dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
1.1-11/5706-2
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)

Failid

  • 📎1.1-115706-2 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice559 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.07.2022 nr 2-1/2022/4505; Majandus- ja MKM/22-0821/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 26.07.2022 nr 1.1-11/5706-2 [email protected] Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord Austatud minister Rahandusministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Regionaalabi määrad on korrigeeritud vastavaks regionaalabi kaardi 2022-27 maksimaalsete piirkondlike määradega. Vaatamata mitteametlikul konsultatsioonil tehtud soovitusele § 8 lg 2 alusel antava VTA puhul piirkondlikult erinevaid toetusmäärasid rakendatud ei ole. Samuti puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on otsustatud kõigis piirkondades samasuguse toetusmäära kasuks. Seletuskirja viide, et sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa Komisjoni määrustest, ei ole VTA ega koolitusabi puhul korrektne. Koolitusabi puhul on toetusmääraks kehtestatud 50%, samas võimaldab grupierandi määrus suurendada toetust 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral. Seega ka paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud koolitusabi korral oleks toetuse piirkondlik diferentseerimine võimalik ilma toetusmäära alla 50% langetamata. Vähese tähtsusega abi võib anda 100% kuludest. Toetuse andmine on mõeldud panustama TAIE eesmärki suurendada töötaja kohta tekkivat lisandväärtust 110%-ni Euroopa keskmisest. 2022. aasta Eesti riigiraporti kohaselt oli tööjõu tootlikkus Harjumaal 2020. aastal 170% muude piirkondade keskmisest. Juhime eelnõu koostajate tähelepanu asjaolule, et riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks on MKMil poliitikakujundajana vaja pöörata erilist tähelepanu madalama tootlikkusega piirkondades tööjõu tootlikkuse tõstmisele. Riikliku eesmärgi saavutamine piirkondlike erisuste suurendamise läbi ei ole muid Eesti pikaajalisi arengueesmärke arvestades mõistlik. Ilma toetuse teadliku piirkondliku suunamiseta võib eeldada, et toetuse jaotus kujuneb sarnaseks ettevõtja arenguprogrammi ja ettevõtja tootearenduse toetusega, millest vastavalt 61% ja 68% toetusest on jõudnud Harjumaal tegutsevate ettevõtjateni. Selline tulemus töötaks muuhulgas vastu aastateks 2022-2023 moodustatud koalitsiooni valitsusliidu moodustamise lähtealusele „Kasutame erinevaid Euroopa Liidu rahastuid selleks, et avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja tõsta sealsete ettevõtete konkurentsivõimet.“. Arvestades varasemate ettevõtluse arengule suunatud toetusmeetmete rakendamise praktikat ning meetme eelnõus ette nähtud minimaalseid regionaalseid erisusi (erisused üksnes regionaalabi toetusmäärades), ei saa nõustuda eelnõu koostajate optimistliku hinnanguga, et määruse jõustamisel võib olla positiivne mõju regionaalarengule. Kooskõlastusringile esitatud kujul on eelnõul tõenäoliselt piirkondlikke sotsiaalmajanduslikke lõhesid suurendav mõju. 2. Määruse §1 (1), seletuskirja teine lõik ja lõik, mis selgitab määruse §1 sõnastust, viitavad investeeringule nimetusega „Digipööre ettevõtetes“. RRF meetmete nimekirjas on kasutatud investeeringu nimetust „investeering arengusihtide saavutamisse“. Et tagada selgus, millise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 meetme reaga on määruses tegemist, soovitame selle investeeringu viite parandada nii määruses kui seletuskirjas järgmiselt: „Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021. a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringut “Investeering arengusihtide saavutamisse”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu panustab taastekava väljundnäitajasse, milleks on toetust saanud ettevõtjate arv.“ 3. Sama seletuskirja lõik viitab, et määrus panustab toetatud projektide arvu. Tegelikult on selle meetme rea väljundnäitajaks „toetust saanud ettevõtjate arv“. Eelnevast tulenevalt on vaja parandada ka määruse §3 (4) väljundnäitaja nimetus. 4. Palume TATis kirjeldada kõik meetmele kohalduvad näitajad, k.a EK ühised näitajad. Näitajate info on leitav taastekava lisast, kus on kokku lepitud muuhulgas meetmete näitajad. Eelnõu peab sisaldama reformile/investeeringule kohalduvaid ühiseid näitajaid ning seletuskiri viidet nende kogumise metoodikale (EK RRF ühiste näitajate metoodikale). 5. TAT määrus seob toetuse andmise TAIE arengukavaga. Soovitame seletuskirjas kaaluda ka otseste viidete ja seoste väljatoomist TERE tulemusvaldkonna programmide (antud juhul teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid) eesmärkide ja nende saavutamisega. 6. Seletuskirjas on leheküljel 4 joonealune märkus, mis viitab teatisele VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks ja ei seostu hästi lausega, mille juures see on: eelnõu § 3 lõige 4 sätestab väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse. Ilmselt sobib see viide paremini mõne teise seletuskirja lõigu külge. Sama lõigu järgselt on toodud Tabel 1, kus on vajalik samuti ära muuta väljundnäitaja nimetus. Toetatud projektide arvu asemel peab olema „toetust saanud ettevõtjate arv“ 7. § 7 lg 3 sõnastuse kohaselt antakse toetust automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ja digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks, hetkel ei toeta sõnastus immateriaalse vara ostmist. Kas see on teadlik valik? Alternatiivina võiks sobida sõnastus: „Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ostmiseks ning digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas eelkõige järgmiste tegevuste teostamiseks“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Piret Loorand 611 3213 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel