dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Ministri põhitegevuse käskkiriAvalik

Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise kohta 2021. aastal

Rahandusministeerium · 21. juuli 2022
Viit
147
Registreeritud
21. juuli 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-4 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-4/2022
Vastutaja
Kaupo Raag (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎147 21.07.2022 Ministri põhitegevuse käskkiri.asice1371 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 21.07.2022 nr 147 Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ning sihtasutuse eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2021. aastal Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel: 1. Kinnitada Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta (lisatud). 2. Riigivara osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): Lisa: Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise kohta 2021. aastal RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD RIIGI OSALEMISE EESMÄRKIDE TÄITMISE JA RIIGI OSALUSE VALITSEMISE KOHTA 2021. AASTAL Tallinn 2022 Mai 2017 2 Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Aruanne käsitleb perioodi 2021. aasta algusest kuni 31. maini 2022. Rahandusministeeriumi valitsemisel on neli jätkuvalt tegutsevat äriühingut. Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Aktsiaselts Eesti Loto on 100%-liselt riigi omandis, AS-ist Levira kuulub riigile 51% suurune otsustusõiguseta osalus. Lisaks kuulub Eesti riigile ja on Rahandusministeeriumi valitseda 50% suurune osalus GOLDBALT OÜ-s, mis mõisteti kohtuotsusega riigi omandisse, kuid ühing ei tegutse1. Aktsiate, osade, Äriühing osakute arv (tk) Nimiväärtus Riigi osalus 1. Eesti Energia AS 746 645 750 1 EUR 100% 2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2 408 226 100 EUR 100% 3. Aktsiaselts Eesti Loto 10 226 100 EUR 100% 4. AS Levira 76 500 nimiväärtuseta 51% 5. GOLDBALT OÜ 1 1 250 EUR 50% Tabel 1. Rahandusministeeriumi valitsetavad osalused 31. detsembri 2021. aasta seisuga Asutajaõigusi teostas Rahandusministeerium aruandeaastal Pokumaa Sihtasutuses. Vabariigi Valitsus on 10.01.2019 kabinetinõupidamisel otsustanud, et Pokumaa SA asutajaõiguste teostajaks saab Rahandusministeeriumi asemel kas Kultuuriministeerium või Keskkonnaministeerium, kuid tänaseni ei ole potentsiaalsete uute asutajaõiguste teostajatega kokkulepet saavutatud ja muudatust veel ellu viidud. Liikmeõigusi ei teosta Rahandusministeerium üheski mittetulundusühingus. 1 Riigivaraseaduse muudatuste jõustumisega 1. jaanuaril 2022. a avardusid võimalused taoliste mittetegutsevate ühingutega toimingute (nt lõpetamine) tegemiseks ilma Vabariigi Valitsuse nõusoleku vajaduseta. Rahandusministeerium püüab 2022. a jooksul neid võimalusi kasutades nimetatud osalusest vabaneda. Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 3 Sisukord..................................................................................................................................................... 3 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta ...................... 4 1.1. Eesti Energia AS ...................................................................................................................... 4 1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ..................................................................................................... 7 1.3. Aktsiaselts Eesti Loto ............................................................................................................. 10 1.4. AS Levira ............................................................................................................................... 12 2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta .......... 14 2.1. SA Pokumaa ........................................................................................................................... 14 4 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 1.1. Eesti Energia AS Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) on 100% riigi omanduses olev energiakontsern, mille aktsionäriõigusi teostab rahandusminister ning mis ise või läbi oma tütarettevõtjate tegeleb nii elektri kui ka soojuse tootmise, müügi ja tarbijateni viimisega. EE müüb oma klientidele elektrit, võrguteenust (sh elektri- ja sidevõrk), vedelkütuseid, maagaasi ja muid nendega seotud tooteid ja teenuseid. 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. 1.1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Lühidalt 2021. aasta eesmärkidest ja tulemustest2: Eesmärk 2021 Tulemus Hinnang Tulud võrreldes 2020. aastaga suurenevad (muutus Müügitulu suurenes 58% > 5%) + Kulumieelne ärikasum suureneb enam kui 5% EBITDA suurenes 104 mln € võrra ehk 49% + Elektri müügitulusid mõjutab positiivselt Elektrienergia müük suurenes 20%, müügitulud prognoositav müügimahtude kasv ja oodatav 113% ja segmendi EBITDA kasvas 4-kordseks. elektri keskmise müügihinna tõus. Positiivset mõju + vähendab CO2 kvootide hinnatõus. Vedelkütuste müügitulu ja kasumlikkus püsivad Vedelkütuste müügimaht ja müügitulu vähenesid 2020. aasta tasemel. vastavalt 7% ja 2,2% ja segmendi EBITDA - vähenes 85%3 Investeeringute maht suureneb enam kui 5% Investeeringute maht suurenes 56% + Võttes aluseks ühingu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootuste dokumendi4, saab öelda, et strateegilisi eesmärke on EE täitnud hästi. Ettevõte on hoolitsenud nõutava tootmisvõimsuste kogumahu ja ka mitmekesisuse eest. Põlevkivi väärindamise valdkonnas jätkati Enefit280 tehase arendamist. Kõige tagasihoidlikum oli omaniku ootuste täitmine võrguteenuste valdkonnas. Võrguteenuse kvaliteet püsis varasemal tasemel nagu ka võrgukaod (4,0%). Keskkonnamõju vähendamiseks on arendatud alternatiivsete kütuste (ehitus- ja rehvijäätmed) ning kaevandus- ja põlemisjääkide taaskasutuse võimalusi ning olemasolevate katelde efektiivsuse suurendamist. Kahjuks ei 2 Eesti Energia AS-i 2021. majandusaasta aruanne lk 82 3 Tulemust mõjutasid negatiivselt tuletistehingute arvestuslikud kahjumid 4 Omanikuootused: https://fin.ee/media/1702/download 5 ole planeeritud mahus käivitunud vanarehvide kasutamine toormena õlitootmises. Täideti ka tootmisportfelli mitmekesistamise eesmärki, luues mitmeid uusi päikeseelektri tootmisvõimalusi. Lisaks sellele on arendamisel ka pump-hüdroelektrijaam Estonia kaevanduse alale ning kontsern on alustamas uue tuule- ja päikeseenergia ühispargi rajamist Ida-Virumaale Purtsesse. 2020. aasta koondaruandes5 seati omakapitali tootluse ootuseks 2021. aastal 6,8%. EE omakapitali tegelik tootlus 2021. aastal oli 5,0%, mis ületas küll aasta varasemat (1%), kuid jäi oodatavale tootlusele siiski alla. Viimati ületas EE omakapitali tootlus omakapitali hinda 2016. aastal. Kokkuvõttes on hinnang kasumlikkusele rahuldav. Seoses edukalt ellu viidud Enefit Green-i aktsiate avaliku pakkumise ja börsil noteerimisega on hinnang investeerimispoliitika eesmärgile väga hea. Dividendide osas on ootuseks seatud vähemalt 50% konsolideeritud emaettevõtja omaniku osa puhaskasumist, arvestades sealjuures ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. Möödunud kahel aastal ei ole kontsern riigile dividende üldse maksnud, mistõttu on hinnang sellele alameesmärgile mitterahuldav. Hinnang riskijuhtimisele on väga hea, sest ühelt poolt on kontsernis tõhusad riskijuhtimise protsessid ja finantsriskid on hoitud mõõdukal tasemel: omakapitali osakaal ja finantsvõimendus on püsinud optimaalsel tasemel. Tegevusvaldkondade sõltumatuse ja iseseisvalt tasuvuse eesmärk on osaliselt täidetud (hinnang rahuldav), sest 2021. a oli vedelkütuse valdkonna varade tootlus negatiivne ning võrguteenuse varade tootlus madalam kui regulaatori poolt lubatud kapitali keskmine hind. Finantseesmärkide täitmist kokku hindab osaluse valitseja heaks-rahuldavaks. Kokkuvõttes hindab osaluse valitseja Eesti Energia AS-i 2021. aasta tulemusi headeks. 1.1.2. Seisukoht osaluse säilitamise kohta Peame vajalikuks osaluse säilitamist Eesti Energia AS-is ka järgmistel perioodidel. Riigi osaluse eesmärk on jätkuvalt omanikule tulu teenimine koos avalikust huvist kantud eesmärkidega. Energiamajandus on Eesti heaolu üks olulisi tagajaid panustades turupõhise energiavarustuse ja -hinnaga Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime ning keskkonnaseisundi parandamisse. Riik omab osalust Eesti Energia AS-is, et tagada omanikutulu genereeriv ja majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Samas on riik seisukohal, et EE ei pea säilitama kõikides oma tegevustes 100% omandit. 2021. a erastati osa EE gruppi kuuluvast tütarettevõtjast Enefit Green AS-ist ning aktsiad noteeriti Tallinna Börsil. 2021. a augustis otsustati Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel pidada vajalikuks Eesti Energia ja Elektrilevi omandilist eraldamist. Selle ellu viimise võimaluste ja mõjude kohta on Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga tellinud teostatavuse analüüsi, mis valmib 2022. a suvel. Peale seda tutvustatakse analüüsi tulemusi Vabariigi Valitsusele ning otsustatakse edasised sammud. Vastavalt üldkoosoleku poolt 10.11.2020 Eesti Energia AS-ile edastatud omanikuootuste dokumendile on Eesti Vabariigi üldised ootused osaluse hoidmisel:  põlevkivi ja teisi loodusressursse kasutades kasvatada vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid järgides ettevõtte väärtust ja teenida stabiilset dividenditulu;  kindlustada energiasektori moderniseerimine ning majanduslik jätkusuutlikkus riigi energia- ja kliimapoliitika elluviimiseks;  panustada tasakaalustatud piirkondlikku arengusse pöörates erilist tähelepanu Ida-Virumaale ning värvata töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna;  panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse ning teha rahvusvahelist koostööd;  minimeerida majandustegevuse keskkonnamõju, kasutada loodusvarasid ja mõjutada maastikke säästvalt, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada keskkonnaheiteid. 5 Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2020. aasta kohta (https://fin.ee/media/2797/download, lk 28) 6 1.1.3. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. Vastavalt ainuaktsionäri otsusele on Eesti Energia Aktsiaseltsi audiitoriks kinnitatud AS PricewaterhouseCoopers. Sõltuvalt ettevõtja asukohamaast on allkirjaõiguslik audiitor erinev. Konsolideeritud aruande auditi eest vastutab vannutatud audiitor Lauri Past. Siseauditi korraldamisel on lähtutud rahvusvahelistest siseauditi tegevust korraldavatest standarditest (International Professional Practices Framework). Töö hõlmab kogu kontserni tegevust. Siseauditi toimimise eest vastutab siseauditi osakond. Osakond on aruandluskohustuslik auditikomitee ja nõukogu ees ning tema tegevusplaane ja tegevusaruandeid hindab ja kiidab heaks ka EE auditikomitee. Auditikomitee juhindub oma tegevuses eelkõige auditikomitee põhimäärusest ja audiitortegevuse seadusest. Komitee peamine ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalvega seotud küsimustes ja kindlustloovate tegevuste korraldamine. 2021. aastal toimus 11 auditikomitee koosolekut. Kokkuvõttes leidis auditikomitee, et EE kontserni tegevuses ei esine selliseid puudusi, millest juhtkond ei oleks teadlik ja/või mis võiksid avaldada materiaalset mõju kontserni 2021. majandusaasta aruandele. 7 1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 240,8 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga6 kinnisvara arenduse ja haldusega tegelev äriühing, mille aktsiaid valitseb Rahandusministeerium ja aktsionäriõigusi teostab riigihalduse minister. RKAS-i põhikirjaliseks eesmärgiks on riigile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. 1.2.1. Muutused osaluses (01.01.2021-31.05.2022) Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a ja 18. veebruari 2010. a kabinetinõupidamiste otsuste alusel annavad riigivara valitsejad nende valitsemisel olevad mittevajalikud, üld- ja eriotstarbelised hoonestatud kinnisasjad mitterahalise sissemaksena üle RKAS-ile. 2021. aastal anti emiteeritud aktsiate eest mitterahaliste sissemaksetena üle kinnistuid 2,1 mln euro väärtuses. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile kolm kinnistut 0,1 mln euro väärtuses. Riigi kinnisvarastrateegia ja selle täitmisega seonduvad materjalid on Rahandusministeeriumi kodulehel7. Vabariigi Valitsuse korraldus või riigivara Tehingu Jrk valitseja otsus Ainuaktsionäri Aktsiakapitali Äriregistri väärtus, Sisu (üleantav nr Nr Kuupäev otsus muutus, € kanne Üleantava riigivara valitseja € riigivara) 1 Siseministeerium 669 274 2 kinnistu üle andmine 1 kinnistu RKAS-ilt 96 26.02.2021 11.03.2021 524 500 21.05.2021 üle andmine Rahandus- 2 Rahandusministeerium -144 715 ministeeriumile 1- 3 3/43 22.04.2021 30.04.2021 24 900 22.07.2021 Siseministeerium 24 920 4 kinnistu üle andmine 4 330 23.09.2021 30.09.2021 1 410 500 11.11.2021 Siseministeerium 1 410 500 1 kinnistu üle andmine Majandus- ja 5 394 19.11.2021 24.11.2021 230 000 19.04.2022 Kommunikatsiooniministeerium 230 000 1 kinnistu üle andmine 6 427 09.12.2021 15.12.2021 393 200 19.04.2022 Siseministeerium 393 284 5 kinnistu üle andmine 7 46 17.02.2022 28.02.2022 167 900 24.05.2022 Keskkonnaministeerium 167 996 1 kinnistu üle andmine 1.2.2. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Omaniku ootustes seatud strateegilisi eesmärke on RKAS valdavalt saavutanud: - RKAS on klientide ja partnerite poolt aktsepteeritud kinnisvara-alase kompetentsi keskus. Kliendisuhete tugevus on võrreldes 2020. aastaga küll veidi langenud ning probleeme on esinenud kliendisuhetega Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas. 6 seisuga 02.06.2022 7 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara - RKAS on edukas hankija (sh Targa Tellija preemia) ja tarnijatele asjatundlik partner. Investeeringute eelarve täideti aga vaid 77% ulatuses ning sel suunal tuleb ühingul rohkem pingutada. - RKAS on osalenud riigi kinnisvarastrateegia kujundamisel, riigi hoonestatud kinnisvarakeskkonna juhtimissüsteemi arendamisel (juhtimiskavad) ja riigieelarve protsessi sisendi andmisel, kuid strateegiline partnerlus Rahandusministeeriumiga vajab mõlemapoolset edasiarendamist. - RKAS on avaliku sektori kinnisvaravaldkonna innovatsiooni eestvedaja ning parimate praktikate looja ja levitaja – seda kinnitavad ehituskonverentsil „Ehitus 2022+“ pälvitud tunnustused „Tark tellija 2021“, „Aasta Innovatsiooniprojekt 2021“ ja „Aasta Tegu 2021“. - 2021. a ületas RKAS-i hallatavate büroopindade ülalpidamiskulude kasv tarbijahinna indeksi (THI) muutust. Nelja aasta keskmise THI muutuse +2,5% juures moodustas ettevõtte hallatavatel objektidel ülalpidamiskulude kasv +5,3%. Selles on oluline roll energiahindade järsul kasvul, mis ei ole RKAS-i juhtida. 2020. aasta osaluste koondaruandes seati RKAS-ile omakapitali tootluse eesmärgiks 4,3%, tegelik tulemus oli sellest oluliselt suurem: 8,1%. Kapitali struktuur püsis aruandeaastal sisuliselt muutumatuna (omakapitali osakaal 69,7%). Vaatamata viimastel aastatel jaotatud dividendidele püsib omakapitali osakaal siiski kõrgem kui oleks optimaalne: hetkel on keskpika ajahorisondi eesmärgiks seatud omakapitali osakaal vahemikus 55- 60% ning seega on omakapitali osakaalu eesmärk saavutamata. Kuna RKAS on arvatud valitsemissektorisse, siis on ühingule lisaks tavapärastele ärilistele ja finantsilistele eesmärkidele seatud ka eelarvepoliitilised eesmärgid. Ainuaktsionäri 16.11.2020 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ei oleks 2021. aastal negatiivsem kui +6,7 mln eurot ning ainuaktsionäri 20.06.2021 otsusega muudeti see +11,8 mln eurole. Tegelikuks tasemeks kujunes +2,6 mln eurot. Ainuaktsionäri 16.11.2020 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2021. aasta lõpu seisuga 109% põhitegevuse tuludest ning ainuaktsionäri 20.06.2021 otsusega muudeti see piirmäär 120%-le põhitegevuse tuludest. Tegelikuks tasemeks kujunes 109%. Riigi eesmärgiks on teenida ka stabiilset omanikutulu ning ootuspäraseks dividendiks on 50-100% puhaskasumist, võttes arvesse ettevõtte kapitalistruktuuri ja investeerimisvajadust. RKAS maksis kapitalistruktuuri optimeerimise eesmärgil 2021. aastal riigile omanikutulu mahus 34 mln eurot ehk 98% eelmise majandusaasta puhaskasumist. Dividendimaksed on kavandatud jätkuma ka järgmistel aastatel. Ülaltoodust lähtuvalt hindab Rahandusministeerium RKAS-i 2021. aasta tegevus- ja majandustulemusi rahuldavaks. 1.2.3. Seisukoht osaluse säilitamise kohta Rahandusministeerium peab otstarbekaks riigi osaluse säilitamist RKAS-is, et jätkata riigi kinnisvara tsentraliseeritud haldamist kinnisvara kompetentsikeskuse kaudu. Sellega tagab riik oma ülesannete täitmiseks vajaliku kinnisvarakeskkonna heaperemeheliku ja efektiivse valitsemise ja haldamise. Seega omab Eesti Vabariik osalust RKAS-is tagamaks riigiasutustele kvaliteetne kinnisvarakeskkond kuluefektiivselt8. Riik omab osalust RKAS-is valdavalt avalikust huvist lähtuvate teenuste osutamiseks. 2017. aastal viidi läbi RKAS-i tegevusvormi analüüs, mille peamine eesmärk oli hinnata RKAS-i senise juriidilise vormi sobivust talle pandud ülesannete täitmiseks ning võimaliku restruktureerimise otstarbekust. Nimetatud analüüsis tõdetakse, et äriühingu vormis on teenuste osutamine võimalik ja soovitati sellega jätkata, tehes ka mitmeid ettepanekuid. Siiski on mitmed ministeeriumid toonud välja kehtiva korralduse probleeme ning arutluse all on ka küsimus, milline tegevusvorm oleks kinnisvara haldamiseks sobivaim. 2021. aasta aprillis kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted, mis on aluseks tulevaste tegevuste planeerimisel. Paralleelselt on käimas ka avaliku sektori investeeringute juhtimise tõhustamise analüüs. Riigi osaluste revisjoni läbi viimise raames on rahandusminister leidnud, et riik peaks analüüsima Riigi Kinnisvara AS turupiirkonnas asuva üldotstarbelise kinnisvara eraldiseisvasse (tütar)äriühingusse eraldamist 8 Vabariigi Valitsus tegi 2010. a 18. veebruari kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse nimetada RKAS vastavalt riigivaraseaduse § 92 lõikele 1 riigile kinnisvarateenuste osutajaks. Selle kohaselt osutab riigile kinnisvarateenuste pakkuja riigi kinnisvara haldamise, arendamise, kasutamiseks andmise, võõrandamise ja omandamise teenust ning nõustab ministeeriume ja Riigikantseleid ning nende volitatud asutusi nimetatud küsimustes. 9 ning selle tütarühingu osalist või täieliku võõrandamist. Maninitud analüüsi teostamist ei ole käesoleav aruande koostamise ajaks siiski otsustatud, konsultatsioonid Vabariigi Valitsuses seoses osaluste revisjoniga jätkuvad. 1.2.4. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Majandusaasta aruannet auditeerib AS PricewaterhouseCoopers, juhtivaudiitorina tegutses 2021. a aruande auditeerimisel vandeaudiitor Lauri Past, kelle arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt RKAS-i finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021. a ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Ettevõtte kontrollikeskkonnaga seoses korraldas nõukogu läbi auditikomitee sise- ja välisauditite läbiviimist ettevõttes, lahendas auditikomitee töökorraldusega seonduvaid küsimusi, vaatas üle erinevate siseauditite tulemuste ning nendest lähtuvate tähelepanekute rakendamise kokkuvõtted. 2020. aastal moodustati ettevõttes oma sisene siseauditi üksus. Siseauditi üksuse poolt viidi 2021. aastal läbi vastavusauditid teemadel: protsesside muudatuste juhtimine läbi protseduuride kaasajastamise, riskide hindamine ja juhtimise süsteem, lähteülesande koostamise protsess remont- ja parendustööde korral, IT toimepidevus ja teenustasemed. 2021. aastal uuendati standardi ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteemi ja ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati. Väljastatud sertifikaadid tõendavad, et ettevõte tegutseb kinnisvara arendamise, haldamise ja hooldamise ning ehitusjuhtimise ja omanikujärelevalve valdkonnas kooskõlas eelpool toodud standardite nõuetega. RKAS sisekontrollisüsteemi üks oluline osa on vihjeliin, mille e-kirja või kodulehe vihjeankeeti võivad kasutada nii ettevõtte töötajad, koostööpartnerid kui ka kolmandad isikud. Märgitud kanalite kaudu edastatud informatsiooni töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse regulatsioonidele ja tagatakse teavitaja anonüümsus. 10 1.3. Aktsiaselts Eesti Loto Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister, eesmärgiks on rahvastiku esmase hasart- mängunõudluse kaalutletud rahuldamine pehmete ehk madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol. Loteriid võib korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti riigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab hasartmänguseaduse §-des 44–46 sätestatud korras mittetulundusühingute ja sihtasutuste loteriisid (hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku loteriimonopolina on Eesti Loto 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; tegevusel ja tootevalikul oluline mõju hasart- 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; mänguturule tervikuna, muuhulgas vastutustundliku ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. hasartmängukorralduse praktika kujundamisel. 1.3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Omaniku ootused kehtestati ettevõttele esmakordselt 2016. aasta juunis ja neid uuendati 2020. aasta novembris9. 25. aprillil 2022 toimunud korralisel üldkoosolekul hindas ainuaktsionär, et strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti Loto 2021. aastal väga hästi hakkama saanud. Muuhulgas läbis AS Eesti Loto ka osalise vastavusauditi "EL Responsible Gaming Framework" ja tunnistati sertifitseerija poolt standardile vastavaks. Tulud ning panused kasvasid ka 2021. aastal, kuid mitte nii tormiliselt kui 2020. aastal, kui väliste asjaolude (tervisekriis) mõju oli suurem. Mängijate arv samas vähenes 2021. aastal, mille tõttu keskmised panused mängija kohta kasvasid, kuid need jäävad jätkuvalt oluliselt alla EL-i keskmisele. Ka kõik finantseesmärgid on täidetud. Kulude kasvu suudeti ohjata, mis tagas kasumlikkuse paranemise – omakapitali tootluseks saavutati 91% (omakapitali hind 5%). Tagatud oli ootuspärane dividendimäär 100% puhaskasumist, omakapitali proportsiooniks kujunes 65% (ootus: 50-55%) ning investeeringud kaeti põhitegevuse rahavooga. Hinnang majandustulemustele on väga hea. Ülaltoodust lähtuvalt hindab Rahandusministeerium Eesti Loto 2021. aasta tulemusi väga headeks. 1.3.2. Seisukoht osaluse säilitamise kohta Avalikkuse huvides on tagada hasartmänguturu kontroll maandamaks sõltuvusse sattumise riske. Üheks mõjusaks meetmeks hasartmängude pakkumise piiramisel ning esmase hasartmängunõudluse rahuldamisel on loteriiteenuse sotsiaalselt vastutustundlik pakkumine ühe loteriikorraldaja poolt. Eesti riik omab osalust Eesti Lotos tulenevalt avalikust huvist (reguleerida hasartmänguturgu) ning tulu teenimise eesmärgil. Eelkirjeldatud põhjustest ja eesmärgist lähtuvalt hakkas 2009. aasta 1. jaanuarist kehtima hasartmänguseaduses sätestatu, et loteriisid võib monopolina korraldada ainult 100% riigile kuuluv äriühing. Riikliku monopoli olemasolu pehmete hasartmängude pakkumisel aitab tagada selge kontrolli teenuse pakkumise üle ning välistab võimaliku hasartmängunõudluse stimuleerimise pehmete hasartmängude osas hasartmängukorraldajate vahel toimuva konkurentsi tõttu, mis hägustaks selle hasartmänguliigi olemust ja erinevust teistest hasartmängudest. Seega on loteriide pakkumise reguleerimisel lisaks seadusest tulenevatele nõuetele olulised ka korraldaja üldised eesmärgid, mis ei tohi olla vastuolus riigi esindatavate avaliku huvi eesmärkidega vähendada hasartmängusõltuvust ja luua olukord, kus inimesed eelistaksid vähem sõltuvust tekitavaid mänge. Eeltoodust tulenevalt hoiab riik osalust Eesti Lotos järgmistel kaalutlustel: 9 Omaniku ootused https://adr.rik.ee/ram/dokument/7900563 11  esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;  konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja sõltuvusriski kasvu;  stabiilse omanikutulu teenimine;  soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna. Seetõttu on põhjendatud praeguse seisuga teenuse edasine pakkumine täielikult riigi omandis oleva äriühingu poolt. 1.3.3. Läbiviidud auditid ja erikontrollid 2021. aasta raamatupidamise aruande on auditeeritud vandeaudiitor Tarmo Ader (Assertum Audit OÜ), kes leidis, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021. a ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Ettevõtte sisekontrollisüsteemi piisavuse, asjakohasuse ja mõjususe sõltumatut hindamist teostab Eesti Loto siseaudiitor, kes tegutseb vastavalt Eesti Loto nõukogu poolt kinnitatud siseauditi põhimäärusele ja tööplaanile. Siseaudiitor koostab auditite tulemustest ja nende alusel tehtud ettepanekute rakendamisest koondaruanded, mida esitleb kord kvartalis Eesti Loto nõukogule. 2021. aastal läbi viidud siseauditite käigus olulisi puudusi ettevõtte sisekontrollisüsteemis ei tuvastatud. Siseauditi tähelepanekute alusel algatatud tegevused sisekontrollisüsteemi täiustamiseks on rakendatud vastavalt kokkulepitud tähtaegadele. 2021. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA (2016) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. 12 1.4. AS Levira AS Levira on telekommunikatsioonifirma, mille aktsionärideks on Eesti riik, riigipoolseid aktsionäriõigusi teostab rahandusminister, ja Prantsuse ettevõte TDF S.A.S, osalustega vastavalt 51%10 ja 49%. AS Levira konsolideerimisgrupi koosseisu kuuluvad konsolideeriva üksusena AS Levira ja konsolideeritavate üksustena SA Tallinna Teletorn, Eesti Digitaalringhäälingu OÜ ja Slovakkias registreeritud Levira Central Europe s.r.o., mis aruande koostamise ajal on likvideerimisel. 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = 1.4.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja puhaskasum / keskmine omakapital. majandustulemustele Kuigi omaniku ootuste dokumenti ei ole AS-ile Levira kehtestatud, on riik ajalooliselt pidanud oluliseks maapealse tele- ja raadiosignaali edastust (sh vabalevi teleprogrammide maapealne edastus) ja Tallinna teletorni kui ajaloolise ja kultuurilise sümboli säilimist ning eksponeerimist. Mõlemad ülesanded olid 2021. aastal täidetud: vabalevi telepilt on üle-eestiliselt kättesaadav ning Tallinna teletorn on olnud külastajatele turismiobjektina avatud va aegadel, kui seoses COVID-19 pandeemiaga olid turismisektorile seatud riiklikud piirangud ning asutused avalikkusele suletud. AS-i Levira lõppenud majandusaasta puhaskasumiks kujunes 35 tuhat eurot, aasta varem oli kontsern 159 tuhande euroga kahjumis. Vaatamata kasumisse jõudmisele ei saa Levira kontserni kasumlikkusele neljandat aastat järjest anda paremat hinnangut kui nõrk, sest omakapitali tootlus jääb väga madalaks: 0,22%. Kokkuvõttes võib AS-i Levira tegevust 2021. majandusaastal hinnata heaks: strateegilised eesmärgid olid väga hästi täidetud ja finantstulemused jäid nõrgaks, kuid seda mõjutas jätkuvalt COVID-19 kriisil, millest tingituna oli Tallinna teletorn pikka aega turistidele suletud. Tänu väga konservatiivsele bilansistruktuurile on ühingul suur tugevusvaru, mida vahepealse perioodi kahjumid ei ole märkimisväärselt nõrgestanud. 1.4.2. Seisukoht osaluse säilitamise kohta Riigi osaluse säilitamine AS-is Levira on eelkõige olnud seotud avalikust huvist lähtuvate ehk nn. üldhuviteenuste (televisiooniringhäälingu edastusteenus ehk multipleksimisteenus ja raadioringhäälingu edastusteenus) osutamisega. Avalikust huvist tulenevate osaluse omamise põhjuste kõrval on kahtlemata ka tulu teenimise eesmärk pakutavatest teenustest. Arvestades riigi osaluste revisoni käigus erinevate ministeeriumide arvamusi otsustas 27.04.2021. a Vabariigi Valtisus kabinetinõupidamisel, et otstarbekas on ette valmistada AS-is Levira osaluse võõrandamise protsessi põhimõttelised tingimused ja etapid. Samas jõuti Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni 06.09.2021. a istungil seisukohale ja otsustati teha Vabariigi Valitsusele ettepanek mitte algatada AS-is Levira riigi osaluse võõrandamist. Vaatamata asjaolule, et Vabariigi Valitsuses ei ole veel 27.04.2021. tehtud otsuseid muudetud ega tühistanud, on Rahandusministeerium peatanud kõik võõrandamise ettevalmistamisega seotud tegevused. 1.4.3. Läbiviidud auditid ja erikontrollid 2021. majandusaasta raamatupidamise aruande auditeerisid AS PricewaterhouseCoopers vandeaudiitorid Lauri Past ja Märten Padu. Audiitorite arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS-i Levira ja selle tütarettevõtete konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2021. 10 Riigil ei ole otsustusõigust, sest põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul esindatud häältest 13 a ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Ettevõtte nõukogu hindab kontrollikeskkonna toimivust ja piisavust heaks. Erikontrolle äriühingus 2021. aastal läbi ei viidud. 14 2. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2.1. SA Pokumaa SA Pokumaa tegutseb Põlva maakonnas, Antsla vallas. Sihtasutus on põhikirja kohaselt asutatud seitsme isiku poolt: Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi pärast riigi haldusreformi Rahandusministeerium (riigihalduse minister), Urvaste vald, Kanepi vald, SA Eestimaa Looduse Fond, Aktsiaselts Eesti Post, MTÜ Võro Selts VKKF, Edgar Valter. Urvaste vald liideti Antsla vallaga. Sihtasutuse põhieesmärgiks on Edgar Valteri loomingu kui Eesti rahvusliku kultuuripärandi väärtustamine. Pokumaa on Edgar Valteri idee järgi rajatud teemapark, kus on kolm tegevuskohta: Pokukoda, Padasoomäe ja Hauka talukoht. Pokumaa külastuskeskus Pokukoda on unikaalse arhitektuuriga palkehitis, kus saab tutvuda kunstnik E. Valteri loominguga, ise loomeprotsessis osaleda ning seminare pidada. Padasoomäel asuvad „Pokuraamatu“ tegelaste kodud ja sealt saavad alguse 3 õpperada. Hauka talus on võimalik piknikku pidada, kiikuda ja maastikku nautida. Pokumaa on avatud maist septembrini. 2.1.1. Hinnang seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta Perioodis 2015—2021 on sihtasutuse majandustegevuse maht olnud tagasihoidlik ja trend selgelt kahanev. Järgnev tabel 2 kirjeldab viimase seitsme aasta perioodis varade ning tulu ja kulu seisukorda. tuh EUR 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Varad 679 647 608 570 527 490 455 Raha 1 12 11 10 6 2 0 Põhivara 671 630 590 550 512 477 443 Kohustised 21 20 23 16 9 10 19 Netovara 658 627 584 554 518 481 436 Tegevustulud 85 80 89 87 86 77 126 sh müügitulu 36 35 56 51 54 43 63 sh saadud toetused 40 18 32 29 30 34 63 Tegevuskulud -97 -111 -132 -118 -121 -117 -167 sh kulum -41 -41 -40 -40 -38 -35 -35 Puhastulem -13 -31 -43 -31 -35 -40 -42 Töötajate arv 4 4 5 5 5 5 6 Tabel 2. SA Pokumaa finantsseisu andmed 2015—2021 SA Pokumaa juhtkond on mitmeid aastaid seadnud oma tegevuse eesmärgiks leida investoreid teemapargi edasi arendamiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks, senine tegevus pole aga olnud piisavalt tulemuslik. 2020. aastal otsustas Pokumaa nõukogu peatada sihtasutuse tavapärase majandustegevuse, tulenevalt vabariigis väljakuulutatud eriolukorrast ja vajadusest analüüsida Pokumaa senise majandustegevuse kestlikkust. 2021. aastal külastajate arv küll mõnevõrra kasvas, kuid siiski veel mitte väga oluliselt – 8000 vs 7000 maksvat klienti, mis väljendus positiivselt ka suuremates omatuludes. Sihtasutuse varade väärtuse vähenemine on põhjendatud peamiselt asjaoluga, et nii tulud kui kulud on vaadeldavas 5-aastases perioodis püsinud suhteliselt ühetaoliselt väiksed ja sihtasutus toimib iga-aastase regulaarse kahjumiga, mis tuleneb peamiselt põhivara kulumist. Keskpikas perioodis sarnaselt toimides ei ole sihtasutus jätkusuutlik ja sihtasutusel pole piisavalt vahendeid varade pikaajaliseks korrashoiuks. 15 Rahandusministeerium hindab Pokumaa 2021. a tegevuse tagasihoidlikuks. Sihtasutuse sisulist mittetoimimist näitab ka asjaolu, et SA Pokumaa põhikiri on kinnitatud 2014. a ja vajab kaasajastamist, tulenevalt viimaste aastate jooksul toimunud seadusemuudatustest. 2.1.2. Seisukoht tegevuse jätkamise vajaduse kohta Rahandusministeerium leiab, et kuigi sihtasutuse nõukogu sõlmis 2020.a autoriõiguste lepingu, jätkub endiselt riigi tasemel otsustamatus SA Pokumaa asutajaõiguste teostamise teemal. Asutajate ringis olevad vallad ei ole leidnud võimalust oluliselt suurendada toetust sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Kokkuvõttev seisukoht on, et Pokumaa tegevuse jätkamine senisel kujul ei täida põhikirjaga pandud eesmärke, mis võib viia olukorrani, kus on otstarbekas Vabariigi Valitsuse poolt lõpetada sihtasutuse tegevus asutajaõiguste teostaja ettepanekul. Sihtasutuse tegevus on võrreldav nt A.H.Tammsaare Muuseumi Vargamäel tegevusega, mida kureerib Kultuuriministeerium või loodushariduse edendamisest lähtuvalt Riigimetsa Majandamise Keskusega, mida kureerib Keskkonnaministeerium. Rahandusministeerium soovib väljuda SA Pokumaa asutajaõiguste teostaja rollist, kuna sihtasutuse tegevus ei ole seotud keskvalitsuse rahanduse, halduspoliitika ega ka regionaalhalduse valdkonnaga. 2.1.3. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Sihtasutuse Pokumaa 2021. a majandusaruanne on auditeeritud ja nõukogu poolt kinnitatud. Muid auditeid ega erikontrolle pole läbi viidud. 16
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel