dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
15-3/4806-2
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Antsla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Ülle Luuk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Kagu-Eesti talitus (Põlva_ Valga ja Võru maakond))

Failid

  • 📎15-34806-2 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice587 KB

Sisu (failidest)

Antsla Vallavalitsus Teie 02.06.2022 [email protected] Meie 26.07.2022 nr 15-3/4806-2 Arvamus Antsla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Antsla Vallavalitsus on esitanud Rahandusministeeriumile Antsla valla üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande eelnõuga planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Antsla Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 67. Antsla valla ruumilise arengu suunamise alused ja eeldused tulenevad geograafilisest asendist ning kultuurilistest, looduslikest ja majanduslikest väärtustest. Antsla valla visiooniks on olla mitmekesise elukeskkonnaga, arenenud ettevõtlusega ja teiste Lõuna-Eesti keskustega hästi ühendatud omavalitsus. Inimsõbraliku ruumi vallas loovad looduslähedane keskkond, head töövõimalused ja hästi sidustatud asulate võrgustik. Planeeritavaks alaks on kogu Antsla valla territoorium. Lähtuvalt eeltoodust esitame arvamuse üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele, toome välja tähelepanekud ja ettepanekud planeeringu seletuskirja ja KSH (valla kodulehel seisuga juuni 2022) täiendamiseks. 1. Üldised tähelepanekud Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lõikest 1 peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Sellest tulenevalt märgime: 1.1 Seletuskirjas leiab tiheasustusala mõiste kasutamist kolmes tähenduses: asutuse suunamiseks läbi tiheasutusalade ja hajaasustuse määramise, maakonnaplaneeringu linnalise asutuse alaga seonduvalt ning tiheasutusala määramisel looduskaitseseaduse ja maareformi seaduse mõistes. Näiteks: Peatükis 3. Maakasutus- ja ehitustingimused on öeldud: Üldplaneering määrab tihe- ja hajaasustusalad (Võru maakonnaplaneeringus vastavalt linnalise ja maalise asustusega alad). Peatükis 3.2. Tiheasustusala on määratud Antsla valla tiheasustusaladeks Antsla linn ja Kobela alevik, ning öeldud, et tiheasustusalad asuvad maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega ala sees. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Juhime tähelepanu, et selline käsitlus ei ole kooskõlas Võru maakonnaplaneeringuga. Linnalise asustusega alaks on maakonnaplaneeringus määratud Antsla linn ja selle lähiümbrus. Palume peatükis käsitleda üldplaneeringu tihe- ja hajaasustusala seost maakonnaplaneeringu linnalise asustusega ala ja maalise piirkonna vahel. 1.2 Peatükis 4 Väärtuslikud alad ja piirangud on viidatud Võru maakonna teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kui alusmaterjalile. Märgime, et selline käsitlus ei ole korrektne, sest riigihalduse ministri 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 kehtestati Võru maakonnaplaneering 2030+ ja sama käskkirjaga tunnistati eelpoolnimetatud teemaplaneering kehtetuks. Teemaplaneering on maakonnaplaneeringu lisa ja kasutatav informatiivse materjalina. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on aluseks maakonnaplaneering. Palume seletuskirja ja KSH tekst korrastada. 1.3 Peatükis 7 Lisateemad leiavad käsitlemist keskkonnaga seotud teemad: kliimamuutusega arvestamine, radoon, müra, vibratsioon ja õhusaaste jm. Palume kaaluda peatüki pealkirjaks sobivamat nime, kuna tegemist ei ole lisateemadega vaid planeerimisseaduse kohaste ülesannetega, mida lahendatakse üldplaneeringuga. 