dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

VKG tööstusjäätmete prügila kov eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu osas arvamuse avaldamine ning täiendavate koostöötegijate määramine

Rahandusministeerium · 26. juuli 2022
Viit
15-3/5645-2
Registreeritud
26. juuli 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Lüganuse Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Virumaa talitus (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond))

Failid

  • 📎15-35645-2 26.07.2022 Väljaminev kiri.asice414 KB

Sisu (failidest)

Lüganuse Vallavalitsus Teie 05.07.2022 nr 6-2/2053-34 [email protected] Meie 26.07.2022 nr 15-3/5645-2 VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõule arvamuse avaldamine ning täiendavate koostöötegijate määramine Esitasite Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (PlanS) § 105 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks Viru Keemia Grupp AS (edaspidi VKG) tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande (edaspidi KSH), avalikul väljapanekul laekunud kirjad ja vastuskirjad, VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala taimestiku vaatluse aruande ja teisi dokumente, mis olid allalaaditavad konsultandi Kobras OÜ veebilehel. Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete ladestamise prügila Lüganuse valla eriplaneeringu ülesanne on töötada välja prügila rajamise detailne lahendus, selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine ning teostada parima võimaliku asukoha valiku menetlus. Planeeringu KSH algatas Lüganuse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 289. Planeeringuala, suurusega ca 172 km2, jääb Lüganuse valla territooriumile. Planeeringualal asuvad Püssi linn, Lüganuse alevik ja Erra alevik. Lisaks on ala idapiiri lähistel Kohtla-Järve linn ja Kohtla-Nõmme alev ning läänepiiri lähistel Kiviõli linn. Võimaliku asukoha valikuga tuli teha ettepanek olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramiseks, kaaludes erinevaid võimalikke asukohaalternatiive (PlanS § 98 lg 2). Asukoha valikute analüüsil eristati kolm võimalikku alternatiivi. Parima valiku kriteeriumitena arvestati prügila jaoks vajaliku maa-ala suuruse, asukohaalternatiivide võrdluseks kasutatud analüütiliste hierarhiate meetodis kirjeldatud erinevate mõjude, teiste teadaolevate piirangute, nagu tehnilised trassid (elektripaigaldised, gaasipaigaldised) olemasoluga, veekogude ja loodusväärtustega (vääriselupaigad, rohevõrgustik). Kõigile esitatud kriteeriumitele kõige sobivamaks osutus esimene alternatiivvaliku ala, mis hõlmab enamjaolt riigiomandis oleva Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320) üldpindalaga ca 130 ha. Alternatiivide võrdluse põhjal valituks osutunud alal on kehtiva Lüganuse valla üldplaneeringu (kehtestatud 17.03.1999) juhtotstarbe kohaselt tegemist tööstuse ja ladude maa-alaga. Tööstusjäätmete prügila jaoks sobivaks sihtotstarbeks on jäätmehoidla maa, mis on maakatastriseaduse (vastu võetud 12.10.1994) § 181 lõike 6 järgi tootmis- ja olmejäätmete Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ladestamisehitiste, sealhulgas prügila maa ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid teenindav maa. VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) maakasutuse juhtotstarbeks 100% ulatuses jäätmehoidla maa ning määrata Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320) maakasutuse juhtotstarbeks 35% ulatuses jäätmekäitluse maa-ala. Koostatavas uues Lüganuse valla üldplaneeringus on käsitletava maa- ala juhtotstarbeks määratud jäätmehoidla maa. Arvestades eriplaneeringus käsitletud võimalikke alternatiive, nõustume, et alternatiiv 1 on parim alternatiiv, kuna antud asukohas on tegemist juba rikutud maastikuga, mis asub ühtlasi ka VKG territooriumi vahetus läheduses. Alternatiiv 1 ehk Tuhavälja maaüksusel asub Kohtla-Järve (Kolga-Saka) lubjakivimaardla 8. ploki (Kohtla-Järve lubjakivikarjääri mäeeraldise) ala, kuhu on väljastatud maavara kaevandamise luba. KSH I etapi aruandes on toodud, et majandusliku analüüsi põhjal on nii tsemendi kui ka ehituskillustiku tootmine praeguses majanduslikus situatsioonis pikaajaliselt negatiivne projekt. Antud alal leviv lubjakivi vastab suuremas osas (Lasnamäe ja Aseri lade) kõrgemargilise ehituslubjakivile esitatud nõuetele. Eesti geoloogilisest ehitusest tulenevalt asuvad lubjakivi varud eelkõige Põhja-Eestis ja kuigi Ida-Viru maakonnas on üldiselt head eeldused ehituslubjakivi varustuskindluse tagamiseks, tuleb põhjalikumalt kaaluda, kas arvestades pikaajalist perspektiivi, on võimalik lubada tegevust, mille tulemusena riigile olulist maavara ei saa väljata asukohast, kuhu on juba maavara kaevandamise luba väljastatud. Samas ei ole KSH aruandes käsitletud, kas on võimalik ja millised mõjud kaasnevad, kui kõigepealt alalt maavara väljata ning seejärel alale prügila rajada. Leiame, et tulenevalt maapõueseadusest on põhjendatud antud teemaga KSH aruannet täiendada. KSH I etapi aruande lehekülgedel 9 ja 53 on toodud: „Tuha niisutamiseks kasutatakse ladestusalalt kogutavat sademevett, tootmises tekkivat õlitustatud vett või Konsu järvest võetavat pinnavett.“ Arvestades Konsu järve kaugust kavandatavast prügila alast, siis palume täpsustada, kuidas kavandatakse järvest veevõtt korraldada ja vajadusel selle mõju keskkonnale käsitleda. Kehtivas maakonnaplaneeringus (kehtestatud 28.12.2016) on Tuhavälja katastriüksus ja Kohtla metskond 3 katastriüksus määratud kui sihtotstarbeta maa, Kohtla metskond 3 katastriüksus on taustainfona märgitud kui puistu. PlanS § 55 lõige 2 sätestab, et maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus ning PlanS § 74 lõige 5 sätestab, et üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise alus, mistõttu tuleb planeeringu koostajatel juhinduda Ida-Viru maakonnaplaneeringus välja toodud põhimõtetest. Vajadusel ja põhjendatud juhul on võimalik teha ettepanek maakonnaplaneeringu muutmiseks. Eelnevast tulenevalt märgime, et PlanS § 96 lõike 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja KSHd ei algatata kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Antud olukorras ei saa otseselt väita, et eriplaneeringu võimalik lahendus oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva üldplaneeringu või Ida-Viru maakonnaplaneeringu lahendusega, kuid selguse eesmärgil soovitame, et eriplaneering esitatakse heakskiitmiseks pärast uue, koostatava üldplaneeringu kehtestamist. VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta on arvamust avaldanud või kooskõlastanud Politsei- ja Piirivalveamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve 2 Amet, Päästeamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Alutaguse Vallavalitsus, Toila Vallavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus. Oma arvamuse on andnud järgmised institutsioonid ja isikud: Elering AS, Eesti Raudtee, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elektrilevi OÜ, Novotrade Invest AS, Nitrofert AS, Saka küla selts, Lüganuse Küla Selts, Lüganuse Tagaküla MTÜ, Kohtla-Nõmme Jahtkond jt. Ettepanekuid maakasutuse osas laekus ka eraisikutelt. Lähtudes esitatud eriplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 103 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata Lüganuse valla VKG tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid, lisaks eespool nimetatud ja planeeringu lähteseisukohtades nõutuile. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Ühtlasi palume jälgida, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud eriplaneeringu koostamisel. Täiendavalt juhime tähelepanu PlanS § 106 lõikele 7 ning koos eriplaneeringuga on vaja avalikustada ka planeeringu kohta PlanS § 105 lõike 1 kohaselt antud kooskõlastused ja arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast eriplaneeringust peavad selguma esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, eriplaneeringu elluviimise tingimused ja muud eriplaneeringut selgitavad asjaolud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Tiit Toos 715 5813 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel