluse kooskõlastatavate hindade muutmiseks arvestades järgnevaid nõudeid:
määruse 2017/460 kohane reguleerimisperiood3 on maksimaalselt viis aastat4;
kooskõlastatud hinnad peavad kehtima minimaalselt ühe aasta5
täidetakse MGS-i ja määruse 2017/460 nõudeid avalikustamisele.
Konkurentsiamet võib vajadusel algatada järelvalvemenetluse tagamaks hindade kulupõhisuse.
Alates 2020.aastast muutub Eestis oluliselt gaasi ülekandesüsteem seoses Balticconnectori tööle
hakkamisega. Alates 2019.aastast lõppeb gaasi sisenemise võimalus Narva piiripunktist.
Käesolevas metoodikas käsitletakse Eestit eraldiseisva sisend-väljund piirkonnana. Koostöös
naaberriikidega võivad muutuvad Eesti sisend-väljund piirkonna toimimise mehhanismid
alljärgnevalt:
säilib eraldiseisev postmark metoodika6 ülekandehindade arvestamisel;
naaberriikidega harmoniseeritakse (ühtlustatakse) sisendtariifid benchmarking abil, et
tagada alati kõige soodsama gaasi turule pääsemine regioonis;
riikide vahelised ühenduspunktid elimineeritakse;
eeldatavad süsteemihaldurite vahelised kompensatsioonid (ITC7) minimiseeritakse iga
koostöös osaleva riigi väljundtariifide kaudu.
Koostöö tulemusena võivad kaduda ära Paldiski ja Karksi ühenduspunktid ning Misso (Izborsk
– Korneti) ja Paldiski – Karksi süsteemidevahelised võrgukasutamised8.
Käesolevas metoodikas vaadeldakse Eesti ülekandesüsteemi eraldi enne naaberriikide koostöö
käivitumist. Konkurentsiamet on seisukohal, et riikidevahelise koostöö käivitumine muudab küll
lähteandmeid, kuid mitte metoodika põhimõtteid ning seetõttu on metoodika kasutatav ka pärast
eespool kirjeldatud koostöö käivitumist.
3
Määruse 2017/460 art 3 (5) selgitab, et reguleerimisperiood on ajavahemik, mille kohta kehtestatakse sihttulu
üldnormid vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ art 41(6)(a)
4
Määruse 2017/460 art 27 (5) nõue
5
Määruse 2017/460 art 3(23) nõue
6
postmark metoodika (postage stamp) – meetod arvutab ühtse sisendhinna ja ühtse väljundhinna igale sisend-
väljundpunktile, mis katab müügitulu kas tellitud/prognoositud võimsuse või prognoositud gaasivoogude alusel.
7
ITC – Inter Transmission System Operator Compensation mechanism
8
Süsteemidevaheline võrgukasutus on gaasi ülekanne sisend-väljundsüsteemis tarbijatele, kes on ühendatud mõnda
teise sisend-väljundsüsteemi.
4
Lähtudes eeltoodust, lisandub alates 2020. aastast uus gaasi sisenemispunkt Paldiskis ja seetõttu
tekib ka täiendav süsteemidevahelise võrgukasutamise võimalus Paldiski ja Karksi
ühenduspunktide vahel. Nimetatud ühenduspunktid on täienduseks olemasolevale
süsteemidevahelise võrgukasutamise sisenemispunktile Missos (Izborsk – Korneti). Värska -
Karksi ja Värska – Paldiski süsteemidevaheline võrgukasutamine on vähetõenäoline ja erandlik,
mistõttu seda metoodika arvesse ei võta.
Joonisel 1 on toodud ülekandevõrgu skeem 2020.aastal.
Joonis 1. Ülekandevõrgu skeem alates 2020
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2009 (maagaasi ülekandevõrkudele
juurdepääsu tingimuste kohta) sissejuhatuse punktis 19 on selgitatud, et konkurentsi
tugevdamiseks likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda
olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele
vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi nii, et lepinguliste marsruutide asemel
tekib gaasi transport tsoonist tsooni. Ülekandeteenuse hinnad ei tohiks sõltuda marsruudist. Ühe
või mitme sissevoolupunkti jaoks määratud hind ei tohiks seetõttu olla seotud ühe või mitme
väljavoolupunkti jaoks määratud hinnaga ega vastupidi.
Määrus 2017/460 eristab ühenduspunkte muudest ülekandesüsteemi sisend- ja
väljundpunktidest. Eestis on ühenduspunktideks alates 2020.aastast Paldiski, Karksi ja Korneti.
Määruse 2017/460 peatükke III (Baashinnad), V (Ühendvõimsuse hind ja võimsuse hind
virtuaalses ühenduspunktis), VI (Enampakkumishind ja makstav hind), artiklit 28
(Konsulteerimine soodustuste, kordajate ja hooajategurite üle), artikli 31 (Avaldamisviis) lõikeid
2 ja 3 ning peatüki IX (Lisandvõimsus) kohaldatakse ainult ühenduspunktide suhtes.
Eesti ülekandevõrgu sisend-väljundsüsteemi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 2.
5
Joonis 2. Eesti gaasi ülekandevõrgu sisend-väljundsüsteem
2. Mõisted
Käesolevas metoodikas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses.
2.1. Baashind –kooskõlastatud võimsuspõhine ülekandetasu või enampakkumise alghind.
Aastane baashind võrdub lähtehinnaga, aastast erinevat ajavahemikku hõlmavate
võimsustoodete baashind arvutatakse käesoleva metoodika punktis 5.8 sätestatud viisil.
2.2. Ex-ante regulatsioon – reguleeritud ülekande teenused, mida süsteemihaldur osutab
sisend-väljundsüsteemis gaasi ülekande ja kohaliku jaotamise teenuse korraldamiseks.
2.3. Ex-post regulatsioon – pärast ülekande teenusete hindade kehtima hakkamist
kontrollitavad tulud ja tasud (nt võimsusoksjoni lisatulu, liitumistasu jms.
2.4. Gaasipäev - 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva
hommikul kell 7.00. Üleminekul talve- ja suveajale on gaasipäev vastavalt 23 ja 25 tunnine
periood.
2.5. Hinnalaega reguleerimiskord (price cap regime) – reguleerimiskord, mille puhul
määratakse ülekandetasu sihttulu alusel.
2.6. Investeeringud reguleeritavasse põhivarasse - ühekordsed kulud põhivara soetamiseks
ja parendamiseks.
2.7. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) - kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite
vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind.
6
2.8. Kordaja (K) – tegur, mille alusel kontrollitakse sisend- ja väljundpunktide vahelist tulude
jaotust. Vaata täpsemalt punktis 5.6.
2.9. Kulud – ülekande teenuse osutamiseks vajalikud ja põhjendatud muutuvkulud,
tegevuskulud ja põhivara kulum.
2.10. Käibekapital – reguleeritava vara komponent, mis üldjuhul moodustab viis protsenti
viimase kolme kalendriaasta reguleeritud tegevuse käibe aritmeetilisest keskmisest.
2.11. Lähtehind - kindla võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida
kohaldatakse sisend- ja väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse ülekandetasud.
2.12. Lähtehinnameetod - meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle
osa alusel, mis peab laekuma ülekandetasudest.
2.13. Muutuvkulud – kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest.
2.14. Põhivara – ettevõtja poolt oma- ja laenuvahenditest soetatud võrguteenuse osutamiseks
(reguleeritud tegevuseks) vajalik materiaalne ja immateriaalne põhivara.
2.15. Põhivara kasulik tehniline eluiga - periood, mille jooksul ettevõtja poolt vara
tõenäoliselt kasutatakse ning mis võtab arvesse põhivara oodatavat füüsilist (tehnilist)
kulumist ning IT-ga seotud põhivara puhul ka moraalset vananemist.
2.16. Põhivara kulum (kapitalikulu) - teenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud
põhivara (v.a maa) amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea
jooksul.
2.17. Põhivara kuluminorm (kapitalikulunorm) – põhivara kasuliku tehnilise eluea
pöördväärtus, mille alusel arvutatakse võrguteenuste hindadesse lülitatava põhivara kulumi
suurus.
2.18. Põhjendatud tulukus - ärikasum, mis arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud
keskmise kapitali hinna korrutisena.
