Teie 28.06.2022 nr 1.2-2/90-1,
Sotsiaalministeerium SOM/22-0778/-1K
[email protected] Meie 18.07.2022 nr 1.1-11/5415-2
Eesti inimeste pensionialase
teadlikkuse suurendamine
Austatud minister
Rahandusministeerium kooskõlastab tervise- ja tööministri käskkirja „Eesti inimeste
pensionialase teadlikkuse suurendamine“ eelnõu järgmiste märkustega:
1. Kuna elanikkonna pensionialase teadlikkuse suurendamine haakub laiemalt inimeste
finantskirjaoskusega, viitame erinevates uuringutes (nt Turu-Uuringute AS 2019.
aasta uuring „Eesti elanike finantskirjaoskuse ehk rahatarkuse uuring“) nimetatud
erisustele Eesti regioonide vahel ning soovitustele rahatarkuse programmide välja
töötamisel pöörata rohkem tähelepanu väljaspool Tallinna ja sh eraldi rühmana Ida-
Virumaa elanikele. Palume arvestada punktis 2 nimetatud tegevuste rakendamisel
piirkonniti diferentseeritud lahenduste ning algatuste kasutamisega.
a. Teeme ettepaneku täiendada kk punkti 1.1.2 järgmises sõnastuses:
Strateegia Eesti 2035 näeb ette vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse
ja väärika vananemise toetamist. Samuti nähakse ette pensioniks säästmise
toetamist ja inimeste finantsteadlikkuse suurendamist. Selleks on vaja
suurendada inimeste teadlikkust Eesti pensionisüsteemist ning
valikuvõimalustest pensioniõiguste kogumise ajal, vanaduspensioniea
saabudes ja pensionil olles. Inimesed hakkavad tegelema oma pensioni
planeerimisega tööelu jooksul, on teadlikud erinevatest võimalustest
pensionipõlve kindlustamiseks ning võtavad suurema vastutuse oma pensioni
kujunemise eest. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid, aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele
ning sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ saavutamisele.
Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset
arengut, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi toetaval moel
mõõdetakse strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava näitajaga „püsiva suhtelise
vaesuse määr“ eristatuna maakonna, soo, rahvuse ja vanusrühma järgi.
b. Teeme ettepaneku täiendada kk punkti 2 järgmiselt:
Toetuse andmisega kasvatatakse Sotsiaalkindlustusameti pädevust info
andmisel üle kolme pensionisamba ning arendatakse välja nõustamist
abistavad tööriistad ja keskkond, mis on ligipääsetavad ja arvestavad erinevate
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
piirkondade, eri soost ja vanuses, erineva emakeele ja erivajadusega inimeste
vajadustega. Tegevuste mõju ja ulatus on üleriigiline. Meetmest toetatakse
tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088
(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.
c. Teeme ettepaneku seletuskirjas märkida, et käskkirjal on mõju
regionaalarengule ning sõnastada täiendav selgitus järgmiselt:
Teavitamine ja nõustamine aitavad eri maakondades nende piirkondade
elanikel osa saada TAT tegevustest ning suurendada nende teadlikkust
pensioniga seonduvast. Pensioninõustamisel kavandatakse piirkonniti
diferentseeritud lahendusi sh kavandatakse erilahendusi Ida-Virumaa
elanikele.
2. Juhime tähelepanu, et meetmete nimekirja järgi panustab TAT lisaks
regionaalarengule ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse
edendamisse. Palume seletuskirjas vastav analüüs esitada. Meetmete nimekirjast
lähtuvalt palume lisada ka Eesti 2035 näitaja „Tööjõus osalemise määr 15-74a (üle 65
aastased soo, rahvuse ja erivajaduse järgi)“ ning luua seos TERE raamistikuga.
3. Soovitame kaaluda punktis 2.1.1 esitatud Sotsiaalkindlustusameti pensioninõustamise
teenuse tegevuse eesmärgi konkreetsemat sõnastust, kirjutades välja, kes kujuneb või
keda kujundatakse usaldusväärseks infoallikaks.
4. Juhime tähelepanu, et TATis tuleks kavandada ka tegevuse teavituskulud.
5. TAT eelnõu p-s 3 on veergu „Näitaja nimetus ja mõõtühik“ märgitud
„Pensioninõustamise infotunnid“. Näitaja nimetusest võib aru saada, et loetakse
infotundide arvu. Samas on tabeli viimases veerus selgitatud, et „Näitaja sisuks on
infotunnid, vebinarid ja individuaalnõustamised. Osalemise tõendiks on osalejate
nimekiri või veebi teel toimunud kohtumiste väljavõte osalejatest.“ Palume selguse
mõttes tuua selgituses täpselt välja, mida näitajasse loetakse – kas infotundide arvu
või infotundides osalejate arvu.
6. TAT eelnõu p 8.1 kohaselt esitab elluviija RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate
saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu
üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 30. mai
seisuga. Jääb arusaamatuks, miks esitatakse aasta kestel aruanne 30.05 mitte poolaasta
ehk 30.06 seisuga. Seireandmete esitamine EK-le hakkab toimuma 31.12 ja 30.06
seisuga. Seega oleks loogiline, kui projekti tasandi aruandlus käiks sama sammu.
7. Nõustamisi tehakse erinevates sihtgruppides. Palume selgitada, kas on plaanis koguda
andmeid nõustatute kohta ka samade sihtgruppide lõikes. Samuti on välja toodud
probleem, et ligikaudu 450 000 inimesel on esitamata tööraamatud jm pensioniõigusi
tõendavad dokumendid, kas seda muutust on samuti plaanis jälgida?
8. Palume kasutada seletuskirjas TAT mõju kirjelduses mõiste „läbivad teemad“ asemel
mõistet „horisontaalsed põhimõtted“.
9. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas punkti 2 „Toetatavad tegevused“ kirjelduses
viidatakse, et käskkirja punktis 2 on näidatud iga tegevuse elluviija. Tegelikult on
TATis elluviija nimetatud ainult tiitellehel.
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Piret Loorand 611 3213
[email protected]
3