Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering
14.07.2022
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD
Alused:
Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS)
Detailplaneering:
Viljandi mnt 11 detailplaneering (PlanID:104595)
Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused:
aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve
Viljandi mnt 11, Rapla linn 67001:006:0008 1761 100% elamumaa
Viljandi mnt 13, Rapla linn 67001:006:0380 1678 100% elamumaa
Osaliselt kuuluvad planeeringualasse vahetult piirnevad munitsipaalomandis transpordimaa
katastriüksused 6692105 Linnapea kõnnitee L1 (katastritunnus 66901:001:0504) ja 6692001 Aasa
tänav L2 (katastritunnus 66901:001:0243). Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste
lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala
piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud
maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude
paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.
Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha.
DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED
Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused mõõduka suurusega kortermaja ja sellega seotud
rajatiste kavandamiseks. Planeeringu koostamisel lähtuda taotlusega esitatud eskiisidest.
Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126:
- krundi hoonestusala määramine;
- krundi ehitusõiguse määramine;
- juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks
vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine;
- ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine;
- haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine;
- puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
- kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
- servituutide vajadusega alade määratlemine;
- avalikult kasutatavate alade määratlemine.
KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD
Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2009 otsusega nr 6 kehtestati Rapla linnas Viljandi mnt 11
maaüksusele üldplaneeringut järgiv detailplaneering, millega anti ehitusõigus 3-korruselise ärihoone
püstitamiseks. Detailplaneeringu materjalid on Rapla valla ametlikul veebilehel.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering
Kehtiva detailplaneeringu põhijoonise väljavõte:
VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Üldplaneeringu kaardi väljavõte:
Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonide ja
parkimiskohtade arvu muutmisettepanekut, mistõttu Rapla Vallavolikogu majandus- ja
keskkonnakomisjoni hinnangul on vajalik detailplaneeringu menetlemine üldplaneeringut
muutvana.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering
Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Viljandi mnt 11 olemasolevaks maakasutuseks märgitud
kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ning Viljandi mnt 13 olemasolevaks maakasutuseks −
pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust pole kummalegi maaüksusele määratud.
Üldplaneeringu kohaselt peavad korterelamud asuma keskuses olevast teenindusest ja kaubandusest
mõistliku jalgteekonna kaugusel, eelistatud on ühistranspordipeatuste ja kergteede lähedus, samuti
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Arvestades kortermajade domineerimist
piirkonnas on kortermaja kavandamine Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 maaüksustele
linnaehituslikult põhjendatud ning vastab üldplaneeringu põhimõtetele. Keskuse alal sobib lisaks
juhtotstarbele ette näha erinevaid kõrvalfunktsioone: näiteks on üldplaneeringu kohaselt võimalus
kavandada alumisele korrusele äri ja ülemistele korrustele elamine. Tagasihoidlikult kasvava
rahvastiku ja äriruumide ülepakkumise tingimustes Rapla kesklinnas ei ole ärimaa ennast
õigustanud ja 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringut pole enam kui 13 aasta jooksul ellu viima
asutud. Seetõttu on ärifunktsiooni osakaalu vähendamine põhjendatud.
Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on vajalik kaks parkimiskohta korterile. Rapla kesklinna
tingimustes on ühistransport hõlpsasti kättesaadav, lisaks kasutatakse tänapäeval järjest enam
alternatiivseid liikumisviise - kergliiklusvahendeid, sõidujagamisteenust ja muud sellist. Võrreldes
üldplaneeringu kehtestamise ajal valitsenud tavadega tehakse nüüd rohkem kaugtööd ning
muutunud on liikuvuse iseloom. Autoparkla asemel eelistatakse kortermaja ümber näha haljastust,
mis sobib ka Rapla aedlinliku iseloomuga paremini. Seetõttu on põhjendatud parkimiskohtade arvu
kaalutletud vähendamine kui tulemusena moodustub rohkem kvaliteetset avalikku või poolavalikku
linnaruumi.
Detailplaneeringuga kavandatav on küll vastuolus üldplaneeringu kaardile märgitud juhtotstarvetega
ning kehtestatud parkimiskohtade hulgaga, kuid muus osas on Rapla valla üldplaneeringu
põhimõtetega võimalik arvestada. Planeeringuga kavandataval ei ole sisulist olemuslikku konflikti
kehtiva üldplaneeringuga, samuti toetab kortermaja kavandamine linnakeskuse tihendamist, mis
võimaldab suurendada asustuse kompaktsust ja vähendada selle negatiivseid mõjusid
looduskeskkonnale.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAVAD:
Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet;
naaberkinnisasjade omanikud; puudutatud võrguvaldajad
KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:
Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.
Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise
planeerimise leppemärgid 2013”:
Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud
failikogumina.
Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele
võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA
aeg tegevus
19.01.2022 algatamisettepaneku esitamine
02.05.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses
18.05.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
13.07.2022 korrigeeritud algatamisettepaneku ja KSH eelhinnangu esitamine
25.07.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses
asjaomaste asutuste tagasiside laekumine
17.08.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
25.08.2022 algatamine volikogus
31.08.2022 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“
detailplaneeringu eskiisi laekumine
05.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses
21.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine komisjonis
29.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine volikogus
05.10.2022 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“
20.10.2022 ... 18.11.2022 eskiisi avalik väljapanek
22.11.2022 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu
november 2022 planeeringu koostamine
detsember 2022 planeeringu kooskõlastamine
(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste
sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse
korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)
28.12.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)
09.01.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses
18.01.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
26.01.2023 vastuvõtmine volikogus
01.02.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“
16.02.2023 ... 20.03.2023 detailplaneeringu avalik väljapanek
(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub
täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega)
21.03.2023 … 22.05.2023 ministri heakskiit (PlanS § 138 lg 3)
(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu
kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib
vastavalt nihkuda ka kehtestamine)
31.05.2023 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)
12.06.2023 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses
21.06.2023 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis
29.06.2023 kehtestamine volikogus
05.07.2023 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“
+ 30 päeva vaidlustusaeg
NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud.
Lähteseisukohtade koostaja:
Cerly-Marko Järvela
Rapla vallaarhitekt
+372 506 1360
OTSUS
EELNÕU nr 1-4/2022/39
seisuga 14.07.2022
Rapla ______ 2022 nr
Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
(Rapla linn, Viljandi mnt 11)
OÜ City Capital (registrikood 10616191) esitas 19.01.2022 Rapla vallale detailplaneeringu
algatamisettepaneku eesmärgiga määratleda tingimused Rapla linnas Viljandi mnt 11
(katastritunnus 67001:006:0008) ja Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380)
maaüksustele 32 korteriga 3-korruselise äri- ja kortermaja püstitamiseks. Rapla Vallavolikogu
majandus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul on väljapakutud hoone liiga suur ega sobi
väljapakutud kujul Raplasse, samuti asus komisjon seisukohale, et detailplaneeringut tuleb
menetleda üldplaneeringut muutvana.
OÜ City Capital esitas 13.07.2022 vähendatud mahus taotluse, mille kohaselt kavandatakse
kuni 23 korteriga kortermaja suurima korruselisusega kuni 3 ja kavandatud parkimiskohtade
arvuga vähemalt 26. Koostatud on KSH eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 22004364).
Eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise
ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei
ole vajalik. Eelhinnang esitati Rapla Vallavalitsuse 14.07.2022 kirjadega nr 6-2/36-8 ja 6-
2/36-9 seisukohavõtuks Keskkonnaametile, Päästeametile, Rahandusministeeriumile ja
Transpordiametile.
Viljandi mnt 11 ja 13 on mõlemad 100% elamumaa sihtotstarbega maaüksused Rapla linna
keskuse maa-alal. Piirkond jääb reoveekogumisalale ja kuulub Rapla linna põhjaosa
kaugküttevõrgu arendusalale.
Viljandi mnt 11 maaüksusele on Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2009 otsusega nr 6
kehtestatud detailplaneering, millega anti ehitusõigus 3-korruselise ärihoone püstitamiseks.
Vahetus naabruses Viljandi mnt 9 on algatatud detailplaneering olemasoleva ärihoone
laiendamiseks ja osaliseks ümberehitamiseks korterelamuks. Ka Viljandi mnt 7 maaüksusele
koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse kahte kortermaja.
Taotletava planeeringuala vahetus naabruses Aasa tn 5 asub 6 korteriga korterelamu, Aasa tn
12 ning Jõe tn 18 maaüksustel on kummalgi 12 korteriga elamud, Viljandi mnt 15 paikneb
restoran ja Viljandi mnt 9 − büroohoone.
Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Viljandi mnt 11 olemasolevaks maakasutuseks
märgitud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ning Viljandi mnt 13 olemasolevaks
maakasutuseks − pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust pole kummalegi
maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt peavad korterelamud asuma keskuses olevast
teenindusest ja kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel, eelistatud on
ühistranspordipeatuste ja kergteede lähedus, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga
liitumise võimalus. Arvestades kortermajade domineerimist piirkonnas on kortermaja
kavandamine Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 maaüksustele linnaehituslikult põhjendatud
ning vastab üldplaneeringu põhimõtetele. Keskuse alal sobib lisaks juhtotstarbele ette näha
erinevaid kõrvalfunktsioone: näiteks on üldplaneeringu kohaselt võimalus kavandada
alumisele korrusele äri ja ülemistele korrustele elamine. Tagasihoidlikult kasvava rahvastiku
ja äriruumide ülepakkumise tingimustes Rapla kesklinnas ei ole ärimaa ennast õigustanud ja
2009. aastal kehtestatud detailplaneeringut pole enam kui 13 aasta jooksul ellu viima asutud.
Seetõttu on ärifunktsiooni osakaalu vähendamine põhjendatud.
Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on uue korterelamu soovituslik koormusindeks vähemalt
150 ja soovitatav korterite arv ühe uue korterelamu kohta maksimaalselt 24. Koormusindeksi
alusel on planeeringualale võimalik kavandada kuni 23 korteriga kortermaja. Arvestades
ühistranspordi kättesaadavust ja asukohta Rapla kesklinnas on parkimiskohtade vähim hulk
asjakohane arvutada linnatänavate standardi EVS 843:2016 alusel.
Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest: ehitusloakohustusliku
hoone püstitamiseks on detailplaneeringu koostamine nõutav.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on
huvitatud OÜ City Capital, planeerija on Guru Projekt OÜ.
Tuginedes Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni seisukohale,
planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktile 1, § 128 lõikele 1, § 142
lõikele 1 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele
2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt menetluse käigus ilmnenud asjaoludele
ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,
Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :
1. Algatada Viljandi mnt 11 detailplaneering eesmärgiga sätestada kuni 23 korteriga
korterelamu püstitamise tingimused.
1.1. Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Viljandi mnt 11 (katastritunnus 67001:006:0008) ja
Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380) maaüksusi ja osaliselt vahetult piirnevaid
tänavaid.
1.2. Planeeringuala piirneb edelast 6692105 Linnapea kõnnitee L1 100% transpordimaa
maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0504), loodest 6692001 Aasa tänav L2 100%
transpordimaa maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0243), kirdest Aasa tn 12
(katastritunnus 67001:006:0460) ning kagust Jõe tn 18 (katastritunnus 67001:006:0870) ja
Viljandi mnt 15 (katastritunnus 67001:006:0050) 100% elamumaa maaüksustega.
1.3. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha.
1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest.
1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.
1.6. Detailplaneering muudab Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust maakasutuse
juhtotstarbe osas.
2. Jätta Viljandi mnt 11 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata
tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.
2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise
keskkonnamõju ilmnemist.
2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja
tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks.
2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga,
on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest.
2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla
Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Viljandi mnt 17).
2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda
Rapla valla dokumendihalduskeskkonna vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval
kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Viljandi mnt 17).
3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).
4. Vallavalitsusel sõlmida planeerijaga leping detailplaneeringu koostamiseks.
5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud
on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise
lõpetamise otsus.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Kalle Toomet
Volikogu esimees
Algatamisettepanek esitati 19.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering
või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90
päevani. Menetlustähtaega pikendati Rapla Vallavalitsuse 15.05.2022 kirjaga nr 6-2/36-5 kuni
1. juunini 2022 ja Rapla Vallavalitsuse 28.05.2022 kirjaga nr 6-2/36-7 kuni 5. septembrini
2022.
Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu
„Detailplaneeringu algatamine (Rapla linn, Viljandi mnt 11)“
SELETUSKIRI
Sissejuhatus
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine ehitusloakohustusliku hoone
ehitusõiguse andmiseks linnas kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse
algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb
üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.
Eelnõu sisu
Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused korterelamu kavandamiseks
Rapla linnas Viljandi maantee ja Aasa tänava ristmiku piirkonda. Üldplaneeringu kaardil on
planeeringuala maaüksuste olemasolevaks maakasutuseks märgitud ühel ärimaa ning teisel
pere- ja ridaelamumaa, millele tuginedes vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjon on
pidanud vajalikuks detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Eelnõu sisu on
detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamine tuginedes eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.
Planeeringu materjalid on valla ametlikul veebilehel.
Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu juhtotstarvete
muutmise võrra on tegemist üldplaneeringu muutmisega.
Otsuse mõjud
Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega
antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad
menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus
jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale
kaudselt kasulik, kuna Rapla linna asub elama uusi inimesi.
Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks
vajalik poolthäälte enamus.
Otsuse jõustumine
Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.
Eelnõu koostaja:
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
Õigusaktide väljavõtted
KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS
§ 45. Hääletamine volikogus
(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,
10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud
küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.
PLANEERIMISSEADUS
§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja
(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral
avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.
(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise
terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.
/.../
(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus
(1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega
piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku:
1) hoone püstitamiseks;
2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise
avaliku huviga rajatise püstitamiseks;
4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud
üldplaneeringuga.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.
(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu
koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.
§ 128. Detailplaneeringu algatamine
(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.
§ 130. Haldusleping huvitatud isikuga
(1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase
tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu
koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist.
§ 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering
(1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste
muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:
1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;
2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine,
detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;
3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.
(2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse
üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid.
/.../
(5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse
käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid.
(6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda
eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS
§ 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus
/.../
(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang,
kui:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi;
2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna;
3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul;
/.../
(2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist
planeerimisseaduses sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes:
1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast;
3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest
kriteeriumidest:
1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende
asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente,
arvestades nende kehtestamise tasandit;
3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse;
4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi
tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest
kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle
otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile
seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide
alusel tehtud otsuse eelnõu.
§ 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine
/.../
(5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt:
1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki;
2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime
ja kontaktandmeid;
3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015]
5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust;
6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta.
Keskkonnaamet Meie 14.07.2022 nr 6-2/36-10
Päästeamet
Rahandusministeerium
Transpordiamet
Keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise eelnõu esitamine
seisukohavõtuks
Tuginedes KeHJS § 35 lõikele 6 esitan Rapla linna kavandatava 23 korteriga kortermaja
detailplaneeringu (Viljandi mnt 11 detailplaneeringu) keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise otsuse eelnõu (lisatud) seisukohavõtuks.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
______________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312