2.19. Regulatsiooniperiood - 12-kuuline periood, mille prognoositud müügikogused, kulud,
ning põhjendatud tulukus on ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise aluseks.
2.20. Reguleeritav vara - ettevõtja poolt investeeritud ülekandeteenuse osutamiseks vajaliku
põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa.
2.21. Sihttulu - eeldatavate ülekandeteenuste eest saadava tulu ja eeldatavate ülekandega
mitteseotud teenuste eest saadava tulu summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab mingi
konkreetse reguleerimisperioodi teataval ajavahemikul teenuste osutamise eest hinnalaega
reguleerimiskorra alusel.
2.22. Tegevuskulud – kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.
2.23. Võrguettevõtja – ettevõtja, kes osutab võrguteenust (kas ülekande või jaotamise teenust
või mõlemat).
7
2.24. Võrguteenus - võrgu kaudu gaasi ülekandeteenuse osutamine.
2.25. Võrguteenuse hind ehk ülekandetasu - võrgukasutajate poolt makstav võimsuspõhine
ja/või kaubapõhine tasu neile ülekandevõrguga osutatud teenuste eest, mis kooskõlastatakse
Konkurentsiametiga enne hinna kehtima hakkamist (ex-ante regulatsioon).
2.26. Ülekandeteenus - ülekandevõrgu abil osutatav teenus, mille puhul peavad olema
täidetud mõlemad tingimused:
teenuse kulu on seotud kas tehnilisest võimsusest või eeldatavast lepingulisest võimsusest ja
kaugusest sõltuva kulukäituriga;
teenuse kulu on seotud ülekandeteenuse osutamiseks kasutatavasse reguleeritud alusvarasse
kuuluvasse taristusse investeerimisega või sellise taristu käitamisega.
Erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul süsteemihaldur koguda osa
ülekandeteenuste tulust eraldi kehtestatud kaubapõhiste ülekandetasudena.
2.27. Ülekandeteenusega mitteseotud tegevus – tegevusalad, mille üle ei rakendata ex-ante
ega ex-post regulatsiooni, vaid kontrollitakse, et ei toimuks kulude ristsubsideerimist
reguleeritud tegevuse suhtes.
3. Ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise põhimõtted
Sihttulu on eeldatavate ülekandeteenuste ja ülekandega mitteseotud teenuste eest saadava tulu
summa, mida ülekandesüsteemihaldur saab aastasel reguleerimisperioodil hinnalaega
reguleerimiskorra alusel.
Ülekandeteenusega seotud tulud koosnevad sarnaste ühenduspunktide rühmade (süsteemisisesed
sisendpunktid ja väljundpunktid, süsteemidevahelised sisend-väljundpunktid) võimsuse ja/või
kauba ülekandmise tulust.
Ülekandeteenusega mitteseotud tulud on tulud, mida ülekandesüsteemihaldur saab jaotusteenuse
osutamisest ja muudest osutatavatest ülekandega mitteseotud teenustest (võimalikud tulud on
näiteks enampakkumistest saadud täiendav tulu, alakasutustasu tulu, andmevahetusplatvormi
käitamise ja päritolutunnistuste väljastamise tulud jms).
Ülekandevõrgu sihttulu tulukomponendid on toodud joonisel 3.
8
Joonis 3. Ülekandevõrgu sihttulu kujunemine
Konkurentsiamet kasutab hinnalaega regulatiivset korda, milles ülekandesüsteemihalduri
sihttulu ja eeldatavate kasutatavate võimsuste/voogude koguste alusel arvutatakse ülekandevõrgu
võrguteenuste hinnad.
Sihttulu määratletakse põhjendatud kulude ning põhjendatud tulukuse summana (ex-ante
regulatsioon), millele lisatakse eelneva perioodi ülekandeteenusega mitteseotud tulud (ex-post
regulatsioon).
Määruse 2017/460 artikkel 4 kohaselt kogutakse ülekandeteenuse tulu võimsusest sõltuvatest
ülekandetasudest, erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa
ülekandeteenuste tulust kaubapõhiste ülekandetasudena.
Ülekandevõrgu hindade aluseks on määruse 2017/460 kohaselt lähtehind, mis on kindla
võimsusega võimsustoote üheaastase kehtivusega hind, mida kohaldatakse sisend- ja
väljundpunktis ning mille alusel kehtestatakse muud võimsuspõhised ülekandetasud (kvartali,
kuu, päeva ja päevasisene ülekandetasud).
Lähtehinnameetod on meetod lähtehinna määramiseks ülekandeteenuse müügitulu selle osa
alusel, mis peab laekuma ülekandetasudest.
Sama lähtehinnameetodit kohaldatakse ühe sisend-väljundsüsteemi kõikide sisend- ja
väljundpunktide suhtes9.
Lähtehinnameetodi kasutamisel võib kohandusi teha kõikide sisend- ja väljundpunktide suhtes
ühel või mitmel järgmisel viisil:
a) riikliku reguleeriva asutuse võrdlusuuringu kohaselt kohandatakse lähtehindu teatavas
sisend- või väljundpunktis niivõrd, et need vastavad konkurentsivõimeliste lähtehindade
tasemele;
b) riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi riiklik reguleeriv asutus sätestab, et sarnaste
ühenduspunktide rühma mõne või kõikide punktide suhtes kohaldatakse ühesugust
lähtehinda;
9
Määruse 2017/460 artikkel 6
9
c) riikliku reguleeriva asutuse otsuse järgi sätestab riiklik reguleeriv asutus, et kõikides sisend-
ja/või väljundpunktides kohandatakse hindu teatava konstandiga korrutamise teel või teatava
konstandi liitmise või lahutamise teel.
Konkurentsiamet on kaalumise tulemusena jõudnud järeldusele, et Eestis on mõistlik kasutada
postmark lähtehinnameetodit.
4. Tegevusalade eristamine raamatupidamises
4.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 8 lg 2 sätestab, et gaasiettevõtja peab raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestama
põhimõtted, mille kohaselt peetakse arvestust gaasi ülekande, jaotamise, müügi ja nende
tegevustega mitteseotud tegevusalade kohta nii, nagu oleksid kohustatud seda tegema nendel
tegevusaladel eraldi tegutsevad ettevõtjad.
Ettevõtja peab eraldi arvestust immateriaalse (v.a arvutitarkvara ja arvutitarkvara litsentsid
ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused), tagastamatu abi raames ning
liitumistasudest soetatud põhivara osas, samuti põhivara osas, mida ettevõtja ei kasuta
võrguteenuse osutamiseks. Kulude jagamise põhimõtteid ja kulude jaotust põhjendab ettevõtja
hinnataotlusele lisatud seletuskirjas.
MGS § 8 lg 22 sätestab, et gaasiettevõtja peab kehtestama oma raamatupidamiseeskirjad varade
ja kohustuste ning tulude ja kulude jaotamise osas, mida järgitakse käesoleva paragrahvi lõikes
2 nimetatud tegevusalade arvestuses.
MGS § 81 lg 1 sätestab, et võrguettevõtja, kes osutab ülekandeteenust, võib olla ka
jaotamisteenuse osutaja, kuid ei või samal ajal olla müüja.
4.2. Ülekandesüsteemihaldur peab oma raamatupidamises eraldi arvestust vähemalt
alljärgnevalt:
4.2.1. süsteemisisese võrgukasutuse tulud ja kulud (ex-ante regulatsioon - hinnad
kooskõlastatakse Konkurentsiametiga);
4.2.2. süsteemidevahelise võrgukasutuse tulud ja kulud (ex-ante regulatsioon - hinnad
kooskõlastatakse Konkurentsiametiga);
4.2.3. bilansivastutuse teenuste tulud ja kulud (ex-post regulatsioon - Konkurentsiametil on
õigus kontrollida hindade põhjendatust ja selle tegevuse neutraalsuspõhimõtete järgimist10);
4.2.4. võimsuste enampakkumistelt saadud täiendavad tulud ja kulud (ex-post regulatsioon -
tulu võetakse arvesse sihttulu määratlemisel);
10
Komisjoni Määrus (EL) nr 312/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse
tasakaalustamise võrgueeskiri, artikkel 29
10
4.2.5. liitumistasudest ja tagastamatust abist saadud tulud ja sellest soetatud varade kulud (ex-
post regulatsioon - võetakse arvesse reguleeritud põhivara arvestuses);
4.2.6. muud ülekandeteenusega mitteseotud teenuste tulud ja kulud (ex-post regulatsioon -
tulud võetakse arvesse sihttulu määratlemisel).
5. Võrguteenuste hindade kujundamine
5.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:
1) vajalike tegevuskulude katmine;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmine;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5) põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt;
6) võrguteenuse hind peab katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud
kulud.
MGS § 23 lg 31 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamise aluseks on ettevõtja investeeritud
kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
MGS § 23 lg 32 sätestab, et võrguteenuse hind peab võimaldama süsteemihalduril hallata ja
seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks arendada andmevahetusplatvormi ja
päritolutunnistuste elektroonilist andmebaasi.
MGS § 232 lg 2 sätestab, et võrguteenuste hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
5) finantskulusid;
6) dividendide tulumaksukulu;
7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
MGS § 232 lg 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.
5.2. Hinnamenetluses jaotab Konkurentsiamet ülekandeteenusega seotud sihttulu komponendid
järgmiselt (eristades süsteemisiseseid ja süsteemidevahelisi ülekande komponente):
5.2.1. muutuvkulud;
5.2.2. tegevuskulud;
5.2.3. põhivara kulum;
5.2.4. põhjendatud tulukus.
11
5.3. Määruse 2017/460 kohaselt arvutatakse ülekandeteenuse sihttulu alljärgneva valemiga11:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑆 = 𝑅𝑆−ü𝑘 + 𝑅𝑚𝑠 = 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 +
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 +𝑅𝑚𝑠 ,
kus:
RS - süsteemihalduri sihttulu;
RS-ük - ülekandeteenuse sihttulu;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 - tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse süsteemisisese
võrgukasutuse eest;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 - tulu, mis saadakse kaubapõhistest tasudest, mida kogutakse
süsteemisisese võrgukasutuse eest;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 - on tulu, mis saadakse võimsustasudest, mida kogutakse süsteemidevahelise
võrgukasutuse eest;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 - on tulu, mis saadakse kaubapõhistest tasudest, mida kogutakse
süsteemidevahelise võrgukasutuse eest;
Rms - ülekandeteenusega mitteseotud tulu.
5.4. Süsteemisisese ja süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandeteenuste tulud määratletakse
alljärgnevate valemite alusel:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 = 𝑀𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑇𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝑇𝑐𝑎𝑝
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑀𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑇𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑃𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑃𝑇𝑐𝑜𝑚𝑚
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 = 𝑀𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑇𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝐾𝑐𝑎𝑝 + 𝑃𝑇𝑐𝑎𝑝
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑀𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑇𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑃𝐾𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑃𝑇𝑐𝑜𝑚𝑚
kus:
MK – süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap)
ja kaubapõhiste (comm) teenuste muutuvkulud;
TK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap)
ja kaubapõhiste (comm) teenuste tegevuskulud;
PK - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap)
ja kaubapõhiste (comm) teenuste põhivara kulum;
PT - süsteemisisese (intra) ja süsteemidevahelise (cross) võrgukasutuste võimsuspõhiste (cap)
ja kaubapõhiste (comm) teenuste põhjendatud tulukus.
5.5. Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise
hindamisel tuuakse välja, mil määral esineb ristsubsideerimist süsteemisisese ja
süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul kavandatud lähtehinnameetodi alusel.
Süsteemisisese võrgukasutuse ja süsteemidevahelise võrgukasutuse kulude jaotamise hindamisel
lähtutakse määruse 2017/460 artiklis 5 toodud regulatsioonist alljärgnevalt:
11
Muutujad ja tegurid on kas võetud otse määrusest 2017/460 (kus on kasutatud inglise keelseid muutujaid ja
tegureid) või on tuletatud analoogia alusel. Kui muutuja või tegur ei oma vastet määruses, siis need on tuletatud
eestikeelsetest sõnadest.
12
a) arvutatakse süsteemisisesest võrgukasutusest saadav ettenähtud tulu ülekandmise eest nii
sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemisisese võrgukasutuse asjaomase
kulukäituriga järgmiste valemitega:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚
𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑗𝑎/𝑣õ𝑖 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑜𝑚𝑚
kus:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemisisest
võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja
väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline
võimsus [MWh/päev];
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑜𝑚𝑚 on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemisiseseid
võrgukasutajaid ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemisiseste sisend- ja
väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus.
b) arvutatakse süsteemidevahelisest võrgukasutusest saadav tulu ülekandmise eest nii
sisend- kui ka väljundpunktides jagatuna süsteemidevahelise võrgukasutuse asjaomase
kulukäituriga järgmiste valemitega:
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚
𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑗𝑎/𝑣õ𝑖 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑜𝑚𝑚
kus:
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑎𝑝 on võimsuspõhine kulukäitur, millega kirjeldatakse süsteemidevahelist
võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja
väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav lepinguline
võimsus [MWh/päev];
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐷𝑟𝑖𝑣𝑒𝑟𝑐𝑜𝑚𝑚 on kaubapõhine kulukäitur [MWh], millega kirjeldatakse süsteemidevahelist
võrgukasutust ja mille leidmiseks arvutatakse kõikide süsteemidevaheliste sisend- ja
väljundpunktide või punktide klastri summaarne päeva keskmine eeldatav gaasi kogus.
c) arvutatakse kulude jaotuse võrdlusindeks protsentides punktides a ja b sätestatud
süsteemisisese suhtarvu ja süsteemidevahelise suhtarvu kaudu vastavalt järgmistele
valemitele:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
2 × |𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 − 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 |
𝐶𝑜𝑚𝑝𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
× 100% ,
𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑎𝑝
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
2 × |𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚 − 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚 |
𝐶𝑜𝑚𝑝𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
× 100% .
𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑅𝑎𝑡𝑖𝑜𝑐𝑜𝑚𝑚
Kui võrdlusindeksid (Compcap ja/või Compcomm) on suuremad kui 10 %, esitab riiklik reguleeriv
asutus selliste tulemuste kohta põhjenduse otsuses.
5.6. Teiselt poolt süsteemihalduri sihttulu (Rs)kogutakse alljärgnevas valemis toodud teenuste
müügist:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑆 = 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑚𝑠 ,
13
kus:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑅𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 - süsteemisisese võrgukasutuse sisendpunktide
võimsuse (cap) ja/või kauba koguse (comm) ülekandmise tulu summa;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑅𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 - süsteemisisese võrgukasutuse väljundpunktide
(cap) ja/või kauba koguse (comm) ülekandmise tulu summa;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑅𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 - süsteemidevahelise võrgukasutuse sisendpunktide
võimsuse (cap) ja/või kauba koguse (comm) ülekandmise tulu summa;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑅𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 - süsteemidevahelise võrgukasutuse
väljundpunktide võimsuse (cap) ja/või kauba koguse (comm) ülekandmise tulu
summa.
Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemisisese võrgukasutuse puhul arvutatakse
alljärgneva valemiga:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑗𝑎 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
,
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
kus
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 ja 𝐾𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 on tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet
süsteemisisese võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1.
Ülekandeteenuse sisend-väljundkordajad süsteemidevahelise võrgukasutuse puhul arvutatakse
alljärgneva valemiga:
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑗𝑎 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
kus
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 ja 𝐾𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 on tegurid, mis iseloomustavad sisendi tulude ja väljundi tulude suhet
süsteemidevahelise võrgukasutuse tuludesse. Nende tegurite summa on 1.
Kogu süsteemi sisendi ja väljundi tulude jaotusse suhtarvud arvutatakse alljärgneva valemiga:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑
𝐾𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑗𝑎
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝐾𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
Kordaja K väärtused näitavad, kuidas erinevad turuosalised panustavad ülekandeteenuse
tuludesse.
14
5.7. Lähtehinnad (T ) kujunevad alljärgnevate valemite alusel:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 €
𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] ja/või
𝐶𝐴𝑃𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 €
𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 [ ],
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 €
𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] ja/või
𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 €
𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 = [ ].
𝐶𝑂𝑀𝑀 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 €
𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] ja/või
𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 €
𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 [ ],
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 €
𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 [ /𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑠] ja/või
𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑅𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 €
𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 = 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 [ ].
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 𝑀𝑊ℎ
kus:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis
või sisendpunktide klastris;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljund
punktis või väljundpunktide klastris;
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 on süsteemisisese võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas
väljundpunktis või väljundpunktide klastris;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljund
punktis või väljundpunktide klastris;
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝐶𝑂𝑀𝑀𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 on süsteemidevahelise võrgukasutuse eeldatav kaubapõhine kogus teatavas
väljundpunktis või väljundpunktide klastris;
15
5.8. Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga. Aastast erineva ajavahemiku
võimsustoodete baashinna arvutamine toimub alljärgneva valemiga:
𝑇𝑦𝑥
𝑅𝑃𝑦𝑥 = ×𝐷×𝑀×𝐻 [€/𝑀𝑊ℎ/𝑝𝑒𝑟𝑖𝑜𝑜𝑑𝑖𝑠],
𝐷𝑌
kus
𝑅𝑃𝑦𝑥 - teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus ja väljundteenus
(y)) baashind perioodil (kvartal, kuu, päev). Aastase võimsustoote baashind võrdub lähtehinnaga;
𝑇𝑦𝑥 - teenuse (süsteemisisene või süsteemidevaheline (x) ning sisendteenus ja väljundteenus
(y)) lähtehind;
DY - päevade arv aastas (tavapäraselt 365 va liigaasta kui 366);
D - perioodi (kvartal, kuu, päev) kestus gaasipäevades.
M - võimsustoote kordaja. Kvartali ja kuu standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla
väiksem kui 1 ega suurem kui 1,5. Päeva standardvõimsustoodete korral ei tohi kordaja olla
väiksem kui 1 ega suurem kui 3.
H - hooajategur. Hooajategurite arvutus toimub määruse 2017/460 artikkel 15 põhimõtete
järgi.
5.9. Sihttulu kontrollimisel peab punktis 4.3 määratletud sihttulu vastama alljärgneva valemi
alusel saadud sihttulule:
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
𝑅𝑆 = 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑎𝑝 + 𝑅𝑒𝑣𝑒𝑛𝑢𝑒𝑐𝑜𝑚𝑚 +𝑅𝑚𝑠 ± 𝑅𝑘
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
= 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎 𝑖𝑛𝑡𝑟𝑎
+ 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 × 𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 × 𝐶𝑂𝑀𝑀𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
+ 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑎𝑝 × 𝐶𝐴𝑃𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠 𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
+ 𝑇𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚 × 𝐶𝑂𝑀𝑀𝑠𝑖𝑠𝑒𝑛𝑑 + 𝑇𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑−𝑐𝑜𝑚𝑚
𝑐𝑟𝑜𝑠𝑠
× 𝐶𝑂𝑀𝑀𝑣ä𝑙𝑗𝑢𝑛𝑑 + 𝑅𝑚𝑠
5.10. Näide võrguteenuse sihttulu alusel lähtehindade arvutamisest (aastal, milles 365 päeva)
Jrk
Näitaja Ühik Taotlus Märkus
nr
Sihttulu (aastas)
1 Muutuvkulud (MK) tuh € 500,00
2 Tegevuskulud (TK) tuh € 5 500,00
3 Põhivara kulum (PK) tuh € 5 000,00
4 Põhjendatud tulukus (PT) tuh € 4 000,00 Arvestus metoodika punktide 6 kuni 11 järgi
5 Ülekandeteenuse sihttulu kokku (R S-ük ) tuh € 15 000,00
6 Ülekandeteenusega mitteseotud tulu (Rms) tuh € 2 500,00
7 Sihttulu kokku (RS) tuh € 17 500,00
Lähiriikidega harmoniseeritud sisendhinnad
8 Sisendhind (entry - intra - cap ) €/MWh/päev aastas 0,250
9 Sisendhind (entry - intra - comm ) €/MWh 0,100 Kokku lepitud Läti ja Soome
10 Süsteemidevaheline hind (cross -cap ) €/MWh/päev aastas 0,0714 süsteemihalduritega ja regulaatoritega
11 Süsteemidevaheline hind (cross -comm ) €/MWh 0,0286
16
Jrk
Näitaja Ühik Taotlus Märkus
nr
Lähiriikidega harmoniseeritud sisendhinnad
8 Sisendhind (entry - intra - cap ) €/MWh/päev aastas 0,250
9 Sisendhind (entry - intra - comm ) €/MWh 0,100 Kokku lepitud Läti ja Soome
10 Süsteemidevaheline hind (cross -cap ) €/MWh/päev aastas 0,0714 süsteemihalduritega ja regulaatoritega
11 Süsteemidevaheline hind (cross -comm ) €/MWh 0,0286
Tulu komponendid (aastas)
12 tuh € 11 545,00
13 tuh € 855,00 sum read 12 kuni 15:
14 tuh € 1 856,40 intra 12400 + cross 2600 = 15000 tuh €
15 tuh € 743,60
16 tuh € 1 250,00
17 tuh € 500,00 sum read 16 kuni 19:
18 tuh € 10 295,00 12400 tuh €
19 tuh € 355,00
20 tuh € 928,20
21 tuh € 371,80 sum read 20 kuni 23:
2600 tuh €
22 tuh € 928,20
23 tuh € 371,80
Kogused (päevas)
24 MWh/päev 13 699 Intra kogus on 5000 GWh aastas / 365
25 MWh 13 699 päevaga
26 MWh/päev 35 616 Cros s kogus on 13000 GWh aastas/ 365
27 MWh 35 616 päevaga
Suhtarvud
28 €/MWh/päev 842,79
valemid p 5.5 (a)
29 €/MWh 62,42
30 €/MWh/päev 52,12
valemid p 5.5 (b)
31 €/MWh 20,88
valemid p 5.5 (c)
32 % 176,7 Põhjendus: naaberriikidega kokkulepitult cross
katab ainult süsteemidevahelise kasutuse
33 % 99,7 muutuvkulud
34 - 0,14
35 - 0,50 valemid p 5.6
36 - 0,20
Lähtehinnad
37 €/MWh/aasta 0,250
38 €/MWh/aasta 2,059
valemid p. 5.7
39 €/MWh 0,100
40 €/MWh 0,071
41 €/MWh/aasta 0,071
42 €/MWh/aasta 0,071
valemid p. 5.7
43 €/MWh 0,029
44 €/MWh 0,029
17
5.11. Eelpool punktis 5.10 toodud tabelis arvutatud lähtehindade alusel leitud baashinnad
(aastal, milles on 365 päeva)
Baashind
Periood Siseriiklik võrgukasutus Süsteemidevaheline võrgukasutus
Võimsuspõhine hind Kaubapõhine hind Võimsuspõhine hind Kaubapõhine hind
(M = 1) Sisendhind Väljundhind Sisendhind Väljundhind Sisendhind Väljundhind Sisendhind Väljundhind
€/MWh/periood €/MWh/periood €/MWh €/MWh €/MWh/periood €/MWh/periood €/MWh €/MWh
Aasta 0,250 2,059 0,100 0,071 0,071 0,071 0,029 0,029
I.kvartal 0,0616 0,5077 0,100 0,071 0,0176 0,0176 0,029 0,029
II.kvartal 0,0623 0,5133 0,100 0,071 0,0178 0,0178 0,029 0,029
III.kvartal 0,0630 0,5190 0,100 0,071 0,0180 0,0180 0,029 0,029
IV.kvartal 0,0630 0,5190 0,100 0,071 0,0180 0,0180 0,029 0,029
Jaanuar 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
Veebruar 0,0192 0,1580 0,100 0,071 0,0055 0,0055 0,029 0,029
Märts 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
Aprill 0,0205 0,1692 0,100 0,071 0,0059 0,0059 0,029 0,029
Mai 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
Juuni 0,0205 0,1692 0,100 0,071 0,0059 0,0059 0,029 0,029
Juuli 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
August 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
September 0,0205 0,1692 0,100 0,071 0,0059 0,0059 0,029 0,029
Otoober 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
November 0,0205 0,1692 0,100 0,071 0,0059 0,0059 0,029 0,029
Detsember 0,0212 0,1749 0,100 0,071 0,0061 0,0061 0,029 0,029
Päev 0,0007 0,0056 0,100 0,071 0,0002 0,0002 0,029 0,029
Tabelis kõigi võimsustoodete kordaja on üks ja hooajategureid ei kasutata. Kaubapõhine hind
periooditi ei muutu.
6. Valitud lähtehinnameetodi võrdlus võimsusega kaalutud kauguse
meetodiga
Määruse 2017/460 artikkel 26 näeb konsulteerimisel ette, et kui kavandatud lähtehinnameetod
erineb võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodist, siis tuleb läbi viia kõnealuste
meetodite võrdlus. Seega postmark meetodi võimsuspõhiseid lähtehindu tuleb võrrelda
võimsusega kaalutud kauguse meetodi võimsuspõhiste lähtehindadega.
6.1. Võimsusega kaalutud kaugusel põhinevas lähtehinnameetodis võetakse arvesse järgmist:
a) ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest;
b) eeldatav lepinguline võimsus igas sisendpunktis või sisendpunktide klastris ja igas
väljundpunktis või väljundpunktide klastris;
c) kui sisend- ja väljundpunktid saab ühendada asjakohasesse voolustsenaariumi, siis lühim
vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja väljundpunkti või
väljundpunktide klastri vahel;
d) sisend- ja väljundpunktide kombinatsioonid, kui mõni sisend- või väljundpunkt sobib
voolustsenaariumi;
e) sisendi-väljundi tulujaotus peab olema 50:50.
Kui sisend- või väljundpunkte ei saa ühendada voolustsenaariumi, siis neid sisend- ja
väljundpunkte arvesse ei võeta.
6.2. Lähtehinnad arvutatakse järgmiste sammude kaudu:
18
a) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus ja iga
väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus, kasutades järgmisi
valemeid, ja võttes arvesse, kui see on asjakohane, lõike 1 punktis d osutatud kombinatsioone:
i) teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri jaoks arvutatakse kahe summa jagatis, mille
puhul lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite
korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti
või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud lepingulise võimsusega sellises
väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide
väljundpunktide (või väljundpunktide klastri) lepingulised võimsused:
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑥 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑥 × 𝐷𝐸𝑛,𝐸𝑥
𝐴𝐷𝐸𝑛 =
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑥 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑥
kus:
ADEn on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,
CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris,
DEn,Ex on lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava
väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;
ii) teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri jaoks arvutatakse jagatis, mille puhul
lugejas summeeritakse üle kõikide väljundpunktide või väljundpunktide klastrite
korrutised, milles teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava väljundpunkti
või väljundpunktide klastri vaheline kaugus on korrutatud kasutusõigusega võimsusega
sellises väljundpunktis või väljundpunktide klastris, nimetajas aga summeeritakse kõikide
väljundpunktide või väljundpunktide klastrite kasutusõigusega võimsused:
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑛 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑛 × 𝐷𝐸𝑛,𝐸𝑥
𝐴𝐷𝐸𝑥 =
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑛 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑛
kus:
ADEx on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,
CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris,
DEn,Ex on lühim vahekaugus piki voolurada sisendpunkti või sisendpunktide klastri ja teatava
väljundpunkti või väljundpunktide klastri vahel;
b) arvutatakse iga sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal ja iga väljundpunkti või
väljundpunktide klastri kulukaal, kasutades järgmisi valemeid:
𝐶𝐴𝑃𝐸𝑛 × 𝐴𝐷𝐸𝑛
𝑊𝑐,𝐸𝑛 =
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑛 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑛 × 𝐴𝐷𝐸𝑛
𝐶𝐴𝑃𝐸𝑥 × 𝐴𝐷𝐸𝑥
𝑊𝑐,𝐸𝑥 =
∑𝑎𝑙𝑙 𝐸𝑥 𝐶𝐴𝑃𝐸𝑥 × 𝐴𝐷𝐸𝑥
kus:
Wc,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal,
Wc,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal,
ADEn on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,
ADEx on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kaalutud keskmine kaugus,
19
CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris;
c) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest
kõikides sisendpunktides, ja ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest
ülekandetasudest väljundpunktides, ning leitakse sisendi- väljundi tulujaotus;
d) arvutatakse ülekandeteenuste tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest igas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris ning igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris,
kasutades järgmisi valemeid:
𝑅𝐸𝑛 = 𝑊𝑐,𝐸𝑛 × 𝑅∑ 𝐸𝑛
𝑅𝐸𝑥 = 𝑊𝑐,𝐸𝑥 × 𝑅∑ 𝐸𝑥
kus:
Wc,En on teatava sisendpunkti või sisendpunktide klastri kulukaal,
Wc,Ex on teatava väljundpunkti või väljundpunktide klastri kulukaal,
REn on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
REx on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest teatavas
väljundpunktis või väljundpunktide klastris;
RΣEn on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides
sisendpunktides;
RΣEx on ülekandeteenuste tuluosa, mis tuleb koguda võimsuspõhistest ülekandetasudest kõikides
väljundpunktides;
e) punktis d arvutatud tuluosa, mis kogutakse võimsuspõhistest ülekandetasudest kas igas
sisendpunktis või sisendpunktide klastris või igas väljundpunktis või väljundpunktide klastris,
jagatakse vastavalt kas eeldatava lepingulise võimsusega sisendpunktis või sisendpunktide
klastris või väljundpunktis või väljundpunktide klastris, kasutades järgmisi valemeid:
𝑅𝐸𝑛
𝑇𝐸𝑛 =
𝐶𝐴𝑃𝐸𝑛
𝑅𝐸𝑥
𝑇𝐸𝑥 =
𝐶𝐴𝑃𝐸𝑥
kus:
TEn on lähtehind sisendpunktis või sisendpunktide klastri igas sisendpunktis;
TEx on lähtehind väljundpunktis või väljundpunktide klastri igas väljundpunktis;
CAPEn on eeldatav lepinguline võimsus teatavas sisendpunktis või sisendpunktide klastris;
CAPEx on eeldatav lepinguline võimsus teatavas väljundpunktis või väljundpunktide klastris.
20
6.3. Võimsusega kaalutud kauguse lähtehinnameetodi näidisarvutus joonisel 5 kujutatud
ülekandesüsteemile.
Joonis 5. Näidisarvutuse ülekandesüsteemi skeem
Jrk
Näitaja Ühik Väärtus Märkus
nr
Lähteandmed
1 Sisend A lepinguline võimsus (CAPEnA) MWh/päev 9000 Sum sisend 14 000
2 Sisend B lepinguline võimsus (CAPEnB) MWh/päev 5000 MWh/päev
3 Väljund 1 lepinguline võimsus (CAPEx1 ) MWh/päev 6000 Sum väljund 14 000
4 Väljund lepinguline võimsus (CAPEx2 ) MWh/päev 8000 MWh/päev
5 Sihttulu tuh € / aastas 15000,00 Prognoositud
6 Võimsuspõhiste tulude osakaal % 85% Valitud
Määrus (EL) 2017/460 art 8
7 Sisendtulude osakaal kogutulust % 50% (1) (e)
Kaalutud keskmine kaugus
8 ADEnA km 123,66
Valem 6.2 (a) (i)
9 ADEnB km 117,74
10 ADEx1 km 114,79
Valem 6.2 (a) (ii)
11 ADEx2 km 126,61
Kulukaal
12 Wc,EnA - 0,65
13 Wc,EnB - 0,35
Valemid 6.2 (b)
14 Wc,Ex1 - 0,40
15 Wc,Ex2 - 0,60
Sisend-väljund tulujaotus
16 Võimsuspõhine sihttulu € 34 931,51 Tulu päeva kohta
17 Sisendpunktide tulu (RΣEn ) € 17 465,75
Jaotatud osakaalu järgi
18 Väljundpunktide tulu (RΣEx ) € 17 465,75
21
Ülekandeteenuste tuluosa
19 REnA € 11 423,11
20 REnB € 6 042,65
Valemid 6.2 (d)
21 REx1 € 7 069,06
22 REx2 € 10 396,69
Lähtehinnad
23 TEnA €/MWh/päev 1,27
24 TEnB €/MWh/päev 1,21
Valemid 6.2 (e)
25 TEx1 €/MWh/päev 1,18
26 TEx2 €/MWh/päev 1,30
Postmark meetodi võimsuspõhisete lähtehindade võrdlemisel võimsusega kaalutud kauguse
meetodi võimsuspõhiste lähtehindadega vaadeldakse sarnaste tarbijagruppide kulusid
ülekandeteenusele. Võrdluse käigus põhjendatakse valitud metoodika eeliseid.
7. Müügikogus
7.1. MGS § 232 lg 1 sätestab, et võrguteenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme
kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus. Vajaduse korral teostatakse müügikoguse
leidmiseks täiendav analüüs.
7.2. MGS ei määratle millistes ühikutes ja kuidas peaks müügikogust (ja hindu) arvestama
(võimsuspõhine või kaubapõhine müügikogus ja hind).
Määruse 2017/460 artikkel 4 sätestab, et üldjuhul kasutatakse võimsuspõhiseid ülekandetasusid,
erandkorras võib riikliku reguleeriva asutuse heakskiidul koguda osa ülekandeteenuse tulust
kaubapõhiste ülekandetasudena kui on täidetud järgmised tingimused:
tasu kogutakse selleks, et katta kulud, mis on peamiselt tingitud gaasi kogusest;
tasu arvutatakse eeldatavate või varasemate gaasi koguste või mõlema järgi ja tasu
kehtestatakse nii, et see on ühesugune kõikides sisend- ja väljundpunktides.
7.3. Käesolev metoodika võimaldab kasutada nii võimsuspõhist müügikogust [MWh/aasta] kui
ka kaubapõhist müügikogust [MWh] aastasel perioodil.
7.4. Müügikogus prognoositakse alljärgnevate komponentide lõikes:
siseriikliku võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/aasta] ja/või kaubapõhine kogus
MWh regulatsiooniperioodil (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub
väljundkogusega);
süsteemidevahelise võrgukasutuse ülekandevõimsus [MWh/aasta] ja/või kaubapõhine
kogus MWh regulatsiooniperioodil (tasakaalus võrgu puhul sisendkogus võrdub
väljundkogusega).
22
8. Mittekontrollitavad hinnad ja kulud
8.1. Mittekontrollitavaid hindu ja kulusid ei mõjutata ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid
sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest.
8.1.1. riigilõiv;
8.1.2. maamaks;
8.1.3. riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu;
8.1.4. administratiivselt reguleeritavad teenuste tasud.
8.2. Mittekontrollitavaid kulusid võivad sisaldada nii muutuvkulud (peatükk 7) kui ka
tegevuskulud (peatükk 8 ).
8.3. Juhul, kui mittekontrollitavad kulud on põhjendatud (tõendatud), rakendatakse nende
suhtes täielikku hindades kajastamise printsiipi.
8.4. Süsteemihalduri puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: näiteks
süsteemihaldurite vaheliste transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulusid ja
kulusid, vastukaubanduse tulusid ja kulusid jne. Nimetatud kulude ja tulude arvestus on
järjepidev.
9. Muutuvkulud
9.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 232 lõige 3 sätestab, et hinda lülitatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma
kuluefektiivsusest ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise.
9.2. Muutuvkulud on seotud selliste teenuste või kaupade kasutamisega, mis on otseselt seotud
gaasi võrguteenuse müügikogusega (näiteks võrgu käitamise gaasikogus, rõhu regulaatorites
(alandajates) gaasi soojendamiseks vajalik elektri- või gaasienergia kulu ning kompressorite
käitamise kulu jms).
9.3. Muutuvkulud saadakse vajalike teenuste või kaupade soetamise põhjendatud hindade
korrutamisel teenuse või kauba ostukogusega.
10. Tegevuskulud
10.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 232 lg 3 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude hindamisel lähtutakse alljärgnevatest
printsiipidest:
1) kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga;
2) erinevate kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud);
3) ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste
ettevõtjate kuludega.
10.2. Tegevuskulud on kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit.
Tegevuskulud ei ole otseselt seotud müügikogusega ning ettevõtja saab nimetatud kulusid
mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (v.a mittekontrollitavad tegevuskulud).
23
Tegevuskulude hulka arvestatakse ettevõtja poolt teostatud gaasivõrgu hooldus- ja
remondikulud, sisseostetavad tööd ja teenused, müügikulud, transpordikulud, rendikulud,
infotehnoloogilised kulud, bürookulud, tööjõukulud, mittekontrollitavad kulud (riigilõiv,
maamaks, riiklikult kehtestatud infrastruktuuri talumise tasu).
10.3. Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab aastate lõikes ettevõtja tegevuskulude muutuse
võrdlemist tarbijahinnaindeksiga (THI) .
Üldjuhul ei tohi monopoolses seisus oleva ettevõtja tegevuskulud kasvada enam kui kasvavad
vabaturuteenuseid osutavate ettevõtjate kulud, mis kokkuvõtvalt väljenduvad THI kasvus.
Regulatiivses tegevuses võtab Konkurentsiamet THI rakendamisel arvesse ka MGS § 232 lg-s 3
sätestatud kohustust lähtuda hinda lülitatavate kulude puhul kuluefektiivsusest. THI varasemate
aastate väärtused võetakse Statistikaameti veebilehelt www.stat.ee ning jooksva aasta väärtus
võetakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel www.fin.ee
10.4. Kulukomponentide põhjendatuse süvaanalüüs (sealhulgas eksperthinnangud).
Süvaanalüüsi teostamiseks peab ettevõtja esitama tegevuskulude detailse jaotuse kolme viimase
majandusaasta lõikes ning prognoosi regulatsiooniperioodiks. Lisaks peab ettevõtja
põhjendama taotletavate tegevuskulude vajadust, muutust ja kuluefektiivsust peamiselt
alljärgnevatest põhimõtetest lähtudes:
kulud peavad olema eelnevatel perioodidel reaalselt tehtud (tõestuseks arved, lepingud,
makstud palgad jms);
kulud peavad olema otseselt seotud võrguteenuse osutamisega (vajadusel kulude
jaotamine erinevate tegevuste vahel);
kulud peavad olema vajalikud võrguteenuse osutamiseks (tõestuseks ettevõtja
selgitused, kuidas kulu muutis tarbijale osutatud teenust, näiteks võrguteenuse
kvaliteeti);
kulud on tehtud kõige efektiivsemal viisil (tõestuseks hinnapakkumiste küsimise
dokumendid ja vastused nendele).
Näide. Tegevuskulude detailne jaotus (taotluse esitusaeg 2019. aastal). Võrguettevõtja võib
tegevuskulude jaotuse teha oma parema äranägemise järgi, eeldusel, et säilitatakse esitatud
andmete piisav detailsus ja kontrollitavus.
Rea Regulat.
nr Tegevuskulude liigid Ühik 2016 2017 2018
periood
Ettevõtja poolt teostatud võrgu hooldus-
1 tuh €
ja remondikulud
2 Sisseostetavad tööd ja teenused tuh €
3 Müügikulud tuh €
4 Transpordikulud tuh €
5 Rendikulud tuh €
6 Infotehnoloogilised kulud tuh €
7 Sidekulud tuh €
8 Bürookulud tuh €
9 Tööjõukulud kokku tuh €
10 sh palgakulud tuh €
11 sh maksukulud tuh €
24
12 Muud kulud (loetleda) tuh €
14 Kokku tuh €
Tegevuskulude põhjendatuse hindamisel on Konkurentsiametil õigus kaasata vajadusel eksperte.
10.5. Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemine teiste sarnaste
ettevõtjate kuludega pole ülekandesüsteemihalduri puhul riigisiseselt võimalik, kuna Eestis on
ainult üks ülekandesüsteem. Rahvusvaheline võrdlemine ei pruugi olla mõistlik, kuna erinevate
riikide ülekandesüsteemihaldurid tegutsevad erinevas majanduskeskkonnas.
10.6. MGS § 232 lg 2 sätestab, et võrguteenuse hinda ei lülitata järgmisi kuluartikleid:
1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;
2) sponsorlust, kingitusi ja annetusi;
3) põhitegevusega mitteseotud kulusid;
4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid;
5) finantskulusid;
6) dividendide tulumaksukulu;
7) muid kulusid, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.
Võrguteenuse hinnakujundus lõpeb põhjendatud tulukuse (ärikasum) komponendiga, mistõttu
finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud pärast ärikasumit)
võrgutasudesse ei lülitata. Muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale õigusaktidega pandud
kohustuste täitmiseks, on näiteks:
erisoodustuste kulud (nt kulud seoses sportimisega, ametiauto kasutamisega jms) ehk
tööandja poolt töötaja jaoks tehtavad lisakulud (hüved) seoses töösuhtega, mis ületavad
tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid. Nimetatud kulud
ei ole vajalikud ega seotud võrguteenuse osutamisega ning ettevõtjal on võimalik valida,
kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta
osutatavate teenuste madalamat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega.
tulumaksukulud erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt,
dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja
muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Nimetatud kulud ei ole vajalikud
võrguteenuse osutamiseks, mistõttu nende teostamisel tuleb need kulud ettevõtjal
kompenseerida tulukuse arvelt.
sunnirahad ja kahjude hüvitamise tasud. Nimetatud kulud ei ole seotud võrguteenuse
osutamisega, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina ettevõtjapoolne seaduste ja/või
sõlmitud lepingute mittetäitmine või puudused nende järgimises. Võrguettevõtja on
kohustatud temale õigusaktidega ja/või sõlmitud lepingutega pandud kohustusi täitma,
mistõttu seaduste ja/või sõlmitud lepingute mittetäitmisest tulenevaid sunnirahasid ja
kahjude hüvitamise tasusid ei ole põhjendatud lülitada võrgutasudesse.
kahjum materiaalse või immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest. Nimetatud
kulu ei arvestata võrgutasudesse, sest selle eesmärgiks võib olla tahtlik kulude
suurendamine (nt põhivarade likvideerimisel toimub antud varade hilisem müük
kasumiga). Põhivara amortiseeritav väärtus tuleb põhivara kasuliku tehnilise eluea
jooksul raamatupidamises maha kirjendada.
25
11. Reguleeritava vara väärtus ja põhivara kulum
11.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrguteenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud
investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks (kaasaarvatud investeeringud
keskkonnanõuete, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmiseks).
MSG § 232 lg 4 sätestab, et hinda lülitatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel
lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast.
MGS § 232 lg 9 sätestab, et põhivara kulumi arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks
vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele
elueale.
11.2. Reguleeritava põhivara väärtus on ettevõtja poolt investeeritud võrguteenuse osutamiseks
vajaliku põhivara jääkmaksumuse ja käibekapitali summa.
11.3. Põhivara kulumi arvestamise eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste
tagasiteenimine võrguteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.
11.4. Kuluminorm on vara kasuliku tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel põhivaradel võib
olla erinev kasulik tehniline eluiga ja seega ka kuluminorm. Põhivara kasuliku tehnilise eluea
põhjendamisel kontrollib Konkurentsiamet järgmisi asjaolusid:
(a) põhivara eeldatav kasutamise aeg;
(b) põhivara oodatav füüsiline kulumine;
(c) põhivara tehniline või moraalne vananemine.
11.5. Põhivara kulumi arvestuses rakendatakse lineaarset meetodit.
11.6. Põhivara kulum arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara soetusmaksumuse
ja põhivara kasulikule elueale vastava kuluminormi alusel.
11.7. Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta põhivara kulumi
arvestusse nii, et investeeritud vara soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel
aastatel põhivara kulumi arvestuses arvestatakse kogu soetusmaksumusega.
Jooksval aastal arvestusest eemaldatud reguleeritava põhivara (müük, likvideerimine,
mahakandmine) võetakse selle aasta põhivara kulumi arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade
soetusmaksumus korrutatakse koefitsiendiga 0,5.
11.8. Põhivara hulka arvestatakse üksnes tegelikult teostatud ja regulatsiooniperioodiks
prognoositud põhjendatud investeeringud kooskõlas käesoleva metoodika punktides 11.9. ja
11.12. toodud põhimõtetega.
Põhivara hulka ei arvestata investeeringuid lõpetamata ehitustele (v.a. dokumendis „Elektri- ja
gaasitaristu projektidesse tehtavate investeeringute ning nendega kaasnevate suuremate riskide
hindamise metoodika ja kriteeriumid“ (http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=24555)
toodud juhtumitel).
11.9. MGS § 232 lg 5 sätestab, et põhivara hulka ei arvestata:
1) pikaajalisi finantsinvesteeringuid;
2) immateriaalset põhivara, välja arvatud arvutitarkvara litsentsid;
26
3) tagastamatu abi raames (s.h sihtfinantseerimise teel) soetatud põhivara;
4) liitumistasudest soetatud põhivara;
5) põhivara, mida ettevõtja ei kasuta võrguteenuse osutamiseks.
11.10. Võrguettevõtja raamatupidamises tuleb põhivara eristada tegevuste kaupa vastavalt
käesoleva metoodika punktis 4 toodud põhimõtetele. Konkurentsiamet analüüsib põhivara
jaotust erinevate tegevusalade vahel ning kontrollib, et müüdavad kaubad ja teenused ei sisaldaks
tegevusalade ristsubsideerimist. Kui ettevõtja teostab nii siseriikliku teenuse müüki kui ka
süsteemidevahelise teenuse müüki, peetakse kõigi teenuste osutamiseks kasutatavate
reguleeritavate põhivarade osas eraldi arvestust.
Põhivarade jagamise põhimõtteid teenuste vahel selgitab ettevõtja hinnataotlusele lisatud
seletuskirjas.
11.11. Konkurentsiamet kontrollib, et põhivara ei sisaldaks punktis 11.9. nimetatud põhivara ja
analüüsib nii teostatud kui ka prognoositud investeeringute põhjendatust, mis on aluseks
reguleeritava põhivara väärtuse arvutamisel.
Ettevõtja majandustegevuse analüüsi protsessis analüüsib Konkurentsiamet põhivarasse
teostatud ja ka kavandatud investeeringute põhjendatust. Konkurentsiamet ei arvesta põhivara
hulka mittepõhjendatud investeeringuid ning põhivara, mida ettevõtja põhitegevuses tegelikult
ei kasuta seoses majandusliku otstarbekuse puudumisega. Kuna regulatsioon näeb ette
reguleeritava vara väärtuselt põhjendatud tulukuse arvestamist, kehtib seos, et mida suurem on
reguleeritava vara väärtus, seda suurem on põhjendatud tulukus. Võib juhtuda, et tulenevalt
eesmärgist teenida oluliselt kõrgemat tulukust, soovib ettevõtja põhivarad üles hinnata ilma, et
teostataks täiendavaid investeeringuid vara väärtuse ja/või eluea tõstmiseks. Seetõttu hindab
Konkurentsiamet mittepõhjendatuks kulud põhivaradesse, kui näiteks on toimunud põhivarade
edasimüük regulatiivsest jääkmaksumusest kõrgema hinnaga ühelt ettevõtjalt teisele või samasse
omanike ringi kuuluvalt ühelt ettevõtjalt teisele või kui ettevõtja on teostanud põhivarade
üleshindluse. Olukorda, kus müügitehingute ja/või üleshindluste tulemusel müüakse
võrguteenuse osutamisega seotud varad edasi oluliselt kõrgema hinnaga (muutub üksnes varade
omanik) ilma, et teostataks täiendavaid investeeringuid nende samade varade väärtuse
suurendamiseks ning eluea pikendamiseks, ei käsitleta teostatud investeeringuna olemasolevasse
põhivarasse. Mittepõhjendatud investeeringute hulka loetakse ka põhivarad, mille väärtus ei
vasta sarnase elueaga ja sama kasutusotstarbega sarnaste põhivarade väärtusele.
11.12. MGS § 232 lg 6 järgi on põhivara väärtuse arvestus järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või
vara omandisuhte muutumisel.
11.13. MGS § 232 lg 8 sätestab, et käibekapitali suurus on viis protsenti viimase kolme
kalendriaasta käibe aritmeetilisest keskmisest. Kui andmetest selgub, et kolme aasta keskmisest
käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja
teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali vajaduse osas täiendav analüüs.
Käibekapital tagab ettevõtjale rahalised vahendid, mille abil on võimalik kaupade ja teenuste
eest tasuda enne, kui laekuvad tarbijate poolt tasutud summad. Konkurentsiamet käsitleb viimase
kolme kalendriaasta aritmeetilise käibena üksnes võrguteenuse osutamisega seotud käivet
viimasel kolmel majandusaastal. Kui võrguettevõtja on tegutsenud alla kolme majandusaasta,
määratakse käibekapitali suurus tegutsetud majandusaastate aritmeetilise keskmise käibena. Kui
andmetest selgub, et majandusaastate keskmisest käibekapitali suurusest ei piisa õigeaegselt
võrguteenuse osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste eest tasumiseks, teostatakse käibekapitali
komponendi leidmiseks lisaanalüüs. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluvate teiste
27
ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekapitali arvestusse. Nimetatud sisekäivet ei arvestata
käbekapitali arvestuses, et hoida ära juhtumeid, kus võrguettevõtjad loovad kontserni kuuluva
äriühingu, kellele müüvad esmalt kogu enda poolt osutatava teenuse ning see teine ettevõtja
müüb teenuse omakorda tarbijatele edasi, saades käibekapitaliks juba kaks korda suurema
summa.
11.14. Regulatsiooniperioodi reguleeritava vara ehk investeeritud kapitali väärtus arvutatakse
järgmise valemiga:
𝑅𝑉 = 𝑃𝑉1 + 𝐾𝐾,
kus:
RV – reguleeritava vara väärtus,
PV1 – põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus,
KK – käibekapital.
11.15. Põhivara jääkmaksumus majandusaasta lõpus arvutatakse järgmise valemiga:
PV1 = PVo + I – PK – L ,
kus:
PV0 – põhivara jääkmaksumus aasta alguses;
PV1 – põhivara jääkmaksumus aasta lõpus;
I – majandusaastal võrguteenuse osutamiseks tehtud põhivara investeeringud;
PK – põhivara kulum;
L – majandusaastal eemaldatud (müüdud või mahakantud) põhivara jääkmaksumuses.
11.16. Näide: põhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse arvestus regulatsiooniperioodiks
(aluseks võetakse varasemas otsuses kajastatud põhivara viimane tegelik seis, näiteks 2015.a
lõpp, millele lisatakse järgnevatel aastatel omavahenditest tehtud investeeringud ja lahutatakse
eemaldatud 12 varade maksumused).
Regulatiivne
Näitaja Ühik 2016 2017 2018
periood
Ülekandevõrgu soetusväärtus aasta
tuh € 84 200,00 85 200,00 86 300,00 92 000,00
algul
sh amortiseeritav põhivara tuh € 84 000,00 85 000,00 86 100,00 91 800,00
sh maa tuh € 200,00 200,00 200,00 200,00
Põhivara jääkmaksumus aasta
tuh € 50 000,00 48 223,50 46 758,15 49 392,00
algul (PV0 )
Ettevõtja investeering amort.
tuh € 1 500,00 1 800,00 6 000,00 5 000,00
põhivarasse (I)
Müüdud ja likvideeritud
tuh € 500,00 700,00 300,00 100,00
soetusväärtuses
Müüdud ja likvideeritud
tuh € 150,00 100,00 75,00 20,00
jääkväärtuses (L)
Keskmine kuluminorm % 3,70% 3,70% 3,70% 3,78%
Põhivara kulum (PK) tuh € 3 126,50 3 165,35 3 291,15 3 562,65
Põhivara aasta lõpus (PV1 ) tuh € 48 223,50 46 758,15 49 392,00 50 809,35
12
müüdud või mahakantud
28
Tabelis kajastatud põhivara kulumi ja põhivara jääkmaksumuse kujunemine:
a) regulatsiooniperioodi põhivara kulum (PK) arvutatakse:
91800*3,78% + (5000-100)/2*3,78% = 3562,65 tuh €.
b) põhivara jääkmaksumus regulatiivse perioodi alguses (PV0) peab võrduma põhivara
jääkmaksumusega 2018.a lõpus (PV1).
c) põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpuks (PV1) arvutatakse:
49392 + 5000 – 20 – 3562,65 = 50809,35tuh €.
12. Põhjendatud tulukus
12.1. MGS-i regulatsioon:
MGS § 23 lg 31 sätestab, et MGS § 23 lg 3 punktis 5 sätestatud põhjendatud tulukuse arvutamise
aluseks on ettevõtja investeeritud kapital ja kaalutud keskmise kapitali hind.
MGS § 232 lg 7 sätestab, et põhjendatud tulukuse arvutamine toimub põhimõttel, et võrguteenuse
osutamiseks vajaliku põhivara väärtus, millele on liidetud käibekapitali suurus, korrutatakse
kaalutud keskmise kapitali hinnaga.
12.2. Põhjendatud tulukus arvutatakse reguleeritava vara väärtuse ja kaalutud keskmise kapitali
hinna alusel järgmise valemiga:
𝑃𝑇 = 𝑊𝐴𝐶𝐶 × 𝑅𝑉 ,
kus:
PT - põhjendatud tulukus;
WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;
RV - reguleeritava vara väärtus.
Põhjendatud tulukus arvutatakse põhitegevuse reguleeritava vara väärtuse (sealhulgas ka
mitteamortiseeruva põhivara väärtus, milleks on põhitegevuses kasutatava maa väärtus) ning
kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) ehk põhjendatud tulunormi alusel.
Monopoolsete ettevõtjate tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka MGS § 23 lg 3 p 5 s.t,
et võrguteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus
ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Monopoolse ettevõtja tarbijatel puudub võimalus osta
kaupa või teenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. Tulenevalt sellest on nii Euroopas kui ka mujal
maailmas kujundatud üldtunnustatud hinnaregulatsiooni printsiibid, mille üheks eesmärgiks on
eelkirjeldatud ettevõtjate tulukuse piiramine. Ilma tulukuse piiramiseta tekiks turgu valitseval
ettevõtjal võimalus teenida tarbija arvelt ülikasumit ning tarbija peaks ilma regulaatori
(antud juhul Konkurentsiamet) sekkumiseta maksma kinni turgu valitseva ettevõtja võimaliku
ülikasumi, sest tarbijal puudub teenusepakkuja osas alternatiivne valik.
12.3. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse Konkurentsiameti poolt ja
avaldatakse veebilehel www.konkurentsiamet.ee. Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i
arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi
kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud gaasi ülekande(põhi)võrguettevõtjale ja
gaasi jaotusvõrguettevõtjale.
12.4. Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel:
29
𝑂𝐾 𝑉𝐾
𝑊𝐴𝐶𝐶 = 𝑘𝑒 × (𝑉𝐾+𝑂𝐾) + 𝑘𝑑 × (𝑉𝐾+𝑂𝐾),
kus:
ke - omakapitali hind (%);
kd - võlakapitali hind (%);
VK - võlakapitali osakaal (%);
OK - omakapitali osakaal (%).
Näide: Põhjendatud tulukuse kujunemine
Regulatiivne
Näitaja Ühik
periood
Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus (PV1) tuh € 50 809,35
Keskmine kolme viimase aasta käive tuh € 9 000,00
Käibekapital = 5% keskmine kolme viimase
tuh € 450,00
aasta käive ( KK )
Reguleeritud vara väärtus ( RV ) tuh € 51 259,35
WACC % 4,50
Põhjendatud tulukus tuh € 2 306,67
Tabelis kajastatud põhivara jääkmaksumuse, reguleeritava vara väärtuse ja põhjendatud
tulukuse kujunemine:
a) PV1 võetakse punkt 11.16 tabelist;
b) KK = 9000 * 5% = 450,00 tuh €;
c) RV = PV1 + KK = 50809,35 + 450,00 =51259,35 tuh €;
d) WACC on taotluse ajal Konkurentsiameti poolt kehtestatud kaalutud keskmine kapitali hind;
e) PT = RV × WACC = 51259,35*4,50% = 2306,67 tuh €.
13. Avalikustamine süsteemihalduri poolt
13.1. Ülekandesüsteemi haldur peab järgima Määruse 2017/460 VIII peatüki avaldamisnõudeid
(artiklid 29 kuni 32).
13.2. Koos hinnataotluse esitamisega avaldab ülekandesüsteemihaldur oma veebilehel järgmise
teabe:
sihttulu komponentide muutuste suhteline suurus ja põhjused;
prognoositav müügikoguste muutus ja nende muutumise põhjused;
taotletavad kordajad ja hooajategurid ning nende muutumise põhjendused;
taotletav lähtehind.
30
KÄSKKIRI
29.04.2019 nr 1-2/2019-010
Metoodika "Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuste hindade arvutamise metoodika"
kinnitamine (täiendatud)
Justiitsministri 19.08.2015 määruse nr 27 „Konkurentsiameti põhimäärus“ § 18 lg 1 alusel ja
arvestades maagaasiseaduses sätestatut
kinnitan
täiendatud metoodika "Gaasi ülekandevõrgu võrguteenuse hinna arvutamise metoodika"
(lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor