Justiitsministeerium Meie 19.07.2022 nr 1.2-2/102-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Lepituskohtumiste maht ja
maksumus“ eelnõu ja seletuskirja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1) Sotsiaalkaitseministri määrus „Lepituskohtumiste maht ja maksumus“ EN
2) Sotsiaalkaitseministri määrus „Lepituskohtumiste maht ja maksumus“ SK
Teadmiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Liisa-Lotta Raag 626 9253
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
11.07.2022
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Lepituskohtumiste maht ja maksumus
Määrus kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus korraldatavate
riigieelarve vahenditest kaetavate lepituskohtumiste maht ja maksumus.
§ 2. Lepituskohtumiste maht ja maksumus
(1) Riigieelarvest kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta. Põhjendatud
vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada.
(2) Üks lepituskohtumine kestab 90 minutit ja selle maksumus on 85 eurot.
(3) Kui lepitusmenetlus toimub seoses riikliku perelepitusteenuse seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud perelepituse erijuhuga ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistel osalema teise
perelepitaja, arvestatakse lepituskohtumise maksumuseks 85 eurot mõlema perelepitaja
kohta.
(4) Kui lepituskohtumine lapse ärakuulamiseks korraldatakse riikliku perelepitusteenuse
seaduse § 10 lõike 1 alusel, kestab üks lepituskohtumine 60 minutit ja selle maksumus on 80
eurot.
§ 3. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2022. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri määruse „Lepituskohtumiste maht ja maksumus“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus korraldatavate riigieelarve
vahenditest kaetavate lepituskohtumiste maht ja maksumus. Lepituskohtumiseks loetakse nii
perelepitaja kohtumist mõlema lepitusosalisega (vaidlusest puudutatud lapse vanemad) koos ja
lepitusosalistega eraldi kui ka lapse ärakuulamist lepitusmenetluses.
Määrus kehtestatakse riikliku perelepitusteenuse seaduse (RPLS) § 15 lõike 2 alusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik laste
ja perede osakonnajuhi ülesannetes Liisa-Lotta Raag (626 9253;
[email protected]).
Eelnõu on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga.
Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütikud Age
Viira (626 9141;
[email protected]) ja Mari Sarv (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice
Sündema (626 9271,
[email protected]).
Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõu on seotud Riigikogus 22.11.2021 vastu võetud riikliku perelepitusteenuse
seadusega (438 SE).
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega
riikliku perelepitusteenuse osutamise käigus korraldatavate riigieelarve vahenditest kaetavate
lepituskohtumiste maht ja maksumus.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse lepituskohtumiste maht ja maksumus.
Lõike 1 kohaselt kaetakse riigieelarvest kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta. Põhjendatud
vajaduse korral võib lepituskohtumiste arvu suurendada. Lepituskohtumiseks loetakse nii
perelepitaja kohtumist mõlema lepitusosalisega (vaidlusest puudutatud lapse vanemad) koos ja
lepitusosalistega eraldi kui ka lapse ärakuulamist lepitusmenetluses.
Lõike 2 kohaselt kestab üks lepituskohtumine 90 minutit ja selle maksumus on 85 eurot.
Maksumus hõlmab lepitusmenetluse läbiviimiseks vajalike vahendite, materjalide, ruumide,
transpordi ja muid kulusid, samuti tööjõukulu makse ja makseid ning käibemaksu.
RPLS ei sätesta, milliste isikutega (füüsiliste või juriidiliste) perelepitusteenuse osutamiseks
lepingud sõlmitakse. Samuti ei sätesta seadus seda, mis tüüpi leping tuleb teenust vahetult
osutava isikuga sõlmida. Sotsiaalkindlustusametil on võimalik olla paindlik ja sõlmida lepinguid nii
füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Sõltuvalt sellest, millise isikuga leping sõlmitakse, on ka
2
maksustamine erinev. Kuna maksumus hõlmab kõiki riiklikke makse ja makseid, olenemata sellest,
millises vormis perelepitaja teenust osutab, kujuneb lepituskohtumise maksumus tavapärase
juhtumi puhul järgmiselt:
1) juriidiline isik (mitte-käibemaksukohustuslane) – 85 eurot ühe lepituskohtumise kohta;
2) juriidiline isik (käibemaksukohustuslane) – 70,80 eurot ühe lepituskohtumise kohta (lisandub
käibemaks, millega koos on maksumus 85 eurot);
3) füüsiline isik – 63,50 eurot ühe lepituskohtumise kohta (brutotasu, millelt Sotsiaalkindlustusamet
peab kinni ja tasub riiklikud maksud ja maksed).
Lõikes 3 sätestatakse, et kui lepitusmenetlus toimub seoses riikliku perelepitusteenuse seaduse
§ 11 lõikes 1 nimetatud perelepituse erijuhuga ning perelepitaja kaasab lepituskohtumistel
osalema teise perelepitaja, arvestatakse lepituskohtumise maksumuseks 85 eurot mõlema
perelepitaja kohta. Perelepituse erijuhtude alla kuuluvad juhtumid, kus: 1) on esinenud
lähisuhtevägivalda, 2) on esinenud vaidlusest puudutatud lapse väärkohtlemist või hooletusse
jätmist, 3) ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või intellektipuue. Nende juhtumite
korral võib perelepitaja kaasata lepituskohtumistel osalema teise perelepitaja, kes toetab
lepitusmenetluse läbiviimist.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui lepituskohtumine korraldatakse lapse ärakuulamiseks, kestab üks
lepituskohtumine 60 minutit ja selle maksumus on 80 eurot. Lapse ärakuulamise eesmärk on anda
lapsele võimalus avaldada oma seisukohti. Kui tavapärane lepituskohtumine kestab 90 minutit, siis
lapse ärakuulamine on ajaliselt lühem, kuivõrd lapsed väsivad ja pikemad kohtumised ei oleks
seetõttu mõistlikud. Küll aga on oluline anda lepitajale aega, et lapsega tutvuda ja temaga
usalduslik suhe luua, mistõttu ei saa lepituskohtumiseks planeeritud aeg olla ka lühem kui 60
minutit.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. septembril 2022. a, samal ajal RPLS-iga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Mõju teenuse pakkumisele
Lepituskohtumiste mahu ja maksumuse määrus loob stabiilsuse ja kindluse teenuse pakkumisele
ja kättesaadavusele. Seega on määrusel toetav ja positiivne sotsiaalne, sh demograafiline mõju
teenust vajavatele lastega peredele (mõjutab neid alaealiste lastega peresid, kus vanemad
lahutavad abielu või lähevad lahku ning ei suuda kokku leppida, milline on lapse elukorraldus
pärast lahutust). Samuti on määrusel mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele,
tagades stabiilsemalt perelepitusteenuse kättesaadavuse ning hõlbustades sihtrühma aitamist
kohalike omavalitsuste kaudu ja teenuse korraldust Sotsiaalkindlustusameti poolt. Määruse
seletuskirjas ei hinnata eraldi lepituskohtumiste mahu ja maksumuse mõjusid nimetatud
sihtrühmadele, kuivõrd perelepitusteenuse mõjusid on kompleksselt hinnatud riikliku
perelepitusteenuse eelnõu seletuskirjas.
Määrusel on kaudne positiivne mõju ka perelepitusteenuse pakkujatele, kelleks on riikliku
koolitusprogrammi läbinud kvalifitseeritud perelepitajad, kelle jaoks on ette nähtud
täienduskoolitused ja regulaarse supervisiooni süsteem, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
Teenusepakkujatega sõlmitakse 2-aastased hankelepingud sessioonihinnaga 80–85 eurot
(sõltuvalt lepituskohtumise sisust). Perelepitusteenuse saajate 2024. aastal saavutatavaks
sihtrühmaks on 3000 peret. Selleks et tagada perelepitusteenusega kaetus üle riigi, on tarvis luua
lepinguline koostöösuhe 44 lepitajaga, kellest igaüks töötab viie nädala jooksul
kaheksa perekonnaga ja aasta jooksul orienteeruvalt 68 perekonnaga 340 sessiooni raames.
3
Eelnõu ei oma mõju riigi julgeolekule, majandusele, rahvusvahelistele suhetele, keskkonnale ega
regionaalarengule.
Mõju riigieelarvele
2022. aasta riigieelarve menetlemisel otsustas Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi lisataotluse
alusel anda riikliku perelepitussüsteemi rahastamiseks eelarvesse kuludeks (summad koos
käibemaksuga) 2022. aastal 614 647 eurot, 2023. aastal 1 405 853 eurot, 2024. aastal
1 702 641 eurot ning 2025. aastal ja järgnevatel aastatel 1 711 392 eurot aastas.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2022. aastal on arvestatud teenuse pakkumisega ca 1000 perele. Otsene teenuse osutamisega
seotud kulu, arvestades viie lepituskohtumisega, oleks 420 eurot vaidlustuse kohta ehk 420 000
eurot, millele lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti kulud, mis puudutavad teavitusi, koordineerimist,
teenuse järelevalvet jms ca 194 600 euro ulatuses. 2023. aastal on arvestatud teenuse
pakkumisega 2500 perele ning järgnevatel aastatel 3000 perele.
Määruse rakendamiseks on riigieelarves olemas vajalikud vahendid (vt eelmine punkt).
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma samal ajal RPLS-iga ehk 1. septembril 2022. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/22-0843 - Lepituskohtumiste maht ja maksumus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.08.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9041fcc8-baa8-471a-9695-ddabb6699816
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9041fcc8-baa8-471a-9695-ddabb6699816?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main