dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Maardu linn, Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 15. juuli 2022
Viit
15-3/3170-3
Registreeritud
15. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Maardu Linnavalitsus, A. V., KMK Stuudio OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-33170-3 15.07.2022 Väljaminev kiri.asice435 KB

Sisu (failidest)

Hr Vladimir Arhipov Teie 07.04.2022 nr 7-1.3/3649 Maardu Linnavalitsus Meie 15.07.2022 nr 15-3/3170-3 [email protected] Maardu linn, Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneering Maardu Linnavalitsus esitas 07.04.2022 kirjaga nr 7-1.3/3649 Rahandusministeeriumile Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. Planeeritav ala, suurusega ca 0,19 ha, asub Maardu linnas Muuga aedlinnas Raudkivi tänava ja Uus-Muuga puiestee nurgal, hõlmates elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistut. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ja hoonestustingimused kolme korteriga ridaelamu püstitamiseks, lahendada juurdepääsude, tehnovõrkude ja haljastuse küsimused. Juurdepääs planeeringualale on Raudkivi tänavalt. Detailplaneering on kooskõlas Maardu linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava maa juhtotstarbeks määratud pere ja ridaelamute maa. Detailplaneering algatati Maardu Linnavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 445 ning võeti vastu Maardu Linnavalitsuse 22.12.2021 korraldusega nr 931. Ajavahemikul 14.01.– 27.01.2022 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel arvamusi ei esitatud. Pärast avalikku väljapanekut esitas A. Vain kirjaliku seisukoha, mille kohalik omavalitsus luges võrdseks detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusega. Kohalik omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas avaliku arutelu. Arvamusi esitanud isik arvamusest loobunud ei ole. Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituses korraldati 15.06.2022 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele planeeringu koostaja ning planeeritava kinnisasja omanik ja tema nõustaja. Arvamusi esitanud isik 15.06.2022 toimunud ärakuulamisele ei ilmunud. Seetõttu annab heakskiidu andmise üle otsustaja tulenevalt PlanS § 138 lõikest 5 arvestamata jäänud arvamuse kohta oma kirjaliku seisukoha. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad A. Vain märkis, et Maardu Linnavalitsus on varasemalt korduvalt maininud, et detailplaneeringu algatamisel tuleb järgida uut Maardu linna üldplaneeringut ja et väiksemale kinnistule kui 1400 m2 ei lubata paariselamut. Menetletav uus üldplaneering Muugale ridaelamuid ette ei näe. Seetõttu on linnavalitsus kohelnud Raudkivi tn 2a omanikku ebavõrdselt ja erapoolikult, mis on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Maardu Linnavalitsus vastas, et Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneering algatati 09.06.2021 korraldusega nr 445. Algatamise hetkel ning ka praegu reguleerivad Maardu linnas ehitusõigust peamiselt Maardu linna üldplaneering ja Maardu linna ehitusmäärus. Üldplaneeringu kohaselt on Raudkivi tn 2a // Uus-Muuga pst 1b kinnistu pere- ja ridaelamute maa (EV) juhtotstarbega alal. Seega on detailplaneeringu algatamise eesmärk kooskõlas kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga. Detailplaneeringus tuleb muuhulgas määrata sellised ehituslikud tingimused, mida praegune üldplaneering ega ka kehtiv ehitusmäärus ei sätesta. Sellistel juhtudel on tegemist Maardu Linnavalitsuse kaalutlusotsusega. Kuna kehtivas üldplaneeringus ega ehitusmääruses ei ole sätestatud, milline peab olema ridaelamute kavandamisel minimaalne kruntide suurus, siis lähtuti kaalutlusotsuse tegemisel koostamisel olevast üldplaneeringust, kus on ridaelamute puhul minimaalseks krundi suuruseks ette nähtud bokside arv korrutatuna 600 m2-ga. Seega peab kolme boksiga ridaelamu puhul olema krundi minimaalsuuruseks 1800 m2, mis on Raudkivi tn 2a kinnistu puhul tagatud. Koostatavas üldplaneeringus on üksikelamu puhul krundi miinimumsuuruseks määratud 900 m2 ning paariselamu puhul 1400 m2. Maardu Linnavalitsus ei ole teadaolevalt väljastanud infot, mis läheks eeltooduga vastuollu ja seega ei ole Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ning vastuvõtmine vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal objektiivselt ning on kooskõlas kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga, seega täidab detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi. Juhin tähelepanu, et hetkel on Raudkivi tn 2a osas kehtiv ainult Maardu Linnavolikogu 25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneering, mille kohaselt on ala maakasutuse juhtotstarbeks pere- ja ridaelamute ala, mis lubab planeeringualale ridaelamut planeerida. Uue, koostatava Maardu linna üldplaneeringu näol on tegemist menetluses oleva üldplaneeringuga, millel puudub õiguslik jõud. Uut üldplaneeringut on koostatud viis aastat ning praegu puudub jätkuvalt õiguskindlus, millisel kujul linna üldplaneering lõpuks kehtestatakse. Seadus ei nõua detailplaneeringu koostamiseks eelnevalt üldplaneeringu kehtestamise ära ootamist ja seetõttu ei saa Rahandusministeerium seda nõuda. Ka Maardu Linnavalitsuse vastusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks kavatsus üldplaneeringu kehtestamine ära oodata. Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa 2 planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole Maardu Linnavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. Kokkuvõte PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiidu andmiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135 lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS §-s 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida on planeeringu koostamisel järgitud. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus. Üldplaneeringuga kooskõlas määratud maakasutustingimuste otstarbekuse osas hinnangut andes väljuks Rahandusministeerium talle seadusega antud pädevuse piiridest. Kokkuvõtvalt asub heakskiidu andmise üle otsustaja seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid Rahandusministeeriumi poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS § 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega, sh Päästeamet, Elektrilevi OÜ, AS Tallinna Vesi, Enefit Connect OÜ. Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline 3 planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka heakskiidu andja, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu menetlust lõpule viia või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Maardu linn, Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Ärakiri: A. Vain, KMK Stuudio OÜ Loona Kangur 715 5803 [email protected] 1 RKHKo 3-3-1-12-07 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel