Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1029906 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T_KL-1029906.bdoc2771 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029906 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Osaühing Vändra MP Kontaktisik Tiit Kangert Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Soovitakse kruusa kaevandada Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldiselt, mis piirneb senise Rinnaku kruusakarjääriga. Rinnaku III kruusakarjäär on sisuliselt Rinnaku kruusakarjääri väike laiendus. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kruusa ja sellest valmistatud toodangut soovitakse kasutada piirkonna ehitustöödel, sh Rail Balticu põhjendus trassi objektidel. Kuna tegemist on sisuliselt senise Rinnaku kruusakarjääri väikese laiendusega, siis ühe kaeveastmega kaevandamist jätkatakse senise karjääri nõlvast ja liigutakse Rinnaku III mäeeraldisele. Materjali väljaveoks saab kasutada Rinnaku kruusakarjääri senist teed. Katend (muld) kooritakse ja vallitatakse ajutistesse puistangutesse teenindusmaale. Maavara kaevandatakse ühe kaeveastmega. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Tegevusega kaasneda võivate Senine pikaajaline kruusa kaevandamine ja töötlemine kõrvalasuvas Rinnaku kruusakarjääris pole keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, inimeste elukeskkonnale ja loodusele negatiivseid mõjusid kaasa toonud ja tõenäoliselt ei kaasne tolm jne) kirjeldus neid ka tegevusega kavandatavas karjääris, kui peetakse kinni keskkonnaloa tingimustest ja leevendusmeetmetest. Käitis/tegevuskoht Nimetus Rinnaku III kruusakarjäär Aadress Rinnaku, Kõnnu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 3771 Katastritunnus(ed) 63801:001:1318 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6508566, Y: 546046 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Rinnaku (63801:001:1318). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 10 aastat Alates 30.09.2025 Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 929 Maardla nimetus Rinnaku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Rinnaku III kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 0.84 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 0.84 (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 2.50 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 2.50 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teede ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 2 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 7 plokk 1206 - täitekruus aT - aktiivne tarbevaru 12 tuh m³ 01.06.2025 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1206 - täitekruus 11 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Vändra MP OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523255 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.05.3030 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring Geoloogiafondi number 47220 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-92 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 01.08.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GRAAF_LISA_1_RINNAKU_III_KRUUSAKARJAARI_PLAAN.asice Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GRAAF_LISA_2_RINNAKU_III_KRUUSAKARJAARI_LOIKED.asice Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GRAAF_LISA_3_RINNAKU_III_KORRASTATUD_MAA_PLAAN.asice Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: RINNAKU_III_KLT_SELETUSKIRI_2025.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_92_01.08.2025_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 6: RINNAKU_II_SELETUSKIRI_2025.asice geoloogilise uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: MAPINFO_FAILID.zip 3/4 Maaomanike kooskõlastused Lisa 8: Rinnaku_maauksuse_omanike_nousolek.asice 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning Informatsioon seletuskirjas asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Informatsioon seletuskirjas kirjeldus Tegevusega oluliselt mõjutatavate Informatsioon seletuskirjas keskkonnaelementide kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt Informatsioon seletuskirjas kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Informatsioon seletuskirjas 8. Taotluse lisad Nimetus Manus KAEVELOA TAOTLUSE VORM Lisa 9: KAEVELOA_TAOTLUSE_VORM.pdf 4/4 6508700 6508700 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 546100 546000 Sil Kõnnu dso 44.1 Kõnnu mk op 61.5  kr Rinnaku III kruusakarjääri Rinnaku liivamaardla 43.5 mäeeraldis 48.6 LEPPEMÄRGID 49.4 r o pk Ka 8-14 Kaevandi nr Ka 1 0,3 Kattekiht, m Kasuliku kihi lamam, dso Sil Le 55,8 Suudme abs. kõrgus, m 53,0 Kasuliku kihi paksus, m abs kõrgus, m 56,24 54,7 1,4 55,48 55,47 55,82 56,02 55,87 46.1 55,19 55,19 53,85 55,16 54,43 53,9 53,82 55,44 0,3 54,08 ) Rinnaku III kruusakarjääri 54,87 55,07 53,9 1 47.9 49.8 55,08 55,62 1,6 54,42 54,27 54,06 55,77 mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr 49.2 54,02 53,85 54,61 54,74 54,37 54,74 54,24 54,14 ) Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise metsnik 46.7 55,5 55,71 54,5 54,55 53,93 1 Lõ o r 54,42 55,01 55,18 55,36 55,4 55,49 56,47 54,72 53,99 teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr ab 50.3 a 54,5 54,88 53,89 55 56,0 54,73 53,94 Tarbevaru ploki piir, ,5 5 5 ,0 54,47 53,99 56,25 53,8 56,5 63801:001:1314 53,83 ploki nr ja varu kateogooria 54,63 27601:002:0086 Plokk 7 aT Linnamaa 6 54,63 53,9 54,53 5 A 54,96 54,46 Rinnakupõllu 54,86 ) 56,41 Kaisma ) 54,78 54,88 55,09 55,35 55,66 55,62 55,58 55,82 Ka 56,06 6 56,13 56,39 54,81 54,64 53,98 A B Geoloogilise läbilõike joon 47.3 47.3 54,66 0,3 Ka 5 0,3 56,19 56,3 56,43 56,58 53,59 54,01 54,2 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6312 53,9 " 54,3 55,76 63801:001:0966 " Ka 54,94 0,7 3 54,9 55,8 55,8 1,2 56,3 56,51 54,2 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 55,5 54,19 54,92 55,27 55,58 0,3 53,66 54,05 Rinnaku " 54,9 55,73 54,3 Kruus 54,71 " 1,7 56,23 56,54 53,95 54,74 54,95 55,58 53,76 Menetluses oleva Rinnaku 56,0 54,96 " 54,15 56,0 " 54,3 54,41 " 55,28 55,84 56,55 54,27 54,19 kruusakarjääri mäeeraldise piir 54,0 55,77 Ka 9-14 54,54 54,68 54,77 54,81 55,49 " 54,17 D " 54,69 55,02 " " 56,456,07 54,38 54,2 Menetluses oleva Rinnaku Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise, 55, 54,62 55,19 0 55,93 54,36 54,09 Plokk 1 aT kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir teenindusmaa ja ploki 7 aT Ka 4 0,3 55,86 0,3 54,2 63801:001:0966 53, 55,24 55,8 53,8 54,1 54,62 54,59 54,06 nurgapunktide koordinaadid 54,72 54,73 54,75 54,99 5 " 55,8 1,7 2,0 55,19 54,59 Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise Rinnaku " 55,88 55,1 54,07 54 53,5 " 55,05 55,31 55,18 54,84 53,97 54,1 lamami samakõrgusjoon Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 54,7 55,63 55,72 55,96 55,9 56,27 54 55,14 " 55,69 ,5 54,04 53,98 Rinnaku III kruusakarjääri katendi lamami 54,6 54,78 55 55,99 1 6508487,77 546090,05 54,92 Plokk 7 aT Ka 7 54,16 55,0 54,53 ,5 54,14 53,91 samakõrgusjoon 2 6508495,22 546048,51 55 54,7 54,89 55,94 54,1 Ka 254,79 ,5 54,11 55,29 56,0 55,7 Kruus 3 6508527,49 546033,78 54 " 54,94 56 54,23 54,5 54,7 54,7 54,63 Maapinna samakõrgusjoon, ,5 55,58 55,62 55,7 53,86 0,3 " 55,94 54,1 54,05 53,93 4 6508534,45 546002,17 54,0 54,62 53,0 " 0,3 55,83 54,17 maapinna abs. kõrgus, m C 4 )54,65 1,4 54,62 53,9 55,73 54,17 Kruus 5 6508604,45 545993,73 54,15 1,8 53,78 55 54,17 54,35 53,59 6 6508607,27 546082,44 ,0 54,18 55,3 55,71 55,71 54,84 54,57 54,7 54,81 ) 55,02 54,12 53,66 Püsiva nõlva alumine piir (ülemine piir 354,73 " 63801:001:0966 53,55 langeb kokku mäeeraldise piiriga) 53, 50,83 55,58 56,02 53,88 51,21 " 55,53 54 Rinnaku Pindala 0,84 ha 0 53,95 53,47 ,5 55,82 53,55 52 50,92 55,58 55,76 55,75 Elektriõhuliin kaitsevööndiga 55, 51 ,0 54,65 " 55,05 55,77 53,86 53,46 53,94 54,28 ,0 55,67 5 54,63 54,71 55,77 55, 51,03 54,24 55,36 55,56 55,75 53,83 53,4 Märkus: varuplokk 7 aT asub täies ulatuses maaparandussüsteemi alal 0 53,57 55,4 55,4 Ka 1 53 " 55,84 54 ,5 50,7 54, 50,82 54,65 54,7 " 53,96 (vid nr 5111340020001001, nimetus Loiduma) 5 54,6 " 55,15 55,58 52,37 55 55,25 55,82 53,5 51,12 6508500 53,96 0,3 54,75 54,7 ,0 55,11 55,31 53,94 Kasutatud materjalid: 50,52 53,98 53,0 Ka 10-14 55,37 55,4 52,59 )54,6 1,4 546000 55,3 54,54 53,73 Rinnaku liivamaardla nr 929 registrikaart. 5 3 ,5 " 55,04 53,53 55,55 51,5 55,1 54,0 51,55 52,75 2 B 54,84 54,92 55,07 55,13 53,52 53,55 53,6 53,41 Katastripiirid ja kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest. 54,36 50,77 54,03 ) 0,3 55,12 53,37 53,32 Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring. Maavarauuringud OÜ. 2025.. " 1 54,78 53,453,18 51,33 52,58 53,95 54,33 " 54,49 1,4 53,31 53,29 53,3 53,24 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 54,15 63801:001:0966" 54,62 54,74 53,2 53,33 Topogeodeetiline mõõdistus 14.05.2015 (mõõdistas geodeet Tiit Kalmus). 53,24 Rinnaku 52,0 52,4 " 54,79 53,26 54,49 53,06 Kruus 52,5 54,11 54,4 54,93 " 53,7 53,41 54,5 " 54,48 54,6 54,96 52,53 Abihoone " RINNAKU III KRUUSAKARJÄÄRI PLAAN 53,4 54,2 54,35 54,41 54,82 M 1:1000 Graafiline lisa 1 " 54,37 54,43 54,47 52,54 " 54,38 54,65 Töö: Rinnaku III kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus 53,0 54,18 54,23 54,21 27601:002:0086 Töö nr 25-882 54,27 Rinnakupõllu 53,37 0 10 20 40 m Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Rinnaku liivamaardla Tellija: Osaühing Vändra MP; J.V.Jannseni tn 2, Allikõnnu küla, Põhja-Pärnumaa Tellija esindaja: Tiit Kangert vald, Pärnu maakond 87604; e-mail: [email protected]; tel 5051271 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas Geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere Elamu /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753 LÄBILÕIGE A-B LÄBILÕIGE C-D 27601:002:0086 m m m Ka 9-14 Rinnakupõllu 57 NW S 57 W 56,4 E 57 63801:001:1314 Ka 4 Ka 4 63801:001:0966 55,8 55,8 63801:001:0966 Linnamaa 56 Rinnaku 56 56 Ka 3 Ka 1 Rinnaku 0,3 54,9 0,3 54,7 Ka 2 0,3 55 Pr 4-1 55 54,7 Pr 4-1 55 Kr 79,0 Kr 79,0 Pr 3-1 0,3 Kr 76,0 ST 2,3 0,3 ST 2,3 1:2 0,3 1:2 ST 2,4 Pr 1-1 54 54 Kr 84,0 2,3 m 54 1,0 m 2,0 m 2,0 m 1:2 ST 1,8 53 53 53 1,7 m 1,7 m 52 52 52 47 66 42 45 LEPPEMÄRGID Rinnaku III kruusakarjääri 7 aT Rinnaku liivamaardla ploki RINNAKU III KRUUSAKARJÄÄRI LÄBILÕIKED A-B ja C-D Ka 4 Kaevandi nr Graafiline lisa 2 mäeeraldise piir piir, varu kategooria ja ploki nr horis. mk. 1:1000; vertik. mk. 1:100 55,8 Suudme abs. kõrgus, m Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise Kasvukiht teenindusmaa piir Püsiva nõlva kontuur ja kalle Töö: Rinnaku III kruusakarjääri kaevandamisloa taotlus Töö nr 25-882 1:2 Kruus, veeriseline 0 10 20 40 m Menetluses oleva Rinnaku kruusakarjääri Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Meibaumi kruusamaardla eriteralise liivaga mäeeraldise piir 63801:001:0966 Katastriüksuse piir, Rinnaku tunnus Tellija: Osaühing Vändra MP; J.V.Jannseni tn 2, Allikõnnu küla, Põhja-Pärnumaa Tellija esindaja: Tiit Kangert Dolokivi, vald, Pärnu maakond 87604; e-mail: [email protected]; tel 5051271 massiivne Menetluses oleva Rinnaku kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August Pr 4-1 Proovi nr Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Kr 79,0 Kr - kruusa sisaldus, % ST 2,3 ST - savi ja tolmu sisaldus; % Koostas Geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753 6508700 6508700 Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 546100 546000 Sil Kõnnu dso 44.1 Kõnnu mk op 61.5  kr Rinnaku III kruusakarjääri Rinnaku liivamaardla 43.5 mäeeraldis 48.6 49.4 r o pk dso Sil Le 56,3 56,36 56,35 56,17 56,24 55,48 55,7 55,82 56,11 53,9 53,9 53,9 46.1 55,19 55,72 53,9 53,9 53,9 53,9 LEPPEMÄRGID 55,16 55,07 55,85 53,9 47.9 49.8 54,87 55,08 ) Rinnaku III kruusakarjääri 55,62 56,11 54,0 1 49.2 54,61 54,74 mäeeraldise piir, nurgapunkt, nr 56,3 54 metsnik 46.7 Lõ 54,42 55,5 55,71 56,47 ) Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise o r 55,01 55,18 55,36 55,4 55,49 1 ab teenindusmaa piir, nurgapunkt, nr 50.3 a 54,5 54,88 55 56,55 56,0 54,73 27601:002:0086 ,5 5 5 ,0 56,5 54,47 63801:001:1314 56,62 Rinnakupõllu Tarbevaru ploki piir, Linnamaa 6 56,7 54,15 ploki nr ja varu kateogooria 54,53 5 Plokk 7 aT 54,86 55,66 55,62 55,58 ) 54,2 55,82 55,98 56,13 56,39 Kaisma )54,78 53,9 54,88 55,09 55,35 54,1 54,2 54,3 54,3 54,3 54,3 54,3 54,2 47.3 47.3 54,66 " 54,85 54 54,3 54,3 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6312 54,92 53,9 54 " 54 63801:001:0966 Maaüksuse piir, tunnus, nimi 54,71 54,95 54 Rinnaku 54,74 54 " " Rinnaku 54,77 54,88 54 54 54 54 54 Plokk 1 aT kruusakarjääri mäeeraldise piir 54,68 " 54,69 5544,0 Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise, 54,81 54 54,1 53,5 53,5 54 Rinnaku teenindusmaa ja ploki 7 aT 53,5 54 54 kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir nurgapunktide koordinaadid 63801:001:1318 54,72 54,75 53,8 54 54 54,73 Rinnaku 53,5 54 54 54,5 54,7 63801:001:1318 54 54 54 Maapinna samakõrgusjoon, Nurgapunkt X (L-Est, m) Y (L-Est, m) 53,5 Rinnaku maapinna abs. kõrgus, m 54,6 53,5 1 6508487,77 546090,05 54,92 54,7 53,1 54,53 Plokk 7 aT Elektriõhuliin kaitsevööndiga 2 6508495,22 546048,51 3 6508527,49 546033,78 54 54,63 53 53,5 53,9 ,5 53 53,86 54,62 54,64 53 ,5 Metsamaaks korrastatav ala Rinnaku III kruusakarjääri piires 4 6508534,45 546002,17 54,0 53 54,15 4 )54,65 53 53 53,5 5 6508604,45 545993,73 54,18 54,7 54,76 53 53 53 6 6508607,27 546082,44 54,57 54,8 53,5 Metsamaaks korrastatav ala Rinnaku kruusakarjääri piires 54,7 54,81 )54,84 354,73 54,8 53 53, 50,83 51,21 Pindala 0,84 ha 0 53,95 53,5 52 50,92 51 ,0 53,94 54,28 54,76 51,03 ,0 54,24 54,63 53,5 53,57 54,72 " 50,7 54, 50,82 53,5 54,68 5 54,6 52,37 51,12 53,96 53,5 53,5 50,52 6508500 53,98 54,64 53 53,05 53,5 53,5 53,5 Kasutatud materjalid: 546000 52,59 53,1 ) 54,54 54,6 53,2 Rinnaku liivamaardla nr 929 registrikaart. 5 3 ,5 54,65 53,5 53,3 0 51,5 54,0 54,7 53,5 51,55 52,75 2 54,36 54,75 54,8 54,84 53,4 54,9 53,4 Katastripiirid ja kitsendused Maa- ja Ruumiameti avaandmetest. 50,77 54,03 )54,96 53,5 Rinnaku III kruusakarjääri plaan 2025. " 51,85 53,95 54,33 " 54,49 1 54,93 Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 51,33 54,15 63801:001:1318" 54,89 52,4 Rinnaku 54,79 52,0 " 54,86 53,06 52,5 " 53,7 54,11 54,4 54,5 " 54,75 52,53 Abihoone " RINNAKU III KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTATUD MAA PLAAN 53,4 54,2 54,35 54,41 M 1:1000 Graafiline lisa 3 " 54,67 52,54 " 54,6 Töö: Rinnaku III kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus 53,0 54,18 54,23 54,21 54,52 Töö nr 25-882 53,37 10 0 20 40 m Asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Rinnaku liivamaardla Tellija: Osaühing Vändra MP; J.V.Jannseni tn 2, Allikõnnu küla, Põhja-Pärnumaa Tellija esindaja: Tiit Kangert vald, Pärnu maakond 87604; e-mail: [email protected]; tel 5051271 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 August Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Koostas Geoloogia- ja mäeinsener Ain Põldvere Elamu /allkirjastatud digitaalselt/ ja toimetas: e-mail: [email protected], tel. 5104753 Osaühing Vändra MP RINNAKU III KRUUSAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA TAOTLUS Rinnaku liivamaardla Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakond 2025 SELETUSKIRI 1. MÄEERALDISE KASUTAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS Osaühing Vändra MP taotleb maavara kaevandamise keskkonnaluba Rinnaku liivamaardlal (maardla registrikaardi nr 929) Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisel täitekruusa kaevandamiseks. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisele jääb Rinnaku liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 7 (graafiline lisa 1). Rinnaku III kruusakarjäär (mäeeraldise pindala 0,84 ha ja kaevandatav kruusavaru 11 tuh.m3) piirneb senise Rinnaku kruusakarjääriga, mille kaevandamise luba lõppes 11.02.2025 ja kuhu taotleb osaühing Vändra MP samuti kaevandamise luba. Viimase puhul on Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 18.06.2025. a otsusega nr 8 andnud kaevandamise loa väljaandmise kohta oma nõusoleku. Kaevandamise lubade saamise korral kavatseb osaühing Vändra MP jätkata kruusa kaevandamist olemasolevast karjäärist ja liikuda kaeve-eega Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisele. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldist saab pidada senise kruusakarjääri väikeseks laienduseks. Kruusa kavatsetakse kasutada eelkõige Rail-Balticu trassi ehitiste varustamiseks – raudtee trassi nihutamiskoridori piir jääb Rinnaku III kruusakarjäärist vaid 10 m kaugusele (joonis 1). Senise Rinnaku kruusakarjääri materjal on olnud kvaliteetne ja sellest on valmistatud teede ehituseks sobivaid purustatud kruusasegusid. Osaühing Vändra MP on Rinnaku kruusakarjääri mäeeraldisel kruusa kaevandanud ja töödelnud alates 2015. aastast. Kuna kogu senise karjääri ja taotletava Rinnaku III kruusakarjääri varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, siis mäetöödega ei ole mõjutatud ega mõjutata piirkonna põhjavee taset ega kvaliteeti. Mäetöid viiakse läbi vaid tööpäevadel tavapärasel tööajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel tegevust karjääris ei toimu. Senine kaevandustegevus pole lähima, Rinnaku talu elanikke häirinud. 2 Joonis 1. Ülevaade taotletava Rinnaku III kruusakarjääri ja menetluses oleva Rinnaku kruusakarjääri asukohast koos Rail Balticu trassikoridoriga 2024. a maikuu ortofotol Maa- ja Ruumiameti geoportaalist. Rinnaku kruusakarjääri kaevandamise loa taotlusele on kohalik omavalitsus oma nõusoleku andnud. 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Taotletava Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa (pindala 0,84 ha) asuvad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) maaüksusel. Rinnaku maaüksuse omanikud Avo Valdek ja Liia Valdek on teinud osaühingule Vändra MP volituse Rinnaku maaüksusel geoloogiliseks uuringuks ja hilisemaks kaevandamiseks. Taotletava Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokki 7. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°42΄51˝ pl ja 24°47΄41˝ ip ning mäeeraldis paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1). Maastikuliselt paikneb Rinnaku III kruusakarjäär Lääne-Eesti rannikumadalikul, põhja- lõunasuunalisel liustikujõelistest setetest koosneval seljandikul, kus maapinna absoluutsed 3 kõrgused jäävad vahemikku 55...56 m. Rinnaku III kruusakarjääri aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) dolokivi. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piirneb põhja poolt Linnamaa (katastritunnus 63801:001:1314) maaüksuse metsamaaga. Ida poole jääb Rinnakupõllu mäetööstusmaa, lääne poole Rinnaku maaüksuse metsamaa, lõuna poole sama maaüksuse haritav maa ja hooned, sh elamu, mis jääb taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 70 m kaugusele. Rinnaku III ida suunda jääb riigi tugimaantee Rapla-Järvakandi-Kergu tee (nr 27) ja lõuna suunda Rinnaku tee (nr 2760132). Lähimaks vooluveekoguks on Rinnaku ligikaudu 330 m kaugusele lõuna poole jääv kraav (ETAK ID 8447655), mis suubub Sildsoo peakraavi (VEE1113400). Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldis asub Loiduma maaparandussüsteemi maa-alal (maaparandussüsteemi/ ehitise kood 5111340020001/001). Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal puudusid vastuväited maavaravaru arvele võtmiseks maaparandusehitisega kattuval alal. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisest ida poole jääb Rinnaku liivamaardla (maardla registrikaardi nr 929) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 4,13 ha), kus osaühing Vändra MP maavara kaevandamise keskkonnaluba Rinnaku kruusakarjääris kaotas kehtivuse 11.02.2025. Rinnaku kruusakarjääri varu on ammendamata, karjäär korrastamata ja käesoleval ajal taotletakse siia uut maavara kaevandamise keskkonnaluba. Rinnaku liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 aT jääkvaru seisuga 30.06.2025 on 17,53 tuh m3. 3. ANDMED GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Rinnaku III kruusakarjääri ala on uuritud 2025. aastal Maavarauuringud OÜ poolt „Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025)“. Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) dolokivi. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. 4 Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,3 Q2_S Kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt 0,7 2,0 Q1jrVr_fg + keskmiseteralise liivaga, mis on savikas Dolokivi S2mh Kattekihi moodustab kasvukiht (muld), keskmise paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt keskmiseteralise liivaga. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,4 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab dolokivi, mis paljandub kaevandite põhjas. 4. MAAVARA KVANTITATIIVNE JA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS, VÕIMALIKUD KASUTUSALAD Eesti Geoloogiateenistuse direktori 01.08.2025 korraldusega nr 13-5/25-92 kinnitati Rinnaku II uuringuruumi piires 0,84 hektaril täitekruusa aktiivne tarbevaru 12 tuh.m3 (plokk 7 aT). Täitekruusa 7. plokis on 4 lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus vahemikus 1,6…2,4% (kaalutud keskmisena 2,0%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 5,2…7,7% (kaalutud keskmisena 6,7%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 8,0…9,0% (kaalutud keskmisena 8,1%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 81,0...85,0% (kaalutud keskmisena 83,2%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 76,0…84,0% (kaalutud keskmisena 80,8%). Lisaks lõimisele määrati ühes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile EVS-EN 1097-2:2020). Purunemiskindlus on 40. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. 5 5. MÄEERALDISE PIIRID, KAEVANDATAV VARU, KATENDI MAHT Taotletava Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 0,84 ha. Mäeeraldis ja teenindusmaa on piiritletud 6 nurgapunktiga, mille koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Kahe karjääri ühisele piirile nõlvatervikut ei jäeta. Nõlvatervikut vajava piiri pikkus on 269 m. Karjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Katte- ja kasuliku kihi keskmine paksus mäeeraldise piiril on 1,6 m, sh kattekihi keskmine paksus 0,3 m ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,3 m. Seega jääb täitekruusa varust nõlvatervikusse: (2,0*2,0*2*269)/2-(0,3*0,3*2*269)/2=1072 m3 ehk 1 tuh.m3. Seega on mäeeraldise kaevandatav kruusavaru 11 tuh.m3 (12-1). Kattekihi (mulla) maht täitekruusa plokil 7 aT on 2,5 tuh m3. 6. MÄETÖÖDE LÜHIKE KIRJELDUS, KATENDI LADUSTAMINE JA KASUTAMINE, KAEVANDAMISJÄÄTMED Mäetehnilised tingimused Rinnaku III kruusakarjääris asuva kruusa kaevandamiseks ei ole vkeerulised. Kattekihi (mulla) paksus on väike, keskmine paksus 0,3 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, seega ei mõjuta kaevandamine piirkonna põhjaveetaset. Kuna tegemist on sisuliselt senise Rinnaku kruusakarjääri väikese laiendusega, siis ühe kaeveastmega kaevandamist jätkatakse senise karjääri nõlvast ja liigutakse Rinnaku III mäeeraldisele. Materjali väljaveoks saab kasutada Rinnaku kruusakarjääri senist teed, mis viib karjäärist lõuna pool asuvale Rinnaku teele (nr 2760132) ja sealt riigi tugimaanteele Rapla-Järvakandi-Kergu tee (nr 27). Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri viivat teed kuival aastaajal vajadusel niisutada. Arvestades geoloogilisi, keskkonnakaitselisi ja mäetehnilisi tingimusi, peaks võimalikul kaevandamisel järgima alljärgnevat tehnoloogilist skeemi. Katend (muld) kooritakse ja vallitatakse ajutistesse puistangutesse teenindusmaale. Muld on vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse esmajoones lähima elamu suunale. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Katendi koorimine ja vallitamine toimus kuival aastaajal pinnase loodusliku niiskuse juures. Vallitatud katendist saab kujundada tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke. Vastav mäetööde korraldamine võimaldab kaevandamisega samaaegselt alustada ammendatud ala korrastamistöid. Rinnaku III kruusakarjäär korrastatakse 6 metsamaaks. Juhul kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse §99. Seega on välistatud kattepinnase muutumine jäätmeteks jäätmeseaduse mõistes. Vajalik katendi kogus karjääri ala korrastamiseks selgub korrastamisprojekti koostamise käigus. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Maavara kaevandatakse ühe kaeveastmega. Veetasemest kõrgemal asuva maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem oleks järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest kalluritele või töötlemiseks (sõelumiseks) mobiilsesse sõelumissõlme. Fraktsioneeritud (sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse) frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Rinnaku III kruusakarjääri kruusa kasutatakse nii looduslikul kui ka töödeldud kujul (purustatuna-sõelutuna). Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne töötlemissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamust kaugusele, kus töötades tekkiv tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Purustus- sorteerimissõlme tööd tuleb vältida karjääri lõunaosas Rinnaku kinnistu elamu lähialal. Purustus-sorteerimissõlme minimaalne kaugus Rinnaku kinnistul asuvast elamust peaks jääma vähemalt 100 m kaugusele. Kaasaegsete purustus-sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris vaid paar nädalat, valmistades nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud kruusa. Peale purustus-sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur. Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid. Rinnaku III kruusakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (kruus) ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend (muld) on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (kruus) ja sellest valmistatud toodang realiseeritakse täies mahus ning katend (muld) 7 kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Rinnaku III kruusakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 7. MÄETÖÖDEGA SEOTUD VÕIMALIKUD NEGATIIVSED KESKKONNAMÕJUD JA MEETMED NENDE LEEVENDAMISEKS, KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Vajalik on, et kaevandamisega kaasneda võivad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid piirkonna elanikele ja looduskeskkonnale võimalikult väikesed. Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati mingil määral senist keskkonda. Kruusa kaevandamisel võivad olla peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, õhusaaste, võimalik mõju põhjaveele ning maastikupildi visuaalne muutmine. Praktika põhjal on teada, et looduslikult niiske kruus- ja liivpinnase kaevandamisel ja töötlemisel praktiliselt tolmu (õhusaastet) ei teki. Masinate töötamisel karjääris puistangute vahel ei levi ka müra oluliselt mäetööstusalalt kaugemale. Maavara kaevandamise tulemusena maastikupilt muutub, kuid selle kvalitatiivne muutus on taastatav hilisema karjääri maa-ala korrastamisega metsamaaks. Kaevandamise käigus täidetakse kaevandamise ohutusnõudeid. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonditöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Samuti ei kaasne maavara kaevandamisega valguse, soojuse, kiirguse ega lõhnadega seonduvaid halbu mõjusid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Kuna taotletav Rinnaku III kruusakarjäär on pindalalt väga väike (0,84 ha) ja sisuliselt jätkab osaühing Vändra MP seal asuva kruusa kaevandamist Rinnaku karjääri nõlvast ehk toimub analoogne tegevus nagu on olnud ja on kavas jätkata ka Rinnaku kruusakarjääris, siis tõenäoliselt seab Põhja-Pärnumaa vald ka Rinnaku III kaevandamise loale nõusoleku andmisel sarnased tingimused nagu on seadnud arvamuse andmisel ka menetluses olevale Rinnaku kruusakarjääri kaevandamise loale:  Lubatud tööaeg karjääris ja väljaveol on tööpäevadel kella 8.00-17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töötamine karjääris ja väljavedu keelatud.  Rinnaku talu suunal (katastritunnus 63801:001:1318) tuleb karjääri piirile rajada ca 3 m kõrgune katendivall ja säilitada kuni karjääri korrastamiseni. Kohe peale maavaravaru ammendumist tuleb rakendada järk-järgulise korrastamise põhimõtet.  Mitte töötada purustiga karjääri äärmises lõunaosas, purusti minimaalne kaugus elamust peab jääma vähemalt 100 m kaugusele.  Kuival ajal tuleb kasta karjäärisiseseid teid. 8  Põhjendatud pretensioonide korral tuleb kaevandaja kulul mõõta müra taset elamu juures. Kui piirnormi ületatakse, tuleb töötlemiskompleks viia kaugusele, mis tagab piirnormist kinnipidamise. Müra hinnang Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lõige 2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" § 2 punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv). Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses § 38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse kirjeldus. 2017. a jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42 redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Rinnaku III kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa-alal. Rinnaku III kruusakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal. Lubatud tööaeg karjääris on tööpäevadel kella 8.00...17.00. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on töötamine karjääris keelatud. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku 90...110 dB, sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena 9 jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 100 m kaugusel: Lp1 = 80 + 20log10(10) – 20log10(100) = 60 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud helirõhutase, väärtusega 80 dB. Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldise lähialal ei ületa müratase 100 m raadiuses keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on võrdne, siis lisandub (vastavalt joonisele) suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5 dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis. Lähim elamu asub Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisest lõuna pool ligikaudu 70 m kaugusel Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) kinnistul. Kinnistu omanik on varasemalt kooskõlastanud maavara kaevandamise Rinnaku kruusakarjääris ning nõustunud geoloogilise uuringuga ja hilisema kaevandamisega Rinnaku II uuringuruumis (käesolevaks Rinnaku III kruusakarjääri mäeeraldisel). Kuigi Rinnaku talu omanik on nõustunud maavara kaevandamisega Rinnaku III kruusakarjääris, siis on ikka vajalik, et kavandatava tegevusega (kruusa kaevandamine ja töötlemine) kaasnevad negatiivsed keskkonnamõjud oleksid talu elukeskkonnale võimalikult väikesed. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne purustus-sorteerimissõlm, mis paigutatakse karjääris Rinnaku kinnistu elamust võimalikult kaugele. Purustus- sorteerimissõlme ei paigaldata karjääri lõunaossa. Purustus-sorteerimissõlme minimaalne kaugus õueala piirist on vähemalt 100 m. Vajadusel tuleb viia läbi müra mõõtmised elamu 10 juures ja kui tuvastatakse müranormide ületamine, siis tuleb ümber kujundada müratõkkevallid või korraldada karjääris olev töö sedasi, et välisõhus leviva müra tase ei oleks suurem lubatud tasemest. Karjääri senine tegevus pole Rinnaku talu elanikke seni häirinud. Õhusaaste ja vibratsiooni hinnang Rinnaku III kruusakarjääris kruusa kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Rinnaku III kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 2 tuh m3 kruusa aastas ehk orienteeruvalt 4 tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, sõelumissõlme või puistangusse ja karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Rinnaku III kruusakarjääri tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel lähtuti Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikast. Purustus- ja sõelumissõlme eriheited on välja toodud EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook 2019 ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal tabelis 3-2, nii märja kui ka kuiva kaevise puhul. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskussisaldus on üle 1,3%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Kaevise ümberpaigutamise (laadimise) käigus tekkiv eriheide on arvutatav valemiga: , = × 0,0016 × , , , kus EPM - osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t) U - aasta keskmine tuule kiirus (m/s) M - materjali niiskusesisaldus (%) kpms-PM - osakese suurus kordaja, 0,74 (ühikuta). Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodika järgi (Prantsusmaa andmetel) on liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmine niiskusesisaldus 6%. Käesoleval juhul Rinnaku kruusakarjääri puhul on konservatiivselt kasutatud niiskusesisaldust 3%. Eesti aastane keskmine tuule kiirus on Riigi Ilmateenistuse andmetel 3,5 m/s. Seega on Eestis liiva ja kruusa laadimisel PMSUM eriheide: , , = 0,74 × 0,0016 × , , = 0,0012 kg/t ja Rinnaku III kruusakarjääris kaevandamisel õhku paisatava tahkete osakeste koguse arvutamisel saame lähtuda alljärgnevas tabelis 2 toodud eriheite kogustest. 11 Tabel 2 Töötlusetapp Eriheide (kg/t) Märkused Purustamine 0,0006 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Sõelumine 0,0011 Euroopa Keskkonnaagentuuri trükise tabelist Laadimine (1 kord) 0,0012 Arvutatud eeltoodud valemi põhjal Arvutustes lähtume kruusa kaevandamise tehnoloogilise protsessi maksimaalsest töötsüklite arvust: 1) kaevandamine ja paigutamine sõelurisse (1. laadimine) 2) sõeluris sõelumine 3) puistangutesse langemine (2. laadimine) 4) ümberpaigutamine ladudesse (3. laadimine) 5) kalluritele laadimine (4. laadimine) Kokku läbib kaevis maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit ning kaevandamise eriheide on maksimaalselt: 0,0059[0,0011 + (4 x 0,0012)] kg/t. Maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata on 1000 : 0,0059 = 170 tuhat tonni, mis kruusa keskmise tiheduse juures (1,9 t/m3) teeb 90 tuh m3 aastas. Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Purusti töötab sisepõlemismootori abil, kütusena kasutatakse diiselkütust. Purusti põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW. Vibratsiooni hinnang Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Rinnaku III kruusakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskond. Rinnaku kruusakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses. Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“. 12 Hinnang mõjust põhjaveele Rinnaku III kruusakarjääris paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Karjääris töötamisel, kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ja põhjavette ei satuks naftasaaduseid (kütust ega õli). Kasutada tohib vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha selleks kohandatud alal. Võimaliku avariiolukorra likvideerimiseks peab karjääris töötajatel olema teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Korrastamine ja selle eeldatav maksumus Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööd piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Varu ammendamise käigus korrastatakse karjääri nõlvad ja põhi. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Maapõueseaduse §80 lähtuvalt tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks koostada vastavalt keskkonnaministri määrusega 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kinnitatud nõuetele vastav projekt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamis- tingimustest. Maapõueseaduse §84 lõike 2 alusel tuleb kaevandatud maa korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisel tuleb mäeeraldise välispiirile jätta maapõuetoeks ja ala korrastamiseks vajalik nõlvatervik. Rinnaku III kruusakarjääri nõlvad tasandatakse pinnase püsinurgast tuleneva nõlvusega, kruuspinnase puhul põhjaveetasemest kõrgemal kaldega 1:2 (graafiline lisa 2). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks (graafiline lisa 3). Ala korrastamisel metsamaaks laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Korrastamisprojekti koostamise käigus määratakse kaevandatud ala korrastamise suunad ja kattepinnase maht täpsemalt (graafiline lisa 3). Korrastamistööde maksumuse hulka ei kuulu katendi koorimine, selle vallitamine, liiva kaevandamine ja kaevandamise käigus jooksvalt püsiva kaldega nõlvade kujundamine. Need tööd kuuluvad kaevandamisprotsessi hulka. Arvestades seniste karjääride korrastamise kogemusi, korrastamiseks vajalike tööde ning vahendite mahtu jäävad karjääri ala (pindala 0,84 ha) eeldatavad korrastamiskulud 2025. a hindade juures ligikaudu 2 tuhande euro piiridesse. 13 KASUTATUD MATERJALID Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 15.06.2016 (RT I, 05.07.2016, 1). Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 (RT I 2004, 9, 52). Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011 (RT I, 28.02.2011, 1). Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016 (RT I, 10.11.2016, 1). Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis. Keskkonnaministri määrus 23.10.2019 nr 56 (RT I, 25.10.2019, 1). Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri määrus 07.04.2017 nr 12 (RT I, 08.04.2017, 5). Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 75 (RT I, 29.12.2016, 44). Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus 16.12.2016 nr 71 (RT I, 21.12.2016, 27). Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Keskkonnaministri määrus 14.12.2016 nr 67 (RT I, 22.12.2016, 5). Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 12.04.2007 nr 109 (RT I 2007, 34, 215). Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri määrus 04.03.2002 nr 42 (RTL 2002, 38, 511). Maa-ameti geoportaali kitsenduste ja geoloogia kaardirakendus, 2025. Maardla registrikaart nr 929. Rinnaku liivamaardla. Põldvere A jt, 2025liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025). Maavarauuringud OÜ. EMEP/EEA (European Monitoring and Evaluation Programme/European Environment Agency) air pollutant emission inventory guidebook ptk 2.A.5.a Quarrying and mining of minerals other than coal, 2019. https://www.eea.europa.eu/ds_resolveuid/e0473b3047bf435b95cf245894a9b197 14 Koostatud: 18.08.2025 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Maavarauuringud OÜ Kaeveloa taotleja: Tiit Kangert Osaühing Vändra MP juhatuse liige Palume kaevandamise keskkonnaluba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected] 15 KORRALDUS 01.08.2025 nr 13-5/25-92 Pärnu maakonna Rinnaku maardla registrikande muutmine Maavarauuringud OÜ esitas Eesti Geoloogiateenistusele 13.06.2025 (parandatud 11.07.2025) aruande “Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.06.2025) (registreeritud nr-ga 13-2/25-978; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud Rinnaku II uuringuruumi geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 02.05.2025 korraldusega nr DM-130198-17 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523255. Maavaravaru on arvutatud plokis 7, mis paikneb Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas katastriüksusel Rinnaku (tunnus 63801:001:1318). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Rinnaku II uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täitekruusaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7 määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta Maavarauuringud OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2025 maavarade registris 929 registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täitekruusa aktiivne tarbevaru pindalal 0,84 ha – 12 tuh m³ (aruandes 7 plokk), Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 2. Viia registrisse (registrikaart nr 929) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Osaühingule Vändra MP, Maavarauuringud OÜ-le, Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Janno Kuusik Maavarade registri osakonna spetsialist 5866 8676 [email protected] 2 (2) Maavarauuringud OÜ RINNAKU LIIVAMAARDLA RINNAKU II UURINGURUUMI KRUUSA VARU GEOLOOGILINE UURING (varu seisuga 01.06.2025) Töö nr 25-868 vastutav täitja Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ diplomeeritud geoloogiainsener Tartu 2025 Maavarauuringud OÜ Reg code 14346587 Liiva 41, Tartu 50303 VAT no EE102012624 GSM +372 5104 753 GSM +372 5158 198 Annotatsioon Ain Põldvere, Anne Rooma, Elar Põldvere “Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring” (varu seisuga 01.06.2025). Maavarauuringud OÜ, Tartu, 2025. 1 köide, 16 lk teksti, 3 tabelit, 12 tekstilisa, 2 graafilist lisa (EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Osaühing Vändra MP). Rinnaku II uuringuruumi teenindusala (pindala 0,84 ha) asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) maaüksuse haritaval maal. Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli uuringuloa nr L.MU/523255 valdaja, Osaühing Vändra MP tellimisel välja selgitada uuringuruumis asuva maavara (kruusa, liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused. Maastikuliselt paikneb Rinnaku II uuringuruum Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 54...57 m. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab liustikujõeline kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt keskmiseteralise liivaga. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) dolokivi. Rinnaku II uuringuruumi teenindusala piires on välja eraldatud täitekruusa aktiivse tarbevaru 7. plokk (pindala 0,84 ha). Täitekruusaks (plokk 7 aT) kvalifitseeruvas materjalis on savi- ning tolmu (alla 0,063 mm osakeste) sisaldus vahemikus 1,6...2,4%, kaalutud keskmisena 2,0%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus on 76,0...84,0%, kaalutud keskmisena 80,8%. Jämepurru (10…14 mm) purunemiskindlus (LA) on 40. Täitekruusa 7. ploki aktiivne tarbevaru on 12 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,4 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Katendi (mulla) maht on 2,52 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,3 m. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Mäetehnilised tingimused Rinnaku II uuringuruumis kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) keskmine paksus on 0,3 m. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast lõuna poole jääb kruusakattega Rinnaku tee (nr 2760132), mis viib riigi tugimaanteele Rapla-Järvakandi-Kergu (nr 27). Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Märksõnad: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Rinnaku liivamaardla, Rinnaku II uuringuruum, täitekruus, aktiivne tarbevaru. Projektijuht Ain Põldvere SISUKORD Sissejuhatus ……………………………………………………………………............... 4 1. Piirkonna üldiseloomustus, geoloogiline uuritus ………………………..……....……. 5 2. Uuringuruumi geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused …………....…... 7 3. Tööde metoodika ja mahud ….……………………………………………................... 8 4. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ……………………………………….................. 11 5. Varu arvutus ..………………………………………………………………....…........ 12 6. Kaevandamise mäetehnilised tingimused …………………………………….............. 13 7. Keskkonnamõju hindamine …..…………………………………………….....…........ 14 Kokkuvõte .………………………………………………………………………............ 15 Kasutatud materjalid .……………………………………………………………............ 16 Tekstilisad 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523255 2. Uuringupunktide kataloog 3. Uuringupunktide kirjeldused 4. Kaevandite likvideerimise akt 5. Keskkonnaameti korraldus 04.06.2025 nr DM-132387-2 Rinnaku II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 6. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2025/571 koopia (terastikulise koostise määramine) 7. AS TREV-2 Grupp labori katseprotokolli nr 2025/716 koopia (purunemiskindluse määramine) 8. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena tarbevaru 7. plokis 9. Rinnaku II uuringuruumi ploki 7 aT mahu arvutus (arvutiprogramm Surfer 8.0) 10. Topomõõdistuse seletuskiri 11. Rinnaku maaüksuse omanike nõusolek 12. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna kooskõlastus, 19.06.2025 13. Tellija arvamus ja volitus Eesti Geoloogiateenistuse korraldus varu kinnitamise kohta Graafilised lisad 1. Topo- ja varu arvutuse plaan, mõõtkava 1:1 000 2. Geoloogilised läbilõiked A-B ja C-D Elektroonilised lisad Maapind (MapInfo failid) Varu_lamamijooned (MapInfo failid); Katendi_lamamijooned (Mapinfo failid); Varuplokk (MapInfo failid); Topo- ja varu arvutuse plaan ja geoloogilised läbilõiked (MapInfo failid, tif failid) 4 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) SISSEJUHATUS Osaühing Vändra MP-le on Keskkonnaameti korraldusega 02.05.2025 nr DM-130198-17 välja antud Rinnaku II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/523255 (lisa 1), mille alusel tegi Rinnaku II uuringuruumis (pindala 0,84 ha) geoloogilise uuringu Maavarauuringud OÜ. Rinnaku II uuringuruumi teenindusala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) maaüksuse haritaval maal. Rinnaku maaüksuse omanikud on andnud nõusoleku Rinnaku II uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks, maavara arvele võtmiseks ja kaevandamiseks (lisa 11). Geoloogilise uuringu eesmärgiks oli tarbevaru tasemel välja selgitada Rinnaku II uuringuruumis asuva maavara (kruusa ja liiva) kvaliteet, varu suurus ja kaevandamise mäetehnilised tingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamisluba. Välitööde käigus rajati kaevandid ja võeti proovid materjali terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks. Laboratoorsed uuringud tehti AS TREV-2 Grupp laboris, mille pädevust on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega nr L278, mis kehtib kuni 31.01.2027. Uuringuruumi teenindusalal ja selle lähiümbruses tehti topogeodeetiline mõõdistamine. Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Geoloogilised välitööd viisid läbi geoloogid Ain Põldvere ja Anne Rooma. Tööde tulemused esitatakse käesolevas aruandes, mille koostasid Ain Põldvere, Anne Rooma ja Elar Põldvere (keskkonnatehnoloogia PhD, Alkranel OÜ). Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. MAAVARAUURINGUD OÜ 5 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 1. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS, GEOLOOGILINE UURITUS Rinnaku liivamaardla (maardla registrikaardi nr 929) Rinnaku II uuringuruum (pindala 0,84 ha) asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318, pindala 65503,0 m2, maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa) maaüksuse haritaval maal. Rinnaku maaüksuse omanikud on andnud nõusoleku Rinnaku II uuringuruumis geoloogiliseks uuringuks, maavara arvele võtmiseks ja kaevandamiseks (lisa 11). Rinnaku II uuringuruumi teenindusala keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58°42΄51˝ pl ja 24°47΄41˝ ip ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 6312 (graafiline lisa 1). Rinnaku II uuringuruumi teenindusalast põhja poole jääb Linnamaa (katastritunnus 63801:001:1314) maaüksuse metsamaa. Ida poole jääb Rinnakupõllu (katastritunnus 27601:002:0086, maa sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa) maaüksus, kus asus Rinnaku kruusakarjäär. Rinnaku II uuringuruumist lõuna ja lääne pool jätkub Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) maaüksus. Rinnaku II uuringuruumist ida poole jääb riigi tugimaantee Rapla-Järvakandi-Kergu tee (nr 27) ja lõuna poole jääb Rinnaku tee (nr 2760132). Lähimaks vooluveekoguks on Rinnaku II uuringuruumist ligikaudu 330 m kaugusele lõuna poole jääv kraav (ETAK ID 8447655), mis suubub Sildsoo peakraavi (VEE1113400). Rinnaku II uuringuruumi teenindusala asub Loiduma maaparandussüsteemi maa-alal (maaparandussüsteemi/ ehitise kood 5111340020001/001). Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal puduvad vastuväited maaparandusehitisega kattuval alal Rinnaku II uuringuruumis maavaravaru arvele võtmise osas (lisa 12). Lähim elamu jääb Rinnaku II uuringuruumi teenindusalast ligikaudu 70 m kaugusele lõuna poole Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) kinnistule. Rinnaku kinnistu omanikud on kooskõlastanud geoloogilise uuringu tegemise (lisa 11). Rinnaku II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Maastikuliselt paikneb Rinnaku II uuringuruum Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 54...57 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) dolokivi. MAAVARAUURINGUD OÜ 6 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) Rinnaku II uuringuruumi teenindusala jääb Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu alale. Rinnaku II uuringuruumi teenindusalal ei ole varem ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud. Rinnaku II uuringuruumist ida poole jääb Rinnaku liivamaardla (maardla registrikaardi nr 929) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 (pindala 4,13 ha), kus Osaühing Vändra MP maavara kaevandamise keskkonnaluba Rinnaku kruusakarjääris kaotas kehtivuse 11.02.2025. Rinnaku kruusakarjääri varu on ammendamata ja karjäär korrastamata, siis taotletakse uut maavara kaevandamise keskkonnaluba. Rinnaku liivamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokk 1 aT jääkvaru seisuga 31.03.2025 on 17,53 tuh m3. Rinnaku kruusakarjääri ala on uuritud 2014. aastal OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt „Rinnaku uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2014)“. Geoloogilise uuringu käigus selgus, et uuringuruumis esineb keskmiselt 1,9 m paksune veeriselise kruusa lasund ja mis vastab ehituskruusa nõuetele. MAAVARAUURINGUD OÜ 7 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 2. UURINGURUUMI GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Rinnaku II uuringuruumi teenindusala paikneb Lääne-Eesti rannikumadalikul, kus maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 54...57 m. Uuringuruumi aluspõhja moodustab Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) dolokivi. Rinnaku II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Rinnaku II uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige Tabel 1 Kihi nimetus Kihi paksus, m Geoloogiline indeks Kasulik kiht (+) Min Max Kasvukiht (muld) 0,3 0,3 Q2_S Kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt 0,7 2,0 Q1jrVr_fg + keskmiseteralise liivaga, mis on savikas Dolokivi S2mh Kattekihi moodustab kasvukiht (muld), keskmise paksusega 0,3 m. Kasuliku kihi moodustab liustikujõelise geneesiga (Q1jrVr_fg) kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt keskmiseteralise liivaga (foto 1). Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,4 m (lisa 9). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi lamami moodustab dolokivi, mis paljandub kaevandite põhjas (graafiline lisa 2). Lähimaks vooluveekoguks on Rinnaku II uuringuruumist ligikaudu 330 m kaugusele lõuna poole jääv kraav (ETAK ID 8447655), mis suubub Sildsoo peakraavi (VEE1113400). Uuringuruumi pinnakattesetete vabapinnaline põhjavesi toitub sademetest. Foto 1. Rinnaku II uuringuruumi kruus. Foto Ain Põldvere, 14.05.2025. MAAVARAUURINGUD OÜ 8 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geoloogilise uuringu käigus rajati Rinnaku II uuringuruumi teenindusalale 7 kaevandit, kogumetraažiga 12,0 m, keskmise sügavusega 1,7 m (1,0…2,1 m). Kaevandite vahekaugused jäid vahemikku 25…70 m. Kaevanditest võeti kasulikust kihist 4 proovi (lisad 2, 3 ja graafiline lisa 2). Kasuliku kihi moodustab kruus, veeriste, üksikute munakate ja valdavalt keskmiseteralise liivaga. Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga KOMATSU PC 200. Kaevandid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist pinnasega täitmise teel, ümbrus korrastati. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), mille on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5). Kaevanditest võeti proovid massproovi võtmise meetodil lasundi kogu avatud paksusest. Peale kattekihi eemaldamist suruti ekskavaatori kopp (maht 1,0 m3) ühe meetri sügavusele ja sellest intervallist üks kopatäis prooviti. Nii prooviti ka järgmisest meetrist üks kopatäis. Proovitõstete materjalist võeti punktmeetodil viiest punktist osaproov nii, et ühe meetri intervallist võetud osaproov oleks massiga mitte alla 20 kg. Ühtlase materjali puhul ühendati osaproovid koondprooviks, mis kvarteerimise meetodil vähendati vajaliku kaaluni (35–45 kg). Kasulik kiht (kruus) prooviti materjali terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks. Võetud 4 proovi viidi terastikulise koostise (lõimise) ja purunemiskindluse määramiseks AS TREV-2 Grupp laborisse. Terastikulise koostise (lõimise) määramisel (EVS- EN 933-1, sõelumismeetod – pesemine ja sõelumine) kasutati sõelu ava läbimõõduga: 125 mm, 80 mm, 63 mm, 40 mm, 31,5 mm, 20 mm, 16 mm, 12,5 mm, 8 mm, 6,3 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm, 0,063 mm. Lõimiseanalüüside tulemused proovides ja kaalutud keskmisena on esitatud lisas 8. Lisaks lõimisele määrati jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (fraktsioon 10...14 mm; EVS-EN 1097-2:2020) ühes koondproovis. AS TREV-2 Grupp labori katsetuste protokollid on esitatud lisas 6 ja lisas 7. Topo-geodeetiliste tööde käigus mõõdistati uuritud ala ja selle lähiümbrus 40 m raadiuses, ühtlasi määrati uuringupunktide x, y ja z koordinaadid (graafiline lisa 1). Mõõdistuse tegi geodeet Tiit Kalmus. Mõõdistamine on teostatud L-EST97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud EH2000 süsteemis. Plaani (mõõtkava 1:1 000) koostamisel on kasutatud programmi MapInfo. Täpsemad andmed tööde metoodika kohta on esitatud topomõõdistuse seletuskirjas (lisa 10). MAAVARAUURINGUD OÜ 9 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) Uuringuruumis esineva materjali kvalifitseerimisel (maavara ja kasutusalade välja- selgitamisel) lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 vastu võetud määrusest nr 52, kus sätestatakse:  kruus on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%. Kruus vastab ehituskruusale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10…14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem;  liiv on mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on vähem kui 35%. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele, kui osakesi läbimõõduga alla 0,063 mm on vähem kui 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm vähem kui 35%;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta kas ehituskruusale või ehitusliivale esitatud nõuetele;  kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires esineb mitu erineva kasutus- alaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teise kasutusalaga maavara on alla 30% moodustatava maavara ploki kogumahust ja alla saja tuhande kuupmeetri. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud 1971. a Ago Vilo poolt koostatud purdsetete terasuuruse klassifikatsiooni (Vilo, 1971; tabel 2). Purdsetendite terasuuruse klassifikatsioon (Vilo, 1971) Tabel 2 Fraktsiooni nimetus Tera suurus, mm Suured üle 1000 Rahnud Keskmised 500 … 1000 Väikesed 200 … 500 Munakad 100 … 200 Jämepurd Suured 50 … 100 Veerised Väikesed 20 … 50 Suured 10 … 20 Kruusaterad Väikesed 2 … 10 Jämeliiv 0,5 … 2,0 Liivaterad Keskliiv 0,25 … 0,5 Peenliiv 0,10 … 0,25 Ülipeen liiv 0,05 … 0,10 Peenpurd Tolmuosakesed Jämetolm 0,01 … 0,05 Peentolm 0,002 … 0,001 Saueosakesed Jämesau 0,001 … 0,002 Peensau alla 0,001 MAAVARAUURINGUD OÜ 10 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) Rinnaku II uuringuruumis lasuva maavara kvaliteedi hindamisel ja varu arvutamisel lähtuti käesoleva uuringu käigus rajatud kaevandite andmetest ja laboratoorsete uuringute tulemustest. Samuti kasutati Rinnaku II uuringuruumiga piirneval alal Rinnaku kruusakarjääri geoloogilise uuringu aruande „Rinnaku uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2014)“ andmeid (EGF 8531). Käesoleva uuringu varu arvutamisel kasutati Rinnaku uuringuruumi 2014. aasta uuringu kaevandite katte- ja kasuliku kihi paksusi (graafiline lisa 1, lisad 2 ja 3). Varu mahu arvutuse käiku on selgitatud varu arvutuse peatükis 5. Varu mahud arvutati arvutiprogrammiga Surfer. MAAVARAUURINGUD OÜ Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 11 4. MATERJALI KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määruse nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) paragrahvist nr 29 tulenevalt, käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem; täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele. Maavara kvaliteedi hindamisel selgus, et Rinnaku II uuringuruumi kasulik kiht (kruus) kvalifitseerub täitekruusaks (plokk 7 aT). Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 kohaselt ei vasta plokk 7 aT materjal ehituskruusa nõuetele. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem. Täitekruusa 7. plokis on 4 lõimiseanalüüsi põhjal (lisa 8) savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus vahemikus 1,6…2,4% (kaalutud keskmisena 2,0%). Liivafraktsiooni (0,063…2,0 mm) osakaal on 5,2…7,7% (kaalutud keskmisena 6,7%). Kruusafraktsiooni (2,0...20 mm) osakaal on 8,0…9,0% (kaalutud keskmisena 8,1%). Läbimõõduga üle 20 mm osakeste sisaldus on 81,0...85,0% (kaalutud keskmisena 83,2%). Läbimõõduga üle 31,5 mm osakeste sisaldus proovides on 76,0…84,0% (kaalutud keskmisena 80,8%). Lisaks lõimisele määrati ühes koondproovis jämepurdsest materjalist valmistatud killustiku (fraktsioon 10...14 mm) purunemiskindlus Los Angelese (LA) katsel (vastavalt standardile EVS-EN 1097-2:2020). Purunemiskindlus on 40 (lisa 7). Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. MAAVARAUURINGUD OÜ 12 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 5. VARU ARVUTUS Rinnaku II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus on välja eraldatud üks aktiivse tarbevaru plokk. Täitekruusaks kvalifitseeruva materjaliga on piiritletud varuplokk 7 aT (pindala 0,84 ha) 6 nurgapunktiga. Ploki nurgapunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1. Ploki piires keskkonnaalased piirangud puuduvad. Varu arvutuse aluseks on: - topoplaan mõõtkavas 1:1 000 (graafiline lisa 1); - geoloogilis-litoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2); - uuringupunktide kirjeldused (lisa 3); - lõimiseanalüüside tulemused (lisa 8); - kasuliku kihi ja kattekihi paksused uuringupunktides (tabel 3, lisa 9). Katendi (mulla) maht arvutati varuploki nurgapunktidega piiritletud alal kahe pinna (maapinna ja katendi lamami) vahelises ruumis. Kuna mulla paksus varualal on ühtlane (keskmiselt 0,3 m), siis selle maht arvutati keskmise paksuse ja pindala korrutisena. Varu maht arvutati arvutiprogrammiga Surfer 8,0 varuploki nurgapunktidega piiritletud alal katendi lamami ja varuploki lamami vahelises ruumis. Kasuliku kihi keskmine paksus on määratud arvutiprogrammis Surfer määratud mahu alusel (lisa 9). Rinnaku II uuringuruumis piiritletud täitekruusa aktiivse tarbevaru (plokk 7 aT, pindala 0,84 ha) maht on 12 tuh m3 (lisa 9). Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,4 m. Täitekruusa 7. ploki katendi (mulla) maht on 2,52 tuh m3 (lisa 9) ja mullakihi keskmine paksus 0,3 m (tabel 3). Maavaravaru (plokk 7 aT) kirjeldavate uuringupunktide andmestik Tabel 3 Kaevandi (Ka) Suudme abs Kaevandi Kattekihi (mulla) Kruusakihi Varu lamami nr kõrgus, m sügavus, m paksus, m paksus, m abs kõrgus, m Ka 1 54,7 1,7 0,3 1,4 53,0 Ka 2 54,7 1,7 0,3 1,4 53,0 Ka 3 54,9 1,0 0,3 0,7 53,9 Ka 4 55,8 2,0 0,3 1,7 53,8 Ka 5 55,8 1,5 0,3 1,2 54,3 Ka 6 56,3 2,0 0,3 1,7 54,3 Ka 7 56,0 2,1 0,3 1,8 53,9 Ka 8-14* 55,8 1,9 0,3 1,6 53,9 Ka 9-14* 56,4 2,3 0,3 2,0 54,1 Ka 10-14* 55,1 1,7 0,3 1,4 53,4 Keskmine: 0,3 Märkused: *kaevandite Ka 8-14, Ka 9-14 ja Ka 10-14 andmed on 2014. aasta geoloogilise uuringu aruandest (EGF 8531). Arvutuslik paksus arvutiprogrammis Surfer 8.0 määratud mahu alusel, mida on kasutatud varu arvutamisel: 0,3 1,4 MAAVARAUURINGUD OÜ Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 13 6. KAEVANDAMISE MÄETEHNILISED TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Rinnaku II uuringuruumis asuva kruusa kaevandamiseks ei ole väga keerulised. Kattekihi (mulla) paksus on 0,3 m ja kogu kruusavaru asub põhjaveetasemest kõrgemal. Maavarale on hea juurdepääs. Uuringuruumi teenindusalast lõuna poole jääb kruusakattega Rinnaku tee (nr 2760132), mis viib riigi tugimaanteele Rapla-Järvakandi-Kergu (nr 27). Kaevandamist jätkatakse Rinnaku kruusakarjäärist ja materjali väljaveoks kasutatakse olemasolevaid karjääri teid. Karjääri avamisel kooritakse esmalt kattekiht, mis koosneb mullast. Mulla saab vallitada karjääri äärealale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ja säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrastamisel või võõrandada. Karjääri ala korrastatakse metsamaaks. Korrastatud metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Maavara kaevandatakse kaasaegsete pöördkoppekskavaatoritega ja kopplaaduritega ühe kaeveastanguga. Enne kaevetööde alustamist koostatakse kaevandamisprojekt, milles määratakse täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vastavalt mäetööde territoriaalsele arengukavale määratakse mäetööde ajaline ja ruumiline areng. MAAVARAUURINGUD OÜ Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 14 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Rinnaku II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning kultuurimälestisi. Rinnaku II uuringuruumi teenindusala asub Loiduma maaparandussüsteemi maa-alal (maaparandussüsteemi/ ehitise kood 5111340020001/001). Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal puduvad vastuväited maaparandusehitisega kattuval alal Rinnaku II uuringuruumis maavaravaru arvele võtmise osas (lisa 12). Geoloogilise uuringu tegemisel järgiti kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töös ei kasutatud keskkonda reostavaid materjale. Ekskavaator tekitab ca 60 dBA tugevust müra. Müra tasemelt on see võrreldav keskmiste tänapäevaste metsa- ja põllumajandusmasinatega. Töid tehti päevasel ajal. Uuringu tagajärjel ei halvenenud ümbruskonna keskkonnatingimused. Geoloogilise uuringu käigus rajatud 7 kaevandit likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (lisa 4), korrastamise on heakskiitnud Keskkonnaamet (lisa 5). Kaevandite likvideerimine ning uuritud maa korrastamine toimus vastavalt keskkonnaministri määrusele vastu võetud 07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Rinnaku II uuringuruumi kaevandatav maavara paikneb põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei riku piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. MAAVARAUURINGUD OÜ 15 Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) KOKKUVÕTE Pärnumaal Rinnaku II uuringuruumi teenindusalal (pindala 0,84 ha) tegi Maavarauuringud OÜ uuringuloa nr L.MU/523255 (lisa 1) valdaja Osaühing Vändra MP tellimisel Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas eraomandisse kuuluval Rinnaku (katastritunnus 63801:001:1318) maaüksusel geoloogilise uuringu, mille tulemusena piiritleti uuringuruumi teenindusalal täitekruusa aktiivse tarbevaru plokk 7. Täitekruusa 7. plokis on nelja lõimiseanalüüsi põhjal savi- ja tolmu (osakeste läbimõõduga alla 0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus 2,0%. Osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm kaalutud keskmine sisaldus on 80,8%. Jämepurru (10…14 mm) purunemiskindlus (LA) on 40. Täitekruusa 7. ploki (pindala 0,84 ha) aktiivse tarbevaru maht on 12 tuh m3. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,4 m. Täitekruusa 7. ploki katendi (mulla) maht on 2,52 tuh m3 ja kattekihi keskmine paksus 0,3 m. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes. Purustatud kruus sobib kruusateede katete ehituseks ja remondiks. Uuringu tulemusel tehakse ettepanek võtta Rinnaku liivamaardlas arvele täitekruusa aktiivne tarbevaru 12 tuh m3 (plokk 7, pindala 0,84 ha). MAAVARAUURINGUD OÜ Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) 16 KASUTATUD MATERJALID Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I, 10.11.2016, 1. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Vastu võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52. RT I, 19.12.2018, 28. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5. Põldvere, A., 2014. Rinnaku uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.01.2014). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8531. MAAVARAUURINGUD OÜ Volikiri Käesolevaga m eie , Avo Valdek , isikukood 35204204213 ja Liia Valdek , isikukood 45412284248, elukohaga Kõnnu küla, Põhja-Pärnumaa vald, volitame OÜ Vändra MP , registrikood 10336439, aadress J.V.Jannseni 2, Allikõnnu küla Põhja-Pärnumaa vald 87604 ennast esindama Rinnaku II keskonnaloa uuringu te taotlus eks ja tegemiseks ning hilisemaks kaevandamiseks. Lubame, et uuringu t võib läbi viia l ähemal e kui 100 m elamust. Antud volitus kehtib kuni 31.12.2025 a. Volikiri on edasivolitamisõiguseta . Volikirja väljaandmise kuupäev: / kuupäev digiallkirjas / Volitaja allkiri: Avo Valdek [email protected] /digiallkirjastatud / Liia Valdek / digiallkirjastatud / MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Taotleja 1.1. Ettevõtja nimi Osaühing Vändra MP 1.2. Äriregistrikood / isikukood 1.3. Aadress J.V. Jannseni tn 2, Allikõnnu 10336439 küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87604 1.4. Taotluse koostaja Maavarauuringud OÜ 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Osaühing Vändra MPFIE ROMET NEEMSE 2.2. Äriregistrikood (isikukood) 2.3. Aadress J.V. Jannseni tn 2, Allikõnnu 10336439374041856550 küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond, 87604 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus RINNAKU LIIVAMAARDLA – 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara: number: 929 liiv 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus RINNAKU III KRUUSAKARJÄÄR ja selle 4.2. Mäeeraldise liik: uus mäeeraldis [X] olemasoleva muutmine [ ] olemasoleva laiendus [] teenindusmaa lubade liitmine [ ] kehtivusaja pikendamine [ ] ümberregistreerimine [ ] osaline ümberregistreerimine [ ] 4.3. Mäeeraldise asukoht Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kõnnu küla 4.4. Mäeeraldise pindala, ha 0,84 4.5. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 0,84 4.6. Mäeeraldisele ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu: 63801:001:1318 (Rinnaku) 5. Geoloogiline 5.1. Geoloogilise uuringu loa omanik Osaühing Vändra MP uuring 5.2. Geoloogilise uuringu luba: loa registreerimise number L.MU/523255 loa kehtivuse aeg 02.05.2025-02.05.2030 5.3. Geoloogilise uuringu tegija Maavarauuringud OÜ 5.4. Geoloogilise uuringu aruanne: Nimetus Rinnaku liivamaardla Rinnaku II uuringuruumi kruusa varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.06.2025) EGF number: EGF 47220 Maavaravaru arvele võtmise otsus ja kuupäev: 13-5/25-92; 01.08.2025 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus maavara kasutusala aktiivne tarbevaru aktiivne passiivne varu kaevandatav ühik reservvaru varu täitekruus 12 11 tuh m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga: 01.06.2025 6.3. Mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused: plokk 7 aT 7. Katend, sh muld Katendi kogus 2,5 tuh m3, sh mulla kogus 2,5 tuh m3 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond teedeehitus, ehitus kasutamine 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 2 tuh m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa taotletav kehtivusaeg 10 a 9.Lisade loetelu 9.1. [X] Maavara arvelevõtmise dokumendi ärakiri 9.2. [ ] Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse 9.3. [ ] Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppe- misest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek 9.4. [ ] Eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks1 9.5. [ ] Maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava 1 – võimalik esitada kaevandamisloa taotluse menetluse käigus Loa taotleja Tiit Kangert, osaühing Vändra MP juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →