dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine

Rahandusministeerium · 18. juuli 2022
Viit
1.1-11/5415-2
Registreeritud
18. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-115415-2 18.07.2022 Väljaminev kiri.asice403 KB

Sisu (failidest)

Teie 28.06.2022 nr 1.2-2/90-1, Sotsiaalministeerium SOM/22-0778/-1K [email protected] Meie 18.07.2022 nr 1.1-11/5415-2 Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine Austatud minister Rahandusministeerium kooskõlastab tervise- ja tööministri käskkirja „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Kuna elanikkonna pensionialase teadlikkuse suurendamine haakub laiemalt inimeste finantskirjaoskusega, viitame erinevates uuringutes (nt Turu-Uuringute AS 2019. aasta uuring „Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring“) nimetatud erisustele Eesti regioonide vahel ning soovitustele rahatarkuse programmide välja töötamisel pöörata rohkem tähelepanu väljaspool Tallinna ja sh eraldi rühmana Ida- Virumaa elanikele. Palume arvestada punktis 2 nimetatud tegevuste rakendamisel piirkonniti diferentseeritud lahenduste ning algatuste kasutamisega. a. Teeme ettepaneku täiendada kk punkti 1.1.2 järgmises sõnastuses: Strateegia Eesti 2035 näeb ette vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja väärika vananemise toetamist. Samuti nähakse ette pensioniks säästmise toetamist ja inimeste finantsteadlikkuse suurendamist. Selleks on vaja suurendada inimeste teadlikkust Eesti pensionisüsteemist ning valikuvõimalustest pensioniõiguste kogumise ajal, vanaduspensioniea saabudes ja pensionil olles. Inimesed hakkavad tegelema oma pensioni planeerimisega tööelu jooksul, on teadlikud erinevatest võimalustest pensionipõlve kindlustamiseks ning võtavad suurema vastutuse oma pensioni kujunemise eest. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisele. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi toetaval moel mõõdetakse strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava näitajaga „püsiva suhtelise vaesuse määr“ eristatuna maakonna, soo, rahvuse ja vanusrühma järgi. b. Teeme ettepaneku täiendada kk punkti 2 järgmiselt: Toetuse andmisega kasvatatakse Sotsiaalkindlustusameti pädevust info andmisel üle kolme pensionisamba ning arendatakse välja nõustamist abistavad tööriistad ja keskkond, mis on ligipääsetavad ja arvestavad erinevate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 piirkondade, eri soost ja vanuses, erineva emakeele ja erivajadusega inimeste vajadustega. Tegevuste mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. c. Teeme ettepaneku seletuskirjas märkida, et käskkirjal on mõju regionaalarengule ning sõnastada täiendav selgitus järgmiselt: Teavitamine ja nõustamine aitavad eri maakondades nende piirkondade elanikel osa saada TAT tegevustest ning suurendada nende teadlikkust pensioniga seonduvast. Pensioninõustamisel kavandatakse piirkonniti diferentseeritud lahendusi sh kavandatakse erilahendusi Ida-Virumaa elanikele. 2. Juhime tähelepanu, et meetmete nimekirja järgi panustab TAT lisaks regionaalarengule ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse edendamisse. Palume seletuskirjas vastav analüüs esitada. Meetmete nimekirjast lähtuvalt palume lisada ka Eesti 2035 näitaja „Tööjõus osalemise määr 15-74a (üle 65 aastased soo, rahvuse ja erivajaduse järgi)“ ning luua seos TERE raamistikuga. 3. Soovitame kaaluda punktis 2.1.1 esitatud Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustamise teenuse tegevuse eesmärgi konkreetsemat sõnastust, kirjutades välja, kes kujuneb või keda kujundatakse usaldusväärseks infoallikaks. 4. Juhime tähelepanu, et TATis tuleks kavandada ka tegevuse teavituskulud. 5. TAT eelnõu p-s 3 on veergu „Näitaja nimetus ja mõõtühik“ märgitud „Pensioninõustamise infotunnid“. Näitaja nimetusest võib aru saada, et loetakse infotundide arvu. Samas on tabeli viimases veerus selgitatud, et „Näitaja sisuks on infotunnid, vebinarid ja individuaalnõustamised. Osalemise tõendiks on osalejate nimekiri või veebi teel toimunud kohtumiste väljavõte osalejatest.“ Palume selguse mõttes tuua selgituses täpselt välja, mida näitajasse loetakse – kas infotundide arvu või infotundides osalejate arvu. 6. TAT eelnõu p 8.1 kohaselt esitab elluviija RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Jääb arusaamatuks, miks esitatakse aasta kestel aruanne 30.05 mitte poolaasta ehk 30.06 seisuga. Seireandmete esitamine EK-le hakkab toimuma 31.12 ja 30.06 seisuga. Seega oleks loogiline, kui projekti tasandi aruandlus käiks sama sammu. 7. Nõustamisi tehakse erinevates sihtgruppides. Palume selgitada, kas on plaanis koguda andmeid nõustatute kohta ka samade sihtgruppide lõikes. Samuti on välja toodud probleem, et ligikaudu 450 000 inimesel on esitamata tööraamatud jm pensioniõigusi tõendavad dokumendid, kas seda muutust on samuti plaanis jälgida? 8. Palume kasutada seletuskirjas TAT mõju kirjelduses mõiste „läbivad teemad“ asemel mõistet „horisontaalsed põhimõtted“. 9. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas punkti 2 „Toetatavad tegevused“ kirjelduses viidatakse, et käskkirja punktis 2 on näidatud iga tegevuse elluviija. Tegelikult on TATis elluviija nimetatud ainult tiitellehel. 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Piret Loorand 611 3213 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel