Mihhail Kõlvart Teie 19.05.2022 nr 1-12/1056-1
Tallinna Linnavalitsus Meie 14.07.2022 nr 15-3/4428-3
[email protected]
C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja
C. R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala detailplaneering
Austatud linnapea
Tallinna Linnavalitsus esitas 19.05.2022 kirjaga nr 1-12/1056-1 Rahandusministeeriumile
C.R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C.R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala
detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2748/17, edaspidi ka detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks.
Asjaolud
Planeeritav maa-ala, suurusega u 1 ha, asub Tallinna Kesklinna linnaosas Torupilli asumis
Gonsiori ja J. Kunderi tänava vahelisel alal C. R. Jakobsoni ja J. Kunderi tänava nurgal.
Juurdepääs planeeritavale alale on J. Kunderi ja C. R. Jakobsoni tänavatelt.
Planeeritud maa-alale jäävad ärimaa sihtotstarbega C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15
(katastritunnus 78401:112:0060, pindala 8056 m²), C. R. Jakobsoni tn 14a (katastritunnus
78401:112:0038, pindala 65 m²) ja C.R. Jakobsoni tn 14b (katastritunnus 78401:101:4484,
pindala 86 m²) kinnistud, mille omanik on Jakobsoni 14 OÜ, ning transpordimaa
sihtotstarbega Juhan Kunderi tänav T2 ja Carl Robert Jakobsoni tänav T2 kinnistute osad, mis
on Tallinna linna omandis.
Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta planeeritavale alale jäävate kruntide piire ja
sihtotstarbeid, sealhulgas Tallinna linnale kuuluva Juhan Kunderi tänav T2 kinnistu piire, ning
määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus planeeritud äri- ja elamumaa
sihtotstarbega krundile ühe kuni 5 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga
elamu, ühe kuni 5 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga
elamu, ühe kuni 7 ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu, ühe kuni 6 maapealse
ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ning 1-korruselise eraldiseisva või
hoonesisese alajaama ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus C. R. Jakobsoni tänava
äärsele kuni 3-korruselisele hoonele kuni 2 korruse pealeehitamiseks ning hoone
rekonstrueerimiseks äriruumidega mitme korteriga elamuks. Planeeritud transpordimaa
sihtotstarbega krunti ei hoonestata.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Osa planeeritud maa-alast jääb
Tallinna Linnavolikogu 16. 04. 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu
„Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohasesse vaatesektorisse, mis avaneb Tallinna
vanalinnale Majaka tänavalt. Ala hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24.01.2018 korraldusega nr
97-k ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 1239. Koostööd on
tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi (30.05.2018).
Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Kaitseministeerium (14.10.2020),
Päästeamet (04.02.2021), Maa-amet (30.09.2020), Terviseamet (12.10.2020) ning
tehnovõrkude valdajad.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 29.12.2021 kuni 11.01.2022, mille
raames esitati kirjalikult kolm arvamusi sisaldavat pöördumist. Enne detailplaneeringu
avalikku väljapanekut, 22.12.2021, esitas kirjalikud küsimused (selgitustaotluse)
detailplaneeringu kohta I. Liigvald (Gonsiori tn 28), mida kohalik omavalitsus ei käsitlenud
arvamusena PlanS § 135 lõike 2 mõistes (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.01.2022
vastuskiri nr 3-2/4636-2). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid
detailplaneeringu kohta kirjalikud arvamused L. Aavik (Gonsiori tn 18) ning E.-L. Heinmaa
(Tallinn, Gonsiori tn 24 korteriühistu nimel).
Kohalik omavalitsus vastas laekunud arvamustele kirjalikult ning korraldas 22.02.2022
detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Pärast
detailplaneeringu avalikku väljapanekut ja arutelu on detailplaneeringusse tehtud täiendused,
mis ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud kõigi arvamustega ei arvestatud. Arvamuste esitajad oma arvamustest kirjalikult
loobunud ei ole.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul
väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 07.07.2022, millel osalesid
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, üks avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isik, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Kohal viibinud
arvamuste avaldaja oma arvamustest ei loobunud.
Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse 07.07.2022
Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel arutatut ja detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamusi (sh isikute arvamusi, kes Rahandusministeeriumis
ärakuulamisel ei osalenud) annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste
osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi.
Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste
kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad
Arvamuste avaldaja E.-L. Heinmaa (Gonsiori tn 24 korteriühistu nimel) on teatanud, et palju
küsimusi on tekitanud insolatsioonianalüüsi tulemused ning planeeritavale kinnistule lähedal
asuvale garaažile (Gonsiori tn 24/1) ehitustegevuse käigus püsivuse ja ohutuse tagamine.
Kuidas on kavas maandada ehitamise aegseid riske ja milline on ehitajapoolne vastutus? Kas
on võimalik garaažile ehitustööde eelne hinnang, et vältida kahjude tekkimisel tarbetut
vaidlust?
2
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ koostatud
insolatsioonianalüüsi kohaselt säilib pärast detailplaneeringus planeeritud hoonete püstitamist
Gonsiori tn 24 elamu 1. korrusel asuvates korterites esialgsest insolatsiooni kestusest 82%
kuni 100%. Detailplaneeringus on insolatsiooni hinnatud vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud
Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
Praegu kehtib ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend.
Insolatsiooni kestuse arvutamise põhimõtted on mõlemas lähtedokumendis, st nii kuni
31.12.2021 kehtinud Eesti standardis kui ka ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise
juhendis, samad. Insolatsioonianalüüs on teostatud standardi EVS 894:2008/A2:2015
„Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides“ järgi, milles korterite insolatsiooni kestus on
loetud piisavaks. Hinnatud on olemasolevate hoonete C. R. Jakobsoni tn 17 teise korruse ning
C. R. Jakobsoni tn 19, C. R. Jakobsoni tn 21, Gonsiori tn 24, Gonsiori tn 28 ja J. Kunderi tn
17 esimeste korruste kortereid. Hinnangu kokkuvõte on, et kõigis vaadeldud naabermajades
säilib insolatsioon piisavana või endise kestusega. Gonsiori tn 18 majani uute majade vari ei
ulatu.
Lähtuvalt arvamustest täiendati seletuskirja peatükki 5.2. „Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks“ järgmiselt:
1. Enne ehitamisega alustamist teha ehitusekspertiis Gonsiori tn 24/1 garaažile ning võtta
hoone geotehnilise kontrolli alla, hoone olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb
dokumenteerida ning konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, reeperite deformatsioone
tuleb mõõta kaks korda kuus. Esitada Gonsiori tn 24/1 garaaži ehitusekspertiisi tulemused
Tallinn, Gonsiori tn 24 korteriühistule. Ehitus- ja omanikujärelevalve tegija peab tagama,
et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda.
2. Esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldatakse
konkreetselt tingimusi ehitustööde läbiviimiseks, sh antakse meetmed kaevise seinte
kindlustamiseks maa-aluste korruste ehitamisel ning kõigi naaberhoonete seisukorra
säilitamiseks.
Rahandusministeerium märgib, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ 18.12.2020 koostatud
insolatsiooni analüüs, töö nr PR074/20, on detailplaneeringu lisade kaustas ning insolatsiooni
teemat on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2. „Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks“. Rahandusministeeriumil ei ole põhjust kahelda oma eriala spetsialistide
pädevuses otsustada planeerimislahenduse sobivuse üle ning seega nõustub kohaliku
omavalitsuse selgitustega.
Ehitustöödega võimalike kahjude osas möönab Rahandusministeerium, et ehitamisega võib
kaasneda mitmesuguseid häiringuid, mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku §
12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja
rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab
ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid on vaja teiste isikute õiguste kaitseks
kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega,
mis kohustab mürarohket tegevust ajaliselt piirama või rakendama muid müra vähendamise
abinõusid.
Arvamuste avaldaja L. Aavik (Gonsiori tn 18) on esitanud arvamused ja ettepanekud
võimaliku mürakoormuse kohta, mis hooajaliselt levib naabruses asuva hoone (Hilton Tallinn
Park) tehnoseadmetest:
3
1. Mitte kavandada tehnoseadmeid Gonsiori, C. R. Jakobsoni ning J. Kunderi tänava elamute
suunas.
2. Arvestada ehitusmaterjalide valimisel ja kasutamisel nende akustiliste omadustega, et
piirkonna mürakoormust vähendada.
3. Võtta äriruumide kavandamisel ja kasutamisel arvesse, et neis läbiviidava tegevusega ei
kasvaks avaliku korra rikkumise risk (näiteks toitlustuse ja meelelahutusega kaasnev lärm,
vali muusika, lohakas suhtumine heakorda vms).
Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et nii hoonete tehnoseadmete täpne lahendus kui
ka täpne ehitusmaterjalide valik hoonete ehitamiseks, selgub hoonete ehitusprojektis.
Ettepanekutega arvestamiseks täiendati detailplaneeringu seletuskirja tingimustega:
1. Ehitusprojekti koostamisel paigutada tehnoseadmed olemasolevatest elamutest eemale
ning planeeritud hoonete tehnosüsteemide (nt ventilatsiooniseadmete) tekitatav müra ei
tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid.
2. Ehitusprojekti koostamiseks tuleb hoonete tänavapoolsete fassaadide lahenduste
väljatöötamisel võtta kasutusele meetmed väliskeskkonna müra summutamiseks, sh
kasutada heli peegeldumise vältimiseks planeeritud välisviimistluses helineelavaid
materjale.
Detailplaneeringus planeeritud äriruumide osakaal on 5 kuni 15%. Äriruumid on ette nähtud
kavandada C. R. Jakobsoni tänava äärse paekivihoone ja J. Kunderi tänava poolse hooneosa
esimesele korrusele. Täpne äriruumide osakaal ja kasutusotstarve selgub ehitusprojektis.
Äriruumide planeerimisel esimesele korrusele, mille sissepääsud on otse kõnniteelt ja mida
külastatakse, on võimalus saavutada avaliku ruumi elavus, mis suurendab tänaval liikujate
turvatunnet ja kontrolli avaliku ruumi üle. Esimese korruse äriruumid annavad põhjuse ja
võimaluse tänava tasapinnal hoone fassaadi atraktiivsemaks muuta. Äriruumid, eelkõige need
mis on suunatud kohalikele elanikele, on osa elukeskkonnast. Vähene äriruumide osakaal
aitab vältida planeeritud kvartali kujunemist avalikkusele suletuks piirkonnaks,
monofunktsionaalseks elamukvartaliks.
Kuna valdav osa ettepanekutest puudutas ehitusprojekti, määrati detailplaneeringusse
tingimus arvamuse avaldaja kaasamisest ehitusprojektide menetlusse ehitusloa menetlemise
ajal.
Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega.
Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel lepiti kokku tekstis seletuskirja
täiendamiseks. Seega täiendati detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2. „Nõuded
ehitusprojekti koostamiseks“ järgmiselt: Planeeritavatesse ja olemasolevatesse hoonetesse
mitte kavandada mürahäiringuid tekitavaid ja öörahu rikkuvaid meelelahutusasutusi.
Sõltuvalt äriruumide kasutusotstarbest kaalutakse müra leevendusmeetmete rakendamise
vajadust.
Kokkuvõte
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on
naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed
mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike
4
omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala
kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku
omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest
huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus
arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles
kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse
seisukohad.1
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse
võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi
pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte
vastus arvamustele ja ettepanekutele.
PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust
detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras
teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige
tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku
korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse
kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest
avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile
esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas
ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava
tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest
teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada,
mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi
esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See
tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi
kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk.
Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud
arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt
tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud
1
RKHKo 3-3-1-15-01
5
planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule
esitatavatest nõuetest.
Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning
arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust,
annan heakskiidu C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C. R. Jakobsoni tn 14a
kinnistu ning lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule
omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on
haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on
menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist
kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: L. Aavik, E.-L. Heinmaa, I. Liigvald, Hendrikson & Ko, Jakobsoni 14 OÜ
Lea Teeääre 715 5802
[email protected]
2
RKHKo 3-3-1-12-07
6