Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.07.2022 06:33
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 6-2/36-8 KSH_eelhinnangu_esitamine_seisukohavõtuks
Tere.Lähetan KSH eelhinnangu seisukohavõtuks PlanS § 124 lg 6
alusel.Cerly-Marko JärvelaVallaarhitekt
Keskkonnaamet Meie 14.07.2022 nr 6-2/36-8
Rahandusministeerium
Transpordiamet
KSH eelhinnangu esitamine seisukohavõtuks
Tuginedes PlanS § 124 lõikele 6 esitan Rapla linna kavandatava 23 korteriga kortermaja
detailplaneeringu KSH eelhinnangu (lisatud) seisukohavõtuks. Detailplaneeringu materjalidega
kogumahus on võimalik tutvuda Rapla valla ametliku veebilehe vahendusel.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Cerly-Marko Järvela
vallaarhitekt
+372 506 1360
[email protected]
______________________________________________________________________________________________
Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007
Viljandi mnt 17
[email protected] SWED EE662200221068430132
79511 Rapla Registrikood 77000312
Versioon 13.07.2022 /// TÖÖ NR 22004364
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi
mnt 13 KSH eelhinnang
Töö nr 22004364 Tartu 2022
Epp Zirk
Keskkonnaspetsialist, projektijuht
Kaari Susi
Keskkonnaspetsialist
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA LÜHIKIRJELDUS ............................. 5
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 8
2.1 RAPLA MAAKONNAPLANEERING 2030+ ............................................................ 8
2.2 RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2025 ............................................... 8
2.3 RAPLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-2025 ................................... 10
2.4 VILJANDI MNT 11 JA 13 DETAILPLANEERINGU LÄHIALA PLANEERINGUD ... 11
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................................. 13
3.1 LOODUSKESKKOND ......................................................................................... 13
3.2 SOTSIAALNE KESKKOND ................................................................................. 15
3.3 KUMULATIIVSED MÕJUD .................................................................................. 16
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 17
3
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise ( KSH) eelhinnang on koostatud Rapla
maakonnas Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja 13 detailplaneeringu (DP) eskiisile (Joonis 1-
2, ptk 1).
Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks ei ole DP -d veel algatatud, seega lähtutakse
hetkel teadaolevast informatsioonist kavandatava tegevuse kohta ning antakse vajadusel
tingimused arendustegevuse edasisteks etappideks. Tegemist on kehtivat
üldplaneeringut muutva DP-ga.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on
aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või
varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste
hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja
anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga
või kui kavandatakse tegevust, m is võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 tuleb KSH algatamisvajaduse üle otsustamisel lähtuda:
▪ strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust j a
mõjutatavast alast;
▪ asjaomaste asutuste seisukohast.
KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava tegevusega
kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse DP-ga
kaasnevaid võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad
meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Käesoleva
keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud
kriteeriumitest ning seda saab otsustaja kasutada kaalutlusotsuse tegemisel
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise osas.
Paragrahv 33 lg 3 p 1 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt § 33 lg 4 lähtuda
järgmistest kriteeriumitest:
▪ missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
▪ missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;
▪ strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel.
4
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Paragrahv 33 lg 3 p 2 nimetatud asjaolude hindamisel tuleb vastavalt KeHJS § 33 lg 5
lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja
piiriülene mõju;
▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus;
▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhu lgas geograafiline ala ja eeldatavalt
mõjutatav elanikkond;
▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud
iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Kavandatava tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga
juuni-juuli 2022. Eksperthinnang on valminud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös.
Töörühma koosseis:
Epp Zirk – keskkonnaspetsialist, projektijuht;
Kaari Susi – keskkonnaspetsialist.
5
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT
JA LÜHIKIRJELDUS
Kavandatava tegevuse asukohaks on Rapla maakonnas Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja
13 katastriüksused (kokku 3 439 m 2 ; Joonis 1-1).
▪ Viljandi mnt 11 (kü tunnus 67001:006:0008; 1 761 m 2 ; 100% elamumaa),
▪ Viljandi mnt 13 (kü tunnus 67001:006:0380; 1 678 m 2 ; 100% elamumaa),
Viljandi mnt 11 ja 13 kinnistud on eraomandis.
Joonis 1-1 Planeeringuala (piiritletud punase joonega) asukoht ja lähiümbrus. Alus: Maa-
amet, 2022.
Planeeringu eesmärgiks on liita Viljandi mnt 11 ning Viljandi mnt 13 katastriüksused
üheks kinnistuks ja ehitada sinna seejärel osaliselt 2-, osaliselt 3-korruseline äri- ja
kortermaja, mille 1. korrusel olevaid kortereid oleks võimalik kasutada ka äripinna/-
pindadena. Majja kavandatakse rajada 23 korterit. Viljandi mnt 15 ja Jõe tn 18 kruntidega
piirnevasse külge on kavandatud puhkealana kasutatav haljasala ning mänguväljak.
Mootorsõidukitega ligipääs planeeringualale saab olema Aasa tänava lt, millelt pääseb
kortermaja tarbeks rajatavale parkimisplatsile , kuhu käesoleva eskiislahenduse järgselt
on kavandatud 26 parkimiskohta. Kortermajja on planeeritud sissepääs nii hoovi poolt kui
ka Viljandi mnt ja Aasa tänava ristmiku piirkonda. (Joonis 1-2 ja 1-3)
6
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud lahendada kohaliku ühisveevärgi baasil.
Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022 -2034 1
järgselt kulgeb planeeringuala kõrvalt nii vee-, kanalisatsiooni kui ka
survekanalisatsioonitorustik ning sademeveetoru. Planeeringuala jääb Rapla linna
soojusmajanduse arengukava 2016-2026 2 kohaselt Rapla linna Tallinna mnt ja Viljandi
mnt-Jõe tn kaugkütte piirkonda ning võimalus on liituda kaugküttetorustikuga.
Joonis 1-2 Kavandatava planeeringuala lahendus ja visualiseering seisuga juuli 2022.
1 Rapla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2022 -2034. https://rapla.ee/uvk-arengukava
2 Rapla linna soojusmajanduse arengukava 2016 – 2026.
https://rapla.ee/documents/17843026/20137290/Rapla+linna+soojusmajanduse+arengukava+2016 -2026.pdf
7
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Joonis 1-3 Kavandatava planeeringuala eskiis seisuga juuli 2022.
8
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detail planeeringuga seotud asjakohastest
planeerimisdokumentidest, milleks on:
▪ Rapla maakonnaplaneering 2030+ 3,
▪ Rapla valla üldplaneering aastani 2025 4,
▪ Rapla valla arengukava aastateks 2018-2025 5,
▪ Viljandi mnt 11 ja 13 lähiala detailplaneeringud.
2.1 RAPLA MAAKONNAPLANEERING 2030+
Kavandatav tegevus paikneb linnalises keskkonnas, kus maakonnaplaneeringu kohaselt
tuleks arendamise käigus rajada polüfunktsionaalne ja lõimitud linnaruum, soodustades
kokku sobivate otstarvete kooskasutust: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilis-sotsiaalse
keskkonna koostoimimine. Lisaks soodustab linnaruum erinevaid liikumisviise ja nende
seostumist, sh jalgsi käimist ja jalgrattaga liiklemist.
Viljandi mnt 11 ja 13 kinnistutele kavandatav planeering paikneb Rapla
maakonnaplaneeringu kohase väärtuslike maastike reservalal – ala, millel esineb
erinevaid väärtusi, kuid mida nn „rikkuvate“ probleemsete objektide tõttu ei ole seni
väärtuslikuks maastikuks määratud. Lisaks jääb planeeringuala Rapla linna territooriumil
esinevale konfliktalale, kus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt esineb rohevõrgustiku ja linna
ristumiskohas. Kuid kuna käesolev planeering paikneb linna keskosas, siis võimalikku
täiendavat konflikti kirjeldatav planeeringulahendus ei tekita.
Samuti jääb planeeringuala Kuusiku lennuvälja piiranguvööndisse. Selle piiranguvööndis
tuleb planeerimisel ja ehitamisel arvestada lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega.
Terves maakonnas tuleb kooskõlastada Lennuametiga kõik üle 45 m kõrguseid ehitisi
hõlmavad detailplaneeringud ja ehitusprojektid. Kavandatavas planeeringulahenduses ei
ole kavas rajada niivõrd kõrget hoonestust.
Käesolev detailplaneering ei ole vastuolus maakonnaplaneeringus sätestatud
tingimustega ning vastab maakonnaplaneeringule.
2.2 RAPLA VALLA ÜLDPLANEERING AASTANI 2025
Käesolevas töös kirjeldatav planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt tiheasustusalal,
kus on projekteerimise ja uute katastriüksuste moodustamise ning olemasolevate
katastriüksuste piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering.
3 Rapla maakonnaplaneering 2030+. Rapla maavalitsus, Rahandusministeerium, 2018. Maakonnaplaneering kehtestati
Riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/80.
4 Rapla valla üldplaneering aastani 2025 on kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6. https://rapla.ee/kehtiv-
uldplaneering
5 Rapla valla arengukava aastateks 2018 -2025 on Rapla Vallavolikogu poolt heakskiidetud 27.09.2018 määrus ega nr 39, viimati
muudetud 21.06.2021 määrusega nr 10. https://rapla.ee/arengukava
9
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Viljandi mnt 11 kinnistu asub kehtiva ÜP kohaselt kaubandus-, teenindus- ja
büroohoonete maal (ärimaa, Joonis 2-1). Ärimaa on kõrvalfunktsiooniks elamumaadele
ja tootmismaadele, et tagada alade mitmekülgne areng.
ÜP kohaselt peab linna keskuse maa arendamine lähtuma võimalikult mitmekesise ja
avatud teenindusega avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõttest, kus lisaks
juhtotstarbele antakse kõrvalfunktsioone (näiteks alumisel korrusel äri, ülemistel
korrustel elamine) ning eelistatud on polüfunktsionaalsus. Elamumaa juhtfunktsiooniga
piirkonnas olemasoleva ärihoone laiendamine korteritega on samm üldplaneeringu
elluviimise ja funktsioonide mitmekesistamise suunas. Ü P kohaselt tuleb eelistada
olemasolevate kompaktsete hoonestusalade laiendamist ja tihendamist, et vähendada
valglinnastumist. Korterelamud peavad asuma keskuses olevast teenindusest ja
kaubandusest mõistliku jalgsi käigu teekonna kaugusel.
ÜP kohaselt on korterelamute planeerimisel eelistatud lähedus era- ja avalikke teenuseid
pakkuvatele teenindusasutustele, olemasolevatele ühistranspordipeatustele ning
kergliiklusteedele, samuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus.
Viljandi mnt 13 kinnistu asub kehtiva ÜP järgselt pere - ja ridaelamumaa sihtotstarbega
alal. Arendamise tingimustena on välja toodud muuhulgas järgnev:
▪ Elamualal võib kuni 25% suletud netopinnast moodustada kõrvalsihtotstarve, juhul
kui see ei too kaasa häirivat müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni, täiendavat olulist
autoliiklust, parkimisvajadust ega ümberehitusi, mis muudavad oluliselt maja
fassaadi;
▪ parkimisvajadused, sh. elamutes paikneva ärifunktsiooniga seotud parkimine
tuleb lahendada oma krundi piires ;
▪ vältimaks hoonetes kõrgendatud radoonisisalduse tekkimist on soovituslik enne
ehitustegevust teostada radoonimõõtmised;
▪ uute elamukruntide suuruseks on üldjuhul Rapla linnas vähemalt 1000 m² ;
▪ olenevalt asukohast on uutele elamupiirkondadele määratud kohu stuslik protsent
reserveerida maad ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks;
▪ reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised
puhkenurgad;
▪ pere-elamute maksimaalne kõrgus on 9 - 10 meetrit;
▪ tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja
põõsastega.
Lisaks eelnevale on kehtivas ÜP-s esitatud tiheasustuse elamualadele arhitektuursed
nõuded, muuhulgas:
▪ Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade
arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;
▪ nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või
rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud
ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses ole vate
ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;
▪ elamute ja aiamajade vahetusse naabrusse ei tohi ehitada üle ühe korruse
olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid (s.h.
päikesevalguse tagamiseks);
▪ ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid,
kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks
45° ja 30°) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja
madalakaldeline või 0-kaldeline katus);
10
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
▪ piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele,
ristmikel tagada aedade ja hekkide rajamisel nn nähtavuskolmnurk.
Joonis 2-1 Väljavõte kehtiva Rapla valla üldplaneeringu kaardilt. Kavandatav
planeeringuala piiritletud sinise joonega.
Planeeringulahenduses on soov liita Viljandi mnt 11 ja 13 kinnistud üheks üksuseks
ning muuta ärimaa funktsiooni kandev osa samuti elamumaaks. Seega on
kavandatav tegevus vastuolus hetkel kehtiva Rapla valla ÜP -ga ning koostatav DP
on kehtivat ÜP-d muutev. Sellest hoolimata võib välja tuua, et kavandatav tegevus
sisuliselt ei ole ÜP-ga vastuolus, kuna arvestab seatud tingimustega. Arvestades,
et tegemist on tiheasustusalaga, kus on ülekaalus elamualad, ei ole planeeringu
elluviimisel sisulist konflikti kehtiva üldplaneeringuga. Samuti toetab kavandatav
tegevus ÜP-s kirjeldatud multifunktsionaalset maakasutust.
2.3 RAPLA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2018-
2025
Kehtiva arengukava Lisa 2 „Valdkondlikud eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud
tegevused“ on esitatud eri valdkondade olulised eesmärgid ja tegevused. Majandus,
tehniline taristu ja looduskeskkonna teema all on käesoleva tööga seonduvalt nimetatud
eesmärk (nr 5), mille kohaselt toimub vallas säästva arengu põhimõtteid arvestav
planeerimis- ja ehitustegevus ning elukorraldus. Arengukavas on loetletud eesmärgi
täimiseks vajalikud tegevused, näiteks:
▪ ühtse arhitektuurilise kontseptsiooni järgimine maa -alade ja hoonete
planeerimisel;
▪ energiatõhusa, keskkonnasäästliku ja rohelise mõtteviisi arendamine
(keskkonnasäästlik majandamine, paberivaba asjaajamine, keskkonnaharidus
lasteaedades ja koolides jms);
▪ elamumajanduse tõhustamine vallas.
11
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Arengukavas on seatud ka eesmärgiks, et valla tehniline taristu on välja arendatud ja
heas korras. Selle eesmärgi täitmiseks on ette nähtud muuhulgas uute elamispindade
loomine koostöös arendajatega (kommunikatsioonid jms) .
Viljandi mnt 11 ja 13 DP toetab Rapla valla arengukav as seatud eesmärkide täitmist.
2.4 VILJANDI MNT 11 JA 13 DETAILPLANEERINGU
LÄHIALA PLANEERINGUD
Järgnevalt antakse ülevaade Viljandi mnt 11 ja 13 kinnistul ning selle lähialal olevatest
planeeringutest, milleks on (Joonis 2-2):
▪ Viljandi mnt 11 detailplaneering. Koostatud Ruum ja Maastik OÜ poolt,
kehtestatud 29.01.2009, staatus: kehtiv. Eesmärgiks oli tingimuste sätestamine
kolmekorruselise ärihoone rajamiseks, parkimise ning liikluskorralduse
määramine. Nimetatud detailplaneeringut pole ellu vi idud.
▪ Viljandi mnt 9 kinnistu planeering. Algatatud Rapla Vallavolikogu 25.02.2021
otsusega nr 6, staatus: menetluses. Eesmärgiks on olemasoleva ärihoone
suuremahuline laiendamine. Eskiislahenduse koostanud arhitekt Angeelika Kaja
ja kavandatakse rajada 9 korteriga elamu.
▪ Viljandi mnt 7 kinnistule on kavas rajada segafunktsiooniga hoone, mille esimesel
korrusel oleksid äripinnad ning kõrgematel korrustel korterid, bürood või
teenindusettevõtted. Algatatud Rapla Vallavolikogu 21.12.2020 otsusega nr 57,
staatus: menetluses.
▪ Rapla keskosa detailplaneeringu eesmärgiks on eelduste loomine Rapla keskosa
tervikliku linnaruumilise lahenduse kujunemiseks ja tingimuste sätestamine
keskväljaku vahetus naabruses ettevõtluskeskkonna ning avaliku linnaruumi
arenemiseks. Detailplaneering on osaliselt kehtestatud Rapla Vallavolikogu
12.06.2017 otsusega nr 165.
12
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Joonis 2-2 Ülevaade Viljandi mnt 11 ja 13 kinnistute (piiritletud oranži joonega) lähialal
asuvatest planeeringutest. Allikas: Maa-amet (2022).
13
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Planeeringuala asukoha ja keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid,
mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (nt EELIS (Eesti Looduse
Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (juuni 2022) , Maa-ameti
kaardirakendus (2022), VEKA (juuni 2022).
3.1 LOODUSKESKKOND
Olemasolev olukord
Planeeringuala jääb Rapla linna ühe suurema tänava äärde valdavalt eramajade ja
väiksemate kortermajade piirkonda. Täna on Viljandi mnt 11 kinnistul hooldatud rohumaa
üksikute suurte puudega. Viljandi mnt 13 kinnistul asub eramaja koos 2 kõrvalhoonega ja
väike tiik. Viljandi mnt 13 kinnistul koostati detsembris 2021. a -l Dendro SJ OÜ poolt
puittaimestiku hinnang, mille eesmärgiks oli hinnata seal kasvavate puude tervislikku
seisundit ja anda haljastuslik väärtushinnang. Puittaimestiku hinnangu kohaselt hõlmab
suurema osa aiast ploomi-, kreegi- ja õunapuudega viljapuuaed, mille vahel on
lillepeenrad ja erinevad ilupõõsad. Kõrghaljastuse moodustavad kinnistu põhjaosas
kasvavad kaks keskealist laiavõralist tammepuud. Puud on te rved, elujõulised,
liigiomaselt arenenud võraga ning väga väärtuslikud. Eesaias kasvab kaks madalat
mändi, suurematest puudest kasvavad kinnistu piiridest väljaspool tänava ääres
neljaharuline hõberemmelgas ning põhjapiiril kuusk. Kinnistul olevad puud on hinnangus
hinnatud järgmiselt:
Planeeringuala paikneb tasase pinnamoega linnalises keskkonnas. Maapinna abs kõrgus
on vahemikus 59,5-60,5 m. Pinnakattes levib peamiselt saviliivmoreen, mille all avanevad
14
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Alam-Siluri Raikküla lademe lubjakivid 6 . Pinnakatte paksus on lähimate puurkaevude
andmetel 4-6 m. Täitepinnasena esineb alal või selle vahetus läheduses ka killustikku,
täitekruusa, täiteliiva ning ehitusprahti 7,8.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 9 andmetel jääb vaadeldav ala nõrgalt kaitstud põhjaveega
piirkonda. Ehitusgeoloogiliste uuringute andmetel kõigub planeeringualal pinnasevee
tase vahemikus 0,1-1,7 m maapinnast. Lähim avaliult kasutatav veekogu on ca 130 m
kaugusele idasuunas jääv Vigala jõgi.
Looduskaitselisi objekte planeeringualal ei asu. Lähim kaitsealune objekt on
planeeringualast ca 75 m kaugusel Viljandi mnt 6 kinnistul kasva v lõhislehine kask (III
kat, 50 m laiune piiranguvöönd). Looduskaitsealasid ja Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid
alasid mõjualas ei ole. Lähim looduskaitseala ja ka Natura 2000 ala jääb enam kui 2,5
km kaugusele – Ridaküla hoiuala ja loodusala (KLO2000197; EE0020321).
Planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse ei jää kultuurimälestisi ega
pärandkultuuriobjekte. Lähim muinsuskaitseobjekt jääb kirjeldatavast planeeringualast
veidi enam kui 200 m loode suunda – Rapla pangahoone, Tallinna mnt 12.
Mõju hinnang
Tegemist on inimtegevusest oluliselt mõjutatud piirkonnaga, kus väljakujunenud kooslus
on kohanenud inimtegevusega. Kavandatava tegevuse elluviimisega hävinevad
planeeringualal teatud mahus loomade ja lindude elu - ja toitumisalad. Siiski ei ole selles
kontekstis tegemist väga väärtuslike koos lustega ning ilmselt kohanevad loomad ja linnud
mujal lähipiirkonnas.
Kavandatava tegevuse elluviimisel hävineb planeeringualal olev taimestik, suuremas
osas ka pinnas. Korterelamu ja parkla rajamisel on mõistlik eemaldatav pinnas
ladustada selliselt, et seda on võimalik kasutada samal kinnistul
maastikukujunduses ning haljastuses.
Kõrghaljastuse osas on vaja teostatud hinnangu kohaselt kindlasti säilitada I
väärtusklassi määratud puud, arvestades projekteerimisel nendele vajaliku
kasvuruumi tagamisega. Likvideeritav madalama klassi kõrghaljastus tuleb
võrreldavas mahus asendada piirkonda sobivate uute puude istutusega.
Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda EVS 939 -
3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse) sätestatud
nõuetest. Liiklemine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd (ka kändude
juurimine) ning maapinna kõrguse muutmine (ka kasvupinnase koorimine) on
säilitatavate puude juurestiku kaitsealal keelatud.
Säilitatavate puude hoolduslõikus tuleb tellida arboristilt.
Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju looduskaitsealustele objektidele, Natura 2000
aladele.
6 VEKA andmebaasi järgi lähimate puurkaevude ( PRK0064184, PRK0058355 ja PRK0058356) andmetel.
7 Ehitusgeoloogiline uuring. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=29348
8 Ehitusgeoloogiline uuring. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=2240
9 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000, Eesti Geoloogiakeskus, 2001
15
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole eeldada ebasoodsat mõju põhja- ja pinnaveele,
kuna kinnistul ei kavandata potentsiaalselt ohtliku tegevust . Arvestades, et tegemist on
nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, on ehitusaegselt vajalik jälgida eriti hoolikalt
kasutatava tehnika korrasolekut ning välistada lekked. Samuti on vajalik jälgida, et
ehitusmaterjalide ladustamisel ei satuks pinnasesse ja sealt kaudu põhja vette
kemikaale. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt Kohila valla ja Rapla valla ühisele
jäätmekavale 10
3.2 SOTSIAALNE KESKKOND
Olemasolev Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJS -e kohaselt silmas soodsat
või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks
võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse
kasvu, kui piirkonda tuleb juurde uusi elanikke. Mingil mä äral võib iga arendustegevus
mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda
eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Mürahäiringud on
peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevuse st.
Käesoleva planeeringuga on ette nähtud muudatused maakasutuses ning olemasolevale
ärimaale, kus täna on osaliselt haljasala ja osaliselt eramu aed, nähakse ette korterelamu
rajamine. Kavandatava hoonestuse rajamine võib olla osade piirkonna elanike poo lt
tajutav olulise muudatusena ümbritsevas keskkonnas, visuaalse mõjuna. Visuaalse mõju
olulisus sõltub peamiselt vaatajagruppide esindatusest, arvukusest ning tundlikkusest.
Igapäevaselt on põhiliseks vaatajagrupiks kohalikud elanikud l ähipiirkonnas ning seega
võib uue kortermaja lisandumine piirkonda mõjuda neile esialgu visuaalse häiringuna,
kuna kohalike elanike näol on tegemist tundliku grupiga ning muutunud vaated avanevad
koduaknast või koduteelt.
Samas ei ole kavandatava tegevuse puhul tegemist mas taapse ega sotsiaalset
keskkonda oluliselt mõjutava tegevusega. Planeeringuala paikneb Rapla linna ühe
peatänava ääres linnalises keskkonnas ja selle lähipiirkonnas asuvad nii eramud kui ka
kortermajad. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks juba
väljakujunenud olukorda piirkonnas. Visuaalse häiringu vähendamiseks on mõistlik
säilitada või asendada olemasolevat haljastust planeeringualal.
Mõningane autoliikluse kasv võib tingida mürahäiringuid, kuid arvestades
detailplaneeringuga kavandatavat eluruumide mahtu, ei ole vastav muutus eeldatavasti
olulise mõjuga. Liiklusmüra, liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonid ega ka
võimalik vibratsioon ei suurene planeeringualal oluliselt võrreldes praeguse olukorraga .
Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on
kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja
sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud
Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.
Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalminis tri 04.03.2002 määruses nr
42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning
magamisruumides 30 dB öösel. Uute hoonete rajamisel tuleb järgida a sjakohast
10 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/0201/8012/jaatmekava.pdf
16
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ( EVS 842:2003 Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest). Uute headele tingimustele vastavate
eluruumide kavandamisel on antud piirkonnas soovituslik rakendada hoonete
välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni minimaalset väärtust (R’tr,s,w)
vahemikus 35…40 dB.
Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsiooni ja tolmu ning tavapärasest
suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal
korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.
Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, kuna kavandatud on liitumine
ühisveevärgiga. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele.
3.3 KUMULATIIVSED MÕJUD
Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,
kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse
kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda
mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus,
era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale.
Käesolevas töös vaadeldava detailplaneeringu ala lähipiirkonnas kavandatakse mitmeid
sarnase sisuga tegevusi (vt ptk 2.4). Siiski ei ole ette näha olulist ebasoodsat
keskkonnamõju, kuna tegevused ei ole suur emahulised. Kõik kavandatavad tegevused
vastavad eeldatavasti Rapla strateegilistele dokumentidele ning aitavad kaasa
atraktiivsema ja kaasaegsetele nõudmistele vastava linnaruumi loomisele. Kumulatiivne
mõju on pigem seega positiivne.
17
Rapla linnas Viljandi mnt 11 ja Viljandi mnt 13 KSH eelhinnang
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Rapla maakonnas Rapla linnas kavandatava Viljandi
mnt 11 ja 13 planeeringuala seoseid teiste asjakohaste starteegiliste
planeerimisdokumentidega, hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse
eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendav ad meetmed.
Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat
informatsiooni kavandatava tegevuse kohta ei ole selle realiseerimisel
(kavandatava tegevuse ellu viimisel) alust eeldada olulise ebasoodsa
keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei
ole vajalik.
Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning
pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:
▪ Eemaldatav pinnas on mõistlik koorida ja ladustada selliselt, et seda on võimalik
kasutada samal kinnistul maastikukujunduses ning haljastuses.
▪ Säilitada tuleb I väärtusklassi määratud puud, arvestades projekteerimisel ka
nendele vajaliku kasvuruumi tagamisega.
▪ Likvideeritav madalama klassi kõrghaljastus tuleb võrreldavas mahus asendada
piirkonda sobivate uute puude istutusega.
▪ Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda EVS 939 -
3:2020 (Puittaimed haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse) sätestatud
nõuetest. Liiklemine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd (ka kändude
juurimine) ning maapinna kõrguse muutmine (ka kasvupinnase koorimine) on
säilitatavate puude juurestiku kaitsealal keelatud.
▪ Säilitatavate puude hoolduslõikus tuleb tellida arboristilt.
▪ Visuaalse häiringu vähendamiseks on mõistlik säilitada või asendada
olemasolevat haljastust planeeringualal.
▪ Uute hoonete rajamisel tuleb järgida asjakohast heliisolatsiooninõudeid käsitlevat
standardit (EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest ). Uute
headele tingimustele vastavate eluruumide kavandamisel on antud piirkonnas
soovituslik rakendada hoonete välispiirde (välissein koos akendega)
ühisisolatsiooni minimaalset väärtust (R’tr,s,w) vahemikus 35…40 dB.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada
keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele.