LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS
Rahandusministeerium 13.07.2022 nr 6-1/57-22
[email protected]
Kleemeti mets 1 katastriüksuse detailplaneeringule
täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramine
Esitame Teile planeerimisseaduse §142 lõike 4 alusel Kersalu külas Kleemeti mets 1
katastriüksuse detailplaneeringu eelnõu täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Liivak
nõunik
+372 6790635
[email protected]
Lisa:
- Situatsiooniskeem
- Kontakvööndi plaan
- Põhijoonis
- Seletuskiri
- Koostöö ja kaasatute nimekiri
Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 |
[email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200
Detailplaneeringu ala
Töö koostamisest huvitatud isik
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Ingrid Saaroja
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
18.01.2022 Joonis
Situatsiooniskeem
Töö nr 21003933 Mõõt Joonise nr 1
Lahepere laht
Bussipeatus
Madise tee 16 ja 18 detailplaneering
Kersalu külas Ca 8km Klooga kool ja lasteaed
kehtestatud 01.06.2021 Ca 8km Laulasmaa kool LEGEND
Lääne-Harju vallavalitsuse Ca 3km Kloogaranna rongipeatus
korraldusega nr 553
plan. ala piir
ol.ol. kinnistu piir
lähialal kehtestatud detailplaneering
elamumaa
maatulundusmaa
üldkasutatav maa
transpordimaa
plan. hoonestusala
plan. hoone võimalik asukoht
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Nadja Bruk
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
05.07.2022 Joonis
Ruumilise keskkonna analüüsi joonis
Töö nr 21003933 Mõõt 1:8000 Joonise nr 2
Lahepere laht
29501:009:0029
Liivaotsa
TINGMÄRGID
29501:009:0317
10,0
10,0
Plan. ala piir
Toomaranna
Katastriüksuse piir
Säilitatav hoone / naaberhoone
30,0
30,0
Olemasolev autoliikluse ala
23,5
Plan. autoliikluse ala
Veekogu ja põhikaardi järgne mere piir
Haljasala
29501:009:0318
Veere
60,0
Olemasolev kõrghaljastus
57,0
65,0
Plan. maapealne hoonestusala
61,0
2k Plan. hoone võimalik asukoht ja korruselisus (nt 2)
1 Krundi pos. nr
88,5
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES
KÕRGUS MAAPEALNE
HOONETE EHITISE- HOONETE
MEETRITES ALUNE PINDALA
SUURIM MAA-ALUNE
HOONETE EHITISE-
ARV KRUNDIL
Krundi ehitusõigus
KORRUSELISUS ALUNE PINDALA
n Plan. parkimiskohtade arv hoones
KRUNDI SUURUS
n Plan. parkimiskohtade arv õues
10,0
EP Üksikelamu maa
Juurdepääs krundile
190 2k Plan. müratõkkesein
,0
,0
50
1k Likvideeritav objekt
1 Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
50 53,5 Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m (vastavalt LKS § 37) ja
EP 100% ,0 29501:009:0061 ehituskeeluvöönd (vastavalt LKS § 38 lg 2 ulatub piiranguvööndi piirini)
34,0 43101:001:0476 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek, suurusega kokku 1440 m2
8 m 500 1+2 Merivälja
2 (1) - 1k Liiva
- Läänemere ranna veekaitsevöönd 20 m (vastavalt VeeS § 118)
13721 m² 3
Kallasrada 10 m (vastavalt KeÜS § 38)
Maantee kaitsevöönd, 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast
R10,0 (vastavalt EhS § 71)
III kat kaitsealuse liigi leiukoht (KLO9200337)
Natura 2000 Pakri linnu- ja loodusala (EE0010129)
14,5 43101:001:0477
Pakri hoiuala piir (KLO2000167)
23,5
5,5 Savi
50,0
41,5
22,0 Plan. puurkaev
41,0
12,0
40,0
31,0 Veehaarde sanitaarkaitseala
36,0
40,0
30,5
12,0
53,5 2,0 Nähtavuskolmnurk
16,0
3,0
12,0
Juurdepääsu servituudi vajadusega ala
12,0
12,0
190,0 Plan. imbväljaku kuja 10 m
12,0
(imbväljaku asukoht täpsustub ehitusprojektiga)
29501:009:0362
6,5
Tooma karjamaa
7,0
MÄRKUSED:
· Geodeetilise alusplaani koostas 16.03.2021 a
Aktsiaselts ELISOR, töö nr GE-07-21
8 Tallinn-Paldiski te · Teede, juurdepääsude, haljastuse, müratõkkeseina
e ja servituudi vajadusega alade lahendus on
põhimõtteline ja täpsustub ehitusprojekti
koostamisel.
29501:009:0018 · Kogu ala paikneb riigikaitselise ehitise
Kleemeti mets 2 piiranguvööndis.
· Keskkonnaregistri andmete kohaselt kattub
planeeringuala põhjaosa Pakri hoiuala (KLO2000167)
ning Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja
loodusalaga (EE0010129).
· Kinnistupiirid: Maa-amet, mai 2022
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 DIMENSION OÜ
Nadja Bruk
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Jaanus Aavik Kleemeti mets 1 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev DETAILPLANEERING
05.07.2022 Joonis
Põhijoonis
Töö nr 21003933 Mõõt 1:500 Joonise nr 4
Lääne-Harju vallas Kersalu külas
Kleemeti mets 1 maaüksuse
detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 21003933 Tallinn 2022
Nadja Bruk Lääne-Harju Vallavalitsus
Planeerija/ projektijuht Rae tn 38, Paldiski linn
[email protected] Harjumaa 76806
Jaanus Aavik
Koordinaator
[email protected]
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176295)
3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 4
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ........................................... 4
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS ............................................................. 4
2.1. Alusplaan ............................................................................................................ 4
2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................ 4
2.3. Kitsendused ........................................................................................................ 5
3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
5
4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS ........................................................... 6
4.1. Planeeritaud maa-ala krundijaotus ....................................................................... 6
4.2. Ehitusõigus ......................................................................................................... 6
4.3. Tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted .............................................. 7
4.4. Nõuded krundi hoonestamiseks ........................................................................... 7
4.4.1. Arhitektuursed nõuded .................................................................................. 7
4.4.2. Planeeritavate ja olemasolevate servituutide vajadused ................................ 7
4.4.3. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ....................... 8
4.4.4. Müra nõuded ................................................................................................ 8
4.4.5. Radoon ........................................................................................................ 9
4.4.6. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ................................................... 9
4.4.7. Tuleohutusnõuetele vastavus ...................................................................... 10
4.4.8. Tehnovõrkudega varustatuse kirjeldus ........................................................ 10
4.4.8.1. Elektrivarustus ..................................................................................... 10
4.4.8.2. Sidevarustus ....................................................................................... 10
4.4.8.3. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus .......................................................... 10
4.4.8.4. Sademevee ärajuhtimise lahendus ....................................................... 11
4.4.8.5. Kütte lahendus .................................................................................... 11
4.5. Haljastus ja heakord .......................................................................................... 11
4.5.1. Olemasolev haljastus.................................................................................. 11
4.5.2. Planeeritav haljastus .................................................................................. 11
4.5.3. Jäätmekäitlus ja heakord ............................................................................ 11
4.6. Tehnovõrguvaldajate tingimused ....................................................................... 12
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA .................................................. 13
B – JOONISED .......................................................................................................... 14
Digitaalselt esitatud joonised on eraldi failidena
1. Asukohaskeem
2. Kontaktvööndi plaan M 1:2000
3. Tugiplaan M 1:500
4. Põhijoonis M 1:500
5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
4 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
A – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA
EESMÄRK
Alusmaterjalid:
Lääne-Harju vallavolikogu 27.10.2020 a otsus nr 75 „Detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Keila valla üldplaneering (kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 a otsusega nr
1005);
Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015);
teised kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid.
Eesmärk:
Detailplaneeringu eesmärk on Keila valla üldplaneeringu järgse juhtfunktsioonita maa
sihtotstarbe muutmine elamumaaks, ehituse ja hoonestusõiguse seadmine üksikelamu
rajamiseks ning tehnovõrkude ja juurdepääsuteede kavandamine.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS
2.1. ALUSPLAAN
Planeeringu koostamisel on aluseks AS Elisor poolt 16.03.2021 koostatud töö nr 07-21.
2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav maa-ala asub Lääne-Harju vallas, Kersalu külas, riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski tee
ja mere vahelisel alal. Planeeritav ala hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistu maismaa poole jäävat
osa (100% maatulundusmaa, katastritunnus: 29501:009:0017). Kinnistu suurus on
13 721 m 2 . Planeeringuala piirneb lõunas Tallinn-Paldiski teega (100% transpordimaa,
katastritunnus 29501:007:0658), kust on olemas juurdepääs Hollandi kinnistule.
Planeeriguala naabriks läänes on Hollandi mü (100 % maatulundusmaa, katastritunnus
29501:009:0194) ja idas Merivälja mü (100% elamumaa, katastritunnus 29501:009:0061) .
Põhjas piirneb planeeringuala merega.
Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha ning see hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistu maismaa
piiresse jäävat osa. Kinnistu on eraomandis, selle omanikuks on Osaühing Dimension.
Planeeringualal olemasolevad hooned puuduvad. Varasemalt on kinnistu olnud hoonestatud,
aga ajaloolistest ehitistest pole praeguseks midagi säilinud.
Detailplaneeringu lähipiirkond koosneb peamiselt maatlundusmaa sihtotstarbega
kinnistutest. Planeeringualast idas on olemasolev elamumaa kinnistute grupp, millele
5
planeeritava lahendusega moodustatakse sobiv jätk. Teiselpool Tallinn-Paldiski teed paikneb
Aida tee suurem elamupiirkond.
Lähim ühistranspordi peatus paikne b vahetult planeeringuala kõrval, naaberkinnistu
(Merivälja mü) ees, Tallinn-Paldiski tee ääres. Neeme küla keskuses, kus asub veel pood,
kohvik, mänguväljak ja Neeme kool. Lasteaed ja raamatukogu paiknevad ca 550 m kaugusel
planeeringualast, Piirivalvekoerte tee ääres.
Vt planeeringuala lähiümbruse skeemi ja naaberplaneeringutega kavandatut jooniselt nr 2
„Ruumilise keskkonna analüüsi joonis“.
2.3. KITSENDUSED
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel asuvad katastriüksusel kitsendustena ranna või kalda:
veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd; avalikult kasutatava tee kaitsevöönd,
riigikaitselise ehitise piiranguvöönd ning erinevate sideehitiste kaitsevööndid. Tee
kaitsevööndi laius on 50 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Looduskaitseseaduse
kohaselt on Läänemere ranna piiranguvöönd 200 m ja kuna alal on metsamaa, siis ulatub
ehituskeeluvöönd ranna piiranguvööndi piirini. Veekaitsevöönd mererannal on 20 m.
Keskkonnaregistri andmete põhjal esineb planeeritava ala edela nurgas registreeritud III
kategooria kaitsealune liik suur-kuldtiib (Lycaena dispar). Planeeringuala põhjapoolne
mereosa jääb osaliselt Pakri hoiualale. Planeeritav ala piirneb ja kattub osaliselt Natura 2000
võrgustikuga.
Planeeritavale alale ulatuvad kitsendused on kajastatud joonisel nr 3 „Tugiplaan“.
3. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE JA
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
Kleemeti mets 1 kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa. Kehtiva Keila valla üldplaneeringu
kohaselt on tegemist säilitatava sihtotstarbega maaga, juhtfunktsiooni määratud ei ole.
Katastriüksus asub hajaasutusega alal.
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku koostamise lähtealuseks on omaniku soov taotleda
Kleemeti mets 1 katastriüksusele ehitusõigust ühele elamule ning seda teenindavatele
abihoonetele ja rajatistele. Kinnistu on olnud varasemalt hoonestatud, kuid praeguseks on
ajaloolised ehitised hävinenud. Kleemeti mets 1 katastriüksuse hoonestamine
ühepereelamuga taaselustaks ajaloolise elamuala ja moodustaks loomuliku jätku
naaberkinnistul väljakujunenud hoonestus ele. Tulemusena kujuneks alale ühtne hoonete
ansambel, mis ei riku olemasolevat looduslikku keskkonda.
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut, võimaldad es kinnistule eluhoone
rajamist sellisel viisil, et see ei kahjustaks olemasolevat keskkonda. Suurem osa kinnistust
säilib metsana ning järgitakse üldplaneeringuga määratud piirkond likke ehitustingimusi.
Lisaks taotletakse detailplaneeringuga ranna ehituskeeluvööndi osalist vähendamist.
6 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
Skeem 1: Üldplaneeringu muutmise ettepanek graafiliselt Keila valla üldplaneeringu joonisel
nr 2A „Tiheasustusalade tsoneerimine“ väljavõttel.
4. PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS
4.1. PLANEERITAUD MAA-ALA KRUNDIJAOTUS
Olemasolev Kleemeti mets 1 kinnistu (krunt pos 1) säilib olemasolevana – krundi piire ei
muudeta. Krundi sihtotstarbeks on ette nähtud määraha 100% üksikelamumaa.
Detailplaneeringu ala hõlmab Kleemeti mets 1 kinnistust maismaa piiresse jäävat, ca
13 435 m 2 suurust, osa. Kleemeti mets 1 kinnistu suurus on 13 721 m 2 .
4.2. EHITUSÕIGUS
Pos 1 krundile on ette nähtud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks.
Kavandatud üksikelamu on max 2-korruseline ja kõrguseks on ette nähtud kuni 8 m
maapinnast.
Planeeringuga määratakse järgmine ehitusõigus:
Krundi Lubatud hoonete alune Hoonete arv krundil
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast; hoone
aadress pind (elamu +
korruselisus
abihooned)*
8 m; 2k
Pos 1 500 1+2
(abihoonetel 5 m; 1k)
7
4.3. TÄNAVATE MAA-ALAD JA LIIKLUSKORRALDUSE
PÕHIMÕTTED
Planeeritav ala asub Lääne-Harju vallas Kersalu külas, riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski tee ääres.
Vastavalt EhS § 71 lg 2 on nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast 50 m. Vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis
keelatud muuhulgas ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Tee kaitsevööndisse on
kavandatud osaliselt hoonestusala, mille kaugus riigitee servast on min 40 m. Lisaks on tee
kaitsevööndisse kavandatud juurdepääsutee, puurkaev, sidekaabel, veetorustik, elektri
maakaabelliinid, elektri liitumiskilp ja müratõkkesein (vt täpsemalt Joonis nr 5 „Tehnovõrkude
koondplaan“).
Ala piirneb põhjas merega (Lahepere lahega) ja lõunas riigiteega nr 8 Tallinn-Paldiski tee.
Läänes piirneb planeeritav ala Hollandi kinnistuga, millel on olemas juurdepääs riigiteelt.
Planeeringualale on ette nähtud juurdepääs l äbi Hollandi kinnistu, olemasoleva Hoolandi
kinnistu juurdepääsutee kaudu. Juurdepääsuks on tarvis eemaldada nähtavust takistavad
puud ja põõsad nähtavuskolmnurga ulatuses (vt nähtavuskolmnurga ulatust jooniselt nr 4
„Põhijoonis“). Veere kinnistul nähtavuskolmnurgas olevate puude eemaldamiseks on olemas
Veere kinnistu omaniku nõusolek (vt seletuskiri alajaotis „D – Koostöö planeeringu
koostamisel ja kooskõlastused“).
Parkimine on lahendatud planeeritud kinnistu piires. Vastavalt Eesti Standardile EVS
843:2016 „Linnatänavad“ on elamu parkimisnormatiiv 3 parkimiskohta kinnistul.
Planeeringuga on ette nähtud kinnistule kuni 3 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade arv
selgub ehitusprojekti koostamisel, milles tuleb tagada väh emalt hetkel kehtiva normatiivi järgi
nõutud parkimiskohtade arv.
Katendite tüübid ja ulatus täpsustuvad ehitusprojekti koostamise staadiumis, mille
koosseisus antakse ka sademetevee ärajuhtimise lahendus projekteeritud kõvakattega
pindadelt. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
4.4. NÕUDED KRUNDI HOONESTAMISEKS
4.4.1. ARHITEKTUURSED NÕUDED
Eluhoone lubatud korruselisus: 1 kuni 2 korrust, abihoonete lubatud korruselisus:
1 korrus;
Hoonete suurim lubatud kõrgus ümbritsev ast maapinnast on maksimaalselt 8 m,
abihoonel max 5 m.
Hoonete minimaalne tulepüsivusklass TP-3;
Viimsitlusmaterjalidest on eelistatud naturaalsed ja piirkonnale ning hoones tuse tüübile
iseloomulikud materjalid (laudis, krohv, klaas, puhasvuukmüüristus, dekoratiivsed
metallpaneelid, fassaadiplaadid jne). Keelatud on välisviimsitluses kasutada plastlaudist
või muid häirivalt imiteerivaid materjale;
Planeeritavalt hoonestuselt ja kõvakattega pindadelt kogutav vihmavesi ei tohi valguda
naaberkinnistutele;
Piirdeaed on lubatud õueala piires.
4.4.2. PLANEERITAVATE JA OLEMASOLEVATE SERVITUUTIDE
VAJADUSED
Planeeringualale juurdepääsuks on ette nähtud juurdepääsuservituudi vajadusega ala
Hollandi kinnistule. Planeeringuala tehnovõrkude toimimiseks vajalike servituutide seadmise
8 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
vajadus ja ulatus on toodud joonisel nr 5 „Tehnovõrkude koondplaan“. Juurdepääsude,
tehnovõrkude ja liitumispunktide lahendus ning servituutide vajaduse ulatus on põhimõtteline
ja täpsustub projekteerimise staadiumis.
4.4.3. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU
ELLUVIIMISEKS
Planeeringuala piirneb põhjast Lahepere lahega, samuti jääb ala ranna piirangu -,
ehituskeelu- ja veekaitsevööndisse. Vastavalt LKS § 34 on kald a kaitse-eesmärkideks kaldal
asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda
eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Kavandatud lahendus ei oma ulatuslikku mõju olemasolevale elukeskkonnale ega selle
arenguvõimalustele. Planeeritud lahendusega nähakse ette hoonestus alale, mis ajalooliselt
on olnud hoonestatud. Kleemeti mets 1 katastriüksuse hoonestamine ühepereelamuga jätkab
sujuvalt naaberkinnistul väljakujunenud ho onestust ning loob alale ühtse hoonete ansambli,
mis ei riku olemasolevat looduslikku keskkonda.
Hoonestuse paigutamisel on lähtutud sellest, et säilitada võimalikult palju olemasolevat
haljastust ning häirida võimalikult vähe olemasolevaid loodusväärtusi. Planeeringu
lahendusega kavandatud tegevus ei kahjusta ranna ja kalda kaitse -eesmärke: olemasolevad
looduskooslused säilivad, samuti on inimtegevusest lähtuv kahjulik mõju piiratud kavandatud
hoonestusala ja rajatiste paiknemisega. Planeeritud lahendus suunab ranna eripära
arvestavat asustust ning tagab seal vaba liikumise ja juurdepääsu.
Planeeritavale alale ulatub vähesel määral, krundi pos 1 edelanurgas, registreeritud
III kategooria kaitsealune liik suur-kuldtiib (Lycaena dispar) leiukoht (KLO9200337). Kuna
nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub
III kaitsekategooria liigi leiukohas isendi kaitse. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg
8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgro otute loomade
hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
Planeeringualal tuleb edasiste tegevuste käigus tagada kaitsealuse liigi soodne seisund.
Planeeringuala piirneb põhjaosas Pakri hoiuala ga, mis ulatub planeeringualast väljapoole
jäävale Kleemeti mets 1 kinnistu osale, paiknedes mereala ulatuses. Planeeringuala piirneb
ja kattub osaliselt põhjaosas Natura 2000 Pakri linnu - ja loodusalaga (EE0010129), mille
ulatuses planeeringu kohaselt olemasolev olukord s äilib. Planeeritud hoonestusala on ette
nähtud vähemalt 60 m kaugusele merest ja vähemalt 57 m kaugusele Pakri linnu- ja
loodusala piirist. Koostatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lääne -
Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsuse nr 75 lis a), mille kohaselt arvestades kavandatava
tegevuse asukohta ja iseloomu, mõjutegureid ja nende leviku ulatust, loodusala kaitse -
eesmärke ja nende ohutegureid, on mõju Pakri linnuala ja Pakri loodusala kaitse -
eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.
Alale ei kavandata keskkonda saastavaid objekte.
4.4.4. MÜRA NÕUDED
Planeeritav ala paikneb riigitee nr 8 Tallinn-Paldiski tee ääres. Tee omanik (Transpordiamet)
on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee
omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
Planeeringualale on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt mürauuring „Lääne -Harju vallas
Kersalu külas Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneering: mürahinnang“, milles on kirjeldatud
müra olukorda kinnistul ilma mõratõkkeseinata ning võrdluseks on toodud müra olukorra
9
kirjeldus müratõkkeseina ehitamise korral. Terviseamet oma 30.06.2021 a kirjas nr 9.4 -
5/21/6723-2 „Kleemeti mets 1 kinnistu detailplaneeringu mürahinnangu seisukoht“ leiab, et
müratõkke rajamine on vajalik, et tagada müratasemete vastavus KeM määrus nr 71
kehtestatud elamualade normtasemetele.
Eelnevat arvesse võttes on planeeringu lahendusega ette nähtud kinnistu maanteepoolsele
piirile maapinnast minimaalselt ca 4 m kõrguse müratõkke rajamine. Müratõkkeseina asemel
võib sobivuse korral kaaluda ka sama kõrgusega pinnasevalli või valli/seina kombinatsiooni.
Müratõkke soovituslik pikkus on ca 180 m, mille tõttu on tõke on kavandatud ca 32 m ulatuses
ka Kleemeti mets 1 ja Merivälja kinnistute vahelisele piirile (Kleemeti mets 1 kinnistule) .
Müraseina ehitamise korral on tagatud kavandatud hoone juures II kategooria alade
liiklusmüra sihtväärtusele (55 dB päeval ning 50 dB öösel) vastavad tingimused ehitusjärgses
olukorras.
Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poo le.
Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra sihtväärtust.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas
1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehituse perioodil tuleb jälgida, et ehitusaegsed
vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §
3 toodud piirväärtuseid.
Planeeringuala paikneb riigikaitselise ehitise Klooga harjutusvälja piiranguvööndis. Klooga
harjutusvälja kasutatakse riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult võivad kaasneda
häiriv müra, vibratsioon ja muud keskkonnahäiringud, mis võivad levida kogu piiranguvööndi
ulatuses. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus
leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu
riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale keskkonnaministri 16.12.2016 määrus ega nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10
kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on
vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise
keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.
4.4.5. RADOON
Vastavalt Harjumaa pinnase Eesti Geoloogiakeskuse radooniriski kaardile (Viimsi -Jõelähtme
detailisatsiooniala M 1:50 000) paikneb planeeritav ala normaalse radoonisisaldusega
pinnasega asukohas, kus pinnase radoonisisaldus on 10 -30 kBq/m 3 .
Võttes arvesse asjaolu, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, tuleks
projekteerimise staadiumis teostada maapinna radoonitaseme mõõtmine. Siseruumides tuleb
tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
4.4.6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Kuna piirkond on suhteliselt väikse liiklusintensiivsusega ja planeeritud elamumaa krunt on
vahetult olemasolevate elamumaade kõrval, aitab see täiustada olemasoleva naabrivalve
toimimist.
10 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
4.4.7. TULEOHUTUSNÕUETELE VASTAVUS
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
- Tuleohutuse seadusest
- Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“
- EVS 812-7:2018 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad
tuleohutusnõuded.
- EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste Tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
Väikseim tulepüsivusklass on TP-3. Tuleohutuse täpsem lahendus määratakse hoone
projektiga.
Kuna naaberkinnistute hoonetevaheline minimaalne kaugus on 40 m, siis loetakse
planeeritav ala EVS 812-6:2012+A1:2013 järgi hajaasustusega piirkonnaks, kus
üksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta
kustutusveele. Hoone ehitusprojektis tuleb anda teave läh ima kasutuskõlbliku veevõtukoha
kohta.
4.4.8. TEHNOVÕRKUDEGA VARUSTATUSE KIRJELDUS
4.4.8.1. ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 26.04.2021 a tehnilistele tingimustele
nr 374978.
Detailplaneeringu ala elektrivarustus 32A on ette nähtud p laneeritud liitumis- ja jaotuskilbist,
kinnistu nurgal, toitega projekteeritavalt 0,4kV kaablilt. Planeeritud 0,4 kV kaabelliini toide
on ette nähtud Hollandi maaüksusel paiknevast maakaabelliinist. Liitumispunktist
elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbij a oma vajadustele vastava liini.
Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Projekteerimise staadiumis kooskõlastada tööjoonised täiendavalt
Elektrilevi OÜ-ga.
4.4.8.2. SIDEVARUSTUS
Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS 01.05.2021 a tehnilistele tingimustele
nr 35124910 (kehtivad kuni 30.04.2022). Sideühenduse saamiseks on planeeritud sidekaabel
väljavõttega kinnistul olevast sidekaablist. Alternatiivvariandina pakub Telia interneti ja TV
teenust mobiilivõrgu baasil.
Enne ehitustööde alustamist tuleb teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus,
mille käigus fikseeritakse olemasolevate liinirajatiste asukohad. Liinirajatiste kaitsevööndis
on liinirajatise omaniku loata keelatud igas ugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
Siderajatisega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja
Telia poolt väljastatud tööloa alusel.
4.4.8.3. VEE- JA KANALISATSIOONI LAHENDUS
Veevarustus ja kanalisatsioon on ette nähtud lahendada lokaalselt. Kinnistu veega
varustamiseks on kavandatud puurkaev . Kinnistu jääb keskmise kaitstusega põhjaveega
alale. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus üldjuhul on 50 m puurkaevust, kui vett võetakse
põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala
ulatuseks 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri
ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Planeeritud puurkaev on kavandatud
ühe majapidamise tarbeks.
11
Planeeringuala paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal, mistõttu tuleb järgida meetmeid,
et vältida avariiolukordade esinemist ehitustegevuse ajal ning tagada põhjavee kaitstus.
Võimalike avariiolukordade (nt ehitusmasinate lekked) vältimiseks tuleb ehitustegevuse
käigus järjepidevalt kontrollida seadmete korrasolekut ning ehitustegevuse planeerimisel
valida keskkonda vähimal võimalikul viisil mõjutavad lahendused. Õnnetuste vältimiseks
tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud
nõuetest.
Reoveed lahendatakse lokaalselt kas kogumismahutiga või rajatakse
pinnasepuhastussüsteem koos septiku ja imbväljakuga. Prognoositav reovee hulk on ca
0,5 m 3 /d.
Planeeritud omapuhasti asukoha valikul on arvestatud veeseaduse §134 ning
keskkonnaministri määrus 31-ga "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus".
Täpne veevarustuse ja reovee ärajuhtimise lahendus antakse projekteerimise staadiumis .
4.4.8.4. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISE LAHENDUS
Sademevesi immutatakse omal kinnistul või juhitakse maapinna kallete abil merre. Vältida
tuleb sademevete valgumist naaberkinnistutele. Samuti ei tohi sademevett juhtida riigitee
alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
4.4.8.5. KÜTTE LAHENDUS
Küte lahendatakse lokaalse(-te) kütteallika(-te) baasil (nt õhk-vesi soojuspump, elekter,
vertikaalne maaküte, päikesepaneelid vms) ning selle täpne lahendus selgub projekteerimise
staadiumis. Kütteliigi valimisel on soovituslik juhinduda keskkonnasäästlikkuse põhimõttest.
4.5. HALJASTUS JA HEAKORD
4.5.1. OLEMASOLEV HALJASTUS
Planeeritav ala on kõrghaljastatud . Kõrghaljastus kasvab grupiti nii kinnistu Tallinn-Paldiski
maantee poolses, mereäärsel alal, kui ka osaliselt kinnistu keskosas (vt täpsemalt joonis nr
2 „Tugiplaan“).
4.5.2. PLANEERITAV HALJASTUS
Detailplaneeringu lahendusega täiendavat haljastust alale ette ei nähta. Küll aga võib ala
rikastada madalhaljastusega, kasutades erinevaid madala - kuni keskmisekasvulisi
põõsaliike. Säilitada tuleb maksimaalselt olemasolev haljastus .
4.5.3. JÄÄTMEKÄITLUS JA HEAKORD
Sorteeritud jäätmete kogumine korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ning Lääne-Harju
valla jäätmehoolduseeskirjale.
Hea ehitustava kohaselt peavad planeeringualale jääval krundil olema sõidu - ja kõnniteed
ehitatud tolmuvaba kattega. Täpsem heakorrastus ja haljastuskava antakse projekteerimise
staadiumis.
12 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
4.6. TEHNOVÕRGUVALDAJATE TINGIMUSED
Elektrilevi OÜ:
Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
Telia Eesti AS:
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde
teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM
määrusest nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”, kohaldatavatest standarditest ning
sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Tegutsemisluba sideehitise kaitsevööndis tegutsemisek s tuleb taotleda hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuse algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate
portaalis.
4.7. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS
Terviseameti tingimused:
Arvestada, et ka maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi
ületama KeM määrus 71 § 6 lg 3 välja toodud normtasemeid.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkeala, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. Vajadusel müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest“.
Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra
normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00 -19.00.
Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „ , puurimispäeviku, salvkaevu
ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu
lammutamise teatise vormid“ nõuetega.
Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Keskkonnaameti tingimused:
Planeeringualale jääb minimaalses ulatuses III kaitsekategooria kaitsealuse liigi suur -
kuldtiib (Lycaena dispar) leiukoht (KLO9200337). Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole
moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub III kaitsekategooria liigi leiukohas
isendi kaitse.
Arvestada Looduskaitseseaduse § 55 lg 8, mille kohaselt on keelatud III kaitsekategooria
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatu ses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas.
Planeeringualal tuleb edasiste tegevuste käigus tagada kaitsealuse liigi soodne seisund.
13
5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE
TEGEVUSKAVA
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Ehitusõigus
realiseeritakse kruntide omanike poolt tema tahte kohaselt. Planeeringualal edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning arhitektuu rivõistluse tulemustele.
Enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist on vajalik ette näha ristumiskoha
nähtavuskolmnurga ala puhastamine puudest ja põõsastest tagamaks nii ehitusaegne,
kui ka hoonete kasutusaegne ohutu liikluskeskkond.
Enne mistahes elukondlikule hoonele kasutusloa väljastamist on vajalik arendajal välja
ehitada müratõkkerajatis detailplaneeringuga ette nähtud mahus.
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS
§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndi s, siis tuleb kaasata Transpordiametit
menetlusse.
14 Lääne-Harju vallas vallas Kersalu külas Kleemeti mets 1 maaüksuse detailplaneering
B – JOONISED
1. Asukohaskeem
2. Kontaktvööndi plaan M 1:2000
3. Tugiplaan M 1:500
4. Põhijoonis M 1:500
5. Tehnovõrkude koondplaan M 1:500
Algatamine Avalik väljapanek Eelnõu kooskõlastamine
Ametid Seisukohtade küsimine Vastus Algatamise teade Teavitamine Materjalid Kooskõlastus
Terviseamet 12.04.2020 6-1/57-2 27.04.2020 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13 02.06.2022 6-1/57-16 28.06.2022
Transpordiamet 12.04.2020 6-1/57-2 20.04.2020 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13 02.06.2022 6-1/57-16 22.06.2022
Keskkonnaamet 12.04.2020 6-1/57-2 06.05.2020 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13 02.06.2022 6-1/57-16 04.07.2022
Kaitseministeerium 12.04.2020 6-1/57-2 28.04.2020 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13 02.06.2022 6-1/57-16 28.06.2022
Rahandusministeerium 12.04.2020 6-1/57-2 13.05.2020 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Põhja Päästekeskus 02.06.2022 6-1/57-16 05.07.2022
Piirinaabrid, puudutatud isikud
Angela Laanemaa Hollandi 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Raulis Romanovski Hollandi 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Osaühing Dimension (registrikood 11009725)
Hollandi Omanik alates 19.02.21 06.07.2022
Dmitri Tolokonnikov Merivälja 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Jan Tolokonnikov Liiva 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Jan Tolokonnikov Savi 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Anna Gorokhova Savi 23.11.2020 6-1/57-9 24.03.2022 6-1/57-13
Siim Randmäe Veere 19.01.2022