Hr Vladimir Arhipov Teie 07.04.2022 nr 7-1.3/3649
Maardu Linnavalitsus Meie 15.07.2022 nr 15-3/3170-3
[email protected]
Maardu linn, Raudkivi tn 2a kinnistu
ning lähiala detailplaneering
Maardu Linnavalitsus esitas 07.04.2022 kirjaga nr 7-1.3/3649 Rahandusministeeriumile
Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
Planeeritav ala, suurusega ca 0,19 ha, asub Maardu linnas Muuga aedlinnas Raudkivi tänava
ja Uus-Muuga puiestee nurgal, hõlmates elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistut.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata kinnistule ehitusõigus ja
hoonestustingimused kolme korteriga ridaelamu püstitamiseks, lahendada juurdepääsude,
tehnovõrkude ja haljastuse küsimused. Juurdepääs planeeringualale on Raudkivi tänavalt.
Detailplaneering on kooskõlas Maardu linna üldplaneeringuga, mille kohaselt on planeeritava
maa juhtotstarbeks määratud pere ja ridaelamute maa.
Detailplaneering algatati Maardu Linnavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 445 ning võeti
vastu Maardu Linnavalitsuse 22.12.2021 korraldusega nr 931. Ajavahemikul 14.01.–
27.01.2022 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek, mille kestel arvamusi ei esitatud.
Pärast avalikku väljapanekut esitas A. Vain kirjaliku seisukoha, mille kohalik omavalitsus
luges võrdseks detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusega. Kohalik
omavalitsus vastas arvamusele ning korraldas avaliku arutelu. Arvamusi esitanud isik
arvamusest loobunud ei ole.
Vastavalt PlanS § 138 lõike 4 punktile 2 on Rahandusministeeriumi pädevuses
detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine
arvamuste kohta, kui neid arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituses korraldati 15.06.2022
detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse
esindajate seisukohtade ärakuulamiseks nõupidamine, kus osalesid lisaks
Rahandusministeeriumi ja kohaliku omavalitsuse esindajatele planeeringu koostaja ning
planeeritava kinnisasja omanik ja tema nõustaja. Arvamusi esitanud isik 15.06.2022 toimunud
ärakuulamisele ei ilmunud. Seetõttu annab heakskiidu andmise üle otsustaja tulenevalt PlanS
§ 138 lõikest 5 arvestamata jäänud arvamuse kohta oma kirjaliku seisukoha.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikul väljapanekul esitatud kirjaliku arvamuse ja kohaliku omavalitsuse vastuse
kokkuvõte ning Rahandusministeeriumi seisukohad
A. Vain märkis, et Maardu Linnavalitsus on varasemalt korduvalt maininud, et
detailplaneeringu algatamisel tuleb järgida uut Maardu linna üldplaneeringut ja et
väiksemale kinnistule kui 1400 m2 ei lubata paariselamut. Menetletav uus üldplaneering
Muugale ridaelamuid ette ei näe. Seetõttu on linnavalitsus kohelnud Raudkivi tn 2a omanikku
ebavõrdselt ja erapoolikult, mis on vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.
Maardu Linnavalitsus vastas, et Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneering algatati
09.06.2021 korraldusega nr 445. Algatamise hetkel ning ka praegu reguleerivad Maardu
linnas ehitusõigust peamiselt Maardu linna üldplaneering ja Maardu linna ehitusmäärus.
Üldplaneeringu kohaselt on Raudkivi tn 2a // Uus-Muuga pst 1b kinnistu pere- ja ridaelamute
maa (EV) juhtotstarbega alal. Seega on detailplaneeringu algatamise eesmärk kooskõlas
kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga.
Detailplaneeringus tuleb muuhulgas määrata sellised ehituslikud tingimused, mida praegune
üldplaneering ega ka kehtiv ehitusmäärus ei sätesta. Sellistel juhtudel on tegemist Maardu
Linnavalitsuse kaalutlusotsusega. Kuna kehtivas üldplaneeringus ega ehitusmääruses ei ole
sätestatud, milline peab olema ridaelamute kavandamisel minimaalne kruntide suurus, siis
lähtuti kaalutlusotsuse tegemisel koostamisel olevast üldplaneeringust, kus on ridaelamute
puhul minimaalseks krundi suuruseks ette nähtud bokside arv korrutatuna 600 m2-ga. Seega
peab kolme boksiga ridaelamu puhul olema krundi minimaalsuuruseks 1800 m2, mis on
Raudkivi tn 2a kinnistu puhul tagatud. Koostatavas üldplaneeringus on üksikelamu puhul
krundi miinimumsuuruseks määratud 900 m2 ning paariselamu puhul 1400 m2.
Maardu Linnavalitsus ei ole teadaolevalt väljastanud infot, mis läheks eeltooduga vastuollu ja
seega ei ole Raudkivi tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu algatamine ning
vastuvõtmine vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega.
Rahandusministeerium selgitab, et PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Kohaliku omavalitsuse hinnangul kajastab detailplaneering hetkeolukorda planeeringualal
objektiivselt ning on kooskõlas kehtiva Maardu linna üldplaneeringuga, seega täidab
detailplaneering varem sõlmitud ühiskondliku kokkuleppe tingimusi.
Juhin tähelepanu, et hetkel on Raudkivi tn 2a osas kehtiv ainult Maardu Linnavolikogu
25.03.2008 otsusega nr 170 kehtestatud Maardu linna üldplaneering, mille kohaselt on ala
maakasutuse juhtotstarbeks pere- ja ridaelamute ala, mis lubab planeeringualale ridaelamut
planeerida. Uue, koostatava Maardu linna üldplaneeringu näol on tegemist menetluses oleva
üldplaneeringuga, millel puudub õiguslik jõud. Uut üldplaneeringut on koostatud viis aastat
ning praegu puudub jätkuvalt õiguskindlus, millisel kujul linna üldplaneering lõpuks
kehtestatakse. Seadus ei nõua detailplaneeringu koostamiseks eelnevalt üldplaneeringu
kehtestamise ära ootamist ja seetõttu ei saa Rahandusministeerium seda nõuda. Ka Maardu
Linnavalitsuse vastusest ei tulene, et kohalikul omavalitsusel oleks kavatsus üldplaneeringu
kehtestamine ära oodata.
Rahandusministeerium saab kontrollida detailplaneeringu kooskõla üldplaneeringus
sätestatud maakasutus- ja ehitustingimustega ning teiste õigusaktide nõuetega, kuid ei saa
2
planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse
otstarbekuse või vajaduse üle. Seega kui planeeringu hoonestuslahendus kehtivaid seadusi ja
teisi õigusakte ei riku, otsustab selle otstarbekuse üle kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik
omavalitsus iseseisvalt. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud küsimuses ei ole
Maardu Linnavalitsus oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse
piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust.
Kokkuvõte
PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja
laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille
jooksul saavad oma ettepanekuid ja arvamusi planeeringulahenduse kohta esitada kõik
planeeringulahendusest puudutatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse
teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile heakskiidu
andmiseks esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on avalikkust PlanS § 135
lõike 7 nõuete kohaselt teavitanud detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja
kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust vastavates ajalehtedes ning valla veebilehel.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest puudutatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on territooriumi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis
on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik kõikide planeeringulahendusest puudutatud
isikute soovidega arvestada. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku
väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu
kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle
kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu
kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS §-s 126 on sätestatud detailplaneeringu ülesanded, mida on planeeringu koostamisel
järgitud. Kuna heakskiiduks esitatud detailplaneeringus on seadusest tulenevad ülesanded
täidetud, ei saa Rahandusministeerium planeerimisdiskretsiooni teostava kohaliku
omavalitsuse asemel asuda ise otsustama, kas sellistel tingimustel ja ulatuses planeerimine
antud kohas on mõistlik, otstarbekas ja põhjendatud. Kui seadust on järgitud, otsustab krundi
ehitusõiguse, hoonestusala ulatuse, naabrite ettepaneku arvesse võtmise jms üksikasjade osas
kaalutlusõigusest tulenevalt kohalik omavalitsus iseseisvalt ning Rahandusministeerium ei
saa enda subjektiivsetest eelistustest lähtuvalt planeerimisautonoomiat omavale kohalikule
omavalitsusele ette kirjutada, missugune peaks olema viimase kaalutlusotsus.
Üldplaneeringuga kooskõlas määratud maakasutustingimuste otstarbekuse osas hinnangut
andes väljuks Rahandusministeerium talle seadusega antud pädevuse piiridest.
Kokkuvõtvalt asub heakskiidu andmise üle otsustaja seisukohale, et detailplaneeringu
koostamisel ei ole rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis
kuuluksid Rahandusministeeriumi poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud PlanS § 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on
kooskõlastatud asjakohaste asutuste ja võrguvaldajatega, sh Päästeamet, Elektrilevi OÜ, AS
Tallinna Vesi, Enefit Connect OÜ.
Käesoleval juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et detailplaneeringus on selline
3
planeeringulahendus piisavalt põhjendatud. Neid põhjendusi aktsepteerib ka heakskiidu
andja, kelle hinnangul puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks heakskiidu menetlust lõpule viia
või tooksid kaasa menetluse uuendamise vajaduse ning takistaksid detailplaneeringule
heakskiidu andmise üle otsustamist vastavalt PlanS §-s 138 sätestatud pädevusele.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan oma heakskiidu Maardu linn, Raudkivi
tn 2a kinnistu ning lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.1
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikul võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Ärakiri: A. Vain, KMK Stuudio OÜ
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
1
RKHKo 3-3-1-12-07
4