dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C. R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala detailplaneering

Rahandusministeerium · 14. juuli 2022
Viit
15-3/4428-3
Registreeritud
14. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna Linnavalitsus, L. A., E. H., I. L., Henrikson ja Ko, N., Jakobsoni 14 OÜ, T. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎15-34428-3 14.07.2022 Väljaminev kiri.asice445 KB

Sisu (failidest)

Mihhail Kõlvart Teie 19.05.2022 nr 1-12/1056-1 Tallinna Linnavalitsus Meie 14.07.2022 nr 15-3/4428-3 [email protected] C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C. R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala detailplaneering Austatud linnapea Tallinna Linnavalitsus esitas 19.05.2022 kirjaga nr 1-12/1056-1 Rahandusministeeriumile C.R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C.R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala detailplaneeringu (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 2748/17, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel heakskiidu saamiseks. Asjaolud Planeeritav maa-ala, suurusega u 1 ha, asub Tallinna Kesklinna linnaosas Torupilli asumis Gonsiori ja J. Kunderi tänava vahelisel alal C. R. Jakobsoni ja J. Kunderi tänava nurgal. Juurdepääs planeeritavale alale on J. Kunderi ja C. R. Jakobsoni tänavatelt. Planeeritud maa-alale jäävad ärimaa sihtotstarbega C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 (katastritunnus 78401:112:0060, pindala 8056 m²), C. R. Jakobsoni tn 14a (katastritunnus 78401:112:0038, pindala 65 m²) ja C.R. Jakobsoni tn 14b (katastritunnus 78401:101:4484, pindala 86 m²) kinnistud, mille omanik on Jakobsoni 14 OÜ, ning transpordimaa sihtotstarbega Juhan Kunderi tänav T2 ja Carl Robert Jakobsoni tänav T2 kinnistute osad, mis on Tallinna linna omandis. Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta planeeritavale alale jäävate kruntide piire ja sihtotstarbeid, sealhulgas Tallinna linnale kuuluva Juhan Kunderi tänav T2 kinnistu piire, ning määrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusõigus planeeritud äri- ja elamumaa sihtotstarbega krundile ühe kuni 5 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu, ühe kuni 5 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega äriruumidega mitme korteriga elamu, ühe kuni 7 ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu, ühe kuni 6 maapealse ja kuni 2 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamu ning 1-korruselise eraldiseisva või hoonesisese alajaama ehitamiseks. Lisaks määratakse ehitusõigus C. R. Jakobsoni tänava äärsele kuni 3-korruselisele hoonele kuni 2 korruse pealeehitamiseks ning hoone rekonstrueerimiseks äriruumidega mitme korteriga elamuks. Planeeritud transpordimaa sihtotstarbega krunti ei hoonestata. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. Osa planeeritud maa-alast jääb Tallinna Linnavolikogu 16. 04. 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohasesse vaatesektorisse, mis avaneb Tallinna vanalinnale Majaka tänavalt. Ala hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24.01.2018 korraldusega nr 97-k ning võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 17.11.2021 korraldusega nr 1239. Koostööd on tehtud asjaomaste asutustega, sh on arvamuse andnud AS Tallinna Vesi (30.05.2018). Detailplaneeringu on enne vastuvõtmist kooskõlastanud Kaitseministeerium (14.10.2020), Päästeamet (04.02.2021), Maa-amet (30.09.2020), Terviseamet (12.10.2020) ning tehnovõrkude valdajad. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 29.12.2021 kuni 11.01.2022, mille raames esitati kirjalikult kolm arvamusi sisaldavat pöördumist. Enne detailplaneeringu avalikku väljapanekut, 22.12.2021, esitas kirjalikud küsimused (selgitustaotluse) detailplaneeringu kohta I. Liigvald (Gonsiori tn 28), mida kohalik omavalitsus ei käsitlenud arvamusena PlanS § 135 lõike 2 mõistes (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.01.2022 vastuskiri nr 3-2/4636-2). Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid detailplaneeringu kohta kirjalikud arvamused L. Aavik (Gonsiori tn 18) ning E.-L. Heinmaa (Tallinn, Gonsiori tn 24 korteriühistu nimel). Kohalik omavalitsus vastas laekunud arvamustele kirjalikult ning korraldas 22.02.2022 detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustava avaliku arutelu. Pärast detailplaneeringu avalikku väljapanekut ja arutelu on detailplaneeringusse tehtud täiendused, mis ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud kõigi arvamustega ei arvestatud. Arvamuste esitajad oma arvamustest kirjalikult loobunud ei ole. Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talitus korraldas avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute ärakuulamise 07.07.2022, millel osalesid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad, üks avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isik, planeeringu koostaja ja planeeringust huvitatud isiku esindajad. Kohal viibinud arvamuste avaldaja oma arvamustest ei loobunud. Tutvunud heakskiiduks esitatud detailplaneeringu materjalidega, võttes arvesse 07.07.2022 Rahandusministeeriumis toimunud ärakuulamisel arutatut ja detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamusi (sh isikute arvamusi, kes Rahandusministeeriumis ärakuulamisel ei osalenud) annab Rahandusministeerium kõigi lahenduseta jäänud arvamuste osas oma PlanS § 138 lõike 5 kohase kirjaliku seisukoha, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja kohaliku omavalitsuse vastuste kokkuvõtted ning Rahandusministeeriumi seisukohad Arvamuste avaldaja E.-L. Heinmaa (Gonsiori tn 24 korteriühistu nimel) on teatanud, et palju küsimusi on tekitanud insolatsioonianalüüsi tulemused ning planeeritavale kinnistule lähedal asuvale garaažile (Gonsiori tn 24/1) ehitustegevuse käigus püsivuse ja ohutuse tagamine. Kuidas on kavas maandada ehitamise aegseid riske ja milline on ehitajapoolne vastutus? Kas on võimalik garaažile ehitustööde eelne hinnang, et vältida kahjude tekkimisel tarbetut vaidlust? 2 Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ koostatud insolatsioonianalüüsi kohaselt säilib pärast detailplaneeringus planeeritud hoonete püstitamist Gonsiori tn 24 elamu 1. korrusel asuvates korterites esialgsest insolatsiooni kestusest 82% kuni 100%. Detailplaneeringus on insolatsiooni hinnatud vastavalt kuni 31.12.2021 kehtinud Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Praegu kehtib ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend. Insolatsiooni kestuse arvutamise põhimõtted on mõlemas lähtedokumendis, st nii kuni 31.12.2021 kehtinud Eesti standardis kui ka ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhendis, samad. Insolatsioonianalüüs on teostatud standardi EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus büroo- ja eluruumides“ järgi, milles korterite insolatsiooni kestus on loetud piisavaks. Hinnatud on olemasolevate hoonete C. R. Jakobsoni tn 17 teise korruse ning C. R. Jakobsoni tn 19, C. R. Jakobsoni tn 21, Gonsiori tn 24, Gonsiori tn 28 ja J. Kunderi tn 17 esimeste korruste kortereid. Hinnangu kokkuvõte on, et kõigis vaadeldud naabermajades säilib insolatsioon piisavana või endise kestusega. Gonsiori tn 18 majani uute majade vari ei ulatu. Lähtuvalt arvamustest täiendati seletuskirja peatükki 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ järgmiselt: 1. Enne ehitamisega alustamist teha ehitusekspertiis Gonsiori tn 24/1 garaažile ning võtta hoone geotehnilise kontrolli alla, hoone olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ning konstruktsioonidesse paigaldada reeperid, reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. Esitada Gonsiori tn 24/1 garaaži ehitusekspertiisi tulemused Tallinn, Gonsiori tn 24 korteriühistule. Ehitus- ja omanikujärelevalve tegija peab tagama, et ehitustegevus ei mõjutaks negatiivselt naabruses asuvate hoonete seisukorda. 2. Esitada ehitusprojekti koosseisus ehitustööde organiseerimise projekt, kus kirjeldatakse konkreetselt tingimusi ehitustööde läbiviimiseks, sh antakse meetmed kaevise seinte kindlustamiseks maa-aluste korruste ehitamisel ning kõigi naaberhoonete seisukorra säilitamiseks. Rahandusministeerium märgib, et Arhitektuuribüroo Korrus OÜ 18.12.2020 koostatud insolatsiooni analüüs, töö nr PR074/20, on detailplaneeringu lisade kaustas ning insolatsiooni teemat on käsitletud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Rahandusministeeriumil ei ole põhjust kahelda oma eriala spetsialistide pädevuses otsustada planeerimislahenduse sobivuse üle ning seega nõustub kohaliku omavalitsuse selgitustega. Ehitustöödega võimalike kahjude osas möönab Rahandusministeerium, et ehitamisega võib kaasneda mitmesuguseid häiringuid, mida täielikult vältida pole võimalik. Ehitusseadustiku § 12 lõike 3 kohaselt tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid, et neid õigusi ülemäära ei kahjustataks. Kohalik omavalitsus peab ehitamiseks luba andes kaaluma, milliseid nõudeid on vaja teiste isikute õiguste kaitseks kehtestada. Ehitusseadustiku § 42 lõige 3 võimaldab anda ehitusluba ka kõrvaltingimusega, mis kohustab mürarohket tegevust ajaliselt piirama või rakendama muid müra vähendamise abinõusid. Arvamuste avaldaja L. Aavik (Gonsiori tn 18) on esitanud arvamused ja ettepanekud võimaliku mürakoormuse kohta, mis hooajaliselt levib naabruses asuva hoone (Hilton Tallinn Park) tehnoseadmetest: 3 1. Mitte kavandada tehnoseadmeid Gonsiori, C. R. Jakobsoni ning J. Kunderi tänava elamute suunas. 2. Arvestada ehitusmaterjalide valimisel ja kasutamisel nende akustiliste omadustega, et piirkonna mürakoormust vähendada. 3. Võtta äriruumide kavandamisel ja kasutamisel arvesse, et neis läbiviidava tegevusega ei kasvaks avaliku korra rikkumise risk (näiteks toitlustuse ja meelelahutusega kaasnev lärm, vali muusika, lohakas suhtumine heakorda vms). Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et nii hoonete tehnoseadmete täpne lahendus kui ka täpne ehitusmaterjalide valik hoonete ehitamiseks, selgub hoonete ehitusprojektis. Ettepanekutega arvestamiseks täiendati detailplaneeringu seletuskirja tingimustega: 1. Ehitusprojekti koostamisel paigutada tehnoseadmed olemasolevatest elamutest eemale ning planeeritud hoonete tehnosüsteemide (nt ventilatsiooniseadmete) tekitatav müra ei tohi ületada kinnistu piiril normtasemeid. 2. Ehitusprojekti koostamiseks tuleb hoonete tänavapoolsete fassaadide lahenduste väljatöötamisel võtta kasutusele meetmed väliskeskkonna müra summutamiseks, sh kasutada heli peegeldumise vältimiseks planeeritud välisviimistluses helineelavaid materjale. Detailplaneeringus planeeritud äriruumide osakaal on 5 kuni 15%. Äriruumid on ette nähtud kavandada C. R. Jakobsoni tänava äärse paekivihoone ja J. Kunderi tänava poolse hooneosa esimesele korrusele. Täpne äriruumide osakaal ja kasutusotstarve selgub ehitusprojektis. Äriruumide planeerimisel esimesele korrusele, mille sissepääsud on otse kõnniteelt ja mida külastatakse, on võimalus saavutada avaliku ruumi elavus, mis suurendab tänaval liikujate turvatunnet ja kontrolli avaliku ruumi üle. Esimese korruse äriruumid annavad põhjuse ja võimaluse tänava tasapinnal hoone fassaadi atraktiivsemaks muuta. Äriruumid, eelkõige need mis on suunatud kohalikele elanikele, on osa elukeskkonnast. Vähene äriruumide osakaal aitab vältida planeeritud kvartali kujunemist avalikkusele suletuks piirkonnaks, monofunktsionaalseks elamukvartaliks. Kuna valdav osa ettepanekutest puudutas ehitusprojekti, määrati detailplaneeringusse tingimus arvamuse avaldaja kaasamisest ehitusprojektide menetlusse ehitusloa menetlemise ajal. Rahandusministeerium nõustub Tallinna Linnaplaneerimise Ameti selgitustega. Rahandusministeeriumis toimunud arvamuste ärakuulamisel lepiti kokku tekstis seletuskirja täiendamiseks. Seega täiendati detailplaneeringu seletuskirja punkti 5.2. „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“ järgmiselt: Planeeritavatesse ja olemasolevatesse hoonetesse mitte kavandada mürahäiringuid tekitavaid ja öörahu rikkuvaid meelelahutusasutusi. Sõltuvalt äriruumide kasutusotstarbest kaalutakse müra leevendusmeetmete rakendamise vajadust. Kokkuvõte Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Riigikohus on naabrusõiguste osas leidnud, et kuigi planeeringulahendusega võivad kaasneda negatiivsed mõjud subjektiivselt tajutavatele omandiõigustele, on naaberkinnistute omanike 4 omandiõiguste teostamisvabadus samuti piiratud kehtestamisele mineva detailplaneeringuala kinnisasja omaniku omandiõigustega ja planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.1 Vastavalt PlanS § 124 lõikele 10 on detailplaneeringu koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama vastavalt seadusele huvitatud isikute huvide arvesse võtmise ja tasakaalustamise, mis on omakorda planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnistuomanike subjektiivsete huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks arvamuste ja ettepanekute suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus arvamustele ja ettepanekutele. PlanS § 9 lõike 1 kohaselt on planeerimismenetlus avalik. Antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest planeerimisseaduses ette nähtud korras teavitatud ning järgitud ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Avalikkuse kaasamise kõige tähtsamaks ja laiaulatuslikumaks võimaluseks on planeeringu avaliku väljapaneku korraldamine, mille jooksul saavad oma ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringulahenduse kohta esitada kõik planeeringulahendusest huvitatud isikud. Planeeringumenetluse etappidest avalikkuse teavitamise kord on sätestatud planeerimisseaduses. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtub, et kohalik omavalitsus on puudutatud isikuid ja vastavas ajalehes detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast ning planeeritava tegevuse iseloomust teavitanud. Seega on arvamusi esitanud isikud planeeringulahendusest teadlikud olnud ning saanud oma seisukohti planeeringu koostamise käigus ka väljendada, mida tõendab arvamuskirjade esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute ettepanekute kohta on kohalik omavalitsus oma seisukoha andnud. See tähendab, et arvamusi esitanud isikud on detailplaneeringu koostamisel oma menetlusõigusi kasutada saanud ja olnud seeläbi planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt üks planeerimise eesmärk. Kokkuvõtvalt asun seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole antud juhul rikutud arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduses sätestatud 1 RKHKo 3-3-1-15-01 5 planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud PlanS §-s 126 detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Lähtudes heakskiidu andja pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu C. R. Jakobsoni tn 14 // J. Kunderi tn 15 ja C. R. Jakobsoni tn 14a kinnistu ning lähiala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.2 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: L. Aavik, E.-L. Heinmaa, I. Liigvald, Hendrikson & Ko, Jakobsoni 14 OÜ Lea Teeääre 715 5802 [email protected] 2 RKHKo 3-3-1-12-07 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel