Rahandusministeerium · 18. juuli 2022
- Viit
- 1.1-22/22/310
- Registreeritud
- 18. juuli 2022
- Dokumendi liik
- Leping
- Funktsioon
- 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
- Sari
- 1.1-22 Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamise kokkulepped (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-22
- Vastutaja
- Martin Põder (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)
Sisu (failidest)
KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 1.1-22/22/310
Lähtudes eesmärgist täpsustada Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) liikmesusest
tulenevalt Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi vahelise koostöö alused ja Eesti Vabariigi
seisukohtade kooskõlastamise tingimused,
tuginedes Eesti Panga seaduse § 4 lõikele 3, § 11 lõikele 11 ja § 26 lõikele 11 ning
Rahvusvahelise Valuutafondi liikmeks olekuga seotud õigusaktide muutmise seadusele, mille
kohaselt:
a) Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki Rahvusvahelises Valuutafondis. Eesti Vabariigi
seisukohad Rahvusvahelises Valuutafondis esitab Eesti Pank kooskõlastatult
Rahandusministeeriumiga. Kooskõlastamise tingimused määratakse Eesti Panga ja
Rahandusministeeriumi kirjalikus kokkuleppes.
b) Eesti Panga president esindab ametikoha järgselt Eesti Vabariiki Rahvusvahelise
Valuutafondi aktsionäride nõukogus aktsionärina;
c) Vabariigi Valitsus nimetab IMFi aktsionäride nõukogusse aktsionäri asendaja;
d) Eesti Vabariigile jagatud Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühikud kuuluvad Eesti
Pangale;
e) Eesti Pank tegutseb vastavalt IMFi põhikirja V artiklile olles volitatud Eesti Vabariigi
nimel sooritama kõiki IMFi eeskirjadega lubatud tehinguid ja toiminguid. IMFi põhikirja
III artikli 2. jao punktis d nimetatud nõusoleku andmise otsustab Riigikogu;
on Eesti Pank, keda esindab Eesti Panga president Madis Müller (edaspidi nimetatud Eesti
Pank), ja Rahandusministeerium, keda esindab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
(edaspidi nimetatud Rahandusministeerium), keda edaspidi nimetatakse koos „Pooled” ja eraldi
„Pool”, sõlminud koostöökokkuleppe (edaspidi nimetatud Kokkulepe) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Kokkulepe määrab Poolte koostöö alused järgmistes valdkondades:
1.1.1. Eesti Vabariigi esindamine IMFis ja IMFi Põhja-Balti valijaskonnas;
1.1.2. Eesti Vabariigi rahalised suhted IMFiga;
1.1.3. IMFi liikmesusest tulenevate poliitikaalaste seisukohtade kujundamine ja
kooskõlastamine;
1.1.4. IMFi teabe konfidentsiaalsus.
1.2. Pooled juhinduvad oma koostöös järgmistest põhimõtetest:
1.2.1. Eesti Vabariigi tõhus esindamine IMFis, kooskõlas Eesti Vabariigi üldiste
majandus- ja finantspoliitiliste eesmärkidega;
1.2.2. vastutusvaldkondade jaotus ja koostöö Poolte vahel vastavalt nende pädevusele,
võttes arvesse, et Kokkulepe ei piira Poolte volitusi õigusaktidest tulenevate
õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel;
1.2.3. dubleerimise vältimine Pooltele sarnaste ülesannete püstitamise korral, niivõrd
kui see on õigusaktidest tulenevalt ja mõistlikkuse põhimõttest juhindudes
võimalik;
1.2.4. regulaarne ja operatiivne teabevahetus eesmärgiga suurendada tulemuslikkust ja
ökonoomsust Poolte ülesannete täitmisel.
1.3. Kokkuleppe täitmiseks võivad Pooled vahetada teavet, moodustada töögruppe, kaasata
Poolte nõusolekul oma tegevusse teise Poole töötajaid või muid vajalike teadmiste ja
kogemustega isikuid, korraldada ühiskoolitusi või seminare või teha muul viisil
koostööd.
1.4. Poolte kontaktisikuteks on nende poolt määratud Põhja- ja Baltimaade Raha- ja
Finantskomitee (NBMFC) aseliikmed.
2. Eesti Vabariigi esindajad IMFis ja valijaskonnas
2.1 Eesti Panga president kui Eesti Vabariigi esindaja IMFi aktsionäride nõukogus osaleb
aktsionäride nõukogu aastakoosolekul. Rahvusvahelise Raha- ja Finantskomitee (IMFC)
istungil esindab Eesti Vabariiki Euroopa Liidu eesistujana Eesti Vabariigi rahandusminister
ja muudel juhtudel Eesti Panga president.
2.2 Eesti Pank korraldab IMFi aktsionäride nõukogu liikme osalemise aktsionäride nõukogu
kevad- ja aastakoosolekul ning kirjalikes menetlustes kooskõlas vastavate õigusaktide ja
Kokkuleppe sätetega, teavitades samaaegselt Rahandusministeeriumi kontaktisikut.
2.3 Eesti Panga president nimetab ametisse Eesti Vabariigi esindaja valijaskonna esinduses
IMFi peakorteris.
2.4 Eesti Pank korraldab Eesti Vabariigi esindamist valijaskonnas kooskõlas vastavate
õigusaktide ja Kokkuleppe sätetega, tehes tihedat koostööd Rahandusministeeriumiga.
3. Eesti Vabariigi rahalised suhted IMFiga
3.1 Kui Eesti Pank või Vabariigi Valitsus kavatseb eraldada IMFile või selle erifondile laenu
või rahalist tagastamatut abi, konsulteeritakse eelnevalt Kokkuleppe teise Poolega.
3.2 Kui Vabariigi Valitsus soovib kasutada IMFi krediidiliini, konsulteerivad Pooled eelnevalt
omavahel ning Eesti Pank tegutseb sellistes tehingutes Vabariigi Valitsuse fiskaalagendina.
3.3 Poole otsused eelnimetatud kavatsuste suhtes ei too kaasa kohustusi teisele Poolele, juhul
kui Pooled pole kokku leppinud teisiti.
4. Koostöö ja teabevahetus IMFi Põhja-Balti valijaskonna- ja Euroopa Liidu riikidega
IMFi liikmesusest tulenevates küsimustes
4.1 Eesti Pank korraldab IMFi teemadel Eesti Vabariigi seisukohtade ettevalmistamist vastavalt
Kokkuleppe koostööpõhimõtetele 1.2.1.–1.2.4 ning juhindudes Kokkuleppe Lisast.
4.2 Tulenevalt pädevusest vastutavad Pooled IMFi teabepäringutele vastamise eest. Pooled
teavitavad päringu saamisest ja vastuse edastamisest teist Poolt.
4.3 Eesti Pank korraldab IMFi seirevisiite Eesti Vabariiki ning tagab siseriikliku teabevahetuse
efektiivseimal viisil. Visiitide sisulise ettevalmistuse eest vastutavad Pooled koostöös.
4.4 Juhul kui ainult üks Pool osaleb rahvusvahelisel kohtumisel või osaleb sellises
koostöövormis, kus arutatakse IMFiga seonduvaid küsimusi, tagab kohtumisel või
koostöövormis osalev Pool IMFi koostööd puudutava info edastamise teisele Poolele ning
kooskõlastab eelnevalt teise Poolega Eesti Vabariigi seisukohad.
4.5 Pooled peavad vajadusel kohtumisi juhtkonna ning spetsialistide tasandil.
4.6 Poolte poolt vahetatav teave on konfidentsiaalne, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud
ning õigusaktidest või IMFi reeglitest ei tulene teisiti. Pooled tagavad, et kõik
konfidentsiaalse teabega kokku puutuvad isikud kohustava täitma konfidentsiaalsusnõudeid
asjakohaste õigusaktidega määratud ulatuses.
5. Kokkuleppe kehtivus, muutmine ja täiendamine
5.1. Kokkulepe koosneb käesolevast Kokkuleppest ja Kokkuleppe lahutamatuks
osaks olevast Kokkuleppe Lisast 1 „Eesti Vabariigi seisukohtade kujundamine IMFi
teemadel“.
5.2. Kokkulepe on sõlmitud tähtajatuna ja jõustub alates sellele alla kirjutamise hetkest Poolte
poolt. Kokkuleppe jõustumisega kaotab kehtivuse Poolte vahel 2016.a. juunis sõlmitud
IMFi liikmesusest tulenev koostöökokkulepe.
5.3. Pooled hindavad vähemalt kord kolme aasta jooksul Kokkuleppe ajakohasust ning teevad
sellesse vajadusel muudatusi.
5.4. Kokkuleppega reguleerimata valdkondades lähtuvad Pooled väljakujunenud praktikast või
lepivad vastavas käitumises igakordselt eraldi kokku.
6. Koostööleppe lisad
Koostööleppe juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
6.1. Lisa 1 – Eesti Vabariigi seisukohtade kujundamine IMFi teemadel.
7. Lõppsätted
7.1. Koostöökokkuleppe täitmisel tõusetuvad vaidlused püüavad pooled lahendada
läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse erimeelsused Eesti
Vabariigi seadusega ettenähtud korras (mh Vabariigi Valitsuse seadus § 101).
7.2. Koostöökokkulepe on allkirjastatud digitaalselt.
allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Keit Pentus-Rosimannus Madis Müller
Rahandusminister Eesti Panga president
LISA 1 KOOSTÖÖKOKKULEPPELE NR 1.1-22/22/310
Eesti Vabariigi seisukohtade kujundamine IMFi teemadel
1. IMFi aktsionäride nõukogus hääletamine
1.1 Eesti Pank esitab hääletamisotsuse ettepaneku arvamuse avaldamiseks ja
kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.
1.2 Kui aktsionäride nõukogu liige (Eesti Panga president) ei saa hääletamises osaleda, teeb
hääletamisotsuse liikme asetäitja (Rahandusministeeriumi välissuhete nõunik1)
kooskõlastatult Eesti Pangaga.
1.3 Eesti Pank korraldab aktsionäride nõukogu liikme, vajadusel liikme asetäitja,
hääletamisotsuse edastamise IMFile.
2. Siseriikliku ühisseisukoha kujundamine IMFi direktorite nõukogus
2.1 Eesti Pank teeb siseriikliku ühisseisukoha ettepaneku ja jagab seda Rahandusministeeriumi
kontaktisikuga. Rahandusministeeriumi pädevuses ja/või Rahandusministeeriumi
koostöövormides arutatud IMFiga seotud küsimustes teeb siseriikliku ühisseisukoha
ettepaneku Rahandusministeerium.
2.2 Rahandusministeerium osaleb Eesti Vabariigi seisukohtade kujundamises.
2.2.1 Välisministeeriumi vastutusvaldkonnas kaasatakse seisukoha kujundamisse Eesti Panga
ja Välisministeeriumi kahepoolses koostööleppes nimetatud Välisministeeriumi
kontaktisik.
2.2.2 Rahandusministeerium vastutab valitsusasutuste ühise seisukoha eest, kaasates
seisukoha kujundamisse vajadusel ka teisi pädevaid asutusi.
2.3 Sisuliste erimeelsuste korral lahendatakse need Poolte vahel enne seisukohtade esitlemist
valijaskonnas või Euroopa Liidu institutsioonides.
2.4 Poolte esindajad on lisatud IMFi Põhja-Balti valijaskonna koordinatsiooni nimekirja.
3. Siseriikliku seisukoha kujundamine ja koordinatsioon IMFi Põhja-Balti
valijaskonnas Balti direktori ametiajal 2023-2026
3.1 Eesti Pank tagab, et Rahandusministeeriumi kontaktisik on õigeaegselt informeeritud
teemadest, mis vajavad Eesti Vabariigi siseriikliku seisukoha kujundamiseks
Rahandusministeeriumi sisendit ja/või kooskõlastamist vastavalt Lisa punktile 2.
3.2 Eesti Pank jagab Rahandusministeeriumi kontaktisikuga koordineerimisele tulevate
teemade Balti keskpankade koordinatsiooni kalendrit.
3.3 Poolte kontaktisikud korraldavad vajadusel regulaarseid kohtumisi ja kaasavad kolleege
seisukohtade koordinatsiooni vastavalt vastutusvaldkonnale.
3.4 Eesti Pank kaasab Rahandusministeeriumi Eesti vastutuses olevates teemades valijaskonna
seisukoha kujundamisse, kui teema on otseselt Rahandusministeeriumi või mõne teise
valitsusasutuse vastutusvaldkonnas (fiskaalpoliitika seire, valitsussektori statistika,
riigivõlg jne) ja/või kui Rahandusministeerium on eelnevalt Eesti Panka teavitanud huvist
konkreetse teema seisukoha kujundamises osaleda.
3.5 Välisministeeriumi vastutusalas olevates küsimustes kontakteerub Eesti Pank
Välisministeeriumiga otse vastavalt koostööleppele kaasates ka Rahandusministeeriumi.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/212032022001
3.6. Eesti Pank tagab Rahandusministeeriumile võimaluse kommenteerida Läti Vabariigi ja
Leedu Vabariigi keskpankade poolt koostatud seisukohti eelkoordinatsiooni perioodil.
3.7 Eesti Pank korraldab Eesti Vabariigi seisukoha edastamise valijaskonnale, kui Poolte
kontaktisikute omavahelisel kokkuleppel ei ole otsustatud teisiti.
4. Ühisseisukohtade kujundamine IMFiga seotud küsimustes Euroopa Liidu
institutsioonide töös osalemisel
4.1 Eesti Vabariigi seisukohad IMFiga seotud küsimustes Euroopa Liidu institutsioonides
tuginevad valijaskonnas kujundatud ühisseisukohtadele.
4.2 Kui valijaskond ei ole ühisseisukohta kujundanud ega plaani seda kujundada,
kooskõlastatakse Eesti Vabariigi seisukoht Poolte koostöös vastavalt käesoleva Lisa
punktile 2.
4.3 Balti riikide eesistumise ajal IMFi Nõukogu Põhja-Balti valijaskonnas esitab Eesti Vabariik
koos Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigiga ettepanekud Euroopa Liidu ühisseisukohtade
täpsustamiseks eelkoordinatsioonina Põhja-Balti valijaskonna kolleegidele.