dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering

Rahandusministeerium · 11. juuli 2022
Viit
15-3/2637-3
Registreeritud
11. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, V. Veste , A. Seimar, A. Pulk , E. Penu, E. Maier, A. Karotam, H. Harjus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post (bcc)
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-32637-3 11.07.2022 Väljaminev kiri.asice1249 KB

Sisu (failidest)

Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu arvamuste ärakuulamise protokoll 1- 2 6-0 5 -2022 Aeg ja koht: 26. mail 2022 kell 12.30-1 5 .00 , Pärnu, Pikk tn 16b, II korruse saal. Koosolekut juhatas Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talituse juhataja Kalev Kaljuste, selgitusi küsis planeeringute järelevalve nõunik Tiiu Pärn. Koosolekut protokollis ruumilise planeerimise peaspetsialist Raine Viitas. Osalejad: Sven Sildnik , arvamuste esitaja Anne Seimar , Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel, Merle Mõttus ja Priit Annus. Arvamuste esitajad Valmar Veste, Agnes Pulk, Edmond Penu , Marek Melnits , Edgar Maier , Arvi Karotam ja Hanno Harjus kohale ei ilmunud. Koosolekut lindistas Anne Seimar ja Rahandusministeerium. Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile planeeringujärelevalve teostamiseks Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu materjalid. Nimetatud detailplaneeringu avalikustamise käigus ( 04.02-05.03.2022 ) esitati arvamusi, millega Pärnu Linnavalitsus planeeringulahenduses arvestanud ei ole. Vastavalt planeerimisseaduse ( PlanS ) § 142 lõikele 5 ning § 90 lõikele 3 on Rahandus ministeeriumi pädevuses planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine esitatud arvamuste kohta. Anne Seimar esitas kirjalikud arvamused Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu kohta 04.03.2022, Pärnu Linnavalitsus vastas arvamustele kirjalikult 09.03.2022. Ärakuulamisel luges esitatud arvamused ette arvamuse esitaja, linnavalitsuse esindaja luges ette linnavalitsuse vastuskirjast linnavalitsuse seisukoha. Protokollis on fikseeritud arvamuse esitaja ning linnavalitsuse esindajate täiendavad selgitused, mida eelpoolnimetatud kirjades pole . Kirjad on e s ita tud Rahandusministeeriumile, lisatud ka protokollile. ESITATUD SELGITUSED Kaido Koppel: Detailplaneering algatati Ihna kinnistule. Planeeringuprotsess on olnud keeruline, et leida alale parim võimalik lahendus. Planeeringuga on kavandatud Ihna kinnistule 43 üksikelamu krunti . Menetluse käigus on planeeringuala laienenud, lisandunud on Jõesuudme põik kinnistud koos üheksa elamumaa krun diga . Lisandunud seepärast, et kehtiva detailplaneeringu järgi ei saa Jõesuudme põik elamumaa kinnistutel ehitusõigust realiseeruda , kuna vähendamata on jäänud ehituskeeluvöönd. Linnav olikogu on detailplaneeringu vastu võtnud ja suunanud selle avalikustamisele. Volikogu otsuses on ka selgitatud, miks planeeringuala laiendati ning miks detailplaneeringu vastuvõtmine on volikogu pädevus. Arvamus nr 1. K aido Koppel : T egemist on väga tavapära s e planeerimispraktika ga . Detailplaneering võib muutu da üldplaneeringut muutvaks ja seepärast muutuda v olikogu pädevuse ks . Kõike tähtsam detailplaneeringu menetluses on vastuvõtmine ja kehtestamine. Detailplaneering on vastu võetud v oliko gus, selle kehtestab voliko g u. Anne Seimar : S eletuskirjas on fikseeritud , et detailplaneering u koostamise aluseks on algatamise otsus. Planeeringuala laiendamise kohta oleks tulnud anda haldusakt. Kaido Koppel : V olikogu aktsepteeris planeeringulahenduse laiendatud alas . Uut haldusakti ei olnud vajalik anda . Haldusaktid ei ole omavahel vastuolus, vastuvõtmise otsuses on selgitatud, miks on muutunud detailplaneering üldplaneeringut muutva ks. Merle Mõttus : L isandu nud ala maaomanikud ja nende naabrid on kaasatud planeeringulahendusse. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 2. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 3. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 4. Kaido Koppel : Põllumajandus- ja Toiduamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 21.09.2021. Kirjas on fikseeritud, et planeeringuala on laiendatud. Merle Mõttus: U usi kooskõlastusi polnud vaja ei Pärnu Veelt ega Telialt, kuna uusi tehnovõrke laiendatud alale, Jõesuudme põik elamualadele, ei kavandatud. Võrguvaldajatelt võeti pärast vastuvõtmist uued kooskõlastused , k una kaks aastat oli kooskõlastamis t est möödas . Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 5. Anne Seimar : Detailplaneeringule o leks pidanud koostama uued lähteseisukohad. Merle Mõttus : L ähteseisukoh ti on küsitud ka laiendatud alale. Detailp laneeringu eskiis i avalik ul väljapanek ul oli planeeringuala laienenud. Me küsisime arvamusi ja kooskõlastusi ning ettepanekuid lähteseisukohtadele ning seda enne vastuvõtmist. 18.06.2021 kirjaga oleme küsinud lähteseisukohtade täiendamist. 27.08.2021 oleme küsinud koostöötegijatelt ja kaasatavatelt arvamusi ja kooskõlastus i . Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 6. Anne Seimar : Muudeti detailplaneeringu ala piire aga avalik k ust sellest ei teavitatud, Ametlikes Teadaannetes ilmus teade kuu aega hiljem. Merle Mõttus : E skiisi avalikul väljapanekul teavita ti , et planeeringuala on laiendatud – need teated on olemas, esitatud ka Rahandusministeeriumile . Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 7. Anne Seimar : Planeeringuala suurused ei ole õiged. Planeeringuala on 27 ha, sellest 20 , 79 ha on Ihna kinnistu . Planeeringualast on 2,04 ha puudu. Planeeringualasse on lisatud salaja jõe puhkeala, munitsipaalmaa. Kaido Koppel : E hitusõiguse ta alad ei kanta ehitusõiguse tabelisse. Katastriüksus t e suurustes ja ehitusõiguse tabelis toodu d numbritest tuleneb erinevus . Merle Mõttus : K ehtestatud planeeringu j oonisel t on näha, kui palju oli haaratud riigile kuuluv at puhkeala planeeringualasse, suurust polnud täpselt määratud . Planeeringus on näha juurdepääs ja K aubasadama tee. Detailp laneeringu seletuskirjas oli märgitud vaid kahe kinnistu suurus. Sellest ongi tulnud see vahe. Tee oli kavandatud riigi tagavaramaalt J õesuudme detailplaneeringuga, l eppemärkides on see kirjas. Planeerija on koostanud tabeli ja välja toonud, kui suur on tee maa, mis oli enne riigimaa. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 8. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 9. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 10. Kaido Koppel : Muutsime detailplaneeringu nimetust - Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering. Anne Seimar : Minu arvamusega on arvestatud, vaie on saanud lahenduse. Arvamus nr 11. Kaido Koppel : Detailplaneeringu algatas linnavalitsus, sest detailplaneeringu eesmärk oli üldplaneeringu kohane. Koostamise käigus muutus lahendus, planeeringuala ja muutus ka detailplaneeringu vastuvõtmise pädevus. Seda on vastuvõtmise otsuses selgitatud . Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 12. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 13. Anne Seimar : Kuna Jõesuudme alale on rajatud tiik, siis juurdepääsu kallasrajale tegelikkuses pole. Kallasrajal pole võimalik l iigelda, pole ka läbipääsu. Toimunud on jõe kaldal ebaseaduslik ehitus tegevus . Kaido Koppel : J uurdepääsu asukohta kallasrajale ei muudeta, jõe ääres kallasrajal liikumiseks e i ole lubatud piirdeid rajada . Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 14. Kaido Koppel : L innavalitsus peab kaaluma erinevaid huve, sh maaomanike huve. Kui kinnistud on ostetud, siis peavad nad saama ka ehitada. Keskkonnaamet on selleks oma nõusoleku andnud . Anne Seimar : Detailplaneeringu koostamisel pole kaalutud avalikke huve - roheala jõe ääres on kaotatud . On kaalutud vaid erahuve . Merle Mõttus : A udru jõe kallasrajale saab J õesuudme teed pidi, üle ü ldmaa krundi saab jalgsi kall a srajale. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 15. Anne Seimar : Seletuskirjast ei selgu planeeringulahenduse kaalutlused, põhjendused. Kaido Koppel : K alda ehituskeeluvöönd isse pole lubatud hoone id, piirdeid rajada . Ehitusõigust on Jõesuudme põik elamumaa kinnistutel küll suurendatud aga see ei mõjuta rohekoridori toimimist jõe ääres . Merle Mõttus : Hoonestusala pole suurendatud, ehitusalust pinda on suurendatud maaomaniku soovil. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 16. Merle Mõttus : Audru valla üldplaneeringus, skeem il nr 1 , on Ihna kinnistu määratud kompaktse asustusega ala ks . Anne Seimar : On olemas 2014 . aastast dokument, mis ütleb, et I hna kinnistu asub väljaspool kompaktse hoonestusega ala. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 17. Kaido Koppel : Detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta pole võimalik ja seda tehtud pole. Oleme üleujutusohuga detailplaneeringu koostamisel arvestanud. Detailplaneeringu seletuskirja peatükkides 7.3 ja 7.8 on ka vastavad meetmed ette nähtud. Päästeamet on planeeringu kooskõlastanud. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 18. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 19. Kaido Koppel : O leme nõustunud , et detailplaneeringu seletuskirjas paadikanalid asendame sõnaga kanal. Anne Seimar : Kõikides planeeringuga seotud õigusaktides tuleb teha parandused. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 20. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 21. Anne Seimar : Maa-ameti kodulehel on kaks Ihna krunti metsamaa kõlviku l . Merle Mõttus : H oonestusala dele metsamaa kõlviku id ei ulatunud, seega pole seal ka vajalik ehituskeeluvööndit vähendada . Keskkonnaamet on detailplaneeringu üle vaadanu d ning Jõesuudme põik elamualadel ka ehituskeeluvööndit vähendanud. Kokkulepet ei saavutatud . Arvamus nr 22. Anne Seimar : Detailplaneeringust jääb segaseks, mis hooneid on võimalik ehitada üld kasutatava maa krundile. Merle Mõttus : Ü ld kasutatava maa kasutamiseks on lubatud kogukonna vajadusteks abihooneid ehitada - kas on vajalik hoida spordiinventari , muruniidukit vms. Pole lubatud ehitada tootmis - , elamu- ega ärihoone id . S eletuskirja on parandatud ning täpsustatud , et lubatud on vaid abihoone te ehitamine . Anne Seimar : Minu arvamusega on arvestatud, vaie on saanud lahenduse. Arvamus nr 23. Anne Seimar : Kirjades on fikseeritud, et planeeringuala ga liideti vaid elamumaad . Kui liideti kogu planeeringuala, siis t eede kinnistutel pole ehituskeeluvööndit vähendatud. Kokkulepet ei saavutatud. Arvamus nr 24. Anne Seimar : P laneeringusse lisada, et väikeehitis peab paiknema väljaspool ehituskeeluvööndit. Kaido Koppel : Seletuskirja punktis 7.2 on tingimus, et kuni 20 m 2 ehitisealuse pinnaga hooneid ei tohi rajada väljaspoole hoonestusala . Anne Seimar : Minu arvamusega on arvestatud, vaie on saanud lahenduse. Arvamus nr 25. Merle Mõttus : Detailplaneeringule on koostatud vaid üks illustratsioon , seda vahepeal muudetud pole. Seal on näha ka kahe kinnistu vahele jääv kinnistu. Anne Seimar : V aatan illustratsiooni üle ja annan tagasiside 30. maiks. Lubatud tähtajaks Anne Seimar tagasisidet ei andnud. Koosoleku juhataja küsis Pärnu Linnavalitsuse esindajatel t, et kas neil on midagi lisada teiste isikute - Harjus, Veste, Pulk, Penu , Melnits , Maier , Karotam - esitatud arvamuste kohta. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppelil täiendavalt vastuskirjades toodule midagi lisada ei olnud. Merle Mõttus andis ülevaate arvamusest, mis võeti esitaja poolt tagasi. Jõesuudm e põik üks elamumaa kruntide omanikest tegi ettepaneku võimaldada ehituskeeluvööndis maapinna täitmist. Keskkonnaamet oli seisukohal , et kui soovitakse ehituskeeluvöön d is maapinna tõstmis t rohkem kui 30 cm , tuleb vähendada ehituskeeluvööndit . Maaomanik teatas, et ta jääb rahule kehtiva detailplaneeringu lahendusega ning ei soovi ehituskeeluvööndi vähendamist. Omanik teavitas eraldi kirjaga linnavalitsust , et võtab ettepaneku tagasi. PlanS § 90 lg 4 kohaselt annab Rahandusministeerium seisukoha nende arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ärakuulamisel kokkulepet ei saavutatud. Lisad: Arvamuste ärakuulamise osalejate nimekiri Anne Seimari arvamused Pärnu Linnavalitsuse seisukohad Anne Seimari arvamuste kohta Protokollija Raine Viitas /allkirjastatud digitaalselt/ Pärnu linnavalitsuse 04.03.2022 Esitan Ihna kinnistu detailplaneeringuga seoses oma ettepanekud ja vastuväited. Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada Ihna kinnistu detailplaneeringut ega seadustada sellega hiljem kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringualal toimunud detailplaneeringut mittejärgivat ehitustegevust.Teen ettepaneku loobuda Ihna kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest praegusel kujul. Menetleda Ihna kinnistu detailplaneeringut edasi ilma Audru jõe äärsete Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistuteta ja kehtestada detailplaneering osaliselt, ainult Ihna kinnistu osas. 1. Vastuolu PlanS § 128 lg 5 punkt 1 HMS § 61 lg 2, Plan S § 4 lg 6 p 4. DP seletuskirja lk 4 lõpus kirjas: “Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 17. juuni 2019. a korraldus nr 444 „Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Kui Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 17. juuni 2019 a korraldus nr 444 siis tuleb Ihna kinnistu detailplaneeringut vastavalt selles korralduses toodud piirides, suuruses ja asukohas ka menetleda. Dokumenti, mis seda korraldust muudaks või selle kehtetuks tunnistaks ei eksisteeri. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni (HMS § 61 lg 2) või selle muutmiseni. Seega mingit õiguslik alus menetleda Ihna kinnistu detailplaneeringut teistes piirides, ulatuses, suuruses kui algatamise korraldusel (17. 06.2019. a nr nr 444) kirjas, ei eksisteeri . Viia haldusaktid omavahel ja teiste planeeringu menetlusdokumentidega kooskõlla. 2. Vastuolu PlanS 128 lg 5, HMS § 70 lg-st. 1, HMS § 64 lg 1,§ 68 lg 2, Plan S § 4 lg 6 p 4 DP Seletuskiri punkt 1 teine lõik lk 4 - Aastal 2021 on planeeringualasse kaasatud ka Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistud eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt krundipiire. Pärnu linnavalitsus on teatanud mitmetes kirjades (sh 11.10.2021 kiri nr 4.3-7/8217-1) , et ei eksisteeri dokumenti millega kaasamine oleks otsustatud, dokumenti kust nähtuks, et kollegiaalorgan oleks üldse kaasamist arutanud, ja et linnavalitsus ei tea ka millal see kaasamine täpselt toimus. Seega puudub Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute kaasamiseks vastav dokument ja õiguslik alus. Haldusaktide vormistamisel näeb haldusmenetluse seadus ette taganemise üldisest vormivabaduse põhimõttest, haldusakt tuleb anda kirjalikult. 3.Tuginedes vastuolule (PlanS) § 142 lg 2, HMS § 64 lg 1, HMS § 68 lg 2, HMS § 70 lg 1, Plan S § 4 lg 6 p 4 ja vajadusele viia detailplaneeringu menetlemine õigusnormidega kooskõlla, täpsustada planeeritava ala ulatust, piire, suurust, eesmärke ja lähteseisukohti teen ettepaneku muuta Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldust või algatada detailplaneering uuesti. Menetleda Üldplaneeringut muutvat Ihna kinnistu detailplaneeringut vastavalt PlanS § 142 lg 2 sätestatule nagu üldplaneeringut (va kaasamine ). 4. Vastuolu PlanS § 81 lg 1, Plan S§ 4 lg 6 p 4. Kuna Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamine toimus 2021 aastal ja kov ei tea millal täpselt siis tekib õigustatud küsimus kas kooskõlastused on antud enne Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamist või pärast. Mitmed kooskõlastused (Telia, Pärnu Vesi AS , Põllumajandusameti) on antud hoopis varasematel (2019, 2020) aastal. Seega ei ole Ihna kinnistu detailplaneeringul nõutud kooskõlastusi. Ettepanek on küsida üldplaneeringut muutvale Ihna kinnistudetailplaneeringule kõik nõutud kooskõlastused. 5. Vastuolu PlanS § 142 lg 2, Plan S § 81 lg 1 , Plan S § 4 lg 6 p 4. Üldplaneeringut muutvat Ihna kinnistu detailplaneeringut ei ole menetletud ( kui ilmnes, et on vajadus muuta Audru valla üldplaneeringut) vastavalt (PlanS) § 142 lg 2, sätestatule. Ei ole koostatud ka uusi lähteseisukohti ja küsitud neile kooskõlastusi. 6. Vastuolus PlanS § 9 lg 1, PlanS § 77 lg 1, lg 6, PlanS § 77 lg 5 sätestatuga. Plan S§ 4 lg 6 p 4. Kohalik omavalitsus ei ole käesoleva ajani avalikkust Ihna kinnistu detailplaneeringu asukoha, piiride, suurus ja eesmärgi muudatustest teavitanud. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute kaasamisest oleks tulnud avalikust teavitada aga sea ei tehtud. 28.01.2022 so rohkem kui kuu peale planeeringu vastuvõtmist volikogu poolt 16.12.2021 avaldas Pärnu linnavalitsus (allakirjutanu märkuse alusel) Ametlikes Teadaannetes teate pealkirjaga Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade , mis ei ole teade Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korralduses toodu muudatuste kohta. Ettepanek teavitada avalikkust seadusega ettenähtud korras Ihna kinnistu detailplaneeringuala piiride, suuruse, asukoha, muutumisest ja anda aega detailplaneeringuga tutvuda, korraldada uus planeeringu avalik väljapanek. 7. Planeering ei vasta PlanS § 3 lg 1, lg 3, § 4 lg 2 p 4, § 4 lg 6 p 2., p 3 § 9 lg 1, § 87 lg 3 PlanS § 128 lg 5 p 1, 2, Plan S § 4 lg 6 p 4, HMS § 55 lg 1. Pärnu linnavalitsus (pr Merle Mõttus) on valetanud avalikkusele tegeliku Ihna kinnistu detailplaneeringuala kohta. Avalikkuse eest on varjatud millised kinnistud on Ihna kinnistu detailplaneeringualasse tegelikult kaasatud . Planeeringu dokumentide kohaselt on Ihna kinnistu detailplaneeringuala suurus koos kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga moodustatud kinnistutega kokku 27,9 ha sealhulgas Ihna kinnistu 20,79 ha. Huvitaval kombele ei ole ühelgi planeeringuga seotud dokumendil kirjas kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga moodustatud kinnistute suurust. Linnavalitsus (pr Merle Mõttus) teab, et kooskõlastajad, ei hakka kontrollima ega küsimusi esitama, äärmisel juhul teevad lihtsa lahutamistehte 27, 9 ha – 20,79 ha ja eeldavad , et ju siis kaasatud Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringuga moodustatud kinnistute suurus on järelikult 7, 11 ha, ja et pettus õnnestub jälle. Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu dokumentidega tutvudes selgus: 04. 02. 2010 detailplaneeringu kehtestamise otsuse nr 16 siin , kohaselt on detailplaneeringuala suurus 5, 07 ha sama ka detailplaneeringu seletuskirja lk 4 toodud, et detailplaneering haarab enda alla Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistud suurustega 3,18 ha ja 1,89 ha so kokku 5,07 ja sama ka lk 12 tabelis kus toodud planeeringu järgsed krundid mille suurus kokku 5.07 ha. Seega on Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringuga moodustatud kruntide suurus kokku 5,07 ha ja kogu detailplaneeringuala suurus koos kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsaga koos kokku 20,79 ha + 5,07 ha = 25, 86 ha (mitte 27,9 ha) . Vahe +2.04 ha. Milliseid kinnistuid linnavalitsus veel kaasas, mida ta varjab ja miks. (Loodetavasti on linnavalitsus (pr. M. Mõttus) teadlik, et mõjuala ei saa lugeda planeeringualaks, sest väljaspool planeeringuala pole võimalik seada siduvaid tingimusi). Tuua Ihna kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas selgitused selle varjatud 2.04 ha kohta: millised kinnistud, millistes, piirides, millise pindalaga, millise dokumendiga ja millisel õiguslikul alusel on nad Ihna kinnistu detailplaneeringualasse kaasatud, Mida nendele kavandatakse ja miks. 8. Vastuolu PlanS § 3 lg 1 tooduga ja PlanS § 87 lg 3 . Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Ihna kinnistu detailplaneeringust ei selgu see konkreetne maaala mille kohta on detailplaneering koostatud. DP-st ei selgu kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, DP elluviimise tingimused ja muud DP-d asjaolud. 9. Vastuolu PlanS § 77 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu määrusega “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 ja Plan S § 4 lg 6 p 4. Üldplaneeringut muutva Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise on otsustanud selleks mittepädev isik. Pärnu Linnavolikogu määrusega “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 ja PlanS § 77 lg 1 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine . Menetluse algatamise otsus pole haldusakt, vaid menetlustoiming. Menetlustoimingu sooritamisel pädevuse ületamine on käsitletav menetlusveana. Menetlusviga toob kaasa haldusakti tühisuse, kui see on nii raske, et sellise vea tegemise tulemusel pole võimalik haldusakti õiguspärasust tagada. Pädevuse ületamine menetluse alustamisel on raske menetlusviga, sest see menetlusviga mõjutab kogu edasise menetluse legitiimsust. Sellise menetlusvea puhul on ilmselge, et lõpliku haldusakti õiguspärasust pole võimalik tagada. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus. Ettepanek viia üldplaneeringut muutva Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamine kehtiva õigusega kooskõlla. 10. Vastuolu on HMS § 4 lg 2 ja PlanS § 9 lg 1. Detailplaneeringu nimi on eksitav, tekitab arusaamatust segadust. Kasutatakse väga erinevaid nime variante nii erinevates menetlusdokumentides kui ka samas dokumendis. Ka Rahandusministeerium on teinud ettepaneku nime muuta kuna praegune detailplaneeringu nimi on eksitav. Linnavalitsus on katekooriliselt nime muutmise vastu kuid puuduvad põhjendused ja kaalutlusotsus miks nime muuta ei taheta. Teen ettepaneku, selguse ja arusaadavuse põhimõttest, muuta Ihna detailplaneeringu nime selliselt, et juba detailplaneeringu nimest nähtub, et detailplaneeringuala ei piirdu ainult Ihna kinnistuga. 11. DP on vastuolus PlanS § 3 lg 1, §128 lg 5, Plan S § 4 lg 6 p 4, HMS § 54, § 55 lg 1 ettepanek on viia planeering nimetatud seadusesätetega kooskõlla. Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldus 17. juuni 2019 nr 444 ja vastuvõtmise otsus 16.12.2021 nr 52 on omavahel vastuolus. Vastavalt PlanS § 128 lg 5 nõutule on Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korralduses toodud planeeringuala suurus, asukoht, piirid kuid need ei ühti vastuvõtmise otsuses tooduga. Millal, millisel õiguslikul alusel ja millise dokumendiga neid muudeti see detailplaneeringu seletuskirjast ega ühestki muust dokumendist ei selgu ja sellisele dokumendile ei ole kusagil ka viidatud. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 54, 55 lg 1) lähtuma kehtivast õigusest ja kooskõlas omavahel. 12. Vastuolul PlanS § 3 lg 1, §128 lg 5, Plan S § 4 lg 6 p 4. Detailplaneeringu seletuskirja lk 4 alguses on loetletud detailplaneeringuga hõlmatud Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringualal asuvad krundid. Eeldavalt ekslikult on loetelu lõppu sattunud ka munitsipaalmaa, Jõe puhkeala, väidetavalt Jõesuudme tee ulatuses. Detailplaneeringus seletuskirjast ei nähtu, et munitsipaalmaale oleks midagi planeeritud või, et munitsipaalmaa oleks kuidagi planeeringusse kaasatud. Vastupidi. Seletuskirja lk 6 punkt 3.2 toodu kohaselt planeeringuala hoopis piirneb kagu küljest munitsipaalmaal asuva Jõesuudme teega. Kooskõlastajad ei ole kooskõlastanud sellist Ihna kinnistu detailplaneeringut mis hõlmaks ka munitsipaalmaad kuna selline info planeerimisdokumentides puudub. Samuti selgus kontrollimisel, et ühtegi ehitusluba munitsipaalmaale tee rajamiseks ei olegi väljastatud. 13. Vastuolu KeÜS § 38 lg 7, 9. Kehtiv KeÜS § 38 lg 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Varem looduskaitseseadusest ja praegu keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev iga ühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant.Kuigi seadusest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda kallas rajale juurdepääsu konkreetsest kohast, peab kohalik omavalitsus mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) siiski tagama. Juba 2009 a seoses Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga teatas Keskkonnaamet kirjaga 6-5/16209-2 , et planeeritavad kanalid ei tohi takistada vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalik omavalitsuse ei ole detailplaneeringuga taganud avalikku juurdepääsu, vaba läbipääsu kallasrajal ja liikumist kallasrajal rikkudes sellega KeÜS § 38 lg 7 sätestatut. Ettepanek: Näha detailplaneeringuga ette juurdepääs Audru jõe kallasrajale samuti võimalused seal liigelda ja läbipääs omavoliliselt ehitatud kanalitest ja tiigist. 14. Vastuolu PlanS § 10 lg 1, PlanS § 142 lg lg1 PlanS § 9 lg 7, HMS § 4. Planeeringu menetlemisel ei ole kaalutletud ega tasakaalustatud erinevaid huve sealhulgas avalikku huvi ja väärtusi nagu näeb ette PlanS § 10.lg 1. Ehituskeeluvööndi vähendamine Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute osas ei ole tõeselt ega piisavalt põhjendatud. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erand, mis peab olema põhjendatud. Paljasõnaline õigustus, et kellelegi jäi ehituskeeluvöönd märkamata ei ole erand ega kaalukas põhjus üldplaneeringu muutmiseks Pole ühtegi põhjendatud vajadust, miks peaks üldplaneeringut muutma, peale maaomaniku rahalise huvi ranna ehituskaitse vööndis asuvad elamukrundid võimalikult kõrge hinnaga müüa. Paljasõnaline väide nagu jäänuks detailplaneeringu menetlemise ajal kohalikul omavalitsusel, keskkonnaametil ja järelevalvet teostanud Pärnu maavanemal ranna ehituskeeluvöönd märkamata ei päde, pigem on põhjendatud arvamus, et tegemist on korruptsiooniga. Ei saa lubada, et Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, rohealale, rajatakse terve uus elamurajoon otsitud ja mittetõese ettekäändega “ehituskeeluvöönd jäi märkamata” . Ettepanek on ehituskeeluvööndit mitte vähendada. 15. Avalikule väljapanekule esitatud planeeringust ei selgu esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused nagu PlanS ette näeb. Planeering ei ole kooskõlas PlanS §-ga 87 lg 3 (sh PlanS § 135 lg 3). Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga (SK lk 9) , sooviti leevendada elamuala mõju Audru jõe äärsele rohekoridorile, mistõttu nähti planeeringuga ette Audru jõega piirnevate kruntidel (pos 58, 59, 60) teised tingimused kui eemal asuvatel kruntidel ehitusalune pind 200 m2, 1 hoone, kõrgus 8 m. Nüüd Ihna kinnistu detailplaneeringuga suurendati Audru jõega piirnevate elamukruntide kõiki näitajaid. ehitusalune pind 250m2, 2 hoonet (põhi ja abi) kõrgus 9 m ja 5 m. Ihna kinnistu detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, puuduvad lahenduste kaalutletud põhjendused, miks enam ei ole vaja kaitsta Audru jõe äärset rohekoridori. Ettepanek lähtuda Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringus toodud põhjendustest rohekoridori kaitseks ja planeerida Audru Jõega piirnevad krundid jätkuvalt ehitusaluse pinnaga 200 m2, krundile 1 ühekorruseline hoone ja max 8 m kõrgune. 16. Vastuolu Audru valla Üldplaneeringu p 2.2.3.1 Avalikule väljapanekule esitatud Ihna kinnistu detailplaneering on vastuolus kehtiva Audru valla Üldplaneeringuga p 2.2.3.1 mille kohaselt peab detailplaneeringu kohustusega alal, hajaasustuses, väljaspool kompaktse asustusega ala, kaldaga või mererannaga piirneva krundi minimaalne suurus olema vähemalt 5000 m2 . Viia detailplaneering kooskõlla Audru valla üldplaneeringuga p 2.2.3.1 Faktid:Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistud mis piirnevad kaldaga (mererannaga) asuvad detailplaneeringuga kohustuse alal, hajaasustuses ja väljaspool kompaktse asustusega ala ( korraldus siin , Jõesuudme Päikesemetsa DP siin lk 9 Tänavavalgustus). 17. Ihna kinnistu detailplaneering ei ole koostatud kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringus (edaspidi MP) toodud tingimuste ja soovitustega ega nähtu kaalutletud põhjendused miks MP ei arvestatud. MP kohaselt (seletuskirja peatükis 2.5 ja 5.3 ) üleujutusohuga, riskipiirkonnas ja linna reoveepuhastusjaama vahetus läheduses linnalise asustuse põhimõttel uue elamupiirkonna kavandamine, kahaneva rahvastiku tingimustes pole mõistlik ja üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Sellise seisukoha on andnud ka Rahandusministeerium. Detailplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmine ei ole võimalik Viia detailplaneering kooskõlla maakonnaplaneeringuga 18. Seletuskirjas on detailplaneeringuala piirnemine naaberkinnistutega kirjeldatud täiesti valesti. Planeeringuala koosneb eraldiseisvatest kinnistutest milledele ei ole ühist piiri. Nende vahele jääb Jansoni elamumaa mis ei kuulu planeeringualasse ja kuhu midagi ei planeerita. Seega tuleb kirjeldada eraldi, eraldiseisvate kinnistu piirnemist. Ettepanek: kirjeldada õigesti millisest ilmakaarest millise maaüksusega detailplaneeringuala tegelikult piirneb. 19.Detailplaneeringus on toodud vale informatsiooni nagu oleks kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga olnud planeeritud paadikanalite rajamine. Kasutatakse teadlikult kord sõnastust “kanal ja tiik” siis jälle “paadikanalid” Keskkonnaametile, Ametlikes Teadaannetes (28.01.2022 ) teatab linnavalitsus , et paadikanalid ja tiik on rajatud varasema detailplaneeringu alusel. Mis on vale. Tegelikult Jõesuudme ja Päikesemetsa kehtiva detailplaneeringu alusel on planeeritud kuivendus- või niisutuskanalid ja selline kasutusotstarve on kirjas ka väljastatud ehitusloal. Ettepanek: eemaldada kõigist planeeringuga seotud dokumentidest sellekohane vale teave ja asendada sõnad “paadikanal” sõnaga “kanal”. 20. Detailplaneeringus on toodud teadlikult vale informatsioon millele on tulutult korduvalt linnavalitsuse tähelepanu juhitud. DP seletuskiri punkt 3 lk 6 kirjas: “Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti” See ei ole tõene. Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneering näeb ette moodustada 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ja ainult 1 transpordimaa krunti (mitte 3) ( vt otsus siin). Ettepanek: Eemaldada detailplaneeringu seletuskirjast teadlikult esitatud valeinformatsioon ja kajastada tõesed andmed. 21. Vastuolu LKS § 38 lõike 2, Plan S § 4 lg 6 p 4. Maakatastri andmetel on Ihna kinnistu 20,79 ha-st metsamaa kõlvik 7,29 ha. Metsaseadus § 3. lg 2 p 1 kohaselt metsamaa on maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse. LKS § 38 lõike 2 kohaselt rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (antud juhul mere rannal 200 m tavalisest veepiirist). Seega asuvad ka Ihna kinnistule planeeritud osad kruntide ehitusalad ehituskeeluvööndis mille vähendamist ei ole taotletud. Põhijoonise nr 3 kohaselt jäävad Ihna kinnistul Positsioonidele 32, 31, 37, 38, 39, 40 ja 41 planeeritud hoonestusalad metsamaa kõlvikule seega ka ehituskeeluvööndisse, kuhu ehitamine on võimalik üksnes läbi ehituskeeluvööndi vähendamise protsessi. Kuna Ihna kinnistu osas ehituskeeluvööndi vähendamist ei tohi ehituskeeluvööndis olevatele positsioonidele 32, 31, 37, 38, 39, 40 ja 41 ehitisi planeerida 22. DP seletuskiri 7.2 Krundile Pos 1 PS - Puhke- ja spordirajatiste maa 100% 11 066 m2 lubatud ehitada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2. Ei selgu millised 2 hoonet puhke ja spordirajatiste maale planeeritakse. Ettepanek: kirjutada seletuskirjas lahti millised hooned on kavandatud puhke- ja spordirajatiste maale. 23. Detailplaneeringu seletuskiri on vastuolus menetlusdokumentidega ja ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega.Vastuolu Plan S § 4 lg 6 p 4. Keskkonnaametile edastatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses (22.12.2021 nr 8-4/10314-2), detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses (16.12.2021 nr 52) , Rahandusministeeriumi kiri 20.07.2021 nr 14-11/4730-2 jm on selgelt kirjas, et 2021 aastal on Ihna kinnistu detailplaneeringusse kaasatud Audru jõe äärsed elamumaad. Kui volikogu otsuses toodu kohaselt on detailplaneeringualasse kaasatud ainult Audru jõe äärsed elamumaad siis puudub õiguslik alus ja põhjus menetleda detailplaneeringut Jõesuudme ja Päikesemetsa mitteelumaa kinnistute osas ( transpordimaad, tootmismaa, üldmaa). 24. Ettepanek: Ihna detailplaneeringu seletuskirja lisada, et väikeehitis peab paiknema väljaspool ehituskeeluvööndit, sest LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud 25. Illustratsioonjoonis on petlik.. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute ja Ihna kinnistu vahele jääb tegelikult Jansoni kinnistu (elamumaa) Seda joonis ei kajasta on jäetud mulje nagu oleks detailplaneeringuala ühes tükis ja Jansoni kinnistut nende vahel ei oleks. Ettepanek: illustaratsioonjoonis parandada. Linnavalitsuse seisukohad edastada e postile Lugupidamisega Anne Seimar Juurdepääs https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1132714 Pr Anne Seimar Teie 04.03.2022 [email protected] Meie 09.03.2022 nr 8-4/13930-59 Vastuskiri ettepanekule Täname Teid, et olete esitanud Ihna kinnistu detailplaneeringu avaliku väljapaneku raames järgmised ettepanekud. Teie ettepanek: 1. Vastuolu PlanS § 128 lg 5 punkt 1 HMS § 61 lg 2, Plan S § 4 lg 6 p 4. DP seletuskirja lk 4 lõpus kirjas: “Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 17. juuni 2019. a korraldus nr 444 „Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Kui Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 17. juuni 2019 a korraldus nr 444 siis tuleb Ihna kinnistu detailplaneeringut vastavalt selles korralduses toodud piirides, suuruses ja asukohas ka menetleda. Dokumenti, mis seda korraldust muudaks või selle kehtetuks tunnistaks ei eksisteeri. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni (HMS § 61 lg 2) või selle muutmiseni. Seega mingit õiguslik alus menetleda Ihna kinnistu detailplaneeringut teistes piirides, ulatuses, suuruses kui algatamise korraldusel (17. 06.2019. a nr nr 444) kirjas, ei eksisteeri . Viia haldusaktid omavahel ja teiste planeeringu menetlusdokumentidega kooskõlla. Vastus ettepanekule: Ihna kinnistu detailplaneering, mis algatati Pärnu Linnavalitsuse poolt korraldusega, oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et detailplaneeringu eesmärki osaliselt muudeti, mis on üldplaneeringut muutev, ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine. On tavapärane, et detailplaneeringu koostamise käigus selgub, kas planeeringu eesmärke on võimalik täita, kas eesmärgid muutuvad, vahepeal võivad muutuda õigusaktid jms. Näiteks Pärnu linna uue üldplaneeringu kehtestamisega muutusid enamus üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute menetlused üldplaneeringuga kooskõlas olevateks ja seetõttu planeeringu vastuvõtjaks või kehtestajaks on volikogu asemel linnavalitsus. See, et planeeringu koostamise menetluses toimuvad muutused õigusruumis või esialgselt kavandatud planeeringulahenduses, mis tingivad üldplaneeringu muutmise vajadusel, ei tähenda, et planeeringu koostamise menetlus tuleks justkui lõpetada ja selle algatamist uuesti kaaluda – planeeringu koostamise algatamine on menetlustoiming, mis ei saa üldjuhul mõjutada seotud isikute õigusi ja seetõttu on ka selle vaidlustamine oluliselt piiratum. Niisugusele järeldusele on jõudnud ka õiguskantsler 13. septembril 2018 (6-4/181039/1803868), selgitades, et kui valla- või linnavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluses selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis ei pea pooleliolevat menetlust lõpetama ja valla- või linnavolikogu poolt uuesti algatama või algatamise otsust üle vaatamata. Vastupidisel juhul oleks detailplaneeringu koostamise menetlus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega (sh HMS § 5 lg 2), kuivõrd selle menetlemisel tehtavate menetlustoimingute tegemine sõltuks sellest, kas detailplaneeringu kehtestamispädevusega organ Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee on teinud menetluses esmase menetlustoimingu. Detailplaneeringu kehtestamispädevusega organ võiks muidugi oma seisukoha avaldada siiski võimalikult vara, sest mõistlik ei ole menetleda sellist planeeringut, mida pädev organ niikuinii ei toetaks. Viimasest on ka käesolevas menetluses lähtutud. Ihna kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses on käsitletud planeeringu eesmärkide osalist muutumist ja põhjendatud menetlusega seotud muudatusi. Teie ettepanek: 2. Vastuolu PlanS 128 lg 5, HMS § 70 lg-st. 1, HMS § 64 lg 1,§ 68 lg 2, Plan S § 4 lg 6 p 4 DP Seletuskiri punkt 1 teine lõik lk 4 - Aastal 2021 on planeeringualasse kaasatud ka Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistud eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt krundipiire. Pärnu linnavalitsus on teatanud mitmetes kirjades (sh 11.10.2021 kiri nr 4.3-7/8217-1), et ei eksisteeri dokumenti millega kaasamine oleks otsustatud, dokumenti kust nähtuks, et kollegiaalorgan oleks üldse kaasamist arutanud, ja et linnavalitsus ei tea ka millal see kaasamine täpselt toimus. Seega puudub Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute kaasamiseks vastav dokument ja õiguslik alus. Haldusaktide vormistamisel näeb haldusmenetluse seadus ette taganemise üldisest vormivabaduse põhimõttest, haldusakt tuleb anda kirjalikult. Vastus ettepanekule: Pärnu Linnavalitsuses menetleb planeeringuid planeerimisosakond, planeerimisseadusega määratud detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise kohta annavad õigusakte välja linnavalitsus või linnavolikogu. Planeerimisosakond ei koosta planeeringu menetlemise ajal õigusakte vm vaheotsuseid planeeringu lahenduse muutmisel, kuivõrd tegemist on üldjuhul menetlustoimingutega (sh on seda detailplaneeringu koostamise algatamiseks tehtav otsustus), mille osas kehtib HMS mõttes vormivabadus. Ka muudatused planeeringualas on PlanS § 128 mõttes menetlustoimingud, kus on oluline jälgida planeeringuala muutustest teavitamist, kuid see iseenesest ei saa olla isikute õigustes ja huvides mõjutusi kaasatoov haldusakt. Menetlustoiming sooritusena ei ole iseenesest ka tagantjärgi muudetav. Ettepanekud ja teated planeeringu lahenduse muutmiseks võivad olla nii suulised kui ka kirjalikud. Kirjalikud dokumendid võivad olla lepingud, protokollid, kirjad, teated. Planeerimisosakond on Ihna detailplaneeringu menetlemisel korduvalt oma kirjadega teavitanud planeeringusse kaasatavaid ja teatetega avalikkust planeeringu eesmärgi osalisest muutmisest. Vt p 1 vastus. Teie ettepanek: 3.Tuginedes vastuolule (PlanS) § 142 lg 2, HMS § 64 lg 1, HMS § 68 lg 2, HMS § 70 lg 1, Plan S § 4 lg 6 p 4 ja vajadusele viia detailplaneeringu menetlemine õigusnormidega kooskõlla, täpsustada planeeritava ala ulatust, piire, suurust, eesmärke ja lähteseisukohti teen ettepaneku muuta Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldust või algatada detailplaneering uuesti. Menetleda Üldplaneeringut muutvat Ihna kinnistu detailplaneeringut vastavalt PlanS § 142 lg 2 sätestatule nagu üldplaneeringut (va kaasamine ). Vastus ettepanekule: Sama vastus mis p 1. Lisame, et seega ei ole detailplaneeringu algatamise korralduse muutmine või detailplaneeringu algatamise uuesti otsustamine põhjendatud. Teie ettepanek: 4. Vastuolu PlanS § 81 lg 1, Plan S§ 4 lg 6 p 4. Kuna Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamine toimus 2021 aastal ja kov ei tea millal täpselt siis tekib 2 õigustatud küsimus kas kooskõlastused on antud enne Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamist või pärast. Mitmed kooskõlastused (Telia, Pärnu Vesi AS , Põllumajandusameti) on antud hoopis varasematel (2019, 2020) aastal. Seega ei ole Ihna kinnistu detailplaneeringul nõutud kooskõlastusi. Ettepanek on küsida üldplaneeringut muutvale Ihna kinnistudetailplaneeringule kõik nõutud kooskõlastused. Vastus ettepanekule: Põllumajandus- ja Toiduamet on 21.09.2021 kirjaga nr 6.2-2/40639 kooskõlastanud Ihna kinnistu detailplaneeringu, juurdepääs dokumendile https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine- ehitus/planeeringud/avalikustamised/4389-ihna-kinnistu-papsaare-kuela või https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1014472. Enne planeeringu kehtestamist võetakse tehnovõrkude valdajailt uued kooskõlastused. Teie ettepanek: 5. Vastuolu PlanS § 142 lg 2, Plan S § 81 lg 1, Plan S § 4 lg 6 p 4. Üldplaneeringut muutvat Ihna kinnistu detailplaneeringut ei ole menetletud (kui ilmnes, et on vajadus muuta Audru valla üldplaneeringut) vastavalt (PlanS) § 142 lg 2, sätestatule. Ei ole koostatud ka uusi lähteseisukohti ja küsitud neile kooskõlastusi. Vastus ettepanekule: Planeerimisosakond on 18.06.2021 kirjaga nr 8-4/13930-16, avalik juurdepääs https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=964044, küsinud Ihna kinnistu detailplaneeringu eelnõule Rahandusministeeriumilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt muu hulgas ka ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks, kes on ka oma ettepanekud esitanud. Selgitame Teile, et koostöötegijad esitavad lähteseisukohad planeeringu koostajale, mitte vastupidi. Planeerimisosakond on 27.08.2021 kirjaga nr 8-4/13930-28, avalik juurdepääs https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1009661, küsinud Ihna kinnistu detailplaneeringu eelnõule Rahandusministeeriumilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt kooskõlastusi ja arvamusi kaasatavatelt. Teie ettepanek: 6. Vastuolus PlanS § 9 lg 1, PlanS § 77 lg 1, lg 6, PlanS § 77 lg 5 sätestatuga. Plan S§ 4 lg 6 p 4. Kohalik omavalitsus ei ole käesoleva ajani avalikkust Ihna kinnistu detailplaneeringu asukoha, piiride, suurus ja eesmärgi muudatustest teavitanud. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute kaasamisest oleks tulnud avalikust teavitada aga sea ei tehtud. 28.01.2022 so rohkem kui kuu peale planeeringu vastuvõtmist volikogu poolt 16.12.2021 avaldas Pärnu linnavalitsus (allakirjutanu märkuse alusel) Ametlikes Teadaannetes teate pealkirjaga Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade, mis ei ole teade Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korralduses toodu muudatuste kohta. Ettepanek teavitada avalikkust seadusega ettenähtud korras Ihna kinnistu detailplaneeringuala piiride, suuruse, asukoha, muutumisest ja anda aega detailplaneeringuga tutvuda, korraldada uus planeeringu avalik väljapanek. Vastus ettepanekule: Planeerimisosakond on teavitanud avalikkust Ihna kinnistu detailplaneeringu muutumisest Pärnu Postimehes 19.06.2021, 20.01.2022 ja 21.01.2022 ning Pärnu linna veebilehel. Sellekohase teabe on ettepaneku tegija saanud Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2022 kirjaga nr 4.3-7/742-1. Planeerimisosakond on teavitanud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamisest Ihna kinnistu detailplaneeringusse õigeaegselt Pärnu Postimehes ja Pärnu linna veebilehel. Kuna planeerimisosakond ei ole teadete Ametlikesse Teadaannetesse edastaja, siis meist olenemata põhjustel on teate ilmumine viibinud, kuid teade ei ole jäetud avaldamata. 3 Teie ettepanek: 7. Planeering ei vasta PlanS § 3 lg 1, lg 3, § 4 lg 2 p 4, § 4 lg 6 p 2., p 3 § 9 lg 1, § 87 lg 3 PlanS § 128 lg 5 p 1, 2, Plan S § 4 lg 6 p 4, HMS § 55 lg 1. Pärnu linnavalitsus (pr Merle Mõttus) on valetanud avalikkusele tegeliku Ihna kinnistu detailplaneeringuala kohta. Avalikkuse eest on varjatud millised kinnistud on Ihna kinnistu detailplaneeringualasse tegelikult kaasatud. Planeeringu dokumentide kohaselt on Ihna kinnistu detailplaneeringuala suurus koos kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga moodustatud kinnistutega kokku 27,9 ha sealhulgas Ihna kinnistu 20,79 ha. Huvitaval kombele ei ole ühelgi planeeringuga seotud dokumendil kirjas kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga moodustatud kinnistute suurust. Linnavalitsus (pr Merle Mõttus) teab, et kooskõlastajad, ei hakka kontrollima ega küsimusi esitama, äärmisel juhul teevad lihtsa lahutamistehte 27, 9 ha – 20,79 ha ja eeldavad , et ju siis kaasatud Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringuga moodustatud kinnistute suurus on järelikult 7, 11 ha, ja et pettus õnnestub jälle. Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu dokumentidega tutvudes selgus: 04. 02. 2010 detailplaneeringu kehtestamise otsuse nr 16 siin , kohaselt on detailplaneeringuala suurus 5, 07 ha sama ka detailplaneeringu seletuskirja lk 4 toodud, et detailplaneering haarab enda alla Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistud suurustega 3,18 ha ja 1,89 ha so kokku 5,07 ja sama ka lk 12 tabelis kus toodud planeeringu järgsed krundid mille suurus kokku 5.07 ha. Seega on Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringuga moodustatud kruntide suurus kokku 5,07 ha ja kogu detailplaneeringuala suurus koos kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsaga koos kokku 20,79 ha + 5,07 ha = 25, 86 ha (mitte 27,9 ha) . Vahe +2.04 ha. Milliseid kinnistuid linnavalitsus veel kaasas, mida ta varjab ja miks. (Loodetavasti on linnavalitsus (pr. M. Mõttus) teadlik, et mõjuala ei saa lugeda planeeringualaks, sest väljaspool planeeringuala pole võimalik seada siduvaid tingimusi). Tuua Ihna kinnistu detailplaneeringu seletuskirjas selgitused selle varjatud 2.04 ha kohta: millised kinnistud, millistes, piirides, millise pindalaga, millise dokumendiga ja millisel õiguslikul alusel on nad Ihna kinnistu detailplaneeringualasse kaasatud, Mida nendele kavandatakse ja miks. Vastus ettepanekule: Tabel planeeringualasse kaasatud maadega (parema loetavuse huvides manuses eraldi fail) 4 5 Teie ettepanek: 8. Vastuolu PlanS § 3 lg 1 tooduga ja PlanS § 87 lg 3 . Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Ihna kinnistu detailplaneeringust ei selgu see konkreetne maaala mille kohta on detailplaneering koostatud. DP-st ei selgu kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, DP elluviimise tingimused ja muud DP-d asjaolud. Vastus ettepanekule: Ihna kinnistu detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringus on koostatud terviklik ruumilahendus, millega on määratud maakasutus- ja ehitustingimused; seletuskirjas on esitatud planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks on koostatud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused, planeeringu elluviimiseks on määratud vajalikud tegevused koos järjekorraga jmv. Teie ettepanek: 9. Vastuolu PlanS § 77 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu määrusega “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 ja Plan S § 4 lg 6 p 4. Üldplaneeringut muutva Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise on otsustanud selleks mittepädev isik. Pärnu Linnavolikogu määrusega “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 ja PlanS § 77 lg 1 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine . Menetluse algatamise otsus pole haldusakt, vaid menetlustoiming. Menetlustoimingu sooritamisel pädevuse ületamine on käsitletav menetlusveana. Menetlusviga toob kaasa haldusakti tühisuse, kui see on nii raske, et sellise vea tegemise tulemusel pole võimalik haldusakti õiguspärasust tagada. Pädevuse ületamine menetluse alustamisel on raske menetlusviga, sest see menetlusviga mõjutab kogu edasise menetluse legitiimsust. Sellise menetlusvea puhul on ilmselge, et lõpliku haldusakti õiguspärasust pole võimalik tagada. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus. Ettepanek viia üldplaneeringut muutva Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamine kehtiva õigusega kooskõlla. Vastus ettepanekule: Sama vastus mis p 1. Teie ettepanek: 10. Vastuolu on HMS § 4 lg 2 ja PlanS § 9 lg 1. Detailplaneeringu nimi on eksitav, tekitab arusaamatust segadust. Kasutatakse väga erinevaid nime variante nii erinevates menetlusdokumentides kui ka samas dokumendis. Ka Rahandusministeerium on teinud ettepaneku nime muuta kuna praegune detailplaneeringu nimi on eksitav. Linnavalitsus on kategooriliselt nime muutmise vastu kuid puuduvad põhjendused ja kaalutlusotsus miks nime muuta ei taheta. Teen ettepaneku, selguse ja arusaadavuse põhimõttest, muuta Ihna detailplaneeringu nime selliselt, et juba detailplaneeringu nimest nähtub, et detailplaneeringuala ei piirdu ainult Ihna kinnistuga. Vastus ettepanekule: Määrame detailplaneeringule sobivamaks nimetuseks Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering. Teie ettepanek: 6 11. DP on vastuolus PlanS § 3 lg 1, §128 lg 5, Plan S § 4 lg 6 p 4, HMS § 54, § 55 lg 1 ettepanek on viia planeering nimetatud seadusesätetega kooskõlla. Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldus 17. juuni 2019 nr 444 ja vastuvõtmise otsus 16.12.2021 nr 52 on omavahel vastuolus. Vastavalt PlanS § 128 lg 5 nõutule on Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korralduses toodud planeeringuala suurus, asukoht, piirid kuid need ei ühti vastuvõtmise otsuses tooduga. Millal, millisel õiguslikul alusel ja millise dokumendiga neid muudeti see detailplaneeringu seletuskirjast ega ühestki muust dokumendist ei selgu ja sellisele dokumendile ei ole kusagil ka viidatud. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 54, 55 lg 1) lähtuma kehtivast õigusest ja kooskõlas omavahel. Vastus ettepanekule: Sama vastus mis p 1. Teie ettepanek: 12. Vastuolul PlanS § 3 lg 1, §128 lg 5, Plan S § 4 lg 6 p 4. Detailplaneeringu seletuskirja lk 4 alguses on loetletud detailplaneeringuga hõlmatud Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringualal asuvad krundid. Eeldavalt ekslikult on loetelu lõppu sattunud ka munitsipaalmaa, Jõe puhkeala, väidetavalt Jõesuudme tee ulatuses. Detailplaneeringus seletuskirjast ei nähtu, et munitsipaalmaale oleks midagi planeeritud või, et munitsipaalmaa oleks kuidagi planeeringusse kaasatud. Vastupidi. Seletuskirja lk 6 punkt 3.2 toodu kohaselt planeeringuala hoopis piirneb kagu küljest munitsipaalmaal asuva Jõesuudme teega. Kooskõlastajad ei ole kooskõlastanud sellist Ihna kinnistu detailplaneeringut mis hõlmaks ka munitsipaalmaad kuna selline info planeerimisdokumentides puudub. Samuti selgus kontrollimisel, et ühtegi ehitusluba munitsipaalmaale tee rajamiseks ei olegi väljastatud. Vastus ettepanekule: Ihna detailplaneeringu alasse on kaasatud kogu Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringu ala, mille koosseisus on osaliselt Jõe puhkeala kinnistu. Ihna kinnistu detailplaneeringu kooskõlastajad on kooskõlastanud sellise planeeringulahenduse, mille koosseisus on osaliselt Jõe puhkeala kinnistu (üldkasutatav maa ja munitsipaalmaa), juurdepääs kirjale https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1009661. Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata Jõe puhkeala kinnistule ehitusõigust. Ettepaneku tegijale on edastatud ehitusluba Jõe puhkeala, kinnistul tänaseks olemasoleva tee ehitamiseks, juurdepääs kirjale https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1111946. Teie ettepanek: 13. Vastuolu KeÜS § 38 lg 7, 9. Kehtiv KeÜS § 38 lg 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Varem looduskaitseseadusest ja praegu keskkonnaseadustiku üldosa seadusest tulenev iga ühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda, kusjuures juurdepääs peab olema tagatud mõistlike vahemaade tagant. Kuigi seadusest ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda kallas rajale juurdepääsu konkreetsest kohast, peab kohalik omavalitsus mõistliku(d) juurdepääsuvõimaluse(d) siiski tagama. Juba 2009 a seoses Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga teatas Keskkonnaamet kirjaga 6-5/16209-2 , et planeeritavad kanalid ei tohi takistada vaba läbipääsu kallasrajal. Kohalik omavalitsuse ei ole detailplaneeringuga taganud avalikku juurdepääsu, vaba läbipääsu kallasrajal ja liikumist kallasrajal rikkudes sellega KeÜS § 38 lg 7 sätestatut. Ettepanek: Näha detailplaneeringuga ette juurdepääs Audru jõe kallasrajale samuti võimalused seal liigelda ja läbipääs omavoliliselt ehitatud kanalitest ja tiigist. Vastus ettepanekule: 7 Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga on määratud avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrajale on juurdepääs läbi avalikult kasutatava Jõesuudme tee (teeregistris reg 1590192) ja üldmaa Jõesuudme põik 2 kinnistu. Ihna kinnistu detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale. Ihna kinnistu detailplaneeringus p 7.3 on märgitud: Kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Planeeringu joonistel on kallasrada tähistatud. Ihna detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs kallasrajale. Teie ettepanek: 14. Vastuolu PlanS § 10 lg 1, PlanS § 142 lg lg1 PlanS § 9 lg 7, HMS § 4. Planeeringu menetlemisel ei ole kaalutletud ega tasakaalustatud erinevaid huve sealhulgas avalikku huvi ja väärtusi nagu näeb ette PlanS § 10.lg 1. Ehituskeeluvööndi vähendamine Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute osas ei ole tõeselt ega piisavalt põhjendatud. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on erand, mis peab olema põhjendatud. Paljasõnaline õigustus, et kellelegi jäi ehituskeeluvöönd märkamata ei ole erand ega kaalukas põhjus üldplaneeringu muutmiseks Pole ühtegi põhjendatud vajadust, miks peaks üldplaneeringut muutma, peale maaomaniku rahalise huvi ranna ehituskaitse vööndis asuvad elamukrundid võimalikult kõrge hinnaga müüa. Paljasõnaline väide nagu jäänuks detailplaneeringu menetlemise ajal kohalikul omavalitsusel, keskkonnaametil ja järelevalvet teostanud Pärnu maavanemal ranna ehituskeeluvöönd märkamata ei päde, pigem on põhjendatud arvamus, et tegemist on korruptsiooniga. Ei saa lubada, et Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse, rohealale, rajatakse terve uus elamurajoon otsitud ja mittetõese ettekäändega “ehituskeeluvöönd jäi märkamata”. Ettepanek on ehituskeeluvööndit mitte vähendada. Vastus ettepanekule: Audru Vallavolikogu, mille kollegiaalorgani liige sel ajal ettepaneku tegija oli, juurdepääs dokumendile https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=1647361, otsustas 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestada Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu, millega lubati väljapoole ehituskeeluvööndit anda ehitusõigus ühepereelamutele ja kanalite rajamise ehituskeeluvööndisse. Märgite, et nagu jäänuks detailplaneeringu menetlemise ajal kohalikul omavalitsusel, kelleks on Audru Vallavolikogu, Keskkonnaametil ja järelevalvet teostanud Pärnu maavanemal ranna ehituskeeluvöönd märkamata, ei ole õige, ja avaldate arvamust, et tegemist on korruptsiooniga. Keskkonnaamet on Ihna kinnistu detailplaneeringuga esitatud põhjendused lugenud piisavaks ja 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9, juurdepääs dokumendile https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=1108158, andnud nõuoleku Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Teie ettepanek: 15. Avalikule väljapanekule esitatud planeeringust ei selgu esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused nagu PlanS ette näeb. Planeering ei ole kooskõlas PlanS §-ga 87 lg 3 (sh PlanS § 135 lg 3). Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga (SK lk 9) , sooviti leevendada elamuala mõju Audru jõe äärsele rohekoridorile, mistõttu nähti planeeringuga ette Audru jõega piirnevate kruntidel (pos 58, 59, 60) teised tingimused kui eemal asuvatel kruntidel ehitusalune pind 200 m2, 1 hoone, kõrgus 8 m. Nüüd Ihna kinnistu detailplaneeringuga suurendati Audru jõega piirnevate elamukruntide kõiki näitajaid. ehitusalune pind 250m2, 2 hoonet (põhi ja abi) kõrgus 9 m ja 5 m. Ihna kinnistu detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, puuduvad lahenduste kaalutletud põhjendused, miks enam ei ole vaja kaitsta Audru jõe äärset rohekoridori. Ettepanek lähtuda Jõesuudme ja 8 Päikesemetsa detailplaneeringus toodud põhjendustest rohekoridori kaitseks ja planeerida Audru Jõega piirnevad krundid jätkuvalt ehitusaluse pinnaga 200 m2, krundile 1 ühekorruseline hoone ja max 8 m kõrgune. Vastus ettepanekule: Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine ja juurdepääs kallasrajale. Elamumaa kruntide suurusega, 3800 m2 kuni 8932 m2 Audru jõe ääres, leevendatakse mõju ehituskeeluvööndis/rohekoridoris, mitte hoone kõrguse ja abihoone ehitamisega hoonestusalal. Ehitusõigus määratakse ehituskeeluvööndist välja ulatuvale maa-alale, mis ei avalda mõju rohekoridorile. Teie ettepanek: 16. Vastuolu Audru valla Üldplaneeringu p 2.2.3.1 Avalikule väljapanekule esitatud Ihna kinnistu detailplaneering on vastuolus kehtiva Audru valla Üldplaneeringuga p 2.2.3.1 mille kohaselt peab detailplaneeringu kohustusega alal, hajaasustuses, väljaspool kompaktse asustusega ala, kaldaga või mererannaga piirneva krundi minimaalne suurus olema vähemalt 5000 m2 . Viia detailplaneering kooskõlla Audru valla üldplaneeringuga p 2.2.3.1 Faktid: Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistud mis piirnevad kaldaga (mererannaga) asuvad detailplaneeringuga kohustuse alal, hajaasustuses ja väljaspool kompaktse asustusega ala (korraldus siin, Jõesuudme Päikesemetsa DP siin lk 9 Tänavavalgustus). Vastus ettepanekule: Audru valla üldplaneeringu p 2.2.3.1 käsitleb erinevate Audru osavalla piirkondade nõudeid elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele, kus kompaktse hoonestusega alade puhul on määratud (üldplaneeringu) SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Ihna kinnistu detailplaneeringu ala asub kompaktse hoonestusega alal, kus jõeäärsel alal elamumaa krundi vähim suurus peab olema SKEEMI 1 alusel 2500 m2 ja kaugemal 1200 m2. Teie ettepanek: 17. Ihna kinnistu detailplaneering ei ole koostatud kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringus (edaspidi MP) toodud tingimuste ja soovitustega ega nähtu kaalutletud põhjendused miks MP ei arvestatud. MP kohaselt (seletuskirja peatükis 2.5 ja 5.3 ) üleujutusohuga, riskipiirkonnas ja linna reoveepuhastusjaama vahetus läheduses linnalise asustuse põhimõttel uue elamupiirkonna kavandamine, kahaneva rahvastiku tingimustes pole mõistlik ja üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Sellise seisukoha on andnud ka Rahandusministeerium. Detailplaneeringuga maakonnaplaneeringu muutmine ei ole võimalik Viia detailplaneering kooskõlla maakonnaplaneeringuga Vastus ettepanekule: Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ei ole soovitatav üleujutusohuga aladele uusi elamualasid kavandada, kuid võimaldab üleujutusaladel (meri ja jõed) asustuse kavandamist, kui teadvustakse üleujutusohtu ja võetakse kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringu peatükis 7.3 on Ihna kinnistule seatud Audru valla üldplaneeringuga määratud leevendavad meetmed, kuidas vältida majanduslikku kahju uute elamute ja juurdepääsuteede ehitamise lubamiseks ning peatükis 7.8.4 on seatud meetmed linna reoveepuhastusjaama poolt 9 tekitatava ebameeldiva lõhna tõrjeks. Detailplaneeringuga ei muudeta maakonnaplaneeringut, vajalikud leevandavad meetmed on määratud, mistõttu on elamuala kavandamine ka kõrgemate planeeringutega kooskõlas. Teie ettepanek: 18. Seletuskirjas on detailplaneeringuala piirnemine naaberkinnistutega kirjeldatud täiesti valesti. Planeeringuala koosneb eraldiseisvatest kinnistutest milledele ei ole ühist piiri. Nende vahele jääb Jansoni elamumaa mis ei kuulu planeeringualasse ja kuhu midagi ei planeerita. Seega tuleb kirjeldada eraldi, eraldiseisvate kinnistu piirnemist. Ettepanek: kirjeldada õigesti millisest ilmakaarest millise maaüksusega detailplaneeringuala tegelikult piirneb. Vastus ettepanekule: Detailplaneeringu p 3.2 „Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid“ ei ole naaberkinnistute loetelu, vaid on iseloomustatud naaberalade maakasutust. See on vajalik, et mõista, kas kavandatav elamuala on sobilik olemasolevate tegevuste vahele, millised on mõjud naaberaladelt ja vastupidi. Teie ettepanek: 19. Detailplaneeringus on toodud vale informatsiooni nagu oleks kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga olnud planeeritud paadikanalite rajamine. Kasutatakse teadlikult kord sõnastust “kanal ja tiik” siis jälle “paadikanalid” Keskkonnaametile, Ametlikes Teadaannetes (28.01.2022 ) teatab linnavalitsus , et paadikanalid ja tiik on rajatud varasema detailplaneeringu alusel. Mis on vale. Tegelikult Jõesuudme ja Päikesemetsa kehtiva detailplaneeringu alusel on planeeritud kuivendus- või niisutuskanalid ja selline kasutusotstarve on kirjas ka väljastatud ehitusloal. Ettepanek: eemaldada kõigist planeeringuga seotud dokumentidest sellekohane vale teave ja asendada sõnad “paadikanal” sõnaga “kanal”. Vastus ettepanekule: Asendame Ihna kinnistu detailplaneeringus märgitud „paadikanali“ Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringus märgitud „kanaliga“. Teie ettepanek: 20. Detailplaneeringus on toodud teadlikult vale informatsioon millele on tulutult korduvalt linnavalitsuse tähelepanu juhitud. DP seletuskiri punkt 3 lk 6 kirjas: “Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti” See ei ole tõene. Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneering näeb ette moodustada 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ja ainult 1 transpordimaa krunti (mitte 3) ( vt otsus siin). Ettepanek: Eemaldada detailplaneeringu seletuskirjast teadlikult esitatud valeinformatsioon ja kajastada tõesed andmed. Vastus ettepanekule: Täpsustame detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3, kus käsitletakse olemasolevat olukorda, lauselõiku“… transpordimaa moodustub kolmest katastriüksusest”. Selgitame, et Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneering on planeeringuala jaganud kruntideks, mis selle kehtestamise ajal tähendas ehitamiseks kavandatud maaüksust detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (vana PlanS § 9 lõike 3). Tänaseks on mõiste „krunt“ PlanS § 6 punkti 8 kohaselt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Millisel otstarbel krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada võib on määratud krundi sihtotstarbega (vana PlanS § 9 lg 4 p 1, kehtiv PlanS § 6 p 7). 10 Vaatamata sellele, et detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa krundi osas on moodustatud 3 erinevat katastriüksust, ei ole muudetud detailplaneeringuga määratud transpordimaa krundi asukohta, suurust ega kasutusotstarvet. Detailplaneeringuga kavandatud maakasutuse sihtotstarve vastab jätkuvalt sellele maaüksusele kavandatud sihtotstarbele. Detailplaneeringuga ei ole määratud, et transpordimaa krunt võib koosneda üksnes ühest katastriüksusest ja see peab ühe tervikuna kinnistatud olema. Asjaolu, et Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga transpordimaa krundiks kavandatud maaüksusest on moodustatud 3 katastriüksust, ei too enda kaasa detailplaneeringuga kavandatust kõrvalekaldumist. Detailplaneeringuga on transpordimaa krundile kavandatud tänav, milline on tänaseks väljaehitatud detailplaneeringuga kavandatud kohas, selle kasutusotstarvet muutmata. Kolme transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuse moodustamine ei ole vastuolus sellel alal kehtiva detailplaneeringuga ega muude õigusaktidega. Teie ettepanek: 21. Vastuolu LKS § 38 lõike 2, Plan S § 4 lg 6 p 4. Maakatastri andmetel on Ihna kinnistu 20,79 ha-st metsamaa kõlvik 7,29 ha. Metsaseadus § 3. lg 2 p 1 kohaselt metsamaa on maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse. LKS § 38 lõike 2 kohaselt rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini (antud juhul mere rannal 200 m tavalisest veepiirist). Seega asuvad ka Ihna kinnistule planeeritud osad kruntide ehitusalad ehituskeeluvööndis mille vähendamist ei ole taotletud. Põhijoonise nr 3 kohaselt jäävad Ihna kinnistul Positsioonidele 32, 31, 37, 38, 39, 40 ja 41 planeeritud hoonestusalad metsamaa kõlvikule seega ka ehituskeeluvööndisse, kuhu ehitamine on võimalik üksnes läbi ehituskeeluvööndi vähendamise protsessi. Kuna Ihna kinnistu osas ehituskeeluvööndi vähendamist ei tohi ehituskeeluvööndis olevatele positsioonidele 32, 31, 37, 38, 39, 40 ja 41 ehitisi planeerida Vastus ettepanekule: Teie poolt viidatud positsioonidel ei asu metsamaa kõlvikut, seetõttu ei ulatu sinna ka viidatud ja kirjeldatud ehituskeeluvöönd. Teie ettepanek: 22. DP seletuskiri 7.2 Krundile Pos 1 PS - Puhke- ja spordirajatiste maa 100% 11 066 m2 lubatud ehitada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2. Ei selgu millised 2 hoonet puhke ja spordirajatiste maale planeeritakse. Ettepanek: kirjutada seletuskirjas lahti millised hooned on kavandatud puhke- ja spordirajatiste maale. Vastus ettepanekule: Määrame pos 1-le krundi kasutamise sihtotstarbeks üldkasutatava maa, mis võimaldab kavandatud abihoonete ehitamist. Katastriüksuse sihtotstarbe alusel määratakse kavandatavale ehitisele otstarve vastavalt Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Teie ettepanek: 23. Detailplaneeringu seletuskiri on vastuolus menetlusdokumentidega ja ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega. Vastuolu Plan S § 4 lg 6 p 4. Keskkonnaametile edastatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses (22.12.2021 nr 8-4/10314-2), detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses (16.12.2021 nr 52) , Rahandusministeeriumi kiri 20.07.2021 nr 14- 11/4730-2 jm on selgelt kirjas, et 2021 aastal on Ihna kinnistu detailplaneeringusse kaasatud Audru jõe äärsed elamumaad. Kui volikogu otsuses toodu kohaselt on detailplaneeringualasse 11 kaasatud ainult Audru jõe äärsed elamumaad siis puudub õiguslik alus ja põhjus menetleda detailplaneeringut Jõesuudme ja Päikesemetsa mitteelumaa kinnistute osas (transpordimaad, tootmismaa, üldmaa). Vastus ettepanekule: Planeerimisseaduse § 3 lõike 2 alusel planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Teie poolt viidatud detailplaneeringu dokumendid ja nende juurde kuuluvaid lisasid tuleb vaadelda koos ja ühtse tervikuna. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses on lisaks lauselõikele: „Pärnu Linnavalitsus on Ihna detailplaneeringu menetlusse kaasanud Audru jõe äärsed ranna ehituskeeluvööndis olevad elamumaad…“ täpsemalt välja toonud planeeringuala hõlmatavad katastriüksused: „Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa), Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala 2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü 62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü 62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958 m2 , 100% elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa), mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teega.“ Lähtudes eelnevast, ei ole võimalik menetleda detailplaneeringut ainult Jõesuudme ja Päikesemetsa elamumaade osas, kuivõrd planeeringuala hõlmab koostatud seletuskirja ja jooniste kohaselt ka muid eespool loetletud kinnistuid. Teie ettepanek: 24. Ettepanek: Ihna detailplaneeringu seletuskirja lisada, et väikeehitis peab paiknema väljaspool ehituskeeluvööndit, sest LKS § 38 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud Vastus ettepanekule: Detailplaneeringu p 7.2 on märgitud „Kuni 20 m2 ehitisealusepinnaga hooned ei kuulu detailplaneeringuga määratud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse, kuid selliseid hooneid ei tohi rajada väljaspoole hoonestusala ning tagatud peab olema tuleohutuskuja.“ Seega asuvad ka väikeehitised edaspidi hoonestusalal ning nende rajamine ehituskeeluvööndisse võimalik ei ole. Teie ettepanek: 25. Illustratsioonjoonis on petlik. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute ja Ihna kinnistu vahele jääb tegelikult Jansoni kinnistu (elamumaa) Seda joonis ei kajasta on jäetud mulje nagu oleks detailplaneeringuala ühes tükis ja Jansoni kinnistut nende vahel ei oleks. Ettepanek: illustratsioonjoonis parandada. 12 Vastus ettepanekule: Ihna kinnistu detailplaneeringu juurde esitatud illustratsioon vastab: - PlanS § 135 lõike 4 nõuetele: Kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. - Detailplaneeringu vormistamise juhendis esitatud tingimustele, avalik juurdepääs https://parnu.ee/failid/DP/Detailplaneeringute_vormistamise_juhend2019.pdf,: “Detailplaneeringu lisana esitatakse vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et detailplaneeringu avalikustamisel ja otsustamisel tekiks ruumiline ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.” Illustratsioon väljendab tuleviku vaadet planeeringuga kavandatule, mille koosseisus ei ole katastriüksuste piire. Teie ettepanek: Kohalik omavalitsus ei saa kehtestada Ihna kinnistu detailplaneeringut ega seadustada sellega hiljem kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringualal toimunud detailplaneeringut mittejärgivat ehitustegevust. Teen ettepaneku loobuda Ihna kinnistu detailplaneeringu kehtestamisest praegusel kujul. Menetleda Ihna kinnistu detailplaneeringut edasi ilma Audru jõe äärsete Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistuteta ja kehtestada detailplaneering osaliselt, ainult Ihna kinnistu osas. Vastus ettepanekule: Esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuivõrd Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamine on toimunud planeerimisseaduses sätestatud nõuete kohaselt, järgitud on kõiki planeerimise põhimõtteid ja ettepanekute alusel tehtavad täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Teavitame Teid detailplaneeringu avaliku väljapaneku järgsest avalikust arutelust, mis toimub 10. märtsil 2022 algusega kell 16.00 Audru osavallakeskuses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Merle Mõttus 444 8173, [email protected] 13 Teie 18.03.2022 nr 8-4/13930/2022-65 Pärnu Linnavalitsus Meie 11.07.2022 nr 15-3/2637-3 [email protected] Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering Pärnu Linnavalitsus esitas 18.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu (Ruumi Grupp OÜ töö nr DP-25/10-2017; edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele on lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Sama taotluskirjaga teavitas linnavalitsus detailplaneeringusse pärast avaliku väljapaneku järgsest avalikku arutelu tehtud täiendustest: - detailplaneeringule määrati sobivamaks nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“; - detailplaneeringu seletuskirja punktis 4 märgitud „paadikanal“ asendati sõnaga „kanal“; - täpsustati detailplaneeringu seletuskirjas punktis 3.3 märgitud lauses “Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti” väljendit „ …3 transpordimaa katastriüksust“. - Pos-le 1 määrati krundi kasutamise sihtotstarbeks üldkasutatav maa, mis võimaldab kavandatud abihoonete ehitamist. Linnavalitsus on selgitanud, et täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. Samuti üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Detailplaneeringu vastavus õigusaktidele Planeeringuala, pindalaga ca 27 ha, asub Audru jõe kaldal, osaliselt ulatub planeeringualale ranna ehituskeeluvöönd. Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1, Jõesuudme põik 2, Jõesuudme põik 3, Jõesuudme põik 4, Jõesuudme põik 5, Jõesuudme põik 6, Jõesuudme põik 7, Jõesuudme põik 8, Jõesuudme põik 9, Jõesuudme põik 10, Jõesuudme põik 12, Jõesuudme põik T3, Jõesuudme põik T2, Jõesuudme põik T1, Jõesuudme põik 4a, Jõesuudme põik 5a kinnistuid ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut, mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teedega. Juurdepääs planeeringualale toimub linnale kuuluvatelt Kaubasadama teelt, Jõesuudme teelt ning Elu teelt. Jõesuudme põik krundid on moodustatud juba varem kehtestatud (Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsus nr 16) Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu alusel. Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringuga muudetakse osaliselt krundipiire, kuid koostatav detailplaneering ei muuda oluliselt alal kehtiva detailplaneeringu põhilahendust. Detailplaneeringuga on kavandatud 43 üksikelamumaa krunti Ihna kinnistule ning üheksa üksikelamumaa krunti Jõesuudme elamualale. Ihna kinnistule moodustatakse peale elamukruntide veel viis teemaa krunti, kaks haljasala maa krunti ning üks üldkasutatava maa krunt. Jõesuudme põik 10 ja Jõesuudme põik 12 kinnistud liidetakse üheks krundiks. Jõesuudme tee T2 kinnistu jagatakse Jõesuudme põik 2 ja 3 kruntidega liidetavateks osadeks. Jõesuudme põik 3 katastriüksuse põhjaosasse, kuhu juba praeguseks on rajatud juurdepääsutee, moodustatakse uus tee ja tänava maa krunt, mis tagab juurdepääsu Jõesuudme põik 1 ja Jõesuudme põik 3 kinnistutele. Vastavuses üldplaneeringuga on jõeäärsed elamumaa krundid kavandatud vähemalt suurusega 2500 m2 ja jõest kaugemal suurusega 1200 m2. Kruntide ehituslikud ja arhitektuursed tingimused on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.2 toodud Tabelis 2 „Arhitektuursed tingimused planeeritud hoonetele“ ja põhijoonisel. Ihna kinnistule kavandatud elamumaa kruntidele on lubatud ehitada üks 2- korruseline 9 m kõrgune elamu ja kaks 1-korruselist 5 m kõrgust abihoonet. Jõesuudme elamualale on lubatud ehitada üks 2-korruseline 9 m kõrgune elamu ning valdavalt üks (v.a. krundil Pos 57) 1-korruseline ja 5 m kõrgune abihoone. Ihna kinnistust moodustavale üldkasutava maa krundile (suurus 11 036 m2) on lubatud ehitada kaks abihoonet. Krundi parkimisvajadus on lahendatud omal krundil, igale krundile on kavandatud kaks parkimiskohta. Avalik juurdepääs maismaalt kallasrajale on tagatud olemasoleva Jõesuudme tee ja Jõesuudme põik 2 kinnistu (üldmaa) kaudu. Detailplaneeringu koostamist on korraldanud Pärnu Linnavalitsus. Detailplaneeringu on koostanud maastikuarhitekt Laura Andla, kes vastab PlanS § 4 lõikes 5 toodud nõuetele. 2 Detailplaneeringu koostamine Ihna kinnistule algatati Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldusega nr 444. Sama otsusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH), kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma olulist keskkonnamõju. KSH algatamise vajalikkuse välja selgitamiseks koostati KSH eelhinnang. Planeeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 06.07.2019 ning Ametlikes Teadaannetes 04.07.2019 ja 05.07.2019. Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise käigus tekkis vajadus planeeringuala laiendada ning Ihna kinnistu planeeringualaga liita Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu ala. Liidetaval alal on vajalik vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut on võimalik teha üksnes üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel. Seetõttu edaspidi, so alates eskiisi tutvustamisest käsitles linnavalitsus detailplaneeringut üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna, millele kohaldas planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu menetlust. Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 06.07-05.08.2021, sellest teavitati avalikkust ajalehes Pärnu Postimees 19.06.2021 ja linnavalitsuse veebilehel. Eskiislahenduse avalik arutelu toimus 23.08.2021, sellest teavitati avaliku väljapaneku kestel arvamusi esitanud isikuid kirjaga 18.06.2021 ja linnavalitsuse veebilehel. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 52. Sama otsusega jäeti algatamata laiendatud ala KSH, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. KSH algatamise vajalikkuse välja selgitamiseks koostati täiendatud KSH eelhinnang, millele on seisukohad andnud ka Keskkonnaamet (09.07.2021). KSH algatamata jätmisest on teavitatud Ametlikes Teadaannetes 28.01.2021. Detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud Terviseamet (10.09.2021), Põllumajandus- ja Toiduamet (21.09.2021) ja Päästeamet (08.09.2021). Keskkonnaamet on esitanud arvamuse 28.09.2021. Planeeringulahenduse kohta on võrguvaldajad esitanud arvamuse. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.02-05.03.2022, teade avaldati Pärnu Postimehes 21.01.2022 ja linnavalitsuse veebilehel. Kirjad väljapaneku toimumise kohta saadeti riigiasutustele, kellega tehti koostööd ja kaasatud isikutele 20.01.2022. Planeeringumaterjalidega oli võimalik tutvuda Pärnu Linnavalitsuse veebilehel ja paberkandjal linnavalitsuses. Kuna avalikul väljapanekul esitati planeeringulahenduse kohta arvamusi, siis toimus linnavalitsuses 10.03.2022 detailplaneeringu avalik arutelu (teade toimumise kohta ilmus Pärnu Postimehes 21.01.2022). Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustest teavitati Pärnu Postimehes 17.03.2022. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. 3 Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. 2. Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamine PlanS § 74 lõike 5 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Pärnu Linnavalitsus on detailplaneeringu koostamise ajal planeeringuala laiendanud ning alasse haaranud ehituskeeluvööndis olevad elamumaad, mis on Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu alusel moodustatud kinnistud. Planeeringuga soovitakse muuta osaliselt kruntide ehitusõigust ning osaliselt krundipiire. Samuti oli vaja vähendada ehituskeeluvööndit, kuna Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu menetlemise käigus oli jäänud vähendamata Läänemere ranna ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvööndit on vaja vähendada hoonestusaladeni. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab ehituskeeluvööndi vähendamiseks kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib üldplaneeringu muutmise vajaduse. Ehituskeeluvööndi vähendamise ja seega Audru valla üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.11 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused“. Pärnu Linnavalitsus esitas 22.12.2021 kirjaga nr 8-4/10314-2 Keskkonnaametile taotluse Pärnu Linnavolikogu poolt vastu võetud Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaamet 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9 andis nõusoleku Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringuga Jõesuudme kinnistuste osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel 3. „Põhijoonis“ (kuupäev 24.08.2021) näidatud ulatuses. Keskkonnaamet on kirjas välja toonud, et Jõesuudme kinnistutel on arendustegevusega varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga alustatud ja vajalik taristu on rajatud, ei kaasne kaldalooduskooslustele täiendavalt olulist negatiivset mõju, samuti ei ole planeeringulahenduse realiseerimisega ette näha inimmõju olulist suurenemist kallastele, planeeringus arvestatakse väljakujunenud asustusega ning tagatakse inimeste vaba liikumine ning vaba juurdepääs. 3. Arvestamata jäänud arvamused ning neile antud kohaliku omavalitsuse vastused ja Rahandusministeeriumi seisukoht 4 Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu avalikul väljapanekul, 04.02- 05.03.2022 esitasid planeeringulahenduse kohta arvamusi Anne Seimar, Valmar Veste, Agnes Pulk, Edmond Penu, Marek Melnits, Edgar Maier, Arvi Karotam ja Hanno Harjus. Arvamuste esitajatele vastas Pärnu Linnavalitsus kirjalikult 09.03.2022. Pärnu Linnavalitsus ei arvestanud kõigi arvamustega. Vastavalt PlanS § 90 lõike 3 punktile 2 toimus 26.05.2022 vaidlevate osapoolte ̶ kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja linnavalitsuse esindajate ärakuulamine Rahandusministeeriumi Pärnu talituses. Kirjalikud kutsed saadeti kõikidele arvamuste esitajatele. Sellel osalesid Sven Sildnik, arvamuste esitaja Anne Seimar ning Pärnu Linnavalitsuse esindajad Kaido Koppel, Merle Mõttus, Priit Annus. Arvamuste esitajad Valmar Veste, Agnes Pulk, Edmond Penu, Marek Melnits, Edgar Maier, Arvi Karotam ja Hanno Harjus kohale ei ilmunud. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja esitatud arvamustest, vaidlevate osapoolte 26.05.2022 toimunud ärakuulamisel antud selgitustest ning PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 alusel annab Rahandusministeerium (heakskiidu andja) seisukohad arvestamata jäänud arvamuste kohta. Vastuväidete ärakuulamisel said Pärnu Linnavalitsuse esindajad ja Anne Seimar kokkulepped kolmes punktis (vaide ning käesoleva kirja punkt 3 alapunktid 10, 22, 24). Ülejäänud arvamuste osas jäi arvamuse esitaja ja linnavalitsuse esindajad varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Arvestades asjaolu, et mitmete isikute poolt esitatud arvamused kattusid, on kooskõlas HMS § 5 lõikega 2 nende osas antud ühine seisukoht, arvamuste kaupa. 3.1. Anne Seimar leiab, et kui Ihna kinnistu detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2019 korraldus nr 444, siis tuleb Ihna kinnistu detailplaneeringut vastavalt selles korralduses toodud piirides, suuruses ja asukohas ka menetleda. Dokumenti, mis seda korraldust muudaks või selle kehtetuks tunnistaks, ei eksisteeri. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajatele on selgitanud, et Ihna kinnistu detailplaneering oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et detailplaneeringu eesmärki on vajalik muuta ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine. Lisaks on linnavalitsus selgitanud, et planeeringu koostamise käigus võivad toimuda muutused esialgselt kavandatud planeeringulahenduses, mis tingivad üldplaneeringu muutmise vajaduse. See ei tähenda, et planeeringu koostamise menetlus tuleks lõpetada ja selle algatamist uuesti kaaluda. Linnavalitsus on tuginenud õiguskantsleri 13.09.2018 (6- 4/181039/1803868) seisukohale, et kui valla- või linnavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluses selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis ei pea pooleliolevat menetlust lõpetama ja valla- või linnavolikogu poolt uuesti algatama või algatamise otsust üle vaatamata. Vastupidisel juhul oleks detailplaneeringu koostamise menetlus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega (sh haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). 5 Rahandusministeerium on seisukohal, et Pärnu Linnavalitsus on planeerimisseaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtete kohaselt käitunud õiguspäraselt. Kui detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks, on oluline see muudatus vastava menetlustoiminguga fikseerida ja anda sellest üldsusele teada. Esimesel võimalusel, kui ilmnesid asjaolud, et Ihna kinnistu detailplaneeringu ala on vajalik laiendada ning detailplaneeringuga on vaja teha ettepanek Audru valla üldplaneeringu muutmiseks, hakkas linnavalitsus detailplaneeringu menetlemisel lähtuma üldplaneeringu menetlusnormidest. Korraldati eskiislahenduse avalik väljapanek 06.07- 05.08.2021, teavitades koostöötegijaid ja kaasatavaid planeeringuala laiendamisest ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest. Pärnu Postimehes ilmus vastav teade 19.06.2021. Pärnu Linnavalitsuse 18.06.2021 kirjaga nr 8-4/13930-16 teavitati laiendatud ala detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust koostöötegijaid ja kaasatavaid ning küsiti seisukohti lähteseisukohtade täiendamiseks ja seisukohti KSH vajalikkuse kohta. Kirjale oli lisatud detailplaneeringu algatamise korraldus koos lähteseisukohtadega ning täiendatud KSH eelhinnang. Eskiislahenduse avalik väljapanek oli menetlusetapp, millega fikseeriti muudatus. Pärnu Linnavalitsus teavitas eskiislahendusega avalikkust ja kõiki planeeringust huvitatud osapooli planeeringuala piiride, suuruse ja asukoha muutumisest. Detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas on fikseeritud, et planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa), Jõesuudme põik 3 (kü 16001:001:0144, pindala 2496 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 4 (kü 62401:001:0323, pindala 5468 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 5 (kü 62401:001:0325, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 6 (kü 62401:001:0327, pindala 3849 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 7 (kü 62401:001:0328, pindala 2500 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 8 (kü 62401:001:0329, pindala 3844 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 9 (kü 62401:001:0330, pindala 2499 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 10 (kü 62401:001:0331, pindala 3958 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 12 (kü 62401:001:0332, pindala 4974 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa). /---/ Planeeringualasse on kaasatud Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistud eesmärgiga vähendada neil kinnistutel Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning muuta kruntide ehitusõigust, arhitektuurseid tingimusi ning osaliselt krundipiire. Detailplaneeringu eskiisjoonisele on märgitud planeeringuala piir, kus planeeringuala hõlmab lisaks Ihna kinnistule ka kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu ala. Rahandusministeeriumi hinnangul on eskiislahenduse avalikul väljapanekul olnud detailplaneeringus fikseeritud nii uus planeeringuala piir, suurus kui ka asukoht. Piiri, suuruse 6 ja asukoha muutmisest on teavitatud avalikkust läbi linnavalitsuse veebilehe ning ajalehe Pärnu Postimees. Kõiki koostöötegijaid ja kaasatavaid on teavitatud kirja teel. PlanS § 86 lõike 2 kohaselt planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu, et planeering vastab õigusaktidele ning et planeering on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega. Ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses (Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsus nr 52) on fikseerinud planeeringuala suurus, asukoht ja piiride muudatus. Seega on ka Pärnu Linnavolikogu leidnud, et planeeringuala asukoha, piiride ja suuruse muudatus ei ole niivõrd oluline, et oleks vaja detailplaneering uuesti algatada. Selguse huvides tuleb kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu seletuskirja peatükki 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ täiendada ning lisada selgitus, miks otsustati detailplaneeringu menetlemisel Ihna kinnistu detailplaneeringu alasse kaasata kehtestatud Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute detailplaneeringu planeeringuala ning millisel põhjusel muutus detailplaneering üldplaneeringut muutvaks. 3.2. Anne Seimar ja Hanno Harjus leiavad, et ei eksisteeri dokumenti, millega Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistute kaasamine planeeringualasse oleks otsustatud. Pole dokumenti, kust nähtuks, et kollegiaalorgan oleks üldse kaasamist arutanud. Pärnu Linnavalitsus on vastuskirjas selgitanud, et planeeringuid menetleb planeerimisosakond, planeerimisseadusega määratud detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise kohta annavad õigusakte välja linnavalitsus või linnavolikogu. Planeerimisosakond ei koosta planeeringu menetlemise ajal õigusakte vm vaheotsuseid planeeringu lahenduse muutmisel, kuivõrd tegemist on menetlustoimingutega, mille osas kehtib haldusmenetluse seaduse mõttes vormivabadus. Ka muudatused planeeringualas on PlanS § 128 mõttes menetlustoimingud, kus on oluline jälgida planeeringuala muutustest teavitamist. Planeerimisosakond on Ihna detailplaneeringu menetlemisel korduvalt oma kirjadega teavitanud planeeringusse kaasatavaid ja avalikkust planeeringu eesmärgi osalisest muutmisest. Rahandusministeerium on seisukohal, et kui detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks, on oluline see muudatus vastava menetlustoiminguga fikseerida ja anda sellest üldsusele teada. Detailplaneeringu eskiislahenduses on fikseeritud muutunud asjaolud – planeeringuala laiendamine. Eskiislahenduse seletuskirjas on fikseeritud, et Ihna maaüksuse detailplaneeringu alaga liidetakse Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala ning detailplaneeringus nähakse ette elamupiirkonna rajamiseks vajalikud tegevused, sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Loetletud on kinnistud, mis jäävad planeeringualasse. Pärnu Linnavalitsuse dokumendiregistrist on näha, et Papsaare küla Ihna kinnistu detailplaneeringu laiendatud alaga vastuvõtmist ja detailplaneeringu KSH algatamata jätmist on arutatud volikogu piirkondliku arengu komisjoni 29.09.2021 ja 01.12.2021 koosolekul ning 06.12.2021 planeerimiskomisjoni koosolekul. Seega on linnavolikogus enne detailplaneeringu vastuvõtmist arutatud planeeringuala laiendamist ning eesmärkide muutmist ka volikogude komisjonides. Planeeringuala laiendamise ja muutmisega on olnud nõus linnavolikogu planeeringulahendust vastu võttes. Planeeringuala piiride ja suuruse 7 muutmiseks ei pea olema haldusakti, see tuleb fikseerida menetlustoiminguna ning sellest avalikkust informeerida. Antud detailplaneeringu menetlemisel on seda ka tehtud. 3.3. Anne Seimar leiab, et detailplaneeringu menetlemine tuleb viia õigusnormidega kooskõlla, täpsustada planeeritava ala ulatust, piire, suurust, eesmärke ja lähteseisukohti. Ta teeb ettepaneku muuta Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldust või algatada detailplaneering uuesti, menetleda detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, kuidas on toiminud detailplaneeringu menetlus. Selgitus on esitatud käesoleva kirja punktis 3.1. Linnavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu algatamise korralduse muutmine või detailplaneeringu algatamise uuesti otsustamine ei ole põhjendatud. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringut on menetletud kooskõlas õigusaktidega. Detailplaneeringut on menetletud üldplaneeringut muutvana alates sellest, kui selleks vajadus ilmnes. Esimesel võimalusel, kui selgusid asjaolud, et Ihna kinnistu detailplaneeringu ala on vajalik laiendada ning detailplaneeringuga on vaja teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks, otsustas detailplaneeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu menetlemisel rakendada üldplaneeringu menetluse nõudeid. Linnavalitsus korraldas eskiislahenduse avaliku väljapaneku 06.07-05.08.2021, teatades planeeringuala laiendamisest ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest. Pärnu Postimehes ilmus teade 19.06.2021. Pärnu Linnavalitsuse 18.06.2021 kirjaga nr 8-4/13930-16 teavitati laiendatud ala detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust koostöötegijaid ja kaasatavaid ning küsiti seisukohti lähteseisukohtade täiendamiseks ja täiendatud KSH eelhinnangu alusel KSH vajalikkuse kohta. Lähteseisukohtade täiendamine ning menetlustoimingutes tagasimineku osas otsustamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kuna antud juhul olid lähteseisukohad fikseeritud detailplaneeringu algatamise korralduses, siis algatamise korraldust ei muudetud ning muutunud asjaolud fikseeriti detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskirjas, lisaks ka detailplaneeringu linnavolikogu poolt vastuvõtmise otsuses. Ka heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirjas on muudatused fikseeritud. Seega ei ole vajalik detailplaneeringut uuesti algatada, detailplaneeringut on menetletud üldplaneeringut muutvana nii pea, kui selleks vajadus ilmnes. Ka õiguskantsler 13.09.2018 kirjas 6-4/181039/1803868 on asunud seisukohale, et kui valla- või linnavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluses selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis ei pea pooleliolevat menetlust lõpetama ja valla- või linnavolikogu poolt uuesti algatama või algatamise otsust üle vaatamata. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mis üldjuhul ei mõjuta kellegi õigusi ning enamasti ei saa seda ka eraldi vaidlustada (halduskohtumenetluse seadustik, § 45 lg 3). Siiski ei saa täielikult välistada seda, et kui planeeringu algatab vale organ, võib see mõjutada planeeringu hilisemat vaidlustamist. Kui menetlustoiminguid ja otsuseid on teinud vale organ, on tegu menetlusliku rikkumisega ning see võib anda õiguse nõuda planeeringu kehtetuks tunnistamist. Niisugune õigus on aga piiratud – planeeringu kehtetuks tunnistamist saaks nõuda üksnes siis, kui menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada haldusakti sisu üle otsustamist (HMS § 58). 3.4 Anne Seimar leiab, et Ihna kinnistu detailplaneeringule pole küsitud nõutud kooskõlastusi õigel ajal. Kui Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala kaasamine toimus 2021. 8 aastal, siis mitmed kooskõlastused (AS Telia Eesti, Pärnu Vesi AS, Põllumajandusamet) on antud varasematel aastatel. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Põllumajandus- ja Toiduamet on 21.09.2021 kirjaga nr 6.2-2/40639 kooskõlastanud Ihna kinnistu detailplaneeringu. Uusi kooskõlastusi polnud vaja AS-lt Pärnu Vesi ja AS-lt Telia Eesti, kuna uusi tehnovõrke laiendatud alale, Jõesuudme põik elamualadele, ei kavandatud. Võrguvaldajatelt võeti pärast vastuvõtmist uued kooskõlastused, kuna kaks aastat oli kooskõlastamistest möödas. Rahandusministeeriumile esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et laiendatud alaga detailplaneeringust on avalikkust teavitatud esmakordselt juba selle eskiislahenduse avalikustamisel juunis 2021. Linnavalitsus on laiendatud alaga detailplaneeringule küsinud arvamusi ja kooskõlastusi 27.08.2021. Keskkonnaamet on detailplaneeringu kohta esitanud arvamuse 28.09.2021, Päästeamet on detailplaneeringu kooskõlastanud 08.09.2021, Terviseamet 10.09.2021 ja Põllumajandus- ja Toiduamet 21.09.2021. Detailplaneeringule on saadud kooskõlastused enne selle vastuvõtmist linnavolikogu poolt. PlanS § 4 lõike 1 kohaselt on Pärnu linna haldusterritooriumil planeerimisalase tegevuse korraldajaks Pärnu Linnavalitsus. PlanS § 127 kohaselt võrguvaldajad on planeeringulahendusse kaasatavad isikud. Kaasatavate isikute ringi otsustab kohalik omavalitsus. Antud juhul linnavalitsus leidis, et detailplaneeringu koostamisse pärast ala laiendamist ja enne planeeringu vastuvõtmist ei ole asjakohane kaasata uuesti AS Pärnu Vesi ja AS Telia Eesti. Tehnovõrkude valdajatele on saadetud detailplaneering ja saadud uued kooskõlastused enne detailplaneeringu esitamist heaks kiitmiseks, kuna eelmisest kooskõlastamisest on möödunud kaks aastat ja need enam ei kehtinud. Laiendatud planeeringualaga detailplaneeringu on üle vaadanud Telia Eesti AS 18.03.2022, Elektrilevi OÜ 15.03.2022, AS Pärnu Vesi 15.03.2022 ning lahendusega nõustunud. 3.5 Anne Seimar ja Edgar Maier leiavad, et üldplaneeringut muutvat Ihna kinnistu detailplaneeringut ei ole menetletud vastavalt PlanS § 142 lõikele 2. Ei ole koostatud uusi lähteseisukohti ja küsitud neile kooskõlastusi. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et planeerimisosakond on 18.06.2021 kirjaga nr 8- 4/13930-16 küsinud Ihna kinnistu detailplaneeringu eelnõule Rahandusministeeriumilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt muuhulgas ka ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks, kes on ka oma ettepanekud esitanud. Planeerimisosakond on 27.08.2021 kirjaga nr 8-4/13930-28 küsinud Ihna kinnistu detailplaneeringu eelnõule Rahandusministeeriumilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt, Põllumajandus-ja Toiduametilt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt kooskõlastusi ja arvamusi kaasatavatelt. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringut on menetletud vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 – üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele on kohaldatud üldplaneeringu koostamisele ettenähtud 9 menetlust hetkest, mil tekkis vajadus üldplaneeringut muuta. Koostööle ja kaasamisele on kohaldatud detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu koostamisest, sh planeeringuala laiendamisest, asukohast ja piiridest on teavitatud planeeringuala kinnisasjade omanikke ning naaberkinnisasjade omanikke. Kaasatud on olnud ka võrguvaldajad. Koostööd on tehtud riigiasutusega, detailplaneeringu on enne selle vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut kooskõlastanud Terviseamet (10.09.2021), Põllumajandus- ja Toiduamet (21.09.2021) ja Päästeamet (08.09.2021). Keskkonnaamet on esitanud arvamuse 28.09.2021, Rahandusministeerium 20.07.2021. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustati avalikul väljapanekul 06.07-05.08.2021 ning pärast vastuvõtmist avalikustati planeeringulahendust ajavahemikul 04.02-05.03.2022. Kõigis teadetes pärast üldplaneeringu muutmise vajaduse ilmsiks tulekut on avalikkust teavitatud ka üldplaneeringu muutmise vajadusest. Menetlusdokumentidest on näha, et Pärnu Linnavalitsus on küsinud 18.06.2021 kirjaga nr 8- 4/13930-16 Ihna kinnistu detailplaneeringu eelnõule Rahandusministeeriumilt, Päästeameti Lääne päästekeskuselt, Keskkonnaametilt ja Terviseametilt ja kaasatavatelt muuhulgas ka ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks. Nimetatud kirjale on vastanud Terviseamet (25.06.2021), Päästeamet (06.07.2021), Keskkonnaamet (09.07.2021), Rahandusministeerium (20.07.2021). Seega on detailplaneeringut menetletud üldplaneeringut muutvana esimesel võimalusel, lähteseisukohtadele on küsitud seisukohti nii koostöötegijatelt ja kaasatavatelt vastavalt PlanS § 81 lõikele 1. Kooskõlastusi lähteseisukohtadele küsima ei pea, niisugust nõuet planeerimisseadus ei sätesta. 3.6 Anne Seimar ja Valmar Veste leiavad, et kohalik omavalitsus ei ole avalikkust Ihna kinnistu detailplaneeringu asukoha, piiride, suuruse ja eesmärgi muudatustest teavitanud. Rohkem kui kuu pärast planeeringu vastuvõtmist avaldas Pärnu linnavalitsus Ametlikes Teadaannetes teate, mis ei sisaldunud teavet Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korralduses toodud muudatuste kohta. Nad teevad ettepaneku teavitada avalikkust seadusega ettenähtud korras Ihna kinnistu detailplaneeringuala piiride, suuruse, asukoha muutumisest ja anda aega detailplaneeringuga tutvuda, korraldada uus planeeringu avalik väljapanek. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et planeerimisosakond on teavitanud avalikkust Ihna kinnistu detailplaneeringu ala muutumisest Pärnu Postimehes 19.06.2021, 20.01.2022 ja 21.01.2022 ning Pärnu linnavalitsuse veebilehel. Planeerimisosakond on teavitanud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu ala kaasamisest Ihna kinnistu detailplaneeringusse õigeaegselt Pärnu Postimehes ja Pärnu linna veebilehel. Linnavalitsusest olenemata põhjustel on teate ilmumine Ametlikes Teadaannetes viibinud, kuid teade ei ole jäetud avaldamata. Rahandusministeerium on seisukohal, et Pärnu Linnavalitsus on teavitanud avalikkust, kaasatavaid ja koostöötegijaid planeeringuala asukoha, piiride, suuruse ja eesmärgi muutusest esimesel võimalusel, kui see vajadus ilmnes. Korraldati eskiislahenduse avalik väljapanek 06.07-05.08.2021, teatades planeeringuala asukohast ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest. Pärnu Postimehes ilmus vastav teade 19.06.2021. Pärnu Linnavalitsuse 18.06.2021 kirjaga nr 8-4/13930-16 teavitati detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust koostöötegijaid ja kaasatavaid selgitades, et Ihna detailplaneeringu menetlusse 10 on kaasatud ehituskeeluvööndis olevad maad, mis on Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistud. Kõikidele menetlusosalistele saadeti 06.08.2021 kirjaga kutse osaleda Ihna maaüksuse detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul 23.08.2021. Kutses on veelkord selgitatud, et pärast algatamist on planeeringu menetlusse kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga moodustatud kinnistute omanikud. Eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest on linnavalitsus teavitanud ajalehes Pärnu Postimees 31.08.2021. Detailplaneering võeti vastu Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 52. Detailplaneeringu vastuvõtmisest ja KSH algatamata jätmisest teavitati linnavalitsuse veebilehel, ajalehes Pärnu Postimees 20.01.2022. Detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamise kiri saadeti koostöötegijatele ja kaasatavatele 18.01.2022. Pärast vastuvõtmist avalik väljapanek toimus ajavahemikul 04.02-05.03.2022. Vastav teade avaldati linnavalitsuse veebilehel, avalikkust teavitati ajalehes Pärnu Postimees 21.01.2022. Kiri koostöötegijatele ja kaasatavatele saadeti 20.01.2022. Seega teavitati kõiki detailplaneeringust huvitatud osapoole korduvalt nii veebilehe kaudu, ajalehe Pärnu Postimees kaudu, kirjade kaudu ning puudub igasugune vajadus korraldada uus avalik väljapanek. Avalikkust teavitati korduvalt Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute kaasamisest, st loetletud on planeeringuala hõlmavad kinnistud, välja toodud planeeringuala laiendamine. Kui ka Ametlikes Teadaannetes laiendatud ala KSH algatamata jätmisest ei teavitatud õigeaegselt, on seda siiski tehtud. Nimetatud hilinemine ei ole põhjuseks menetlust korrata. Detailplaneeringust huvitatud osapooled on saanud teada planeeringu menetlemisest ning planeeringuala laiendamisest ning neil on olnud piisavalt aega planeeringulahendusega tutvuda. 3.7 Anne Seimar leiab, et Pärnu linnavalitsus on valetanud avalikkusele Ihna kinnistu detailplaneeringu ala kohta ning varjanud detailplaneeringu alasse tegelikult kaasatud kinnistuid. Planeeringu dokumentide kohaselt on Ihna kinnistu detailplaneeringuala suurus koos kaasatud Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuga moodustatud kinnistutega kokku 27,9 ha, sealhulgas Ihna kinnistu 20,79 ha. Jääb selgusetuks Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringuga moodustatud kruntide tegelik suurus - millised kinnistud, millistes piirides, millise pindalaga, millise dokumendiga ja millisel õiguslikul alusel on nad Ihna kinnistu detailplaneeringu alasse kaasatud. Pärnu Linnavalitsus edastas selgituseks Anne Seimarile tabeli planeeringualasse kaasatud maade kirjeldusega, kus on toodud krundid ja nende suurused ning ehitusõigus. Vastuväidete ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu alasse oli haaratud riigile kuuluv puhkeala ning juurdepääsutee. Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute detailplaneeringu seletuskirjas oli märgitud vaid kahe kinnistu suurus. Rahandusministeerium tuvastas, et Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsuses nr 16 on fikseeritud, et kehtestatakse Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneering, millega on kavandatud 5.07 ha suurusel maa-alal 10 elamumaa, üks üldkasutatav maa, kaks tootmismaa, üks transpordimaa krunt. Planeeringu põhijooniselt on näha, et planeeringualasse on haaratud ka juurdepääsutee Kaubasadama teelt kuni planeeringualani. Juurdepääsutee on näidatud planeeringualas, kuid selle suurust fikseeritud pole. 11 Heakskiiduks esitatud detailplaneeringu võttis vastu Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsusega nr 52. Otsuses on fikseeritud, et Ihna maaüksuse detailplaneeringualaga liidetakse Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringuala ning detailplaneeringus nähakse ette elamupiirkonna rajamiseks vajalikud tegevused, sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa),/---./ ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa), mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teega. Planeeritav maa-ala on pindalaga ca 27 ha, millest ca 21 ha moodustab Ihna kinnistu. Samasugune selgitus oli välja toodud ka eskiislahenduse seletuskirjas, samuti heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirjas. Seega on nii vastuvõtmise otsuses kui ka seletuskirjades, koostöötegijatele ja kaasatavatele saadetud kirjades fikseeritud, et planeeringualasse on kaasatud ka Jõe puhkeala kinnistu Jõesuudme tee ulatuses. Konkreetset suurust määratud pole. Planeeringuala suurus on antud seletuskirjas ümmardatud täisarvudes ja ligikaudne, mida tähistab lühend ca. Nii teadetes, kirjades, detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses kui ka detailplaneeringu seletuskirjas on fikseeritud, millised kinnistud on planeeringualasse kaasatud, millistes piirides ning millise pindalaga, antud on ligikaudne suurus. 3.8. Anne Seimar leiab, et Ihna kinnistu detailplaneeringust ei selgu konkreetne maa-ala, mille kohta on detailplaneering koostatud. Ei selgu kavandatavad muudatused, esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused ega planeeringu elluviimise tingimused. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Ihna kinnistu detailplaneering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringus on koostatud terviklik ruumilahendus, millega on määratud maakasutus- ja ehitustingimused. Seletuskirjas on esitatud planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks on koostatud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Planeeringu elluviimiseks on määratud vajalikud tegevused koos järjekorraga jmv. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitustega. Detailplaneeringu lahendusest selgub konkreetne maa-ala, mille kohta planeeringut koostatakse. Planeeringuala on markeeritud detailplaneeringu kõikidel joonistel, planeeringuala kirjeldus on ära toodud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“. Planeeringulahendus on selge ja üheselt arusaadav, mida kavandatakse nii Ihna kinnistule kui ka detailplaneeringu alaga liidetud Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute planeeringualale. Planeeringuala kruntideks jaotamine, hoonestatavate kruntide ehitusõigus, arhitektuursed tingimused, haljastus, heakord, piirded jms, sh detailplaneeringu rakendamise nõuded, ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused on fikseeritud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7 „Detailplaneeringuga kavandatav“. Detailplaneeringu seletuskirjast ja joonistelt on loetav, miks lahendus on koostatud niisugusel kujul ning missuguseid tingimusi on vaja täita detailplaneeringu elluviimiseks. 12 3.9. Anne Seimar ja Hanno Harjus leiavad, et üldplaneeringut muutva Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise on otsustanud selleks mittepädev isik. Menetlustoimingu sooritamisel pädevuse ületamine on käsitletav menetlusveana, mis toob kaasa haldusakti tühisuse. Menetlusviga mõjutab kogu edasise menetluse legitiimsust. Pärnu Linnavalitsus vastuskirjas arvamuste esitajatele on selgitanud, et Ihna kinnistu detailplaneering oli algatamise hetkel kooskõlas Audru valla üldplaneeringuga, seetõttu ei olnud põhjust Pärnu Linnavolikogul detailplaneeringut algatada. Detailplaneeringu koostamise käigus selgus, et detailplaneeringu eesmärki on vajalik muuta ja seetõttu kuulub volikogu pädevusse detailplaneeringu vastuvõtmine ja kehtestamine. Planeeringu koostamise menetluse käigus võivad toimuda muutused esialgselt kavandatud planeeringulahenduses, mis tingivad üldplaneeringu muutmise vajaduse. See ei tähenda, et planeeringu koostamise menetlus tuleks lõpetada ja selle algatamist uuesti kaaluda. Linnavalitsus on tuginenud õiguskantsleri 13.09.2018 (6-4/181039/1803868) seisukohale, et kui valla- või linnavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluses selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis ei pea pooleliolevat menetlust lõpetama ja valla- või linnavolikogu poolt uuesti algatama või algatamise otsust üle vaatamata. Vastupidisel juhul oleks detailplaneeringu koostamise menetlus vastuolus haldusmenetluse üldpõhimõtetega (sh haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2). Rahandusministeerium on seisukohal, et linnavalitsus on käitunud õiguspäraselt. Üldplaneeringuga kooskõlas Ihna kinnistu detailplaneeringu algatas Pärnu Linnavalitsus. Hetkest, kui selgus Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringu ala lisamise vajadus ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus, hakati detailplaneeringut menetlema üldplaneeringut muutvana. Kui detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud vajadus planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks, on oluline see muudatus vastava menetlustoiminguga fikseerida ja anda sellest üldsusele teada. Antud detailplaneeringu menetlemisel on Pärnu Linnavalitsus eskiislahenduse avalikul väljapanekul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadusest teavitanud nii koostöötegijaid ja kaasatavaid kui ka läbi ajalehe laiemat avalikkust. Seega ei ole käesoleva detailplaneeringu koostamisel tehtud menetlusviga, mille pärast peaks detailplaneeringu menetlust kordama. Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu on algatanud linnavalitsus, üldplaneeringut muutva detailplaneeringu on vastu võtnud ja kehtestab linnavolikogu. Ka õiguskantsler 13.09.2018 kirjas 6-4/181039/1803868 on asunud seisukohale, et kui valla- või linnavalitsuse algatatud detailplaneeringu menetluses selgub vajadus muuta üldplaneeringut, siis ei pea pooleliolevat menetlust lõpetama ja valla- või linnavolikogu poolt uuesti algatama või algatamise otsust üle vaatamata. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mis üldjuhul ei mõjuta kellegi õigusi ning enamasti ei saa seda ka eraldi vaidlustada (halduskohtumenetluse seadustik, § 45 lg 3). Siiski ei saa täielikult välistada seda, et kui planeeringu algatab vale organ, võib see mõjutada planeeringu hilisemat vaidlustamist. Kui menetlustoiminguid ja otsuseid on teinud vale organ, on tegu menetlusliku rikkumisega ning see võib anda õiguse nõuda planeeringu kehtetuks tunnistamist. Niisugune õigus on aga piiratud – planeeringu kehtetuks tunnistamist saaks nõuda üksnes siis, kui menetlusnõuete rikkumine võis mõjutada haldusakti sisu üle otsustamist (HMS § 58). 13 3.10. Anne Seimar ja Marek Melnits leiavad, et detailplaneeringu nimi on eksitav ja teevad ettepaneku muuta Ihna detailplaneeringu nime selliselt, et juba detailplaneeringu nimest nähtub, et detailplaneeringuala ei piirdu ainult Ihna kinnistuga. Pärnu Linnavalitsus nõustus arvamusega ning muutis detailplaneeringu nimetuseks „Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneering“. Vastuväidete ärakuulamisel Anne Seimar nõustus detailplaneeringu uue nimetusega. Rahandusministeerium on seisukohal, et arvamusega on arvestatud. 3.11. Anne Seimar leiab, et Ihna kinnistu detailplaneeringu algatamise korraldus ja vastuvõtmise otsus on omavahel vastuolus. Detailplaneeringu algatamise korralduses toodud planeeringuala suurus, asukoht ja piirid ei ühti vastuvõtmise otsuses tooduga. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, kuidas on toiminud detailplaneeringu menetlus. Linnavalitsuse selgitus on esitatud käesoleva kirja punktis 3.1. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel võivad ilmneda uued asjaolud nagu antud detailplaneeringu koostamise käigus ka ilmnesid. PlanS § 4 lõike 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded maa-alale vastavate planeeringute olemasolu tagamine; planeeringu koostamise korraldamine; planeeringu koostamine või planeeringu koostamise tellimine; planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine; planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine. Seega on kohaliku omavalitsuse pädevuses otsustamine, kas planeeringuala laiendamise korral on vajalik uuesti algatada detailplaneering või mitte. Pärnu Linnavalitsuse dokumendiregistrist on näha, et Papsaare küla Ihna kinnistu detailplaneeringu laiendatud alaga vastuvõtmist ja detailplaneeringu KSH algatamata jätmist on arutatud volikogu piirkondliku arengu komisjoni 29.09.2021 ja 01.12.2021 koosolekul ning 06.12.2021 planeerimiskomisjoni koosolekul. Seega on linnavolikogus enne detailplaneeringu vastuvõtmist arutatud planeeringuala laiendamist ning eesmärkide muutmist ka volikogude komisjonides, planeeringuala laiendamise ja muutmisega on olnud nõus linnavolikogu planeeringulahendust vastu võttes. Planeeringuala piiride ja suuruse muutmiseks ei pea olema haldusakti, see tuleb fikseerida menetlustoiminguna ning sellest avalikkust informeerida. Antud detailplaneeringu menetlemisel on seda ka tehtud. Niisiis on kohalik omavalitsus leidnud, et uuesti detailplaneeringut algatada ei olnud vajalik ning eskiislahenduse avalikul väljapanekul ning vastuvõtmise otsuses (Pärnu Linnavolikogu 16.12.2021 otsus nr 52) on fikseerinud planeeringuala suuruse, asukoha ja piiride muudatuse. Linnavalitsus on muudatusest korduvalt teavitanud läbi Pärnu Linnavalitsuse veebilehe ja teavituskirjade ning ajalehe Pärnu Postimees nii laiemat avalikkust kui ka kaasatavaid ja koostöötegijaid. 3.12. Anne Seimar ja Arvi Karotam leiavad, et detailplaneeringu seletuskirjas on loetletud detailplaneeringuga hõlmatud Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringualal asuvad krundid. Seletuskirjast ei nähtu, et munitsipaalmaale oleks midagi planeeritud või et munitsipaalmaa oleks kuidagi planeeringusse kaasatud. Nad leiavad, et kooskõlastajad ei ole kooskõlastanud detailplaneeringut, mis hõlmaks ka munitsipaalmaad. 14 Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Ihna detailplaneeringu alasse on kaasatud kogu Päikesemetsa ja Jõesuudme detailplaneeringu ala, mille koosseisus on osaliselt Jõe puhkeala kinnistu. Lisaks selgitatakse, et detailplaneeringu koostöö tegijad on kooskõlastanud sellise planeeringulahenduse, mille koosseisus on osaliselt Jõe puhkeala kinnistu (üldkasutatav maa ja munitsipaalmaa). Detailplaneeringuga ei kavandata Jõe puhkeala kinnistule ehitusõigust. Rahandusministeerium on seisukohal, et kooskõlastamisele saadetud detailplaneeringu seletuskirjas peatükis 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ (lk 4) on selgelt fikseeritud, et planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa) /---/ ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa). Selgitusest on aru saada, et Jõe puhkeala täies ulatuses ei ole haaratud planeeringualasse, sinna midagi ei kavandata. Kooskõlastajatele 27.08.2021 kirjaga nr 8-4/13930-28 saadetud detailplaneeringu joonistel, sh põhijoonisel on kajastatud planeeringuala piir. Kooskõlastajad on saanud kooskõlastamiseks planeeringulahenduse, kus on planeeringuala laiendatud, munitsipaalmaale midagi kavandatud pole. Munitsipaalmaa on planeeringualasse haaratud vaid Jõesuudme tee ulatuses. 3.13. Anne Seimar ja Edmond Penu leiavad, et igaühe õigus kallasrada kasutada hõlmab ka õigust sellele juurde pääseda. Kohalik omavalitsuse ei ole detailplaneeringuga taganud avalikku juurdepääsu kallasrajale, vaba läbipääsu kallasrajal ja liikumist kallasrajal. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga on määratud avalik juurdepääs kallasrajale. Kallasrajale on juurdepääs läbi avalikult kasutatava Jõesuudme tee ja Jõesuudme põik 2 üldmaa kinnistu. Ihna kinnistu detailplaneeringuga ei muudeta olemasolevat juurdepääsu kallasrajale. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 7.3 on märgitud, et kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid. Planeeringu joonistel on kallasrada tähistatud. Ihna detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs kallasrajale. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringuga tuleb lähtuvalt PlanS § 126 lõike 1 punktist 10 tagada kallasrajale avalik juurdepääs. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada. Kuigi linnavalitsuse selgitust mööda on avalik juurdepääs kallasrajale tagatud läbi üldmaa krundi, siis selgelt ja üheselt see detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel ei kajastu. Seetõttu on vaja täiendada detailplaneeringu seletuskirja selgitusega, et planeeringulahendus näeb ette juurdepääsu kallasrajale üle üldmaa krundi ning näidata see ka põhijoonisel. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamiseks näha ette servituudi vajadus kohaliku omavalitsuse kasuks. Kallasrajal liikumiseks näha ette servituudi vajadus tootmismaa krundile Pos 65 kohaliku omavalitsuse kasuks. Seada tingimuseks, et kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid, et tagada avalik juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. 15 3.14. Anne Seimar on arvamusel, et detailplaneeringu menetlemisel ei ole kaalutletud ega tasakaalustatud erinevaid huve, sealhulgas avalikku huvi ja väärtusi. Ehituskeeluvööndi vähendamine Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute osas ei ole tõeselt ega piisavalt põhjendatud. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestas Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu. Sellega lubati väljapoole ehituskeeluvööndit anda ehitusõigus ühepereelamutele ja kanalite rajamiseks ehituskeeluvööndisse. Vastuväidete ärakuulamisel selgitas Pärnu Linnavalitsuse esindaja, et planeeringu koostamisel peab kaaluma erinevaid huve, sh maaomanike huve. Kui kinnistud on ostetud, siis peavad inimesed saama sinna ka ehitada. Rahandusministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu muutmine ning ehituskeeluvööndi vähendamine saab olla vaid erandlik. Looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt esitab ehituskeeluvööndi vähendamiseks kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tingib ka üldplaneeringu muutmise vajaduse. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.11 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused“. Jõesuudme elamualale planeeritud kinnistud jäävad täielikult Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Pärnu Linnavalitsus on esitanud Keskkonnaametile 22.12.2021 kirjaga nr 8-4/10314-2 taotluse Pärnu Linnavolikogus vastu võetud Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu alusel ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Keskkonnaamet 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9 on andnud nõusoleku Papsaare külas Ihna kinnistu detailplaneeringuga Jõesuudme kinnistuste osas Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks detailplaneeringu joonisel 3. „Põhijoonis“ (kuupäev 24.08.2021) näidatud ulatuses. Keskkonnaamet on ehituskeeluvööndi vähendamisel kaalunud muuhulgas vaba liikumise ja juurdepääsu tagamist kallasrajale ning leidnud, et planeeringu elluviimisel on tagatud inimeste vaba liikumine kallasrajal ning juurdepääs Audru jõele. Seega on Keskkonnaamet pidanud ehituseeluvööndi vähendamist antud detailplaneeringu alusel põhjendatuks. Sellega on täidetud looduskaitseseaduse § 40 lõike 3 nõue. Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise otstarbekust, seda hindab Keskkonnaamet nõusoleku andmisel. Rahandusministeerium saab Keskkonnaameti nõusolekut käsitleda kui instrumenti detailplaneeringu õiguspärasuse tagamisel ja lugeda detailplaneeringu selles osas vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Planeeringulahenduses on arvestatud nii erahuvi kui ka avaliku huviga. Rahandusministeerium enne heakskiitmist palub Pärnu Linnavalitsusel täpsustada planeeringulahendust ning põhijoonisele kanda lisaks kallasrajale ka avalik juurdepääs kallasrajale. Samuti seada seletuskirjas tingimused juurdepääsu ja kallasraja avalikuks kasutamiseks (vt käesoleva kirja punktis 3.13 Rahandusministeeriumi seisukohta). Detailplaneeringu üheselt mõistmiseks on vaja ka seletuskirja peatükki 1 16 „Detailplaneeringu koostamise alused“ lisada selgitus, miks oli vajalik ehituskeeluvööndit vähendada. 3.15. Anne Seimar leiab, et avalikule väljapanekule esitatud planeeringust ei selgu esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga sooviti leevendada elamuala mõju Audru jõe äärsele rohekoridorile, mistõttu nähti planeeringuga ette Audru jõega piirnevatel kruntidel (pos 58, 59, 60) teised tingimused kui eemal asuvatel kruntidel (ehitusalune pind 200 m2, hoone kõrgusega 8 m). Ihna kinnistu detailplaneeringuga suurendati Audru jõega piirnevate elamukruntide kõiki näitajaid (ehitusalune pind 250 m2, hooned kõrgusega 9 m ja 5 m). Ihna kinnistu detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu, miks enam ei ole vaja kaitsta Audru jõe äärset rohekoridori. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Audru jõe ehituskeeluvööndisse detailplaneeringuga hooneid ei planeerita. Lisaks pole lubatud ehituskeeluvööndisse piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine ja juurdepääs kallasrajale. Elamumaa kruntide suurusega, 3800 m2 kuni 8932 m2 Audru jõe ääres, leevendatakse mõju ehituskeeluvööndis/rohekoridoris, mitte hoone kõrguse ja abihoone ehitamisega hoonestusalal. Ehitusõigus määratakse ehituskeeluvööndist väljaspool asuvale maa-alale, mis ei avalda mõju rohekoridorile. Rahandusministeerium on seisukohal, et Audru jõe äärne rohelise võrgustiku koridor on koostatava detailplaneeringuga tagatud. Keskkonnaamet nõustus 31.01.2022 kirjaga nr 6- 5/21/14076-9 vastuvõetud detailplaneeringu alusel ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega Jõesuudme põik kinnistutel. Audru jõe äärsed krundid on oluliselt suuremad kui teised Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringu ala krundid. Koostatava detailplaneeringuga Audru jõe ehituskeeluvööndisse hoonestusõigust ei kavandata. Audru jõe äärsel rohekoridori alal asuvad rajatised on kehtiva detailplaneeringu alusel ellu viidud. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse seadustele ja teistele õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Detailplaneeringu keskkonda sobivuse saab kaalutlusõiguse alusel otsustada kohalik omavalitsus, kes PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Antud juhul on kohalik omavalitsus kaalunud ja leidnud, et detailplaneeringu lahendus on antud asukohas mõistlik ja sobiv. Rohevõrgustiku osas on vaja detailplaneeringu seletuskirja täiendada ja tuua välja, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu ehituskeeluvööndi ulatuses, kuhu hooneid ja piirdeid ei rajata. 3.16 Anne Seimar leiab, et avalikule väljapanekule esitatud Ihna kinnistu detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, mille kohaselt peab detailplaneeringu kohustusega alal, 17 hajaasustuses, väljaspool kompaktse asustusega ala, kaldaga või mererannaga piirneva krundi minimaalne suurus olema vähemalt 5000 m2. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Audru valla üldplaneeringu peatükk 2.2.3.1 käsitleb erinevate Audru osavalla piirkondade nõudeid elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele. Kompaktse hoonestusega alade puhul on kruntide suurused määratud üldplaneeringu skeemil 1 „Elamukruntide miinimumsuurused“. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Ihna kinnistu detailplaneeringu ala asub kompaktse hoonestusega alal, kus jõeäärsel alal elamumaa krundi vähim suurus peab olema 2500 m2 ja kaugemal 1200 m2. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitusega. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.1 „Audru valla ruumilise arengu üldpõhimõtted“ on kirjeldatud, et valla eesmärk on kasvatada mõõdukalt elanikkonda, säilitades looduse peamised väärtused ning võimaluse erinevat elustiili harrastavate inimeste eluks. Selleks on Pärnu linna ja Audru vahelina ala kavas kujundada kompaktsema asustusega alaks, kus domineerivad linna keskkonnast suuremad ühepereelamu krundid. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.2.3.1 „Nõuded elamukrundi või elamu ehituseks taotletava maaüksuse suurusele“ on fikseeritud, et elamukruntide ehk ühepereelamu ehitamiseks lubatud kruntide minimaalsed suurused valla erinevates osades on määratud kompaktse hoonestusega alade puhul SKEEMIL 1: Elamukruntide miinimumsuurused. Skeemil olev suurus ruutmeetrites on minimaalne lubatav ühepereelamu ehitamiseks kavandatud uue krundi suurus. Üldplaneeringu skeemilt 1 on üheselt aru saada, et Audru jõe äärsete kruntide miinimumsuurused peavad olema 2500 m2, kaugemal kuni Lihula maanteeni on elamumaakruntide miinimumsuurused 1200 m2. Audru jõe äärsed krundid on suurusega 3844-8921 m2, seega üle 2500 m2. Ihna kinnistule kavandatud elamumaa krundid on suurusega 2254-2518 m2, seega suuremad kui 1200 m2. Seega koostatava detailplaneeringuga määratud elamumaa kruntide suurused vastavad Audru valla üldplaneeringuga määratud kruntide suurustele. 3.17. Anne Seimar leiab, et üleujutusohuga, riskipiirkonnas ja linna reoveepuhastusjaama vahetus läheduses linnalise asustuse põhimõttel uue elamupiirkonna kavandamine, kahaneva rahvastiku tingimustes pole mõistlik ja üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Teeb ettepaneku viia detailplaneering kooskõlla maakonnaplaneeringuga. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ei ole soovitatav üleujutusohuga aladele uusi elamualasid kavandada, kuid võimaldab üleujutusaladel asustuse kavandamist, kui teadvustakse üleujutusohtu ja võetakse kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringu peatükis 7.3 on Ihna kinnistule seatud Audru valla üldplaneeringuga määratud leevendavad meetmed, kuidas vältida majanduslikku kahju uute elamute ja juurdepääsuteede ehitamise lubamiseks ning peatükis 7.8.4 on seatud meetmed linna reoveepuhastusjaama poolt tekitatava ebameeldiva lõhna tõrjeks. Detailplaneeringuga ei muudeta maakonnaplaneeringut, vajalikud leevandavad meetmed on määratud, mistõttu on elamuala kavandamine ka kõrgemate planeeringutega kooskõlas. 18 Rahandusministeerium on seisukohal, et planeerimisseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta pole võimalik. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) seletuskirja peatükis 5.3 „Kliimamuutused ja üleujutused“ on üldplaneeringu koostamiseks üldistes tingimustes välja toodud, et üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Seega maakonnaplaneering on andnud soovituse, kuid kuhu täpselt midagi kavandada, on siiski kohaliku omavalitsuse otsustada. Antud detailplaneeringuga on teadvustatud üleujutusohtu ning seletuskirja peatüki 7.3 „Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine“ vertikaalplaneerimine alapeatükis on käsitletud meetmeid üleujutusohu ennetamiseks ning mõjude leevendamiseks. Seletuskirja peatükis 7.10 „Detailplaneeringu rakendamise nõuded“ punktis 5 on kirjas, et kinnistute moodustamisel tehakse kinnistusraamatusse kanded planeeritud servituutide ja tehnovõrkude talumise kohustuse kohta ning märge võimaliku üleujutusohu kohta. Detailplaneeringu üheselt mõistetavuse huvides on vaja täpsustada seletuskirja peatükki 5 „Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng“ ning selgemalt välja tuua, kuidas detailplaneeringu lahendus vastab maakonnaplaneeringule. 3.18. Anne Seimar on arvamusel, et planeeringuala koosneb eraldiseisvatest kinnistutest, milledel ei ole ühist piiri. Nende vahele jääb Jansoni elamumaa, mis ei kuulu planeeringualasse ja kuhu midagi ei planeerita. Seega tuleb kirjeldada eraldi, eraldiseisvate kinnistute piirnemist. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu peatükis 3.2 „Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid“ ei ole naaberkinnistute loetelu, vaid on iseloomustatud naaberalade maakasutust. See on vajalik, et mõista, kas kavandatav elamuala on sobilik olemasolevate tegevuste vahele, millised on mõjud naaberaladelt ja vastupidi. Rahandusministeerium on seisukohal, et PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ on loetletud kinnistud, mis on planeeringualasse haaratud. Detailplaneeringu joonistel, sh põhijoonisel on näidatud planeeringuala. Jansoni elamumaad planeeringualas nimetatud ja näidatud pole. Seega on detailplaneeringust üheselt aru saada planeeringuala, mille kohta detailplaneering koostatakse. 3.19. Anne Seimar ja Edmond Penu leiavad, et detailplaneeringus on toodud vale informatsioon paadikanalite rajamise kohta. Kasutatakse erinevat sõnastust - kanal ja tiik, paadikanal. Nad leiavad, et paadikanalid ja tiik ei ole rajatud varasema detailplaneeringu alusel, rajatud on kuivendus- või niisutuskanalid. Nad teevad ettepaneku eemaldada kõigist planeeringuga seotud dokumentidest sellekohane vale teave ja asendada sõnad “paadikanal” sõnaga “kanal”. 19 Pärnu Linnavalitsus on arvamusega osaliselt nõustunud ning asendanud Ihna kinnistu detailplaneeringus märgitud „paadikanali“ Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringus märgitud „kanaliga“. Vastuväidete ärakuulamisel ei nõustunud Anne Seimar tehtud muudatustega seletuskirjas ning leidis, et kõikides planeeringuga seotud õigusaktides tuleb teha vastavad parandused. Rahandusministeerium on seisukohal, et tagantjärgi planeeringute koostamise käigus tehtud menetlustoimingutega seotud õigusaktides paranduste tegemine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Oluline on, et kehtestamise otsuses ning kehtestavas detailplaneeringus on kasutatud mõisteid, milles on planeeringu koostamisel kokku lepitud ja detailplaneering on üheselt arusaadav. Planeeringulahendusest üheselt arusaamiseks on vajalik Pärnu Linnavalitsusel kontrollida, et detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel oleks kasutatud mõisteid, milles on planeeringu koostamisel kokku lepitud. 3.20 Anne Seimar ja Valmar Veste leiavad, et detailplaneeringus on toodud vale informatsioon. Detailplaneeringu seletuskiri punkt 3 on fikseeritud, et Audru jõe äärsed kinnistud on moodustatud vastavalt Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneeringule. Moodustatud on 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ning 3 transpordimaa krunti. Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneering näeb ette moodustada 10 üksikelamu krunti, 1 üldkasutatava maa krunt, 2 tootmismaa krunti ja ainult 1 transpordimaa krunti aga mitte 3. Pärnu Linnavalitsus on nõustunud arvamusega ning täpsustanud detailplaneeringu seletuskirja peatükki 3, kus käsitletakse olemasolevat olukorda. Lause osa „3 transpordimaa krunti“ on asendatud „3 transpordimaa katastriüksust”. Lisaks selgitab linnavalitsus, et Jõesuudme ja Päikesemetsa detailplaneering on planeeringuala jaganud kruntideks, mis selle kehtestamise ajal tähendas ehitamiseks kavandatud maaüksust detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PlanS § 6 punkti 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Millisel otstarbel krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada võib, on määratud krundi sihtotstarbega. Vaatamata sellele, et detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa krundi osas on moodustatud kolm erinevat katastriüksust, ei ole muudetud detailplaneeringuga määratud transpordimaa krundi asukohta, suurust ega kasutusotstarvet. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsuse selgitusega. Audru Vallavolikogu 04.02.2010 otsusega nr 16 kehtestatud Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute detailplaneeringuga on kavandatud üks transpordimaa krunt – põhijoonise järgi Pos 14 (Jõesuudme tee). Maa-ameti Geoportaali andmetel koosneb detailplaneeringus ette nähtud transpordimaa krunt kolmest transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusest. Seega Linnavalitsuse poolt täpsustatud seletuskiri annab tõest infot moodustatud transpordimaa katastriüksuste kohta. 3.21 Anne Seimar leiab, et maakatastri andmetel on Ihna kinnistu 20,79 ha-st metsamaa kõlvik 7,29 ha. Põhijoonise kohaselt jäävad Ihna kinnistu positsioonidele 32, 31, 37, 38, 39, 40 ja 41 planeeritud hoonestusalad metsamaa kõlvikule, seega ka ehituskeeluvööndisse. 20 Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et nimetatud positsioonidel ei asu metsamaa kõlvikut, seetõttu ei ulatu sinna ka ehituskeeluvöönd. Rahandusministeerium tõdeb, et Maa-ameti Geoportaali andmetel on Ihna kinnistul metsamaad 7,29 ha. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Metsaseaduse vastav säte ütleb, et metsamaa on maa, kui see on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse või maatükk on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Maa-amet teatab veebilehel, et kaardirakenduste kaudu esitatav andmestik on informatiivne. Metsakõlviku ulatus on detailplaneeringu joonisel täpsustatud geodeetilise alusplaaniga, mille kohaselt metsakõlvik ei ulatu loetletud positsioonidele, seal on valdavalt põõsastik, rohumaa ja roostik. Ka Keskkonnaamet ei ole oma 28.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/14076-4 esitatud arvamuses koostatava detailplaneeringu kohta ega 31.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/14076-9 ehituskeeluvööndi vähendamise kohta vastuolule viidanud. Keskkonnaamet on detailplaneeringu enne selle vastuvõtmist üle vaadanud, seega on selle vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile kinnitanud riigiamet. Kui Keskkonnaamet on detailplaneeringu üle vaadanud ega pole välja toonud vastuolusid õigusaktidega, antud juhul looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeeluvööndi laiusega, siis saab heakskiidu andja lugeda detailplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. 3.22. Anne Seimar leiab, et krundile Pos 1, Puhke- ja spordirajatiste maa, on lubatud ehitada kuni kaks hoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2. Talle jääb arusaamatuks, millised kaks hoonet puhke- ja spordirajatiste maale planeeritakse. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Pos-le 1 krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse üldkasutatava maa, mis võimaldab abihoonete ehitamist. Vastuväidete ärakuulamisel selgitas linnavalitsuse esindaja, et üldkasutatavale maale on lubatud ehitada kogukonna vajadusteks abihooneid, kus saab hoida spordiinventari, muruniidukit vms. Pole lubatud ehitada tootmis-, elamu- ega ärihooneid. Anne Seimar nõustus selgitusega. Rahandusministeerium on seisukohal, et heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, missuguseid abihooneid ja mille tarbeks võib ehitada Pos 1 krundile. Seepärast on vajalik selles osas seletuskirja peatükki 7.2 „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ ning põhijoonist täpsustada. 3.23 Anne Seimar ja Agnes Pulk leiavad, et detailplaneeringu seletuskiri on vastuolus menetlusdokumentidega ja ka detailplaneeringu vastuvõtmise otsusega. Nt Keskkonnaametile edastatud ehituskeeluvööndi vähendamise taotluses, detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses on kirjas, et 2021. aastal on Ihna kinnistu detailplaneeringusse kaasatud Audru jõe äärsed elamumaad. Kui volikogu otsuses toodu kohaselt on detailplaneeringualasse kaasatud ainult 21 elamumaad, siis puudub õiguslik alus menetleda detailplaneeringut Jõesuudme ja Päikesemetsa mitteelumaa kinnistute osas. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et PlanS § 3 lõike 2 alusel koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Detailplaneeringu dokumente ja nende juurde kuuluvaid lisasid tuleb vaadelda koos ja ühtse tervikuna. Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses on lisaks lauselõikele: Pärnu Linnavalitsus on Ihna detailplaneeringu menetlusse kaasanud Audru jõe äärsed ranna ehituskeeluvööndis olevad elamumaad ka täpsemalt välja toonud planeeringuala hõlmatavad katastriüksused. Fikseeritud on, et planeeringuala hõlmab Papsaare külas asuvat Ihna kinnistut (kü 16001:001:0001, pindala 20,79 ha, 100% maatulundusmaa) ning Audru jõe ääres asuvaid Jõesuudme põik 1 (kü 16001:001:0142, pindala 2523 m2, 100% elamumaa), Jõesuudme põik 2 (kü 16001:001:0143, pindala 12643 m2, 100% üldkasutatav maa) /---./ Jõesuudme põik T3 (kü 62401:001:0333, pindala 2257 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T2 (kü 16001:001:0146, pindala 914 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik T1 (kü 16001:001:0145, pindala 117 m2, 100% transpordimaa), Jõesuudme põik 4a (kü 62401:001:0324, pindala 86 m2, 100% tootmismaa), Jõesuudme põik 5a kinnistuid (kü 62401:001:0326, pindala 81 m2, 100% tootmismaa) ning Jõesuudme tee ulatuses Jõe puhkeala kinnistut (kü 16001:001:0332, pindala 7,38 ha, 100% üldkasutatav maa), mis piirnevad Audru jõega, Elu ja Kaubasadama teega. Linnavalitsus selgitab, et ei ole võimalik menetleda detailplaneeringut ainult Jõesuudme ja Päikesemetsa elamumaade osas, kuivõrd planeeringuala hõlmab koostatud seletuskirja ja jooniste kohaselt ka muid eespool loetletud kinnistuid. Rahandusministeerium nõustub linnavalitsusega. Nii kirjadest, vastuvõtmise otsusest kui ka planeeringulahendusest on üheselt arusaadav, missugused alad moodustavad planeeringuala. 3.24. Anne Seimar leiab, et Ihna detailplaneeringu seletuskirja tuleb lisada, et väikeehitis peab paiknema väljaspool ehituskeeluvööndit. Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu seletuskirjas on märgitud, et kuni 20 m2 ehitisealusepinnaga hooned ei kuulu detailplaneeringuga määratud maksimaalse ehitisealuse pinna sisse, kuid selliseid hooneid ei tohi rajada väljaspoole hoonestusala ning tagatud peab olema tuleohutuskuja. Seega asuvad ka väikeehitised edaspidi hoonestusalal ning nende rajamine ehituskeeluvööndisse ei ole võimalik. Vastuväidete ärakuulamisel nõustus Anne Seimar linnavalitsuse selgitusega. Rahandusministeerium on seisukohal, et arvamusega on arvestatud. Heakskiitmiseks esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.2 „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ on antud tingimus fikseeritud. 3.25. Anne Seimar leiab, et illustratsioonjoonis on petlik. Jõesuudme ja Päikesemetsa kinnistute ja Ihna kinnistu vahele jääb Jansoni elamumaa kinnistu, mida joonis ei kajasta. 22 Pärnu Linnavalitsus on selgitanud, et Ihna kinnistu detailplaneeringu juurde esitatud illustratsioon vastab PlanS § 135 lõikes 4 toodud nõuetele – kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks esitatakse avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringule on lisatud planeerimisseaduses nõutud illustratsioon, kust kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest on võimalik ülevaade saada. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama põhimõtet tuleb jälgida ka illustratsiooni kui ühe joonise puhul. Nii seletuskirjast kui ka joonistest tervikuna saab üheselt aru planeeringuala paiknemisest. 4. Kokkuvõte Rahandusministeerium on PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt kontrollinud Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulanud ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. Käesolevas kirjas on antud hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta õigusaktide, sh vastavuse kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele ning seisukohad detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste kohta. Lähtuvalt ülaltoodust, sh arvamuste ärakuulamise tulemustest on vaja Pärnu Linnavalitsusel detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist täpsustada järgnevate märkuste (mis on toodud välja ka seisukohtade juures) alusel: - täiendada seletuskirja peatükki 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ ning lisada selgitus, miks otsustati detailplaneeringu menetlemisel Ihna kinnistu detailplaneeringu alasse kaasata kehtestatud Päikesemetsa ja Jõesuudme kinnistute detailplaneeringu planeeringuala ning millisel põhjusel muutus detailplaneering üldplaneeringut muutvaks. - täiendada seletuskirja selgitusega, et planeeringulahendus näeb ette juurdepääsu kallasrajale üle üldmaa krundi ning näidata see ka põhijoonisel. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamiseks näha ette servituudi vajadus kohaliku omavalitsuse kasuks. Kallasrajal liikumiseks näha ette servituudi vajadus tootmismaa krundile Pos 65 kohaliku omavalitsuse kasuks. Üheselt seada tingimuseks, et kallasraja ulatuses ei ole lubatud rajada piirdeid, et tagada avalik juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. - lisada seletuskirja peatükki 1 „Detailplaneeringu koostamise alused“ selgitus, miks oli vajalik ehituskeeluvööndit vähendada. - täiendada seletuskirja ja välja tuua, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu ehituskeeluvööndi ulatuses, kuhu hooneid ja piirdeid ei rajata. - täpsustada seletuskirja peatükki 5 „Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng“ ning selgemalt välja tuua, kuidas detailplaneeringu lahendus vastab maakonnaplaneeringule. 23 - kontrollida, et detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel oleks kasutatud mõisteid, milles on planeeringu koostamisel kokku lepitud. - seletuskirjast ei selgu üheselt, missuguseid abihooneid ja mille tarbeks võib ehitada Pos 1 krundile. Seepärast on vajalik selles osas seletuskirja peatükki 7.2 „Kavandatav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused“ ning põhijoonist täpsustada. Seejärel palume Pärnu Linnavalitsusel esitada korrigeeritud detailplaneering uuesti Rahandusministeeriumile, et saaksime otsustada Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle. Oma lõplikust otsusest detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse kohta teavitame kõiki menetlusosalisi (ka arvamusi esitanud isikuid) kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: V. Veste A. Seimar A. Pulk E. Penu E. Maier A. Karotam H. Harjus Raine Viitas 715 5865, [email protected] 24
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel