dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu esitamine seisukohavõtuks

Rahandusministeerium · 14. juuli 2022
Viit
15-3/5860-1
Registreeritud
14. juuli 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Aire Müürsepp (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus (Hiiu_ Lääne ja Saare maakond))
Lahendamise tähtaeg
13. august 2022

Failid

  • 📎detailplaneeringu_algatamine_Viljandi_mnt_11_üpm_volikogu_en.pdf245 KB
  • 📎dp lähteseisukohad_Viljandi_mnt_11.pdf788 KB
  • 📎KSH_mittealgatamise_eelnõu_esitamine_seisukohavõtuks.asice104 KB
  • 📎KSH_mittealgatamise_eelnõu_esitamine_seisukohavõtuks.doc46 KB

Sisu (failidest)

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering 14.07.2022 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Alused: Endise Rapla valla üldplaneering – kehtestatud: 01.03.2011 Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) Detailplaneering: Viljandi mnt 11 detailplaneering (PlanID:104595) Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused: aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Viljandi mnt 11, Rapla linn 67001:006:0008 1761 100% elamumaa Viljandi mnt 13, Rapla linn 67001:006:0380 1678 100% elamumaa Osaliselt kuuluvad planeeringualasse vahetult piirnevad munitsipaalomandis transpordimaa katastriüksused 6692105 Linnapea kõnnitee L1 (katastritunnus 66901:001:0504) ja 6692001 Aasa tänav L2 (katastritunnus 66901:001:0243). Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamise vajaduse ilmnemisel väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK, ÜLESANDED, PLANEERIMISPÕHIMÕTTED Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused mõõduka suurusega kortermaja ja sellega seotud rajatiste kavandamiseks. Planeeringu koostamisel lähtuda taotlusega esitatud eskiisidest. Detailplaneeringuga lahendatakse vähemalt järgmised ülesanded vastavalt PlanS § 126: - krundi hoonestusala määramine; - krundi ehitusõiguse määramine; - juurdepääsude, liikluskorralduse, tehnovarustuse ja teiste planeeringuala toimimiseks vajalike ehitiste lahenduspõhimõtete andmine ja võimalike asukohtade määramine; - ehitiste arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste määramine; - haljastuse ja heakorrapõhimõtete määramine; - puhveralade, kujade ja keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine; - kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; - servituutide vajadusega alade määratlemine; - avalikult kasutatavate alade määratlemine. KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2009 otsusega nr 6 kehtestati Rapla linnas Viljandi mnt 11 maaüksusele üldplaneeringut järgiv detailplaneering, millega anti ehitusõigus 3-korruselise ärihoone püstitamiseks. Detailplaneeringu materjalid on Rapla valla ametlikul veebilehel. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering Kehtiva detailplaneeringu põhijoonise väljavõte: VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE Üldplaneeringu kaardi väljavõte: Detailplaneeringu algatamisettepanek sisaldab üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioonide ja parkimiskohtade arvu muutmisettepanekut, mistõttu Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul on vajalik detailplaneeringu menetlemine üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Viljandi mnt 11 olemasolevaks maakasutuseks märgitud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ning Viljandi mnt 13 olemasolevaks maakasutuseks − pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust pole kummalegi maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt peavad korterelamud asuma keskuses olevast teenindusest ja kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel, eelistatud on ühistranspordipeatuste ja kergteede lähedus, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Arvestades kortermajade domineerimist piirkonnas on kortermaja kavandamine Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 maaüksustele linnaehituslikult põhjendatud ning vastab üldplaneeringu põhimõtetele. Keskuse alal sobib lisaks juhtotstarbele ette näha erinevaid kõrvalfunktsioone: näiteks on üldplaneeringu kohaselt võimalus kavandada alumisele korrusele äri ja ülemistele korrustele elamine. Tagasihoidlikult kasvava rahvastiku ja äriruumide ülepakkumise tingimustes Rapla kesklinnas ei ole ärimaa ennast õigustanud ja 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringut pole enam kui 13 aasta jooksul ellu viima asutud. Seetõttu on ärifunktsiooni osakaalu vähendamine põhjendatud. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on vajalik kaks parkimiskohta korterile. Rapla kesklinna tingimustes on ühistransport hõlpsasti kättesaadav, lisaks kasutatakse tänapäeval järjest enam alternatiivseid liikumisviise - kergliiklusvahendeid, sõidujagamisteenust ja muud sellist. Võrreldes üldplaneeringu kehtestamise ajal valitsenud tavadega tehakse nüüd rohkem kaugtööd ning muutunud on liikuvuse iseloom. Autoparkla asemel eelistatakse kortermaja ümber näha haljastust, mis sobib ka Rapla aedlinliku iseloomuga paremini. Seetõttu on põhjendatud parkimiskohtade arvu kaalutletud vähendamine kui tulemusena moodustub rohkem kvaliteetset avalikku või poolavalikku linnaruumi. Detailplaneeringuga kavandatav on küll vastuolus üldplaneeringu kaardile märgitud juhtotstarvetega ning kehtestatud parkimiskohtade hulgaga, kuid muus osas on Rapla valla üldplaneeringu põhimõtetega võimalik arvestada. Planeeringuga kavandataval ei ole sisulist olemuslikku konflikti kehtiva üldplaneeringuga, samuti toetab kortermaja kavandamine linnakeskuse tihendamist, mis võimaldab suurendada asustuse kompaktsust ja vähendada selle negatiivseid mõjusid looduskeskkonnale. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISSE KAASATAVAD: Keskkonnaamet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet; naaberkinnisasjade omanikud; puudutatud võrguvaldajad KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”: Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud failikogumina. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda. Järgida kehtivaid nõudeid. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Viljandi mnt 11 detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA aeg tegevus 19.01.2022 algatamisettepaneku esitamine 02.05.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses 18.05.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 13.07.2022 korrigeeritud algatamisettepaneku ja KSH eelhinnangu esitamine 25.07.2022 algatamise eelnõu vallavalitsuses asjaomaste asutuste tagasiside laekumine 17.08.2022 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 25.08.2022 algatamine volikogus 31.08.2022 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ detailplaneeringu eskiisi laekumine 05.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine vallavalitsuses 21.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine komisjonis 29.09.2022 detailplaneeringu eskiisi avalikustamine volikogus 05.10.2022 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 20.10.2022 ... 18.11.2022 eskiisi avalik väljapanek 22.11.2022 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu november 2022 planeeringu koostamine detsember 2022 planeeringu kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) 28.12.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 09.01.2023 vastuvõtmise eelnõu valitsuses 18.01.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 26.01.2023 vastuvõtmine volikogus 01.02.2023 teade „Raplamaa Sõnumites“ 16.02.2023 ... 20.03.2023 detailplaneeringu avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav ajakulu; arvestada tuleb ka 14-päevase etteteatamisega) 21.03.2023 … 22.05.2023 ministri heakskiit (PlanS § 138 lg 3) (kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine) 31.05.2023 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid) 12.06.2023 kehtestamise eelnõu vallavalitsuses 21.06.2023 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjonis 29.06.2023 kehtestamine volikogus 05.07.2023 kehtestamise teade „Raplamaa Sõnumites“ + 30 päeva vaidlustusaeg NB! Istungite toimumis- ja lehenumbrite ilmumiskuupäevad on oletuslikud. Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 OTSUS EELNÕU nr 1-4/2022/39 seisuga 14.07.2022 Rapla ______ 2022 nr Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Rapla linn, Viljandi mnt 11) OÜ City Capital (registrikood 10616191) esitas 19.01.2022 Rapla vallale detailplaneeringu algatamisettepaneku eesmärgiga määratleda tingimused Rapla linnas Viljandi mnt 11 (katastritunnus 67001:006:0008) ja Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380) maaüksustele 32 korteriga 3-korruselise äri- ja kortermaja püstitamiseks. Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni hinnangul on väljapakutud hoone liiga suur ega sobi väljapakutud kujul Raplasse, samuti asus komisjon seisukohale, et detailplaneeringut tuleb menetleda üldplaneeringut muutvana. OÜ City Capital esitas 13.07.2022 vähendatud mahus taotluse, mille kohaselt kavandatakse kuni 23 korteriga kortermaja suurima korruselisusega kuni 3 ja kavandatud parkimiskohtade arvuga vähemalt 26. Koostatud on KSH eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 22004364). Eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Eelhinnang esitati Rapla Vallavalitsuse 14.07.2022 kirjadega nr 6-2/36-8 ja 6- 2/36-9 seisukohavõtuks Keskkonnaametile, Päästeametile, Rahandusministeeriumile ja Transpordiametile. Viljandi mnt 11 ja 13 on mõlemad 100% elamumaa sihtotstarbega maaüksused Rapla linna keskuse maa-alal. Piirkond jääb reoveekogumisalale ja kuulub Rapla linna põhjaosa kaugküttevõrgu arendusalale. Viljandi mnt 11 maaüksusele on Rapla Vallavolikogu 29. jaanuari 2009 otsusega nr 6 kehtestatud detailplaneering, millega anti ehitusõigus 3-korruselise ärihoone püstitamiseks. Vahetus naabruses Viljandi mnt 9 on algatatud detailplaneering olemasoleva ärihoone laiendamiseks ja osaliseks ümberehitamiseks korterelamuks. Ka Viljandi mnt 7 maaüksusele koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse kahte kortermaja. Taotletava planeeringuala vahetus naabruses Aasa tn 5 asub 6 korteriga korterelamu, Aasa tn 12 ning Jõe tn 18 maaüksustel on kummalgi 12 korteriga elamud, Viljandi mnt 15 paikneb restoran ja Viljandi mnt 9 − büroohoone. Rapla valla üldplaneeringu kaardil on Viljandi mnt 11 olemasolevaks maakasutuseks märgitud kaubandus-, teenindus- ja büroohoonemaa ning Viljandi mnt 13 olemasolevaks maakasutuseks − pere- ja ridaelamumaa. Planeeritavat maakasutust pole kummalegi maaüksusele määratud. Üldplaneeringu kohaselt peavad korterelamud asuma keskuses olevast teenindusest ja kaubandusest mõistliku jalgteekonna kaugusel, eelistatud on ühistranspordipeatuste ja kergteede lähedus, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Arvestades kortermajade domineerimist piirkonnas on kortermaja kavandamine Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 maaüksustele linnaehituslikult põhjendatud ning vastab üldplaneeringu põhimõtetele. Keskuse alal sobib lisaks juhtotstarbele ette näha erinevaid kõrvalfunktsioone: näiteks on üldplaneeringu kohaselt võimalus kavandada alumisele korrusele äri ja ülemistele korrustele elamine. Tagasihoidlikult kasvava rahvastiku ja äriruumide ülepakkumise tingimustes Rapla kesklinnas ei ole ärimaa ennast õigustanud ja 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringut pole enam kui 13 aasta jooksul ellu viima asutud. Seetõttu on ärifunktsiooni osakaalu vähendamine põhjendatud. Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on uue korterelamu soovituslik koormusindeks vähemalt 150 ja soovitatav korterite arv ühe uue korterelamu kohta maksimaalselt 24. Koormusindeksi alusel on planeeringualale võimalik kavandada kuni 23 korteriga kortermaja. Arvestades ühistranspordi kättesaadavust ja asukohta Rapla kesklinnas on parkimiskohtade vähim hulk asjakohane arvutada linnatänavate standardi EVS 843:2016 alusel. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest: ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks on detailplaneeringu koostamine nõutav. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on huvitatud OÜ City Capital, planeerija on Guru Projekt OÜ. Tuginedes Rapla Vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjoni seisukohale, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõike 1 punktile 1, § 128 lõikele 1, § 142 lõikele 1 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5 ning vastavalt menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Viljandi mnt 11 detailplaneering eesmärgiga sätestada kuni 23 korteriga korterelamu püstitamise tingimused. 1.1. Planeeringuala hõlmab Rapla linnas Viljandi mnt 11 (katastritunnus 67001:006:0008) ja Viljandi mnt 13 (katastritunnus 67001:006:0380) maaüksusi ja osaliselt vahetult piirnevaid tänavaid. 1.2. Planeeringuala piirneb edelast 6692105 Linnapea kõnnitee L1 100% transpordimaa maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0504), loodest 6692001 Aasa tänav L2 100% transpordimaa maaüksusega (katastritunnus 66901:001:0243), kirdest Aasa tn 12 (katastritunnus 67001:006:0460) ning kagust Jõe tn 18 (katastritunnus 67001:006:0870) ja Viljandi mnt 15 (katastritunnus 67001:006:0050) 100% elamumaa maaüksustega. 1.3. Planeeringuala pindala on u 0,4 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb planeerimisseadusest. 1.5. Vajalik on tellida tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneering muudab Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust maakasutuse juhtotstarbe osas. 2. Jätta Viljandi mnt 11 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendihalduskeskkonna vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel sõlmida planeerijaga leping detailplaneeringu koostamiseks. 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 19.01.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Menetlustähtaega pikendati Rapla Vallavalitsuse 15.05.2022 kirjaga nr 6-2/36-5 kuni 1. juunini 2022 ja Rapla Vallavalitsuse 28.05.2022 kirjaga nr 6-2/36-7 kuni 5. septembrini 2022. Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine (Rapla linn, Viljandi mnt 11)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamine ehitusloakohustusliku hoone ehitusõiguse andmiseks linnas kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused korterelamu kavandamiseks Rapla linnas Viljandi maantee ja Aasa tänava ristmiku piirkonda. Üldplaneeringu kaardil on planeeringuala maaüksuste olemasolevaks maakasutuseks märgitud ühel ärimaa ning teisel pere- ja ridaelamumaa, millele tuginedes vallavolikogu majandus- ja keskkonnakomisjon on pidanud vajalikuks detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Eelnõu sisu on detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine tuginedes eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele. Planeeringu materjalid on valla ametlikul veebilehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu juhtotstarvete muutmise võrra on tegemist üldplaneeringu muutmisega. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see vallale kaudselt kasulik, kuna Rapla linna asub elama uusi inimesi. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus (1) Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 130. Haldusleping huvitatud isikuga (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. /.../ (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid. (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus /.../ (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi; 2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna; 3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul; /.../ (2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. § 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine /.../ (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; 2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; 3) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] 4) [kehtetu - RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] 5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; 6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Keskkonnaamet Meie 14.07.2022 nr 6-2/36-10 Päästeamet Rahandusministeerium Transpordiamet Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu esitamine seisukohavõtuks Tuginedes KeHJS § 35 lõikele 6 esitan Rapla linna kavandatava 23 korteriga kortermaja detailplaneeringu (Viljandi mnt 11 detailplaneeringu) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (lisatud) seisukohavõtuks. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt +372 506 1360 [email protected] ______________________________________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel