Antsla Vallavalitsus Teie 02.06.2022
[email protected] Meie 26.07.2022 nr 15-3/4806-2
Arvamus Antsla valla
üldplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande
eelnõule ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate
määramine
Antsla Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Antsla valla üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka
KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks.
Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Antsla Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 67.
Antsla valla ruumilise arengu suunamise alused ja eeldused tulenevad geograafilisest asendist
ning kultuurilistest, looduslikest ja majanduslikest väärtustest. Antsla valla visiooniks on olla
mitmekesise elukeskkonnaga, arenenud ettevõtlusega ja teiste Lõuna-Eesti keskustega hästi
ühendatud omavalitsus. Inimsõbraliku ruumi vallas loovad looduslähedane keskkond, head
töövõimalused ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Planeeritavaks alaks on kogu Antsla valla
territoorium.
Lähtuvalt eeltoodust esitame arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele, toome
välja tähelepanekud ja ettepanekud planeeringu seletuskirja ja KSH (valla kodulehel seisuga
juuni 2022) täiendamiseks.
1. Üldised tähelepanekud
Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja
üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt märgime:
1.1 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: asutuse
suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, maakonnaplaneeringu
linnalise asutuse alaga seonduvalt ning tiheasutusala määramisel looduskaitseseaduse ja
maareformi seaduse mõistes. Näiteks: Peatükis 3. Maakasutus- ja ehitustingimused on
öeldud: Üldplaneering määrab tihe- ja hajaasustusalad (Võru maakonnaplaneeringus
vastavalt linnalise ja maalise asustusega alad). Peatükis 3.2. Tiheasustusala on
määratud Antsla valla tiheasustusaladeks Antsla linn ja Kobela alevik, ning öeldud, et
tiheasustusalad asuvad maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala sees.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Juhime tähelepanu, et selline käsitlus ei ole kooskõlas Võru maakonnaplaneeringuga.
Linnalise asustusega alaks on maakonnaplaneeringus määratud Antsla linn ja selle
lähiümbrus. Palume peatükis käsitleda üldplaneeringu tihe- ja hajaasustusala seost
maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala ja maalise piirkonna vahel.
1.2 Peatükis 4 Väärtuslikud alad ja piirangud on viidatud Võru maakonna teemaplaneeringule
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui alusmaterjalile. Märgime, et
selline käsitlus ei ole korrektne, sest riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81
kehtestati Võru maakonnaplaneering 2030+ ja sama käskkirjaga tunnistati eelpoolnimetatud
teemaplaneering kehtetuks. Teemaplaneering on maakonnaplaneeringu lisa ja kasutatav
informatiivse materjalina. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on aluseks
maakonnaplaneering. Palume seletuskirja ja KSH tekst korrastada.
1.3 Peatükis 7 Lisateemad leiavad käsitlemist keskkonnaga seotud teemad: kliimamuutusega
arvestamine, radoon, müra, vibratsioon ja õhusaaste jm. Palume kaaluda peatüki pealkirjaks
sobivamat nime, kuna tegemist ei ole lisateemadega vaid planeerimisseaduse kohaste
ülesannetega, mida lahendatakse üldplaneeringuga.
1.4 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas, joonistel
kui KSH aruandes, s.o planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt
üldplaneeringu nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud
mõisted/sõnastus on samatähenduslikud, millal mitte. Näiteks: juhtotstarve/juhtfunktsioon,
maaüksus/katastriüksus/kinnistu, vaatekoridor/vaatekoht, ilusad teelõigud/ kaunid teelõigud,
kauni vaatega kohad/ ilusa vaatega kohad, perspektiivne/planeeritud,
päikeseelektrijaam/päikesepark/päikesepaneel jmt.
Palume täienda seletuskirja teksti või mõistete peatükki selgitustega. Mõiste esmakordsel
kasutamisel võiks see olla seletuskirjas teksti juures alamärkusena, hõlbustab lugemist ja
mõistest arusaamist.
2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus (PlanS § 55 lg 2). Lähtumine
maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava planeeringu ja
strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse omavahel
kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste
arengupõhimõtete ja suundumustega.
Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku.
Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas
üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse
ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Üldplaneeringu
seletuskirjast peab teemade lõikes üheselt mõistetavalt selguma seosed
maakonnaplaneeringuga seatud soovituste, põhimõtete ja tingimustega.
Maakonnaplaneering seab maakasutuse või arendamise soovitused, põhimõtted ja tingimused
(vt ptk 7.1 Mõisted) järgmiselt:
2
Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis, mille järgimist
maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust
olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest.
Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille
järgimine on vabatahtlik, kuid millega kaasneb positiivse mõjuga areng.
Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida
maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna.
Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1.
Üldplaneeringus on asjakohane üheselt mõistetavalt avada, et planeeringule annab raamid ja
suuna asustuse ning mitme teise teema osas maakonnaplaneering. Seejuures võib olla tegu
maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepanekuga. Kui üldplaneeringu
seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on maakonnaplaneeringuga üldplaneeringule antud
ülesanded (sh kaalutlemine, kohapõhine täpsustamine) täidetud, siis võib tekkida küsimus,
kas maakonnaplaneeringuga on arvestatud, kas mõnest teemast on loobutud ja kui, siis milliste
põhjendustega. Põhjendused ja kaalutluse käik palume esitada teemat käsitlevas peatükis.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 8 käsitleb maakonnaplaneeringu täpsustamist, kuid vajab
täiendamist, kuna ei kajasta kõiki teemasid (nt kauni vaatega koht, maakonnaplaneeringus 10
objekti, üldplaneeringus 13). Seletuskirjast ei selgu, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanekut
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Üldplaneeringu seletuskirja läbitöötamisel on hinnatud planeeringu vastavust
maakonnaplaneeringule lähtudes maakonnaplaneeringu teemade järjestusest.
2.1 Keskuste võrgustik
Asustuse arengu suunamisel on maakonnaplaneeringus lähtutud olemasolevast
asustusstruktuurist. Keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille
määramisel on lähtutud töökohtade ja teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest.
Arvestatud on funktsionaalsete keskused-toimepiirkond koostoimimise seostega. Keskuste
hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub
teenuseid, mida on antud tasemel oluline pakkuda. Keskuste võrgustik on määratud, et luua
eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja
töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk –
liikuvuse põhimõtted.
Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Seletuskirja
peatükis 1.2 Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted on kasutatud maakonnaplaneeringust
tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Märgime, et
maakonnaplaneeringu kohaselt on lähikeskuseks ka Vaabina küla. Võrumaal moodustub üks
tugitoimepiirkond Antsla linna ümber ja Antsla toimib eraldiseisva tugitoimepiirkonna
keskusena, kuna on mitme omavalitsuse (sh Valga maakonna Valga valla) elanike igapäevase
liikumise keskmes.
1
Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
3
Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega
seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus,
tugitoimepiirkond. Täiendada seletuskirja selgitusega Vaabina küla osas.
2.2 Ettevõtlus ja töökohad
Maakonnaplaneering seab põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade
paiknemiseks.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Antsla valla kontekstis
olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise põhimõtted, kuidas on
maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja
rakendatud.
2.3 Teenused
Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on
soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda.
Peatükis 1.2.4 Tugevad kohaliku tasandi keskused on selgitatud, et kohalike keskustena
säilitatakse Kobela alevik ja Kuldre küla ning lähikeskusena Tsooru küla, Vana-Antsla
aleviku ja Uue-Antsla küla. Kobela alevikus säilitatakse olemasolevad teenused ja vajadusel
lisatakse uusi.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Antsla valla
strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus
määratud keskuste tasemele, kuidas teenuste võimaldamine ja selleks vajaliku taristu
arendamine on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega.
2.4 Linnalise asutuse alad
Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua
kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu
tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse
ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab
mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja
sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise
asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid äri-,
tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja
mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke.
Maakonnaplaneeringus on käsitletud tingimusi linnalise asutuse aladel üldplaneeringute
koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on määratud linnalise asustuse alana Antsla linn ja selle
lähiümbrus.
Esitatud materjalidest nähtub, et linnalise asustusega ala ei ole üldplaneeringu tekstis ega
joonisel käsitletud.
Teeme ettepaneku käsitleda seletuskirjas linnalise asutusega ala ja tuua välja, kus ja millises
ulatuses täpsustatakse (vähendatakse/laiendatakse), täpsustamise põhimõtted ning kuidas on
järgitud maakonnaplaneeringust tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas
maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste.
2.5 Maaline piirkond
Maaline piirkond on Võru maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise
asustuse alasid. Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes valdavalt hajusa
asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse
4
iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Maalise
piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneering seab
tingimused maalises piirkonnas (tingimus on maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering
käsitleb kohustuslikuna).
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas suhestub
maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. Kuidas on
maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja kohapõhisest vajadusest täiendatud või
täpsustatud.
2.6 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks
üldplaneeringutes
Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja
juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu
väärtuslikul maastikul detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe
kaldale; Verijärve looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute
hoonete rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud juhtudel.
Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti
detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, väärtuslikel maastikel ja
rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud juhtude kaalutlused ja põhjendused.
2.7 Väärtuslikud maastikud
Maakonnaplaneering määrab (varasema maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel)
väärtuslikud maastikud neljas tähtsusklassis (riiklik, maakondlik võimalik riiklik,
maakondlik, kohalik). Maakonnaplaneering seab: 1) põhimõtted väärtuslike maastike
säilitamiseks, seejuures mitmes kategoorias: arhitektuurilise ja maastikulise miljöö
säilitamiseks, kauni vaatega kohtade hoidmiseks, uute rajatiste ja joonehitiste kavandamiseks
ning maastikuarhitektuurilise sobivusega arvestamiseks, alade heakorrastamiseks,
põllumajandusmaastike kasutuses hoidmiseks, maardlatega kattumise juhuks; 2) soovitused
väärtuslike maastike säilimiseks (ja väärtuste suurendamiseks).
Väärtuseid on varem kirjeldatud maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust
suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt:
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud .
Peatükis 4.1.4.Väärtuslikud maastikud ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III). Tsooru -
Vana-Roosa väärtusliku maastiku piiri on muudetud, arvates sellest välja Tsooru küla , ühtlasi
on tehtud väärtusliku maastiku nime muutmise ettepanek Roosiku - Vana-Roosa väärtuslikuks
maastikuks, kuna ala väärtuseks Antsla valla piires loetakse Roosiku külas asuvat Mustjõge
ja selle lammi.
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike tähtsusklasside (I; II; III)
selgitusega ja seostega määratud väärtuslike maastikega. Tulenevalt ala väärtustest on jagatud
Võrumaa väärtuslikud maastikud kolme klassi: riikliku tähtsusega alad; maakondliku
tähtsusega alad; kohaliku tähtsusega alad;
Lisada, millises ulatuses ning mis kaalutlusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud
väärtuslikke maastike piire.
Peame vajalikuks selgitada, et väärtuslikud maastikud maakonnaplaneeringus on määratud
kindla metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused
5
Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Metoodika on kätte saadav
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud.
Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline,
identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik
moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal.
Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja
maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise
mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike
maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku
identiteeditunnet ning edendada turismi. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Võrumaa
väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on
toodud maakonnaplaneeringu lisas 4 „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“.
Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu, milliste väärtuste osas on ala
väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib nii ulatuslikult
maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku ala piiri muuta, on vajalik hinnata
väärtuste muutused, kasutades sama metoodikat kui väärtusliku maastiku määramisel, ja
nendest lähtuvalt põhjendada muutmise vajadust. Põhjendus, et alale rakenduvad ka muud
piirangud (nt looduskaitselised, muinsuskaitselised, väärtuslik põllumajandusmaa), mis
kaitsevad alal olevaid väärtusi, ei ole väärtuslike maastike määramise eesmärgiga kooskõlas.
Juhime tähelepanu, asjaolule, et Tsooru - Vana-Roosa väärtuslik maastik hõlmab ka Rõuge
valda, seega on vajalik nime muutmise ettepaneku osas teha koostööd naaberomavalitsusega.
Palume joonised ja seletuskiri viia kooskõlla kauni vaatega kohtade ja ilusate teelõikude osas.
2.8 Kultuuripärand
Maakonnaplaneeringu mõistes on kultuuripärandiks kultuurimälestised, XX sajandi
väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on
ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuuripärandit
kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi
osaks. Maakonnaplaneering seab põhimõtted kultuuripärandi kaitsmiseks ja kasutamiseks.
Üldplaneeringu peatükis 4 Väärtuslikud alad ja piirangud on selgitatud, et üldplaneeringu
koostamise käigus kaaluti miljööväärtuslike alade määramist, kuid üldplaneeringu
alusanalüüsi (lisa 4) tulemusena leiti, et valdavalt hajaasustusega Antsla vallas on oluline
traditsioonilise asustusstruktuuri ja maastikumustri järgimine. Üldplaneeringuga
miljööväärtuslikke alasid ei ole määratud.
Teeme ettepaneku käsitleda maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid iseseisva
peatükina koos põhjendustega. Maakonnaplaneeringus on Antsla vallas miljööväärtusliku
asulana määratud: Kirikuküla, Kobela alevik, Kaika küla ja Tsooru küla.
2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad
Maakonnaplaneering määrab rohelise võrgustiku. Maakonnaplaneeringu roheline võrgustik
koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on
ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb
rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse.
Maakonnaplaneeringus on võrreldes varasema teemaplaneeringuga täpsustatud rohelise
6
võrgustiku piire ja määratud kaasajastatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise
säilimiseks.
Maakonnaplaneering delegeerib üldplaneeringule rohelise võrgustiku piiride täpsustamise.
Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning
sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Nimetatud ülesande
lahendamiseks leiab juhtnööre „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ ptk 4.5 Roheline
võrgustik ning „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“.
Teeme ettepaneku lisada teave rohevõrgustiku elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta
seletuskirja peatükki 4.2.3 Rohevõrgustik. Kaaluda kas määratud astmelauad on tegelikult
eraldiseisvad nn hüppelaua elemendid või on need koridorid/väiksemad tugialad. Täiendada
seletuskirja tingimustega astmelauale.
2.9 Puhkealad
Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnaplaneeringus on seotud järvi ümbritsevate
maastike ja metsadega (sh Võru linna ümbruses), mis on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku
või väärtuslike maastikega. Puhkealadena käsitletakse ka supluskohti ja supelrandu.
Võru maakonnaplaneering seab tingimused puhkealade kavandamiseks. Üldplaneeringu
ülesanne on supelranna ala määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 7), ja seda on Antsla valla
üldplaneeringuga tehtud.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.10 Veealad
Maakonnaplaneering seab tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks. Muuhulgas on
tingimus, et üldplaneeringu lahendusega tuleb tagada juurdepääs supluskohtadele ja
planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Samuti on toodud tingimus täpsustada
meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt
üleujutava veekogu reostumist.
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
Peatükis 4.3.2 Ehituskeeluvöönd on käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid.
Ettepanekute all on käsitletud Antsla linnas Veski tn 53 kinnistu detailplaneeringut, mis on
kehtestatud planeering. Palume selgelt eristada, millised detailplaneeringutega
ehituskeeluvööndi vähendamised viiakse üldplaneeringusse sisse ja mille osas taotletakse
üldplaneeringuga vähendamist.
Peatükis 4.3.4 Kallasrada ja avalikud juurdepääsud on kajastatud tingimused kallasraja
avaliku kasutuse tagamiseks. Peatükis 4.3.5 Mustjõe üleujutusala on käsitletud tingimused
üleujutusalal.
2.11 Põhjavesi
Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse maakonnaplaneeringu
põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks edaspidi projekteerimistingimuste andmisel
ja detailplaneeringute lähteülesannetes.
7
2.12 Väärtuslik põllumajandusmaa
Maakonnaplaneering annab käsitluse, mis on kohalike omavalitsuste kaalutluse aluseks
väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel.
Maakonnaplaneering seab ka tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks.
Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 4.5 Väärtuslik põllumajandusmaa on käsitletud
väärtuslike põllumajandusmaade määramist ja kajastatud üldised tingimused väärtuslike
põllumajandusmaade kasutamiseks.
2.13 Maavarad
Maakonnaplaneering seab tingimused maardlate kasutamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on
maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS §
75 lg 1 punkt 15).
Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga
seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud.
2.14 Maanteed
Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja tingimused
maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu
infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise
asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). Samuti tänava
kaitsevööndi laiendamine (PlanS § 75 lg 1 p 8).
Teeme ettepaneku peatükis 5.1.1 Sõiduteed selgelt välja tuua seos seletuskirjas kajastatud
perspektiivsete kohaliku tähtsusega sõiduteede ja üldplaneeringu joonisel 3 Taristu
kajastatuga.
2.15 Raudtee
Maakonnaplaneering seab põhimõtted raudteevõrgu arendamisel ja tingimused raudteevõrgu
arendamisel. Üldplaneeringu kontekstis oluline tingimus, mida ruumiotsustes arvestada on
siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus,
kergliiklus), rajada selleks vastav taristu (peatused, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattaparklad,
ühendusteed).
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja peatükki 5.1.3 Raudtee ja selgitada, kuidas on
arvestatud maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Seletuskirjas on jäänud käsitlemata
planeeritud raudtee ülekäigu koht, samas üldplaneeringu joonisel 3 Taristu on see
leppemärgina välja toodud. Palume seletuskirja lisada info.
2.16 Kergliiklusteed
Maakonnaplaneeringuga on planeeritud kergliiklusteed, seejuures on täiendatud varem
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteid. Maakonnaplaneering
seab põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel.
Seletuskirja peatükis 5.3.Jalg- ja jalgrattateed on lähtutud maakonnaplaneeringust.
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selgitusega, kas maakonnaplaneeringut on
täpsustatud (tabel 7 võiks täpsustusi kajastada).
8
2.17 Ühistransport
Maakonnaplaneering seab põhimõtted ühistranspordi arendamisel.
Üldplaneeringu peatükis 5.1 on toodud liikuvuse üldpõhimõtted, mida tuleb
transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri arendamisel arvestada.
Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte pargi-ja-reisi parkla (nii
autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate bussi/raudteejaamade kontekstis.
2.18 Elektrivõrk
Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu nimipingega alates 110 kV ja
neid 35 kV pingega liine, mis on lähiajal kavas üle viia 110 kV-le.
Peatükis 5.2.1 Elektrivarustus on käsitletud elektrivarustust ja seatud tingimused elektrivõrgu
arendamiseks.
2.19 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon
Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused
lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
arengukavades.
Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 5.2.2 Veevarustus ja kanalisatsioon
tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringu
lähteülesannete koostamisel.
2.20 Taastuvenergeetika
Maakonnaplaneering peatükk 4.2.5. seab taastuvenergeetika arendamise põhimõtted ja
taastuvenergeetika arendamise tingimused.
Teeme ettepaneku peatükis 5.3. Taastuvenergeetika tuua tekstis selgemalt välja tingimused
väikematele kui 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaamadele.
Täiendada seletuskirja ja KSH-d tuulenergeetika võimaluste kasutamise ja tingimuste osas.
Märgime, et Võru maakonda ei ole lubatud riigikaitselistest eesmärkidest püstitada
tuuleparke, kuid üksikuid väiketuulikud õuealal/tootmismaal maakonnaplaneering ei keela.
KSH peatükis 7.15.2 Muud taastuvenergiallikad on nimetatud taastuvenergia võimalusena ka
biomassi ja biogaasi. Kaaluda seletuskirja täiendamist biomassi ja biogaasi võimaluste
kasutamise ja tingimuste osas.
2.21 Jäätmete ladestamine
Maakonnaplaneering seab jäätmehoolduse arendamise põhimõtted. Sealhulgas on põhimõte
– üldplaneeringute koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatud
programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ tulemustega.
Üldplaneeringu peatükk 5.5 .Jäätmemajandus käsitleb tingimusi jäätmemajanduse
tagamiseks.
Märgime, et KSH kohaselt on Antsla valla territooriumil kaks suletud väikeprügilat: Püve
prügila (Soome külas), suleti 2001. aastal ja Kuldre prügila (nimetatud ka Pihleni prügilaks;
Kuldre külas), suleti 2001. aastal.
Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja jooniseid infoga suletud prügilate osas.
2.22 Riskiallikad
Maakonnaplaneering seab tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks. Vajalik
on arvestada seatud tingimustega üldplaneeringu vastavates teemapeatükkides.
9
Riskiallikateks on muuhulgas üleujutusalad, kus tuleb arvestada nii planeeringu kui ka
ehitusloa tasandil „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas“
toodud meetmetega; ehitustegevusele peavad eelnema vajalikud uuringud ning meetmete
väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine.
Üldplaneeringu peatükk 4.3.5 Mustjõe üleujutusala käsitleb tingimusi üleujutusalal.
3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise
tulemustega
Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel
seiremeetmeid. Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist vallavolikogu poolt on planeerimis-
menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga, mille koostamisel on võetud arvesse mõjude
hindamist ja KSH tulemusi. KSH aruanne on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4).
3.1 Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH tulemused kajastuvad
üldplaneeringu lahenduses.
Näiteks on KSH peatükis 7.9.3 Mõju miljööväärtuslikele aladele toodud: Käesolevas Antsla
valla üldplaneeringu lahenduses ei määratletud miljööväärtuslikke alasid, kuna puuduvad
sellised hoonestatud alad, kus miljööväärtusliku terviku säilitamiseks on vajalik seada
arhitektuurilisi tingimusi. Oluline on, et valdav osa miljööväärtust omavatest hoonestatud
aladest kuulub väärtuslike maastike koosseisu, sh olulise miljööväärtusega Rimmi
kõrgustikuala, mis on kogu mahus liidetud Karula-Kaika väärtusliku maastiku koosseisu.
Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad on omavahel tihedalt seotud, kuna
väärtuslike maastike määratlemise metoodika järgi annavad maastikele kultuurilis-ajaloolise
väärtuse just traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud. Seega on miljööväärtust
omavad alad üldplaneeringus esile toodud muude väärtuste juures (nt kultuurimälestised,
kaitsealad (Karula rahvuspark), väärtuslikud maastikud). Nende väärtuste säilimiseks seatud
tingimused on piisavad ka hoonestatud alade miljööväärtuste säilimiseks.
KSH peatükis 7.9.4 Mõju väärtuslikele maastikele arvati Tsooru – Vana-Roosa väärtuslikust
maastikust välja Tsooru küla ning nimetati see ümber Roosiku – Vana-Roosa väärtuslikuks
maastikuks, kuna ala peamine väärtus Antsla valla piires on Roosiku külas asuv Mustjõgi ja
selle lamm. Tsooru küla arvati välja põhjusel, et Tsooru külas olevad arhitektuurimälestised
ning park on juba kohaliku ja riikliku kaitse all, samuti on külakeskust ümbritsevad põllumaad
määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks. Seega puudub vajadus täiendava piirangu
lisamiseks väärtusliku maastiku näol. Väärtusliku maastiku alale jääb ka hulgaliselt
põllumajanduslikke tootmishooneid, mis selle esteetilist väärtust kahandavad ja kaitse
vajaduse küsitavaks muudavad.
Samas puudub seletuskirjas selgus, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta
maakonnaplaneeringut. Rõhutame, et maakonnaplaneeringu muutmine tuleb seletuskirjas
igakülgselt põhjendatud ettepanekuna käsitleda.
3.2 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad meetmed ning
nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise tulemused on üks osa
üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos
arvestamise või mittearvestamise põhjendustega.
KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja lõpuossa
10
iseseisev peatükk, mis kajastab mõjude strateegilise hindamise tulemustega arvestamist
üldplaneeringus.
4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine
Planeeringumaterjalidest nähtub, et Antsla Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH
aruande kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile,
Keskkonnaametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile,
Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile, Terviseametile, Transpordiametile (alates 01.01.2021 ühendatud Maanteeamet,
Lennuamet ja Veeteede Amet), naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks
võrguvaldajatele, AS-le Eesti Raudtee, MTÜ Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa Majandamise
Keskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele, Eesti Keskkonnaühenduste Ko, Antsla valla
mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele, Antsla valla ettevõtetele,
puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kaasatud on asutused ja isikud, kes on selleks
soovi avaldanud.
Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea
Rahandusministeerium vajalikuks määrata Antsla valla üldplaneeringule täiendavalt
koostöötegijaid lisaks eespool nimetatud riigiasutustele.
Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud
üldplaneeringu koostamisel.
Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos
üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused.
Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida
Rahandusministeeriumi kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest
aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Ülle Luuk 715 5835
[email protected]
11