dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 11. juuli 2022
Viit
11-3.1/4892-2
Registreeritud
11. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.1 EL institutsioonide otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, töögruppide materjalid, õigustiku ülevõtmise tähtajad) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.1/2022
Vastutaja
Sirje Rank (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.14892-2 11.07.2022 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Teie 03.06.2022 nr 2-5/22-01197, Justiitsministeerium 12.9.9/22-0271/-2T [email protected] Meie 11.07.2022 nr 11-3.1/4892-2 COM(2022) 204 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ Rahandusministeeriumi kommentaarid seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ, on järgmised: 1. Direktiivi skoop Direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta määratleb finantsteenust kui panga-, krediidi-, kindlustus-, personaalpensioni, investeerimis- või makseteenust (art 2 punkt 12). Komisjoni ettepanek ei muuda ega täpsusta finantsteenuse definitsiooni. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb eelnimetatud definitsioon liiga üldiseks ning mitmetitõlgendatavaks. Seetõttu vajab direktiivi skoop finantsteenuste osas täpsustamist, et tagada suurem õiguskindlus. Näiteks tuleks selgelt määratleda, kas direktiivi kohaldamisalasse kuulub ka ühisrahastus, hoiu-ja laenuühistud, krüptovarad, kontoteabe teenuse pakkujad ja krediidihaldajad (direktiiv 2021/2167). Skoobi täpsustamine on oluline tagamaks, et direktiivi kohaldataks kõigis liikmesriikides sarnaselt ning aitaks laiemalt kaasa tarbijaõiguste harmoniseerimisele liidus. 2. Lepingust taganemise nupp Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks elektrooniliste vahenditega sõlmitud kauglepingute puhul kaupleja andma tarbijale võimaluse kasutada lepingust taganemise nuppu (lisatav artikkel 16b). Samas kohustub kaupleja komisjoni ettepaneku kohaselt juba osana lepingueelsest teabest (lisatav artikkel 16a(1)(s)) andma täpsed juhised taganemisõiguse kasutamiseks, mh aadressi või e-posti aadressi, kuhu tuleks saata teade taganemise kohta. Lepingust taganemise nupu loomine eeldab kauplejatelt kulukaid arendustegevusi, samas taolise nupu loomise väärtus tarbijakaitse seisukohast on küsitav. Komisjon ei ole oma mõjuhinnangus välja toonud, miks taolise taganemise nupu loomine on vajalik, mis oleks taolise nupu lisandväärtus, eriti võttes arvesse, et tarbijale esitatakse juba piisav info lepingust taganemisest osana lepingueelsest teabest. Lisaks ei ole alust arvata, et elektrooniliselt sõlmitud finantsteenuste lepingust taganemine oleks olemuselt kuidagi keerulisem kui mõnest muust elektrooniliselt sõlmitud lepingust. Samas taganemise nupu loomise kohustust teistele Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 elektrooniliselt sõlmitud lepingutele ei lisata. Rahandusministeeriumi hinnangul on kaheldav, kas taolise taganemise nupu loomine tõhus meede tarbijate kaitseks, kuid kahtlemata tooks kauplejatele kaasa olulisi kulusid. 3. Lepingueelse teabe esitamse tähtaeg Komisjoni ettepaneku (lisatav artikkel 16a(3)) kohaselt kohustub kaupleja esitama lepingueelse teabe tarbijale vähemalt üks päev enne seda, kui tarbija on kauglepinguga seotud. Leiame, et taoline nõue ei võta arvesse tavapärast lepingute sõlmimise viisi, kus üldjuhul osapooled soovivad lepingu sõlmida võimalikult kiirelt. Liigne reguleerimine lepingueelse teabe esitamisel ei taga tingimata, et tarbija lepingueelse teabega põhjalikumalt tutvuks. Samas on tarbijale siiski tagatud taganemisõigus, mille kohta talle ka teavet antakse. Samuti juhime tähelepanu, et tarbijakrediidi direktiivi ettepaneku kohaselt kohustub krediidiandja tarbijale esitama lepingueelse teabe „aegsasti enne lepingu sõlmimist“ („in good time before he or she is bound by any credit agreement”). Sarnast lähenemist peaks kasutama ka käesoleval juhul kuna annab pooltele lepingu sõlmimiseks piisavalt paindlikkust ning ei kahjusta tarbijate õigusi. 4. Täiendav kaitse veebiliidese puhul Komisjoni ettepaneku kohaselt (lisatav artikkel 16e) tuleb liikmesriikidel näha ette meetmed tagamaks, et kauplejad ei kasuta finantsteenuste kauglepingute sõlmimisel oma veebiliidese ülesehitust, kujundust, funktsiooni või toimimisviisi moel, mis võiks mõjutada või pärssida tarbija võimalust teha vaba, sõltumatu ja teadlik otsus või valik. Tervitame nimetatud artikli eesmärki paremini tarbijaid ka veebikeskkonnas liigse mõjutamise eest kaitsta. Siiski leiame, et ettepaneku sõnastus jääb liiga üldiseks ning mitmetitõlgendatavaks. Seetõttu tuleks nimetatud sätet läbirääkimiste käigus kindlasti täpsustada. Lisaks märgime, et piiriülese turustamise olukorras peab tagama, et tarbija saaks aru, kuhu/kelle poole vaidluse korral pöörduda ning millise riigi seadusandlus vaidlusele kohaldub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Kuningas osakonnajuhataja Sirje Rank 611 3199 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel