Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-juuni-2022
1. Üldinfo
1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 426 343 423
Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -1 342 798
Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -5 195 008
Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -3 795 637
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR)
Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 920 466
Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/-
Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,10% -1,18% -0,92%
Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -1,42% -0,77% -0,65%
Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,18% -0,93% -1,25%
Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 0,85 0,43 0,42
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR)
Investeeringud sektorite alusel
valitsus 65,10% 277 531 581
100%
keskpank 0,07% 304 724
krediidiasutus 32,58% 138 917 203
35% 0,17%
ettevõte 2,25% 9 589 915
Investeeringud reitingu alusel
Aaa 11,62% 49 532 980
Aa2 1,14% 4 873 145
Aa3 14,54% 62 011 587
P-1 72,62% 309 620 986
Eesti Pank 0,07% 304 724
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes
Belgia 19,41% 20% 0,59% 82 764 800
Bpifrance Financement SA 12,89% 20% 7,11% 54 944 095
Region ile de France 6,46% 20% 13,54% 27 545 403
CPPIB Capital Inc. 6,15% 20% 13,85% 26 231 228
DNB Bank ASA 5,85% 20% 14,15% 24 920 748
Investeeringud instrumentide alusel
võlakiri 98,98% 421 999 208
hoius 0,00% 0
kontojääk 1,02% 4 344 215
Investeeringud valuuta alusel
EUR 100,00% 100% 0,00% 426 343 423
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes
seisuga 30.06.2022 seisuga 30.06.2022
Belgia Bpifrance
19% Financement
SA P-1
13% 73%
Eesti Pank
Region ile de 0%
France
7% Aaa
CPPIB Capital 12%
muud
Inc.
49% Aa2
6%
DNB Bank 1%
ASA Aa3
6% 14%
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus,
tulusus aasta baasil on portfellil 1,54% ja normportfellil 1,40%
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
145 600,0 9,00%
8,00%
140 500,0 7,00%
135
6,00%
400,0 5,00%
130
4,00%
300,0 3,00%
125 2,00%
200,0 1,00%
120 0,00%
100,0 -1,00%
115 -2,00%
0,0 -3,00%
110
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022 I p.a.
105
100
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
portfell normportfell
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2022.
Sissejuhatus
Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel.
Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna
peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302,
[email protected]).
Aruande eesmärk, sisu ja mõjud
Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust
ja väärtusest seisuga 30. juuni 2022.
Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika
30. juuni 2022 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 426,3 miljonit
eurot. Reservi maht on kahanenud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 1,3 miljoni
euro võrra. 2022. aasta II kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2021. aasta
kasumieraldis summas 0,9 miljonit eurot. 2021. aasta jooksul laekus reservi 0,9
miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2020. aasta kasumieraldis.
Reservi haldamine
Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse
ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine
(tänastes turutingimustes varade haldamise kulu minimeerimine). Investeerimis-
strateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimis-
piirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi
riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses
hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning
rahaturuinstrumentidest.
Reservi paigutused
2022. aasta II kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga
madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga
kontojääki (65,2% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse ning
kontojääki (32,6%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest
moodustavad Belgia (19,4%), Bpifrance Financement’i (12,9%) ja Region ile de
France (6,5%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 99,0%
ning kontojäägid 1,0%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 84,3%
reservi mahust investeeringud keskpanka ja kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste
paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste
puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse.
Reservi tulusus
24. veebruaril alguse saanud sõda ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid on viinud
üles nii energiakandjate kui ka toidu hinnad. Kõrge inflatsioon on pannud
keskpankasid rahapoliitikat karmistama ja võlakirjade tootlused on oluliselt tõusnud.
Ees ootab tõenäoliselt majanduslangus, sest tarbijate ostujõud on langenud ja kallinev
laenuraha pidurdab majandusaktiivsust. Reservi 2022. aasta II kvartali tulusus oli
1
-2,10% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -1,18%. Reservi tulusus aasta
algusest oli 2022. aasta juuni lõpu seisuga -2,18%, normportfelli vastava perioodi
tulusus oli -0,93%.
Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel
Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärad säilitati II kvartalis senistel tasemetel –
refinantseerimisoperatsioonide intressimäär 0,00%, laenamise püsivõimaluse
intressimäär 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär -0,50%. EKP
varaostukava lõpetati teise kvartali lõpuks ning EKP nõukogu hinnangul said
baasintressimäärade tõstmiseks vajalikud tingimused täidetud. Juulis toimuval
rahapoliitikaistungil kavatsetakse teha otsus EKP baasintressimäärade tõstmiseks 25
baaspunkti (bp) võrra. EKP kavatseb baasintressimäärasid uuesti tõsta juba
septembris, kuid otsus võimaliku suurema tõusu kohta sõltub sellest, kas keskpika aja
inflatsiooniväljavaade halveneb või mitte. Nõukogu eeldab, et baasintressimäärade
järkjärguline tõstmine on asjakohane ka pärast septembrit.
USA Föderaalreserv (FED) jätkas rahapoliitika karmistamist, tõstes mais
baasintressimäärasid 50 bp võrra vahemikuni 0,75% kuni 1,00% ja juunis 75 bp võrra
vahemikuni 1,50% kuni 1,75%. FED soovib jõulise rahapoliitika karmistamisega
saada inflatsiooni kontrolli alla, kuigi see võib hakata kärpima majanduskasvu.
14. juuli 2022.
2
Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 21.07.2022 nr 7-4.1/6021-1
[email protected]
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikantseleile seisuga 30.06.2022
Austatud härra riigisekretär
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.06.2022. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2022.pdf 1 lehel.
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2022.pdf 2 lehel.
3. valitsuse_otsuse_eelnõu.docx 1 lehel.
Tarmo Ibrus 6113302
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
15.07.2022
ISTUNGI PROTOKOLL
Stenbocki maja
Päevakorrapunkt nr.
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne seisuga 30.06.2022. a.
Võtta teadmiseks Rahandusministeeriumi esitatud stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruanne seisuga 30.06.2022. a.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär