dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 14. juuli 2022
Viit
15-3/2637-5
Registreeritud
14. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus, V. Veste , A. Seimar , A. Pulk , E. Penu , M. Melnits , E. Maier , A. Karotam , H. Harjus , Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus (Pärnu ja Rapla maakond))

Failid

  • 📎15-32637-5 14.07.2022 Väljaminev kiri.asice442 KB

Sisu (failidest)

Pärnu Linnavalitsus Teie 11.07.2022 nr 8-4/13930-75 [email protected] Meie 14.07.2022 nr 15-3/2637-5 Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu heakskiitmine Pärnu Linnavalitsus esitas 18.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Pärnus Papsaare külas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) heakskiidu saamiseks planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel. Taotlusele oli lisatud detailplaneering, selle menetluse materjalid, sh avalikul väljapanekul esitatud kirjalikud arvamused, mida planeeringu koostamisel ei arvestatud ja detailplaneeringu koostamise korraldaja seisukohad nende arvestamata jätmise kohta. Heakskiidu andmise otsustamisel on valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud ametniku pädevuses PlanS § 90 lõigete 3 ja 4 kohaselt detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine, avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ning seisukoha andmine arvestamata jäänud arvamuste kohta, kui vaidlevad osapooled ärakuulamisel kokkulepet ei saavuta. Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu vastavust õigusaktidele ning kuulas 26.05.2022 ära avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse. 11.07.2022 kirjaga nr 15-3/2637-3 andis Rahandusministeeriumi seisukohad detailplaneeringus arvestamata jäänud arvamuste kohta. Seisukohad saadeti Pärnu Linnavalitsusele ning arvamusi esitanud isikutele. Sama kirjaga anti hinnang detailplaneeringu koostamise vastavuse kohta õigusaktide, sh vastavuse kohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlusnõuetele. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu koostamine Pärnu Linnavalitsuses läbi viidud vastavuses planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõuetega. Planeeringulahendus on koostatud vastavuses PlanS §-s 126 sätestatud detailplaneeringu ülesannetega. Eelpoolnimetatud 11.07.2022 kirja nr 15-3/2637-3 kokkuvõttes tõi Rahandusministeerium välja märkused, mille osas on vaja detailplaneeringut korrigeerida ning tagastas planeeringu Pärnu Linnavalitsusele täpsustuste tegemiseks. Pärnu Linnavalitsus 11.07.2022 kirjaga nr 8- 4/13930-75 esitas Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks korrigeeritud detailplaneeringu ning kinnitab, et Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on täpsustatud vastavalt Rahandusministeeriumi 11.07.2022 kirjas toodud nõuetele. Linnavalitsus on seisukohal, et esitatud täpsustused ei muuda detailplaneeringu põhilahendust. Rahandusministeerium kontrollis detailplaneeringu seletuskirja, põhijoonist ja tugijoonist ning tõdeb, et kõiki ettepanekuid ja märkusi on arvestatud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 - Seletuskirja peatükki 1 (lk 4-6) on lisatud selgitus, miks otsustati detailplaneeringu menetlemisel Ihna kinnistu detailplaneeringu alasse kaasata Päikesemetsa ja Jõesuudme kehtestatud planeeringuala, miks muutus detailplaneering üldplaneeringut muutvaks ja miks oli vajalik ehituskeeluvööndit vähendada. - Seletuskirja peatükki 4 (lk 9) on lisatud, et Audru jõgi on rohelise võrgustiku koridorina toimiv vooluveekogu, kus jõe ääres on rohelise võrgustiku koridori laiuseks ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvööndisse pole lubatud piirdeid rajada, et tagada loomade vaba liikumine, juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avalik kasutus. Samuti on vastavad täpsustused tehtud seletuskirja peatükkides 7.2, 7.3 ja 7.8. Seletuskirja peatükki 1 (lk 5) on lisatud, et korrastatud on üldmaa ja rajatud mahasõit, mille kaudu on juurdepääs kallasrajale. Peatükki 7.9 (tabel 3, lk 23) on lisatud täiendav rida ning lisatud, et Pos-le 1 ja Pos-le 61 tuleb seada servituut avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Põhijoonisel on Pos-le 61 kantud tingmärk – planeeritud juurdepääs kallasrajale. Tehnovõrkude joonisele on kantud Pos-le 61 ja Pos-le 65 servituudi vajadusega alad. Seletuskirja peatüki 7.10 punkti 2 (lk 24) on lisatud nõue Pos-le 65, Pos-le 1 ja Pos-le 61 servituudi seadmiseks - Jõesuudme arendusalal tuleb seada servituudiala ümber Jõesuudme põik 4a eraomandis oleval kinnistul paikneva tootmisehitise (pos 65) jalgsikäiguks kohaliku omavalitsuse kasuks. Detailplaneeringualal tuleb seada servituut üldkasutatavatele maadele pos 1 ja pos 61 avaliku juurdepääsu tagamiseks kohaliku omavalitsuse kasuks. Sama peatüki punkti 12 (lk 25) on lisatud nõue Pos 1 ja Pos 61 alade hooldamise täpsustamiseks – Üldkasutatavatele maadel pos 1 ala hooldamine on Ihna arendusala maaomanike kohustus, pos 61 ala hooldamine on Jõesuudme arendusala maaomanike kohustus. - Seletuskirja peatükki 5 (lk 9-10) on lisatud selgitus, kuidas planeeringulahendus vastab maakonnaplaneeringule. - Detailplaneeringu seletuskirjas on kasutatud väljendit „kanal“. - Seletuskirja peatükis 7.2 (lk 14) on fikseeritud, et krundile Pos 1 on lubatud ehitada kuni kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 100 m2, milleks võivad olla hooldustehnika, spordiinventari jms hoiuruum, varjualune või muu kogukonnale vajalik ehitis. Põhijoonisel Pos 1 ning ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete tabelis Pos 1 juures on märge, et lubatud on rajada vaid abihooneid. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Audru valla üldplaneeringut (kehtestatud 2010) vähendades ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndi vähendamise ja sellega seonduvalt Audru valla üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7.11 „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ja põhjendused“. PlanS § 90 lõike 3 punkt 3 kohaselt on Rahandusministeeriumi pädevuses üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul üldplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine. Arvestades asjaolu, et Keskkonnaamet 31.01.2022 kirjaga nr 6- 5/21/14076-9 on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja kõik asjaomased ametid, sh tehnovõrkude võrguvaldajad on detailplaneeringu kooskõlastanud, nõustub heakskiidu andja Audru valla üldplaneeringu muutmise ettepanekuga. Tulenevalt PlanS § 142 2 lõikest 8 palun kohalikul omavalitsusel kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist. Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringu lahenduse seadustele ja normidele vastavuse kontrollimine. Planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) üle õigusliku hinnangu andmine ei ole Rahandusministeeriumi pädevuses. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamusi esitanud isikute arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. PlanS § 9 kohaselt on planeeringu koostamine avalik ning antud juhul on avalikkust detailplaneeringu algatamisest ja vastuvõtmisest, avalikest väljapanekutest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud vastuväiteid esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mis kuuluksid heakskiidu andja poolt tagamisele ning puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud detailplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Detailplaneering on kooskõlastatud kõikide asjakohaste riigiasutuste ja võrguvaldajatega. 3 Käesoleva detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul kohalik omavalitsus, kas Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et ka Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Haldusmenetluse seaduse § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks1. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus2. Palun kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Lähtudes eeltoodust, Rahandusministeeriumi 11.07.2022 kirjas nr 15-3/2637-3 antud seisukohtadest, täpsustatud planeeringulahendusest, PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõike 2 alusel ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Ihna kinnistu ja Jõesuudme elamuala detailplaneeringule ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Juhin tähelepanu, et heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 1 RKHKo 3-3-1-39-07 2 RKHKo 3-3-1-37-04 3 RKHKo 3-3-1-12-07 4 Lisaadressaadid: V. Veste A. Seimar A. Pulk E. Penu M. Melnits E. Maier A. Karotam H. Harjus Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Raine Viitas 715 5865 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →