Välisministeerium Meie 19.07.2022 nr 1.1-10.1/5973-1
[email protected]
Tollikoostöö lepingu lõpetamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti
Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline kokkulepe koostööst ja
vastastikusest abist tolliküsimustes“ lõpetamise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) eelnõu 1 lk;
2) seletuskiri 3 lk.
Lisaadressaadid:
Justiitsministeerium
Siseministeerium
Maksu- ja Tolliamet
Eve-Ly Kübard 611 3065
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
29.06.2022
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
juuli 2022 nr
Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni
valitsuse vahelise kokkuleppe koostööst ja
vastastikusest abist tolliküsimustes lõpetamine
Välissuhtlemisseaduse § 27 lõike 2 alusel:
1. Lõpetada Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline kokkulepe
koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes, mis koostati 8. juunil 1999. aastal
Moskvas.
2. Välisministeeriumil korraldada punktis 1 nimetatud kokkuleppe lõpetamise teatavaks
tegemine.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
29.06.2022
Vabariigi Valitsuse korralduse
„Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppe
koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes lõpetamine“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1.Sisukokkuvõte
Korraldusega lõpetatakse „Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline
kokkulepe koostööst ja vastastikusest abist tolliküsimustes“1 (edaspidi kokkulepe). Kokkulepe on
koostatud 8. juunil 1999. aastal ja jõustus 9. augustil 1999. aastal.
Euroopa Liit (EL) on 1997. aastal sõlminud Vene Föderatsiooniga assotsieerumislepingu „Ühelt
poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni
vaheline partnerluse sõlmimist käsitlev partnerlus- ja koostööleping“2, mille protokoll 2 käsitleb
vastastikkust haldusabi tolliõiguse valdkonnas. Leping koos selle protokollidega on kehtiv kõigis
liikmesriikides, sh Eestis.
Kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu3 (ELTL) artikkel 3 lõike 1 kohaselt on tolliliidu ja ühise
kaubanduspoliitika küsimused ELi ainupädevuses, hoiduvad liikmesriigid kolmandate riikidega
kahepoolsete tolliabi lepingute sõlmimisest. Kui seda siiski tehakse, peavad täiendavad
kahepoolsed tollikoostöö kokkulepped jääma ELi ja kolmanda riigiga sõlmitud
koostöökokkuleppe raamesse.
Arvestades ELi ainupädevust tolliliidu valdkonnas on vajalik kahepoolne tollikoostöö kokkulepe
lõpetada.
1.2.Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika
osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (tel: 611 3065,
[email protected]), eelnõu juriidilist
kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel: 611 3611, e-post:
[email protected]).
2. Korralduse eesmärk
Korralduse eesmärk on lõpetada kokkulepe, järgides Euroopa Pettustevastase Ameti OLAFi
soovitusi tollikoostöö valdkonnas (vt. täpsem selgitus seletuskirja järgmises osas).
1
Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline kokkulepe koostööst ja vastastikusest abist
tolliküsimustes (RT II 1999, 25, 146)
2
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vaheline
partnerluse sõlmimist käsitlev partnerlus- ja koostööleping (ELT L 327 28.11.1997)
3
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELT C 326, 26.10.2012)
1
3. Eelnõu sisu ja vastavus Euroopa Liidu õigusele
OLAF on jaganud liikmesriikidele selgitusi ELTL artikli 3 tõlgendamise ulatuse kohta4. Lisaks
artikli 3 lõikele 1, mis annab tolliliidu ja ühise kaubanduspoliitika valdkonna ELi ainupädevusse,
juhib OLAF tähelepanu ka lõikes 2 sätestatule ning Euroopa Kohtu 16.05.2017 otsusele C-2/15,
mille kohaselt tuleb artikli 3 lõiget 2 tõlgendada võimalikult laialt. Lõike 2 järgi kuulub liidu
ainupädevusse ka rahvusvahelise lepingu sõlmimine, kui selle sõlmimine võib mõjutada
ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala. Selliseks valdkonnaks peetakse tollikoostööd ja
vastastikkust haldusabi tolliküsimustes, mida tavapäraselt reguleeritakse ELi ja kolmanda riigiga
sõlmitud assotsieerumislepingu lisaprotokollidega. Eesmärgiks on koostöö ja haldusabi meetmete
ühetaoline rakendamine kõigis liikmesriikides ilma erisuste ja eranditeta.
Kui kahepoolsed tollikoostöö kokkulepped on sõlmitud liikmesriigi poolt enne ELiga ühinemist,
on kahepoolse ja ELi lepingu vahel vastuolude ilmnemise korral liikmesriigil kohustus ELTLi
artiklist 351 lähtudes kahepoolne leping viia kooskõlla ELi ühiseeskirjadega.
Kuna kõnesoleva kokkuleppe lõpetamise põhjuseks on ELi ainupädevus tolliliidu valdkonnas ning
paralleelselt kehtiva sarnase reguleerimisalaga kahepoolse kokkuleppe järgi vajadus puudub, ei
analüüsita käesolevas seletuskirjas kokkuleppe artiklite vastavust assotsieerumislepingu
protokollile 2. Kokkuleppe lõpetamise aluseks on ELTLi artikkel 3.
4. Korralduse mõjud
Korraldusega tagatakse parem õigusselgus. Kokkuleppe lõppemise tagajärjel ei pea
rahvusvahelises tollikoostöös lähtuma paralleelselt kahest rahvusvahelisest lepingus - nii ELi ja
Vene Föderatsiooni assotsieerumislepingust kui Eesti-Vene kahepoolsest kokkuleppest. Kehtima
jääb vaid assotsieerumisleping, mis on piisav alus tollikoostööks.
Korraldusega ei kaasne mõju majandusele, loodus- ja elukeskkonnale ega regionaalarengule.
5. Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad
tulud
Korralduse rakendamine ei too kaasa kulusid riigieelarvest ega eeldatavaid tulusid.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldises korras.
Kokkulepe on sõlmitud piiramata ajaks, kuid artikli 22 lõike 2 kohaselt saab kokkuleppe lõpetada
ühe poole kirjaliku teate alusel. Kokkulepe jääb jõusse kuueks kuuks pärast seda, kui üks pooltest
teatab kirjalikult oma kavatsusest kokkulepe lõpetada.
4
Note to the Directors-General of Customs of the EU Member States (Ares (2017)5093199 - 18/10/2017).
2
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Siseministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile.
3