1.4 Palume kasutada läbivalt ühesuguseid mõisteid nii üldplaneeringu seletuskirjas, joonistel kui KSH aruandes, s.o planeerimisseaduse, maakonnaplaneeringu ja soovitavalt üldplaneeringu nõustiku kohaseid mõisteid. Segadust tekitab, millal kasutatud mõisted/sõnastus on samatähenduslikud, millal mitte. Näiteks: juhtotstarve/juhtfunktsioon, maaüksus/katastriüksus/kinnistu, vaatekoridor/vaatekoht, ilusad teelõigud/ kaunid teelõigud, kauni vaatega kohad/ ilusa vaatega kohad, perspektiivne/planeeritud, päikeseelektrijaam/päikesepark/päikesepaneel jmt. Palume täienda seletuskirja teksti või mõistete peatükki selgitustega. Mõiste esmakordsel kasutamisel võiks see olla seletuskirjas teksti juures alamärkusena, hõlbustab lugemist ja mõistest arusaamist. 2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus (PlanS § 55 lg 2). Lähtumine maakonnaplaneeringust tagab üldplaneeringu, riiklikke huve väljendava planeeringu ja strateegiliste dokumentide koostoimimise. Üldplaneeringu koostamisel viiakse omavahel kooskõlla kohaliku omavalitsuse arenguvisioonid riigi ja maakonna tasandi üldiste arengupõhimõtete ja suundumustega. Planeering peab olema hästi loetav ja üheselt mõistetav ning moodustama ühtse terviku. Üldplaneeringu heakskiitmisel on oluline, et materjalidest selguks üheselt mõistetavalt, kas üldplaneeringus on täpsustatud maakonnaplaneeringut või üldplaneeringuga tehakse ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks ning millises ulatuses. Üldplaneeringu seletuskirjast peab teemade lõikes üheselt mõistetavalt selguma seosed maakonnaplaneeringuga seatud soovituste, põhimõtete ja tingimustega. Maakonnaplaneering seab maakasutuse või arendamise soovitused, põhimõtted ja tingimused (vt ptk 7.1 Mõisted) järgmiselt: 2  Maakasutuse või arendamise põhimõte – maakasutuse juhis, mille järgimist maakonnaplaneering eeldab, kuid mille rakendamisel võib lähtuda kohalikust olukorrast ning selle põhjal tehtud kaalutlustest.  Maakasutuse või arendamise soovitus – maakasutuse juhis või suunis, mille järgimine on vabatahtlik, kuid millega kaasneb positiivse mõjuga areng.  Maakasutuse või arendamise tingimus – maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna. Kaalutluste alusel tehtud valikuid tuleb põhjendada1. Üldplaneeringus on asjakohane üheselt mõistetavalt avada, et planeeringule annab raamid ja suuna asustuse ning mitme teise teema osas maakonnaplaneering. Seejuures võib olla tegu maakonnaplaneeringu täpsustamise ja/või muutmise ettepanekuga. Kui üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on maakonnaplaneeringuga üldplaneeringule antud ülesanded (sh kaalutlemine, kohapõhine täpsustamine) täidetud, siis võib tekkida küsimus, kas maakonnaplaneeringuga on arvestatud, kas mõnest teemast on loobutud ja kui, siis milliste põhjendustega. Põhjendused ja kaalutluse käik palume esitada teemat käsitlevas peatükis. Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 8 käsitleb maakonnaplaneeringu täpsustamist, kuid vajab täiendamist, kuna ei kajasta kõiki teemasid (nt kauni vaatega koht, maakonnaplaneeringus 10 objekti, üldplaneeringus 13). Seletuskirjast ei selgu, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu seletuskirja läbitöötamisel on hinnatud planeeringu vastavust maakonnaplaneeringule lähtudes maakonnaplaneeringu teemade järjestusest. 2.1 Keskuste võrgustik Asustuse arengu suunamisel on maakonnaplaneeringus lähtutud olemasolevast asustusstruktuurist. Keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest. Arvestatud on funktsionaalsete keskused-toimepiirkond koostoimimise seostega. Keskuste hierarhia lähtub põhimõttest, et madalama taseme keskustest kõrgemale liikudes lisandub teenuseid, mida on antud tasemel oluline pakkuda. Keskuste võrgustik on määratud, et luua eeldused kahaneva elanikkonna tingimustes toimivaks asustusstruktuuriks, kus teenused ja töökohad on koondunud väljakujunenud keskustesse. Keskustega seotakse teedevõrk – liikuvuse põhimõtted. Üldplaneering tugineb maakonnaplaneeringus esitatud keskuste võrgustikule. Seletuskirja peatükis 1.2 Ruumilise arengu eesmärgid ja põhimõtted on kasutatud maakonnaplaneeringust tulenevaid keskustega seotud mõisted, kuid ei ole selgitatud mõistete tähendust. Märgime, et maakonnaplaneeringu kohaselt on lähikeskuseks ka Vaabina küla. Võrumaal moodustub üks tugitoimepiirkond Antsla linna ümber ja Antsla toimib eraldiseisva tugitoimepiirkonna keskusena, kuna on mitme omavalitsuse (sh Valga maakonna Valga valla) elanike igapäevase liikumise keskmes. 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks. Rahandusministeerium, mai 2018 https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 3 Teeme ettepaneku tuua seletuskirjas välja maakonnaplaneeringust tulenevad keskustega seotud mõistete selgitused: maakondlik keskus, kohalik keskus, lähikeskus, tugitoimepiirkond. Täiendada seletuskirja selgitusega Vaabina küla osas. 2.2 Ettevõtlus ja töökohad Maakonnaplaneering seab põhimõtted ettevõtluskeskkonna arendamiseks ja töökohtade paiknemiseks. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Antsla valla kontekstis olulised ettevõtluskeskkonna ja töökohtade paiknemise põhimõtted, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.3 Teenused Maakonnaplaneeringuga on määratletud keskuste tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Peatükis 1.2.4 Tugevad kohaliku tasandi keskused on selgitatud, et kohalike keskustena säilitatakse Kobela alevik ja Kuldre küla ning lähikeskusena Tsooru küla, Vana-Antsla aleviku ja Uue-Antsla küla. Kobela alevikus säilitatakse olemasolevad teenused ja vajadusel lisatakse uusi. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, millised on Antsla valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele, kuidas teenuste võimaldamine ja selleks vajaliku taristu arendamine on toetatud seatud maakasutus- ja ehitustingimustega. 2.4 Linnalise asutuse alad Linnalise asustuse alad on Võru maakonnaplaneeringus määratletud eesmärgiga luua kompaktsed linnalised alad, kuhu ka jätkuvalt suhteliselt kiirelt kahaneva rahvaarvu tingimustes koonduvad töö- ning elukohad. Juba olemasolevate linnaliste keskuste tiheduse ja kompaktsuse tõstmine suurendab piirkonna ruumilist ja funktsionaalset sidusust, soodustab mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist ja tekkimist ning hoiab uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisega kaasnevad kulutused võimalikult madalal tasemel. Linnalise asustuse aladena ei käsitleta monofunktsionaalset asustust (nt suvilapiirkonnad), vaid äri-, tootmise-, teenuste-, elamis- ja puhke funktsioonidega alasid, kus on tõenäoline kompaktse ja mitmekülgse linnalise elukvaliteedi teke. Maakonnaplaneeringus on käsitletud tingimusi linnalise asutuse aladel üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on määratud linnalise asustuse alana Antsla linn ja selle lähiümbrus. Esitatud materjalidest nähtub, et linnalise asustusega ala ei ole üldplaneeringu tekstis ega joonisel käsitletud. Teeme ettepaneku käsitleda seletuskirjas linnalise asutusega ala ja tuua välja, kus ja millises ulatuses täpsustatakse (vähendatakse/laiendatakse), täpsustamise põhimõtted ning kuidas on järgitud maakonnaplaneeringust tulenevaid tingimusi. Selgitada üldplaneeringu seletuskirjas maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustusega ala mõiste. 2.5 Maaline piirkond Maaline piirkond on Võru maakonnaplaneeringu mõistes kogu maa-ala väljaspool linnalise asustuse alasid. Maaline piirkond on maakonnaplaneeringu mõistes valdavalt hajusa asustusmustriga ala, kusjuures üldises hajusas mustris esineb väiksemaid kompaktse 4 iseloomuga asustuse koondumiskohti (nt alevikud, tihedamad külakeskused jmt). Maalise piirkonna ruumilist arengut suunatakse üldplaneeringuga. Maakonnaplaneering seab tingimused maalises piirkonnas (tingimus on maakasutuse juhis, mida maakonnaplaneering käsitleb kohustuslikuna). Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas suhestub maakonnaplaneeringu maaline piirkond üldplaneeringu käsitlusega. Kuidas on maakonnaplaneeringus seatud tingimusi rakendatud ja kohapõhisest vajadusest täiendatud või täpsustatud. 2.6 Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes Maakonnaplaneering annab suunise detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes: linnalise asustuse aladel; Linnamäe-Sõmerpalu väärtuslikul maastikul detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist Pühajõe kaldale; Verijärve looduskaitsealal soovituse detailplaneeringu koostamiseks enne uute hoonete rajamist; väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus Tabelis 1 toodud juhtudel. Teeme ettepaneku selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust linnalise asutuse aladel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Esitada seletuskirjas määratud juhtude kaalutlused ja põhjendused. 2.7 Väärtuslikud maastikud Maakonnaplaneering määrab (varasema maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel) väärtuslikud maastikud neljas tähtsusklassis (riiklik, maakondlik võimalik riiklik, maakondlik, kohalik). Maakonnaplaneering seab: 1) põhimõtted väärtuslike maastike säilitamiseks, seejuures mitmes kategoorias: arhitektuurilise ja maastikulise miljöö säilitamiseks, kauni vaatega kohtade hoidmiseks, uute rajatiste ja joonehitiste kavandamiseks ning maastikuarhitektuurilise sobivusega arvestamiseks, alade heakorrastamiseks, põllumajandusmaastike kasutuses hoidmiseks, maardlatega kattumise juhuks; 2) soovitused väärtuslike maastike säilimiseks (ja väärtuste suurendamiseks). Väärtuseid on varem kirjeldatud maakonnaplaneeringu lisas „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Kättesaadav maakonnaplaneeringute veebilehelt: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud . Peatükis 4.1.4.Väärtuslikud maastikud ei selgu maastike tähtsusklassid (I; II; III). Tsooru - Vana-Roosa väärtusliku maastiku piiri on muudetud, arvates sellest välja Tsooru küla , ühtlasi on tehtud väärtusliku maastiku nime muutmise ettepanek Roosiku - Vana-Roosa väärtuslikuks maastikuks, kuna ala väärtuseks Antsla valla piires loetakse Roosiku külas asuvat Mustjõge ja selle lammi. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja väärtuslike maastike tähtsusklasside (I; II; III) selgitusega ja seostega määratud väärtuslike maastikega. Tulenevalt ala väärtustest on jagatud Võrumaa väärtuslikud maastikud kolme klassi: riikliku tähtsusega alad; maakondliku tähtsusega alad; kohaliku tähtsusega alad; Lisada, millises ulatuses ning mis kaalutlusel täpsustatakse maakonnaplaneeringus määratud väärtuslikke maastike piire. Peame vajalikuks selgitada, et väärtuslikud maastikud maakonnaplaneeringus on määratud kindla metoodika alusel (Väärtuslike maastike määratlemine. Metoodika ja kogemused 5 Viljandi maakonnas. Keskkonnaministeerium 2001). Metoodika on kätte saadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud. Määramise aluseks on viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, identiteedi- ja puhkeväärtus (rekreatiivne ja turismipotentsiaal) st, et väärtuslik maastik moodustub erinevatest väärtuste komponentidest vaadeldud alal. Maastike määramise eesmärkideks on kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol, maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel. Väärtuslike maastike säilitamine ja nende olemasolu teadvustamine aitab ka tugevdada kohalikku identiteeditunnet ning edendada turismi. Väärtuste loetelu, millest lähtuti Võrumaa väärtuslike maastike määramisel, hindamise põhimõtted ja maastike väärtuste kirjeldused on toodud maakonnaplaneeringu lisas 4 „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Üldplaneeringu seletuskirjast ja KSH aruande eelnõust ei selgu, milliste väärtuste osas on ala väärtused kahanenud või kadunud. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib nii ulatuslikult maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku ala piiri muuta, on vajalik hinnata väärtuste muutused, kasutades sama metoodikat kui väärtusliku maastiku määramisel, ja nendest lähtuvalt põhjendada muutmise vajadust. Põhjendus, et alale rakenduvad ka muud piirangud (nt looduskaitselised, muinsuskaitselised, väärtuslik põllumajandusmaa), mis kaitsevad alal olevaid väärtusi, ei ole väärtuslike maastike määramise eesmärgiga kooskõlas. Juhime tähelepanu, asjaolule, et Tsooru - Vana-Roosa väärtuslik maastik hõlmab ka Rõuge valda, seega on vajalik nime muutmise ettepaneku osas teha koostööd naaberomavalitsusega. Palume joonised ja seletuskiri viia kooskõlla kauni vaatega kohtade ja ilusate teelõikude osas. 2.8 Kultuuripärand Maakonnaplaneeringu mõistes on kultuuripärandiks kultuurimälestised, XX sajandi väärtusliku arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Kultuuripärandi osaks on ka traditsiooniline elulaad ja seda võimaldav inimtekkeline keskkond. Kultuuripärandit kätkevad objektid, alad ja elulaad on oma unikaalsuses oluliseks kohatunde ja paigaidentiteedi osaks. Maakonnaplaneering seab põhimõtted kultuuripärandi kaitsmiseks ja kasutamiseks. Üldplaneeringu peatükis 4 Väärtuslikud alad ja piirangud on selgitatud, et üldplaneeringu koostamise käigus kaaluti miljööväärtuslike alade määramist, kuid üldplaneeringu alusanalüüsi (lisa 4) tulemusena leiti, et valdavalt hajaasustusega Antsla vallas on oluline traditsioonilise asustusstruktuuri ja maastikumustri järgimine. Üldplaneeringuga miljööväärtuslikke alasid ei ole määratud. Teeme ettepaneku käsitleda maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid iseseisva peatükina koos põhjendustega. Maakonnaplaneeringus on Antsla vallas miljööväärtusliku asulana määratud: Kirikuküla, Kobela alevik, Kaika küla ja Tsooru küla. 2.8 Roheline võrgustik ja puhkealad Maakonnaplaneering määrab rohelise võrgustiku. Maakonnaplaneeringu roheline võrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest, mis on ühendatud koos toimivaks tervikuks. Tugialad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, millele valdavalt tugineb rohelise võrgustiku toimimine. Koridorid tagavad võrgustiku sidususe ja terviklikkuse. Maakonnaplaneeringus on võrreldes varasema teemaplaneeringuga täpsustatud rohelise 6 võrgustiku piire ja määratud kaasajastatud tingimused rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks. Maakonnaplaneering delegeerib üldplaneeringule rohelise võrgustiku piiride täpsustamise. Üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 10). Nimetatud ülesande lahendamiseks leiab juhtnööre „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ ptk 4.5 Roheline võrgustik ning „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“. Teeme ettepaneku lisada teave rohevõrgustiku elementide hierarhiliste tasemete jaotuse kohta seletuskirja peatükki 4.2.3 Rohevõrgustik. Kaaluda kas määratud astmelauad on tegelikult eraldiseisvad nn hüppelaua elemendid või on need koridorid/väiksemad tugialad. Täiendada seletuskirja tingimustega astmelauale. 2.9 Puhkealad Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad Võru maakonnaplaneeringus on seotud järvi ümbritsevate maastike ja metsadega (sh Võru linna ümbruses), mis on põhiosas kaetud rohelise võrgustiku või väärtuslike maastikega. Puhkealadena käsitletakse ka supluskohti ja supelrandu. Võru maakonnaplaneering seab tingimused puhkealade kavandamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on supelranna ala määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 7), ja seda on Antsla valla üldplaneeringuga tehtud. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas on maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.10 Veealad Maakonnaplaneering seab tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks. Muuhulgas on tingimus, et üldplaneeringu lahendusega tuleb tagada juurdepääs supluskohtadele ja planeerida piisaval arvul juurdepääse kallasrajale. Samuti on toodud tingimus täpsustada meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutava veekogu reostumist. Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. Peatükis 4.3.2 Ehituskeeluvöönd on käsitletud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid. Ettepanekute all on käsitletud Antsla linnas Veski tn 53 kinnistu detailplaneeringut, mis on kehtestatud planeering. Palume selgelt eristada, millised detailplaneeringutega ehituskeeluvööndi vähendamised viiakse üldplaneeringusse sisse ja mille osas taotletakse üldplaneeringuga vähendamist. Peatükis 4.3.4 Kallasrada ja avalikud juurdepääsud on kajastatud tingimused kallasraja avaliku kasutuse tagamiseks. Peatükis 4.3.5 Mustjõe üleujutusala on käsitletud tingimused üleujutusalal. 2.11 Põhjavesi Soovitame üldplaneeringu seletuskirjas kajastada, kuidas tagatakse maakonnaplaneeringu põhimõtted põhjavee kaitsmiseks ja kasutamiseks edaspidi projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringute lähteülesannetes. 7 2.12 Väärtuslik põllumajandusmaa Maakonnaplaneering annab käsitluse, mis on kohalike omavalitsuste kaalutluse aluseks väärtusliku põllumajandusmaa määramisel ning selle kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Maakonnaplaneering seab ka tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas peatükis 4.5 Väärtuslik põllumajandusmaa on käsitletud väärtuslike põllumajandusmaade määramist ja kajastatud üldised tingimused väärtuslike põllumajandusmaade kasutamiseks. 2.13 Maavarad Maakonnaplaneering seab tingimused maardlate kasutamiseks. Üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 punkt 15). Teeme ettepaneku tuua üldplaneeringu seletuskirjas välja, kuidas maakonnaplaneeringuga seatud tingimusi on kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud, täpsustatud ja rakendatud. 2.14 Maanteed Maakonnaplaneering seab põhimõtted maanteevõrgu arendamisel ja tingimused maanteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). Samuti tänava kaitsevööndi laiendamine (PlanS § 75 lg 1 p 8). Teeme ettepaneku peatükis 5.1.1 Sõiduteed selgelt välja tuua seos seletuskirjas kajastatud perspektiivsete kohaliku tähtsusega sõiduteede ja üldplaneeringu joonisel 3 Taristu kajastatuga. 2.15 Raudtee Maakonnaplaneering seab põhimõtted raudteevõrgu arendamisel ja tingimused raudteevõrgu arendamisel. Üldplaneeringu kontekstis oluline tingimus, mida ruumiotsustes arvestada on siduda raudteeliiklus teiste transpordiliikidega (bussidel põhinev ühistransport, autoliiklus, kergliiklus), rajada selleks vastav taristu (peatused, pargi-ja-reisi parklad, jalgrattaparklad, ühendusteed). Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja peatükki 5.1.3 Raudtee ja selgitada, kuidas on arvestatud maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Seletuskirjas on jäänud käsitlemata planeeritud raudtee ülekäigu koht, samas üldplaneeringu joonisel 3 Taristu on see leppemärgina välja toodud. Palume seletuskirja lisada info. 2.16 Kergliiklusteed Maakonnaplaneeringuga on planeeritud kergliiklusteed, seejuures on täiendatud varem maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteid. Maakonnaplaneering seab põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel. Seletuskirja peatükis 5.3.Jalg- ja jalgrattateed on lähtutud maakonnaplaneeringust. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja selgitusega, kas maakonnaplaneeringut on täpsustatud (tabel 7 võiks täpsustusi kajastada). 8 2.17 Ühistransport Maakonnaplaneering seab põhimõtted ühistranspordi arendamisel. Üldplaneeringu peatükis 5.1 on toodud liikuvuse üldpõhimõtted, mida tuleb transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri arendamisel arvestada. Soovitame kaaluda maakonnaplaneeringus toodud põhimõtte pargi-ja-reisi parkla (nii autodele kui jalgratastele) rakendamist suuremate bussi/raudteejaamade kontekstis. 2.18 Elektrivõrk Maakonnaplaneeringuga käsitletakse elektriliine ja alajaamu nimipingega alates 110 kV ja neid 35 kV pingega liine, mis on lähiajal kavas üle viia 110 kV-le. Peatükis 5.2.1 Elektrivarustus on käsitletud elektrivarustust ja seatud tingimused elektrivõrgu arendamiseks. 2.19 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud küsimused lahendada omavalitsuste üldplaneeringutes ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavades. Teeme ettepaneku täiendada üldplaneeringu peatükki 5.2.2 Veevarustus ja kanalisatsioon tingimustega, mis on aluseks projekteerimistingimuste andmisel ja detailplaneeringu lähteülesannete koostamisel. 2.20 Taastuvenergeetika Maakonnaplaneering peatükk 4.2.5. seab taastuvenergeetika arendamise põhimõtted ja taastuvenergeetika arendamise tingimused. Teeme ettepaneku peatükis 5.3. Taastuvenergeetika tuua tekstis selgemalt välja tingimused väikematele kui 15 kW tootmisvõimsusega päikeseelektrijaamadele. Täiendada seletuskirja ja KSH-d tuulenergeetika võimaluste kasutamise ja tingimuste osas. Märgime, et Võru maakonda ei ole lubatud riigikaitselistest eesmärkidest püstitada tuuleparke, kuid üksikuid väiketuulikud õuealal/tootmismaal maakonnaplaneering ei keela. KSH peatükis 7.15.2 Muud taastuvenergiallikad on nimetatud taastuvenergia võimalusena ka biomassi ja biogaasi. Kaaluda seletuskirja täiendamist biomassi ja biogaasi võimaluste kasutamise ja tingimuste osas. 2.21 Jäätmete ladestamine Maakonnaplaneering seab jäätmehoolduse arendamise põhimõtted. Sealhulgas on põhimõte – üldplaneeringute koostamisel arvestada Keskkonnaministeeriumi algatusel koostatud programmi „Jääkreostusobjektide inventariseerimine“ tulemustega. Üldplaneeringu peatükk 5.5 .Jäätmemajandus käsitleb tingimusi jäätmemajanduse tagamiseks. Märgime, et KSH kohaselt on Antsla valla territooriumil kaks suletud väikeprügilat: Püve prügila (Soome külas), suleti 2001. aastal ja Kuldre prügila (nimetatud ka Pihleni prügilaks; Kuldre külas), suleti 2001. aastal. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja ja jooniseid infoga suletud prügilate osas. 2.22 Riskiallikad Maakonnaplaneering seab tingimused riskiallikatest tuleneva ohuga arvestamiseks. Vajalik on arvestada seatud tingimustega üldplaneeringu vastavates teemapeatükkides. 9 Riskiallikateks on muuhulgas üleujutusalad, kus tuleb arvestada nii planeeringu kui ka ehitusloa tasandil „Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas“ toodud meetmetega; ehitustegevusele peavad eelnema vajalikud uuringud ning meetmete väljatöötamine, et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. Üldplaneeringu peatükk 4.3.5 Mustjõe üleujutusala käsitleb tingimusi üleujutusalal. 3. Üldplaneeringu ja KSH sisu, üldplaneeringu seletuskirja sidusus mõjude hindamise tulemustega Üldplaneering peab sisaldama endas mõjude hindamise olulisi tulemusi ja vajadusel seiremeetmeid. Pärast üldplaneeringu vastuvõtmist vallavolikogu poolt on planeerimis- menetluses tegemist ainult üldplaneeringuga, mille koostamisel on võetud arvesse mõjude hindamist ja KSH tulemusi. KSH aruanne on planeeringu lisa (PlanS § 3 lg 4). 3.1 Üldplaneeringu seletuskirjast ei selgu üheselt, millisel moel KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Näiteks on KSH peatükis 7.9.3 Mõju miljööväärtuslikele aladele toodud: Käesolevas Antsla valla üldplaneeringu lahenduses ei määratletud miljööväärtuslikke alasid, kuna puuduvad sellised hoonestatud alad, kus miljööväärtusliku terviku säilitamiseks on vajalik seada arhitektuurilisi tingimusi. Oluline on, et valdav osa miljööväärtust omavatest hoonestatud aladest kuulub väärtuslike maastike koosseisu, sh olulise miljööväärtusega Rimmi kõrgustikuala, mis on kogu mahus liidetud Karula-Kaika väärtusliku maastiku koosseisu. Väärtuslikud maastikud ja miljööväärtuslikud alad on omavahel tihedalt seotud, kuna väärtuslike maastike määratlemise metoodika järgi annavad maastikele kultuurilis-ajaloolise väärtuse just traditsioonilise ilmega küla- või mõisamaastikud. Seega on miljööväärtust omavad alad üldplaneeringus esile toodud muude väärtuste juures (nt kultuurimälestised, kaitsealad (Karula rahvuspark), väärtuslikud maastikud). Nende väärtuste säilimiseks seatud tingimused on piisavad ka hoonestatud alade miljööväärtuste säilimiseks. KSH peatükis 7.9.4 Mõju väärtuslikele maastikele arvati Tsooru – Vana-Roosa väärtuslikust maastikust välja Tsooru küla ning nimetati see ümber Roosiku – Vana-Roosa väärtuslikuks maastikuks, kuna ala peamine väärtus Antsla valla piires on Roosiku külas asuv Mustjõgi ja selle lamm. Tsooru küla arvati välja põhjusel, et Tsooru külas olevad arhitektuurimälestised ning park on juba kohaliku ja riikliku kaitse all, samuti on külakeskust ümbritsevad põllumaad määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks. Seega puudub vajadus täiendava piirangu lisamiseks väärtusliku maastiku näol. Väärtusliku maastiku alale jääb ka hulgaliselt põllumajanduslikke tootmishooneid, mis selle esteetilist väärtust kahandavad ja kaitse vajaduse küsitavaks muudavad. Samas puudub seletuskirjas selgus, kas üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut. Rõhutame, et maakonnaplaneeringu muutmine tuleb seletuskirjas igakülgselt põhjendatud ettepanekuna käsitleda. 3.2 Palume üle vaadata KSH aruandes esitatud ettepanekud ja leevendavad meetmed ning nende sisseviimine planeeringulahendusse. Mõjude hindamise tulemused on üks osa üldplaneeringu põhjendustest, seega peab vastav teave jõudma planeeringusse koos arvestamise või mittearvestamise põhjendustega. KSH ja seletuskirja sidususest lähtuvalt teeme ettepaneku lisada seletuskirja lõpuossa 10 iseseisev peatükk, mis kajastab mõjude strateegilise hindamise tulemustega arvestamist üldplaneeringus. 4. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Planeeringumaterjalidest nähtub, et Antsla Vallavalitsus on esitanud üldplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaametile, Maa-ametile, Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile (alates 01.01.2021 ühendatud Maanteeamet, Lennuamet ja Veeteede Amet), naaberomavalitsustele ning arvamuse andmiseks võrguvaldajatele, AS-le Eesti Raudtee, MTÜ Eesti Erametsaliidule, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Põllumajandusuuringute Keskusele, Eesti Keskkonnaühenduste Ko, Antsla valla mittetulundusühingutele, kohalikele kogukonna- ja külaseltsidele, Antsla valla ettevõtetele, puudutatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Kaasatud on asutused ja isikud, kes on selleks soovi avaldanud. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest, võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Antsla valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid lisaks eespool nimetatud riigiasutustele. Palume jälgida, et üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87 lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Palume saata vastus eeltoodud ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta ning hoida Rahandusministeeriumi kursis üldplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Ülle Luuk 715 5835 [email protected] 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel