Saaremaa Vallavalitsus Teie 01.07.2022 nr 5-2/3986-1
[email protected] Meie 11.07.2022 nr 15-3/5564-2
Arvamus Muratsi küla Sülla,
Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi
ja Muratsi detailplaneeringu osalise
kehtetuks tunnistamise otsuse
eelnõule
Saaremaa Vallavalitsus esitas 01.07.2022 kirjaga nr 5-2/3986-1 Rahandusministeeriumile
arvamuse andmiseks Muratsi külas Sülla, Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi ja Muratsi
detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) Männiku tee 4 osas kehtetuks tunnistamise
otsuse eelnõu.
Planeeringuala suurus on ca 32,18 ha. Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse kruntimine
ning maaüksustele ehitusõiguse määramine ja vajaliku infrastruktuuri planeerimine.
Detailplaneeringuga planeeriti Muratsi maaüksusele 45 üksikelamu, 8 paarismaja, 1 ärihoone
ning 3 avaliku tee ja trasside krunti, 1 kanalisatsiooni pumpla ning 1 alajaama krunt.
Kadaka, Sülla, Väike-Kaardi ja Tammiku maaüksustele kruntimist ei planeeritud.
Planeeringuga lubati elamumaa kruntidele ehitada elamu ja kuni 2 abihoonet, maksimaalne
ehitusalune pind on vahemikus 260 – 400 m2. Männiku tee 4 krundile on määratud
maksimaalne ehitusalune pindala 300 m2. Käesolevaks hetkeks on moodustatud
detailplaneeringuga ette nähtud krundid ning rajatud teed, piirkondlik ühisveevärk ja
elektrivarustus. Kanalisatsioonilahendus on krundipõhine, planeeringuga määratud
ühiskanalisatsiooni käesolevaks hetkeks rajatud ei ole. Hoonestatud on 20 krunti.
Planeeringualas asuva Männiku tee 4 katastriüksuse omanik esitas Saaremaa Vallavalitsusele
taotluse Sülla, Kadaka, Tammiku, Väike-Kaardi ja Muratsi detailplaneeringu osaliselt
kehtetuks tunnistamiseks Männiku tee 4 katastriüksuse (pindala 5094 m2) osas, kuna kinnistu
omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Käesolevaks hetkeks on ehitatud
ühekorruseline abiruumidega üksikelamu ehitisealuse pindalaga 238,8 m2. Omanik soovib
elamut laiendada ca 20% mahust (laiendatava elamu ehitisealune pindala ca 347,6 m2), kuid
see ületab planeeringus määratud maksimaalset ehitusalust pinda.
Planeeritud alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering
(edaspidi nimetatud ühisplaneering). Ühisplaneeringus on alale määratud pereelamute ala
juhtotstarve. Seletuskirja peatüki 4.3 kohaselt mõistetakse pereelamute ala all
ühepereelamumaad kompaktse hoonestusega aladel. Kinnistute suurusele ülempiiri ei seata,
kruntide täisehituse protsent on maksimaalselt 30%, suurematel kinnistutel kui 1000 m² on
20%. Tulenevalt ühisplaneeringu seletuskirja peatükist 5.1.2 on detailplaneeringu koostamise
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
kohustus külade olemasolevatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi
osadel.
Detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise eelnõus on toodud põhjenduseks, et
kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Edasisest kirjeldusest selgub, et
krundil on toimunud ehitustegevus ja maaomanik soovib elluviimist edasi realiseerida
erinevalt detailplaneeringu tingimustest. Seega ei loobu maaomanik detailplaneeringu
elluviimisest. PlanS § 6 punkt 11 sätestab, et planeeringu elluviimine on tegevus, mille
eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest
kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku võimu asutuse ülesanne. See tähendab, et
elluviimine on pidev protsess, mille kestel avalik võim jätkuvalt hoiab kinni planeeringus
seatud eesmärgist ja tingimustest.
Detailplaneeringu seletuskirja erinevates peatükkides on välja toodud detailplaneeringu
elluviimise eesmärk ja tingimused:
- Säilitada väljakujunenud struktuure, maastikulist omapära ja piirkonnale omast
taimestikku;
- On soovitud anda maaomanikule ehitusvõimalus, mis on sobiv loodusmaastikule ega
mõjuta oluliselt looduskooslust;
- Säilitada võimalikult looduslik keskkond; moodustada võimalikult hajutatud
hoonestus;
- Elamute rajamisel metsastatud alale tuleb krundil olevast metsaalast säilitada vähemalt
50%;
- Kruntidele märgitud ehitusalad on määratud lähtuvalt iga krundi asukohast
planeeritaval alal ja selle looduslikest tingimustest;
- Planeeritavat ala iseloomustab põhjapool metsa rohkus. Seal saab rajatavaid hooneid
ümbritsema mets (majad on "istutatud" metsa sisse).
Seega detailplaneeringu seletuskirjast tuleb väga selgelt välja, et eesmärk on kavandada
looduslähedane elupiirkond. Eesmärgi saavutamiseks on kruntide ehitusõigused antud
läbimõeldult, erinevate tingimustega.
Ühele maaomanikule eeliseid andes tekivad ka teistel omanikel õigustatud ootused, mis viib
detailplaneeringu eesmärgi – looduslähedane keskkond – tasakaalust välja.
Detailplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille tulemus on saavutatud kaasates erinevaid
osapooli. Detailplaneeringu koostamise käigus on antud looduskeskkonnast lähtuvalt
läbimõeldud sarnased tingimused kogu planeeringu alale.
Juhul kui detailplaneeringut ei soovita ellu viia vastavalt planeeringus esitatud tingimustele,
on võimalus koostada osaliselt uus detailplaneering, mille menetlemisse kaasatakse
planeeringuala kruntide omanikud ja laiem üldsus. Kui detailplaneeringu lahendus ei ole
elluviidav ja soovitakse kehtivast detailplaneeringust erinevat lahendust, siis on vajalik
kaaluda uue detailplaneeringu algatamist. Planeerimisseaduse § 140 lõike 8 kohaselt muutub
uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks.
Riigikohtu halduskolleegium on asjas 3-13-385 punktis 12 rõhutanud, et “…/
detailplaneeringu elluviimine ei ole arendajale (planeeringu koostamisest huvitatud isikule)
2
kohustuslik, kui seadus või planeering ei näe ette teisiti. Seega ei ole naaberkinnisasja
omanikul üldjuhul õigust nõuda arendajalt detailplaneeringu realiseerimist. Kui aga
detailplaneeringut on asutud ellu viima, tuleb selle käigus järgida detailplaneeringuga
kehtestatud nõudeid. Kohalik omavalitsus peab väljastatud lubadega ja sõlmitud lepingutega
tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või
avalikke huvi kaitsvaid tingimusi silmas pidades kindlaks määras.“
Lähtuvalt eelnevast ei nõustu Rahandusministeerium detailplaneeringu osaliselt kehtetuks
tunnistamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Aire Müürsepp 715 5872
[email protected]
3